Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

märts 2019
E T K N R L P
« veebr    
 123
45678910
11121314151617
18192021222324
25262728293031

Eesti parimad noortalunikud tulevad Järvamaalt

Pildil vasakult:  parim noor taluperenaine Keidi Sadam, II koht Tony Jürisaar, I koht Günter Kuru, III koht Jaan Piigert.

Pildil vasakult: parim noor taluperenaine Keidi Sadam, II koht Tony Jürisaar, I koht Günter Kuru, III koht Jaan Piigert. Foto: SA Innove

Kolmapäeval Järvamaal mõõtu võtnud noortalunike seast selgitati välja parim, kelleks on Järvamaa Kutsehariduskeskuse õpilane Günter Kuru.

Teisele kohale tuli Järvamaa Kutsehariduskeskusest õpilane Tony Jürisaar ning kolmandale sama kooli õpilane Jaan Piigert. Naiste arvestuses võitis Keidi Sadam, samuti Järvamaa Kutsehariduskeskusest.

„Taime- ja loomakasvatus on mõlemad huvitavad ja vajalikud alad,” ütles Eesti parim noortalunik Günter Kuru. „Põllumajandus on tuleviku seisukohalt kindlasti väga hea erialavalik.”

„Võistlus oli pingeline ja oli näha, et noored on valmistunud ja kõvasti harjutanud,” ütles võistluse peakorraldaja ja Järvamaa Kutsehariduskeskuse põllumajandusõppe osakonna juhataja Külli Marrandi. „Eriti rõõmustav on, et võitjad nii naiste kui meeste arvestuses on sel aastal esimese kursuse õpilased.“

Parima noortaluniku tiitlit püüdis 30 võistlejat Järvamaa Kutsehariduskeskusest, Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolist ning Põltsamaa Ametikoolist. Võistelda tuli kümnel alal, mh veiste eluskaalu määramises, traktori täpsussõidus, põllutööriistade traktorile haakimises ning arvuti kasutamises.

Noortaluniku kutsevõistlust korraldas Järvamaa Kutsehariduskeskus koostöös Põllumajandusministeeriumi ja SA Innovega, võistlust rahastasid Põllumajandusministeerium ja Euroopa Liidu Sotsiaalfond.

Eesti mahetootja Saidafarm pälvis rahvusvahelise Läänemere-sõbraliku taluniku tiitli

Saidafarmi juhataja Juhan Särgava. Foto: elfond.ee

Täna avalikustati Helsingis 2013. aasta Läänemere-sõbralik põllumajandustootja, kelleks osutus Juhan Särgava juhitav OÜ Saidafarm Harjumaalt.

Särgava tõsteti üheksa riigi talunike seast esile uuenduslike, mitmekesiste ja säästlike lahenduste kasutamise eest suurtootmises. Lisaks tunnustusele toetati mahetootjat 10 000-eurose auhinnarahaga.

Neljandat aastat Läänemere äärsetes riikides ühiselt korraldatava konkursi võit tuli Eestisse esmakordselt. 1992. aastast tegutsev Eesti suurimaid mahetootjaid Saidafarm on üks Eesti säästva tootmise pioneere, kes on kasutusele võtnud mitmeid keskkonnasõbralikke ja säästlikke lahendusi, mis aitavad muuhulgas vähendada liigsete toitainete veekogudesse jõudmisest tingitud vetikate vohamist.

“Mahetootmine teenib nii keskkonda kui ühiskonda. Alternatiivsete põllumajandusviiside tutvustamine ja tunnustamine aitab ühiskonnas teadvustada säästva põllumajanduse võimalikkust ja kasu ning ühtlasi inspireerida ka teisi tootjaid,” lausus Saidafarmi eestvedaja Juhan Särgava. “Keskkonnahoidliku ja tervislikku toitu eelistava tarbija kujundamisel mängib samuti olulist rolli tootja,” lisas Särgava.  Jätka lugemist »

Lepingiist ja näide juriidilisest jõust

Pulga_jaanPulga Jaan,
maamiis

Eläjiidega sõlmit lepingu omma kimmämbä ku inemiisiga, kiä omma üte suurõ sullõri. Inemiisi elu om võimalik tenu lepingiile. Ma ei kõnõla siinkotsil sukugi Liive Sandorist ja timä virmast. Ma ei kõnõla ülepää inemistega sõlmit lepingiist, kuna noid om alati võimalik kahtlusõ alla panda. Mu jutt käü eläjiidega sõlmit kokkuleppiist.

Üts kõgõ kimmämp leping sai mul sõlmitus sügäväl Vinne aol varõssõga. Oll’ suvõ algus ja hirmus põud. Hain eriti es kasu, kunna es liigu ja kõik eläjä olli puulnällän. Pääväste vahedõga panni ma tähele, et poigõga kanal jääs poigõ vähämbäs. Panni püssä aidasaina pääle ja varsti näi, kuis varõs sitauniku päält üte kanapoja kinni haard’. Mul õkvalt püss peon, aga inne laskmist hõiksi: «Varõs, olgu seo sul viimäne!»

Varõs lask’ kanapoja vallalõ, tsilgut’ uma pitsati lepingulõ kinnitüses ja ma… jäti paugu tegemädä. Kanapoig võtt’ kah elu sisse ja inämb näid es kao. Või-olla et taivadsõ olli ka mii lepingu puult, kuna järgmine päiv tull’ vihm, kunnapoja ronisi lumbist vällä ja süvvä oll’ kõigil küländ.

Tuust aost olõ ma kogõmalda lasknu kats varõst – üte kulli küüdsi vahelt koon kulliga ja tõsõ määndsegi imeliku haavlipõrkõga, tsihe hoobis harakut. Mõlõmba ellivä viil pääväminekuni ja ma sai näide käest andis pallõlda.
Varõssõ ei olõ mu teedä lepingut riknu, kuigi kanapoigi om mul nüüd hulga inämb.

Umbõs säändse vai tsipa keerulidsembä lepingu omma mul kuldnokkõga (paskrästiide vasta), varblaisiiga aiaputukiide vasta, pääsükeisiga kärbläisi vasta, kannu ja partsega tigudõ vasta. Rebästega hiiri vasta ma lepingut es pikendä, kuna väega pall’u om siginenü väljäloorkulle ja ronkõ, noidõga om leping kasulikumb.

Pääleki riksõ repän lepingut, nigu vähägi sai. Ega hummuk oll’ timä pitsat trepi iin, aga kana õks kattõ. Nugistõga lõpõti ka lepingu är ja esäste tuhkritõga piirdsõ lepingut kõvastõ. Imästega jäti tingimusõ samas. Põrõlt om mu elu tävveste rahuldav ja lepinguosalistel kah. Nii tulõgi edesi ellä. Jätka lugemist »

Jahuveski tulõva vahtsõst

"Pernaanõ nõud kiviveski jahhu – tuu um pehmemb ja leib saa tuust kobõdamb," selet’ Hartsmäe mahetalo peremiis Hollo Agu Haanimaalt. Foto: Uma Leht

“Pernaanõ nõud kiviveski jahhu – tuu um pehmemb ja leib saa tuust kobõdamb,” selet’ Hartsmäe mahetalo peremiis Hollo Agu Haanimaalt. Foto: Uma Leht

Vahtsit veskit tulõ Vanalõ Võromaalõ nigu siini päält vihma – vana veski omma kinni pantu, a veskijahu om korgõn hinnan.

«Veskit oll’ vaia, selle et Kütioro veski läts’ kinni ja oll’ vaia kohki jahhu tetä. Pernaanõ nõud kiviveski jahhu – tuu um pehmemb ja leib saa tuust kobõdamb,» selet’ Hartsmäe mahetalo peremiis Hollo Agu Haanimaalt.

Tä uursõ vällä, et üts Austria firma tege vanaperädse süstemiga veskiid ja sai säänest Saarõmaal uma silmäga nätä kah. Tull’ himo osta tuu Haani talopidäjide seltsile, et kõik Haanimaa talomehe saasi sääl hindäle jahhu jauha. «Naksi asjo ajama ja teno PRIA Leaderi programmilõ saigi minevä kuu lõpuh veski är ostõtus,» selet’ Hollo. Oll’ päält 19 000 euro, 80% tull’ eurorahast sis.

Veski om sääne nigu vanast veski, mis tüüti vii päält kiviga. Kivi läbimõõt om miitre, veski kaald tonni ja sõglakast paarisaa kilo ümbre.

«Põhimõtõ um õks sama: alomanõ kivi sais paigah ja päälmine käü ümbre,» selet’ Hollo Agu. «Etteandõkol’o ja raputaja umma kah sama põhimõttõga, ülekannõ um õkva lähiksest moodori päält, vanastõ olli lamõrihmuga pikä ülekandõ.»

Eelektri-veskil om 9,8kilovatinõ moodor ja papridõ perrä jauh 120–180 killo jahhu tunnin. Jämmüst saa reguliiri kiviga – ku lähkühe kivvi laskõ. Mano om tettü sõglakast, kolm sõglapaari, nii et kõrraga saa kolmõ jämmüsega jahhu tetä. Puulpüüdlist nikani ku mannani. «Väikul viisil saa vast ka suurmit tetä, piät nakkama nuputama,» arvas’ Hollo Agu.

Veskiga ümbrekäümises tulõ iks tüüpõhimõtõt teedä, a Hollo Agu jutu perrä olõ-i tuu rassõ. «Piät õnnõ tuud kaema, et ei lasõ ilma vilälda kivve kokko,» opas’ tä. «Tuu kulutas kivve ja tekütäs lisaainõt jahu mano.»

Hollo Agu ütel’, et timä pand’ veski käümä vana Kütioro veskimehe, 99aastadsõ Zupsmanni Ale oppusõ, mitte «spiikikiilse» paprõ perrä. Vanalherräl oll’ huvvi tulla ka paiga pääle kaema, kuis muudsa massin tüütäs. Jätka lugemist »

Eesti parim mahetootja on Tarvastu Saariku talu Viljandimaalt

Täna, 16. septembril kuulutati Eesti Vabaõhumuuseumis leivapäeval välja Eesti parim mahetootja 2012 ja Eesti parim mahetoode 2012: parim mahetootja on Tiia ja Arvo Kleini Tarvastu Saariku talu Viljandimaalt, parim mahetoode on OÜ Kaks Meistrit kitsepiimast toorjuust soolvees.
Põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi sõnul näitab parima mahetootja ja –toote konkurss, et puhast ja tervislikku toitu väärtustatakse aina rohkem.
Parima mahetootja konkursi võitja sõnul on oluline elada loodusega kooskõlas. „Minu põhimõte on, et mahetootmine ja loodusega kooskõlas elamine ongi loomulik eluviis. Soovin, et ka minu lastele ja lastelastele säiliks puhas ja mitmekesine loodus. Tahan, et ka nemad teaks, milline on rukkirääk või suitsupääsuke,” rääkis Eesti parim mahetootja 2012 võitja Tarvastu Saariku talu perenaine Tiia Klein.
Konkursi võitja on klassikaline mitmekesine tootmistalu, kus võrdselt hästi tullakse toime kõigi tootmissuundadega. Nii teise kui ka kolmanda koha pälvinud tootjad on aga juba teise põlve mahetalunikud, kes esmast tutvust mahetootmisega tegid oma vanemate kõrvalt.
Jätka lugemist »

Kitsõpidämise kittüses

Asi Allar,
väiku kitsõpidäjä

Ma olõ laisk inemine, a mullõ miildüs hää ja puhas söögikraam. Et saia piimä, piä ma kitsi. Kitsi olõ pidänü neli aastakka. Hariligult om mul neli kitsõ kar’an. Piim om umast käest võtta ja ma ei piä murõhtama tuu peräst, et poodin piimä hinda nõstõtas. Pääle tuu om kitsõpiim nigu arstirohi – sääl seen om hulga inämb vitamiine ku lehmäpiimän. Kitsõpiimä võtt inemise ihu parõmbalõ vasta kah. Latsõ joova kitsõpiimä hää meelega.

Kitsõ om ka väega lihtsä pitä. Tä süü egäsugumast haina. Kits püsüs terve: tä ots haina seest hindäle esi rohohainu. Kits om sääne puulmõtsik elläi, timäga om küländ veidü huult. Kitsõ nüstäs kõrra päävän, a ku üte päävä vahelõ jätät, ei juhtu tuust kah suurõmbat midägi. Kits and päävän liitri jagu piimä, nüsmine om küländ lihtsä.

Kitsõpiimäst saa väega hääd juustu, ja tuu tegemine om lihtsä. Vaia om laapi, juurõtust ja piimä. Laap om üts sääne vedelik, ensüüm, midä tsilgutõdas piimä sisse, et tuu kalõs lännü. Üteldäs, et kitsõpiimäl om määnegi esieräline maik. A tuu tulõ sis, ku piim sais. Värski piim om peris hariligu piimä maiguga. Üts kits süü talvõga umbõs redelitävve haina. Nüsmise aigu om hää, ku annat tsipa kaara kah.

A lemmiksüük om kitsõl paiuvõsu – kuur ja lehe. Ja egäsugumadsõ juuriguperä: kartolikoorõ ja muu kraam, kõkkõ säänest kits süü.
Kitsõ tapminõ om sama lihtsä ku lamba tapminõ. A kitsõliha om pia kõik puhas laih. Kitsõ naha võit är parki, a ma ei olõ tuud tennü.
Kitsõsitta saa küländ veidü, a siski parasjagu, et pindremaalõ väetüst saia. Jätka lugemist »

Ilomäe kapsta sõitva Saksamaalõ

Troll'a Jaanus, Jaana ja latsõ. Foto: Uma Leht

«Kapstit tulõ praati kimmähe tsiarasvaga!» tiid Võro valla Navi külä Ilomäe talo peremiis Troll’a Jaanus (35) häste, kuis hapnist kapstist hää praadikapsta saava. Või-olla nii kimmäs hää maigu nõudminõ tõigi talo kapstilõ Uma Meki suurlaada pääpreemiä ja avvohinnasõidu Saksamaalõ Grüne Woche söögilaada pääle.

«Et Uma Meki suurlaada pääl nii kõvastõ ostõti ja tuu preemiä saimi, tuu oll’ suur üllätüs,» kõnõlõs Ilomäe talo pernaanõ Troll’a Jaana (36). «Mul jäi päävä lõpus sälg haigõs ja tuud es jõvvaki kaia, midä tõsõ möivä!» Saksamaalõ sõit Ilomäe talo preemiäkapstit näütämä ja mekmises pakma kah vast iks timä: Jaanussõl jää-i talotüü mant säänest aigu.

Jaanus rehkendäs, et täl saa joba 22 aastakka kapstakasvataja ammõtit. «Naksi talopidäjäs 13aastadsõlt, ku uma edimädse kapsta maaha panni,» seletäs tä. «Meil oll’ üts kõva naabrimiis, kiä kasvat’ kapstit ja möi näid sis hapnõst pääst Vinnemaalõ maaha. Ma kai, et kõva äri ja naksi kah ummi kapstit maaha pandma!»
Jätka lugemist »

Tatrik uma maa päält

Vana Võromaa kõgõ suurõmb tatrigukasvataja Lõivu Ain. Foto: umaleht.ee

Vinnemaalt tull’ tatrigu-paanika meile kah: mõnõ ao iist olli poodi tatrigust tühä. Tatrik (päämidselt Ukraina uma) jõudsõ puuti tagasi, a tuu iist küsütäs no poolõ kallimbat hinda, 40 krooni ümbre. A tatrik kasus jo meil kah: uursõ, midä vana Võromaa tatrigukasvataja tuuga tegevä.

Poodist saa osta Zerna ökotalo tatrikku, kilo mass 50 krooni ümbre. Väikumba kasvataja möövä tatrikku käest-kätte 20–25 kroonidsõ kilohinnaga. «Ku väikut partiid puuti nakkat andma, sis ega nä kah pall’u rohkõmb massa taha-i,» ütel’ Harju Heino, kiä kasvatas mahhet tatrikku Rõugõ vallan Sadramõtsa külän Jakobi talon ja müü tuud Tarto liinan. Seo sügüse sai tä 1,5 ha päält kokko paar tonni tatrikku.

Tõnõ sääne müüjä om Ojala Uuno, kiä kasvat’ Pärlijõõ külän Mäeotsa talon mahhet tatrikku 1,27 hektäri pääl ja sai saaki tonnijago. Mehe omma tutva ja käävä üten Kütiorgo vana veskimehe Zupsmanni Ale mano tatrigust suurmit tegemä.

Veskin jahvatõdu tatrigusuurma omma Harju Heino jutu perrä õigõmba maiguga: tatrigul lõigatas kuur maaha, mitte ei kõrvõtõda kuuma viiga, nigu tüüstüisin.

Mahhet kodomaist tatrikku ostva puhta ja inemise jaos kasuligu söögi hindaja. Et noid inemiisi om mugu inämb, sis või mahhe tatriguga Eestin ka suurõmbat ärri tetä. Õkvalt sääne mõtõ om pään vana Võromaa kõgõ suurõmbal tatrigukasvatajal Lõivu Ainil. Tuuperäst külvegi tä uman Esite talon Tsolgo küle all keväjä maaha 30,59 hektärri tatrikku.

Saaki sai Lõiv kokko 42 tonni. Tatrik sais ilosahe aidan ja uut, nikani ku peremiis hindäle tatrigukuurmismassina saa osta. «Taha säänest massinat, miä jätt kruuba perrä,» selet’ Lõivu Ain. «Kae viil, kas osta massina Vinne- vai Saksamaalt, olõnõs tuust, kumma maa massin tege mi rahva meelest parõmba maiguga kruupa.» Jätka lugemist »