Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

märts 2019
E T K N R L P
« veebr    
 123
45678910
11121314151617
18192021222324
25262728293031

Külmalinnas Jõgeval avati jääsea skulptuur

5. veebruari õhtul Jõgeva kesklinna pargis toimunud kollase maasea aasta alguse pidustustel avati jääst seaskulptuur.

Jääst seajkuju avamine Jõgeval. Foto Marge TasurJõgeva kesklinna ilmekust ja atraktiivust toova jääsea valmistas skulptor Mari Hiiemäe. Jõgeva valla talvekeskusesse paigutatud seakuju kaalub terve tonni ja selle valmistamine läks maksma 1500 eurot. „Siga“ jääb parki seniks kuni ilmad lubavad.

Hiina horoskoobi järgset kollase maasea aastat tervitasid JJ-Street tantsijad, tuletantsija Krista Palm ning Jõgeva kultuurikeskuse kolm põrsakest, kes pakkusid rahvale õnneküpsiseid, sooja teed ning ingverijooki. Sündmuse korraldas Jõgeva vallavalitsus koostöös kultuuritegijatega.

Jaan Lukas

 

Jääst seajkuju avamine Jõgeval. Foto: Marge Tasur →

Tartu rahulepingu päev Taaralinnas

„Arras päev kõigile Eesti ajaloohuvilistele,” ütleb ajaloolane Aldo Kals, kes osales küünlapäeval koos sajakonna inimesega Tartus Vanemuise tn. 35 Rahumaja juures toimunud ajalooüritusel. „Isegi pakane andis järele ja kinkis meile pehme, koguni lörtsise, hilisõhtul aga kerge lumesajuga imeilusa talveilma,” kirjeldab Kals.

Ajaloolise Petseri maakonna lipp Rahumaja juures. 2.02.2019. Foto Ain Väli

Ajaloolise Petseri maakonna lipp Rahumaja juures. 2.02.2019. Foto: Ain Väli

Kohalviibinu sõnul tuli kohale viimaste aastate suurim rahvahulk. Märkamatuks ei jäänud Petseri maakonna rohe-valge lipp leelo sümboli sinise kandle kujutisega. Petseri kloostri kellamäng kutsus inimesi lähemale ja siis kõlas pidulikult hümn, mida paljapäi kuulati. Magnetlindilt kõlasid näitleja Raimo Aasa ilukõneliselt loetud Tartu rahulepingut ülistavad kirjaread. Poska gümnaasium kostitas osavõtjaid kuuma teega. „Rahvakogunemise peakorraldaja Rein Koch kinkis koolile 50 eksemplari faksiimilekoopiat Tartu rahulepingu terviktekstist, mis tänuga vastu võeti,” vahendab Kals, kes paljude teiste sõnavõtjate hulgas samuti lühidalt kõneles ja ette loetud teksti Külauudistele saadetud ülevaatliku loo juurde lisas.

Kals juhtis kuulajate tähelepanu olulistele daatumitele ajalooraamatus.

Täpselt 200 aastat tagasi astus tsaaririigi Liivimaa kubermang Euroopa õigusruumile tubli sammu lähemale. Nimelt kaotati 1819. aastal Lõuna-Eestis ja Põhja-Lätis pärisorjus! Ka oli see aasta Eesti rahvusliku suurmehe Johann Voldemar Jannseni sünniaasta.

Jätka lugemist »

Nõmmel tähistatakse Hiina uusaasta saabumist tule- ja trummisõuga

Teisipäeval, 5. veebruaril kell 18 ootab Nõmme linnaosa valitsus kõiki Nõmme sotsiaalmaja hoovi (Pihlaka 12) tähistama Hiina uusaasta saabumist.

Kelfiriuse tule show Sindi seltsimajas 2015.  a. Foto: Urmas SaardHiina uusaasta saabumise peol esinevad Kelfiriuse tule-show ja rütmigrupp Macieira De Ouro, mida juhib Reigo Ahven.

Nõmme linnaosa vanema Grete Šillise sõnul tähistatakse Nõmmel Hiina uusaasta saabumist esmakordselt. „Kui mujal Nõmmel toimub aasta jooksul mitmeid üritusi nii linnaosavalitsuse kui kodanikuühenduste eestvedamisel, siis Männiku piirkonnas on neid seni olnud vähem. Oleme linnaosa kultuurielu rikastamiseks algatanud mitmeid uusi ettevõtmisi. Näiteks eelmisel suvel kontserdisari Ravila pargis. Loodetavasti kujuneb Hiina uusaasta saabumise tähistamisest Männikul traditsioon,“ lausus Šillis.

Jukko Nooni
Nõmme linnaosa valitsus

 Kelfiriuse tule-show Sindi seltsimajas 2015.  a. Foto: Urmas Saard →

Miks Jüri Trei hoidis Seljamaa monumendi avamise ajal Peterburi Teatajat käes?

105 fotot

Tartu rahulepingu 99. aastapäeval avasid Pärnumaa portreeskulptor Ülo Kirdi loodud Julius Friedrich Seljamaale pühendatud monumentaalse mälestusmärgi Lauri Luur, Jüri Trei, Chätlyn Parts ja Sten Eric Hansen.

Jüri Trei, Lauri Luur, Chätlyn Parts ja Sten Eric Hansen avavad Seljamaa monumendi. Foto Urmas Saard

Jüri Trei, Lauri Luur, Chätlyn Parts ja Sten Eric Hansen avavad Seljamaa monumendi. Foto: Urmas Saard

Sindi gümnaasiumi teleprogrammi SG Reporteri meeskond

Külauudiste infoveski on Julius Friedrich Seljamaa monumentaalse mälestuse jäädvustamisele Sindi linnas sedavõrd rohkelt tähelepanu pööranud, et tekib õigustatud küsimus kas mitte ülemäära palju? Kodanikualgatuse korras sündinud ideekandvuse eest hoolitsenud Sindi ajalooklubi väljendab tänu ka Pärnu Postimehele, Tre Raadiole ja üleriigiliselt levivale Maalehele, kes on alaliselt väikelinna initsiatiivi omapoolselt kajastanud. Tänuväärselt oli kohal ka Sindi gümnaasiumi teleprogrammi SG Reporteri meeskond, kelle videokajastust näeb veidi aega pärast selle loo avaldamist. Vaatamata sellele, et kohalikule kogukonnale tähtsal päeval polnud sündmust kajastamas üleriigiline tele- ja raadioajakirjandus, ei vähendanud see vähe märgatud asjaolu kohalviibinute ülevat meeleolu.

Jätka lugemist »

Trivimi Velliste: pole juhus, et Seljamaa istus Poska paremal käel

Eesti Muinsuskaitse Seltsi auesimehe Trivimi Velliste kõne Julius Friedrich Seljamaa mälestusmärgi avamise puhul 2. veebruaril Sindi gümnaasiumi aulas.

Trivimi Velliste Julius Friedrich Seljamaa monumendi avamisel. Foto Urmas Saard

Trivimi Velliste Julius Friedrich Seljamaa monumendi avamisel. Foto: Urmas Saard

Tartu rahuläbirääkimiste fotodel istub Jaan Poska paremal käel siit Sindist pärit mees – Julius Friedrich Seljamaa

Head Sindi inimesed! Külalised lähedalt ja kaugelt!

Me oleme kindlasti tähele pannud, et kõigel elaval on mälu. Mälu on lindudel, loomadel, isegi pisikestel putukatel ja taimedel. Elusolevus, kes kaotab mälu, on määratud hukule. Nõnda on see kõige elavaga.

Aga mälu on ka rahvastel ja riikidel – nemadki ei saa püsida ilma mäluta. Kui nad kaotavad mälu, siis nad ka hukkuvad. Eesti rahva mälu on pikk, see ulatub tuhandete aastate taha. Kuid ka Eesti riigi mälu on üsnagi auväärne.

Jätka lugemist »

Tartu rahu aastapäeva tähistatakse Eesti paljudes paikades väga erinevalt

Tartu rahulepingu sõlmimise 99. aastapäeval kogunetakse Pärnus Alevi kalmistule, Sindis koolimajja ja Seljamaa mälestusmärgi avamisele, Tallinnas Nõmme Rahu kirikusse.

Nõmme Rahu kirik. Foto Jukko Nooni

Nõmme Rahu kirik. Foto: Jukko Nooni

Juba homme, 1. veebruaril kell 18 toimub Pärnu raekojas Tartu rahulepingu sõlmimise 99. aastapäevale pühendatud kontsert. Esinevad Pärnu Kunstide Maja poistekoorid ja Mihkel Lüdigi nimeline meeskoor. Dirigendid Evelin Mei ja Marika Pärk. Kuulajaid tervitab Pärnu abilinnapea Marko Šorin.

Jätka lugemist »

Päästeliit kuulutas tänasel sünnipäeval välja vabatahtliku pääste aasta

Päästeliit asutati 22. jaanuaril 2010 Riigikogus. Üheksateistkümnest asutajaliikmest on praeguseks saanud 120 liikmesühinguga maa-, mere- ja eripääste vabatahtlikke esindav katusorganisatsioon. Tänavu saab 100 aastat Eesti Üleriigilise Tuletõrje Liidu loomisest, kelle järjepidevuse kandja on Päästeliidu auliige Eesti Tuletõrjeliit (ETL) ning kelle rolli kannab täna Päästeliit.

Õnnenööbi kujutis, vabatahtlik pääste 100

Õnnenööbi kujutis, vabatahtlik pääste 100

100 aastat tagasi ehitati üles meie riiki. Sel ajal tegutses Eestis ligi 150 kodanike vabatahtlikkuse alusel tegutsevat tuletõrjeorganisatsiooni, mis olid sageli kogukonna südameks. 7. septembril 1919 asutasid 26 vabatahtlikku tuletõrjeseltsi Tallinnas Estonia teatris üleriigilise tuletõrjeorganisatsiooni – Eesti Üleriigilise Tuletõrje Liidu. Sellega pandi seaduslik alus üle-eestilisele ühisele vabatahtlikule tuletõrjetegevusele. Tänapäeval tähistatakse seda päeva Eesti tuletõrje päevana. Aastal 2019 on Eesti Tuletõrjeliidu suur juubel, mida tähistatakse ühiselt 7.septembril Türil Eesti tuletõrje ja pääste 100. aastapäevana.

Vabatahtliku pääste aasta pidustuste hulka kuuluvad Päästeliidu Üldkogu 5.-6. aprillil Nelijärvel, XVIII Vabatahtlike Päästjate Foorum 14.-16. juunil Pärnu-Jaagupis, Eesti tuletõrje ja pääste 100. aastapäev 7. septembril Türil ning Päästeliidu Tänuüritus sügisel. Päästeliit ja liikmesühingud tähistavad oma 2019. aasta sündmuseid vabatahtliku pääste aasta osana ning kasutavad sümbolina VABATAHTLIK PÄÄSTE 100 õnnenööbi kujutist ning teemaviiteid #pääste100 #tuletõrje100 #vabatahtlikupäästeaasta.

Heldor Käärats: olen Lurichi usku

Talvistekuu 24. päeval kaheksakümne viieseks saav Pärnumaa mees Heldor Käärats jutustas pühapäeval Seljametsa muuseumisse kogunenud sõpradele, tuttavatele ja spordisõpradele varemgi paljukuuldud pikast sportlikust eluteest, mida ilmestasid mitmesugused põnevad seigad.

Priit Neeme annab Pärnumaa spordiajaloo seltsi poolt Heldor Kääratsile üle tänukirja. Foto Urmas Saard

Priit Neeme annab Pärnumaa spordiajaloo seltsi poolt Heldor Kääratsile üle tänukirja. Foto: Urmas Saard

Heldori lemmikained olid ajalugu, geograafia ja kehaline kasvatus

Muuseumi näituseruumis tutvuti spordiajalugu koguva vanahärra väljapanekutega. Enne spordimehele sõna andmist eelnes õnnitlejate lõputu rivi. Lilled, kingitused, kallistused on juubeli lahutamatu osa. Heldor ise asetas siiski pearõhu spordile ja nimetas kogunemist spordiajaloo päevaks.

„Olin koolipoiss ja mäletan seda pühapäeva täpselt. Minu isa võimaldas oma leerivennale ulualust. Minu ülesanne oli natuke lammastel silm peal hoida. Ulualust saanud mees pani teki murule maha, olime seal kaks tõsist eesti meest. Üks 46 ja teine kaheksane. Vahetasime siis muljeid. Tema rääkis mulle, kuidas ta tegi noore mehena Lurichit. Olevat olnud üks raamat, mille järgi nad harjutasid. Ma olen seda raamatut otsinud, aga ka spordimuuseumist ei leidnud. Ta rääkis sellest, kuidas Lurichit tehes saab harjutamisega osavaks ja tugevaks,” meenutas Heldor. Ta tunnistas, et on rohkem Lurichi, kui Lutheri usku.

Jätka lugemist »

Ajaloopäevade sarja teemaks on Tartu rahu

Tartust alustatud teekonnal läbi Viljandi ja Tallinna toimub neljas ajaloopäev „100 aastat Tartu rahulepingut“ eelseisval laupäeval Rakveres, kus jätkatakse seniste lektorite osavõtul sama kavaga ettevalmistatud teemade käsitlemist.

bdr

Seto laulukoor Sõsarad esineb ajaloopäeval Tallinna rahvaülikooli ruumes. Foto Ants Erm

Senise tava kohaselt kaunistab loengusaali leelot iseloomustav sinise kandle kujutisega Petseri maakonna rohe-valge lipp, seinal Petseri maakonna ja Eesti Ingerimaa maakaart. „Kuigi Konstantinoopoli patriarh Bartholomeos I pole veel endast setode ühendaja ja kaitsjana märku andnud, pole see aeg enam kaugel,” usub ajaloolane Aldo Kals, üks ajaloopäeval esinejatest. „Alles hiljuti kiskus ta Moskva õigeusu kiriku haardest välja Ukraina õigeusu kiriku. Küllap jõuab järg kord ka setodeni. Seda lootust kannab loengusaalis põleva küünla taga setode ajalooline Püha jüri ikoon,” selgitab Kals. Ürituse juhataja Rein Kochi töölauda kaunistab Eesti ajaloo tormides räsitud sinimustvalge laualipp. „See peab meisse sisendama teadmist, et petserimaalaste ja ingerimaalaste mured pole üksnes nende, vaid meie kõigi omad,” jätkab ajaloolane.

12. jaanuaril koostöös Tallinna Rahvaülikooliga korraldatud ajaloopäeval jahmatas kohalviibinuid Jüri Vaidla saadetud kiri õiguskantslerile ja teistele riigiametnikele ning poliitikutele. Vaidla osundas kontrolljoone taga sündinud petserimaalastele, keda Eesti valitsus käsitleb välismaalastena ja keelduvat Nõukogude Armees teenitud aastaid tööstaaži hulka arvamast.

Jätka lugemist »

Seljamaa monumendi mõttest kuni selle teostumiseni

Pikk teekond saab käidud ja rahuldustundega võib nentida, et Tartu rahu 99. aastapäeval võime avada Sindi linnas mälestusmärgi Julius Friedrich Seljamaale.

Jüri Puust ja Ülo Kirt. 2018. a märtsi lõpus tutvustas Ülo Kirt Seljamaale püstitatava mälestusmärgi maketti. Foto Urmas Saard

Jüri Puust ja Ülo Kirt. 2018. a märtsi lõpus tutvustas Ülo Kirt Seljamaale püstitatava mälestusmärgi maketti. Foto: Urmas Saard

Seljamaa mälestusmärgi avamine ei toimu küll mitte nii suurejooneliselt kui tema matused 1936. a suvel, kuid siiski tema sünnipaiga kogukonnale omase väärikusega

Mind on palutud meenutada asjaajamiste kulgu alates ideeseemnekese mulda poetamise hetkest, jutustada mõtte idanemisest ja viimaks rääkida päris käega katsutavatest tegemistest. Kuna sellest kõigest poleks mõeldav mõne minuti jooksul avapäeval kõnelda, siis üritan mälu värskendada vähe pikema kokkuvõtliku kirjatükiga.

Üsna peatselt pärast Sinti elama asumist märkasin selle väikelinna võlusid avastades võrratult suurel hulgal meeldivat vaimsust, mida ühe pisikese kogukonna rüpest on laia ilma levitatud. See ei ole üksnes minu tunnetus.

Jätka lugemist »

Vabadussõja Kehra lahingu mälestussammas on taastatud

1919 a 4. jaanuaril peetud võidukas Kehra lahing oli esimene edukas soomusrongilahing, ühtlasi Vabadussõja tähtsaim murdelahing, millega peatati punaste pealetung pealinnale.

Kehra lahing oli märgiline Vabadussõja murdelahing, mis peatas punaste pealetungi Tallinnale

Kehra lahing oli märgiline Vabadussõja murdelahing, mis peatas punaste pealetungi Tallinnale

Mälestussamba avamispidu läheb käima pühapäeval, 6. jaanuaril, algusega kell 11:00

„Lahingu saatuse otsustas soomusrong number 1, mis komandör Anton Irve juhtimisel Kehra jaamast vaenlasele vastu läks. Praeguse Lahinguvälja raudteepeatuse juures peetud lahingus hävitati punaste väeüksus ja peatati vaenlase pealetung,” kirjutab Arvi Karotam, Anija vallavanem ja mälestussamba taastamise eestvedaja valla kodulehel.

Jätka lugemist »

Soomusauto, tants ja saluut Jõgeva aastavahetuspeol

31. detsembriga lõppes Eesti jaoks oluline aasta – meie riigi sajanda sünnipäeva aasta. Sel puhul toimusid maakonnakeskustes juubeliaasta lõpupeod. Jõgeval kandis pidu pealkirja „Sajaga edasi, Jõgeva!”.

Soomusauto koopia. Foto Jõgeva kultuurikeskuse FB lehelt

Soomusauto koopia. Foto: Jõgeva kultuurikeskuse FB lehelt

Hümni laulmiseks olid ergutajateks eeslauljad Jõgeva kammerkoorist

„Eesti tantsib” viimase ühistantsimise õpetamiseks koostati neljast erinevas žanris lühikesest tantsust koosnev popurrii. Tantsude selgeks õppimine folklooriseltsi tantsupedagoogi ja Jõgeva kultuurikeskuse kunstilise juhi Marika Järveti eestvedamisel algas aasta viimasel päeval kell 14. Sündmused jätkusid tund aega hiljem ühistantsimisega. „Elamused olid ilusad ja vahvad. Mitmed, kes algul pealt vaatasid, tulid ka ise kaasa tantsima. „Tantsimas olid inimesed erinevatest põlvkondadest,” ütles Folklooriseltsi Jõgevahe Pere naisrühma tantsija Katrin Mikk.

Jõgeva muuseum tõi kultuurikeskuse ette vaatamiseks Teise Maailmasõja eelses Eesti Vabariigis kasutusel olnud soomusauto koopia.

Jätka lugemist »

Sindi mälestas oma sangareid

Täna kell 10.30 helises Sindi Jumalailmumise kiriku tornikell ja Sindi gümnaasiumis mälestati Vabadussõjas langenud võitlejaid.

Sindi gümnaasiumis mälestatakse Vabadussõjas langenuid. Foto Maris Voltein

Sindi gümnaasiumis mälestatakse Vabadussõjas langenuid. Foto: Maris Voltein

Õpetaja Lembit Roosimäe rõhutas 3. jaanuaril alanud vaherahu tähtsust, mis lõpetas kahurite „kõnelused” ja lubas jätkata diplomaatilisi läbirääkimisi kuni Tartus sõlmitud rahulepingu allkirjastamiseni. Roosimäe sõnul räägitakse Tartu rahu tähtsusest põhjalikumalt 2. veebruaril, kui Sindi gümnaasiumi esisel väljakul avatakse diplomaat Julius Friedrich Seljamaale pühendatud mälestusmärk.

„Eesti kaotas otsese lahingutegevuse käigus 3588 inimest, mis on võrreldav peaaegu Sindi suuruse linna elanike arvuga,” rääkis Roosimäe. Mõeldes Vabadussõja Eesti poolsele inimkaotusele üldarvus, siis on see 6275 langenu ja hukkunu näol oluliselt rohkem, kui praeguses Sindis inimesi. Sindi gümnaasiumis asuvale Vabadussõjas langenute mälestusmärgile on kantud kümne Sindiga seotud mehe nimed. Tori abivallavanem Jana Malõh ja Sindi gümnaasiumi direktor Ain Keerup asetasid mustast graniidist mälestustahvli ette sinimustvalgete lintidega kaunistatud lillekorvid. Auvalves seisid gümnaasiumit lõpetav lipu seltsi liige Chätlyn Parts ja tema klassivend Egon Gentalen. Neist esimene õpilasesinduse president ja teine sama esinduse liige.

Urmas Saard

 

Jõuluõhtu tulukesed Eestimaa kalmistutel

Eelmise sajandi algul kujunenud jõuluaegne kalmistute külastamise tava kestab tänini ja väga paljud inimesed läidavad küünlatule oma kallite lähedaste kalmudel.

Jõuluõhtul Pärnu Metsakalmistul Foto Urmas Saard

Täna hommikul sattus pilk 1936. aasta 28. detsembri ajalehe Uus Eesti uudislõigule, millest võib lugeda, et alles mõni aasta tagasi hakkas meil juuri ajama uus ja kaunis komme põletada kalmistuil lahkunute haudadel jõuluküünlaid. „Ka äsjamöödunud jõululaupäewa õhtupoolikul kujunes Rahumäe kalmistu Tallinna külje all rahwaste rändamise kohaks. Sinna olid kogunenud külastajaid nii Nõmmelt kui ka Tallinnast, enamasti igal jõulukuuseke ja küünlad kaasas, et neid oma kallimate kalmuküngastel põlema süüdata.”

Urmas Saard

 

Jõuluõhtul Pärnu Metsakalmistul. Foto: Urmas Saard →

Jätka lugemist »

Joosep Tammo: kas lahkume jõuluaegselt jumalateenistuselt pettunud või õnnistatud inimestena

Pärnu Raeküla Vanakooli keskusel kestab juba palju aastaid väljakujunenud tava koguneda väikese hulgakesega jõululaupäeva keskpäeval väga erinevaid aegu näinud koolimaja saali.

Joosep Tammo Raeküla Vanakooli keskuses Foto Urmas Saard

Joosep Tammo Raeküla Vanakooli keskuses. Foto: Urmas Saard

Kui kõik saaksid oma tahtmist, siis jääksid tollele pildile ehk veel härg ja eesel

Kõigil aastatel – küll suuremas küll väiksemas koosseisus – on laulnud jõuluajale sobivaid laule Pärnu oikumeeniline naiskoor Ester Murrandi juhatamisel ja klahvpilli saatel. Nii anti ka täna 15 kooriliikme osavõtul lühike jõulukontsert. Lisaks koorilauludele esinesid Ester Murrand ja Sirli Küber kahekesi lauluga „Üks laul”, mille autor on Piret Laikre. Kuulajaid oli tavapäraselt mõnevõrra rohkem kui esinejaid. Püha jõululaupäeva jumalateenistus ei sarnanenud harjumuspärasele kiriklikule teenistusele mõnes suuremas sakraalhoones või väiksemas palvemajas. Pigem meenutas hubast koosviibimist salongikontserdil.

Jõulujutluse pidas Pärnu Immaanueli koguduse karjane ja Raeküla linnaosa oma mees Joosep Tammo, keda paluti juba kolmandat aastat järjest sõnaga teenima.

Jätka lugemist »

Jõgevalt läkitati jõulurahusõnum tervele Eestimaale

Kolmandal advendil kuulutas Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku piiskop Joel Luhamets Jõgeval Kultuurikeskuse ees välja jõulurahu kogu Eestile.

Meeleolukas vaade jõulurahu väljakuulutamisel. Foto erakogu

Meeleolukas vaade jõulurahu väljakuulutamisel. Foto: erakogu

Jätka lugemist »

Kümnene Sindi Šal-lal-laa Tori kirikus

Ansambli Šal-lal-laa juubeli- ja jõulukontsert „Kümme jõulu” algas Tori kirikus Anne Adamsi külalisesinemisega.

Šal-lal-laa 10. sünnipäeva kontserdil Tori kirikus Foto Urmas Saard

Šal-lal-laa 10. sünnipäeva kontserdil Tori kirikus. Foto: Urmas Saard

teie ampluaa on läinud nii laiaks, et võite laulda pea ükskõik mida

Eile õhtul püüdis Eesti Sõjameeste Mälestuskirikus pilku punase vaibaga kaetud põrand, kus liikusid, seisid ja laulsid üksnes Šal-lal-laa sädelevad naised. Lava äärele olid nähtamatud päkapikud jätnud oma mütsid, et tavatul kombel avaldada lugupidamist menukale naisansamblile, kes juba kümme aastat laulnud endi ja kuulajate rõõmuks. Aga Šal-lal-laad ei kiitnud üksnes erilise sagimisega päkapikud ja suur hulk kirikusse kogunenud kontserdikülalisi. Kahtlematult oli Šal-lal-laale tunnustuseks ka siinse lähedal asuva Pulli küla lapsepõlvemaalt pärit Anne Adamsi esinemine.

Adamsi arvates sunnib kirikus esinemine tegema pisut teisi valikuid võrreldes muude esinemispaikadega. Kuid kindlasti sobis lauldes lahkunutele mõtlemine. Meeldivalt kõlas ka kodu teema laulus, mille sõnad on Adamsil sündinud kahasse Villu Kanguriga. Hando Runneli sõnadel “Jõe vesi on voolanud ära” tõi mõtted realsuse tunnetusele, et elu on jälle ohtlikumaks muutunud.

Jätka lugemist »

Eneli Arusaar: luulehommik oli hingepisaraid täis

Vana kalendri järgi täitus 12. detsembril Lydia Koidula sünnist 175 aastat. Sindi gümnaasiumis tähistati eestlasest esimese tuntuima naisluuletaja, eesti teatri rajaja, näite- ja jutukirjaniku, ühiskonnategelase ning rahvusliku liikumise sümbolkuju juubelipäeva suurepärase kirjandusliku kogunemisega koolimaja aulas.

Lydia Koidula 175.  sünniaastapäeva tähistamine Sindi gümnaasiumis Foto Urmas Saard

Lydia Koidula 175. sünniaastapäeva tähistamine Sindi gümnaasiumis. Foto: Urmas Saard

„Kavas olid minu suured näiteringi lapsed ja minu esimese klassi õpilased, kaasatud olid ka vilistlane Georgina Ristoja ja kooli raamatukogu juhataja Imbi Jalakas,” rääkis asetleidnud sündmusest Sindi gümnaasiumi algklasside õpetaja Eneli Arusaar. Tunni jooksul liiguti Koidula elu ja loominguga sünnist surmani. Luuletused põimusid kavasse ühes jutustustega sellest, kuidas ja miks need sündisid. Esinejaid oli kokku 28.

1.a klassi õpilased lugesid luuletust „Kitsetall”, mille poetess kirjutas 139 aastat tagasi. Südant puudutasid „Kodu”, „Tamme ladva vahelt vaatab”, „Jutt”, „Ise”, „Enne surma – Eestimaale”.

Chätlyn Parts luges „Ema süda”. Järgnevalt tuli „Ema süda” esitusele ka koreograafiliselt, mida esitasid nende endi seades Lisette Kandima ja Chätlyn Parts. Tantsiti lumivalgetes kleitides. Georgina Ristoja luges luuletust „Eesti muld ja eesti süda,” mille on tuntuks laulnud ansambel Ruja, ja mida kuulajad võisid helikandjalt kuulda. Rujat kuulates tõusis rahvas lausa püsti. „Luulehommik oli hingepisaraid täis ja mina õnnelik, et saime hinge puudutada.” lausus Arusaar.

Jätka lugemist »

Sada aastat Eesti riigilipu heiskamisest Pika Hermanni torni

Toompeal Kuberneri aias tähistasid Riigikogu ja Eesti lipu selts koos isamaaliste ühenduste ning Tallinna koolidega saja aasta möödumist sinimustvalge lipu heiskamisest esimest korda riigilipuna.

Tallinna koolinoored Kuberneri aias. Foto Peeter Hütt

Tallinna koolinoored Kuberneri aias. Foto: Peeter Hütt

„Täna, täpselt sada aastat tagasi, 12. detsembril, heisati sinimustvalge trikoloor esimest korda Pika Hermanni torni riigilipuna. Mälestusväärse tähtpäeva tähistamisel osalesid põhiseaduslike institutsioonide esindajad. Pidulikult rivistusid teiste hulgas üles Tallinna Westholmi gümnaasiumi, Tallinna ühisgümnaasiumi ja Tallinna 21. kooli esindused, kelle hoida olid Riigikogu poolt kingitud pidulikud sinimustvalged lipud. Samasuguse lipuga oli kohal ka Eesti lipu selts,” rääkis toimunust Jüri Trei, lipu seltsi esimees.

Riigikogu esimees Eiki Nestor kutsus üles sinimustvalget heiskama torni tippu uhkusega südames ja rõõmu tundes, sest meie riik on vaba ja demokraatlik. „Usume ja loodame, et see kestab aegade lõpuni. Sinine põhjamaise taeva värv annab usu helgesse tulevikku, must meenutab meie rahva minevikku ja mullapinda ning valge juhatab teed meie rahva vaimuvalguse poole,” kõneles Nestor.

Ajaloolane Küllo Arjakas tegi tagasivaate möödunud sajale aastale.

Jätka lugemist »

Briti sõjalaev jõuab Eestisse 100-aastase riikidevahelise sõpruse tähistamiseks

Homme jõuab Vanasadamasse Briti Kuningliku Mereväe fregatt HMS St Albans tähistamaks täpselt saja aasta möödumist Briti sõjalaevade jõudmisest Tallinnasse, mis pakkusid Eestile Vabadussõjas tuge. Briti Kuningliku Mereväe laev jääb Tallinnasse 15. detsembrini ning on viimasel päeval avatud kõigile huvilistele.

Briti Kuningliku Mereväe fregatt HMS St Albans. Foto Kaitseväe kodulehelt

Briti Kuningliku Mereväe fregatt HMS St Albans. Foto: Kaitseväe kodulehelt

Suurbritannia tuli meile appi selle kriitilises punktis

Briti suursaadiku Theresa Bubbeari sõnul tunneb ta uhkust, et Ühendkuningriik sai ajaloolisel hetkel Eestile abi pakkuda. „Selle aasta jooksul mööda Eestit rännates ning Eesti inimestega suheldes olen veel rohkem mõistnud ja tunnetanud, kui oluline oli see hetk Eesti ajaloos ning kui tugev ja kestev on meie riikidevaheline sõprussuhe, mis aastal 1918 alguse sai. HMS St Albans jõudmine Tallinna on märgiks sellest, et nii nagu 100 aastat tagasi, on Ühendkuningriik endiselt Eestiga, ning ka järgmise 100 aasta pärast seisame õlg õla kõrval sama kindlalt,“ rääkis Bubbear.

„Vabadussõda oli Eestile pöördeline sündmus ning Suurbritannia tuli meile appi selle kriitilises punktis,“ sõnas Riigikantselei EV100 suursündmuste juht Margus Kasterpalu. „Igas olukorras on julgem, kui su kõrval on sõber. Suurbritannia ulatas meile sada aastat tagasi abikäe ja on suur rõõm tänavu tähistada üheskoos nii Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva kui ka pikka sõprust,“ lisas Kasterpalu.

Jätka lugemist »

78 aastat Jaan Tõnissoni vahistamisest

Tänavu 22. detsembril möödub 150 aastat Eesti riigimehe Jaan Tõnissoni sünnist, 13. detsembril 78 aastat tema vahistamisest Nõukogude okupatsioonivõimu poolt. Jaan Tõnissonil ei ole teadaolevat hauda.

President Kersti Kaljulaid Tallinna Metsakalmistul. Foto Urmas Saard

Neljapäeval, 13. jõulukuu päeval 2018 algusega kell 13 mälestatakse riigimeest Tallinna Metsakalmistul riigivanemate kenotaafi juures. Mälestussõnu lausuvad Vabariigi President Kersti Kaljulaid, Eesti Üliõpilaste Seltsi vilistlane, EV 100 juhtrühma liige Margus Kasterpalu ja Eesti Mälu Instituudi esindaja Sergei Metlev. Muusikaliselt kaunistab talitust ansambel Meriko Merike Toro juhatusel.

Kell 15 järgneb ettekannetega mälestuskoosolek endises Patarei vanglas, Jaan Tõnissoni võimalikus mõrvamispaigas. Kõnelevad Riigikogu aseesimees Kalle Laanet, riigihalduse minister Janek Mäggi, Jaan Tõnissoni Seltsi esinaine Krista Aru ning ajaloolased Ago Pajur ja Meelis Saueauk. Osavõtt kutsetega.

MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum

 

President Kersti Kaljulaid Tallinna Metsakalmistul. Foto: Urmas Saard →

Sindi gümnaasiumis söödi Lotte ema küpsetatud pannkooke

Sindi gümnaasiumis algas uus koolinädal kohe esimese tunni ajal kogunemisega koolimaja aulasse, et väikese ajalise nihkega tähistada eilsega saabunud esimest adventpüha.

Advendihommik Sindi gümnasiumis Foto Urmas Saard

Advendihommik Sindi gümnasiumis. Foto: Urmas Saard

Kas äkki peaks ema käest küsima, mis või kes see on?

„Nii on säärane tava juba aastaid kestnud,” ütles direktor Ain Keerup, kes ühiselt oma 12. klassiga juba aegsasti tänaseks hommikuks ettevalmistusi tegi. Lühike näitemäng „Advent – Lotte jõulud” kirjutati ja lavastati gümnasistide lõpuklassis ainult üheks esinemiseks. Rollides osalesid Lotte (Chätlyn), Lotte ema Anna (Meelike),  Bruno (Egon), Albert (Toomas), Adalbert (Martin S), Alberti ema Sofi (Margit) ja jõuluvana (Ain).

Loo stsenaariumi kirjutasid kokku Ain Keerup ja Chätlyn Parts.

Lotte pani hommikul sussid jalga ja raadio mängima. Raadiost kuuldus tantsulist jõululaulu, mille järgi tantsides suundus Lotte vannituppa. Järsku sooviti raadiost ilusat esimest adventi. Miskipärast ehmatas Lotte kuuldust poolsurnuks ja hüüatas: „Advent? Advent? Appi, mis advent, oota – kus kohas. Kas äkki peaks ema käest küsima, mis või kes see on?”

Jätka lugemist »

Petserimaa lipp Tartu tänavatel

Laupäeval, 1. detsembril tähistas eestikeelne Tartu Ülikool oma 99. sünnipäeva tavakohase tõrvikurongkäiguga. Vanemuise tänava 46 õppehoone juurest kogunesid trummipõrina saatel uhkete lippude alla üliõpilaskorporatsioonide ja –seltside liikmed, lisaks akadeemiline kaitseliit, ülikooli taidluskollektiivid ja nende sappa ka mõned vilistlased.

Petserimaa lipuga Tartus Vanemuise tänaval. Foto Edgar Saar

Petserimaa lipuga Tartus Vanemuise tänaval. Foto: Edgar Saar

Nende ees sammus Seto Kuningriigi sootska Paul Hagu plakatiga, mis tänas Petserimaa üliõpilaskonna nimel Tartu Ülikooli kõrghariduse eest! Kuna sel aastal oli rahvusvahelise tuntusega Petserimaa Vilo valla Alaotsa küla Piiri talust pärit mikrobioloogi, veterinaariadoktori Teodor Kõivastiku 110. sünniaasta, siis oli pandud just tema kõigi nimel suurkooli mõtteliselt tänama. Tõrvik heitis elavat valgust väikesele kolonnile, mille kohal lehvis tuules uhkelt sinise kandlega Petserimaa rohe-valge maakonna lipp. Kannel sümboliseerib leelot ja selle suurim asjatundja sammuski meie kolonni ees.

Olime oma ülikoolist saanud teoreetilised teadmised demokraatlikust õigusriigist, mille üheks koostisosaks on sõnavabadus. Nii me ei saanud aru rongkäigu ülevaatajast, kes ei soovitanud kanda poliitilisi plakateid. See tuletas meelde täpselt 50 aastat tagasi Tšehhi sündmuste taustal toimunud üliõpilaspäevade samasugust tõrvikurongkäiku, kus need olid keelatud, kuid siiski olemas. Seekord neid polnud, aga miks neid olla ei või?

Jätka lugemist »

Vabadussõja alguse sajandat aastapäeva tähistas väikelinn Sindi tähelepanuväärse aupaklikkusega

Aare Külaots: „Sindi gümnaasiumil on midagi, mida temalt mitte keegi ära võtta ei saa ja vilistlased, keda me ei saa unustada. Selles mõttes on Paikuse põhikool natuke kade.”

Kaitseliidu Pärnumaa maleva auvalve Vabadussõjas langenute mälestustahvli kõrval Sindi gümnaasiumis. Foto Urmas Saard

Kaitseliidu Pärnumaa maleva auvalve Vabadussõjas langenute mälestustahvli kõrval Sindi gümnaasiumis. Foto: Urmas Saard

Tolles omaaegses Sindis on sündinud viis inimest, kes saanud Vabadusristi

Kesknädalal, 28. novembril, algas Eesti ajaloo suursündmuse meenutuste päev Sindis Vana kalmistu ühiskülastusega kapten Viktor Araki kalmule ja jätkus Sindi gümnaasiumi korraldatud õpilaskonverentsiga.

Veerand tundi enne keskpäeva rivistusid koolimaja peahoone esimese korruse avaras koridoris kümned õpilased sinimustvalgeid kandelippe hoidma. Vabadussõjas langenud kümne langenud sõjamehe mälestustahvli juures seisis kaitseliitlaste auvalve. Konverentsile saabujad võisid peatuda eeskujulikult turvatud rariteetide laua juures, et näha väga lähedalt Helmut Aasamäe isiklikku kogusse kuuluvat nn „vereristi” ja legendaarse õpetaja Lembit Roosimäe raamaturiiulilt valitud eriti huvipakkuvat kirjandust Vabadussõja kohta. Laual põlesid kaks komplekti sinist, musta ja valget värvi küünlad.

Jätka lugemist »

Nõmmel meenutati Vabadussõja algust

Vabadussõja alguse meenutamiseks süütasid Nõmme linnaosa vanem Grete Šillis, ajaloolane Leho Lõhmus ja Nõmme Rahu koguduse õpetaja Ove Sander Hiiu-Rahu kalmistul õppursõdur Hugo Läänemetsa haual küünla ning asetasid kalmule lilled. Mälestusüritusel osalesid erinevate Tallinna kirikute vaimulikud.

Vabadussõja alguse meenutamine Hiiu-Rahu kalmistul Foto Jukko Noomi

Vabadussõja alguse meenutamine Hiiu-Rahu kalmistul. Foto: Jukko Noomi

„Eesti iseseisvus ja vabadus saavutati vere hinnaga. Kuigi Vabadussõja lahingutest on möödunud pea sajand, on iga uue põlvkonna jaoks vaja meelde tuletada, et vabas riigis elamine pole midagi iseenesestmõistetavat,“ lausus Nõmme linnaosa vanem Grete Šillis.

Leho Lõhmus andis ülevaate 17-aastasena langenud Hugo Läänemetsa lühikeseks jäänud eluteest. „Eesti eest andsid Vabadussõjas elu väga paljud noored mehed, aga teiselt poolt olid need ka Eesti eest elamata jäänud elud. Hugo Läänemets läks Vabadussõtta vabatahtlikult koos 129 koolivennaga ning teenis õppursõdurina soomusrongil nr 3. Hugo Läänemets langes 5. märtsil 1919 lahingus Põhja-Lätis Stakelni all,“ sõnas Lõhmus.

Jukko Nooni
Nõmme linnaosa valitsuse avalike suhete nõunik

Samal teemal:

Vabadussõja 100. aastapäeva hommikul Sindi Vanal kalmistul Foto Urmas Saard

 

 

 

Sindi Vanal kalmistul mälestati sangareid