Valla om Mino Võromaa 30. võrokiiliside kirätöie võistlus

"Mino Võromaa" 2011
“Mino Võromaa” 2011

Oodami juttõ, luulõtuisi, nalajuttõ, näütemängõ, katõkõnnit, märgotuisi, laulõ – kõiksugudsõ kirätüü omma oodõdu!

Timahava saava latsõ ja noorõ valli viie teema hulgast. A olõs hää, ku kirätüül olõs uma mõtõld päälkiri (tuu tähändäs, et teema ei olõ üteliisi jutu päälkiri). Kimmäle või kirota ka umal süämelähküdsel, vabal teemal. Hinnatas vannusõrühmi perrä (I-III, IV-VI, VII-IX ja X-XII klass).

„Mino Võromaa 2017” teema omma:

  • Mino Võromaa / Milles mullõ Võromaa
  • Mis om moodun / Kiä om moodun
  • Eesti pidopäävä (Eesti Vabariigi tsõõrigu hällüpäävä pääle mõtõldõn)
  • Kimmüseldä ilm
  • „Inemise ommava ulli“ (Contra)

Oodami latsi ja nuuri võistlustöid 3. radokuu pääväs (3.02.2017) meili pääle kaile.kabun@wi.ee.

Üts osavõtja või saata võistlusõlõ kooni kolm tüüd. Ku tüüd kuigi meili pääle saata ei saa, või käsikirä tuvva-saata Võro Instituuti (Tartu 48, 65609 Võro).
Kõgõ parõmba tüü trükütäs är sarja „Mino Võromaa” 30. latsiraamatun. Parõmbilõ kirotajilõ avvuhinna!

Lähembält saa võistlusõ kotsilõ küssü 525 3215 (Kaile Kabun).

Pupimeistri Värtoni Aino käe ei püsü paigal

Pupimeistri Värtoni Aino. Kuulmetsa Heli pilt, Uma Leht
Pupimeistri Värtoni Aino. Kuulmetsa Heli pilt, Uma Leht
«Kolm aastat tagasi es mõista ma heegeldägi, a sis sai üte mänguasju tegemise raamadu ja tahtsõ säält õkva midägi tetä. Pidi sis heegeldämise raamadu kah ostma ja tuu tüü selges opma,» kõnõlõs Vahtsõst-Antslast peri Värtoni Aino (69) ja nakkas kastist puppõ vällä nõstma.

Ku ma küsü, et pall’u täl näid om, hõikas Aino: «Kas ma tuud tiiä, loe esi üle!» Suurõmba ja väikumba, egäsugumadsõ eläjä ja pupi saava sohva pääle lakja säetüs: umbõs 100 tükkü.

«Tõnõ niipall’u om mul jo lakja jaetu ja är müüdü, päämidselt Nõiariigin,» seletäs Aino edesi. Aino poig Aivo om Nõiariigi perremiis. «Kae, naid hiiri olõ ma uma 30 tükkü tennü, naid ostõtas häste,» hoit Aino ütte väikeist hiirekeist peo pääl. «Ja jõulõaigu läts’ kah hulga asju minemä. Anti, mu tõnõ poig, kül ütles, et ma anna odavalõ är, a mul om pääasi, et langaraha tagasi saa.

Puppõ jaos ma harutõdut langa ei pruugi, osta õks vahtsõ. Ja sisse topi patju sissu, mul om naid vannu patju kotun küländ. Nuu as’a, mis är läävä – ma tii õkva vahtsõ asõmõlõ. Ma taha, et mul olõs egäst ütest üts asi ka hindäl olõman.»

«Är tuud panku, tuu om mul üts edimäidsi puppõ ja ei olõ illus!» haard Aino mul üte jõuluvana käest ja käkk kasti tagasi. «Edimäne mänguasi, mis ma tei, oll’ pingviin, ja säält nakas’ki minemä. Pääasi et seletüs, skeema vai asi esi iin om, sis ma või kõkkõ perrä tetä. Esi uma pääga ma vällä ei viisi mõtõlda,» seletäs provva. Loe edasi: Pupimeistri Värtoni Aino käe ei püsü paigal

Karulan saa suursärki tetä

Karulan naas’ pääle võrokõisi suursärgi tegemise oppus. Karula rahvuspargi keskustõ tull’ edimädsele opipääväle (18.04.) ütessä huvilist.

«Saa viil mano tulla, järgmäne kokkosaaminõ om lehekuu lõpun,» kuts oppusõ kõrraldaja Freibergi Lilian. Võrokõisi hahka suursärki oppas tegemä rahvarõivatundja Küngasõ Carmen Võrolt. Sügüses piässi egäüts hindäle suursärgi valmis saama.

Suursärk om pidolinõ päälisrõivas, miä passis nii rahvarõividõ pääl ku umaette kandmisõs. Oppust kõrraldas Karula Hoitmisõ Ütisüs, tugõ rahvakultuuri keskusõ Vana-Võromaa kultuuriprogramm. Teedüst saa Freibergi Liliani käest tel 517 2646, lilian@karula.com.

Harju Ülle, Uma Leht

Karulan saa teedä põlitsist sortõst ja tõugõst

14. urbõkuu pääväl kell 10–17 kõnõldas Karula rahvuspargi keskusõn Ähijärvel põlitsist eläjätõugõst ja kasvusortõst.

Keskkunnaammõt om kutsnu noid tutvas tegemä Annamaa Külli Eesti taimõkasvatusõ instituudist ja Michelsoni Annika MTÜst Maadjas.
Juttu tulõ vanno sortõ ja tõugõ alalõhoitmisõst ja kasvatamisõst. Vastussõ saa ka küsümüsele, kost noid ülepää hindäle hanki saa.
Pikembält om juttu pesäsibulast, maalambast ja maakanast.

Jäätsu Liisi kõnõlõs ka mõni aasta tagasi Karulan proovitust sõõrupalotamisõst. Kullõma omma oodõdu kõik huvilidsõ, hindäst tulõssi teedä anda kas liina.laanemets@keskkonnaamet.ee vai tel 5698 7103. Rahha ei küstä. Pääväkavva saa kaia www.karularahvuspark.ee päält. Teedüspäivä tugõ SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Uma Leht

Tsiakatsk perrä ei anna

Mõtsatsiko om veitüs jäänü. Aheri Georgi pilt, Uma Leht
Mõtsatsiko om veitüs jäänü. Aheri Georgi pilt, Uma Leht

«Võromaa mõtsa omma koolnuid tsiko täüs – tuud näütäse perädüsuurõ kaarnaparvõ mõtsa kotsil,» om murrõn Sõmmõrpalo jahiseldsi päämiis Kauna Toomas. «Kaarna omma nii täüs söönü, et jõvva-i inämb lindu minnä: juuskva jupp aigu maad pite, inne ku üles saava.»

Et hulga tsiko om hukka saanu, näütäs ka tuu, et talvõl es putu tsia piaaigu sukugi söögiplatsõ pääle veetüt kardokat ja villä.
A veterinaar- ja söögiammõt om saanu timahava kontrolli õnnõ ütte Võromaalt löütüt koolnut tsika ja katsk tuul tsial oll’gi.

Jahimehe lihtsäle lää-i mõtsa koolnuid tsiko otsma. «Taudipiirkunnan saa-i ajujahti pitä ja koolnu tsia löüdmine tähendäs jandalit ja rahakullu,» põhjõnd’ Kauna Toomas. «Kel omma koton tsia, nuu ei taha kah jahti tulla, et mitte katsku kodo tuvva, ja tuu omgi mõistlik.»

Veidemb ku kats nädälit tagasi otsust ärminejä valitsus, et mass reservfondist egä tsiakatsku koolnu tsia häötämise kinni.

Veterinaar- ja söögiammõdi Võromaa veterinaarkeskusõ juhataja Saavo Inge selet’, et ammõtil om seost kuust leping Eesti jahimiihi seltsiga. Tuu perrä mass ammõt seltsile egä tsiakatsku koolnu ja maaha matõtu tsia päält 70, konteinerihe viidü koolnu vai lastu tsia päält 35 eurot. Selts saa raha kätte kõrra kuun eelmidse kuu aruandõ perrä. Loe edasi: Tsiakatsk perrä ei anna

100aastanõ kerge jalaga miis

100aastanõ Kerge Pärni. Pilt eräkogost. Uma Leht
100aastanõ Kerge Pärni. Pilt eräkogost. Uma Leht
«Egäl aol om olnu nii murõt ku rõõmu,» om joulukuu 28. pääväl 100aastadsõs saanu Urvastõ kihlkunna Udsali külä mehe Kerge Pärni (Bernhardi) elo juhtmõtõ.

Kukki mälu tükis alt vidämä, kaiba-i Pärni pääle sällähalu midägi, kõnõlõsõ poig Benno (67) ja minnij Alli (66), kelle man auväärt miis parhilla eläs. Ka om Pärni uskmalda kerge jalaga (tege umalõ perrenimele avvu!): lask tarrõ pite ümbre ja ku suvõl vällä sai, taha es inne õdagut tarrõ tagasi minnäki.

Pärni kerge jala võti jutus ka juubõlis õnnõ suuvma tulnu jahimehe. Umal aol oll’ olnu tõisil rassõ mõtsan Pärniga sammu pitä. Pärni oll’ joba päält 90, ku viimäte jahin käve. Tõnõ hobi oll’ Pärnil mehidsepidämine: tä oll’ kolhoosi mesinik ja mesipuu olli muidoki koton kah. Mehidsepidämise lõpõt’ Pärni nii viis aastakka tagasi.

Pärni om olnu ka kõva puutüümiis: ehit’ vankriid, tekk’ tünne, kudasi korvõ, lei lastõ ja andsõ nuu tarkusõ ka pojalõ ja latsõlatsilõ edesi. Benno arvas, et vast om esä selle nii vanas elänü, et olõ-i suidsu- egä viinamiis ja mehidsekihvti om kah küländ hulga saanu. Viil ütles poig, et Pärni om kõgõ väega hoitnu nii ummi latsõlatsi ku võõrit latsi.

Kerge Pärnil om üts poig, neli latsõlast ja säidse latsõlatsõlast. Naasõ võtt’ Pärni katõssa aastat noorõmba, no kah’os läts’ Lonni tõistõ ilma päält mehe 95. sünnüpäivä.

ASi Andmevara perrä eläs Võro, Põlva ja Valga maakunnan kokko 19 päält 100aastast inemist. Kas Pärni om Vana Võromaa kõgõ vanõmb miis, tuud lupa-i isikuandmidõ kaitsõ säädüs kah’os üteldä.

Harju Ülle, Uma Leht

Horoskoop lamba-aastas

Pulga_JaanPulga Jaan,
talupoig

Ei saa arru, mille kõik nakkasõ idamaa horoskoope tegemä Kristusõ sünnüpäävä paiku, ku vahtsõnõ aastak nakkas idamaiõn veebruari lõpun, timahava 19. 02. kell 1.47. Tuu om sis õigõ moment ütstõsõlõ suuvi: Gong he xin xi! Kiä tuud ei tii, ärgu unistagu Hiina turust. Mul Hiina turgu väega vaia ei lähä, a eläjiid ma kuvõrd tunnõ ja nii sis pannigi kokku eläjähoroskoobi.

Kikas (esäne kana)
08.02.1921–27.01.1922; 26.01.1933–13.02.1934; 13.02.1945–01.02.1946; 31.01.1957–17.02.1958; 17.02.1969–05.02.1970; 05.02.1981–24.01.1982; 23.01.1993–09.02.1994; 09.02.2005–28.01.2006 jne. A tärminiide üleslugõmine võtt pall’u ruumi, nii et edespite otskõ esi.
Ku hobõsa kabja all om kanapojal võimalus ellu jäiä (olõ tuud esi kats kõrda nännü), sis lambakar’a sõrgu alt ei tulõ ütski kana eluga vällä. Lamba esi midägi halva ei tahaki, a näide ülejuuskmisest jääs perrä õnnõ häötüs. Nii et kikas piät lamba-aastal käümä sainaviiri piten vai ülepää puuriida otsa lindama, ku kirgi taht. Riit olgu 2 m korgõ, et lammas kätte es saanu.

Pini
Midä väetimp pini, toda hullõmbalõ tä lambiide pääle larmas: tä pelgäs lambiid.
Pinil tasus lambiid pelädä kõgõpäält keväjält, ku tallõkõsõ väiku. Sis ommava vana lamba pinne pääle väega kur’a. Tõnõ ohtlik aig tulõ sügüse, ku oiniil lõpõs põhitüü är, a võhma viil nigu olõssi… Mul om meelen, ku kadunu Kalkuna Agu tull’ mu poolõ üte valgõ foksterjeriga, et urujahti vai nii. Et pini ollõv hirmus murdja. Ku sis mu oinas tollõ pini är näkk’, sis es olõ pinil muial pidämist ku peremehe tooli all. Nii jah, et pini piät lamba-aastal ette (ja esieränis takka) kaema.

Tsiga
Võta kost otsast tahat, tsiga om lambast üle. Kui lammas taht tsika essütä, sis tsiga lüü timäle lihtsält kärsä alla ja lammas lindas kõrvalõ. Lammas ei juhi kunagi tsiakarja, vastapite juhussiid om kül ollu.
Siski, päält mihklipäivä piät tsiga ette kaema, aga tuu om nii egä aasta. Eriti hullus lätt tsia elu inne jõulõ ja sääl om kaudõ ka lammas süüdläne. Nimelt kõnõldas, et Kristus ollõv sündünü lambasõimõn.

Rott
Meil siin Põh’amaal otsva roti talvõs lämmind kortinat ja ku ahualust käeperi ei olõ, tegevä hindäle lambavillust ja katusõlastõst pesä. Söögipoolist nimä lamba käest suurt ei saa, kuna lammas om üts lõpmalda ahnõ ja kadõlik elläi. Nii et rotil jääs luuta õnnõ hindä vai lohakiide inemiisi pääle. Loe edasi: Horoskoop lamba-aastas

Vanal Võromaal peetäs kodoeläjit inämb ku muial Eestin

Vaikmetsa Ive ja timä armsa maalehm Leeni. Harju Ülle pilt.
Vaikmetsa Ive ja timä armsa maalehm Leeni. Harju Ülle pilt.
Et põllumajandusloendusõ perrä peetäs Vana Võromaa eläjit inämb ku muial Eestin, sis uursõ Tarto ülikuul võrokõisi eläjäpidämist lähembäst. 6. joulukuu pääväl kõnõli uurja tuust Rõugõ kihlkunnan Ala-Kiidil.

Suvõl käve Võromaal ümbre Tarto ülikooli kultuuritiidüisi ja kunstõ instituudi rahvatiidüse osakunna tudõngi. Nä uurõ, mille ja mändsit eläjit peetäs, kuis omma muutunu eläjäpidämise tiidmise ja kombõ ni miä eläjäpidäjile murõt tege.

Uurmisõ juht Bardone Ester ütel’, et nigu varramba, peetäs eläjit innekõkkõ selle, et sis om hindäl piim, liha ja muna umast käest võtta ja söögikraamiga saa ka tsipakõsõ rahha tiini. Vanõmbilõ inemiisile omma eläjä seldsilidses, latsilõ oppasõ huulmist ja elotsõõri tiidmist. Vahtsõl aol peetäs eläjit ka küläliisile näütämises.

Vahtsõ eläjäpidäjä omma tegünü Heiferi programmi (2005–2012) abiga: sai võtta ilma rahalda maatõugu lehmä, lambit vai kitsi. Ettevõtmisõ vidäjä Piho Aigari jutu perrä omma no maatõu kimmämbä ja eläjide jagaminõ tennü ka kogokunna-tunnõt kimmämbäs.
Loe edasi: Vanal Võromaal peetäs kodoeläjit inämb ku muial Eestin

Väiku talo nakkasõ inämb tukõ saama

Talunik. Foto: ELF
Talunik. Foto: ELF
Väiku talo nakkasõ saama inämb tukõ nii eläjide ku aiavilä kasvatamisõs ja ka ettevõttõ arõndamisõs ja tehniga hankmisõs – sääne põllumajandusministeeriümi plaan uut Euruupa Kommisjoni hääskitmist.

«Tsiht om tuu, et perretalo jääsi püsümä ja egän talon olõssi vähämbält üts kõrralik tüükotus,» selet’ põllumajandusministri Padari Ivari, kelle rehkendüse perrä võisi saia tukõ pia tuhat Vana Võromaa tallo.

Plaani perrä saasi tukõ väiku eläjäpidäjä (kooni 100 piimälehmä, 25 lihaeläjät, 10–100 imälammast vai imäkitsõ) ja aiaviläkasvataja, kellel kasus aiakraami (roho- ja maiguhaina, köögivili (vällä arvatu kardok), maas’ka, puuvilä ja mar’a) kokko vähämbält üte hektäri pääl.

Noorõ põllumajandusettevõtja (kooni 40 a vana ja edimädse 39 ha maa päält) võissi saia edimädsel viiel aastal ka ütist pindalatoetust ¼ inämb.

Ku väiku talopidäjä nakkasõ õkvatoetuisi saama kooni 1250 eurot, sis saava nä tuu kätte lihtsämbäle. «Euruupa Kommisjon või seo plaani seen viil ütte-tõist muuta, kõgõ inämb om küsümüisi lihaeläjide ja lambidõ kotsilõ, selle et noidõ arv kasus Eestin niigi,» selet’ Padari Ivari.

Päält tuu plaan põllumajandusministeeriüm väikeisi talopidäjit inämb tukõ ka maaelo arõngukava rahast. Väiku talo arõndamisõs saa naada küsümä kooni 15 000 eurot (ku talo müügitulu om aastan 4000-14 000 eurot). Viil saava väiku talo laapsampa küssü tukõ liikva tehniga ostmisõs ja mahetalol lubatas osta ka pruugitut tehnikat. Euruupa Kommisjon tege otsussõ vahtsõaastakuu lõpun.

Harju Ülle, Uma Leht

130aastanõ Kanepi segäkuur laul võidulaulu

Kanepi segäkuur umal 130. sünnüpääväl. Harju Ülle pilt.
Kanepi segäkuur umal 130. sünnüpääväl. Harju Ülle pilt.
Võrokeelitside koorilaulõ ja -säädide konkursi võitnu laulu «Mõtõ Võromaast» laul’ 29.11. Kanepi seldsimajan umma 130. sünnüpäivä pidänu Kanepi segäkuur.

Võidulaulu säädse segäkoorilõ Ritsingu Alo, laulu kirot’ Kalla Urmas. Ritsing sai ka tõsõ avvohinna – kõgõ parõmba rahvalaulusääde iist (segäkoorilaul «Karjane taht kodo», Urvastõ khk). Kolmanda preemiä sai Amori Mari latsikoorilaulu «Pärlijõgi» (Adsoni Arturi sõna) muusiga iist.

«Võidulaulu sääde kiroti Urmas Kalla palvõ pääle,» kõnõl’ Ritsingu Alo. «Ma püüdse egät salmi teksti perrä harmoonilidsõlt, rütmilidselt ja tempot muutõn esimuudu lahenda. Koorilaulusäädide tegemine om hää loomingulinõ vaheldus mu egäpääväelon ja torõ, ku tuu tõnõkõrd ka tunnustust saa.» «Mu lihtsä laulu om Ritsing pall’o põnõvambas tennü,» ütel’ kontsõrdil umma laulu kullõlnu Urmas Kalla.

Päält kultuurkapitali ja Vana Võromaa kultuuriprogrammi tugõsi konkurssi ka Põlvamaa umavalitsuisi liit ja Kanepi vallavalitsus.
Ka juubõlit pidänü segäkuur pand’ uma ola ala. 20 aastakka Kanepi segäkoori vanõmb olnu Kotisse Vaike ütel’, et Uma Pido laulu omma näide laulukavan kõgõ kõigi lemmigu.

Koori juubõliaasta sisse om mahtunu hulga laulmist Kanepi Lauluseldsi 145. aastapääväst suurõ laulupidoni vällä.
Viimädse säitse aastakka om koorijuht olnu Lindali Kalev, lauljit om parhilla 35.

Harju Ülle, Uma Leht

Ilvesse Evelin: mul om Võromaalt pall’o mälehtüisi

Ilvese Evelin pääliinan umast vahtsõst leeväraamatust kõnõlõman. Sülla Jaana pilt
Ilvese Evelin pääliinan umast vahtsõst leeväraamatust kõnõlõman. Sülla Jaana pilt

14. joulukuul kell 17 näütäs presidendiprovva Ilvesse Evelin (46) Võro instituudih umma vahtsõt raamatut «LEIB. Ilo & vägi. BREAD. The Beauty & the Might». Pääle tuud tulõ autogrammitunn. Kõik huvilidsõ omma oodõdu. Uma Leht küsse Evelini käest timä juuri kotsilõ ja viimädse ao tähtsämbit tegemiisi.

Kõnõlõ ummist Vana Võromaa juurist.
Mu vanaimä pere om peri Kanepi kandist. Vanaimä elli Jõksi järve lähkün Polla talon, tuu jääs Kanepi ja Otepää vaihõlõ. Latsõpõlvõn olli kõik uma vaba ao sääl – iks suvõ ja koolivaheao ja pühä. Ma olõ emotsionaalsõlt sääl üles kasunu ja tunnõ hinnäst lõunaeestläsenä, kinkal om minkagiperäst koskilt peri hõlahus mere perrä.

Kas Sul om parhillaki tan kotus, kohe küllä minnä?
Vanaimä kodo om mu tädipoja uma. Tä opas’ minno traktorit juhtma ja tõisi mehitsit maatöid iks isoga tegemä.

Kuna viimäte Kanepi kandih kävet?
Keväjä käve üten imä ja tütrega. Kävemi külän vanatädidel, kiä viil elässe ja nigu iks – kävemi kalmuaial.

Kas võro kiilt mõistat?
Mu vanaimä-vanaesä ja vanaimä kolm sõsarat ja veli elli kõik Võromaal. Parhillaki elässe kats vannatäti. Kõik kõnõliva umavahel võro kiilt ja muidoki mõistsõmi mi, latsõlatsõ, ka võro kiilt. Loe edasi: Ilvesse Evelin: mul om Võromaalt pall’o mälehtüisi

Savvusann UNESCOn!

Savvusann küttüs. Rebäse Tiina pilt.
Savvusann küttüs. Rebäse Tiina pilt.
Võrokõsõ juubõldasõ: 26. märdikuu päävä õdagu tull’ teedüs, et võrokõisi savvusannaperimüs om pantu UNESCO vaimsõ perändi esindüsnimekirja.

«Üts mu opilanõ Võromaa kutsõhariduskeskusõst ütel’, et timä vanaimä oll’ nakanu ikma teleka iin, ku tuu uudis tull’,» ütel’ Veeroja Eda, kiä üten Eichenbaumi Külliga võrokõisi sanna UNESCOhe vidäsi.

«Võrokõsõ pandva rõõmuga üles pilte hindäst uma savvusanna man,» kõnõl’ Eda. «Mul om kah UNESCO aianukan!», «Puulpäävä kütämi uma UNESCO kuumas!», tõi tä vällä rõõmuhõiskit Mol’ovihu savvusanna leheküle päält.

Tervüisi saatsõ ka suur sannarahvas suumlasõ. «Nä omma nakanu sannaperändi alalõhoitmist tõsitsõmbalt võtma ja pruuvva perrä tulla,» kõnõl’ Veeroja Eda.

Klubi Russkaja Banja vidäjä Ruspari Marat kutsõ jõulukuu keskpaigan Vinnemaalõ sannafestivaalilõ. «Turismi- ja spaaettevõtja omma kah väega rõõmsa,» ütel’ Eda.

Eichenbaum ja Veeroja märgotasõ, kuis saadust tunnustusõst saasi ossa kõik võrokõsõ. «Ega mi es aja tuud asja õnnõ hindä jaos, egä Vana Võromaa vald või küläliisi tuuga kutsu, et näil om kah savvusann,» ütel’ Eichenbaumi Külli. Plaan om suidsusann Vana Võromaa hää nime kujondusõ sisse tsusata.

Sannaoppust tulõ kah mano. Võromaa kutsõhariduskeskusõn om tegemisel sanna-opikava. Veeroja Eda jutu perrä naatas sügüsest oppama sannamehe ja -naasõ mõistmiisi: sannakütmist, sannan toimõndamist sannankäümisest ravitsõmisõni. «Peränditurismi opikava om joba olõman ja sann tuu seen, oppus lätt õkva käümä, kes taht, saa mano,» kuts tä.

Vahtsõ huuga nakkas Veeroja Eda küsümä müügilupa sannan suidsutõdu liha jaos, millega põllumajandusministeeriüm olõ-i seoniaoni tahtnu väega edesi minnä.
Loe edasi: Savvusann UNESCOn!

Säinasti Ene: kirota tuust, midä heng tund, ku luudus umma aastatsõõri tege

Säinasti Ene päält Adamsoni-preemiä kätteandmist. Pilt eräkogost.
Säinasti Ene päält Adamsoni-preemiä kätteandmist. Pilt eräkogost.

Võrokõsõ omma Säinasti Enet (49) tiidnü ku Orava koolijuhti (nüüt oppajat) ja Uma Lehe kirotajat. 6. rehekuu pääväl anti tälle Adamsoni Henriku murdõluulõpreemiä, võidu tõi luulõtuisi pundikõnõ päälkiräga «Märgotuisi elost ja inemiisist». Seo oll’ Enel edimäne kõrd uma luulõtusõ suhvlist vällä tuvva.

Mille sa võrokeelitsit luulõtuisi kirotat?

Kuiki ma olõ eloaig võro kiilt kõnõlnu, es olõ ma innemb võro keeleh kirotanu. A ku kolm aastat tagasi sai Orava kuul võro keele ja meele avvohinna, sõs sai arvu, et olõgi tuu võrokõnõ, kiä piät uma keele püsümise iist saisma. Nii naksi ma rohkõmb rahva iih võro kiilt kõnõlõma ja Umma Lehte kirotama. Umbõs tuudaigu sündü ka edimädse võrokiilse luulõtusõ.

Millest luulõtusõ kõnõlõsõ ja määne sõnnom noidõ seen om?

Päämiselt tuust, mida heng tund, ku luudus umma aastatsõõri tege. Mõts om mu jaos tähtsä ja mõts om mullõ mõttit andnu. Ja vet elotarkust om ka veidü tulnu, midä luulõtusõ sisse panda.

Adamsoni-preemiä hindamiskogolõ jäi silmä su luulõtuisi hää ja loomulik kiil. Kost su hää keelemõistminõ peri om?
Vet ma olõ võro keelega üles kasunu. Tuu iist teno esäle-imäle, kiä omma võrokõsõ. Ja teno vanajumalalõ, et mu miis om kah võrokõnõ ja nii om mu egapääväkiil võro kiil. Kah’o, et ummi latsiga sai veidü võro kiilt kõnõldu.
Loe edasi: Säinasti Ene: kirota tuust, midä heng tund, ku luudus umma aastatsõõri tege

Aheri Georg näüdäs’ Varstun ummi luuduspilte

Aheri Georg püüdse edimädsena Eestin odahüürläse pildi pääle ja perän nõgla otsa. Aheri Georgi pilt.
Aheri Georg püüdse edimädsena Eestin odahüürläse pildi pääle ja perän nõgla otsa. Aheri Georgi pilt.
3. rehekuu pääväl kõrraldi paikligu luuduskaitsja Varstu kultuurimajan salongiõdagu, kon umakandimiis Aheri Georgi näüdäs’ umatettüid pilte Eestimaa lillest, putukist, tsirgõst ja eläjist.

Georg kõnõl’ esi ummi pilte saamisõluust ja ka pall’o kullõja kõnõli ummi luudusõn juhtunuid asju.

Pildikaemisõ vahelõ laulsõva ja mängsevä pilli Varstu kandi suurõmba ja väikumba latsõ.

Seo oll’ üle pikä ao jälki sääne salongiõdak, kon rahvas sai hennäst vabalt tunda ja tarka juttu kullõlda. Püvvämi edespitegi huvitavit inemiisi siiä kutsu.

Silla Silver,
Eesti luuduskaitsõ seldsi Varstu osakunna esimiis

Luudusväärtüisi uma nime saava silte pääle

Seo kivi Vahtsõliina kihlkunnan saa ka sildi pääle õigõ nime Lagjakivi. Harju Ülle pilt.
Seo kivi Vahtsõliina kihlkunnan saa ka sildi pääle õigõ nime Lagjakivi. Harju Ülle pilt.
Vahtsõliina kandsist Misso poolõ om mõtsan luuduskaitsõalonõ kivimüräk «Lagjakivi», no näpuvia peräst sais sildi pääl «Lagakivi». No plaan keskkunnaammõt nii seo ku tõsõ nimevia är paranda ja luudusväärtüisi uma nime kaemisõs parõmbidõ vällä säädi.

Keskkunnaammõt ja Võro instituut nakkasõ üten tüüd tegemä, et luuduskaitsõalodsõ puu, kivi, lätte ja tõsõ luudusväärtüse saasi kaartõ ja silte pääle kirja sändse nimega, nigu rahvas näile andnu om. Vana Võromaa kotussõnimmi uurja Saarõ Evar selet’, et parhilla om ütsjago nimmist võlssi kirja pant, hulga asjo om köüdet võlss küläga ja om muidki häti.

«Hulk viku om tulnu tuust, et ammõtnigu olõ-i õigõt nimme tiidnü,» selet’ tä. «Muido omma nä iks püüdnü nimmi rahvasuust võtta.»
Eestin naati luudusväärtüisi laembalt kaitsõ ala võtma 1970. aastil. «Lagjakivi» võeti edimält kaitsõ ala nimega «Laagri rändrahn»: trehväs’ jäämä Vahtsõliina mõtskunna Laagri vahtkunna maa pääle.

Kivi peris nime sai Saarõ Evar teedä sis, ku 1990. aastil Võromaal kotussõnimmi kor’as’. Põhikaardi pääle sai sõna «lagja» kirotõt pehmendüsmärgiga (lag’a). Ammõtnik es taipa panda tuu märgi asõmõl j-tähte ja nii saigi nimi sildi pääle võlssi.

«Lepiku külän Räpinä vallan om kaitsõ all «Lepiku mänd», no puul om uma nimi tävveste olõman – Tobre petäi,» tõi Saarõ Evar näütes viil üte nime, midä piässi praavitama.
Loe edasi: Luudusväärtüisi uma nime saava silte pääle

Kogokunna pärli kutsva tegijit mano

Luha Riho üten naasõ Aire, naasõ poja Uku (kural), hindä latsi Raina ja Raineriga. Harju Ülle pilt.
Luha Riho üten naasõ Aire, naasõ poja Uku (kural), hindä latsi Raina ja Raineriga. Harju Ülle pilt.
«Kogokund om meil väkev, a mano oodami helksä ideega peret, kiä Leevi koolimajaga midägi ette võtassi,» kutsva «Kogokunna pärli» tiitli saanu Räpinä kihlkunna Veriora valla Varõstõ külä miis Luha Riho (43) ja timä naanõ Aire (36).

«Mi kandih omma nii kinä ja tegüsä inemise, et tuu tiitli olõs võinu anda mitmõlõ tõsõlõgi,» ütli Riho ja Aire, kellele oll’ üllätüs, et küläliikmine Kodokant nä maakunnan kogokunna pärlis nimet’. «Ku meil midägi om vaia är tetä, tultas kokko ja tetäs är.»

Riho ja Aire vidävä MTÜd Võhanduveere tuun tsihin, et inemiisil olõssi uman kodokandin hää ellä. «Tahami kodokotust ilosambas ja parõmbas muuta,» ütel’ Aire. «Et olõssi häid ettevõtmiisi, latsil ja nuuril kah midägi tetä.»

Projektõ om kirotõdu nii latsi mänguplatsi ku opitarri jaos. Külä kõrdategemise talgo olli Leevil joba jupp aigu inne, ku «Teemi är!» kampaania vallalõ läts’.

Kümme aastat tegosat seldsiello
Suvõl saa MTÜl Võhanduveere kümme aastat täüs ja vidäjide mõttõ käävä joba juubõliüritüse ümbre. «Kodokandipäiv tulõ juubõlihõngolinõ,» selet’ Aire. Latsõ kõrraldasõ sääl spordivõistluisi ja plaanitas ka vahtsõt näütemängu.

Näütemängutegemine lätt Leevil suurõ huuga ülesmäke. Pundi juhendaja Mendriku Helle saa kittä tuu iist, et proovi omma häste lustligu ja kukki Helve sääd tükü kokko, saa egäüts umma rolli vabalt tävvendä. Sääne vaba mängmine ja vigurilidsõ näütemängu miildüse esieränis latsilõ ja nii omgi puul näütetrupist latsõ. Loe edasi: Kogokunna pärli kutsva tegijit mano

Lindora laadust tähtraamatut saa, a põrssit ei saa

v6roseto2015_kaasNigu joba aastit om olnu, saa Lindora laada aos (28.10.) valmis Võro-Seto tähtraamat 2015 (vahtsõ aastaga kallendri üten tähtpäivi, juttõ ja luulõtuisiga).

Ilvesse Aapo vägevä kujondusõga tähtraamatun tulõtas Kaplinski Jaan miilde võro keele uurjat Keema Hellat, kellel om tulõman 100. sünnüaastapäiv.

Rahmani Jani küsümüisile vastas vahtsõnõ Setomaa ülembsootska Laanõotsa Annela. Viil om juttu Obinitsast ku kultuuripääliinast.
Rahvaperimüse tiidjä Kõivupuu Marju kirotas hussisõnnost ja noidõga tohtõrdamisõst.

Tähtraamatun om Pulga Jaani jutt «Võrun, Võlsi tiil» ja Ilvesse Aapo «PRIA, mu arm!».

Luulõtuisi omma kirotanu timahavadsõ Adamsoni murdõluulõpreemiä võitja Säinasti Ene, Merca, Contra ja Ilvesse Aapo. Viil omma raamatun luulõviguri: vällämaalaisi luulõt om ümbre pantu võro kiilde ja Rahmani Jani luulõt vällämaa kiilde. Seod tähtraamatut saa hindäle hanki Lindora laada päält.

Muido müvväs sääl iks egäsugumast talokraami ja muud, midä majapidämisen vaia lätt. Õnnõ põrssit massa-i timahava laada pääle otsma minnä: Võromaa veterinaarkeskus om tsiakatsku oho peräst tsiko laadalõ tuumisõ kõvva är kiildnü.

Uma Leht

Tartese Heino sai valmis Võromaa lõõdsaraamadu

LootsaraamatTartese Heino om kokko säädnü raamadu Võromaa lõõdsamängjist.

«Seo oll’ väega suur tüü, aigu võtt’ pia viis aastat,» kõnõl’ Tartese Heino. «Oll’ vaia vanõmba mehe ütekaupa läbi kävvü ja näidega juttu aia. Väega uutsõva, et näide mano tultas, mõnõl oll’ laud katõtu. Ku ma esi kah mõnõ luu mängse, sis oll’ näil väega hää miil. Õkva tundsõ, kuis inemine läts’ vallalõ, võõralõ tä es olõs kõiki asjo kõnõlnu.»

Raamadu jaos valisi Tartes vällä huvitavamba juhtumisõ pillimiihi elost, mängmisest ja pille tegemisest. Raamatun om juttu ka lõõtsu võikimängmisest, midä om Võromaal tettü joba päält 40 aasta.

«Põlvan oll’ joba 1972. aastal, tuust omma mul pildi olõman,» kõnõl’ Tartes. «Võrol oll’ edimäne võikimängmine 1974. aastal.»

Raamatun om hulga esieräliidsi vanno pilte ja dokustaatõ. Näütüses saiva Teppo Augusti tettüisi pille umanigu Vinne aol Teppo lõõdsa passi. Viil pääle raamadu trükmist näkk’ Tartese Heino üte Tarto mehe käen edimäst säänest passi.

Raamatulõ sai pantus pia 150 lõõdsamängjät Teppo Augustist täämbädse pääväni vällä. Peris noorõkõsõ siski raamatulõ es saa. Loe edasi: Tartese Heino sai valmis Võromaa lõõdsaraamadu

Uma Lehe 2014. aasta suur jutuvõistlus

JV_mehilaneKu sul om rahvalõ kõnõlda mõni põnnõv, lustilinõ vai hallus, õkva elost peri jutt, saada tuu Uma Lehe 11. jutuvõistlusõlõ! Parõmba kirätükü saava avvohinna ja trükümi neo lehen är 2015. aastaga joosul.

Võistlusjuttõ sordi:

1. Periselt elon juhtunu nal´alinõ vai tõsinõ lugu
Lugu, miä om olnu kas nal’alinõ, oppusõga, saatuslik vai muido ummamuudu.
Juhtuminõ olku peri kas hindä vai mõnõ tutva-sõbra perrest, umast küläst-liinast, bussist, tüükotussõst… Lugu piäsi olõma juhtunu kas kirotaja hindä vai mõnõ timäle tutva inemisega vai olõma päält kuultu-nättü.

2. Mõtsalugu

Esieräline juhtuminõ mõtsan vai muud muudu mõtsaga köüdet lugu.
Tuu või olla näütüses ummamuudu juhtuminõ seene- vai mar’akorjamisõ aigu (või panda mano pilte suurõ vai ummamuudu saagiga).
Jahimehelugu.
Esieräline ja seletämäldä lugu, kon mõts om umma väke näüdänü. Kuis inemine om mõtsa abiga hädäst päsnü vai muud muudu api saanu. Vai vastapite, mängun om olnu essütäjä – inemine om väikun vai muido tutvan mõtsanukan tävveste är essünü. Loe edasi: Uma Lehe 2014. aasta suur jutuvõistlus

Uma Meki märgi om saanu 90 söögiasja

Uma Meki märgi all naatas pakma ka Mooska talo sannan suidsutõdut lihha. Karu Kadri pilt.
Uma Meki märgi all naatas pakma ka Mooska talo sannan suidsutõdut lihha. Karu Kadri pilt.
Nelä aastaga om Uma Meki märgi saanu joba 90 süüki, söögiainõt vai söögikaarti.

Tuu märk näütäs, et tego om hää söögikraamiga, miä om Vanal Võromaal kasvatõt vai tuust kasvatõdust edesi söögis tettü.
Võromaa partnerluskogo jagi perämädse vooriga (25.09.) vällä 14 Uma Meki märki. Seokõrd oll’ märgijagaminõ Urvastõ kihlkunnan Uhtjärve Nõiariigin.

Nõiaküük oll’ seokõrd kõgõ suurõmb märgiküsüjä. No om Uma Meki märk sändsil süükel nigu Nõiasepik, siimnidega rüäleib, Nõiariigi nõgõssõsupp, Uhti läädsepada, krõmpsva kaarapätsikese, Nõiariigi kamarull, kodojuustu-kamakuuk ja kamatort (Nõiaköögin pruugitas Urvastõ kamma).

Viil saiva Uma Meki märgi Vahtsõliina kihlkunna Piiri köögi küümneleib, Haanimaa Mooska talo sannan suidsutõt liha ja Harglõ kihlkunna Taheva valla Ööbiku ürditalo neli hainatsäisorti. «No om Uma Meki märk lännü üle Võro maakunna piiri muialõ Vanalõ Võromaalõ,» rõõmust’ tuu perämädse märgisaaja üle Uma Meki ettevõtmisõ vidäjä Karu Kadri. Loe edasi: Uma Meki märgi om saanu 90 söögiasja

Võro kirävara sai tävvendüst

Anton_Annika_raamatMitmõl Uma Lehe jutuvõistlusõl avvohindu saanu Antoni Annika sai kaasi vaihõlõ uma edimädse raamadu «Elu om illus/Elu on ilus».

«Sõbrapääväs tei sõbrulõ 20 lehekülega raamadu, kon olli õnnõ luulõtusõ. Tuust sai härgütüst, et peris raamat tetä,» selet’ Antoni Annika. «Pall’o tutva olli Umast Lehest mu juttõ lugõnu ja härgüdi, et panõ no raamat kokku.»

Puul raamatust om võrokiilne, tõnõ puul om eesti keelen (sõltus tuust, kumba pite raamatu kätte võtat). Raamadun omma jutu ja luulõtusõ.

Et Annika om talopernaanõ, sis omma pall’o luu eläjist. «Talun juhtus kõik aig midägi,» muheli Annika. «Tulõ kirja panda, perän om latsilatsilgi hää lukõ!»

Harju Ülle, Uma Leht

Söögi-kuuntüü arotus

Uma Meki märgi saanu Uhtjärve nõiaköögi kamakuuk. Karu Kadri pilt.
Uma Meki märgi saanu Uhtjärve nõiaköögi kamakuuk. Karu Kadri pilt.
Võro instituut ja Võromaa partnõrluskogo kutsva Vana Võromaa paikligu söögikraami tegijit ja müüjit nõvvopidämisele 13. rehekuul kell 13 Võromaa Toidukeskusõn (Katariina saalin).

Juttu tulõ tuust, midä om paikligu söögimajandusõ edendämises joba är tettü, mis tegemise omma poolõlõ ja kuis võinu asjo edesi kõrralda.

Kava: ülekaehus UMA MEKK söögivõrgu toimõnduisist ja plaanõst (Oti Anneli, Võromaa partnõluskogo juht). UMA programmi plaanitu tsihi, säälhulgan tuu, kuis plaani paikligu söögi ja luuva ettevõtlusõ tegejide kuuntüüd (Eichenbaumi Külli, Võro instituudi projekte-vidäjä). UMA MEKK tegemise edespite arõndusõ- ja müügivõrguna – määnest api ja tukõ olõsi vajja väiksil tuutjil/kasvatajail? Söögi pakmisõ ja müügikotus Võro liinan: kas säänest om vajja väiku tuutja toetusõs ja paikligõ kaupu müümises?

Nõvvopääväle tulõkist pallõldas teedä anda ildambalt 10. rehekuu pääväs Võromaa partnõrluskogo Uma Meki ettevõtmisõ vidäjäle Karu Kadrilõ kadri@voruleader.ee.

Uma Leht

70 aastakka suurõst eestläisi Läände pagõmisõst

Soovere Ericut saatva kodoküläst är esä Soe Viido üten hobõsõ Lauguga, imä Liisa ja veli Karl. Pilt raamadust «Käru ja kaameraga»
Soovere Ericut saatva kodoküläst är esä Soe Viido üten hobõsõ Lauguga, imä Liisa ja veli Karl. Pilt raamadust «Käru ja kaameraga»
1944. aasta süküskuul jätt’ uma kodo maaha ja pagõsi läände umbõs 100 000 Eesti inemist. A õnnõ ütsigu teivä pilte ja kirodi tuust pagõmistiist. Üts oll’ Räpinä kihlkunnast Kõnnu küläst Listako (Soe) talost peri Soovere (inne nime eestistämist Soeson) Eric (1916–2008).

Kuis Eric üten naasõ Leili ja kümnekuudsõ poja Üloga pagõsi, tuust tull’ 1999. aastal vällä raamat «Käru ja kaameraga», miä om olõman ka Võromaa muusõumin.

Nigu pall’o tõõsõki, peläs’ Eric, et ku tä kodo jääs, sis saadõtas tä Tsiberihe vai tapõtas niisama är. 1941. aasta kiudutamisõst pässi tä õnnõ selle, et käkse hinnäst. Tedä otsiti takan, a kätte es saia. Päämine põhjus oll’ tuu, et tä oll’ opnu pääliinan Tondi sõakoolin ohvitseeris. Edesi opsõ tä Tarto ülikoolin matõmaatiga- ja luudustiidüskunnan füüsikat. Sääl tull’ täl ka huvi pilditegemise vasta.

Eric naas’ kotost minemä joba hainakuu perämädsel pääväl. Timä peret olli är saatma tulnu imä Liisa ja veli Karl, vankri pääl istõ esä Viido. Päält pildiklõpsu ja hüväste jätmist es näe Eric näid inämb kunagi.

23. süküskuu pääväl 1944 jõudsõ Ericu pere Hiiumaalõ Heltermaa sadamalõ. Kai oll’ inemiisi kompsukõisi ja sõakraami täüs. Mitusada pagõjat uutsõ edesipäsemist: Orjaku-Triigi-Leisi kaudu Kurõssaardõ, kon pidi laiva uutma.

Eric es taha säänest pikkä tsõõri tetä. Tä kirot’ umma päivikuhe: «Püüdsemi uma kraami laati õkva Saksamaalõ purjetavalõ Möwele. Sadama komandandilt saimi päälelaatmisõs lua, a valvõn olnu Tarto pritsumiis kiildse laiva pääle minegi väega kur’astõ är. Perän muutu tä leplikumbas ja kelläs katõs säädsemi hinnäst Möwele sisse ja pia naksi moodorpurjõka massina pobisõma.» Loe edasi: 70 aastakka suurõst eestläisi Läände pagõmisõst

Mihklipäiv lambalihaga om häste muudu lännü

Egäl oinal om uma mihklipäiv: Rosenbergi Ivar ütles, et sändse, umbõs 40kilodsõ ja kooni aastadsõ oina liha om kõgõ parõmb. Foto: Harju Ülle
Egäl oinal om uma mihklipäiv: Rosenbergi Ivar ütles, et sändse, umbõs 40kilodsõ ja kooni aastadsõ oina liha om kõgõ parõmb. Foto: Harju Ülle
Mihklipäiv, tuul aol laadapidämine ja lambaliha süümine om Vanal Võromaal jäl häste muudu lännü.

«Hindä perre lavva pääle saa mihklipääväs uma lambaliha, a laada pääl möövä seokõrd tõsõ,» ütles Võromaa talopidäjide liidu juht, põllumiis ja lambakasvataja Rosenbergi Ivar, kelle kodokülän Urvastõ kihlkunnan Sulbin tulõ seo puulpäävä joba 11. kõrda mihklilaat.

Tuu paikligu söögikraami ja käsitüü laada päält om iks egä aasta lambalihha osta saanu (ku küländ varra tulla). Rosenbergi Ivar ütles, et Otõpääl ja Põlgastõn saa külh joba ammõtlikult lambit tappa laskõ, a väiku kasvataja möövä iks lambalihha kas laada pääl vai eräle küsümise pääle.

«Poodi ja restorani tahtva, et lihha olõssi kõik aig anda,» ütles Ivar, kellel om parhilla päält 200pääline lambakari, tuust 50 nuurt oinast, kelle liha kaubas lätt.

Nuu oina läävä päämidselt elosast pääst vällämaalõ. Päält 38kilodsõ ja kooni aastadsõ oina elonkaalukilost mastas kats eurot.
«Sändsest oinast saat kõgõ parõmba liha, esi süü kah säänest,» ütles Ivar. Söövä tõsõki hää meelega, tuuperäst kutsutas lambalihamüüjit ka tõisi mihklilaatu pääle.

Harju Ülle, Uma Leht

Naatas otsma neländä Uma Pido lavastajat

umapidoUma Pido kõrraldaja nakkasõ otsma neländä pido lava pääle säädjät. Otsitas inemist, kiä tiid, kuis panda pido kõnõlõma mõtsast ja väeliisist puiõst.

Lavastaja piässi võro keelest vähämbält arvo saama, viil parõmb, ku kõnõlõs kah. Viil oodõtas timä käest lõunaeestläisi kultuuri tundmist, inemiisiga hääd läbisaamist ja mõistmist üten tüüd tetä. Lavastaja piässi mõistma vällä märki, kuis saasi pidol ütevõrra hää olla ülesastjil ja kaejil, nii et egäüts tunnõsi är, et taa om kõigi ütine pido.

Üts esieräline suuv om kah: lavastaja pidänü mõistma vällä üldä võrokeelidse sõna «pedäjämähäjauh» (vannul aigõl om põh’arahvidõ hulgan (ka mi maal) kehväl aol pedäjämähkä söögis pruugit, muu hulgan leevätahta sisse pant). Lavastaja põhitüü olõs pido pääkontsõrdi lava pääle säädmine, a oodõtas ka mõttit pido pääväprogrammi, rongikäügi ja kõgõ muuga köüdetült.

Lavastaja piässi hindäst märki andma 28. rehekuu pääväs. Kuu lõpun kuulutõdas IV Uma Pido lavastaja vällä. Pido tulõ Põlvan 28.05. 2016. Teedüst saa mano www.umapido.ee päält vai Uma Pido projektijuhi Ojari Triinu käest triinu.ojar@wi.ee vai tel 5332 2153.

Uma Leht