Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

oktoober 2019
E T K N R L P
« sept    
 123456
78910111213
14151617181920
21222324252627
28293031  

Peotule Sadalasse toomisega austati
motokultuuri korüfeed Igor Ellissoni

XXVII laulupeo ja XX tantsupeo tule tõid Jõgevamaale Sadalasse klubi Jõgeva MC ja teiste klubide mootorratturid. Tseremooniaga avaldati austust Jõgeva MC rajajale, rahvusvahelise motomatkajate kokkutuleku Jõgevatreff idee algatajale ja pikaajalisele korraldajale Igor Ellissonile, kes alustas motokultuuri edendamist Sadalas.

Eigo Ellisson, Valdi Reinas, Mare Talve, Virve Muser, Pille Tutt ja Sadala Hoolekandeühingu esindaja Imre Väin tuletulemise tseremoonial Sadalas. Foto Marge Tasur

Eigo Ellisson, Valdi Reinas, Mare Talve, Virve Muser, Pille Tutt ja Sadala Hoolekandeühingu esindaja Imre Väin tuletulemise tseremoonial Sadalas. Foto: Marge Tasur

Peotule jõudmise Sadalasse juhatas sisse rahvapidu, mille avas  Eesti Vabariigi hümniga kaitseliidu Jõgeva maleva ja Torma puhkpilliorkester. Esinesid pärimusmuusika ansambel Tuustar, segakoor Sõrahing, Laiuse-Sadala noorte segarühm, Sadala naisrühm ja Sadala Külade Teatri näitlejad.

Jõgeva MC juhatuse liige, Igor Ellisoni poeg Eigo Ellisson märkis, et laulu- ja tantsupeo tule toomine Laiuselt Sadalasse oli mootorratturitele auväärseks ettevõtmiseks ja positiivseks emotsiooniks.

„Jõgeva MC kasvas välja just Sadalast,” sõnas Ellisson. “Siin alustasime motohuvialaga tegelemist ka mina ja mu vend Argo Ellisson.”

Veel ütles Eigo Ellisson, et Igor Ellisson on praegu tervist taastamas ja saab tema auks korraldatud sündmusest hiljem ülevaate meedia vahendusel.

„Paarikümne mootorratturi jõudmine rahvamaja õuele peotulega oli tõeline kõrghetk, õhus oli nooruslikkust, headust, ühtehoidmist, soovi hoida olulist, mis loodud,” ütles laulu- ja tantsupeo ja tule tulemise Jõgevamaa kuraator Pille Tutt, kes on ka Sadala Külade Seltsi juhatuse esinaine.

Jätka lugemist »

Video: kui Tule Tulemine liikus läbi Sindi linna

Tänaseks on SG Reporteril valminud videoklipp XXVII laulupeo ja XX tantsupeo tule teekonnast Sindis, kuhu tõrvik saabus 10. juunil Pärnu linna Paikuse osavallast ja jätkas sõitu hoburakendil Tori aleviku suunal.

Tule Tulemine Sindi gümnaasiumi ees. Klikka Videot.

Tule Tulemine Sindi gümnaasiumi ees. Klikka Videot

Videolõik valmis Sindi gümnaasiumi teleõppestuudios SG Reporteri uudiste tarbeks. Droonikaamera ja käsikaameratega kogus materjali Sindi gümnaasiumi õpilane Kaur Kasemaa, kes ka ise videoklipi kokku monteeris.

Urmas Saard

Samal teemal:

Tori ja Sindi väga vanade laulukooride esindus viib laulupeo tule Sindist Tori alevikku. Foto Urmas Saard

 

 

 

Tule Tulemine peatus Sindi raekoja ja Sindi gümnaasiumi ees

Paikuse naised julgestavad eespool liikuvat laulupeo tuld, mis läheneb Sindi raekojale. Foto Urmas Saard

 

 

 

Piltuudis: Seljametsalt viidi laulupeo tuli Sinti

Tamme istutamine Mihkel Lüdigi sünnipaigas Vaskräämal. Foto Urmas Saard

 

 

 

Mihkel Lüdigi sünnikohas lauldi „Koitu” ja istutati taas üks laulupeo tamm

Laulupeo tuli on jõudnud Audru kiriku juurde. Foto Urmas Saard

 

 

 

Laulupeo tuli läbis Kunileiu sünnipaika

Tule Tulemine peatus Sindi raekoja ja Sindi gümnaasiumi ees

Laulupeo tule Pärnumaal liikumise teisel päeval tõi Paikuse osavalla esindus tule Sinti, kus tõrvikuga jalutati läbi linna ja pärast seda saadeti tuli hoburakendil Tori alevikku.

Tori ja Sindi väga vanade laulukooride esindus viib laulupeo tule Sindist Tori alevikku. Foto Urmas Saard

Tori ja Sindi väga vanade laulukooride esindus viib laulupeo tule Sindist Tori alevikku. Foto: Urmas Saard

Koolimaja juures kohtusid Tori valla kaks vanimat laulukoori

Esmaspäeval, 10. juunil, näitasid Sindi raekoja tornis Presidendi kella seierid poole neljale lähenemist, kui Uue tänava kaudu liikus autode rivi lipuehtes hoone juurde. Sinimustvalgete lippude kõrval võis märgata kirkavärvilist uut lippu, mis sarnasel suurel avalikul päevasündmusel esmakordselt raekoja torniseinal lehvis. See on uue Tori valla lipp, mis viimaks läbinud rahva hinnangute kadalipu ja saanud heakskiitva eluõiguse.

Jätka lugemist »

Piltuudis: Seljametsalt viidi laulupeo tuli Sinti

Mihkel Lüdigi sünnikohast liikus tuli Paikuse osavalla teid pidi Seljametsa rahvamaja kontserdile, mis toimus kolme suure sinimustvalge lipu all ja Seljametsa kooli avamist menutava kivi juures.

Paikuse naised julgestavad eespool liikuvat laulupeo tuld, mis läheneb Sindi raekojale. Foto Urmas Saard

Paikuse naised julgestavad eespool liikuvat laulupeo tuld, mis läheneb Sindi raekojale. Foto: Urmas Saard

„Siin algas kool 27 septembril 1920,” on kirjutatud graniitkivile kinnitatud plaadile. Kooli enam ei ole, aga mälestus püsib. Päris tühjaks pole maja jäänud, sest nüüd on see lasteaia rõõmude päralt. Kivi ees põles laulupeotuli seni, kuni laulud lauldud ja tantsud tantsitud said ja Paikuse osavalla esindajad võtsid suuna Sindi peale.

Jätka lugemist »

Mihkel Lüdigi sünnikohas lauldi „Koitu” ja istutati taas üks laulupeo tamm

Kolmel päeval Pärnumaal liikuv laulupeo tuli anti täna Häädemeeste valla esindajate poolt üle Paikuse osavalla Vaskrääma külas tuld ootavatele lauljatele ja tantsijatele.

Tamme istutamine Mihkel Lüdigi sünnipaigas Vaskräämal. Foto Urmas Saard

Tamme istutamine Mihkel Lüdigi sünnipaigas Vaskräämal. Foto: Urmas Saard

“… taevasse tõusku me lootuse loit” kõlades läidetakse peotuli

Mihkel Lüdigi sünnikohta rivistusid tuld vastu võtma Lüdigi nimeline meeskoor, segakoor Sireli, Pärnu Kunstide Maja poistekoor, rahvatantsurühmad Kuu ja Pastlapaar ning mitmete ühingute või ametite esindajad. Häädemeestelt toodud tuli anti edasi käest kätte. Tõrvikut jäädi hoidma Mihkel Lüdigi 90. sünniaastapäevaks avatud suure graniitkivi ette, mille kohal kasvab hiigelmõõtmetes tamm. Esimese tamme istutas sealsele platsile Mihkli isa Jakob Lüdig 139 aastat tagasi. Nüüdseks on sinna ümber istutatud erinevate seltside poolt kümneid tammesid. Tänagi istutasid laulupeotule kandjad jälle ühe tamme.

Jätka lugemist »