Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

august 2019
E T K N R L P
« juuli    
 1234
567891011
12131415161718
19202122232425
262728293031  

Marko Šorin väitleb Tervise konverentsikeskuses Suur-Pärnu mõtte toetajatega

Kolmapäeval, 28. septembril, toimub Tartu ülikooli Pärnu kolledži väärikate ülikooli kuulajate tähelepanelikul kaasamõtlemisel väitlus Suur-Pärnu teemal.

Henn Vallimäe, TÜ Pärnu kolledži direktor, moderaatorina Tervise konverentsisaalis Foto Urmas Saard

Väitlust juhib Tartu ülikooli Pärnu kolledži direktor Henn Vallimäe. Väitlusel osalevad maavanem Kalev Kaljuste, Pärnu linnapea Romek Kosenkranius, Pärnu abilinnapea Meelis Kukk ja Sindi linnapea Marko Šorin.

Kuna Sindi linnavolikogu on algusest peale välistanud isegi Pärnuga liitumise läbirääkimised, rääkimata siis vähimastki ühinemise kavatsusest, tõotab Šorini kutsumine väitlusele muuta nelja mehe vahelise avaliku kohtumise huvitavaks argumenteerimiseks, milles võivad ilmneda üsnagi vastandlikud seisukohad.

 

 

Henn Vallimäe, TÜ Pärnu kolledži direktor, Tervise konverentsisaalis. Foto: Urmas Saard →

Urmas Saard

Eesti väitluse meistrivõistlustel näitasid parimat taset Tallinna Inglise Kolledži õpilased

Lõppeva õppeaasta edukaim kool Eesti väitluse meistrivõistluste sarjas oli Tallinna Inglise Kolledž, edestades Hugo Treffneri Gümnaasiumi ja Rocca al Mare Kooli, kes saavutasid vastavalt teise ja kolmanda koha.

Akadeemiline väitlus on võistluslik intellektuaalne harrastus, kus õpilaste või tudengite võistkonnad esitavad kohtunikele argumenteeritud poolt või vastu seisukohti kindlaksmääratud teemadel. Kohtunikud hindavad analüütilise ja loogilise mõtlemise, mõtete sõnastamise ja avaliku esinemise oskusi.

Eesti väitluse meistrivõistlused koosnevad kolmest osavõistlusest. Igal etapil tuleb kolmeliikmelisel võistkonnal väidelda viies eelvoorus, parimad saavad edasi finaalvoorudesse. Osade voorude teemad on teada mitu nädalat enne etappi, teised tuleb ette valmistada tunni aja jooksul kohapeal. Käesoleva aasta teemad olid näiteks “Eestis tuleks erakondade rahastamise põhimõtteid muuta”, “Massimeedia peaks rohkem toetama homoseksuaalsuse positiivset kuvandit” ja “Mehitatud kosmoselendude riiklik rahastamine on
põhjendatud”.

Kolme etapi kokkuvõttes näitasid kõige paremat mõtlemis- ja kõneoskust Tallinna Inglise Kolledži õpilased. Kokku osales väitluse meistrivõistlustel 174 õpilast 24 gümnaasiumist. Põhjalikud tulemused leiab Eesti Väitlusseltsi kodulehelt. Tartu Ülikooli Teaduskool on võrdsustanud Eesti väitluse meistrivõistlused riikliku aineolümpiaadiga, seega on parimate tulemustega õpilastele tagatud riigieelarvelised kohad ülikoolides ning nad sõidavad väitluse maailmameistrivõistlustele Eestit esindama.

Silmapaistvaid tulemusi on Eesti väitlejad näidanud ka välismaal, püüdes aktiivse väitlusriigina maailmas kõvasti tähelepanu. “Eesti Väitlusselts on üks tugevamaid väitlusühinguid maailmas. Seda mitte üksnes nende tähelepanuväärse edu tõttu piirkondlikel turniiridel ja rahvusvahelistel üritustel, vaid tänu pikaajalisele tegevusele aktiivsete, informeeritud ühiskonnaliikmete kasvatamisel. Väitlusega tegelevatest õpilastest kasvavad kodanikud, kes keeruliste teemade arutamisel oskavad ja peavad oluliseks kaaluda erinevate osapoolte argumenteeritud seisukohti. Eesti Väitlusseltsi tegevuste ja saavutuste üle võivad kõik eestlased põhjusega uhkust tunda. Ootan pikisilmi oma külaskäiku Tallinna seoses käesoleva aasta septembris toimuva demokraatiapäevaga,” kommenteeris väitlusseltsi tegemisi filantroop George Sorose heategevusraha haldava Avatud Ühiskonna Fondi noorteprogrammide juht Noel Selegzi New Yorgist.

Eesti Väitlusselts on 1994. aastast tegutsev 680 liikmega noorteorganisatsioon, mille missioon on juurutada mõtteviisi, et ühiskondlikus dialoogis saab määravaks tugevam argument, ja arendada selleks vajalikke oskusi. Alates käesolevast õppeaastast on väitlemine Eestis ka riiklikus õppekavas. Väitlusseltsi toetavad Haridus- ja Teadusministeerium, Hasartmängumaksu Nõukogu, Kalev, Premia ja Aura.

Jõhvis selgitatakse välja keskkoolide Eesti meister väitlemises

Sel aastal toimub keskkoolide Eesti meistrivõistluste kolmas ja ühtlasi viimane väitlusetapp esimest korda Jõhvi Gümnaasiumis. Erilist tähelepanu pälvib üritus seetõttu, et etapp toimub teadusaasta puhul korraldatava Eesti Väitlusseltsi õpilasvõistluse “Kirjuta! Kõnele! Väitle!” raames. Laupäeval, 7. aprillil toimuva etapi eelvoorude teema on „Mehitatud kosmoselendude riiklik rahastamine on põhjendatud“ ja finaalis on teema „Sõjatehnika arendamine toob ühiskonnale kasu“. Turniiri ettevalmistamiseks tuli õpilastele appi Teadusaasta kõneisik ja Tartu Ülikooli loodus – ja tehnoloogiaosakonna õppeprodekaan Mart Noorma, kes pidas Tartu Ülikoolis etapile eelnevalt maha teemaloengu mõlema teema kohta ja vastas väitlejate
küsimustele.

Kokku osaleb väitlusmeistrivõistlustel õpilasi neljast Eesti linnast – Tartust, Tallinnast, Viljandist ja Pärnust. Keskkoolide Eesti meister selgitatakse välja pühapäeval, 8. aprillil, Jõhvi kontserdimaja kammersaalis.
Birgit Mones

Väitlemise keskkoolide Eesti meistrivõistluste 1. etapi võitsid Pärnu noored

Nädalavahetusel toimus Pärnus keskkoolide väitlemise Eesti meistrivõistluste 1. etapp teemal “Eestis tuleks erakondade rahastamise põhimõtteid muuta.” Osales 38 võistkonda, etapi võitis Pärnu Ühisgümnaasiumi ja Sütevaka Humanitaargümnaasiumi ühisvõistkond.

“Väitlemine on intellektuaalne sport, millega tegelemine arendab kiire analüütilise mõtlemise, oma mõtete sõnastamise, avaliku esinemise ja kuulamise oskuseid. Uue õppekava alusel õpetatakse sellest sügisest väitlemist paljudes koolides valikainena või kasutatakse aktiivõppemeetodina teiste ainete tundide raames. Samas on üle Eestis ka üle 600 noore, kellele väitlemine nii palju meeldib, et nad tegelevad sellega ka väljaspool tundi ja kooli. Pärnus kogunenud õpilaste jaoks on väitlemine huviala, nagu mõnel teisel on jalgpall või male,” selgitas Eesti Väitlusseltsi väitlusjuht Sigrid Solnik.

Väitlemises korraldatakse keskkoolidele Eesti meistrivõistluseid 1994. aastast. Osalevad kolmeliikmelised võistkonnad ja Eesti meister selgub kolme etapi kokkuvõttes kevadeks. Igal etapil toimub viis eelvooru, poolfinaalid ja finaal. Kõik väitlused on ühel ja samal teemal, milleks sel korral oli erakondade rahastamispõhimõtete muutmise vajadus. Teema tehakse teatavaks kolm nädalat enne iga etappi, mis jätab õpilastele võimaluse põhjalikult valmistuda. Nädal aega tagasi toimus kõikidele osalejatele ka Allar Jõksi teemaloeng. Jätka lugemist »

Marju Lauristin: noored vajavad tunnet, et nende panus on väärtustatud

Tartu Ülikooli professor Marju Lauristin.

„Lahkumine on ikkagi seotud sobiva töö puudumisega – kui inimesed tunnevad, et nad ei saa ennast siin rakendada viisil, mis oleks loominguline ja sobiv tema erialale,“ rääkis professor Marju Lauristin eile Tartus peetud ettekandes „Kuidas vähendada noorte väljarännet?“.
Prof Lauristin pidas ettekande eile Tartu Ülikooli raamatukogus toimunud väitluse “RE tudeng peaks peale lõpetamist vähemalt kolm aastat töötama kodumaal“ järel. Väitluse jaataval poolel astusid üles Riigikogu liige Tõnis Lukas ja rahvastikuteadlane Mare Ainsaar. Neile oponeerisid Eesti Väitlusseltsi esindajad Siim Ruul ja Liiri Oja.
Lauristin nõustus oma ettekandes mõlema osapoolega, kuid tõdes ka, et kuna lahkujate numbritest tänasel päeval veel rääkida ei saa, sest puudu on rahvaloenduse andmed, siis enne mingite meetmete rakendamist, peaks veel ühiskonnas veel probleemi üle arutlema. „Tegelikult me ei saa numbritest rääkida, sest rahvaloenduse andmed on täna veel puudu. Ja me ei saa kunagi teada selle kahju suurust, mida tekitab iga inimese äraminek. Aga meil on ajalooline kogemus – kui sõja ja okupatsiooni tulemusena lahkus 100 000 kõige visamat, ambitsioonikamat liiget. See haav on olnud valus ja pole siiani täielikult paranenud. Mina kutsuksin edasi mõtlema,“ rääkis Lauristin.
Väitluse teemaga pakutud lahendust noorte väljarände vähendamiseks prof Lauristin pigem ei pooldanud. „Kaldun nõustuma nende noortega, kes ütlevad, et kui nad tahavad minna, siis nad lähevad niikuinii. Kui inimesel on millestki puudu või miski on keelatud, siis see muutub talle väärtuseks. Sundseisu tekitamine annab äraminekule defitsiidi väärtuse,“ selgitas Marju Lauristin.
Lauristini sõnul saab palju alguse palgast. Ta tõi näiteks EMORi värske küsitluse, millega uuriti ühiskonnas valitsevaid hoiakuid. „Nende hulgast, kes mõtlevad lahkumisele, üle 60 protsendi seavad põhjuseks palganumbri. Ja see pole ainult raha küsimus, vaid küsimus staatuse ja moraali kohta. Selle kohta, et mitte ainult inimene ei tunne vastutust riigi ees, vaid ka riik tunneb vastutust inimeste ees. Inimesed peavad tundma, et nende panus loeb, et nende tehtud tööst sõltub midagi. Kui noored näevad, et nende töö ja mõtted maksavad, siis see on palju tugevam Eestis hoidja kui pelk kohustus.“
Tartus toimunud väitlus oli järjekorras viimane Eesti Väitlusseltsi ja Statistikaameti koostöös korraldatud väitlus sarjast „Eesti tähtsaim väitlus”, mis on pühendatud aasta lõpus algavale rahva ja eluruumide loendusele. Eestis toimub rahvaloendus tänavu 31. detsembrist järgmise aasta 31. märtsini. Esimese kuu jooksul (31.12.2011-31.01.2012) saab täita loendusküsimustiku internetis. Neid, kes e-loendusel ei osale, külastavad perioodil 16. veebruar – 31. märts 2012 rahvaloendajad.
Artur Zahharov

Viljandi uurib pärimuskultuuri säilimise kitsaskohti

Täna, 14. novembril leiab TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias aset rahvastikuteemaline väitlus “Pärimuskultuuri säilimine on võimalik vaid kodumaal”, see on eelviimane debatt sarjast „Eesti tähtsaim väitlus”.

Debatt võtab  luubi alla pärimuskultuuri ja arutleb, kas ja miks on viimase säilimine teostatav ainuüksi kodumaal. Eesti Väitlusseltsi noorte vastu võtab sõna Viljandi Kultuuriakadeemia sotsioloogia ja kultuurantropoloogia lektor Marko Veisson. Väitlus algab kell 18 TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias (Posti 1, Blackbox saal).

Väitlussarja „Eesti tähtsaim väitlus” toimub Eesti Väitlusseltsi ja statistikaameti koostöös. Kokku korraldatakse Tallinnas, Tartus, Narvas, Pärnus ja Viljandis kuus väitlust.

http://www.stat.ee/vaitlus.

Võimu ja rahva vahel peab olema seos

“Oleme kaotanud seose keskuse ja ääremaa vahel, sest paljud Riigikogu liikmed ei tea, mis toimub piirkondades, kelle esindajatena nad otsuseid langetavad. Aga võimu ja rahva vahel peab olema seos,” märkis Riigikogu liige Mihhail Stalnuhhin Tartu Ülikooli Narva kolledžis toimunud väitlusel. Väitluse teemaks oli “Riigiasutused peaks asuma ka väljaspool Tallinna”.

Jaataval poolel esinesid Riigikogu liige Mihhail Stalnuhhin ja Narva linnapea Tarmo Tammiste, kes oma avakõnes keskendusid pealinnas elavate poliitikute teadmatusele teiste eesti piirkondade probleemidest. “Selline olukord laheneks siis, kui riigiasutused asuksid Eesti erinevates piirkondades,” ütles Stalnuhhin.

Eesti Väitlusseltsi esindajad Donat Voronin ja Artur Zahharov oponeerisid poliitikule väitega, et probleemi ei saa lahendada teise probleemi tekitamisega. “Asutuse kolimine teise kohta rikub selle tööd. Esiteks te ju ei tea, kas see asutus saab oma uues kohas sama hästi toimida. Teiseks, kas asutuse töötajad on üldse nõus kolima uude linna? Miks peaks lõhkuma toimiva infrastruktuuri, teadmata, kas see uues kohas üldse tööle hakkab?” oponeeris Voronin. Jätka lugemist »

Narvas küsitakse, kas riigiasutused peaksid asuma ka väljaspool Tallinna

Nädala jooksul toimub üle Eesti kuus rahvastikuteemalist väitlust sarjast “Eesti tähtsaim väitlus”. Neljapäeval, 10. novembril TÜ Narva Kolledžis toimuval väitlusel küsitakse, kas riigiasutused peaksid asuma ka väljaspool Tallinna. Väitlussarja kolmas väitlus keskendub küsimusele, kas ääremaastumise pidurdamiseks peaksid asuma riigiasutused ka väljaspool Tallinna. Eesti Väitlusseltsi noorte vastu asuvad sõnalahingusse Riigikogu liige Mihhail Stalnuhhin ja Narva linnapea Tarmo Tammiste. Väitlus algab kell 18 TÜ Narva Kolledžis (Narva, Kerese 14, ruum 213). Väitlus toimub vene keeles.

“Väitluste idee on tuua publikuni arutelu olulistest rahvastikuteemadest nagu väljaränne, ääremaastumine, sündimus, vananemine ja pärimuskultuuri säilitamine. Need on olulised teemad, millele pakuvad vastuseid aasta lõpus Eestis algav rahva- ja eluruumide loendus. Narvas toimuv debatt keskendub regionaalpoliitikale ja küsib, kas Eestis peaks tõesti koondama kõik riigiasutused Tallinna või anda ka kaugematele piirkondadele võimalus,” rääkis Eesti Väitlusseltsi projektijuht Marleen Pedjasaar.

Väitlussarja “Eesti tähtsaim väitlus” korraldavad Eesti Väitlusselts ja Statistikaamet. Kokku toimub Tallinnas, Tartus, Narvas, Pärnus ja Viljandis kuus väitlust. Väitluste nädal algas 7. novembril Tallinna Tehnikaülikoolis ja lõpeb 15. novembril Tartu Ülikoolis, kus temaatilise ettekandega esineb ka prof Marju Lauristin. Teemad ja esinejad on igal väitlusel erinevad, kuid ühendavaks teemaks on rahvastik. Täpsema ajakava ja esinejate nimekirja leiab Statistikaameti kodulehelt.

Eestis toimub rahvaloendus tänavu 31. detsembrist järgmise aasta 31. märtsini. Esimese kuu jooksul (31.12.2011-31.01.2012) saab täita loendusküsimustiku internetis. Neid, kes e-loendusel ei osale, külastavad perioodil 16. veebruar – 31. märts 2012 rahvaloendajad. Vaata täpsemat infot.

TTÜ-s väideldakse iibetõstmise meetmete üle

Täna, 7. novembril toimub Tallinna Tehnikaülikoolis väitlussarja „Eesti tähtsaim väitlus” avaväitlus teemal „Riik peaks pakkuma meetmeid iibe tõstmiseks”. Kokku toimub üle Eesti nädala jooksul kuus
rahvastikuteemalist väitlust.

„Rahvastik on iga maa ja rahva kõige olulisem teema, seepärast väitleme nädala jooksul sellega seotud küsimused läbi. Eesti eri paigus toimuvatel väitlustel on tähelepanu all väljaränne, sündimus, vananemine, pärimuskultuuri säilitamine ja muudki rahvastikuga seotud teemad,” rääkis Eesti Väitlusseltsi projektijuht Marleen Pedjasaar.

Väitlussarja „Eesti tähtsaim väitlus” avaväitlus keskendub rahvastiku iibeteemadele ja sellele, kas ja mida saaks riik ette võtta iibe tõstmiseks. Eesti Väitlusseltsi vastu väitlevad Riigikogu liikmed Urve
Palo ja Liisa Pakosta. Väitlus algab kell 18 Tallinna Tehnikaülikooli Tudengimajas (Tallinn, Ehitajate tee 5). Sissepääs üritusele on tasuta.

Väitlussarja „Eesti tähtsaim väitlus” korraldavad Eesti Väitlusselts ja statistikaamet. Kokku toimub Tallinnas, Tartus, Narvas, Pärnus ja Viljandis
kuus väitlust.

Väitluste nädal algab 7. novembril Tallinna Tehnikaülikoolis ja lõpeb 15. novembril Tartu ülikoolis, kus temaatilise ettekandega esineb ka prof. Marju Lauristin. Teemad ja esinejad on igal väitlusel erinevad, kuid ühendavaks teemaks on rahvastik. Täpsema ajakava ja esinejate nimekirja leiab
http://www.stat.ee/vaitlus.

Lisainfo: Marleen Pedjasaar, Eesti Väitlusselts, tel 5515 011, e-post: marleen.pedjasaar@debate.ee

Üle-eestiline väitlussari keskendub rahvastikule

Esmaspäeval, 7. novembril algab Eesti Väitlusseltsi ja Statistikaameti koostöös Eesti olulistele rahvastikuteemadele keskenduv väitluste sari „Eesti tähtsaim väitlus”. Nädala jooksul väitlevad teadlased ja poliitikud noortega kuues Eesti paigas.

„Väitluse all on kõige olulisemad Eesti rahvastikku puudutavad teemad nagu sündimus, rahvastiku vananemine, ääremaastumine, siseränne, pärimuskultuuri säilitamine ja väljaränne,” rääkis Eesti Väitlusseltsi tegevjuht Margo Loor.

„Paljude rahvastikuteemade kohta annab uusi ja värskeid teadmisi aasta viimasel päeval algav rahva ja eluruumide loendus. Näiteks saame selle tulemusel teada, kui suur on olnud väljaränne või kui palju meid tegelikult Eestis elab. Väitlussarjaga tahamegi tuua juba praegu nende teemade juurde sisulist arutelu,” rääkis 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse kommunikatsioonispetsialist Katerina Danilova.

Kokku toimub Tallinnas, Tartus, Narvas, Pärnus ja Viljandis kuus väitlust. Väitluste nädal algab 7. novembril Tallinna Tehnikaülikoolis ja lõpeb 15. novembril Tartu Ülikoolis, kus temaatilise ettekandega esineb ka prof. Marju Lauristin. Teemad ja esinejad on igal väitlused erinevad, kuid ühendavaks teemaks on rahvastik. Jätka lugemist »