Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

november 2019
E T K N R L P
« okt    
 123
45678910
11121314151617
18192021222324
252627282930  

Pulga Jaani vahtsõnõ katsiktsõõr

Pulga Jaan_plaatPulga Jaan om jälleki lasõrtsõõriga maaha saanu, püsü ei tuu miis vakka! 12 juttu kõrda kats, tuu olõki-i nii veidü, ku Pulk plaadi saatõsõnah kirotas. Tuust olõs joba raamadu kokko saano. Mu teedä edimält sääne plaan oll’gi, a kohe tuu kattõ, tuud ma tiiä-i joht.

Mälehtä, et ku tull’ vällä Pulga Jaani laulõplaat, määne naist, olõ õi inämb meeleh ja riioli mano kaema viisi-i minnä, oll’ rassõ tüü nii ohkõist papõrd löüdä, et Jaani käsikiräline vaheleht plaadikaasõ sisse är mahtunu.
Käsikirälidse vahelehe mõtõ olõvat olnu tuuh, et inemise nännü, kuis ilma arvutilda saa õks kah kirota ja tuud om võimalik esiki lukõ, ku lukõ mõistat.

Seokõrd om sõs tävveste vastapite, Pulk tulõ esiki inemiisile, kes kirja ei tunnõ, vasta ja lugõ kõik esi paprõ päält maaha. Esiki nii hää inemine om Pulga Jaan, et ku sullõ timä helü miildü-i, võit naidsammu juttõ tõõsõ plaadi päält tõisi inemiisi ettekandõh kullõlda.

Pulk om vigorimiis! No ja tuu tulõ plaati vai plaatõ kullõldõh ilosahe vällä, et tuud om tä olnu joba noorõst aost pääle. Aoluku ja filosoofiat jakkus ja õigust om kõgõ ülejäägiga, kogoni plaaditäüs, ku mitte pääle. Mu kõrv saa tuust külh arvo, määndse luu ommava kõgõpäält loetu ja määndse ildamba ja määndse tõsõh tarõh ja tõõnõ kõrd, a tuu olõ õi tähtsä.

Tähtsä om tuu, et Pulga Jaani illos Varstu kiil om jälleki vähämbält nii kavvas alalõ ja kullõldav, ku pikält lasõrtsõõri püsüsse. Pulga helü kand ja om selge, jutu ommava huvitava, mis nii vika! Pulgalõ võinu raadiosaatõ vitä anda külh!

A mul hindäl om sääne hädä, et ma olõ tuud jutustavat Pulka umbõlõ pall’o kullõlnu, olõmi mi jo üteh Rahmani, Contra, Ruitlasõ ja kitarrõdõga väega pall’o egäl puul ümbre roitnu. Tuuperäst om tuu tõnõ plaat, kon tõõsõ lugõja pääl, mu jaos esiki huvitavamb. Säält tulõ täämbä viil olõmalda, a umbõlõ tarviligu võrokõisi uma raadio saatõjuhtõ viil vähämbält katõssa vällä.

Ilvesse Aapo, Uma Leht

Lepingiist ja näide juriidilisest jõust

Pulga_jaanPulga Jaan,
maamiis

Eläjiidega sõlmit lepingu omma kimmämbä ku inemiisiga, kiä omma üte suurõ sullõri. Inemiisi elu om võimalik tenu lepingiile. Ma ei kõnõla siinkotsil sukugi Liive Sandorist ja timä virmast. Ma ei kõnõla ülepää inemistega sõlmit lepingiist, kuna noid om alati võimalik kahtlusõ alla panda. Mu jutt käü eläjiidega sõlmit kokkuleppiist.

Üts kõgõ kimmämp leping sai mul sõlmitus sügäväl Vinne aol varõssõga. Oll’ suvõ algus ja hirmus põud. Hain eriti es kasu, kunna es liigu ja kõik eläjä olli puulnällän. Pääväste vahedõga panni ma tähele, et poigõga kanal jääs poigõ vähämbäs. Panni püssä aidasaina pääle ja varsti näi, kuis varõs sitauniku päält üte kanapoja kinni haard’. Mul õkvalt püss peon, aga inne laskmist hõiksi: «Varõs, olgu seo sul viimäne!»

Varõs lask’ kanapoja vallalõ, tsilgut’ uma pitsati lepingulõ kinnitüses ja ma… jäti paugu tegemädä. Kanapoig võtt’ kah elu sisse ja inämb näid es kao. Või-olla et taivadsõ olli ka mii lepingu puult, kuna järgmine päiv tull’ vihm, kunnapoja ronisi lumbist vällä ja süvvä oll’ kõigil küländ.

Tuust aost olõ ma kogõmalda lasknu kats varõst – üte kulli küüdsi vahelt koon kulliga ja tõsõ määndsegi imeliku haavlipõrkõga, tsihe hoobis harakut. Mõlõmba ellivä viil pääväminekuni ja ma sai näide käest andis pallõlda.
Varõssõ ei olõ mu teedä lepingut riknu, kuigi kanapoigi om mul nüüd hulga inämb.

Umbõs säändse vai tsipa keerulidsembä lepingu omma mul kuldnokkõga (paskrästiide vasta), varblaisiiga aiaputukiide vasta, pääsükeisiga kärbläisi vasta, kannu ja partsega tigudõ vasta. Rebästega hiiri vasta ma lepingut es pikendä, kuna väega pall’u om siginenü väljäloorkulle ja ronkõ, noidõga om leping kasulikumb.

Pääleki riksõ repän lepingut, nigu vähägi sai. Ega hummuk oll’ timä pitsat trepi iin, aga kana õks kattõ. Nugistõga lõpõti ka lepingu är ja esäste tuhkritõga piirdsõ lepingut kõvastõ. Imästega jäti tingimusõ samas. Põrõlt om mu elu tävveste rahuldav ja lepinguosalistel kah. Nii tulõgi edesi ellä. Jätka lugemist »

Võromaalt löüti haruldanõ kimalanõ

Bombus confusus

Bombus confusus

Urvastõ kihlkunnast Sõmmõrpalo vallast Pühäjõõ veerest Harjumäelt püüti keväjä lõpun sääne kimalanõ, määne löüti perämäne kõrd 20 aastakka tagasi.

«19. lehekuul oll’ Harjumäel keväjäpido. Et veletütre esinemiseni jäi aigu ja varustus oll’ üten, sis hulkõ tsipakõnõ ümbretsõõri, luutsõ sitikit püüdä,» selet’ kimalasõ pääle trehvänü Tarto sitigatiidläne Soonõ Villu. «Mõtsa veerest mändsegi liblikõiõlidsõ päält ma tuu kimalasõ saigi.»

Villu sai kimalasõ-as’atundja Luiga Jaani käest teedä, et säänest sorti kimalast om Eestist varramba löütü õnnõ viis tükkü, kõik Lõuna-Eestist ja perämäne 1993. aastagal.

Löütü kimalanõ (ladina k Bombus confusus) om nii haruldanõ, et tuul eestikeelist nimme olõ-i, kõnõlõmada võrokeelitsest.
Muido eläs Eestin kimalaisi 30 liigi ümbre. Viil kolm liiki om seo haruldasõga pia üttemuudu: musta, pihlõdsõ tagaotsaga. A seol haruldasõl omma silmä esimuudu ja esätsel viil perädü suurõ kah: noid lätt vaia imätside löüdmises. «Kah’os esäst ma es lövvä,» ütel’ Villu.

A tuul keväjäpidol oll’ sitikatiidläsest viil tõistki kõrda api: peldikuhe oll’ uma pesä tennü hüürläne (saksi-mõtsahüürläne, ladina keeli Dolichovespula saxonica, selet’ Soonõ Villu) ja hiidüt’ sääl käüjit. Villu kaksas’ viil alostusõn olnu pesä maaha ja võtt’ imähüürläse hindäga üten.

Harju Ülle, Uma Leht

Oro külä tiildäsõidu võistlusõ

Kokko võistõl’ üle katõkümne massina, noist uma nuka sõitjit oll’ peris mito. Foto: Uma Leht

Kokko võistõl’ üle katõkümne massina, noist uma nuka sõitjit oll’ peris mito. Foto: Uma Leht

Orava vallah Oro küläh sai inne jaanipäivä kaia autidõ võikiajamist Oro Offroad, koh võitjas tulõ tuu massin, mis kolmõ tunniga jõud kõgõ rohkõmb kõrdo rata läbi sõita. Seokõrd oll’ tegemist ka Eesti meistrivõistluisi etapiga. Kuigi Oro küläh võitsõ lätläne, juht katõ etapi kokkovõttõh Landu Toomas (42), kes esi oll’võistlusõ pääkõrraldaja.

Oro külä miist Landu Toomast om tehniga jo latsõst pääle huvitanu, a autospordi mano trehväs’ tä kogõmalda. Umbõs neli aastat tagasi käve Toomas Klaperjahi sõitu kaemah. Päältkaejana näkk’ tä viko, midä tetti näütüses vintsitrossi pandmisõ man, ja mõtõl’, et tah omma kül üte puupää kuuh. Esi tä sõs viil es arva, et sõitma nakkas. «Muta näe ma mõtsah egä päiv niigi,» naarsõ Toomas, kes juht mõtsakogomisõ ettevõtõt Tooland.

Edimädse võistlusõ sõit’ Toomas veoautoga nii kolm aastat tagasi. Kats nädälit inne võistlust ost’ auto, ehit’ veidü ümbre ja joba edimädse võistlusõ võitsõ. Et auto oll’ edimält peris rossitanu, sai tä nimes Matu. Matulõ tekkü kõrraga pall’o fänne. Veoautosõit omgi Toomasõ meelest rohkõmb päältkaejidõ jaos.

Väikumba autoga, mille nimi om Kunn, om Toomas aasta jago võistõlnu. Edimält es olõki säänest plaani, a naanõ Mari ütel’, et minku võistlõma. Et massinaehitüse pääle om jo nii pall’o rahha pantu. Rahha kuluski autospordi man pall’o. Ku tahat, et massin võistlusõ lõpuni vasta piässi, sõs piät iks kallimba jupi ostma.

«Mõni arvas külh, et mille säänest muta pite sõidõtas, a taa om säänesama aoviidüs tüüst puhkamisõs nigu tõõsõki,» seletäs Toomas. «Mul om nüüt tutvit üle Eesti. Ku vaia, sõs avitõdas ütstõist. Tuu om kimmäs põhimõtõ, et ka võistluisil ei jätetä hädäholõjat ütsindä. Hää sõitja piät olõma ull’julgõ. Ku hirm om, sõs võidu pääle sõita ei saa. A mõistus piät selge olõma. Pall’odõl miihil kaos mõistus är, nigu nä kiivri päähä tõmbasõ. Adrenaliin lätt nii üles, et nakkasõ ull’uisi tegemä.» Jätka lugemist »

Väelidse pümme inemise

Pümme-Katrõ 1957. aastal. Tampere Herberti pilt. Pilt Eesti kirändüsmuusõumi rahvaluulõ arhiivi kogost. Uma Leht

Pümme-Katrõ 1957. aastal. Tampere Herberti pilt. Pilt Eesti kirändüsmuusõumi rahvaluulõ arhiivi kogost. Uma Leht

Keväjädses muusõumiüüs naas’ Mõnistõ muusõum uurma katõ tuun kandin elänü väelidse pümme inemise – rahvalauligu Pümme-Katrõ ja selgelenägijä Pümmetädikese ello. Et mõlõmba elolugu om põnnõv, a kah’os hämmär, sis uut muusõum teedüst mano.

Viil minevädse aastasaa keskpaigan laulsõ Varstun Sepä talon elänü Pümme-Katrõ sändsit vannu rahvalaulõ, midä tuudaigu inämb kiäki tõnõ es mäletä. Ku Tampere Erna ja Herbert timä laulõ 1957. aastagal Eesti rahva muusõumi jaos üles võti, ütel’ tä umas ammõtlikus nimes Katri Sikk, sündünü 1873. Pümme-Katrõ oll’ vaenõlats ja vanno Mõnistõ laulõ opas’ tälle vanaimä, kiä tedä kasvat’.

«Laulõ om pall’u üles võetu, väega vannu laulõ, kuna timä võtsõ laulõ vanaimä käest, tä es käü pidul,» selet’ Mõnistõ muusõumi juhataja Tulviste Hele. «Tuuperäst omma täl väega esierälidse laulu, midä muialt koskilt es olõ inämb võtta.»
Võrokeelitsen laulikun ja kasseti «Tsirr-virr lõokõnõ» pääl om üts Pümme-Katrõ laul «Joosi, joosi üle mäe».

«Tõnõ väeline pümme oll’ Pümmetädi, kes elli Tsundsul. Timä kotsilõ kõnõldas, et tä jäi pümmes kolmõaastadsõlt,» kõnõl’ Tulviste Hele. «Tuun ollõv legendi perrä süüdü olnu kuri mõisaprovva, kink meelest ollõv olnu ülearvu pall’u vaesitlatsi. Ma esi ei usu, a legend kõnõlõs, et provva ollõv pandnu vaesõlatsõ kütetühe rehetarrõ kinni ja käsknü luugi kinni panda. Hummugu oll’ küsünü, kas kiäki om elun. Leenu oll’ ütelnü: ma olõ, a ma ei näe midägi.»

Leenus es kutsu selgelenägijäs saanut pümmet kiäki. «Tä oll’ Pümmetädikene ja oll’ nii kavva, ku meil olõman oll’,» ütel’ Tulviste Hele. «Pümmetädi oll’ säändene inemine, kes tundsõ kavvõndast är, kes timä manu tulliva. Tä mõistsõ kõnõlda tollõ inemise eluluku nii ette- ku taadõpoolõ. Tulõvikust kõnõl’ ilma inemist nägemädä väega õigõlõ.» Jätka lugemist »

Vahtsõnõ võrokiilne Täheke

Kooliaastaga lõpun saiva Vana Võromaa 1. klassi latsõ ja võro keele opja kingitüses vahtsõ võrokeelidse latsiaokirä Täheke. Ütsäs võrokiilne Täheke sündü Võro instituudi ja Tähekese toimõndusõ kuuntüün.

Seon Tähekesen omma Saarõ Evari, Contra, Holtsi Leila ja Märka Veiko luulõtusõ. Kiränik Rahmani Jan kirotas draakoni vorstist, Ojari Triinu jutu päälkiri om «Tita ja tsolgipang». Kalla Urmas kirotas tuust, määne om mi uma kuldkala.
Raamatust «Kuis vanal Võromaal eleti» omma ümbre jutustõdu luu «Kahru sündümine» ja «Mille eläjä ei laula».
Kiä taht hindäle Tähekese vahtsõt võrokeelist nummõrd, saa tuud osta Võro instituudist Võrolt vai Tähekese toimõndusõst pääliinast.

Uma Leht

Jahuveski tulõva vahtsõst

"Pernaanõ nõud kiviveski jahhu – tuu um pehmemb ja leib saa tuust kobõdamb," selet’ Hartsmäe mahetalo peremiis Hollo Agu Haanimaalt. Foto: Uma Leht

“Pernaanõ nõud kiviveski jahhu – tuu um pehmemb ja leib saa tuust kobõdamb,” selet’ Hartsmäe mahetalo peremiis Hollo Agu Haanimaalt. Foto: Uma Leht

Vahtsit veskit tulõ Vanalõ Võromaalõ nigu siini päält vihma – vana veski omma kinni pantu, a veskijahu om korgõn hinnan.

«Veskit oll’ vaia, selle et Kütioro veski läts’ kinni ja oll’ vaia kohki jahhu tetä. Pernaanõ nõud kiviveski jahhu – tuu um pehmemb ja leib saa tuust kobõdamb,» selet’ Hartsmäe mahetalo peremiis Hollo Agu Haanimaalt.

Tä uursõ vällä, et üts Austria firma tege vanaperädse süstemiga veskiid ja sai säänest Saarõmaal uma silmäga nätä kah. Tull’ himo osta tuu Haani talopidäjide seltsile, et kõik Haanimaa talomehe saasi sääl hindäle jahhu jauha. «Naksi asjo ajama ja teno PRIA Leaderi programmilõ saigi minevä kuu lõpuh veski är ostõtus,» selet’ Hollo. Oll’ päält 19 000 euro, 80% tull’ eurorahast sis.

Veski om sääne nigu vanast veski, mis tüüti vii päält kiviga. Kivi läbimõõt om miitre, veski kaald tonni ja sõglakast paarisaa kilo ümbre.

«Põhimõtõ um õks sama: alomanõ kivi sais paigah ja päälmine käü ümbre,» selet’ Hollo Agu. «Etteandõkol’o ja raputaja umma kah sama põhimõttõga, ülekannõ um õkva lähiksest moodori päält, vanastõ olli lamõrihmuga pikä ülekandõ.»

Eelektri-veskil om 9,8kilovatinõ moodor ja papridõ perrä jauh 120–180 killo jahhu tunnin. Jämmüst saa reguliiri kiviga – ku lähkühe kivvi laskõ. Mano om tettü sõglakast, kolm sõglapaari, nii et kõrraga saa kolmõ jämmüsega jahhu tetä. Puulpüüdlist nikani ku mannani. «Väikul viisil saa vast ka suurmit tetä, piät nakkama nuputama,» arvas’ Hollo Agu.

Veskiga ümbrekäümises tulõ iks tüüpõhimõtõt teedä, a Hollo Agu jutu perrä olõ-i tuu rassõ. «Piät õnnõ tuud kaema, et ei lasõ ilma vilälda kivve kokko,» opas’ tä. «Tuu kulutas kivve ja tekütäs lisaainõt jahu mano.»

Hollo Agu ütel’, et timä pand’ veski käümä vana Kütioro veskimehe, 99aastadsõ Zupsmanni Ale oppusõ, mitte «spiikikiilse» paprõ perrä. Vanalherräl oll’ huvvi tulla ka paiga pääle kaema, kuis muudsa massin tüütäs. Jätka lugemist »

Sellel neljapäeval avaneb Uma Laulul uute võrokeelsete laulude külluselaegas

Sellel neljapäeval, 16. mail kell 16 toimub Sänna kultuurimõisas Uma Laul III võigõlusõlõ esitatud lugude ettekandmine ja tähistamine, kus uued võrokeelsed laulud saavad auväärse žürii ja kohaletulnud inimeste vastukaja.

Vahetult enne kontserdi algust allkirjastatakse III Uma Pido võrokeelsed sponsorlepingud Nopri talumeierei ja Arke lihatööstusega. Samuti valmistatakse Sännas III Uma Pido sümbolpill kivipill, mida juhendab õpetaja Riina Velmet Johannese koolist Rosmalt.

Uma Laul III kuulutati välja märtsi lõpus ning 10. maiks, mis oli uute võrokeelsete laulude esitamise viimaseks tähtajaks, laekus 15 laulu 17 viisi- ja tekstiautorilt. Igalt autorilt tuleb Sännas esitusele kuni kaks laulu ning 5-liimeline žürii valib nende seast välja parimad, mille autorid saavad võimaluse esineda 1. juunil Uma Pido laadalaval. Lemmiku valivad ka kohaletulnud inimesed. Lisaks võivad autorid loota, et nende loodud laulud valitakse järgmise Uma Pido koorirepertuaari hulka. 2008. a pääpreemiä saanud Aapo Ilvese “Pristan” ja “Lodi tuu ja lodi vii” kantakse ette tänavusel III Umal Pidol, mis toimub 1. juunil Võru Kubija laululaval. 2010. aasta Uma Laulu võigõlusõlt on mitmed laulud jõudnud võrokeelsele CD-le “Määne om seo maa”. Võistlusele saadetud käsikirjad ja kontserdi videosalvestus antakse üle Eesti rahvaluule arhiivile.

Uma Laul III korraldaja Taisto Uuslail jagab, et auväärne on näha lauluesitajate väekust ja rõõmustav on tajuda, et Uma Laul on jõudnud inimeste südametesse. Žüriisse kuuluvad folklorist Ingrid Rüütel, muusik Anu Taul, Valdo Valper (Eesti Rahvaluule Arhiiv), dirigent Riivo Jõgi ja Sten Weidebaum (Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus).

Uma Laulu lugude ettekandmine ja tähistamine algab kell 16, pilet maksab 2 eurot. Auhinnafond kujuneb Võro instituudi, MTÜ Võro Seltsi, Eesti Kirjandusmuuseumi, Eesti Rahvaluule Arhiivi, Eesti Maanteemuuseumi, Uhtjärve Nõiariigi, MTÜ Urvaste Külade Selts, MTÜ Kuldre Käsitöötare ja Nopri Talumeierei toetusel. Kõik lauluesitajad saavad pääsme 1. juunil toimuvale Uma Pido pääkontsõrdile Võru Kubija lauluväljakul.

Mari-Liisa Parder, Uma Pido kommunikatsioonipäälik

Robotipalanik Haani koolin

Grossmanni Triinu Haani latsi sumo-robotiga. Foto: Uma Leht

Grossmanni Triinu Haani latsi sumo-robotiga. Foto: Uma Leht

«Robotitsõõr om Haani koolin tõist aastat, a seo aasta om vunk seen: tsõõrin käü 18 last – tuu om neländik kuuli,» selet’ robotitsõõri vidäjä, Haani kooli matõmaatiga- ja arvudioppaja Grossmanni Triinu.

Haani kooli robotitsõõr om Vanal Võromaal kõgõ kõvõmb. Minevä kuu lõpun peetül «Võro roboti tsõõril» sai Haani kooli võistkund võistlusõ muinasjutu-katõgoorian tubli tõsõ kotussõ. Utsali Miia Heleene ja Merli Mari kõnõliva muinasjutu ja tegeläse olli kokko pantu legoklotsõst. «Häste kõnõliva, muinasjutt oll’ vahva ja nii läts’ki,» ütel’ Grossmanni Triinu.
MTÜ Robootika andsõ Haani koolilõ ka aasta üllätäjä avvohinna tuu iist, et kuul om seol opiaastal robotivõistluisil kõgõ inämb silmä jäänü.

Haani kuul võitsõ timahava First Lego League võistlusõ projekti kategoorian tüüga, miä om mõtõldu vanno inemiisi avitamisõs. «Ku vanalinemisel lätt eelektri vällävõtminõ meelest, näütüses lätt puuti ja unõhtas triikravva sisse, sis om ussõ man tahvli pääl kirän, mis asi mis tepslin om. Vanainemine saa sis kõik riista säält saisma jättä,» kõnõl’ võidutüüst robotihuvilinõ 7. klassi poiss Tootsi Johann-Kristjan.

Haani kooli võistkund tutvust’ umma tüüd näütemänguga. Johann-Kristjan mängsegi tuud vannainemist, kiä nakkas Haani puuti silku ostma minemä, a unõhtas triikravva ja hiussidõ sirgõstegijä tepslihe. «Sis näe tahvlit ja jätä säält kõik saisma,» selet’ poiss. «Kitä eelektrimiist Eiche Aaret kah, kes kõnõl’ vatest ja voltest.»

Näütemäng oll’ võrokiilne. «Tuu tull’ nii loomulikult,» selet’ Grossmanni Triinu. «Meil poiskõsõ mõistva häste võro kiilt. Laulsõmi Haanimehe laulu kah ja hindamiskogolõ väega miildü.»

Kristjan ütel’, et tä pandnu hindä vanaimälegi sändse robot-tahvli saina pääle – sis om kimmäs, et maja lää-i palama. Jätka lugemist »

100aastanõ umblõja

100aastadsõ Müürsepä Hilda näpu ja silmä lupasõ iks viil ummõlda. Foto: Uma Leht

100aastadsõ Müürsepä Hilda näpu ja silmä lupasõ iks viil ummõlda. Foto: Uma Leht

«Niidi nõgla taadõ ajamisõga lätt aigu, a är ma aja!» kitt 100aastanõ Kanepi umblõja Müürsepä Hilda ja lupa poolõlõ põllõkõsõ kimmäle är lõpõta.

Umal 100. sünnüpääväl (5.04.) juusk tsärre Hilda telefoni vaiht, kullõs sünnüpäävälaulõ ja sääd piigli iin soengut – õnnõsuuvõ kõnõldas nii telefonni ku tuldas esi edesi ütlemä. Õnnitluskaart Eesti presidendi käest tuu Hildalõ piaaigu pisara silmä.

Timahava peimi Eesti vabariigi 95. sünnüpäivä. Hilda mälestüse nakkasõ pääle kavvõmb aigu tagasi. «Viimädse ilmasõa aigu oll’ nälg külh, a tuuga ei saa võrrõlda, mis mi Vennemaal tunda saimi,» kõnõlõs Hilda. Timä pere rännäs’ Kanepist Vinnemaalõ viil inne edimäst ilmasõta, ku kävevä jutu, et sääl om hää ellä. Esä, kiä oll’ olnu sõaväeläne, läts’ Romanovi liina ketrusvabrikuhe tüüle ja perän Moskvahe puuäri juhatajas. Tiinse häste ja imä oll’ koton.

Päält revolutsiooni võeti esä sõtta ja pere jäi nälgä. Esä tull’ haigõlt sõast kodo ja 1921 inne jõulu tull’ pere Eestimaalõ. Kolimisõ pääle läts’ viimäne vara: esä kats kuldkellä ja imä jalaga umblõmismassin. Imä tull’ kõrraga Kanepi-mailõ, a esä tüüt’ mõnõ ao viil Virumaal kaivandusõn.

Ku Hilda 1920. aastil Kanepin koolin käve, sis vanõmbin klassõn opsõ kirämiis Uibopuu Valev, Marga Heinrich ja Aksli Karaskist (Marga Heinrich oll’ 1950. aastil Eesti Vabariigi eksiilvalitsusõ riigisekretär, 1971–1990 pääministri asõtäütjä ja sõaministri, 1990–1992 pääministri presidendi ülesandin.)

Marga Aksli eläs Rootsin, saa suvõl 100aastadsõs. «Aksli kitse Maalehen Kanepi kuuli, et sääl nõuti hääd käekirja ja ma olõ tuu kitmisega peri!» seletäs Hilda ja kraam vällä paari päävä iist uma käega kirja pantu pikä luulõtusõ. Hildal tull’ inne suurt juubõlit mõtõ, et vaia om uma elolugu luulõvormin kirja panda. Mõtõldu-tettü. «Käe tüütäse, kirota nii, nigu olõssi 60aastanõ!» kitt tä. Käekiri om Hildal tõtõst illos.
Jätka lugemist »

42 last lugõsi Sännä kultuurimõisan võiki võrokeelitsit luulõtuisi

25. mahlakuu pääväl lugõsi 42 last Sännä kultuurimõisan võiki võrokeelitsit luulõtuisi.
30. etteastõt hinnas žürii kuuhsaisun: Riina Kööts (Rõugõ Rahvamaja juhataja), Grethe Rõõm (aokiränik, kiränik, piltnik) ja Indrek Sarapuu (tiatri Varius näütleja, aolehe Koit toimõndaja).

Hindamiskogo sõklmise perrä olli vannusõrühmi kaupa kõgõparemba:

Latsiaid – 1.kl: Plaado Maritte Arianne, 4 a, Veriora latsiaid (Mältoni Sirje “Susi tull´ mõtsast”, oppaja Plaado Marii, Langa Tiina).

2.-4. kl: Parhomenko Aadi, 3.a kl, Mammastõ LAK (Contra “Raanitsakandja”, oppaja Lepassoni Marju).

5.-9. kl: Kikka Liis, 8.b kl, Võro Kreutzwaldi G (Vananurmõ Ilmari “Olõ vihm”, Liisi perreperimüsest mano pandnu ja opanu Linnamäe Helena).

10.-12. kl: Pääpreemiä Kaarsalu Kadi, 11. c kl, Põlva ÜG (“Ussõ pääl üteld”, kokko säet Kauksi Ülle loomingust, oppaja Punaku Maia).

Tõisi häie lugõjite kotsile kae lähkümpä manupant kiräst.
Sännä kultuurimõisat ja taa mant algavat Taivarata tutvust latsile Hendrik Noor. Umbõlõ põnnnõv oll Adsoni-päävälistel kullõlda parhilla Sännä mõisan piätüvä Portugalist, Lissaboni getost peri Josimar Krithinas’õ räpmist.
Luulõ lugõmisõ võistlusõ kõrraldiva Võro Instituut ja MTÜ Sänna Mõisakeskus kuuhtüün MTÜga Sänna Kultuurimõis. Ilulugõmisõ võistlusõ jaos andsõva raha Eesti Kultuurkapital ja Rõugõ vald.

Tiia Allas, Võro instituudi koolioppusõ jao iistvõtja

Uma Pido sai hindäle vahtsõ plakati’

UP_näopilt_Valavad1. juunil Võro Kubija laulukaarõ all maaha peetäv III võrokeeline laulu- ja rahvapido Uma Pido sai hindäle plakati, mille keskmen omma’ seoaastatsõ pido juhi’ Agu Trolla ja Maive Käos.

„Seokõrdsõ Uma Pido lavastaja Tarmo Tagamõtsa jutu perrä köüt III Uma Pido kokko kunagi pühäs peetü Võhandu jõgi, maa-, jõõ- ja onnõkivi’, pühälikkus ni äripäiv. Timahavvatsõ pido kavan om mitmid laulõ, mille seen om palvõ vai loits. Nä pututasõ kullõja süänd uma puhtusõ ja sügävüsegä. Ka astva pidolt läbi Laheda muti’,“ kõnõlõs Uma Pido kõrraldaja Ursula Zimmermann.

„Ilo ja elo om III Uma Pido ja Võhandu jõõ kivve ütisosa. Kuu aigu inne pito tulõ pilli- ja lauluhelü’ puhtas puhku ja köhätädä – tõnõkõrd ka kapstatünni kaia’ ja uuri, kas hää om alalõ, kas jõvvuga kivi om olõma. Kas maapõhi om alalõ?
Kimmähe om nüüd aig puhta rõiva’ kapist vällä võtta ja üle kaia’. Keväjäne Võhandu vesi om alostanu käüki Kubijalõ, III Umalõ Pidolõ!
Mehe’ – sall õkvas!
Naasõ’ – sukaq sirgõs!
Poiskõsõ’ – pilli’ hõikama!
Tütrigu’ – saia’ ahjo!“
Nii hõikas Uma Pido lavastaja Tarmo Tagamets Võrolt kõigilõ Uma Pido lauljile ja küläliisilõ.
Jätka lugemist »

Tartus tutvustatakse võru-eesti veebisõnaraamatut

Teisipäeval, 16. aprillil kell 18 tutvustavad TÜ Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuses Kaur Männamaa ja Jüvä Sullõv võru-eesti veebisõnaraamatu uut versiooni: http://synaq.org.

Vaatame, kuidas sõnu otsida, kuulata ja (NB!) kuidas ise oma häälega sõnu sisse lugeda! Kõik huvilised on oodatud! Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuse aadress: Lossi 3-134, Tartu

Lisainfo: Triin Iva, tel 737 5422 või triin.iva@ut.ee

Mürgü Marje: tükü kiruta tuust, mis õkva süäme pääl om!

Mürgü Marje ütel, et mõnikõrd saa ütest hääst ütlemisest terve näütemäng kokku. Foto: Uma Leht

Mürgü Marje ütel, et mõnikõrd saa ütest hääst ütlemisest terve näütemäng kokku. Foto: Uma Leht

Krabi külätiatri vidäjä Mürgü Marje (37) sai õkva läbi saanul tiatrikuul kats kõrda rõõmu tunda: Hindätiidmise avvohinna ja vahtsõ tüküga «Massu massmise mass» Kagu-Eesti maatiatripääväle päsemise iist. Krabi külätiatri om joba nii kõva kaubamärk, et inne ku vahtsõ tükü sisugi teedä om, tellitäs näütemäng joba ette ütte vai tõistõ paika är.

Su egäpääväne tüü om saepurust kütmisepulgakõisi kottõ sisse pandminõ. Kas tuu tulõ näütemänge kirotamisõl kasus vai kah’os?
Tuu tulõ kasus, selle et tii füüsilist tüüd, a pää om tuu man valla. Nii mõnigi hää mõtõ tulõ siin tüü man pähä.
Vahel kuulõt tüü man kah mõnõ hää ütlemise, midä saat kohegi etendüste är tarvita.
Meil om inämb-vähämb uma külä rahvas tüü man kuun ja nä joba tiidvä, et ku koskilt midägi hääd kuuldva, sis ütlese mullõ kah.

Kuis sul tuu näütemängu luuminõ käü?
Mõnikõrd saa ütest hääst ütlemisest terve näütemäng kokku.
Üts poiss kõnõl’ meile, et timäl vanaimä vai kiäki tõnõ vanõmb inemine oll’ kõnõlnu, et nüüt saat pinssi «autumaadiga», mitte «autumaadist»… Nii sündü meil tuu ilmadukuulsa «Pinsipäiv».
Tõnõkõrd kuulõt telekast mõnt ull’ust. Poliitigu väega mõistlikku juttu ei kõnõla, a muiduki nä tegevä tuud ilmadutarga näoga. Tuu aja süäme tävves, toolõ käänät vähäkese vinti manu ja tulõ jäl tükk!

Kuis sündü vahtsõnõ massutükk?
Kuigi trehvsi ütte Riigikogu infotunni kaema ja meediäst tull’ kah nigu ussõst ja aknõst, mändsit massõ kõik tahetas tetä.
Tuudsamma riiklikku süümiskavva, midä mi sääl kah irvitämi, tuud kuulsõ raadiost. Kellelgi tull’ jäl maru tark mõtõ, muiduki matõti sinnä ilmadu raha – no lätt süä täüs, noh!
No ja sis oll’ viil aastalõpp kah käen ja tuludeklaratsiooni tegemine ussõ iin ja nii taa tükk huuga tettüs saigi – et kõik saanu arru, midä tulõ massa ja midä ei tulõ!
Nigu meile maakunna tiatripääväl üteldi, olõmi sääne sotsiaalteraapilinõ tiatri: naarami mi kõigi ütitside häti üle. Ikma pidänü, a tuu ei avita, nii et innembi ma naara joba! Jätka lugemist »

Puigal om joba 13. kõrda näütemängupäävä peetü

Mamastõ kooli latsõ saiva kittä vannomuttõ hää mängmise iist. Foto: Uma Leht

Mamastõ kooli latsõ saiva kittä vannomuttõ hää mängmise iist. Foto: Uma Leht

Puiga kuul kõrrald’ latsilõ joba kolmõtõistkümnendät kõrda võrokiilse näütemängupäävä. Näütemängupäivä peeti 19. urbõkuul. Võrokiilsit tiatritükke oll’ tettü eläjist, koolielost, laadast ja pall’ost muust.

Püüne pääl näütsi hinnäst trupi mitmõlt puult Vanalt Võromaalt: Harglõst, Pikästkannust, Vilustõst, Mamastõst, Puigalt, Parksepäst, Kääpält, Haanist, Vahtsõliinast, Osolast ja Võrolt.

Hindamiskogo meelest tull’ kõgõ parõmbalõ vällä Kääpä põhikooli tükk «Varõsõlõ valu, harakalõ haigus – mi lats olku terve». Sepä Liidja kirotõt ja Kähri Jana vällä säet näütemäng kõnõlõs tuust, kuis kodoeläjä oppasõ pernaasõ liinast küllä sõitnu latsõlatsõ maasüüki süümä.

Näütemängupäävä hindamiskogo kitt’ ka Haani kooli Juku-nall’ust kokko säetüt tükkü. Pikäkannu kuuli kiteti Eesti riigi sündümise ao põnõva kujotamisõ ja Vahtsõliina kuuli huvitava luulõpruukmisõ iist.

Mamastõ kooli latsõ saiva kittä vannomuttõ hää mängmise iist. «Latsil tulõva kõgõ parõmbahe vällä iks katõkõnnõ, ku umavaihõl kõnõlõsõ vanõmba inemise, a ma olõ kummutanu näide arvamist ja seletänü, et võro kiil ei olõ õnnõ mutikõisi kiil,» kõnõl’ Mammastõ kooli latsi juhendaja Lepassoni Marju. Jätka lugemist »

Artur Adsoni nimeline luulõlugõmisvõistlus kuts Sännähe

Artur Adson.

Artur Adson.

Sännasse oodatakse võrukeelsele Artur Adsonile pühendatud luulevõistlusele.

Võrukeelse luule esitamise võistlusele on oodatud kõigi vana Võrumaa lasteaedade ja koolide õpilased. Iga osaleja esitab ühe Artur Adsoni või mõne teise võrukeelse autori luuletuse. Esinemise pikkus ei tohi ületada viit minutit. Hindamine toimub neljas vanusegrupis: lasteaed-I kl, II-IV kl, V-IX kl, X-XII kl. Kui lasteaialapsi ei tule esinema, on vanuserühmaks I-IV klass. Ootame osalema lasteaia/kooli parimaid üksikesinejaid või kuni 4-liikmelisi rühmi. Igas vanusegrupis saab osaleda ühest lasteaiast/koolist ainult üks esineja või kava.

Traditsiooniks saanud Sänna trubaduurile pühendatud võrukeelse loomingu esitamise võistluse mõte on meenutada Artur Adsonit (1889-1977) ja tutvustada teistegi kirjanike võrukeelset loomingut. Esimene luulevõistlus toimus Sännas 1999. aastal ja oli pühendatud luuletaja 110. sünniaastapäevale.

Koolides ning lasteaedades soovitame korraldada eelvoorud selgitamaks välja iga vanuserühma parimad, kes pääsevad võistluse lõppvooru.

Luulelugemisvõistluse lõppvoor toimub neljapäeval, 25. aprillil kell 12 Sänna mõisas.

Parimad luulelugejad saavad auhinnad.

Koolidel palume osavõtt (osavõtja nimi, vanus/klass ja kool/lasteaed ning juhendava õpetaja nimi, kontaktandmed; esitatava luuletuse pealkiri, autor) registreerida Võru Instituudis (tel 782 8754/ 569 162 81 või meiliaadressil allas.tiia@gmail.com) enne 22. aprilli.

Korraldajad: Võru Instituut, MTÜ Sänna Mõisakeskus. Ettevõtmist toetab: MTÜ Sänna Kultuurimõis, Eesti Kultuurkapital.

Tiia Allas

Vana Võrumaa ajakirjanduskoolitus

13. ja 20. aprillil toimub Võru instituudis meedia lühikoolitus neile, kes on huvitatud ajakirjanikutööst võrukeelses meedias.

Koolitusel osalema ootavad korraldajad gümnaasiumi viimaste klasside õpilasi, kõrgkoolides õppivaid Võrumaa juurtega üliõpilasi ja teisi huvilisi, kellele ajakirjaniku amet huvi pakub.

Koolitusel tutvustatakse võrukeelset meediamaastikku ja eneseteostuse võimalusi selle kaudu. Lisaks jagavad esimesel koolituspäeval oma teadmisi-kogemusi meediaekspert Sulev Valner ja Postimehe reporter Tuuli Koch, Rõuge TV noored kõnelevad oma töö köögipoolest. Karjäärinõustaja aitab jõuda selgusele, kas ajakirjanikutöö võiks koolitusele tulnutele sobida. Näpunäiteid oma võru keele oskuse täiendamiseks jagab Sulev Iva. Pealelõunal käiakse üheskoos vaatamas Eesti rahvusringhäälingu Võru stuudiot, kus oma tööd tutvustab ERRi Võrumaa korrespondent Igor Taro.

Teine õppepäev keskendub reporteritöö põhioskuste õppimisele. Õpetavad Tallinna ülikooli meediaõppejõud ja Eesti Ajalehtede Liidu tegevdirektor Mart Raudsaar ning Uma Lehe peatoimetaja Ülle Harju. Õppepäevadele järgneb praktikaperiood kogenud ajakirjanike juhendamisel. Jätka lugemist »

Uma Pido ja Uma Laulu võistlusõ lauluplaat

Määne om seo maa?
Vahtsõ lauluplaadi «Määne om seo maa?» pääle om kokko kor’at 19 võrokeelist laulu. Laulu omma peri katõ edimädse (2008 ja 2010) Uma Pido lauluvarast ja inne mõlõmbat pito peetült Uma Laulu võistlusõlt.

Plaadi päält saa kullõlda sändsit laulõ nigu «Tii», «Haanja miis», «Kõnõtraat», «Leelo», «Puupää rock’n’roll», «Määne om seo maa?» ja tõisi laulõ.

Laulva ja mängvä Uma Pido kuur Libliku Estri ja Tammõoro Saidi juhatamisõl, Folkräüss, Nikns Suns, Kirivane, Kalla Urmas, Laube Kadri, Varblasõ Marju, Pehu Jaan, Contra, Tagamõtsa Tarmo, Nõmme Madis, Kalkuna Mari, Pai Aare ja Ööveli Priit.

Lauluplaadi anni vällä Kõrvipalu loomõtalu ja Võro selts VKKF.

UL

Parõmba võro keele tundja koolinoorõ omma teedä

Minevä nädäli saiva  olümpiaadil «Ütski tark ei sata taivast» selges kõgõ parõmba võro keele tundja koolinoorõ. Võitja omma Hollasõ Anett Võro Kreutzwaldi kooli 11. klassist ja Rahmani Hebo Osola kooli 8. klassist.

Olümpiaadilõ kutsuti veebiviktoriinil «Ütski tark ei sata taivast» kõgõ inämb punktõ saanu opilasõ. Tulli 13 opilast 11. klassist  ja  15 opilast 8. klassist.

Edimädse kolmõ hulgan olli vanõmban vannusõrühmän viil  Ravva Madli-Greete (Vahtsõliina gümnaasium) ja Ilvese Merli (Võro Kreutzwaldi gümnaaasium, VKG). Noorõmbidõ siän sai tõsõ kotussõ Kikka Liis (VKG) ja kolmanda kotussõ Vodi Ilmar (Haani kuul).

Tiidmiisivõigõlusõ pääteema oll’  seo aasta Põlva kihlkund. Tull’ teedä kihlkunna kuulsambit kotussit ja inemiisi.

Pääle seo tull’ võrokeelitsest jutust arvu saia ja pisokõnõ eesti keelest võro kiilde kah panda. Küsüti tuud kah, midä piässi tegema, et võro kiil alalõ jäässi. Opilasõ löüdse ütel’ meelel, et võro keele oppust pidänü koolin inämb olõma ku parhilla.

Viktoriini «Ütski tark ei sata taivast» kõrraldas Võro instituut 2001. ja võro keele olümpiaati 2008. aastast.

Jututarõ kõmri keelest ja keelepoliitikast

Puulpäävä, 23. veebr kell 18.00 Tarto Ülikooli Lõunõ-Eesti keele- ja kultuuriuurmiisi keskusen (Lossi 3-134, Tarto) jututarõ kõmri (walesi) keelest ja keelepoliitikast. Küläline om Kali Stuart, jutt tulõ inglüse keelen. Tarvidusõ perrä lühküid seletüisi võro keelen.

Kõmri ja võro keele huvilinõ ja mõlõmba keele mõistja Tarto/Helsingi keeletiidläne Santeri Junttila um kirotanuq teema tutvustusõs: „Kõmrimaal ehk Walesin ommaq kõmrikeelidseq joba viiskümmend aastakka tagasi uma keele kaitsmisõs organisiirünüq. Pall’o om kätte võidõt: näütüses opvaq pia kyik Walesi latsõq koolin kõmri kiilt kas imä- vai vyyrkeeles, nink pia egän liinan ommaq kõmrikeelidseq kooliq. Aga 2011. aastaga rahva kokkolugõmisõl oll’ kõmri keele kynõlõjidõ hulk siski vähämbäs jäänüq: kyigist Walesi elänikest mõist ynnõ 19% kõmri kiilt kynõldaq, a kümme aastakka varrampa mõist’ 21%.

Keele kaitsjaq olõ-i passiivsõs jäänüq. Om kõrraldõt suuri meeleavalduisi egäl puul Kõmrimaad nink nõvvõt vahtsõt muudu keelepoliitikat. Walesin toimuvast tulõ meile kynõlõma parhillaq Baltikumin elläv waleslanna Kali Stuart.“

Tulkõq kullõma ja üteh kõnõlõma!

Manoq saa küssüq: juvasul@ut.ee, santeri.junttila@helsinki.fi

Jüvä Sullõv

Mille võrokõisi lippu vaia om?

Jaan KaplinskiKaplinski Jaan,
kirämiis

Mõni aastak tagasi ma kai, et Eestimaale om tulnu pall’o egätsugutsit lippe: bensujaamul omma lipu, kaubamaiul omma lipu, kinkäl kõigil viil. Tull’ mõte, et Eestimaa omgi nigu rohkep egätsuku äriseltse ja firmade käsih, omgi rohkep näide ku eesti rahva uma.

Rahvuslipp vai riigilipp, tuu vana hää trikoluur om illos lipp, a timä kõnelas toda, et om olemah Eesti riik ja rahvas. A tollest, et Eestih om mitut muudu rahvast, omma saarlase ja setokese, virulase ja võrokese, tuu vana hää lipp joht ei ütle. Tä om riigilipp, ei ole kodolipp, maalipp.

Tarto-Võro suurtii pääl om sildikene «Vana Võromaa». Tuust sildist sõida ma egä nätäl müüdä, ku Saberna poodih käü. Ja sis ma mõtle, et võissi Saberna poodi man ka olla üts lipp, miä kõnelesi, et olemi jo Võromaal.

Võro liinah võissi ka riigi ja liina lipu man mõnel kotsil tuu vana Võromaa lipp olla. Mu meelest piässi tuu lipp olema just vana Võromaa lipp, niida, et Põlva vai Hargla inemise ka võissiva tedä umas pitä ja üles nõsta.

Mu vanaesä om peri Eoste küläst Põlva lähkölt, a suguseltsih ei ole konagi peet hinnäst põlvakeisis, iks võrokeisis, umma kiilt võro keeles.

Mi aol om umandus (omand) küll nigu suur ja tähtsä asi, a seo tähtsä as’aga om nii, et egälütel om inäpvähäp sammamuudu umandus. Ole-i suurembat vahet, kas inemine eläs Viruh vai Võrol, Hiiumaal vai Inglismaal, as’a omma väegade üttemuudu. Samasugutse autu, ii-päädi ja aifõuni, läpäkä ja leevämassina. Sis omgi hää ja illos, ku meil om ka midägi, mis om inne mi ja ei kinkägi tõse uma. Uma kiil, uma lipp, uma nimi, uma pere…

Nii et luuta om, et ilosal suveaol joba saami Võromaal nätä inemiisi uma lipu all Umma pito pidämäh vai mõnda Võromaa seltskunda tuu lipuga kohki marsmah vai timä all laulu vai tandsu löömäh.

Uma Leht

«Tagamõtsa» tegemisest

Kiä viskas sitta, valgõ suka jalan – iks perreimä «hukkalännü» veli Agu (Trolla Agu). Foto: Uma Leht

Täämbädsen Uman Lehen om juttu, et Võromaal filmiti  süküskuul ETV «Tagamõtsa». Kiä tä Tagamõtsa külän om ja mändse omma herksämbä mälehtüse filmitegemisest, kõnõlõsõ «Tagamõtsa» osalidsõ.

«Tagamõtsa» perrepää Tagamõtsa Tarmo: Ma olõ üts hää miis, kellel om hää naanõ, hää latsõ, hää naabri ja hää pruut. Kõikiga ma piät toimõ tulõma ja kõiki elon hoitma.  «Tagamõtsaga» vast nii ullistõ ei lää ku mõni aasta tagasi, ku mängse mitte nii hääd miist ja päält tuud naasõ uulidsa pääl inämb tere es ütle.Filmitegemisest omma kõgõ inämb miilde jäänü kinä inemise. Nii uma võrokõsõ ku ka telerahvas. Miildü ka tuu kotus, kon mi filmin elämi: kinä ja võimsa külä.

«Tagamõtsa» perreimä Käose Maive: Ma arva kah, et mul om hää miis… kuigi üts hää miis kaes iks kõrvalt kah. Olõ nelä latsõ imä ja sotsiaaltüütäjä. Tegemist om pall’o: vaia om koto ja külä pääl vannu kah hoita. «Tagamõtsan» om pall’o peris ello. A tuud tahassi är märki, et mi iks periselt Tarmoga abielon ei olõ – meid võetas liina pääl joba nigu abielopaari!

Külämammi Metsuri Marje: Ma olõ üts elorõõmsa mammikõnõ, kes eläs ütsindä ütsikun kotussõn. Tütär om Soomõn tüül ja tütre latsõ eläse Ameerikan. A mul om kinä huuldaja ja ma saa hindäga häste toimõ. Mukka juhtus sääl ekä sorti tükke: viimäne kõrd käve tütre man Soomõn ja kelle ma säält laiva päält hindäle kodo võti… Kõgõ rohkõmb jäi miilde pingilugu Kersna Vahuriga. Ku nüüt kae Kersna pingisaadõt, sis tulõ tuu armsa pildikene miilde…

«Tagamõtsa» postimiis Contra: Postimiis om tsipakõsõ nigu ma esi, a mõnõn mõttõn ei olõ sukugi. Postimiis kirutas egän «Tagamõtsa» osan üte luulõtusõ ja vaht kõgõ, silmä punnin pään, ku midägi sünnüs. Ütist om mukka niipall’u, et tälle miildüs rattaga sõita, noorõ tütärlatsõ miildüse… vai vähämbält üts. Mul olliva «Tagamõtsa» kõgõ ohtligumba osa. Kõgõ suurõmb läbielämine oll’ iks pinne iist juuskminõ. Peris postimehe kokkoputminõ pinnega veidükese avit’ kah.  Üts kõrd tulli pini võlss aol – ku ma es olõ viil juuskma naanu –, sis läts’ häste, et sai õnnõ üte kõrra purra! Bussi ala jäiä olõs vast viil ohtligumb olnu, a ma külh es saa arru, et buss olõssi võinu otsa sõita, ku ma tä iist läbi käändse… Nii et ma olli kaskadöör külh!

«Tagamõtsa» perretütär Liini Hedy: Ma mängi säänest lihtsät talotütrikku, a ku vaia, sõs näütä sõrgu kah. Sääne «teletegemine» oll’ mullõ vahtsõnõ asi. Näi ja tiiä nüüt, ku rassõ sääne tüü om, nii telerahva ku ka näütelemise poolõ päält. No muidoki om mus’otamisõ kotus kõgõ rohkõmb miilde jäänü. Tuu pildikene, kon ma võttõ aigu pikäle käve ja kõik kaiva, kuis naaru kinni pitä, ei lää kah kunagi meelest. Ütelt puult oll’ nii nal’alinõ ja tõsõlt puult läts’ mu kängäkunds!

Harju Ülle (Uma Leht)


Veebiviktoriini ”Ütski tark ei sata’ taivast” parõmba’ omma’ teedä

Võro keele ja kultuuri tundmisõ võistlusõl «Ütski tark ei sata’ taivast» oll’ 8. klassi arvõstusõn kõgõ parõmb Hebo Rahman Osola põhikoolist. Tä sai 50 punkti 51st saiaolõvast.
Hää’ võro keele tundja’ omma’ viil Stefani Vissel (49 p, Võro Kreutzwaldi gümnaasium), Liis Kikas (49 p, Võro Kreutzwaldi gümnaasium), Kristiina Himma (49 p, Haani kuul), Hedvig-Hanna Raud (49 p, Räpinä ütisgümnaasium), Tiina Täht (47 p, Osola põhikuul), Henri Heinsoo (46,5 p, Krabi põhikuul), Sander Hannust (46 p, Haani kuul), Priit Lüüs (46 p, Haani kuul), Liivika Koobakene (46 p, Rõugu põhikuul) ja Ilmar Vodi (46 p, Haani kuul).
Kõgõ rohkõmb osavõtjit oll’ Antsla, Võro Kreutzwaldi ja Vahtsõliina gümnaasiumist ja Osola põhikoolist.
11. klassi arvõstusõn sai kõgõ inämb punktõ – 66 punkti 69 võimaligust – Anett Hollas, kiä opis Võro Kreutzwaldi gümnaasiumin. Hää’ keeletundja’ omma’ viil Madli-Greete Raud (60 p, Vahtsõliina gümnaasium), Egle Kons (Vahtsõliina gümnaasium), Merli Ilves (57,5 p, Võro Kreutzwaldi gümnaasium), Kristi Ernits (53 p, Võro Kreutzwaldi gümnaasium), Regina Saar
(52 p, Võro Kreutzwaldi gümnaasium), Ott Karu (51 p, Võro Kreutzwaldi gümnaasium), Greete Palgi (51 p, Vahtsõliina gümnaasium), Diana Hinn (51 p, Võro Kreutzwaldi gümnaasium), Veronica Palm (50 p, Vahtsõliina gümnaasium) ja Jakko Viilo (50 p, Võro Kreutzwaldi gümnaasium).
Osavõtjit oll’ Antsla, Võro Kreutzwaldi ja Vahtsõliina gümnaasiumist. 25 kõgõ parõmbat nii 8. ku 11. klassi arvõstusõn kutsutas võro keele olümpiaadilõ, miä tulõ vahtsõ aasta radokuul Võrol. Kokko võtsõ veebivõistlusõst „Ütski tark ei sata’ taivast” ossa 150 8. klassi ja 100 11. klassi nuurt. Hindä proovilõpandjit oll’ 13 koolist. Mineva aasta oll’ osavõtjit 8. klassist 175 ja 11. klassist 78, kokko 14 koolist.
Võro keele ja kultuuri tunni’ omma’ parhilla aoluulidsõ Võromaa 19 koolin. Võistlust „Ütski tark ei sata’ taivast” kõrraldas Võro instituut 2001. aastast pääle.

Kaile Kabun,
Võro instituudi projektijuht

Võru Folkloorifestival algab täna õhtul Teppo talu õuel

Meenutus eelmise festivali melust

Täna algav XVIII Võru Folkloorifestival saab õhtul hoo sisse Teppo talu õuel esitatava tantsuetendusega Suvehaljas tantsusamm, mille lavastab Võrumaa üks tuntumaid tantsujuhte Maire Udras.  Võru parimaid rahvatantsijaid saadavad Mari Kalkun ja sõbrad.

 Võrumaalt pärit kuulsa  lõõtsameistri August Teppo kodutalu õuel Võru valla Loosu külas võetakse nii suurejooneline lavastus ette esmakordselt.  Asja õnnestumisel võib sest niigi sümboolse tähtsusega kohast aga kujuneda edaspidi veel üks uus väärt paik tulevaste kontsertide jaoks.

August Teppo jõudis oma pika elu jooksul valmistada umbes 150 pilli. Viimase neist tegi ta 1959. aastal 84-aastasena. Tüüpiline Teppo lõõts on neljarealine ja kolmekooriline ning nad tunneb ära erilise kõlatämbri järgi. Ühe pilli meisterdamiseks kulus meistril umbes kolm kuud, seda talutööde kõrvalt. Teppo lõõtsasid arvatakse praeguseks olevat järgi umbes 40, neist ligi 15 on ka aktiivses kasutuses. Jätka lugemist »

Latsi võrokeeline ilolugõmine Sännä mõisan

37 aoluulidse Võro-, Tarto- ja Setomaa koolilast omma tulõman hummen, 26. mahlakuu pääväl Sännä mõisahe, et lugõda sääl ilosalõ võrokeelist luulõt.
Võro luulõtaja Artur Adsoni (1889-1977) avvus peet latsi luulõlugõmisvõigõlus saa teos joba 13. kõrda. Hummen loetas ka umbõs 13 võrokeelitse auturi luulõtuisi, kõge inämb kandas ette Artur Adsoni, Kauksi Ülle, Rihhard Iheri ja Contra loomingut. Timahavvadsõ olõngi tege erilidses tuu, et seoilmaaignõ Sännä kirä- ja muusigamiis Sommeri Lauri kõnelas umast vahtsõst „Räestu raamatust“, kon omma ka päätükü „Arthur“ ja „Jaikiaana“.
Latsi luulõlugõmist omma Sännä mõisa suurtõ saali priilt päältkaema ni ütenelämä oodõt kõik huvilidse. Ilolugõmine nakkas pääle kell 13.
Võistlust kõrraldasõ MTÜ Sänna Mõisakeskus ja Võro Instituut. Võistlus toimus mõisan, midä haldas MTÜ Sänna Kultuurimõis. Ettevõtmist tugõ Rõugõ vald ja Eesti Kultuurkapitali Võro- ni Põlvamaa ekspertgrupp.
Ettevõtmise kotsile saap teedüst meili allas.tiia@gmail.com päält vai karmanitelefonilt 56 143 780.
Tiia Allas,
Võru Instituudi koolioppusõ projektijuht