Kylauudis.ee on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!
EN ❘ FR ❘ DE ❘ ES ❘ FI ❘ LV ❘ VRO
Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee Nädala mõte „Murulauk mühab, till tõuseb.”
Vaata nädala mõtete arhiivi! |
 Suvi on tulemas ja on viimane aega mõelda uute, ilusate ja tähelepanu köitvate rõivaste ning aksessuaaride peale. Kevad-suve 2012 iseloomustavad värvid, 50ndad, 60ndad, luksuslik, valge, efektne, paljad õlad või naba, lihtsad lõiked, suured mustrid, lilled, pitsid, taaskasutus… Need on vaid mõningad märksõnad, mida annavad
moekuulutajad.
Sel kevadel on võimalik Sinul üksi või koos sõbrannaga osaleda üritusel Võrumaa Mood 2012 „Julge ja kantav!“. Kui sa oled õpilane, tudeng, karjääri- või koduperenaine, kes on pärit või seotud Vana-Võrumaaga ning sulle meeldib kavandada uusi rõivaid ja aksessuaare, siis tule ja osale üritusel! Oodatud on ka õmblusalongid ja sõpruskonnad.
Kavanda paberile oma ideed või pildista üles oma teosed ning saada meile. Igalt loojalt või loojate grupilt ootame kolm kuni viis kavandit 30. aprilliks aadressile: jana.huul@gmail.com. Kavandile lisa oma kontaktandmed: nimi, telefoninumber ja meiliaadress.
Valitakse välja parimad kollektsioonid, mis pääsevad moeshowle „Julge ja Kantav!“.
Üritus toimub 8. juunil Võrus.
Varsti info nähtaval ka Facebookis: Võrumaa Mood 2012!
Täpsem info: Jana Huul, jana.huul@gmail.com
Stiilivihjeid pakub veebi-moeajakiri Femme.ee: http://femme.ee/moekas/stiilivihjed/7647?P=2
 Jüva Sullõv
Väiku Eesti kotsilõ saa uhkõhe ja ilosahe üteldäq: Eesti um suur maa – taa sisse mahus ummi põlitsit kiili ja hõimõ inämb ku üts. Niisama um lugu Eesti Vikipeedijidega – lisas eestikeelitsele um olõmah ka võrokeeline.
Tuu, et meil um kats umakeelist Vikipeediät, um väega loomulik asi, ku mõtõldaq, et algusõst pääle um Eestih olnuq kats umma kiräkiilt – talliina ja tarto kiil. Täämbädse päävä päämädses lõunõeesti kiräkeeles um tarto asõmal kujonuq võro kiil ja tuuperäst um ka miiq tõõnõ umakeeline Vikipeediä nimelt võrokeeline.
Tuu, et Eesti tõõnõ Vikipeediä uma nime ja sisu poolõst võrokeeline um, tähendä-äi siskiq, et tä väega kitsahe ja kinnitselt võrokeeline olõsiq. Artikliq ummaq tah külh kirotõduq võro kiräkeeleh, a lisas toolõ ummaq võro Vikipeediähe väega oodõduq ka seto, mulgi ja tarto keele mõistjidõ umah keeleh kirotõduq artikliq. Seto- ja mulgikeelitsit artikliid meil mõni jo um kah. Nii või üteldäq, et võrokeeline Vikipeediä um laembalt võttõh täämbädse päävä lõunõeesti keele entsüklopeediä, miä um mõtõld vabas pruukmisõs ja ütistüüs kõiki lõunõeesti kiili ja keelepruukõ mõistjilõ. Jätka lugemist »
 Foto: Uma Leht Kontsõrdi huugu hoitsõ üllen õdagujuht ja kolmanda Uma Pido lavastaja Tagamõtsa Tarmo, üten avidi tsärre koorijuhi Otsari Silja, Tammeoro Saidi, Lindali Kalev ja tõsõ. Imäkeelepäävä ilokõnnõ pidi Mehikuurmast peri Kalla Urmas.
Fotol Põlvamaa, Haaslava ja motomiihi kuur laulman «Agraarpunki», iist ütlese dirigent Lindali Kalev ja kirämiis Contra.
Harju Ülle, Uma Leht
 Tulkõ imäkeelepääväle pühendet võrokeelitsele kontsõrdilõ! Kontsõrt om pühäpäävä, 18. märdsil kell 16 Võro kultuurimajan Kannel. Kontsõrt om kõigilõ massulda.
Esitedäs valik 2011. aastaga sügüse tõsõlõ võrokeelitside koorilaulõ konkursilõ tulnu töiest ja veidü ka muud vahtsõmbat võrokeelist kooriloomingut. Laulõtas ka konkursi võidulaul “Veli viihädän” (sääde Evelin Seppar, viis ja sõna Rõugõ khk), niisamatõ Kadri Laanese, Piret Rips-Laulu, Aare Kruusimäe, Alo Ritsingu, Mari Amori, Mari Kalkuni, Pärt Uusbergi, Erki Meistri jt laulõ. Om nii segä-, miihi-, naisi- ku latsikoorilaulõ, säälhulgan kogoni kats punklaulu!
Laulva koori: Võro segäkuur Hilaro, Võro Kreutzwaldi Gümnaasiumi segäkuur, kammõrkuur NEH Talnast (Noored Eesti Hääled – EMTA tudõngiide segäkuur), Võro naisikoori Kannel ja Tempera, Põlva naisikuur Mai, Põlvamaa, Haaslava ja Motomiihi miihikoori ja Kreutzwaldi Gümnaasiumi ja Parksepä Keskkooli latsikoori.
Kontsõrdil antas ka kätte võro keele ja kultuuri tundmisõ olümpiaadi “Ütski tark ei sata taivast” avvuhinna (kae http://www.wi.ee/index.php/miasunnus/382-paromba-keeletundja-omma-teedae).
Kõrraldasõ Võro Selts VKKF ja Võro kultuurimaja Kannel. Tugõva Võro vallavalitsus, Võro liinavalitsus ja Kulka Põlva ja Võro ekspertgrupi. Jätka lugemist »
 Väikekannel. KÄSITÖÖTUBA – 10. märtsil kl 11 Rogosi mõisas Ruusmäel, puutöö klassis. Seekord saab iga üks endale või kingituseks meisterdada metallist sõle! Materjalitasu 3-5€! Läbiviijaks on ettevõtte Etnoehe eestvedaja Merlin Lõiv.
LAULUTUBA – 17. märtsil kl 17 Haanja Rahvamajas Laulame koos Lauri Õunapuuga ja kuulame tema mõteluisi pärimuslaulust, elust ja inimesest selle keskel.
TANTSUTUBA – 17. märtsil kl 19 Haanja Rahvamajas Kohe pärast laulutuba kui on tõmmatud tiba hinge. Juhtsuss on Kadri Lepasson. Kanneldel Kati Soon, Ann Maria Piho! Võta kaasa tantsukingad ja hea tuju!
LõõTSPILLITUBA – 10. ja 17. märtsil kl 10 Haanja rahvamajas Võta pill kaasa! Juhendab Tarmo Noormaa. Jätka lugemist »
 Poissõ meelest es pidänü aoteenistüst är häötämä. Foto: Uma Leht «Ku inne sai pito peetüs, tuu es sekä, a no kaet üüklubin – inemise siblise läbisegi, kõrda ei olõ. Pur’on inemise tunnusõ ands’agu…» kõnõlõs Rõugõst peri Ossipovi Oliver (21) tuust, kuis mõnõ kuu aotiinmist Kupõrjanovi jalaväepataljonin tedä muutnu omma. Kimmämbäs omma saanu ka Võro liina poisi Kaarna Karel (22), Jõelaiu Joosep (22) ja Niidü Sven (23) – miinipilja patarei juhtmisrühmä riamehe.
Aoteenistüse algus om hirmsa kõigilõ poissõlõ. «Es saa arvu, kon midägi om ja kon esi olõma piät. Edimäne üü es maka: kõik aig mõtli, et ku tulõ häire, kuis saa 40 sekundiga vällä ja viil rõivilõ kah,» tulõt’ Oliver miilde. A tä uutsõ sõaväest esiki hullõmbat, ku tegelikult oll’.
Päält Kareli es olõ poisi inne aoteenistüst püssä esiki käen hoitnu. «Algusõn pelksi esiki trikli vaotamist,» ütel’ Oliver. «A midä rohkõmb laskman kävet, tuud kimmämbas lätsit,» ütel’ Joosep. «Laskmisõl om sääne adrõnaliin seen, tuud ei anna määnegi muu tegemine.»
Uni om kulla hinnan
Kimmä kõrra seen omma poisi opnu aost kinni ja magamisest luku pidämä. «Tan om esiki kats minutit und kulla hinnaga,» ütel’ Oliver. «Inne sõaväke oll’ kümme minotit ildasjäämist tävveste harilik. A nüüt nõvva koton kah kõigi käest, et kokkolepütüst aost kinni peetäsi,» kõnõl’ Sven.
Joosep opsõ hindä sisse uskma: «SBK (sõduribaaskursus) lõpun tull’ 60kilomiitret jalaga är kävvü. Es usu, et suta tuud täüsvarustusõn lõpuni tetä. A ku Kupõrjanovi värtist sisse saimi, oll’ uhkõ tunnõ külh.»
Jätka lugemist »
 Haabsaarõ Ivar. Foto: Uma Leht Ku maal midägi ette võtta, sis om hääs põh’as tuu, ku sul om kotus hindäst, arvas Haabsaarõ Ivar (37), kiä ehitäs Vahtsõliina lähkül Ronkusõl vanavanõmbidõ talon palkmajjo ja om eloga rahul.
Olõt esi taa palkmajatüükua üles ehitänü?
Jah, joba 11. aasta lätt. Mõtli, et midägi piät tegemä, mis hindäle huvvi pakk ja sisse kah tuu. Sai tassakõistõ tettüs, inämbüs massinist om hindä tettü. Palgitreipinke pall’o tehassõ ummi ei olõki. Nakkat kaema, kuis kõgõ ratsionaalsõmb om tetä, ja mõni asi tulõ odavamb esi tetä.
Kas oll’ rassõ tühä kotussõ päält pääle naada?
Iks oll’ rassõ edimält ostjit otsi. Sai muu tüü mant alostõdus, oll’ lihtsämb. Hindäle sai edimält tettüs väikeisi asjo: pinikuut hoovi pääle, kaosalvõ.
Hää, et kotus om uma. Siin olõ kõikaig elänü, 1939 ehitet vanavanõmbidõ maja om hindäl kõrdapiteh remondit. Alostusõs om tuu üts pluss, ku olõ-i vaia huunit osta. Tüüle kah lähkühe kävvü!
Jätka lugemist »
 Kuuba Rainer,
Võro instituudi direktri
Põra ütlese väega pall’u noorõ, et nä ei taha ja ei saa Võrumaal ellä, selle et tan ei olõ tüüd. A ega tüü olõ-i ilmast otsa saanu, tüü tulõ lihtsäle üles kor’ada. Mi kandi rahvas, umavalitsusõ ja ettevõtja saava ütitselt avita tüükotussit luvva, ku viil riik kah tugõ – luu aoluulidsõ Võrumaa jaos uma regionaalarõnguprogrammi.
Om ju hää ellä uma perrega kodukandin, parõmb ku kongi muial. Ku olnu tüüd, tahtnu noorõ siiä jäiä vai tagasi tulla, ku omma är käünü. Meil om ruumi, õhku ja vabahust, meil om uma hindätiidmine.
Tuu hää kotus elämises ei olõ muiduki vana kolhoosikeskusõ katõkõrdnõ paneelmaja. Mi kandi põlinõ ja hää elämise muud om elu talun, uman majapidämisen. Eläjit om ku pall’u kellel om, a mõni uibu iks maja ümbre om ja sannakõnõ maja man. Kuis ellä vanal Võrumaal uman talun ja tetä tüüd, miä perre är süüt? Üts võimalus om sääne tüü, mille ütine nimi om kultuuri-ettevõtlus.
Ettevõtlus sais katõ «vaala» pääl: üts om tetä võimaligult odavalõ, tõnõ – tetä midägi säänest, midä muial ei olõ. A Hiinan tetäs nigunii meist odavampa. Mi trump om tuu, et tan mi saa tetä midägi säänest, midä muial ei tetä vai tetäs tõistmuudu. Seo om seo, minkpääle mi piät luutma – sitta tulõ panda seo kapsta pääle, miä kasus!
Ku «Vana Võrumaa kultuuriprogramm» om olõman, luudu tuus, et kiilt ja kultuuri alalõ hoita, sis vana Võrumaa regionaalarõnguprogramm, Uma regionaalprogramm, olnu abis ettevõtlusõ tugõmisõ ja käümäpandmisõ man. Tuu om hää köüdüs kultuuri ja majandusõ vaihõl. Saanu vällä tüütä mi kandi kaubamärke, mis pututasõ mi põlitsit tuutit ja kombit. Jätka lugemist »
 Männisalu Arvi lõikas ja lahk esi puid – tulõ odavamb. Foto: Uma Leht Helju tell hindäle joba lahudu küttepuu. «Pliidi ala pandmisõs 30 cm pikä ja ahopuu 50 cm pikä, kokko iks kümme rummi,» selet’ tä. «Virna pandmisõs palka kah viil inemise: suurõ puu omma mu jaos rassõ.» Helju om pruuvnu külh küttepuid hinna perrä telli, a hariligult küsüse kõik müüjä ütte ja samma hinda. «Nä olõssi nigu hinnan kokko lepnü,» märgot’ Helju.
Helju naabrimiis Männisalu Arvi (72) om noorõmb ja tsäpemb, timä lõikas-lahk küttepuid ja lavvasälgi iks esi. Kukki naasõga katõ pääle om puiõ ostminõ keremb, om tuu pensionääre jaos peris suur välläminek. «Ku ostminõ tulõ, sis lätt mõlõmbal iks kolmandik pensionist õkva är,» ütel’ Arvi.
Küttepuuäri lätt häste
«Krõpõmbidõ ilmuga oll’ telefon verrev. Pall’o inemise ei ihna rahha «raisada» ja uutva, kas ülepää lätt talvõl külmäs,» ütel’ Filingu Valmer (38), OÜ Filmer juhatusõ liigõ, kiä müü küttepuud päämidselt Võro liina inemiisile.
Sääne ilma perrä küttepuiõ ostminõ olõ-i Filingu Valmeri jutu perrä mõistlik. «Soovida järgmädse talvõ küttepuu iks keväjä är osta. Sis om hind kõgõ madalamb ja nii saat sügüses hindäle joba kuiva küttepuu. Kimmä kundõ, kiä mu käest joba aastit küttepuid telvä, saava tsipakõsõ hinnast alla kah. Hariligult võetas iks kümme rummi kõrraga. Ku om kipõlt vaia ja rahha olõ-i kõrraga anda, sis anna perrämassu pääle kah.» Jätka lugemist »
 Riitsaarõ Lainõ. Foto: Uma Leht Küläliisi piät iks hoiatama, ku purõja elläi koton om. «Purõja pini» silt sais Lasva valla Paidra küläseltsingu juhi Riitsaarõ Lainõ (68) värehti pääl joba ammust aost. Ku Lainõ külä päält kümne euro iist kats hanipoiga ostsõ, es mõista tä arvada, et näide peräst tulõ kah silt vällä panda.
«Purõja hani» asõmõl sai sildi pääle «Purõja nani», selle et Lainõ niimuudu ummi hannõ kuts. «Hani omma tähtsämbä ku pini, näist om inämb kassu,» selet’ Riitsaarõ Lainõ. «Ku kiäki tulõ, pandva joba kavvõst rüükmä. Ja hani jätä-i kunagi purõmada! Näksäs iks. Üts suur miis tull’ siiä ja ütel’, et timä pelgä-i määnestki hanni. A hani läts’ mano, võtsõ püksist kinni ja naas’ kakma. Sis oll’ taasperilde käük seen! Ma ütli, et tohoh, kae, nüüt pelgäs hanni, esi nii suur miis.»
Hani omma kümnekuudsõ, imäne ja esäne, a olõ-i viil munõnu. «Hani nakkasõ sis munõlõ, ku saava lumbin ujjo, sääl nä kuramiirvä ja sis nakkas munnõ kah tulõma,» tiidse Lainõ. «Mitu om küsünü, kas sa nä jõulus patta ka panõt vai? A no kuis ma näid patta panõ?! Nä mul jo rohkõmb suvõniiri.»
Harju Ülle, Uma Leht
|
Anna naabrile õng!
|
