Kadrinas otsitakse esindusliku konverentsiga vabaühenduste edulugusid ja mõtet ning Mihhail Lotmani loengu kuulamise järel uuritakse kokkutulnuilt kas seltsitegevusel on tulevikus üldse tulevikku.
Loe edasi: KAS TULEVIK SOOSIB VÕI PÄRSIB SELTSITEGEVUST?Parlamendiliikmetele saadetud pöördumises kutsuvad vabaühendused Riigikogu üles järgima rahvusvahelist avatud valitsemise tava ning panustama senisest enam oma tegevuse läbipaistvamaks muutmisesse.
Aprillis möödub neli aastat Eesti ühinemisest rahvusvahelise algatusega avatud valitsemise partnerlus (AVP), mille eesmärgiks on ühendada valitsuste ja vabaühenduste jõupingutused senisest avatumaks võimu teostamiseks. Algselt vaid täitevvõimu tegevusele keskendunud algatusse on lisandunud seadusloome avatuse suund, millega innustatakse riikide parlamente viima oma tegevus vastavusse võrgustunud ühiskonna vajadustega.
Oma üleskutses julgustavad vabaühendused Riigikogu toetama rahvusvahelise avatud valitsemise partnerluse tegevust ning esitama omapoolse nägemuse, kuidas 21. sajandi tehnoloogilisi võimalusi ja kodanike ootusi arvestades oleks parlamendiliikmete endi töö avatum, kaasavam ja läbipaistvam.
Vabaühenduste AVP ümarlaua pöördumises tehakse Riigikogule ettepanek oma praeguse mandaadi kehtivuse ajal luua enesele strateegiline arenguvisioon ja lähiaastate tegevuskava selleni jõudmiseks. „Riigikogu tulevikuvisiooni loomine võiks aidata rahvaesindajatel vabaneda salvestiste hirmust ning võtta komisjonide töö jäädvustamiseks kasutusele kaasaegsed meetodid,” kommenteeris üks ümarlaua liikmeid, E-riigi Akadeemia e-demokraatia valdkonna ekspert Liia Hänni. Loe edasi: Vabaühendused ootavad Riigikogult avatumat valitsemist
Microsofti tasuta tarkvara vabaühendustele on ette nähtud avalikes huvides tegutsevatele mittetulundusühendustele, kes tegelevad heategevuslike eesmärkidega.
Tasuta tarkvara saab taotleda Microsoft Product Donations lehel (inglise keeles), kuhu tuleb lisada ühingu soovitav tarkvara ja vajaduse põhjendus. Enne taotluse esitamist tuleb ühingu esindajal luua samal lehel kasutajakonto. Pärast kasutajakonto loomist kontrollib TechSoup (organisatsioon, kes hindab ühingute vastavust nõuetele), kas ühing vastab annetuse saamiseks kehtestatud nõuetele. Sobilikud on näiteks MTÜ-d ja SA-d, kelle tegevus hõlmab vaesuse vastu võitlemist, hariduse edendamist, sotsiaalse heaolu suurendamist, kultuuri säilitamist, keskkonna säilitamist, inimõiguste eest seismist või kodanikuühiskonna rajamist. Mittesobilikud on näiteks, riigiasutused, haridusasutused, tervishoiuasutused, eraisikud, professionaalsed spordiühendused, poliitilised organisatsioonid ja usulised organisatsioonid, kellel puudub heategevuslik programm.
Saadaval on Microsofti uusim kontoritarkvara (s.h. Office 2016, Office 365), serveritooted, operatsioonisüsteemid (s.h. Windows 10), Visual Studio, Dynamics CRM tarkvara jpm.
Lisainfo: Microsofti toetusprogrammide koordinaator Heli Sepping ( a-helis@microsoft.com, tel 5905 7845) ja http://www.microsoft.com/about/corporatecitizenship/en-us/nonprofits/.
Teiste vabavaraliste programmidega saab tutvuda siin: http://mty.arenduskeskused.ee/FLEXIcontent/Kodanikuuhenduse-juhtimine/vabavaralised-programmid.html.
Arenguhüppe taotlusvoor ootab jällegi vabaühenduste projekte, mis keskenduvad organisatsiooni tegevusvõimekuse suurendamisele, et saavutada ühenduse eesmärkide elluviimisel ja tegutsemisel oluline arenguhüpe.
Toetuse taotlemise eelduseks on vabaühenduse analüüs oma arenguvajadustest. See peab olema organisatsiooni terviklikult käsitlev ning tulevikku vaatav. Analüüsi tulemustest lähtuvalt peab valima projekti fookuse(d) ehk tegevusvõimekuse(d), mida arendada. Projektiga võib arendada nii ühte kui ka mitut võimekust ning seegi valik peab olema selgelt lähtuvalt vajadustest põhjendatud.
Toetust saab küsida kuni 12 000 eurot ning projekti saab ellu viia ajavahemikul 1. mai 2016-31. mai 2017. Et oleks võimalik hinnata projekti tulemusi, eeldatatakse, et projekt kestab vähemalt 8 kuud. Kokku läheb jagamisele 300 000 euro ulatuses toetusi ehk ligi 25 projektile.
Taotlema oodatakse nii piirkondlikult, üleriigiliselt kui ka rahvusvaheliselt tegutsevaid vabaühendusi. Projektide esitamise tähtaeg on 2. veebruar 2016 kell 15.
Praktilisi abimaterjale eneseanalüüsi tegemiseks ja projekti planeerimiseks ning täpsemad taotlemise tingimused leiab siit: http://kysk.ee/taotlusvoorud/ah16.
Täna koguneb sadakond kodanikuaktivisti kärama vabaühenduste riikliku rahastamise üle. Pärast käramist antakse üle vabatahtliku sõbra märgid.
Kärajad kokku kutsunud vabaühenduste liit EMSL seisab selle eest, et avaliku raha kasutamine oleks läbipaistev, võrdselt kättesaadav, kooskõlas riigis kokkulepitud arengusuundadega ja tõhusalt kasutatud. Selline suhtumine on kirja pandud ka kodanikuühenduste riikliku rahastamise juhendmaterjalis, mille valitsus ligi kolm aastat tagasi heaks kiitis. Paljud toetused pole siiski juhendiga lõpuni kooskõlas, eredamad näited on hasartmängumaksunõukogu eraldised ja nn katuserahad.
Kärajatel selgitatakse välja, mis see on, miks vabaühenduste ja riigi rahasuhteid pole korda saadud. Otsitakse ausaid põhjendusi, miks olemasolevad toetusskeemid pooli ei rahulda, ning kus on vastuolud tegelikkuse ja rahastamise põhimõtete vahel kõige teravamad. Sõna saavad Jürgen Ligi, Andres Anvelt, Siim Sukles, Alari Rammo, Anna Karolin, Maris Jõgeva ja kohaletulnud kaasarääkijad. Korraldajad juhinduvad põhimõttest, et raha juurde ei tule kusagilt, kuid kui toetusskeemid korda teha, tõuseks neist rohkem kasu nii kodanikuühiskonnale kui riigile tervikuna.
Päeva lõpus annavad Külaliikumine Kodukant ja Siseministeerium üle esimesed vabatahtliku sõbra märgid vabaühendustele, kes on oma organisatsioonis vabatahtlike kaasamise põhjalikult läbi mõelnud ning vabatahtliku tegevuse hea tavaga kooskõlas korraldanud.
Kärajate täpsema kava leiab: www.ngo.ee/kärajad
Mari Öö Sarv
Laupäeval, 28. novembril kell 11-13 saavad Võru kultuurimajas Kannel vabaühenduste messil kokku inimesed, kes muudavad maailma. Meil pole ükskõik ja me oleme valmis panustama muutusesse oma vaba aega. Võrumaa on väike ja tegusad teevad kõike, sealhulgas panustavad tihti ka kodanikuühiskonna tegemistesse. Kui tunned, et sinus on maailma muutjat või tahad lihtsalt uudistada, siis tule ja vaata, millega inimesed vabatahtlikuna tegelevad ehk leiad endalegi uusi põnevaid ettevõtmisi! Päeva juhib Urmas Vaino.
Tule kogu perega, uudistamist jagub kõigile ja lastele on erinevaid tegevusi vabaühenduste boksides. Kohale on lubatud tuua muu hulgas 3D printer, linaõlipressimise massin, pesuehtne kanuu, purjelaud ja muud põnevat.
Üks messi eesmärke on koostöö parandamine erinevate sektorite vahel. Võib-olla tahad näiteks kingid partneritele või külalistele edaspidi anda üle riidest kingikotis, mille on valmistanud Võrumaa erivajadustega inimesed? Ehk tahad sinna kingikotti pista Pikakannu kooli moosi, Urvaste kamatooteid või käsitsi valmistatud kaarte? See on hea võimalus kodanikualgatuse toetamiseks.
Urmas Vaino eestvedamisel toimuvad messil arutelud teemadel:
– Miks MTÜ-d äri teevad? Ja kuhu nad selle raha kõik panevad?
– Kas tervisesport on teenimise koht?
– Kes peab lahendama kogukonnas turvalisuse küsimuse?
– Kuidas inimesed paneelmajast välja saada?
Messil on avatud uudne Võromaa spordipuhvet, nimelt – messirahva ametlik toitlustaja on Võrumaa Spordiliit!
Hääd paremat pakub oma boksis ka Võru Loomeselts!
Kultuurimaja Kannel kohvikus nõustavad kell 11.30-13.30 huvilisi võrdõigusvolinik Liisa-Ly Pakosta ja Eesti üks tippudest tööõiguse alal, töövaidluskomisjoni esimehe kogemusega jurist Siiri Grünbaum. Palume nõustamisele eelnevalt registreeruda telefoni või e-kirja teel:
626 9059; info@svv.ee.
Evelyn Tõniste
Võrumaa Arenguagentuur
Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK) kutsub kõiki vabaühendusi ja aktiivseid kodanikke 2. detsembril MEKTORY innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuses toimuvale KÜSKi Kogemuspäevale.
Kogemuspäev on teist aastat järjest toimuv vabaühendusi ja aktiivseid kodanikke kokku toov üritus, kus koos vaadatakse tagasi erinevatele kodanikuühiskonna arendamiseks korda saadetud ettevõtmistele, jagatakse neist omandatud kogemusi ning suunatakse targemaks saanuna pilk tuleviku poole. Selgi korral on peaesinejateks KÜSKist viimase kahe aasta jooksul toetust saanud vabaühendused. Neil kõigil on erinevad lood rääkida, kuid üks, mis neid ühendab, on uut viisi tegutsemine oma eesmärkideni jõudmise nimel.
Kogemuspäev toimub 2. detsembril, Tallinnas, MEKTORY innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuses kell 11-17. Päeva jooksul toimuvaid arutelusid juhib ja aitab kokku siduda Hannes Lents.
Oma uuenduslikest ettevõtmistest räägivad tublid noorteühendused, nagu kevadel TEDx Lasnamäge korraldanud MTÜ Noored Ühiskonna Heaks, edukad kogukonnaelu edendajad nagu Raplamaa Noored ja Kolgaküla selts ja paljud teised julgelt tulevikku vaatavad vabaühendused. Kõik esinejad, nende teemad ja täpne päevakava on leitav http://www.kysk.ee/ootame-koiki-2-detsembril-kuski-kogemuspaevale .
Registreerida saab siin kuni 24. novembrini või kuni kohti jätkub.
Kõik vabaühendused, aktiivsed kodanikud ja muidu huvi tundjad on oodatud saama väärt kogemuste võrra rikkamaks!Veel on jäänud kaks nädalat, et esitada oma suurejooneline kodanikuühiskonda arendava sündmuse taotlus KÜSKi suursündmuste konkursile. Selle raames toetame vabaühendusi arendavaid ja kodanikuühiskonna traditsioone edasikandvaid üle-eestilise mõjuga tegevusi – nt konverentse, arendus- ja tunnustusüritusi, jmt. Küll aga pole see konkurss mõeldud valdkondlike ega ka ühekordsete ettevõtmiste toetamiseks.
Allikas: KÜSK
Taotlusvooru raames toetatakse projekte, mis keskenduvad vabaühenduse tegevusvõimekuse suurendamisele, saavutamaks ühenduse eesmärkide elluviimisel ja tegutsemisel olulise arenguhüppe. Toetuse taotlemise eelduseks on vabaühenduse analüüs (kirjapanduna taotlusvormis):Soovitame projekti elluviimisesse kaasata eksperte/konsultante, kes ühingut projektiperioodi jooksul nõustavad saavutamaks eesmärgiks seatud arenguhüpet ning hindamaks projekti tegelikku mõju. NB! Oleme loomas soovituslike konsultantide andmebaasi – info loodame üles panna novembriks. Kindlasti on ühingu arengu kavandamise teemal kompetentsed maakondlike arenduskeskuste konsultandid, kelle poole pöörduda nii projekti ettevalmistamisel kui ka elluviimisel. Andmebaas saab aga kajastama lisaks neile teistegi konsultantide kontakte. Sellesse baasi kandideerimiseks kuulutame konkursi välja oktoobri alguspoolel.
Kodanikuühiskonna Sihtkapital avab taas arenguhüppe taotlusvooru. Toetame ka 2015. aastal projekte, mis keskenduvad vabaühenduse tegevusvõimekuse suurendamisele, saavutamaks ühenduse eesmärkide elluviimisel ja tegutsemisel olulise arenguhüppe. Kokku jagame ühingutele seekord kuni 420 000 eurot.
Toetuse taotlemise eelduseks on vabaühenduse analüüs oma ühenduse arenguvajadustest, samuti oma senise tegevuse mõjust ning selle põhjal koostatud tegevuskava oma tegevusvõimekuse suurendamiseks, et toimida professionaalselt ja tõhusalt.
Toetust saab küsida kuni 12 000 eurot ning projekti ellu viia alates 1. maist 2015 kuni 16 kuu jooksul. Taotlema on oodatud nii piirkondlikult kui üleriigiliselt tegutsevad vabaühendused, taotlusi hinnatakse kahes grupis eraldi.
Projekte ootame 3. veebruariks 2015 kell 15.00. Teave taotlustingimuste kohta, taotlusvormid ning järgmisest nädalast ka infopäevade ning organisatsiooni arengu kavandamise koolituste kava leiate: http://www.kysk.ee/taotlusvoorud/ah15
Allikas: Kodanikuühiskonna Sihtkapital
Tänavune Arvamusfestival toob osalejateni üle 150 erineva arutelu Eesti tänase ja homse teemal, neile lisaks raadioprogrammid, kultuurisündmused, õpitoad ja festivaliklubi. Poliitilised liikumised ja erakonnad panevad püsti maailmavaatekohvikud, kohal on meediaväljaanded oma lavade ja otsestuudiotega.
„Korraldame festivali eesmärgiga, et sellest kasvab sammhaaval hinnatud, vaba ja inspireeriv arutelukeskkond aktiivsetele eestimaalastele,“ sõnas Arvamusfestivali üks korraldajatest Urmo Kübar. Just tema juhtis meeskonda, kes pani kokku programmi Mäe- ja Orulavale. Need on ainsad lavad, mille programmi koostab festivali korraldusmeeskond, kõik teised arutelud sünnivad erinevate organisatsioonide ja ühenduste koostöös.
Mäe- ja Orulaval peetakse kahe päeva jooksul peaaegu 20 arutelu Eesti jaoks olulistel teemadel. Vaetakse, kas on mõistlik väljarännet peatada, kas ja mida ette võtta meie maavaradega, uuritakse, kuhu kaob koolirõõm, peetakse nõu, milline peaks olema riigi roll ettevõtluses. Kõneks on ka julgeolek, elu maapiirkondades, eestimaalaste tervis, samuti Eesti tark ja pehme võim. Veel küsitakse, milline on saja-aastase Eesti Vabariigi tulevik. Festivali alustab endiste peaministrite arutelu “Mida teeksime täna teisiti?”. Viimases arutelus kohtuvad parlamendierakondade juhid. Arutelude pealkirjad ja toimumisajad on juba üleval festivali kodulehel, neis osalevate arutlejate nimed avalikustatakse järk-järgult suve jooksul.
Loe edasi: Teise Arvamusfestivali kavas on üle 150 sisuka arutelu
Eestimaa Looduse Fond (ELF), Keskkonnaõiguse Keskus (KÕK) ning Eesti Maavarade Ühing (EMÜ) sõlmisid koostööleppe, et suurendada ühiskonna kaasatust Eesti looduslike maavarade kaevandamise otsustesse. Kodanikeühenduste hinnangul tuleb kaevanduste planeerimise ja rajamise otsustamisel kaasata rohkem osapooli ning muuta kogu protsessi läbipaistvamaks. Olukorra parandamiseks asuvad kolm ühendust järgnevatel aastatel kohalikke kogukondi toetama.
Ühise algatuse käigus toetakse inimesi nii õigusabi kui ka keskkonnaalaste teadmistega, et suurendada kodanike aktiivsust otsustusprotsessides osalemisel. Oluliseks tegevuseks on õiguslikud analüüsid praegu kehtivate regulatsioonide osas ja loodusväärtuste kaardistamine kaevandusaladel. Samuti plaanitakse korraldada laiemale avalikkusele suunatud üritusi, mis aitavad kaevandamise mõju ja selle leevendamise võimalusi paremini mõista.
Algatust eestvedava ELFi juhatuse esimees Silvia Lotman ütles, et ELF seisab Eesti loodusliku mitmekesisuse säilitamise eest. “Maavarade kaevandamine – olgu selleks põlevkivi, fosforiidi, ehitusmaavarade või turba kaevandamine – on vältimatult suure keskkonnamõjuga tegevus, mis muudab pöördumatult nii loodust kui inimeste elukeskkonda. Seda olulisem on maavaradega seotud otsused põhjalikult läbi kaaluda, võttes arvesse kõiki alal leiduvaid väärtusi.”
EMÜ juhatuse liige Mihkel Pukk tõdes, et kodanikke ei kaasata otsustusprotsessidesse piisavalt. “Kuigi loodusvarad on põhiseaduslikult rahvuslik rikkus, ei ole elanikel piisavalt avaraid võimalusi selle rikkuse kasutamisel kaasa rääkimiseks. Soovime seda olukorda muuta.” Loe edasi: Kodanikuühendused: maavarade kasutamine tuleb otsustada ühiselt
Möödunud aastal toetas regionaalministri valitsemisalasse kuuluv Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK) vabakonda enam kui 2,5 miljoni euroga, mida on pea kaks korda rohkem kui aasta varem. Riigipoolse toe sai kokku üle 1000 vabaühenduse poolt esitatud projekti ja algatuse.
Regionaalminister Siim Kiisleri sõnul panustati 2013. aastal kõvasti ühenduste tulemuslikumasse toetamisse. “Vabaühendused on täna valmis kandma ühiskonnas suuremat rolli ja selleks tuleb neile ka võimalus anda,” ütles Kiisler. Tema sõnul tuleb sel aastal jätkata vabaühenduste finantssuutlikkuse ja tegutsemisvõimekuse arendamist, toetada kodanikuühiskonna organiseerumist ja partnerlust ning vabatahtliku tegevuse laienemist.
Toetuste maht kasvas võrreldes tunamullusega pea kaks korda, kuna 2013. aastal anti KÜSKi hallata ka seni EASi vahendatud kohaliku omaalgatuse programmi toetused. Toetatud projektidest oli enamik kohalikku arengut edendavad algatused, lisaks oli ka 126 suuremahulist projekti ning 34 Eesti-Šveitsi koostööprogrammi projekti.
Möödunud aastal töötati regionaalministri valitsemisala eestvedamisel välja ka kodanikuühenduste rahastamise juhend. “See on aluseks ühenduste ja avaliku sektori omavaheliste suhete korrastamisel. Ka kõik KÜSKi programmid lähtuvad sellest juhendist,” selgitas Kiisler.
KÜSK toetab kodanikuühiskonna arengut nelja programmi – mittetulundusühingute ja sihtasutuste tegevusvõimekuse programm, uuenduslike ideede ja rahvusvahelise koostöö programm, kodanikuühiskonna arengu ja eestkoste tugiprogramm ning kohaliku omaalgatuse programm. Erinevatest projektidest väärib esiletõstmist näiteks Eesti esimese sotsiaalse ettevõtluse inkubaatori käivitamine, “Tule maale!” algatus ning vabaühingute ühisnädal, mille tulemusel hoogustus ühingute koostöö ning avalik arutelu vabakonna rolli üle ühiskonnas. Eraldi väärib märkimist Ida-Virumaa linnade vabaühingutele korraldatud taotlusvoor, mille tulemused kinnitavad, et sealsed ühingud suudavad tegutseda võrdväärselt Eesti teiste piirkondade ühingutega.
KÜSK asutati regionaalministri valitsemisalas 2008. aasta jaanuaris eesmärgiga suurendada vabaühenduste tegevusvõimekust ning luua kodanikuaktiivsust soodustav keskkond. Lisaks rahastamisele tegeleb KÜSK infopäevade ja koolituste korraldamisega ning kodanikuühenduste nõustamisega. KÜSKi tegemistega saab lähemalt tutvuda nende kodulehel www.kysk.ee.
Pühapäeval, 8. detsembril tunnustas president Toomas Hendrik Ilves Pärnu Kontserdimajas parimaid vabatahtlikke. Riigipea nimetas vabakondlikku tegevust kaasaegse Eesti normaalseks osaks: „See, mida alguses vabatahtlikult teeme, võib hiljem kasvada ametlikuks hoiakuks”. President kutsus üles rohkem märkama ja tunnustama kaaskodanike tublidust.
Tänavused parimad vabatahtlikud on:
Heinar Kalam, MTÜ Viljandi lennuklubi, Sakalamaa Õhuasjanduse Ühing; Ene Tigas, Veriora Mõttekoda, Veriora laat, Pahtpää külaselts; Andrus Saliste, Muraste Külaselts; Lela Lõhmus, Lehtse Evangeelne Vabakogudus; Marek Reinaas, Vabaühenduste liit EMSL, hea valimistava valvur; Hermann ja Pille-Riin Kalmus, Pilistvere kogudus, MTÜ Pillistfer, MTÜ Hoia Oma Tervist, seltsing Pilistvere Noored; Tatjana Klimenko, Narva Noorteparlament (NNP), Narva Noortekeskus; Siiri Sisask, MTÜ Saagu Valgus; Mati Johanson, Puurmani valla vabatahtlik päästja; Triin Mäger, Pärnu linna Noortekogu, liikumine “Vanem vend, vanem õde”, Eesti 4H Pärnumaa piirkond, TÜ Pärnu Kolledži üliõpilasesindus; Ingeldrin Viljak, MTÜ Pärispea Seltsimaja, Pärispea Vabatahtlike Päästeselts; Margus Sinimets, MTÜ Saaremaa Sõjavara Selts; Ülle Varik, Noorteühing Eesti 4H Pärnumaa piirkond, klubid Lavassaare ja Jõõprekad, Lavassaare Lasteaia – Algkooli hoolekogu, MTÜ Lavassaare Arenguselts, MTÜ Lavassaare Külaselts; Marge Kohtla, MTÜ Saadjärve Vabatahtlik Järvepääste, Tartu Kalevi Jahtklubi.
Kodanikuühiskonna Sihtkapital kuulutab välja esimese vooru 2014. aastaks: vabaühenduste arenguhüppe taotlusvoor, taotlemise tähtajaga 15. jaanuar 2014.
Vooru raames toetatakse projekte, mis keskenduvad vabaühenduse tegevusvõimekuse suurendamisele, saavutamaks ühenduse eesmärkide elluviimisel ja tegutsemisel olulise arenguhüppe. Toetuse taotlemise eelduseks on vabaühenduse analüüs oma ühenduse arenguvajadustest ning selle põhjal koostatud tegevuskava oma tegevusvõimekuse suurendamiseks, et toimida professionaalselt ja tõhusalt.
Toetust saab küsida kuni 10 000 eurot projekti kohta (kuni 90% eelarve abikõlblikest kuludest), projekti abikõlblikkuse periood on 1. aprill 2014 – 31. märts 2015.
Taotlema on oodatud nii piirkondlikult kui üleriigiliselt tegutsevad vabaühendused, taotlusi hinnatakse kahes grupis eraldi. Toetust saab taotleda vähemalt üheaastane avalikes huvides tegutsev mittetulundusühing või sihtasutus, kes ei ole avaliku sektori ega äriühingute valitseva mõju all.
Teave taotlustingimuste kohta, taotlusvormid ning muu taotlusvooru info on leitav siit: www.kysk.ee/taotlusvoorud/ah14
Allikas: KÜSK
Kui soovid endale olulisi teemasid festivalile tuua, on selleks mitmeid võimalusi. Näiteks võid korraldada debati mõnel festivali vähemalt neljast teemalavast – selleks leia debatis osalejad (kes võiksid siis soovitavalt välja tuua erinevaid vaatenurki) ja arutelujuht, lepi nendega kokku ja anna teada info@arvamusfestival.ee. Teine võimalus on oma teemat tutvustada avatud mikrofoni kaudu ning seejärel suunduda soovijatega avatud arutelude alale edasiseks mõttevahetuseks ja ideede kogumiseks. Ruumi on ka õpitubadeks. Kõige puhul kehtib reegel, et mida varem endast teada annad, seda parema aja ja koha saad valida.
Avatud Eesti Fond võõrustab järgmisel nädalal oma kolleege Euroopast, et ühiselt arutada, kuidas olla kodanikeühenduste rahastamisel vastutav ja läbipaistev.
Rahvusvaheline konverents „Growing accountable – conference on accountability and transparency in grant-giving“ toimub 20.–21. maini Tallinnas, eesmärgiga vahetada kodanikuühenduste rahastajate kogemusi ning aidata kaasa EMP/Norra toetuste programmide koordineerijate omavahelisele koostööle.
Sõltumata riigist on vabakonda toetavate fondide ühiseks huviks, et toetusprogrammid lähtuksid nii raha andjate soovidest kui kasusaajate vajadustest ja avaldaksid ühiskonnas ka nähtavat mõju. Konverentsil räägitaksegi vastutavusest ja läbipaistvusest toetuste andmisel, sellest miks lihtsad lahendused praktikas alati ei tööta või mida teha selleks, et need tööle saada.
Täpsemalt uuritakse trende ja lähenemisi reeglite kujunemisel ning praktilisi võimalusi fondide töö korraldamiseks selliselt, et vabakonna arengule oleks kindlustatud arusaadav, õiglane ja tulemuslik rahastamine.
Koostöös Euroopa Mittetulundusõiguse Keskusega korraldataval konverentsil esinevad David Bonbright (Keystone Accountability) ja Nilda Bullain (ICNL/ECNL). Külalisesinejate seas on veel Anja Osterhaus (Transparency International), Hanna Surmatz (European Foundation Center) ja Boris Strečanský (Center for Philanthropy).
Käimas on 2014-2020. aasta Euroopa Liidu toetuste planeerimise protsess. Selleks, et vabaühenduste osalus oleks tulemuslik, tuleb teha omavahel koostööd. Eesti Roheline Liikumine korraldab kaks strateegiaseminari, kus arutletakse koostöövõimaluste ja korralduse üle.
Esimene strateegiaseminar toimus 28. veebruaril Tallinnas. Seminari eesmärk oli saada ülevaade, kas ja kuidas on vabaühendustel võimalik osaleda struktuurirahade kasutamise kavandamisel ning sellega seotud otsustusprotsessides. Ettekanded leiab siit: http://www.ngo.ee/node/4389.
Teine seminar toimub juba teisipäeval, 12. märtsil kella 11-14 Tallinnas pubi Seiklusjutte Maalt ja Merelt seminariruumis (Tartu mnt 44, kohalejõudmise juhised: http://www.seiklusjutte.ee/kontakt.html). Seminar toimub arutelu vormis. Arutletakse, kuidas eurofondide võrgustiku tööd tõhusamalt korraldada. Uuritakse, millsed on võrgustiku võimalused toetada vabaühenduste osalemist ja seisukohtade koondamist: kui ulatuslik võiks olla koostöö ja milliseid protsesse hõlmata. Püütakse jõuda kokkuleppele selles, kuidas omavahelist koostööd korraldada (info ja ülesannete jagamine, erinevate teemavaldkondade vahel sünergia loomine) ning selgitatakse välja, millist tuge osalejad vajavad.
Loe edasi: Eesti Roheline Liikumine kutsub vabaühendusi arutama,
kuhu paigutada eurofondide raha
Regionaalminister Siim Kiisleri sõnul on strateegilise partneri otsimise eesmärgiks leida aktiivne kodanikuühendus, kellel on ekspertteadmised ning kokkupuude vabatahtlike ja neid kaasavate ühendustega. Tema sõnul on strateegiline partnerlus poliitika kujundamises üks kaasamise vorme ning selle kvaliteetseks läbiviimiseks on konkursi võitjale ette nähtud tegevustoetus kuni 32 000 euro ulatuses.
Strateegilisele partnerile pakutakse võimalust osaleda muuhulgas nii praeguse kodanikuühiskonna arengukava elluviimises kui valdkonna poliitika kujundamises osalemisest.
„Kõigile huvitatutele ligipääsetavuse tagamine on selliste konkursside juures väga oluline,“ rõhutas regionaalminister Siim Kiisler, „sellepärast korraldamegi avaliku konkursi.“ Avaliku konkursi soovitus tuleneb ka äsja regionaalministri valitsemisala tellitud ja Praxise välja töötatud kodanikuühenduste riikliku rahastamise juhendmaterjalist, kus rõhutatakse võrdse ligipääsu ning läbipaistvuse tagamise vajalikkust. Loe edasi: Hakka vabatahtliku tegevuse valdkonna partneriks
Arved Breidaks,
lõunaeestlane
Õhus hõljub suur kogus idealismi ja ootusärevust, mis varem või hiljem kanaliseerub ja muutub millekski. Kas see miski kehtestab uued riigivalitsemise põhimõtted või on see pigem kui uue protektori saanud vana autorehv, sõltub suuresti idealistide suutlikkusest eristada oluline ebaolulisest.
Poliitilises elus muutusi nõudvad vabakonnad, seltskonnad või kildkonnad on ebamugavas positsioonis. Ühel pool on radikaalid, kes näevad ainuüksi parteidega ühe laua taha istumises reetmist ja teisel pool kokkuleplased, kelle hinnangul on muutused ühiskonnas võimalikud vaid läbi kompromisside.
Parteid teavad seda ja proovivad olukorda enda kasuks ära kasutada. Sõja võitmise nimel tuleb teinekord taanduda. Oda tuleb ohverdada, kui see viib vastasmängija lipu langemiseni.
Reformierakond tuligi välja pakkumisega, et parteide asutamiseks kehtestatud tuhande liikme kvoot võiks olla poole väiksem ning riigieelarvest võiks raha anda ka neile parteidele, kes jäävad valimiskünnise taha. Radikaal peaks selle pakkumise peale hüüdma: „See on lõks!“
Radikaalil oleks õigus, sest parteide eesmärk ongi hakata kauplema. „No kui te tuhandet liiget kokku ei saa, tehke siis 500 liikmega partei. Anname teile natuke raha ka,“ kõlab see loogika. Võim teab, et selline väikepartei ei muudaks midagi ja kui ta kasvabki suureks, siis on ta partei, nagu üks partei olema peab. Roheliste ja Res Publica erinevad saatused on paljudel hästi meeles. Loe edasi: Kaubelda või võidelda?
Kohaliku omavalitsuse esindajaid kutsutakse osalema koolitusel „Ühtsed alused kodanikuühenduste rahastamiseks“, et kõikidele nendele küsimustele vastused saada.
Avaliku sektori asutused ja kodanikuühendused teevad tihedat koostööd. Sellest tulenevalt pärineb suur osa ühenduste sissetulekutest avalikust sektorist, kuid põhimõtted ja viisid ühenduste ja nende tegevuse toetamiseks erinevad. Paljudes omavalitsustes pole selgeid eesmärke ega reegleid rahastamiseks. Sellele probleemile on tähelepanu juhtinud ka riigikontroll.
Nüüd on kodanikuühenduste rahastamise põhimõtted ja viisid kirjeldatud regionaalministri valitsemisala tellimusel Praxise koostatud juhendmaterjalis, millesse on koondatud ka soovitused ja parimad praktikad. Juhendi sündi on panustanud paljud valdkonna asjatundjad ja kolmas sektor ise. Usume, et juhendmaterjal loob eelduse rahastamise korrastamiseks ja on väärt, et praktikas kasutusele võtta.
Kellele on koolitus mõeldud? Kodanikuühenduste rahastamise eest vastutavatele ametnikele, sh linnapeadele, vallavanematele ja ühendustele raha eraldamisega seotud ametnikele sõltuvalt omavalitsusest (kultuurispetsialist, arendusspetsialist, noorsootöötaja vm). Ka on koolitus mõeldud volikogu liikmetele.
Registreerimine alates 22. oktoobrist koolituste veebilehel. Kohad on piiratud! Koolitused on tasuta ning kokku toimub 15 koolitust üle Eesti. Täpsed koolituskohad ja –ajad on leitavad koolituste veebilehelt. Koolitusele registreerides saab mugavalt valida sobiva toimumiskoha. Loe edasi: Omavalitusi koolitatakse vabaühendusi rahastama
Avatud Eesti Fond kuulutab tänasest välja EMP toetuste Vabaühenduste Fondi (VÜF) konkursi väikeprojektidele, mille eesmärgiks on parandada vabaühenduste tegutsemisvõimekust ja keskkonda.
Konkursile on oodatud projektid, mille keskmes on:
– uute teadmiste, oskuste ja inimeste toomine kolmanda sektori tegemistesse (vabatahtlike kaasamine, sektoritevahelised partnerlused);
– algatused liikmesorganisatsiooni juhtimise parandamiseks;
– tegevused ühenduse finantssuutlikkuse tõstmiseks – sh sotsiaalne ettevõtlus, annetuste kogumine jms;
– üksteiselt õppimine ja kogemuste vahetamine (sh mentorlusprogrammid, varasemate projektide tulemuste levitamine ja jagamine);
– koolitustegevused organisatsiooni professionaalsuse tõstmiseks, mh teenuste osutamisel.
Toetuse suurus ühe projekti kohta on 5000-5700 eurot; kokku on selle konkursi raames võimalik jagada toetustena 137 500 eurot.
Loe edasi: Vabaühenduste Fond kuulutab välja väikeprojektide taotlusvooru
Täna toimuvatele Gruusia parlamendivalimistele on kutsutud üle kolmesaja nii sise- kui välisriikliku vaatleja. Eestist osaleb valimiste vaatlemisel ühingu Korruptsioonivaba Eesti moodustatud kuueliikmeline delegatsioon.
Ühingu Korruptsioonivaba Eesti tegevjuhi Asso Prii sõnul on valimiste vaatlemisel oluline roll ausate valimiste tagamisel ning vaatlemine aitab suurendada poliitilist läbipaistvust ja tõsta valimistulemuste legitiimsust. Samuti toetavad sellised algatused kohaliku kodanikuühiskonna arengut, luues kontakte ning koostöövõimalusi organisatsioonidega teistest riikidest.
Korruptsioonivaba Eesti osaleb valimiste vaatlemisel Transparency Internationali Gruusia osakonna kutsel ning näeb vaatlemises head võimalust aidata kaasa riigi demokraatia arengule ja toetada oma Gruusia osakonna kolleege, kes kohapeal valimiste vaatlemist korraldavad ja koordineerivad.
Gruusia osakonna tegevdirektori Eka Gigauri sõnul on valimised demokraatia teel liikuvale riigile ääretult olulised ning loodetakse, et need tugevdavad parlamendi rolli riigis veelgi. Tegevdirektor nendib, et Eesti, Läti ning Leedu on riigid, mida demokraatia küsimustes Gruusias tihti eeskujuks tuuakse ja seega on Baltikumi Transparency Internationali osakondade kaasamine valimiste vaatlemisse oluline.
Lisaks Eesti osakonnale osalevad valimiste vaatlemisel Transparency Internationali Läti ja Leedu osakondade delegatsioonid.
2011. aasta Riigikogu valimiste ajal osales ühing Korruptsioonivaba Eesti valimiste vaatlemise korraldamisel koos Avatud Eesti Fondiga.
Ühing Korruptsioonivaba Eesti on rahvusvahelise korruptsioonivastase liikumise Transparency International esindaja Eestis.
Eesti Väitlusseltsi koolitus kutsub vabaühenduste esindajaid osalema ühepäevasel koolitusel “Vabatahtlike kaasavate vabaühenduste kommunikatsioonioskuste tõstmine”. Koolitused toimuvad veel kaks korda Tartus ja kord Pärnus ning on suunatud nendele vabaühendustele, kes soovivad värvata endale vabatahtlikke oma tegevuse edendamiseks.
Koolituse läbinud osalejad:
– omavad baasteadmisi kommunikatsioonist vabatahtlike värbamiseks ja suhtlusest meediaga;
– oskavad oma ühenduse sõnumit struktureerida, hinnata selle sisulist tugevust ning sõnumit kiirelt ja põhjendatult esitada;
– mõistavad vabaühenduste turunduse põhimõtteid ning oskavad teha teadlikke valikuid turunduskanalite valimisel;
– on läbi mõelnud oma ühenduse sõnumid vabatahtlikele, keda nad
soovivad oma töösse kaasata ning oskavad lähtuvalt vajadusest valida vajalikke värbamiskanaleid ja –viise;
– on koostanud oma vabaühenduse vabatahtlike värbamiskava ning saanud sellele tagasidet.
Loe edasi: Toimub kommunikatsioonioskuste tõstmise koolitus
Vabaühenduste suvekool toimub 7.-8. septembrini Jänedal. Suvekooli teemaks on seekord ühenduse töö oma liikmete ja võrgustikega.
Regamiseks tuleb minna http://www.ngo.ee/suvekool, kus nüüd on üleval ka suvekooli esialgne programm. Programm täieneb veel ning järgneva kuu jooksul tutvustame seda lähemalt. Põhiküsimusena otsime aga Eesti parimate ja kogenumate asjatundjatega koos vastuseid küsimustele nagu kuidas teha nii, et vabaühenduse ning tema liikmete ja võrgustiku liikmete suhe oleks vastastikku kasulik, kuidas saada ja hoida aktiivseid inimesi ning kuidas organisatsioon ühtse meeskonnana tööle panna. Kodulehelt leiad ka info osalustasu kohta, milleks seekord on mitmeid variante ja ka üks eriti tore lisavõimalus. Muud praktilist infot lisandub suvekooli lähenedes veel, küsimusi võib aga saata ka e-posti aadressil ivan@ngo.ee.
14. korda toimuva suvekooli korraldajatena on seekord jõud ühendanud suur ja äge seltskond: Arengukoostöö Ümarlaud, Avatud Eesti Fond, Eesti külaliikumine Kodukant, Eesti Loomakaitse Selts, Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus, Eesti Noorteühenduste Liit, Eesti Puuetega Inimeste Koda, Eesti Õpilasesinduste Liit, Eesti Üliõpilaskondade Liit, sihtasutus Domus Dorpatensis ning Uue Maailma Selts. Ja EMSL ise ikka ka. Rahastab KÜSK.
