ALGAB KÄSITÖÖKONKURSS „MINKASTKI MIDÄGI”

Konkursi „Minkastki midägi“ tunnuspilt, pildi kujundaja on Epp Margna.

Vana-Võromaa Käsitüü MTÜ kuulutab täna välja käsitöötoodete konkursi teemal „Minkastki midägi“. Millestki millegi tegemine lubab vägagi loovalt konkursi teemale läheneda, samas peaks konkursitöö olema seotud Vana-Võromaa või sealse kultuuripärandiga.

Loe edasi: ALGAB KÄSITÖÖKONKURSS „MINKASTKI MIDÄGI”

KÄSITÖÖVÕISTLUSE „KIRJUN OM VÄKE” VÕITJA SELGUNUD

Vana-Võromaa käsitöökonkursi “Kirjun om väke” võidutöö. Foto: Helve Alla

5. mail kuulutati välja käsitöötoodete konkursi “Kirjun om väke/Vana-Võromaa mustrivägi” tulemused. MTÜ Vana-Võromaa Käsitüü poolt korraldatud konkursil sai peapreemia Helve Alla töö “Kindamustri ränne”.

Loe edasi: KÄSITÖÖVÕISTLUSE „KIRJUN OM VÄKE” VÕITJA SELGUNUD

VAATAJATENI JÕUAB TARMO TAGAMETSA UUSLAVASTUS NAISTE SÖÖGILAUAJUTTUDEST

MTÜ Müüdud Naer trupis osalevad näitemängu „Naiste suuvärk” näitlejad Anu Taul, Tarmo Tagamets, Merilin Kirbits, Silvi Jansons ja Maive Käos proovisaalis. Foto: Kätlin Hoop

Augustis algasid Võrus Lõuna-Eesti taustaga teatritegijaid koondava MTÜ Müüdud Naer uue lavastuse „Kui õitseb naiste sitt suuvärk, on mul helge süda“ peaproovid. Tarmo Tagametsa algideel ja trupiliikmete aruteludel põhinev lugu esietendub 11. septembril Võru Kandles.

Loe edasi: VAATAJATENI JÕUAB TARMO TAGAMETSA UUSLAVASTUS NAISTE SÖÖGILAUAJUTTUDEST

KÄSITÖÖKONKURSS ANDIS HOOGU “AIGU OM” SÕNUMITE LEVIMISELE

Täna kuulutati veebi vahendusel välja käsitöötoodete konkursi „Aigu om“ tulemused.

Aigu om sildi. Foto:  Vilve Oja
Aigu om sildi. Foto: Vilve Oja

[pullquote]Vana-Võromaa eripära ja „Aigu om“ sõnumit edasi andvaid omapärased käsitöötooteid on kohalike meenete hulka juurde tulnud.[/pullquote]MTÜ Vana-Võromaa Käsitüü poolt korraldatud konkursil sai peapreemia sildiseeria „Aig and hüvvä nõvvu“, mille autoriks oli konkursi käigus tekkinud Loominguline Seltskond Kats sõnomituujat (Epp Margna ja Külli Eichenbaum). Teise preemia sai Heli Esko autorlusega kandekott „Aigu om kõkõ tetä“. Eripreemiad said tooted Võromaa aonäütäjä (autor Jaanus Mark), persealonõ „Tassa 100 tulli“ (autor Liilia Tann) ja teekann koos tassiga „Aeg maha“ (autor Jana Valge).

Konkurss kestis 6. veebruarist kuni 30. aprillini, kokku laekus 26 erinevat tööd, osales 15 autorit ja töid esitati viieteistkümne märksõna all.

Loe edasi: KÄSITÖÖKONKURSS ANDIS HOOGU “AIGU OM” SÕNUMITE LEVIMISELE

KÄSITÖÖKONKURSS „AIGU OM” KESTAB APRILLI LÕPUNI

Vana-Võromaa käsitöökonkursi „Aigu om“ lõpptähtaeg läheneb, aga veel on aega mõni hea mõte teoks teha ning esitada konkursile.

Kassil om aigu. Foto: Vilve Oja
Kassil om aigu. Foto: Vilve Oja

Oodatud on käsitöötooted, mis väljendavad Vana-Võromaa eripära ja pakuvad nii emotsionaalset kui praktilist väärtust.

Konkurss lõpeb 30. aprillil kell 16, selleks ajaks peavad olema kõik tööd jõudnud Võru Instituuti. Võidutööd selguvad 6. mail veebivahendusel, mida saab jälgida MTÜ Vana-Võromaa Käsitüü FB lehel.

Konkursi täpsemad tingimused ja täiendavad lisamaterjalid on avaldatud MTÜ Vana-Võromaa Käsitüü FB lehel ja Vana-Võromaa käsitöövõrgustku kodulehel.

Konkurssi aitab läbi viia Eesti Rahvakultuuri Keskuse toetus Vana-Võromaa pärimuskultuuri meetmest. Käsitöövõrgustiku arendustööle annab hoogu Vana-Võromaa arendusprojektide toetus.

Print

 KU päevatoimetaja

Võrokeste suitsusaunateemaline käsitöö Mardilaadal

Vana-Võromaa Käsitüü MTÜ esitleb 7.–10. novembrini Tallinnas Saku Suurhallis peetaval Mardilaadal võrokeste suitsusaunaga seotud käsitööd ning virtuaalselt saab käia suitsusaunas. Käimasoleva võro keele nädala raames kõneldakse Mardilaadal võrokeste esinduses võro keeles ning soovijad saavad osta omale võrokeelse seinakalendri.

Võrokeste suitsusaunateemaline väljapanek eeloleval Mardilaadal. Foto Vilve Oja
Võrokeste suitsusaunateemaline väljapanek eeloleval Mardilaadal. Foto: Vilve Oja

[pullquote]Saunatunnet aitavad luua suitsusaunahõng ja saunaskäik virtuaalreaalsuse (võro keeles virbitüse) prillide abiga[/pullquote]„Käesoleva aasta väljapaneku teemaks on suitsusaun ja saunaga seotud käsitöötooted. Suitsusaun on ju võrokeste üks tunnusmärke, mille üle uhkust tunda. Juba aasta alguses toimus meil temaatiline tootekonkurss, mille käigus sündinud tooteid näeb ning saab osta Tallinnas Mardilaadal,“ ütles MTÜ Vana-Võromaa Käsitüü juhatuse esimees Vilve Oja.

Laada väljapanekust leiab üsna eripäraseid tooteid nagu näiteks vihakohvri, päältsanna verevä suka, pruukmalda kõolehe, sannan sündünü latsõ, sannasõna, aga ka mitmes valikus saunarätikuid, seebialuseid, vihtu, saunahamesid ja isegi saunakütmiseks sobivaid lepähalgõ. Ummamuudu saunatarbed on värvikirevad vildist saunamütsid, istumisalused ning saunakraami kotikesed, mille iga komplekt on eriilmeline ning vigurise võrokeelse nimega.

Loe edasi: Võrokeste suitsusaunateemaline käsitöö Mardilaadal

Klaasikunstnike aastanäitus Vana-Võromaa kultuurikojas

Tänavu on Eesti Klaasikunstnike Ühenduse aastaürituse peamisteks märksõnadeks võnked, lained, resonants. Näituse pealkiri koondab enda alla laia skaala tõlgendusi, nii ühiskonnas kui looduses esinevatest võngetest, lainetustest jms seotud nähtustest ning nende välisest ja sisemisest mõjust ümbritsevale.

Fotol Rait Präätsa teos
Fotol Rait Präätsa teos

[pullquote]aastanäitus “Resonants” avatakse Vana-Võromaa Kultuurikojas 16. augustil kl 18.00[/pullquote]Me elame lainetes, sõna otseses mõttes. Hulbime kõikvõimalike nähtavate ja nähtamatute lainetuste mõõtmatus ookeanis. Lained tekivad võngetest. Heli, valgus, tuulepuhang, äike, konflikt, leppimine, revolutsioon jne, võivad vallanduda silmale nähtamatust väikesest võnkeosakesest. On võnkeid, mille sagedust tajume häiriva mürana ja teisalt, võib teatud sagedus äratada meis emotsioone, tundeid ja mälestusi, mis sellele võnkesagedusele häälestuvad ning resonantse tekitavad. Resonants võib osutuda eluohtlikuks, aga panna ka helisema kauneimad helikeeled.

Missuguste nähtuste või võnkesagedustega me kaasa heliseme ja millistega põrkume? Millised mõjutused vallandavad meis kaose ja millistega me resoneerume? Mis on resonants? Jne. Need on küsimused, millele Eesti klaasikunstnikud sel aastanäitusel vastuseid püüavad leida.

Väljapaneku moodustavad peamiselt klaasobjektid ja installatsioonid.

Erinevaid kunsti-võnkeid omavahel kokku kõlama panna ja tervikut kujundada aitab Kati Kerstna (valgus, kujundus ja graafiline disain).

Näituse korraldaja ja kuraator on Sofi Aršas.

Näitusel osalevad kunstnikud: Sofi Aršas, Piret Ellamaa, Riho Hütt, Merle Kannus, Malle Karik-Hallimäe, Kati Kerstna, Kai Kiudsoo-Värv, Konstantin Kulev, Eeva Käsper, Ivo Lill, Piret Meos, Maarja Mäemets, Rait Prääts, Tiia Põldmets, Birgit Pählapuu, Kateriin Rikken, Maret Sarapu, Tiina Sarapu, Kalli Sein, Eili Soon, Anna-Maria Vaino, Kersti Vaks.

Eesti Klaasikunstnike Ühenduse aastanäitus “Resonants” avatakse Vana-Võromaa Kultuurikojas (Katariina allee 11, Võru) 16. augustil kl 18.00 ja jääb avatuks 29.septembrini.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital

Jana Huul
Vana-Võromaa kultuurikoja galeriist

Suitsusaunapäevade õhkkond oli mõnus nagu suitsusaunas

1.-4. augustil peeti Mooste mõisa ümbruses suitsusaunapäevi – see oli lisaprogramm Eesti Filharmoonia Kammerkoori muusikalavastusele „Suidsusannasümfoonia“. Saunapäevadel sai käia suitsusaunas, ekskursioonidel, kuulata loenguid, vaadata näitust, proovida suitsusauna virtuaalreaalsust ja osaleda saunakütmise ja vihategemise töötubades.

Aktuaal-versus virtuaalreaalsus. Foto Egle Vodi
Aktuaal-versus virtuaalreaalsus. Foto: Egle Vodi

[pullquote]muistsest suitsusaunakombestikust ajendatud muusikalavastus elustas loomis- ja kangelaslood olnud aegadest[/pullquote]„Suitsusaunapäevad aitasid UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja kantud suitsusaunakultuuri märgata nii kohalikel kui külalistel,“ räägib suitsusaunapäevade programmijuht Egle Vodi ja ütleb rahulolevalt, et kogu päevade programmi õhkkond oli mõnus nagu suitsusaunas.

Suitsusaunapäevade huvireisidel külastati Mooste kandi suitsusaunu ja räägiti, kuidas saunu ehitatakse ning iga saunaomanik jagas kuulajatele oma sauna ajalugu. Suuremad saunahuvilised said pere või sõpruskonnaga päriselt saunas ära käia, sest ümbruskonna suitsusaunaomanikud pakkusid võimalust saada osa oma pere saunakommetest ühise saunaskäigu ajal. Suitsusaunapäevade külalised kiitsid sannaimä Eda Veeroja põhjalikke loenguid, Andres Treiali kaunist ja ülevaatlikku suitsusaunakultuuri tutvustavat näitust ning Kairi Orava arhailise käsitöö asjatundlikku töötuba.

Loe edasi: Suitsusaunapäevade õhkkond oli mõnus nagu suitsusaunas

2019. aasta toidupiirkonna roogadel on uma mekk

Täna avati Võrus pidulikult Vana-Võromaa maitsete aasta. Avaüritusel andis maaeluminister Mart Järvik üle maitsete aasta rändkahvli Vana-Võromaa maitsete aasta esindajatele.

Vana-Võromaa maitsete aasta avamine. Foto Kertu Kärk
Vana-Võromaa maitsete aasta avamine. Foto: Kertu Kärk

[pullquote]Vana-Võromaa koosseisus on Võrumaa, osa Põlvamaast, Valgamaast, lõunaosa Tartumaast ja Setomaa[/pullquote]„Võime rõõmuga öelda, et tänu toidupiirkonna projektile on kõikides senistes piirkondades sündinud uued algatused, tooted ja traditsioonid. See toob kasu nii kohalikele ettevõtetele kui ka piirkonnale laiemalt. Loodame, et ka Vana-Võromaa jätkab samasugusel kursil. Maaeluministeeriumile on suur rõõm, kui oleme saanud anda oma panuse, et toetada piirkonna arengut ja koostööd,“ sõnas maaeluminister Mart Järvik oma tervituskõnes.

Minister Järvik jätkas: „Suur tänu Pärnumaale, kelle maitsete aasta möödus väga edukalt ning pakkus eestlastele nii palju erilisi maitseelamusi, näidates muuhulgas, et ka umbrohuks peetavaid taimi saab edukalt toiduvalmistamisel kasutada. Loodan, et teie hea töö jätkub samasuguse innuga!“

Loe edasi: 2019. aasta toidupiirkonna roogadel on uma mekk

Meelis Kihulase „Puud ja inimesed. Kummardus Ants Viiresele”

Küünlakuu esimesel päeval kell 18.00 avatakse Vana-Võromaa Kultuurikojas Meelis Kihulase näitus „Puud ja inimesed. Kummardus Ants Viiresele”.

Meelis Kihulane Foto Toomas Kalve
Meelis Kihulane. Foto: Toomas Kalve

[pullquote]Puutöö on mind saatnud kogu aeg[/pullquote]Reedel avatava näituse idee ja pealkiri pärineb tuntud etnoloogi Ants Viirese samanimelisest raamatust, mis tutvustab puuliikide kaupa nende rahvapäraseid kasutusviise – juurtest oksteni, rahvausundist ehituseni. Läbi rahvapäraste esemete ja kasutusvõimalusi tutvustavate stendide annab näitus päris põhjaliku ülevaate 15 puuliigi tähtsusest talu majapidamises. Näitus koosneb ca 30 infostendist, mida ilmestavad ajaloolis-etnograafilised fotod ERMi kogudest ja vastava puuliigi kasutusvaldkonna kirjeldused.

Parema tervikpildi saavutamiseks on puukäsitöömeister Meelis Kihulane valmistanud kirjeldatud puiduliikidest ka esemeid. Esemed on valmistatud spetsiaalselt selle näituse tarbeks ning kasutatud traditsioonilisi töövõtteid. Valminud esemeid tohib kätte võtta ja lähemalt uurida. Samuti on iga puiduliigi juures ka sellest puuliigist klots koos koorega.

Loe edasi: Meelis Kihulase „Puud ja inimesed. Kummardus Ants Viiresele”

Vana-Võromaa võtab Pärnumaalt üle toidupiirkonna tiitli

Maaeluministeeriumi korraldatud 2019. aasta toidupiirkonna konkursi võitjaks valiti nelja kandidaadi seast Vana-Võromaa. Aasta toidupiirkonda valitakse, et aidata tutvustada kohalikku toitu ja toidukultuuri.

Järgmisel kevadel rändab pärnakate käes hoitud kahvel Vana-Võromaale. Foto Urmas Saard
Järgmisel kevadel rändab pärnakate käes hoitud kahvel Vana-Võromaale. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Maitsete aasta tiitel antakse üle 2019. aasta mai esimestel päevadel[/pullquote],„Toidupiirkonnaks valimine aitab tutvustada kohaliku toidu eripära ning tuua piirkonnale rohkem tähelepanu,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm.

[pullquote]Eelnevalt on toidupiirkonna tiitlit kandnud Hiiumaa, Peipsimaa ja Pärnumaa[/pullquote]„Vana-Võromaale tõi tiitli pikaajaline töö kohaliku toidu väärtustamise ja arendamise vallas ning brändi Uma Mekk ülesehitamine. Võrumaa on loonud väga hea pinnase selleks, et kohalik toit oleks au sees ka pärast maitsete aasta lõppu,“ kommenteeris Maaeluministeeriumi Eesti toidu programmi projektijuht Kadi Raudsepp. Ta lisas, et Uma Meki tooted on unikaalsed ja tekitavad kõneainet ning avastamisrõõmu on palju.

Loe edasi: Vana-Võromaa võtab Pärnumaalt üle toidupiirkonna tiitli

Võrokesed käsitööga pääliina Mardilaadal

Kevadel asutatud Vana-Võromaa Käsitüü MTÜ osaleb sel aastal 8.–10. novembrini Tallinnas Saku Suurhallis peetaval Mardilaadal, tutvustades nii Vana-Võromaa käsitööd kui ka piirkonda üldisemalt.

2017. aasta Mardilaada väljapanek Foto Vilve Oja
2017. aasta Mardilaada väljapanek. Foto: Vilve Oja

[pullquote]Mardilaadaga samal ajal on käimas võru keele nädal[/pullquote]„Mardilaat on ajaga kujunenud käsitöölise jaoks aasta suursündmuseks, mis meelitab kokku käsitööhuvilisi nii Eestist kui ka piiri tagant naaberriikidest,“ ütles MTÜ Vana-Võromaa Käsitüü juhatuse esimees Vilve Oja.

Vana-Võromaa käsitöövõrgustikus on esindatud nii traditsiooniline ja algupärane käsitöö kui ka nüüdisaegsem meistrilooming, seega on Mardilaadal pakutav valik kirev ja mitmekülgne. Lisaks meie piirkonnale omastele Juta Salmistu ja Liivi Liinamägi kootud kirivöödele ning Karille Bergmanni Võromaa mustritega õmmeldud vöökottidele on väljapanekus esindatud uuem käsitöö, nagu Kaabsoo küünlad ja Piia Suvi kootud võrukeelsete tekstidega sokid. „Mardilaadal on väljas ainult väike osa meie veebipoe Uma Puut tootevalikust,“ lisas Vilve Oja.

Loe edasi: Võrokesed käsitööga pääliina Mardilaadal

Karjalaskepäeval Pärnu rannaniidul

Kogu päeva Külauudiste kaamera ja märkmikuga ringi liikuv Edwin Balandis kohtus Pärnu rannaniidule toodud mägiveistega.

Mägiveised Pärnu rannaniidul Foto Edwin Balandis
Mägiveised Pärnu rannaniidul. Foto: Edwin Balandis

Vana tavandi järgi on olnud 1. aprill karjalaskepäev. Karjalaskmisel oli väga tähtis soodsa päeva valimine. Nii võidi karja väljalaskmist nihutada kehva ilmaga päevalt mõnele paremale ajale. Kui polnud tegemist esmaspäeva või reedega, pääses kari siiski viivuks välja koguni päris ebasobiva ilma korral. Seepärast aeti täna hommikul Võrumaalt Pärnu rannaniidule toodud mägiveised pärast paaritunnist kohal olemist uuesti autole ja sõidutati nende talvitumise paika tagasi.

Pärnus veedetud aeg polnud kasutu ja pikk autosõit üldsegi mitte asjatu. Loomad said tõrvaga maalitud ristimärgid otsaette ja loeti ka nõidussõnu peale. Samuti loobiti kanamune üle karja. Muistse uskumise järgi tähendanuks muna purunemine karjale kahju kartust. Aga Pärnus olid karjatajad sedavõrd osavad loopijad-püüdjad, et ükski visatud muna puruks ei läinud ja nõnda pole saabuval suvel veistele mingit kahju karta.

Edwin Balandis

Samal teemal:

 

Pupimeistri Värtoni Aino käe ei püsü paigal

Pupimeistri Värtoni Aino. Kuulmetsa Heli pilt, Uma Leht
Pupimeistri Värtoni Aino. Kuulmetsa Heli pilt, Uma Leht
«Kolm aastat tagasi es mõista ma heegeldägi, a sis sai üte mänguasju tegemise raamadu ja tahtsõ säält õkva midägi tetä. Pidi sis heegeldämise raamadu kah ostma ja tuu tüü selges opma,» kõnõlõs Vahtsõst-Antslast peri Värtoni Aino (69) ja nakkas kastist puppõ vällä nõstma.

Ku ma küsü, et pall’u täl näid om, hõikas Aino: «Kas ma tuud tiiä, loe esi üle!» Suurõmba ja väikumba, egäsugumadsõ eläjä ja pupi saava sohva pääle lakja säetüs: umbõs 100 tükkü.

«Tõnõ niipall’u om mul jo lakja jaetu ja är müüdü, päämidselt Nõiariigin,» seletäs Aino edesi. Aino poig Aivo om Nõiariigi perremiis. «Kae, naid hiiri olõ ma uma 30 tükkü tennü, naid ostõtas häste,» hoit Aino ütte väikeist hiirekeist peo pääl. «Ja jõulõaigu läts’ kah hulga asju minemä. Anti, mu tõnõ poig, kül ütles, et ma anna odavalõ är, a mul om pääasi, et langaraha tagasi saa.

Puppõ jaos ma harutõdut langa ei pruugi, osta õks vahtsõ. Ja sisse topi patju sissu, mul om naid vannu patju kotun küländ. Nuu as’a, mis är läävä – ma tii õkva vahtsõ asõmõlõ. Ma taha, et mul olõs egäst ütest üts asi ka hindäl olõman.»

«Är tuud panku, tuu om mul üts edimäidsi puppõ ja ei olõ illus!» haard Aino mul üte jõuluvana käest ja käkk kasti tagasi. «Edimäne mänguasi, mis ma tei, oll’ pingviin, ja säält nakas’ki minemä. Pääasi et seletüs, skeema vai asi esi iin om, sis ma või kõkkõ perrä tetä. Esi uma pääga ma vällä ei viisi mõtõlda,» seletäs provva. Loe edasi: Pupimeistri Värtoni Aino käe ei püsü paigal

Karulan saa suursärki tetä

Karulan naas’ pääle võrokõisi suursärgi tegemise oppus. Karula rahvuspargi keskustõ tull’ edimädsele opipääväle (18.04.) ütessä huvilist.

«Saa viil mano tulla, järgmäne kokkosaaminõ om lehekuu lõpun,» kuts oppusõ kõrraldaja Freibergi Lilian. Võrokõisi hahka suursärki oppas tegemä rahvarõivatundja Küngasõ Carmen Võrolt. Sügüses piässi egäüts hindäle suursärgi valmis saama.

Suursärk om pidolinõ päälisrõivas, miä passis nii rahvarõividõ pääl ku umaette kandmisõs. Oppust kõrraldas Karula Hoitmisõ Ütisüs, tugõ rahvakultuuri keskusõ Vana-Võromaa kultuuriprogramm. Teedüst saa Freibergi Liliani käest tel 517 2646, lilian@karula.com.

Harju Ülle, Uma Leht

Karulan saa teedä põlitsist sortõst ja tõugõst

14. urbõkuu pääväl kell 10–17 kõnõldas Karula rahvuspargi keskusõn Ähijärvel põlitsist eläjätõugõst ja kasvusortõst.

Keskkunnaammõt om kutsnu noid tutvas tegemä Annamaa Külli Eesti taimõkasvatusõ instituudist ja Michelsoni Annika MTÜst Maadjas.
Juttu tulõ vanno sortõ ja tõugõ alalõhoitmisõst ja kasvatamisõst. Vastussõ saa ka küsümüsele, kost noid ülepää hindäle hanki saa.
Pikembält om juttu pesäsibulast, maalambast ja maakanast.

Jäätsu Liisi kõnõlõs ka mõni aasta tagasi Karulan proovitust sõõrupalotamisõst. Kullõma omma oodõdu kõik huvilidsõ, hindäst tulõssi teedä anda kas liina.laanemets@keskkonnaamet.ee vai tel 5698 7103. Rahha ei küstä. Pääväkavva saa kaia www.karularahvuspark.ee päält. Teedüspäivä tugõ SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Uma Leht

Tsiakatsk perrä ei anna

Mõtsatsiko om veitüs jäänü. Aheri Georgi pilt, Uma Leht
Mõtsatsiko om veitüs jäänü. Aheri Georgi pilt, Uma Leht

«Võromaa mõtsa omma koolnuid tsiko täüs – tuud näütäse perädüsuurõ kaarnaparvõ mõtsa kotsil,» om murrõn Sõmmõrpalo jahiseldsi päämiis Kauna Toomas. «Kaarna omma nii täüs söönü, et jõvva-i inämb lindu minnä: juuskva jupp aigu maad pite, inne ku üles saava.»

Et hulga tsiko om hukka saanu, näütäs ka tuu, et talvõl es putu tsia piaaigu sukugi söögiplatsõ pääle veetüt kardokat ja villä.
A veterinaar- ja söögiammõt om saanu timahava kontrolli õnnõ ütte Võromaalt löütüt koolnut tsika ja katsk tuul tsial oll’gi.

Jahimehe lihtsäle lää-i mõtsa koolnuid tsiko otsma. «Taudipiirkunnan saa-i ajujahti pitä ja koolnu tsia löüdmine tähendäs jandalit ja rahakullu,» põhjõnd’ Kauna Toomas. «Kel omma koton tsia, nuu ei taha kah jahti tulla, et mitte katsku kodo tuvva, ja tuu omgi mõistlik.»

Veidemb ku kats nädälit tagasi otsust ärminejä valitsus, et mass reservfondist egä tsiakatsku koolnu tsia häötämise kinni.

Veterinaar- ja söögiammõdi Võromaa veterinaarkeskusõ juhataja Saavo Inge selet’, et ammõtil om seost kuust leping Eesti jahimiihi seltsiga. Tuu perrä mass ammõt seltsile egä tsiakatsku koolnu ja maaha matõtu tsia päält 70, konteinerihe viidü koolnu vai lastu tsia päält 35 eurot. Selts saa raha kätte kõrra kuun eelmidse kuu aruandõ perrä. Loe edasi: Tsiakatsk perrä ei anna

100aastanõ kerge jalaga miis

100aastanõ Kerge Pärni. Pilt eräkogost. Uma Leht
100aastanõ Kerge Pärni. Pilt eräkogost. Uma Leht
«Egäl aol om olnu nii murõt ku rõõmu,» om joulukuu 28. pääväl 100aastadsõs saanu Urvastõ kihlkunna Udsali külä mehe Kerge Pärni (Bernhardi) elo juhtmõtõ.

Kukki mälu tükis alt vidämä, kaiba-i Pärni pääle sällähalu midägi, kõnõlõsõ poig Benno (67) ja minnij Alli (66), kelle man auväärt miis parhilla eläs. Ka om Pärni uskmalda kerge jalaga (tege umalõ perrenimele avvu!): lask tarrõ pite ümbre ja ku suvõl vällä sai, taha es inne õdagut tarrõ tagasi minnäki.

Pärni kerge jala võti jutus ka juubõlis õnnõ suuvma tulnu jahimehe. Umal aol oll’ olnu tõisil rassõ mõtsan Pärniga sammu pitä. Pärni oll’ joba päält 90, ku viimäte jahin käve. Tõnõ hobi oll’ Pärnil mehidsepidämine: tä oll’ kolhoosi mesinik ja mesipuu olli muidoki koton kah. Mehidsepidämise lõpõt’ Pärni nii viis aastakka tagasi.

Pärni om olnu ka kõva puutüümiis: ehit’ vankriid, tekk’ tünne, kudasi korvõ, lei lastõ ja andsõ nuu tarkusõ ka pojalõ ja latsõlatsilõ edesi. Benno arvas, et vast om esä selle nii vanas elänü, et olõ-i suidsu- egä viinamiis ja mehidsekihvti om kah küländ hulga saanu. Viil ütles poig, et Pärni om kõgõ väega hoitnu nii ummi latsõlatsi ku võõrit latsi.

Kerge Pärnil om üts poig, neli latsõlast ja säidse latsõlatsõlast. Naasõ võtt’ Pärni katõssa aastat noorõmba, no kah’os läts’ Lonni tõistõ ilma päält mehe 95. sünnüpäivä.

ASi Andmevara perrä eläs Võro, Põlva ja Valga maakunnan kokko 19 päält 100aastast inemist. Kas Pärni om Vana Võromaa kõgõ vanõmb miis, tuud lupa-i isikuandmidõ kaitsõ säädüs kah’os üteldä.

Harju Ülle, Uma Leht

Horoskoop lamba-aastas

Pulga_JaanPulga Jaan,
talupoig

Ei saa arru, mille kõik nakkasõ idamaa horoskoope tegemä Kristusõ sünnüpäävä paiku, ku vahtsõnõ aastak nakkas idamaiõn veebruari lõpun, timahava 19. 02. kell 1.47. Tuu om sis õigõ moment ütstõsõlõ suuvi: Gong he xin xi! Kiä tuud ei tii, ärgu unistagu Hiina turust. Mul Hiina turgu väega vaia ei lähä, a eläjiid ma kuvõrd tunnõ ja nii sis pannigi kokku eläjähoroskoobi.

Kikas (esäne kana)
08.02.1921–27.01.1922; 26.01.1933–13.02.1934; 13.02.1945–01.02.1946; 31.01.1957–17.02.1958; 17.02.1969–05.02.1970; 05.02.1981–24.01.1982; 23.01.1993–09.02.1994; 09.02.2005–28.01.2006 jne. A tärminiide üleslugõmine võtt pall’u ruumi, nii et edespite otskõ esi.
Ku hobõsa kabja all om kanapojal võimalus ellu jäiä (olõ tuud esi kats kõrda nännü), sis lambakar’a sõrgu alt ei tulõ ütski kana eluga vällä. Lamba esi midägi halva ei tahaki, a näide ülejuuskmisest jääs perrä õnnõ häötüs. Nii et kikas piät lamba-aastal käümä sainaviiri piten vai ülepää puuriida otsa lindama, ku kirgi taht. Riit olgu 2 m korgõ, et lammas kätte es saanu.

Pini
Midä väetimp pini, toda hullõmbalõ tä lambiide pääle larmas: tä pelgäs lambiid.
Pinil tasus lambiid pelädä kõgõpäält keväjält, ku tallõkõsõ väiku. Sis ommava vana lamba pinne pääle väega kur’a. Tõnõ ohtlik aig tulõ sügüse, ku oiniil lõpõs põhitüü är, a võhma viil nigu olõssi… Mul om meelen, ku kadunu Kalkuna Agu tull’ mu poolõ üte valgõ foksterjeriga, et urujahti vai nii. Et pini ollõv hirmus murdja. Ku sis mu oinas tollõ pini är näkk’, sis es olõ pinil muial pidämist ku peremehe tooli all. Nii jah, et pini piät lamba-aastal ette (ja esieränis takka) kaema.

Tsiga
Võta kost otsast tahat, tsiga om lambast üle. Kui lammas taht tsika essütä, sis tsiga lüü timäle lihtsält kärsä alla ja lammas lindas kõrvalõ. Lammas ei juhi kunagi tsiakarja, vastapite juhussiid om kül ollu.
Siski, päält mihklipäivä piät tsiga ette kaema, aga tuu om nii egä aasta. Eriti hullus lätt tsia elu inne jõulõ ja sääl om kaudõ ka lammas süüdläne. Nimelt kõnõldas, et Kristus ollõv sündünü lambasõimõn.

Rott
Meil siin Põh’amaal otsva roti talvõs lämmind kortinat ja ku ahualust käeperi ei olõ, tegevä hindäle lambavillust ja katusõlastõst pesä. Söögipoolist nimä lamba käest suurt ei saa, kuna lammas om üts lõpmalda ahnõ ja kadõlik elläi. Nii et rotil jääs luuta õnnõ hindä vai lohakiide inemiisi pääle. Loe edasi: Horoskoop lamba-aastas

Vanal Võromaal peetäs kodoeläjit inämb ku muial Eestin

Vaikmetsa Ive ja timä armsa maalehm Leeni. Harju Ülle pilt.
Vaikmetsa Ive ja timä armsa maalehm Leeni. Harju Ülle pilt.
Et põllumajandusloendusõ perrä peetäs Vana Võromaa eläjit inämb ku muial Eestin, sis uursõ Tarto ülikuul võrokõisi eläjäpidämist lähembäst. 6. joulukuu pääväl kõnõli uurja tuust Rõugõ kihlkunnan Ala-Kiidil.

Suvõl käve Võromaal ümbre Tarto ülikooli kultuuritiidüisi ja kunstõ instituudi rahvatiidüse osakunna tudõngi. Nä uurõ, mille ja mändsit eläjit peetäs, kuis omma muutunu eläjäpidämise tiidmise ja kombõ ni miä eläjäpidäjile murõt tege.

Uurmisõ juht Bardone Ester ütel’, et nigu varramba, peetäs eläjit innekõkkõ selle, et sis om hindäl piim, liha ja muna umast käest võtta ja söögikraamiga saa ka tsipakõsõ rahha tiini. Vanõmbilõ inemiisile omma eläjä seldsilidses, latsilõ oppasõ huulmist ja elotsõõri tiidmist. Vahtsõl aol peetäs eläjit ka küläliisile näütämises.

Vahtsõ eläjäpidäjä omma tegünü Heiferi programmi (2005–2012) abiga: sai võtta ilma rahalda maatõugu lehmä, lambit vai kitsi. Ettevõtmisõ vidäjä Piho Aigari jutu perrä omma no maatõu kimmämbä ja eläjide jagaminõ tennü ka kogokunna-tunnõt kimmämbäs.
Loe edasi: Vanal Võromaal peetäs kodoeläjit inämb ku muial Eestin

Väiku talo nakkasõ inämb tukõ saama

Talunik. Foto: ELF
Talunik. Foto: ELF
Väiku talo nakkasõ saama inämb tukõ nii eläjide ku aiavilä kasvatamisõs ja ka ettevõttõ arõndamisõs ja tehniga hankmisõs – sääne põllumajandusministeeriümi plaan uut Euruupa Kommisjoni hääskitmist.

«Tsiht om tuu, et perretalo jääsi püsümä ja egän talon olõssi vähämbält üts kõrralik tüükotus,» selet’ põllumajandusministri Padari Ivari, kelle rehkendüse perrä võisi saia tukõ pia tuhat Vana Võromaa tallo.

Plaani perrä saasi tukõ väiku eläjäpidäjä (kooni 100 piimälehmä, 25 lihaeläjät, 10–100 imälammast vai imäkitsõ) ja aiaviläkasvataja, kellel kasus aiakraami (roho- ja maiguhaina, köögivili (vällä arvatu kardok), maas’ka, puuvilä ja mar’a) kokko vähämbält üte hektäri pääl.

Noorõ põllumajandusettevõtja (kooni 40 a vana ja edimädse 39 ha maa päält) võissi saia edimädsel viiel aastal ka ütist pindalatoetust ¼ inämb.

Ku väiku talopidäjä nakkasõ õkvatoetuisi saama kooni 1250 eurot, sis saava nä tuu kätte lihtsämbäle. «Euruupa Kommisjon või seo plaani seen viil ütte-tõist muuta, kõgõ inämb om küsümüisi lihaeläjide ja lambidõ kotsilõ, selle et noidõ arv kasus Eestin niigi,» selet’ Padari Ivari.

Päält tuu plaan põllumajandusministeeriüm väikeisi talopidäjit inämb tukõ ka maaelo arõngukava rahast. Väiku talo arõndamisõs saa naada küsümä kooni 15 000 eurot (ku talo müügitulu om aastan 4000-14 000 eurot). Viil saava väiku talo laapsampa küssü tukõ liikva tehniga ostmisõs ja mahetalol lubatas osta ka pruugitut tehnikat. Euruupa Kommisjon tege otsussõ vahtsõaastakuu lõpun.

Harju Ülle, Uma Leht