Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

detsember 2019
E T K N R L P
« nov    
 1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
3031  

Info virrvarris ja muudatustes on noorte turvalisus löögi all

Psühholoog ja koolitaja Terje Paes rääkis kodu ning pere olulisusest turvatunde tagamisel. Foto: Põlva Maavalitsus

Psühholoog ja koolitaja Terje Paes rääkis kodu ning pere olulisusest turvatunde tagamisel. Foto: Põlva Maavalitsus

Tänapäeva kiires ja tihti ka agressiivses info tulvas ning pidevates muudatustes on kõige haavatavam just laste ja noorte turvatunne. Sellest, missugustele turvalisuse probleemidele ja ohtudele tuleks tähelepanu pöörata kodus, koolis ja internetis, räägiti toimunud Põlva maavalitsuse ja Europe Directi teabekeskuse eestvedamisel toimunud seminaril.

Viiekümne lastega tegeleva spetsialisti, pedagoogi ja lapsevanema osalusel arutleti turvalise elukeskkonna olulisuse, ohtude märkamise ja võimalike lahenduste üle.

Veebipolitseinik Maarja Punak rõhutas, et noorte veebivahendite kasutamisele on väga keeruline piire panna ning keelamine ei olegi ohtude vältimiseks parim lahendus. Kuid kindlasti aitab lapse ja vanema omavaheline usaldusväärne suhtlus ja neist teemadest rääkimine. Lapsevanem peaks noore interneti kasutusest huvi tundma ja seda välja näitama.

Internetis toimub igapäevaselt tuhandeid petuskeeme ja süütegusid ning politseil on võimatu kogu sisu jälgida. Seetõttu on oluline, et inimesed märkaks ja ohtudest ka politseile teada annaks. Jätka lugemist »

Viljandimaal peeti turvalisusseminari

Seminaril osalenud. Foto: erakogu

Seminaril osalenud. Foto: erakogu

Täna, 24. novembril peeti Paistu rahvamajas Viljandi maakonna turvalisuse seminari “Koostöös loome turvalise elukeskkonna”, kuhu kogunesid riigiasutuste- ja kodanikeühenduste esindajad, omavalitsuste inimesed, ettevõtjad ning valdkonnast huvitatud kodanikud.

Viljandi maavanem Erich Palm ütles seminari avasõnavõtus, et turvalisusega tegelemine peab olema kindlasti järjepidev tegevus, mitte projekt kuna turvalisus peab toimima enne projekti, projekti ajal ja ka pärast seda. “Et ei juhtuks nii, et kui patareid otsa saavad, saab otsa ka projekt. Soovin, et kõik märkaksid rohkem, mis nende ümber toimub ning annaksid oma tähelepanekutest teada, mis ongi meie ühine kohustus.”

Palmi sõnul on turvalisuseni jõudmiseks kolm olulist sammu. “Esiteks teadvustada, millised on riskid, teiseks võtta vastutus iseenda eest ning kolmandaks võtta vastutus teiste eest.”

Siseministeeriumi korrakaitse ja kriminaalpoliitika osakonna nõunik Eimar Veldre mõtestas lahti turvalisemate kogukondade toimimise ning selgitas, millest turvalisuse tunne alguse saab. “Igasugune turvalisus algab heakorrast, sellest kas ümbrus on puhas ja valge. Kohalikud omavalitsused saavad turvalisust tõhustada ruumilist planeeringut arvestades ning turvalisus on samuti peremehelik hoiak kogu ümbruses toimuva suhtes.”

Veldre tõi näiteid, kuidas kaasaegne tehnika loob võimalusi nii turvalisuse tagamiseks kui ka kurikaeltele näpunäidete andmisel. “Üleilmastumisega seoses on meidki tabanud nn rändav kuritegevus, sest koos heaga liigub koos ka halb.”  Jätka lugemist »

Viljandimaa tahab turvalisemat elukeskkonda

Viljandimaa otsib ühises koostöös uusi ideid ja võimalusi luua turvalisemat elukeskkonda

Esmaspäeval, 24. novembril toimub Paistu rahvamajas Viljandi maakonna turvalisuse seminar “Koostöös loome turvalise elukeskkonna”, kuhu oodatakse maakonna ettevõtjaid, riigiasutuste- ja kodanikeühenduste esindajaid, omavalitsuste inimesi ning valdkonnast huvitatud kodanikke.

Vajadus turvalisuse teema täpsemalt lahti arutada tekkis omavalitsuste ja Viljandimaa inimeste ühisest vajadusest paremini mõista, kuidas jagunevad riigi, omavalitsuse ning vabatahtlike ühenduste vahel turvalisuse tagamise kohustused ja võimalused.

Seminari esimene pool keskendub riigi ja kogukonna omavaheliste suhete analüüsiks ning teises pooles keskendutakse omavalitsuse ja kogukonna vaheliste ootuste kindlakstegemisele.

Seminaril osalemine on vaba, vajalik on eelnev registreerumine siin, samas asub täpne päevakava.

Seminaril saavad sõna riigi siseturvalisusega tegelevad inimesed Siseministeeriumist, maakonna Politsei- ja Päästeameti juhid kui ka omavalitsuste ning kodanikeühenduste esindajad. Lõuna prefektuuri Viljandimaa politseijaoskonna juht Künter Pedosk ning Päästeameti Lõuna päästekeskuse Viljandi juht Jüri Soovik räägivad Viljandimaa olukorrast. Viljandimaa seisu võrdleb Eesti üldise olukorraga ning valdkonna tulevikuvõimalusi avab Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna nõunik Eimar Veldre. MTÜ Naabrivalve eestvedaja Marek Väljar ning liikumise Kodukant tegevjuht Anneli Kana räägivad tavainimeste valmisolekust turvalisse elukeskkonda panustada.

Viljandimaa turvalisuse seminari korraldavad Viljandimaa Arenduskeskus ning Viljandi vald.

Eesti vanim turvakodu sai 20-aastaseks

Tallinna Laste Turvakeskuse Lilleküla turvakodu tähistab oma 20. tegevusaasta täitumist 10. oktoobril toimuva konverentsiga „Turvaline lapsepõlv“. Konverents toimub kell 9.30-16.00 Meritoni hotellis, Toompuiestee 27.

Tallinna Laste Turvakeskus on laste hoolekandeasutus, kus saavad abi lapsed ja noored, kes seda erinevatel põhjustel kodust ei saa.
Asutus koosneb kahest keskusest:

  • 14-kohaline Lilleküla turvakodu, kus saavad abi vanemliku hooleta lapsed. Turvakodusse sattumise peamisteks põhjusteks on lapse hulkurlus, kodune hoolimatus, perevägivald, vanema alkoholism või narkomaania, vaesusest tingitud kodu kaotus, vanema haigus. Tutvustav video!
  • 48-kohaline Nõmme tee keskus, kus sõltuvusvastast taastusabi saavad meelemürkide sõltlastest alaealised. Tutvustav video!

Lilleküla turvakodu on vanim uue Eesti Vabariigi aegne turvakodu Eestis, kus 20 aasta jooksul on abi saanud üle 2700 lapse.

Vinni vald hakkas kasutama häirenuputeenust

Vinni vald hakkas esimese vallana Lääne-Virumaal kasutama innovatiivset häirenuputeenust, mis võimaldab nii üksi elavatele inimestele kui ka nende lähedastele turvalisemat ja rahulikumat elu.

Häirenuputeenus käivitus Vinni vallas tänavu aprillis. Esimesed neli häirenuppu on juba paigaldatud, firma Meditech Estonia OÜ on nende kasutajatele ka vastava koolituse läbi viinud.

Häirenupuga saab inimene oma kodus terviserikke, õnnetuse või hädaohu korral spetsiaalse hoolekandetelefoni vahendusel alati ühendust Häirekeskusega. “Häirekeskuse operaator reageerib tekkinud olukorrale ja saadab hädasolijale appi tema jaoks usaldatava tugiisiku, kas siis sugulase, hoolekandetöötaja või kellegi kolmanda,” rääkis valla sotsiaaltööspetsialist Tiiu Ivanova pressiteate vahendusel.

Vinni valla eakate häirenuputeenuse projekti kogumaksumus on 2500 eurot. Hasartmängumaksu Nõukogu toetas ettevõtmist 1100 euroga ja ülejäänu lisas Vinni vald.

Politsei korraldab reedel reidi Tallinna-Tartu maanteel

Reedel, 29. aprillil korraldavad Lõuna ja Lääne prefektuur ühisreidi Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maanteel liikluse rahustamiseks. Kontrollitakse nii lubatud kiirusest kinnipidamist, ohtlike manöövrite sooritamist kui kõike muud, mis võib sujuvat liiklemist häirida.

Möödunud aastal juhtus Eestis kokku 1380 liiklusõnnetust, milles hukkus 87 ja sai vigastada 1705 inimest. Liiklusõnnetuste üheks peamisteks põhjusteks on olnud lubatud sõidukiiruse ületamine ning ohtlike manöövrite sooritamine.

Kahe prefektuuri ühiskontroll maanteel tuletab kõigile sõidukijuhtidele meelde ohutute sõiduvõtete vajalikkust ning sedagi, et kätte jõudev kevad liikluses sõltub meist kui liiklejatest endist.

Allikas: Politsei- ja Piirivalveamet

Hiiumaa elanikud on oodatud turvalisuse mõttetalgutele

Hea Hiiu maakonna elanik!

Oled oodatud turvalisuse mõttetalgutele, mis toimuvad Kärdla Linnavalitsuse II korruse saalis kolmapäeval, 17. aprillil 2013 algusega kell 11. Tule ja anna teada oma murest, mis Sind saareelanikuna ärritab. Püüame üheskoos leida lahendusi.

Turvalisus on meie kõigi kaasabil loodav ohutu elukeskkond, kus igaüks tunneb end kaitstult. Parema turvalisuse tagamise eesmärgil viisid Lääne prefektuuri piirivalvebüroo, Kuressaare politseijaoskond ning kodakondsus- ja migratsioonibüroo Kuressaare teenindus koostöös Päästeameti Lääne päästekeskusega, Kaitseliidu Saaremaa Osakonnaga ja omavalitsustega 2012. aastal Saare maakonnas läbi mõttetalgute- arutelupäeva Saaremaa valdade elanikele. Mõttetalgute eesmärk oli välja selgitada turvalisust puudutavad mured ja probleemid ning leida üheskoos lahendused väljatoodud probleemidele, mida iga elanik saaks omal jõul või koostöös teistega lahendada. Arutelud valdades viidi läbi koostööprojekti „Turvaline küla” raames Avatud Ruumi meetodi abil.

Lääne prefektuuri turvalisusprojekt jätkub mõttetalgutega „Turvaline Hiiumaa” Hiiu maakonnas koos Kärdla politseijaoskonna ning kodakondsus- ja migratsioonibüroo Kärdla teenindusega, partneriteks Kärdla Linnavalitsus, Hiiumaa vallad, Lääne päästekeskus ja Kaitseliidu Hiiumaa malevkond.

Projekti tulemuslikuks läbiviimiseks ootame kaasa aitama ja oma arvamust avaldama Hiiu maakonna elanikke, ettevõtjaid, külavanemaid, arvamusliidreid erinevatest ühendustest, valla- ja linnavalitsuse ning -volikogude ametnikke ja kõiki huvitatuid, et üheskoos välja tuua kogukonnas tekkinud probleemid ja mured ning leida neile lahendused. Eesmärgiks on ühiselt tagatud turvalisus kogu Hiiu maakonnas.

Palun teata enda osalemisest enne 10.04.2013 e-postiaadressil janne.mets@politsei.ee või tel 522 5141, et teaksime arvestada kohvipausi organiseerimisel osalejate arvuga.

Politsei- ja Piirivalveamet Lääne prefektuur
Kärdla Linnavalitsus

Turvalisuse loeng Alavere rahvamajas

Teisipäeval, 22. jaanuaril 2013 algusega kell 12 toimub Harjumaal Anija vallas Alavere rahvamajas loeng “Turvalisus”, mida viivad läbi piirkonna- ja noorsoopolitseinikud. Info tel +372 523 4627.

Üritus on tasuta!

Veel kümme päeva on aega esitada kandidaate vabatahtlikke toetanud ettevõtete tunnustamiseks

Kuni 31. detsembrini ootab Siseministeerium ettepanekuid ettevõtete tunnustamiseks, kes on käesoleva aasta jooksul toetanud vabatahtlike päästjate, vabatahtlike merepäästjate või abipolitseinike tegevust Eestis või kes on muul moel andnud panuse ühiskonna turvalisuse tõstmisesse ja vabatahtluse arengusse.

Kandidaatide esitamiseks tuleb täita vastav vorm, mille saab alla laadida järgmiselt lehelt: http://www.siseministeerium.ee/public/Toetaja_Lisa3_EttepBlankett_elektrooniline_2.pdf

 
Täidetud ankeedi tuleb saata e-posti aadressile toetaja@siseministeerium.ee või märksõnaga „Vabatahtlike toetaja“ siseministeeriumi aadressile Pikk tn 61, 15065 Tallinn.

Tublisid ettevõtjaid võivad esitada kõik juriidilised ja füüsilised isikud. Laekunud kandidaatide seast valitakse välja kuni kümme enam esile tõstmist väärivat ettevõtet, keda tunnustatakse Vabatahtlike päästjate toetaja 2012 ning Abipolitseinike toetaja 2012 aunimetustega koos vastava logo kasutamise õigusega näiteks ettevõtte koduleheküljel. Samuti kingitakse mälestuseks Kalli Seina disainitud kotkamotiiviga klaastaies.

Vabatahtlust toetava ettevõtte aunimetustega tahab siseminister tänada ettevõtteid, kes tajuvad vastutust ühiskonna ees, olles valmis märkama ning sekkuma valdkondades, kus ka erasektori panus on vajalik ja oluline. Aunimetust väärivad ettevõtjad tehakse teatavaks 5. veebruaril toimuval pidulikul aktusel.

Esmakordselt tunnustati ettevõtteid käesoleva aasta mais, kus siseminister tänas firmasid eelnevate aastate jooksulantud panuse eest.Vabatahtlike päästjate toetaja aunimetus anti kokku seitsmele ettevõttele. OÜ Paatsalu Puhkekeskus ja Aktsiaselts MSCA (Revali Merekool) leidsid märkimist vabatahtlike mere- ja järvepäästjate toetamise eest. AS Ingle, Kuie Põllumajandusühistu, Kolga Teenindusühistu, AS Sanwood ning Tamrex Ohutuse OÜ on oma märkimisväärse
tegevusega toetanud priitahtlikke päästjaid. Aunimetusega Abipolitseinike toetaja tunnustati AS Saksa Autot ning Räpina
Korrakaitset. Lisaks tänas siseminister tänukirjaga 11 ettevõtet, kes on andnud panuse oma kogukonna vabatahtlike tegevusse.

Lisainfo ja pildimaterjal:
http://www.siseministeerium.ee/vabatahtliketoetaja

Ainult koos saame luua turvalisema Läänemaa

Nii valmib moos Afganistanis teenivatele Eesti sõduritele. Foto: Naiskodukaitse Lääne ringkond

Naiskodukaitse koondab liikmeid, kes tunnetavad oma vastutust isamaa ja ühiskonna ees ning on vajadusel valmis kiiresti reageerima, täitmaks vabatahtlikult oma riigikaitselisi kohustusi. Naiskodukaitse Lääne ringkond aitab oma tegevuse ja hoiakutega kaasa turvalisema elukeskkonna loomisele Läänemaal.

Iga meie organisatsiooni liige suudab hädaolukorras ise hakkama saada ja ka teisi aidata. Me toetame koolituste ja vabatahtliku tegevuse kaudu isiksuse arengut ning suurendame sellega teadlikkust turvalisemast keskkonnast ka kogu maakonnas.

Mitmel “rindel” aktiivsed

Naiskodukaitse Lääne ringkonna liikmed osalevad igal aastal paljudel Lääne- ja Hiiumaal korraldatud üritustel. Oleme aidanud läbi viia põhikooli õpilastele mõeldud projekti „Kaitse end ja aita teist”, tutvustanud mitmetel perepäevadel esmaabiga seotud põhitõdesid, suurüritustel toitlustanud (Maakaitsepäev, Vabariigi aastapäev jne), heategevusürituste korraldamise ja läbiviimise juures abiks olnud. Jätka lugemist »

Eakad kogunevad konverentsile

Täna, 30. oktoobril kogunevad eakad Viljandi Sakala keskusesse konverentsile «Mina, elutark eakas».

Maavalitsuse tervisetoa projektijuhi Anu Kivi sõnul võeti ürituse aega valides arvesse, millal on eakatel väljas vähem toimetamist. Ettevõtmine on pühendatud aktiivse vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse Euroopa aastale.

Kohal on palju meie kandi asjatundjaid, kuid ka mõned kaugemalt pärit esinejad. Räägitakse tervisest ning selle hoidmisest. Juttu tuleb näiteks sisekõrva funktsioonidest, libisemisõnnetuste ennetamisest ning kogukonna võimalustest eaka turavalisuse tagamiseks. Jätka lugemist »

MTÜ Lastekaitse Liit pöördumine: Ükskõiksus teeb haiget

MTÜ Lastekaitse Liit nõuab, et Eesti riik realiseeriks põhiseadusega võetud kohustuse tagada iga inimese isikupuutumatus ja väärikus. Keegi ei saa inimõigusi ära võtta ega ära anda. Põhiseaduse § 18 kinnitab: „Kedagi ei tohi piinata, julmalt või väärikust alandavalt kohelda ega karistada.“ Praegu lubab ühiskond tekitada lastele alandust ja valu.

Sotsiaalmeedias 18.10. levinud video, kus koolitüdrukud piinavad küüniliselt oma kaaslast, näitab ühiskonna hoiakuid ja täiskasvanute passiivust nende kujundamisel. Seaduse järgi peab kool tagama turvalise koolikeskkonna, sh õpilaskodus. Kõige tähtsam on aga kaaslast austavalt kohelda. Muuta tuleb iga üksiku inimese suhtumist teise inimesse. Lapse esmane eeskuju on perekond. Vanemaharidus vajab rohkem ühiskonna tähelepanu.

Aastaid on MTÜ Lastekaitse Liit edendanud laste teadlikkust oma õigustest, korraldanud vägivaldset käitumist ennetavaid koolitusi lastele, lastevanematele ja pedagoogidele ning juurutanud toimivaid meetodeid, mille abil vähendada koolivägivalda. Ühiskonna kui terviku suhtumist ei saa aga muuta ainult mittetulundusühingute töö.

Riik peab looma vägivalla vähendamise arengukavale ning laste ja perede arengukavale senisest laiema kõlapinna ning rakendama neid tõhusamalt. Riiklikus õppekavas peab inimõiguste teema saama suurema mahu ja selle käsitlus peab olema praktilisem. Ainult nii tagame hästi toimiva, hooliva ja jätkusuutliku riigi.

Jõgeva Maavalitsus kutsub maakonna lapsi koos vanematega laste ohutus- ja turvalisuspäevale

Jõgeva Maavalitsus korraldab maakonna lastele ohutus- ja turvalisusepäeva „Oska ohutult!“. Ohutuspäev toimub 14. oktoobril algusega kell 11 Jõgeva Kultuurikeskuses.

Lapsi õpetab tulega ohutult ümber käima Nublu Päästeametist, esmaabist räägib ja näitab kasulikke näpunäiteid Pipi Punasest Ristist, Lõvi Leo juhendamisel aga saavad lapsed teada saabuva pimeda aja eel liiklusohutuse teadmisi ja helkuri kandmise vajalikkusest. Kraaksupesa mängutoa juhendajad õpetavad ja tutvustavad lastele liiklusmärke, mida saab lasta ka näole maalida. Päeva viivad läbi Jõgevamaa uued kangelased maakonna lasteraamatust Jõks sõpradega.

Kell 12 saavad kõik lapsed ja vanemad näha Jõgeva Linnateatri õpetlikku lavastust tuleohutusest. „Vahva pritsimees Kristjan Lible“, etenduses astuvad üles Eve Somelar ja Janek Varblas.

Üritus toimub Eesti Haigekassa projekti „Kodu- Ja vabaaja vigastuste vältimine Jõgevamaal“ vahenditest ja on osalejatele tasuta.

Maanteemuuseum kutsub peresid turvalist autosõitu testima

Maanteemuuseum kutsub augusti lõpuni peresid osalema ohutu liiklemise programmis. Kuni 30. augustini k.a on programmis osalemine muuseumipileti hinnas.
Kuni 40 minutit kestva programmi jooksul testitakse turvavöö vajalikkust kaldteel, proovitakse, kuidas ohutult väljuda katusele rullunud autost, katsetatakse, miks joobes juhtimine on ohtlik ja testijad saavad oma reaktsioonikiiruse proovile panna. Lisaks räägitakse liiklusmärkidest, nende ajaloost ja sõita saab erinevatel kaherattalistel.

Programmid toimuvad T, N ja L kell 13.00. Grupi suuruseks on kuni 20 inimest, vajalik on eelregistreerimine telefonil 799 3057. Vabade kohtade olemasolul saab programmiga liituda ka kohapeal enne programmi algust.

Turvavöö on autos sõitjale parim turvalisust pakkuv lahendus. Laialt on levinud arusaam, et linnasisestel sõitudel on turvavöö kasutamine vähetähtis, ent ka väiksematel kiirustel toimuvad kokkupõrked võivad liiklejatele olla äärmiselt ohtlikud. Muuseumis on kaldteel võimalik kiirusel 7km/h ehk jalakäija liikumiskiirusel testida turvavöö toimimist kokkupõrkel.

Pöörlevas autos saab proovida, kuidas kaitseb turvavöö meid üle katuse rulluvas autos ja kuidas katusele jäänud autost ohutult väljuda. Maanteemuuseumi liikluskasvatuse arendustööna valmis hiljuti ka interaktiivne kehamassi kalkulaator, mis näitab inimese kehakaalu muutumist kokkupõrke korral erinevatel kiirustel. Muutuva massi näitlikustamiseks on kasutatud muuseumi eksponaate. Kehamassi kalkulaatorit saab igaüks veebis proovida, aadressil: http://mm.zed.ee/kehamass/public

Triinu Õispuu,
Eesti Maanteemuuseumi liikluskasvatuse pedagoog

Üleskutse turvalisusest hoolivatele inimestele

Nii nagu on fakt, et septembris algab kool, on kindel ka see, et politsei on kooli alguse puhul turvalisust tagamas ülekäiguradadel, kirjutab ajaleht Meie Maa.

Eelmisel aastal Lääne prefektuuri poolt käivitatud aktsioon “Turvaliselt koolipinki” tõi Järva-, Pärnu-, Rapla-, Lääne-, Saare- ja Hiiumaal politseinike kõrvale tänavale ka 61 vabatahtlikku.

Lääne prefektuur kutsub sellelgi aastal huvilisi ja hoolivaid inimesi üles tulema ja aitama väikesed koolilapsed turvaliselt koolipinki. Vabatahtliku roll on olla ülekäiguradadel, kanda kollast vesti ja äratada nii sõidukijuhtide tähelepanu. Vajadusel tuleb vabatahtlikul abistada ka tee ületamisel hätta jäänud lapsi. Uuendusena pakutakse vabatahtlikele maanteeameti rühmasaatjakoolitust, mille käigus saab osaleja teadmisi vastavast seadusandlusest, reguleerija ülesannetest, turvalisuse tagamisest.

Registreerimine vabatahtlikuks ja täpsem info Kuressaare politseijaoskonnast telefonil 454 9756 või e-posti aadressil kaisa.nurm@politsei.ee. Registreerimisel vajame nime, telefoninumbrit, e-posti aadressi. Kohtade arv on piiratud.

Türil toimus Järvamaa ohutuspäev

Uudisteportaal jarva.ee andis teada, et täna toimus Türi tehisjärve ääres Järvamaa ohutuspäev, kus huvilistel oli võimalus värskendada ja täiendada oma turvalisusealaseid teadmisi.

Sel aastal juba viiendat korda toimunud ohutuspäeval tutvustasid ennast erinevad asutused, kes jagasid oma boksides infot ning näitasid eritehnikat. Lisaks pakuti mitmeid põnevaid demoesinemisi.

Pilte toredast üritusest näeb siin.

Lisainfo ürituse kohta siin.

Üritus “Turvaline Ruhnu” on tulekul

Noori kutsutakse liituma projektiga „Üksinda kodus”

MTÜ Ohutõrje Ühing koostöös Lääne prefektuuriga kutsub taas osalema noori vanuses 14–16 koos oma vanematega projektis „Üksinda kodus”.

Käesolev “Üksinda kodus” projekt on jätkuprojekt 2011. aastal kevadel läbiviidud samanimelisele projektile. Projektis kogutud tagasiside põhjal leidsid lapsevanemad, et sellist projekti on väga vaja, juba selleks, et tunda, et nende pere ei ole ainus, kus on teismelise ja vanema vahel lahkarvamused. Tagasiside põhjal leidsid osalenud noored endas senisest enam julgust öelda „ei” oma sõpradele, kes meelitavad pahandustesse ja kasutama sõltuvusaineid.

Koolituspäevadel osalevad noored vanuses 14-16 lastevanematega. Päeva esimeses pooles kuulavad ja arutlevad vanemad sotsiaaltöötajaga probleemide üle, mis teismelise lapsega suhtlemisel ette võivad tulla. Lapsed lavastavad samal ajal MTÜ Foorumteatri koolitaja juhtimisel etenduse reaalsetest situatsioonidest nende elus.

Päeva teises pooles jätkatakse üheskoos. Foorumteatri metoodikat kasutades saavad vanemad ja lapsed vahetada rollid. Näiteks Raplas oli lapsevanem lapse rollis „moosides” last: „kas täna õhtul sõpradega peole võib minna? Seal ei ole alkoholi, ausalt!”. Pikas vaidluses lapse ja vanema vahel pidi ema kehastanud laps siiski alla vanduma, kuid tema reaktsioon oli ehe: „Nüüd ma tean, mis tunne emal on!”

Projekti käigus on lapsevanematel koos oma lastega võimalus osa võtta erinäolisest koolitusest, mis annab võimaluse tekitada osavõtjates diskussiooni tänasel päeval levinumate trendide üle Eestis. Arutletakse teemade üle, mis puudutavad kas lähemalt või kaugemalt kõiki Eesti peresid, kus kasvavad teismelised noored. Jätka lugemist »

IT ettevõtted korraldavad tasuta konverentse „See on turvaline IT!“

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) kutsub kõiki õpetajaid, noorsoo- ja sotsiaaltöötajad ning kõiki teisi, kes oma töös puutuvad kokku noortega osalema konverentsidele „See on turvaline IT!“:

21. märtsil 2012 Tartus Atlantise keskusesse;

22. märtsil 2012 Pärnus Endla Küüni;

23. märtsil 2012 Paide Kultuurikeskusesse.

Konverentsil  astuvad üles  IT-ettevõtted,  et tutvustada, mis suunas tehnoloogia areneb ning mida peab internetiohutuse seisukohast silmas pidama. Konverentsile on kutsutud ka  rääkima õpetajad,  korrakaitsjad ja  internetiturvalisuse tagajad,  kes selgitavad, mida teha, kui on põhjust arvata, et Interneti asjatundmatu kasutamine  on toonud  kaasa noore jaoks keerulisi olukordi. Samuti  tutvustakse erisuguseid õppemeetodeid ja -materjale, mida saab  kasutada noorte teadlikkuse tõstmiseks.

ITL-i presidendi  Taavi Kotka sõnul  soovivad IT-ettevõtted konverentsi korraldamisega  anda oma panuse, et kujundada Eesti noortest teadlikumad interneti kasutajad. „IT-ettevõtjad on kursis tehnoloogia viimase sõnaga ning aimavad ette arengusuundi tulevikus,  seetõttu näeme ka ohukohti. Tahame oma teadmisi jagada ja aidata kaasa sellele, et Eesti noored oleksid  teadlikumad Interneti kasutajad.“

Konverents on osalejatele tasuta.  Registreerimine  15. märtsini 2012 ITL-i veebilehel. Vaata ka lisainfot!

Konverentside sarja „See on turvaline IT!“ elluviimist toetab Euroopa Regionaalarengu Fond.

Konverentsi elluviija on  Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) koostöös BCS Koolitusega.

Dirhami alalise mehitatud piirivalve jätkamiseks
kogutakse toetust

Dirhamisse alalise piirivalvekordoni säilitamise toetuseks loodi Facebooki lehekülg.
“Käesolev leht on loodud toetamaks piirivalvekordoni jätkamist Noarootsi vallas Dirhami sadamas. Alates 01.12.2011 on planeeritud kordoni töö lõpetada,” seisab lehekülje üleskutses. “Kuna mõni aasta tagasi ühendati piirivalve politseiga, siis kaob kogu piirkonnast seni turvatunde taganud üksus. Tegemist pole mitte vaid Noarootsi probleemiga, kuna lähimad politseijõud on ühelt poolt Haapsalus ja teiselt poolt Paldiskis.”

Facebooki lehel Las Piirivalve jääb Dirhamisse kirjutatakse: “Piirivalve kadumine Dirhamist ei puuduta mõnekümne elanikuga küla turvalisust, vaid kogu Noarootsi, Nõva ja ka Padise valda. Nii maad mööda kui ka meritsi on lähimad politsei üsused Haapsalus ja Paldiskis. Parimal juhul jõuab mehitatud üksus kohale paari tunniga. Talvel võib aga meritsi kohale jõudmine aega võtta raskete jääolude korral mitu päeva. Lubatud helikopteriteenuse peale ka eriti loota ei saa, kuna nagu me teame, Eestis praegu töötavat helikopterit nagu polekski…

Dirhami sadam on Eesti üks külastatuim väikesadam. Seal peatub tänu soodsale asukohale ja lihtsale sissesõidule aasta jooksul ligi 1000 hobialust. Samuti on püügiperioodil sadam võõrustajaks kümnekonnale kalalaevale. Dirhami lähedalt kulgeb ka rahvusvaheline meretee, mis on tihedalt täidetud suuremate ja väiksemate alustega. Nagu kahjuks ka senini on olnud on sellise tiheda liikluse tõttu võimalikud ka õnnetused ja kõigil on veel meeles õlireostus Nõva rannikul, laevadelt vette kukkunud inimeste päästmised jne. Kuna piirivalve alus oli ka talveperioodil ainuke ühendusvõimalus Osmussaarega, on ka sealsetel elanikel kurb kuulda, et alates talveperioodil neil ühendust maismaaga edaspidi enam ei ole.

Kõiks sai alguse järgnevast emotsioonitust pressiteatest. Üks piirivalvepunkti lõpetamise põhjus on see, et piirkond on piisavalt turvaline ja ei vaja ka enam selle tõttu piirivalveteenust.”

Ivar Soopan, www.laanlane.ee

Vana Haapsalu Selts kogub raha linna veebikaamera paigaldamiseks

MTÜ Vana Haapsalu Selts kogub raha, et paigaldada Haapsalu vana tuletõrjemaja torni eri suundadesse näitav veebikaamera, kirjutab www.laanlane.ee.

 “Haapsalu on vist ainuke linn Eestis, millel puudub kogu maailmale nähtav veebikaamera pilt linnast,” ütles Vana Haapsalu Seltsi juht Merike Laur. Paigaldatav kaamera oleks juhitav ja hakkaks näitama tuletõrjemaja tornist eri suundadesse.
Selts kutsub kõiki Haapsalu sõpru ja häid inimesi üles annetama Haapsalu pildi maailma viimise heaks. Praeguseks on tänu seltsi liikmete ja nende sõpruskonna annetustele kogutud pool kaamera maksumusest.
Veebikaamera idee autor on Vana Haapsalu Seltsi liige Alar Rästa, kel on Haapsalus suveelamine.
Selts taotles kaamera muretsemiks raha kohaliku omaalgatuse programmist, kuid raha ei saadud. Kaamera läheb seltsile maksma ligi 1800 eurot.
 
Anneta:
MTÜ Vana Haapsalu Selts a/a 221027475895.
Lisades maksekorraldusele isikukoodi, on annetus tulumaksu võrra soodsam.

Märjamaale lisandus kaks naabrivalvepiirkonda

Märjamaa valla elanikud on pidanud oluliseks ise midagi teha, et elupaik oleks turvaline. Senistele Teenuse, Põlli, Laukna ja Ohukotsu küla naabrivalve piirkondadele lisandus sel nädalal veel kaks. Käed lõid valla äärealal Harjumaa piiril paiknev Soosalu küla ja Märjamaa külje all olevad Naistevalla, Sõmeru ja Aruküla. Kolme küla ühendavat naabrivalvesektorit hakkab vedama Priit Ainsaar Naistevallast.

Naabrivalve tegevjuht Tiina Ristmäe tõdes, et senine naabrivalve tegevus Eestimaa erinevates paikades on olnud tõhus. Ühingu tellitud küsitlusele vastates märkis 17% vastanutest, et on ära hoidnud kuriteo.

Rapla politseijaoskonna juht Janno Ruus kinnitas, et tõhusaks abivahendiks on elanike patrullid ja koostöö nii kaitseliidu, turvafirmade, külaliikumise juhtide ja vallavalitsustega. 

 „Headel aegadel on huvi naabrivalve vastu väiksem, kuid viimastel aastatel on see suurenenud ja Eestis on praegu ligi 500 naabrivalvepiirkonda. Oluline on, et ei sõlmitaks ainult lepingut, vaid toimuks aktiivne tegevus.” lisas Ristmäe. “Meie kogemust on tutvustatud ka Kõrgõstanis ja järgmisel nädalal tuleb nende esindus siia täpsemalt asja uurima. Soomegi tahab Eesti mudelit juurutada“ ütles Eesti Naabrivalve tegevjuht.