Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

mai 2019
E T K N R L P
« apr    
 12345
6789101112
13141516171819
20212223242526
2728293031  

Viivi Palmissaar: Sindi lasteaed areneb ja muutub koos ajaga

99 fotot!

Riigi vanima järjepidevalt töötava Sindi lasteaia 125. sünnipäeva nädala pidustused tipnesid neljapäeva õhtupoolikul kontserdi, moedemonstratsiooni, Viivi Palmissaare koostatud juubeliraamatu esitluse, majas toimunud ringkäigu ja banketiga, kus üllatusesinejatena tegid etteaste Sindi gümnaasiumi tüdrukud ja John.

Viivi Palmissaar. Foto Urmas Saard

Viivi Palmissaar. Foto: Urmas Saard

Moedemonstratsioon juubelit tähistavas Sindi lasteaias. Foto Urmas Saard

Moedemonstratsioon juubelit tähistavas Sindi lasteaias. Foto: Urmas Saard

Karolina arvates on lasteaeda vaja selleks, et õpetajad saaksid oma tööd teha

28. märtsil toimunud peoõhtul osalesid lasteaia praegused ja endised töötajad ning koostööpartnerid. Muusikasaali sammusid Tibude, Pesamunade ja Nublude rühma lapsed, nende järel õpetajate ansambel. Ühiselt lauldi oma lasteaia tunnuslaulu „Sindi lasteaialaulu”: „… sõbrad terveks eluajaks võtan kaasa sellest majast…”

Sissejuhatavad sõnad ja tervituse ütles direktor Kairi Rinaldo. Esmalt nimetas ta lasteaia kohta mõned olulised faktid, aga tõi valiku näiteid ka lastelt kuuldud arvamustest. Nelja-aastane Kertu arvas, et lasteaeda on vaja mänguasjade jaoks. Viieaastase Karolina arvates on lasteaeda vaja selleks, et õpetajad saaksid oma tööd teha. Viieaastane Aron ütles, et lasteaias saab meisterdada ja voolida ka siis kui kodus plastiliini ei ole. Kuueaastase Christopheri arvates saavad vanemad lasteaias käivatest lastest puhata.

Jätka lugemist »

Seaema Helmi kiitis Sindi lapsi, kes loevad erilise õhinaga

Sindi linnaraamatukogu kutsel kogunesid täna ennelõunal kõige innukamalt raamatuid lugevad lapsed Sindi seltsimajja, kus seaema Helmi tutvustas Leiutajate küla leiutusi, lustis mängida ja laulda ning abistas raamatukogutöötajaid tublidele lugejatele kirjandust kinkides.

Üheksandal Sindi linnaraamatukogu korraldatud raamatupäeva vastuvõtul Sindi seltsimajas. Foto Urmas Saard

Üheksandal Sindi linnaraamatukogu korraldatud raamatupäeva vastuvõtul Sindi seltsimajas. Foto: Urmas Saard

Lasteosakonna vanemraamatukoguhoidja Rita Raudsepp rääkis, et alates 1967. aastast tähistatakse 2. aprillil, Hans Christian Anderseni sünniaastapäeval, rahvusvahelist lasteraamatupäeva ja just sellel ajal avaldab Sindi linnaraamatukogu kõige suurema lugemishuviga lastele igal kevadel erilisel ja pidulikul viisil kiitust – tänavu juba üheksandat aastat. „Meie oleme statistika teinud eelmise aasta laenutuste edetabeli põhjal ja valikusse jäi 24 nime,” selgitas Raudsepp.

Raamatukogu direktor Ene Michelis küsis lastelt: mis aasta on 2019? Kiiresti tuli ka õige vastus, ilma valesid vastuseid pakkumata – eesti keele aasta. „Tubli. Aga mis aasta veel?” Teati nimetada ka emakeele aastat. Kuid direktor ootas veel midagi ja pidi ise lastele selgitama, et meil on veel üks kalender, mida vanemad inimesed tunnevad paremini. „Kas keegi teab, mis aasta meil Hiina kalendri järgi on?” Ja siis tuligi palju lugenud lastelt oodatud vastus – sea aasta. Küsimise peale, kas lastele meeldivad sead, tekkis vaikus ja ettevaatlik õlakehitus. „Ei tunnegi siga?”, mis peale läksid lastel suud laiale naerule. „No selle vea parandame me täna küll ära,” lubas direktor.

Jätka lugemist »

Suur pildigalerii: Eesti eakaim järjepidevalt tegutsev lasteaed pidas “Aardejahti”

Käesoleva nädala kolmele päevale kavandatud Sindi lasteaia 125. sünnipäeva tähistamine algas täna hommikul “Aardejahiga” ja lõppes hästi pika tähtedeks ja numbriteks kujundatud tordi söömisega.

Sindi lasteaia direktor Kairi Rinaldo kohtub oma kabinetis lastega ja palub vastata mitmesugustele küsimustele. Foto Urmas Saard

Sindi lasteaia direktor Kairi Rinaldo kohtub oma kabinetis lastega ja palub vastata mitmesugustele küsimustele. Foto: Urmas Saard

„Aardejahil” otsiti peidetud kingitust akende ja klaveri alt, aga magusa kuldse medali peidikuni jõuti hoopis lippudele lähenedes

Kui eile pidasid pidu sõimerühmad, siis tänane ennelõunane aeg pühendati lastele alates nelja-aastastest kuni kooli minevate lasteni. Kooli tänaval asuv peamaja võttis vastu ka Sindi gümnaasiumis tegutsevad koolieelikute rühmad. “Aardejahil” käisid rühmad neljas ruumis: muusikasaalis, direktori kabinetis, liikumisetoas ja tervisetoas.

Võibolla pidanuks direktori kabinet olema täna erakorraliselt palju suurem, aga näis, et keegi ei nurisenud kitsaste olude üle. Pigem vastupidi. Ei juhtu ju sageli, et direktor kutsub lapsed oma töötuppa. Erilist elevust tekitas võimalus istuda Kairi Rinaldo toolile. Kahekesi mahuti lahedasti ühele toolile, et tähtsalt küünarnukiga lauale nõjatudes toimuvast ülevaadet saada. Kes direktori laua taha ei mahtunud, istusid rõõmsalt nahkdiivanitel või seisid leplikult lihtsalt püsti.

Jätka lugemist »

Otepää korraldab linna sünnipäeva auks balli

1. aprillil 1936. aastal sai Otepää linnaõigused. Sellel aastal möödub sellest 83. aastat. Linna sünnipäeva auks toimub 1. aprillil kell 18.00 Otepää Kultuurikeskuses sünnipäevaball.

Otepää linna avamispidustused- Eesti Rahvusarhiiv, Otepää 1926.aastal – erakogu

Otepää linna avamispidustused- Eesti Rahvusarhiiv, Otepää 1926. aastal – erakogu

Kui 1862. aastal sai tegevusloa alevik, sai aleviku nimeks Nuustaku, mis vahetati ajaloolise Otepää nime vastu välja alles 60 aastat hiljem

Esinevad Otepää gümnaasiumi segakoor ja lastekoor, segakoor Eveko, segarahvatantsurühm Nuustaku ja naisrahvatantsurühm Vesiroos. Sünnipäevalaps jagab ka sünnipäevatorti. Antakse üle Otepää valla medalid ning tunnustatakse valla parimaid sportlasi. Ballitantsudeks mängib orkester Tamme. Sissepääs prii.

Traditsiooni kohaselt tervitavad Otepää lasteaia lapsed linna sünnipäeva puhul Otepää vallavalitsust 1.aprillil kell 11.30 muusika ja lauluga.

„Ootame kõiki vallakodanikke ja külalisi linna sünnipäeva tähistama,“ ütles Otepää vallavanem Kaido Tamberg. „Otepää on väärika ajalooga koht ja on seda kindlasti ka tulevikus.“

Vaata videot Otepääle linnaõiguste andmisest 1. aprillil 1936.

Jätka lugemist »

125-aastane Sindi lasteaed pidutseb

Sindi linnas järjepidevalt tegutsev Eesti vanim lasteaed pidas täna juubelipidu kõige noorematega – osalesid sõimerühmade mudilased.

Sindi lasteaia 125. sünnipäeva pidu sõimerühma mudilastega. Foto Urmas Saard

Sindi lasteaia 125. sünnipäeva pidu sõimerühma mudilastega. Foto: Urmas Saard

Jätka lugemist »

Avinurmes mälestati küüditatuid ajalootragöödiat meenutava vaguni avamisega

Täna, 25 märtsil, avati Mustvee vallas Avinurmes ajaloohõnguline vagun seitsekümmend aastat tagasi toimunud massiküüditamise mälestuseks.

Küüditamisvaguni näidis Avinurmes. Foto Aivar Saarela

Küüditamisvaguni näidis Avinurmes. Foto: Aivar Saarela

Jätka lugemist »

Eesti kõige eakam järjepidevalt töötav lasteaed tähistab juubelit

Sindi lasteaia asutas 1892. aastal tollase kalevivabriku direktor Joseph Wulff. Tegevusluba saadi 1894. aasta kevadel, mida loetakse lasteaia tegevuse algusaastaks.

Sindi lasteaed läbi sajandite. Foto Urmas Saard

Sindi lasteaed läbi sajandite. Foto: Urmas Saard

Alates tänavu 1. jaanuarist võttis kauaaegselt direktorilt ameti üle Kairi Rinaldo

Kuigi lastehoidusid tegutses Eestis juba varemgi, siis kestva järjepidevusega töötavatest lasteaedadest osutub olemasolevate andmete põhjal Sindi lasteaed Eesti vanimaks. Viis aastat tagasi, Sindi lasteaia 120. sünnipäeva tähistamiseks valmis ligemale poolesaja leheküljeline, paljude fotode ja rohke teabega kõvakaaneline kvaliteettrükis, mis annab sisuka ülevaate väga pika ajalooga lasteasutuse eluloost.

Praegu tegutseb Sindi lasteaias 13 rühma, nende seas neli sõimerühma ja üks tasandusrühm. Suureks paisunud lasteaed jaotub kahte hoonesse – peamaja asub Kooli tänaval, Sindi gümnaasiumi kaugemas tiivas tegutsevad koolieelsed rühmad. Hetkeseisuga on lasteaias 207 hoolealust last, keda suunavad ja toetavad üle poolesaja täiskasvanu.

Jätka lugemist »

Ülle Madise: reetmine on eesti keele äraandmine

Suur pildigalerii

Neljapäeval, 14. märtsil toimus Rahvusraamatukogu humanitaarsaalis tavaks kujunenud emakeelepäeva konverents „Kas tõesti häbeneme riigikeelt?“. Konverentsil kuuldust koostas ülevaatliku kokkuvõtte Mihkel Volt, ajakirja Raamatukogu peatoimetaja. Artikli leiab Rahvusraamatukogu kodulehelt.

Õiguskantsler Ülle Madise emakeelepäeval Rahvusraamatukogus. Foto Urmas Saard

Õiguskantsler Ülle Madise emakeelepäeval Rahvusraamatukogus. Foto: Urmas Saard

Ilusa selge eesti keele ülistuseks

17. korda Rahvusraamatukogus Maire Liivametsa juhatusel korraldatud emakeelepäeva konverentsi avas peadirektor Janne Andresoo, kes rõhutas meie keele rõõmsalt mängulise edendamise vajalikkust. Seejärel astus humanitaarsaali kogunenud rohke publiku ette õiguskantsler Ülle Madise, kelle ettekande pealkirjaks oli „Ilusa selge eesti keele ülistuseks“. Professor Ülle Madise keskendus oma ettekandes seikadele, millest johtuvalt tõdes, et „meie keel on allakäiguteel“. „Kas tõesti häbeneme oma riigikeelt?“ küsis ta ja vastas: „Reetmine on eesti keele äraandmine. Eesti mõte on olla Eesti.“ Ta osutas nii eesti keelt häbenevale suhtumisele teaduses, eraisikuile saadetud arusaamatuile ametikirjadele kui ka jultumusele seadusloomes, millest tõuseb tema sõnutsi „suuremat sorti segadus ja kulu“. Õiguskantsler Ülle Madise ettekandel põhinevat artiklit on võimalik lugeda ERRi portaalist.

Jätka lugemist »

Jüri Vilms taastatud mälestustahvlil

Eelseisval kesknädalal, 13. märtsil, tähistatakse Eestimaa päästekomitee liikme ja esimese kohtuministri Jüri Vilmsi (1889–1918) VR III/1 130. sünniaastapäeva mälestustahvli taasavamisega endisaegses Pärnu poeglaste gümnaasiumis – Kuninga tänava põhikoolis – kus õppis märtrina surnud riigimees.

Eestimaa päästekomitee liige ja esimene kohtuminister Jüri Vilms (1889–1918) Foto filmiarhiiv

Eestimaa päästekomitee liige ja esimene kohtuminister Jüri Vilms (1889–1918). Foto: filmiarhiiv

Uue tahvli valmistas Ülo Kirt, Lova talus Häädemeestel. Taasavamise korralduse eest seisid hea Eesti sõjahaudade hoolde liidu tegevdirektor Tiina Tojak ja erusõjaväelane major Mehis Born. Ettevõtmist toetasid Pärnumaa muinsuskaitse selts ja Pärnu linnavalitsus.

Tojak rääkis, et esimest korda avati mälestustahvel koolimaja aulas 1928. aasta 24. veebruaril. Pidulikul sündmusel mängis kooli õpilasorkester ja laulis õpilaskoor. Kõnelesid Pärnu linnapea Oskar Kask, kohtuminister Tõnis Kalbus, koolidirektor Oskar Mälk ja üks õpilane. Esimesest avamisest ei ole fotosid leitud. „On küll olemas kooliõpilaste klassifotod, millelt näeb uduselt tagaseinas asuvat tahvlit. Tahvlile oli kirjutatud Pärnu linna poolne pühendus. Tahvel oli mustast graniidist ja kuldsete tähtedega,” selgitas Tojak. Pole teada, millal Vilmsile pühendatud mälestustahvel seinalt eemaldati.

Taasavamise talitus algab kolmapäeva keskpäeval. Avamisel osalevad justiitsminister Urmas Reinsalu, Pärnu linnapea Romek Kosenkranius, abilinnapea Marko Šorin. Vaimuliku mõtte ütleb Andres Põder. Vilmsist räägib ajaloolane ja muinsuskaitsja Jaak Pihlak, sõna saab ka koolidirektor Urve Krause. Esinevad kooliõpilased. Juhatab Mehis Born.

Innukalt tegutsenud ühiskonnategelane, jurist ja poliitik Jüri Vilms oli Eesti omariikluse rajajaid, kes suri salapärastel asjaoludel kõigest poolteist kuud pärast iseseisvuse väljakuulutamist.

Urmas Saard

Eesti linnadele korraldatud Nõukogude lennuväe hävitavatest rünnakutest möödub 75 aastat

Narva linna purustamise järel 6. märtsil leidis aset suurim Tallinna barbaarne pommitamine 9. märtsi õhtul ja sellele järgneval ööl. Kahes laines, kell 19.15 – 1 ja 3 – 6 kohale lennanud punalendurid heitsid Tallinnale 1725 lõhke- ja 1300 süütepommi.

Märtsipommitamine Foto Tallinna linnaarhiiv

Märtsipommitamine. Foto: Tallinna linnaarhiiv

Ka tänavu 9. märts õhtul süüdatakse mälestusküünlad Harju tänava veeres

Rünnaku peamiseks sihiks olid rahulike elanike kodud, mitte vähesed Tallinnas asunud sõjalise otstarbega rajatised, öeldakse Eesti Muinsuskaitse Seltsi sõnumis. Rängalt sai kannatada hansalinn Tallinn. Süttis eestluse sümboliks olnud Estonia teatrimaja, kus just enne pommirünnakut oli alanud etendus. Põlesid Niguliste kirik, linnaarhiivi hoone Rüütli tänaval ja vaekoda Raekoja platsil. Kahes rünnakulaines hävis kokku 1549 hoonet ja 3350 sai kahjustada. Tollasest elamispinnast moodustas see ligi kolmandiku. Pea 20 tuhat elanikku jäi ilma oma kodudest. Rünnaku tagajärjel hukkus 554 Eesti kodanikku, 50 saksa sõdurit ja 121 sõjavangi.

Jätka lugemist »

Sindis tähistati vastlapäeva valimispäeval

Vastlapäev langeb tänavu 5. märtsile, aga Sindi Naisliit ja Vene segakoor Slavjanotška otsustasid Sindi seltsimaja ja Kahurimäe vahelisel alal ühiselt liugupäeva tähistada juba täna.

Niina Mozessova osaleb ka ise vastlapäeva seltskonnamängudes. Foto Urmas Saard

Niina Mozessova osaleb ka ise vastlapäeva seltskonnamängudes. Foto: Urmas Saard

Hommikuks maha sadanud lumi tegi vahepealse sulaga mustaks muutnud maa uuesti valgeks. Vaatamata plusskraadidele jätkus Kahurimäel siiski niipalju lund, et sai künka nõlvadelt päris hoogsalt pikka liugu lasta. Rahvakalendri järgi teame, et vanasti tehti vastlasõite ka hobusega. Sõidetud sugulaste ja tuttavate juurde, tihtipeale ka kõrtsi. Sindis tehti täna saanisõitu lühemalt ja tiirutati ümber kelgumäe.

Naisliidu esinaine Juta Velleste ütles, et ligemale paarisaja vastlakukli eest tasus Tori vallavalitsus. Lisaks vastlakuklitele küpsetasid Slavjanotška naised pannkooke. Ka Pärnumaa Noorte Kokandusringid olid valimispäeva puhul oma kohvikuga kohal. Sindi noortekeskuse kokandusringi Sinklased noormehed Kaur Kasemaa ja Fred Hussar pakkusid kohvi, käsitöölimonaadi, vett, võileibasid, pulgavahvleid, käsitöökomme.

Slavjanotška koorivanem Niina Mozessova tutvustas vastlakombeid. Slavjanotška ja naisliit tegid päeva lõbusaks mitmesuguste seltskonnamängude korraldamisega. Velleste sõnul oli vastlatrallil täna rahvast oluliselt rohkem, kui viimastel eelmistel aastatel.

Jätka lugemist »

Kahekümneviiene Lipuvabrik tunnustas kõige julgemaid

Lipuvabrik tähistas kevadkuu esimesel päeval oma 25. sünnipäeva lahtiste uste päevaga, tunnustas annetuste lubadusega paljulapselisi peresid ja andis Antarktikasse siirduvatele julgetele meestele üle Eesti lippude komplekti, mis hakkavad lehvima poole aasta kestel umbes 30 sadamas ning viimaks Antarktise pinnal.

Karina Tõeleid, Lipuvabriku juhataja – Tunnustust väärivad julged mehed teel Antarktikasse ja julged paljulapseliste perede loojad. Foto Urmas Saard

Karina Tõeleid, Lipuvabriku juhataja: tunnustust väärivad julged mehed teel Antarktikasse ja julged paljulapseliste perede loojad. Foto Urmas Saard

igalt 2019. aastal müüdud suurelt Eesti lipult 1 € Eesti Lasterikaste Perede Liidule

Lipuvabrik asub Tallinn-Väikese jaamahoonest mõnesaja meetri kaugusel. Türi 3 hoone klaaspindadel peegeldusid tänavafrondi teised majad ja suur tumesinine lipp, mille keskmes juubeli numbriga visuaal. Lipuvabrik ei kutsunud sedakorda suurele peole, küll aga ootas külalisi vabrikuga tutvuma. „Gigantlillede Maagiaga” tuntust koguv Riina Kikas tuli enda käsitööna valminud gigantselt suure lilleõiega ja otsis kõigepealt üles Milla Asmu, kes on esimesed 19 aastat Lipuvabriku tööd juhtinud.

Rohked stendid tutvustasid „kõikide lippude kodu” juba peauksest sisenemisel. Trepikojas sai teatavaks, et veerandsajandi pikkuse töökogemuse ja üle 750 000 töötunniga on valmistatud üle miljoni lipu. Asmu suunas vaatama, kuidas valmib Eesti riigi üks tähtsamaid lippe – Vabariigi Presidendi esinduslipp. Samas tuletas meelde võimalust osaleda heategevusloosis, milles iga pilet võidab. „Auhinnad on 100% rahvuslikud ja kogu loositulu saab kantud Eesti Lasterikaste Perede Liidu fondi. Võibolla võidad just sina peavõidu – 8m kõrguse lipumasti ühes lipu ja mastivimpliga,” rääkis Asmu suure õhinaga.

Jätka lugemist »

Vabadussõja sangari Julius Kuperjanovi auks tuleb matkama sadu inimesi

Laupäeval, 2. märtsil saab teoks Vabadussõja sangarile Julius Kuperjanovi (11. oktoober 1894 – 2. veebruar 1919) ja tema partisanide teekonnale pühendatud Kuperjanovi retk. Ligi 25-kilomeetrine jalgsimatk algab Kuperjanovi partisanisalga formeerumiskohas Põltsamaa vallas Puurmani mõisas (legendaarne salk loodi 1918 jõululaupäeval) ning Tartu vallas Tabiveres.

Kuperjanovi retke visuaal.

Kuperjanovi retke visuaal

Kaitseliidu Jõgeva Maleva pealiku kolonelleitnant Tarmo Laaniste sõnul toimub Kuperjanovi retk neljandat korda. „Avatseremoonia toimub Puurmani lossi juures hommikul kell 10. Kõneleb Kaitseliidu ülem kindralmajor Meelis Kiili. Retkelisi tuleb tervitama ka leitnant „Julius Kuperjanov” ise. Retkel on avatud Kaitseliidu, Politsei, Kuperjanovi pataljoni, Punase-Risti ja Keskkonnameti kontrollpunktid. Kontrollpunktides saab proovile panna teadmisi ja oskusi, puhata ja end sooja teega kosutada,” tutvustas Laaniste toimuvat.

Laaniste märkis, et tänase keskpäevase seisuga oli Kuperjanovi retkele registreerunud ligemale veerand tuhat inimest. „Mitmedki panevad end kirja laupäeva hommikul. Alati jätkub ka kaasaelajaid. Retke eesmärk on suurendada austust ja huvi Julius Kuperjanovi ja Vabadudussõja ajaloo vastu ning ühtlasi anda võimalus rahvaspordi terviseliikumiseks. Retkel osalejate arv on aasta-aastalt suurenenud. Sageli tullakse retkele kogu perega, ja võetakse kaasa ka koeri.
Suuskadel raja läbimine pole ilmastiku olude tõttu tänavu siiski mõeldav pole.”

Veel juhtis Laaniste tähelepanu sellele, et kui keegi peaks rajal väsima, sõidutakse ta finišisse toetussõidukitega, retkele kaasatakse ka kaks kiirabiautot.

Retke lõppedes Tabiveres annab „Julius Kuperjanov” üle oma nimelise medali. Keha saab kinnitada sõdurisupiga.

Jaan Lukas

Toivo Põldur: ega see aparaat seal naha all mind ei häiri

Tänavu küünlakuul seitsmekümneseks saanud Pärnumaa mees Toivo Põldur on 55 aastat harrastanud sangpommi tõstmist, vändanud amatöörfilme, kogub vana filmi- ja videotehnikat, laulab laulukoorides ja on viibinud viivukese aega siinsest elust väljapoolgi. Tema sitkes kehas püsib terve eluvaim.

Toivo Põlduri käes on 16-millimeetrine Красногорск-3. Foto Urmas Saard

Toivo Põlduri käes on 16-millimeetrine Красногорск-3. Foto: Urmas Saard

Nõukogude aja lõppedes oli kombeks kõike hävitada

Mitmekülgsete huvidega härrasmees elab Paikuse alevi korruselamute piirkonnas asuva tavalise maja kolmandal korrusel ja tema vähese jutuvoolavuse ning tagasihoidlikkuse tõttu ei pruugi enamik osavalla rahvast võibolla eriti teadagi vahva inimese tegemistest. Külauudiste infoveski tähelepanu teravdas juhuslikult märgatud viide, et Raeküla seltsi liige toob Raeküla Vanakooli keskusesse mõneks päevaks vaadata valiku vanemat filmi- ja videotehnikat. Tegu polnud välja reklaamitud näitusega laiemale huviliste ringile vaid mõeldud eelkõige lähedastele, sõpradele, tuttavatele, kes tulid juubilariga ühise pika laua taha istuma ja meeleolukat õhtut veetma.

Jätka lugemist »

Pärnumaal mälestati metsavendi

Täpselt 25 aastat tagasi korraldas Pärnu-Jaagupi muinsuskaitse selts tänase Põhja-Pärnumaa valla Ertsma küla lähistel piduliku ajalooürituse. Selle käigus avati vabadusvõitleja ja poliitiku Lagle Pareki osavõtul mälestuskivi 1949. aasta 27. veebruaril Relvastatud Võitluse Liidu staabipunkri kaitsmisel langenud metsavendadele.

Ertsma metsavendade mälestuskivi.

Ertsma metsavendade mälestuskivi. Foto: Heinrich Tõnisson

Septembris 1939 sõlmitud baaside lepingu kümneaastase kehtivuse möödumisel pidanuks algama ettevalmistused Eestist võõrvägede väljaviimiseks. Selle asemel toimus Ertsma väljadel hoopis “verine pühapäev“

Tore, et meie Kaitseliit tegeleb kohapeal ka uue põlvkonna kaitseliitlaste ettevalmistamiseks noorsoo sõjalise ja isamaalise kasvatusega. Selle juurde kuulub kõrgel korralduslikul tasemel metsavendade ajaloomälu elavana hoidmine ja seda juba aastaid! Suur tänu selle eest!

Kuigi ajaratast enam tagasi ei keri, võime me endalt siiski küsida, kas meil on sündmustest 70 aastat tagasi ka midagi õppida? Kindlasti, kui meist aga õppijaid on! See, mis juhtus, oli ühelt poolt tragöödia, aga teiselt poolt etteheide meie poliitikutele selle eest, mida nad tegid kümme aastat varem. 28. septembris 1939 sõlmitud baaside lepingu kümneaastase kehtivuse möödumisel pidanuks algama ettevalmistused Eestist võõrvägede väljaviimiseks. Selle asemel toimus Ertsma väljadel hoopis “verine pühapäev“ ja üle Eesti sadu selliseid enne ja pärast.

Jätka lugemist »

Eesti sordiaretuse hällis heiskasid lipu tunnustuse pälvinud paikkonna inimesed

Eesti Vabariigi 101. aastapäeva hommik algas traditsioonilise lipuheiskamisega Jõgeva alevikus, mis saanud tuntuks sordiaretuse hälli, Eesti Taimekasvatuse Instituudi (ETK-i) asupaigana.

Lipuheiskamine Eesti Taimekasvatuse Instituudi hoone ees. Foto Sirje Kalev

Lipuheiskamine Eesti Taimekasvatuse Instituudi hoone ees. Foto: Sirje Kalev

Eesti Taimekasvatuse Instituudi lipuväljakule paluti lippu heiskama paikkonna inimesed, kes lähiajal tunnustuse pälvinud. Üks neist, ETK-i agronoom Malle Kingsepp, pälvis Eesti Vabariigi presidendilt Kersti Kaljulaiult Eesti Punase Risti V klassi teenetemärgi pikaajalise tegevuse eest doonorina. Malle on tänaseks verd andnud 107 korral. Tema poeg Rauno Kingsepp sai seoses Eesti Vabariigi aastapäevaga Jõgeva valla aukirja aktiivse vee- ja tuleohutuse alase ennetus- ja koolitustöö eest noorte ning täiskasvanute hulgas. Rauno on samuti doonor.

Väga vapra teoga sai hakkama neiu Janeliis Mattis, kes päästis Aidu järvelt sinna oma lennuapraadiga kukkunud paraplaani piloodi. Ka Janeliisi tunnustas Jõgeva vald aukirjaga.
Lippu heiskasid samuti maaeluministrilt Hõbedase teenetemärgi saanud Eesti Taimekasvatuse Instituudi teadur Lea Narits, kes tegelenud veerand sajandit kaunviljade ja õlikultuuride sordiaretusega ja agrotehnikateemaliste teadusuuringutega ning instituudi sordiaretuse osakonna juhataja vanemteadur Ilmar Tamm.

Heiskamise au kuulus veel teadlasele ja kogukonna elu edendaja Reine Koppelile, kes möödunud aasta piirkondlike spordisündmuste korraldamise eest sai aukirja Jõgevamaa spordiliit Kaljult ja pikaajalise terviseedendusliku tegevuse eest Jõgevamaa tervisenõukogult. Paraku oli Koppel päeva korraldamisel hõivatud teiste ülesannetega.

Jõgeva aleviku rahvas laulis riigi sünnipäeval hümni. Traditsiooniliselt söödi pannkooke.

Jaan Lukas

Video: Eesti Vabariigi 101. aastapäeva tähistamisest Sindis

Sindi gümnaasiumi teleajakirjanduse õppestuudios valmis SG Reporteri uudistele õpilase Kaur Kasemaa tööna 1,41 minuti pikkune klipp, mis annab lühiülevaate traditsioonilisest iseseisvuspäeva lipuheiskamisest ja sellele järgnenud pidulik-meelelahutuslikust kontsertaktusest kooli aulas. Video tegemisel on kasutatud koolile kuuluvat drooni, mis kingiti Sindi linnavalitsuse poolt Sindi gümnaasiumi 180. juubelil.

Samal teemal:

Kontsertetendus Kui hea on olla rõõmus ehk meil aiaäärne tänavas Sindi gümnaasiumi aulas. Foto Urmas Saard

 

 

 

Ain Keerup: head riigi sünnipäeva, aga eelkõige inimeseks olemist

Eesti Vabariigi 101. aastapäeva tähistamine rongkäiguga Sindis ajaloolisel Pärnu maanteel. Foto Urmas Saard

 

 

 

Sindis tähistati Eesti Vabariigi 101. aastapäeva paljude kümnete lippude lehvides

Vabaduse väljakul olid esindatud kõik väeliigid

Tallinnas Vabaduse väljakul peetud Eesti Vabariigi 101. aastapäeva paraadi võttis vastu Vabariigi President Kersti Kaljulaid, paraadi juhatas kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Herem.

Eesti Vabariigi 101.  aastapäeva paraad Tallinnas Vabaduse väljakul. Foto Urmas Saard

Eesti Vabariigi 101. aastapäeva paraad Tallinnas Vabaduse väljakul. Foto: Urmas Saard

Ka tänavu lisasid paraadile värvi Eesti Lipu Seltsile kuuluvad sinimustvalged kandelipud, mida hoidsid gaidid, kodutütred, noorkotkad, skaudid. Eesti Lipu Seltsi liige Tarmo Kruusimäe on alates aastast 2012 toonud noored paraadidele kümnete lippude alla. Nii ka sellel korral.

Jätka lugemist »

Peapiiskop soovis tervisest pakatava hingamisega Eestile palju õnne

Täna hommikul toimus Tallinna Kaarli kirikus Eesti Vabariigi 101. aastapäevale pühendatud oikumeeniline jumalateenistus.

Iseseisvuspäeva oikumeeniline jumalateenistus Kaarli kirikus. Foto Urmas Saard

Iseseisvuspäeva oikumeeniline jumalateenistus Kaarli kirikus. Foto: Urmas Saard

„Niisama nähtamatu ja kogetav kui hing, on ka armastus.”

Teenisid EELK peapiiskop Urmas Viilma, EELK Tallinna Toompea Kaarli koguduse õpetaja Jaak Aus ja Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikute esindajad.

EELK Tallinna Toompea Kaarli koguduse ühendkoori juhatasid Piret Aidulo ja Pärtel Toompere. Orelit mängisid Marika Kahar ja Piret Aidulo. Trompetit mängisid Indrek Vau ja Samuel Jalakas, timpanid Kaspar Ernesaks.

Lippudega osalesid noorteorganisatsioonid: Eesti Skautide Ühing, Eesti Gaidide Liit, Kodutütred ja Noored Kotkad.

Iseseisvuspäeva kantslijutluse pidas peapiiskop Urmas Viilma, kes valis juhtmõtteks apostel Pauluse kirja roomlastele: „Ärgu olgu teil ühtki muud võlga kellegi vastu kui ainult võlg üksteist armastada; sest kes armastab teist, on Seaduse täitnud.” (Rm 13:8) Allpool mõned katked tänasest jutlusest.

Jätka lugemist »

Eesti Lipu Seltsi üleskutse riigi sünnipäevaks

Eesti Lipu Selts tervitab saabuva Eesti Vabariigi 101. aastapäeva puhul ja kutsub üles kõikjal heiskama sinimustvalgeid majalippe.

Lipp Pärnu tänavapildis. Foto Urmas Saard

Lipp Pärnu tänavapildis. Foto: Urmas Saard

24. veebruar on Eesti Vabariigi sünnipäev, iseseisvuspäev. Sellel päeval heisatakse Eesti lipp elu-, äri- ja büroohoonetel.

Sadalasse oodatakse iseseisvuspäeva tähistama käpikutes ja rahvarõivastes

Pühapäeval, 24. veebruari hommikul kell 7.29 heisatakse Sadala lipuväljakul tulealtari ja kõlakoja juures Eesti Vabariigi 101. sünnipäeval riigilipp, lauldakse hümni ning süüdatakse tulealtaril tuli.

Sadala Külakoja tulealtar avatseremoonia ajal. Foto Marge Tasur

Sadala Külakoja tulealtar avatseremoonia ajal. Foto: Marge Tasur

Püüame sel päeval leida tee oma juurte juurde

Sadala Külade Teatri näiteringi õpilased Markus Kuslap ja Trevor Nork kannavad ette Eesti Vabariigi iseseisvusmanifesti. „Poisid on manifesti lugemiseks valmistunud paar kuud. Lugemisel on oluline mõista, mida see tähendab,“ rääkis Sadala Külade Seltsi juhatuse esinaine Pille Tutt. Segakoori Sõbrahing eestvedamisel kõlavad laulud isamaale. Jõgeva vallavalitsuse ja volikogu poolt viib Sadalasse aastapäeva tervitused vallavolikogu esimees Raivo Meitus.

Riigi aastapäeval saavad kirjatud käpikutest piduehted. „Kutsume rahvast üles ennast ehtima kirjatud labakinnastega – olgu need siis emade, vanaemade, õdede, tädide ning sõbrannade kootud või kingitud. Lisaks käpikutele oleme soovinud, et pered tuleksid rahvalikes rõivastes: triibuseelikutes, pikk-kuubedes, suur-õlarättides, toredates esivanemate kasukates,“ sõnas Tutt. „Püüame sel päeval leida tee oma juurte juurde.

Jätka lugemist »

Ain Keerup: head riigi sünnipäeva, aga eelkõige inimeseks olemist

Käesoleva õppeaasta kolmandale vaheajale mindi Sindi gümnaasiumis lippude lehvides ja kontsertetendusega „Kui hea on olla rõõmus ehk meil aiaäärne tänavas”

Kontsertetendus Kui hea on olla rõõmus ehk meil aiaäärne tänavas Sindi gümnaasiumi aulas. Foto Urmas Saard

Kontsertetendus “Kui hea on olla rõõmus ehk meil aiaäärne tänavas” Sindi gümnaasiumi aulas. Foto: Urmas Saard

kohtusid kogu etenduse kestel mitmel korral keset aula põrandat, et oma lapsepõlve maailmas lustlikult vallatleda

Kuna haridus- ja teadusministri kehtestatud korra kohaselt algab koolivaheaeg 25. veebruaril, siis otsustas Sindi gümnaasiumi juhtkond ühildada Eesti Vabariigi 101. aastapäeva tähistamise ja enne vaheajale minemise viimase koolipäeva üheks terviklikuks isamaalise kasvatuse päevaks, milles leidus ülevat pidulikkust, meelelahutuslikku osa ja direktori kõnes esinevat sõnumit, mis väärib meelespidamist.

Õpetaja Eneli Arusaare koostatud stsenaariumi järgi esitasid kooli näitekad kaks ühesugust etendust: esmalt kogunesid aulasse viienda kuni 12. klassi õpilased. Pärast väikest vaheaega nägid sama lavastust algklasside õpilased.

Jätka lugemist »

Sindis tähistati Eesti Vabariigi 101. aastapäeva paljude kümnete lippude lehvides

„Armas rahvas, uskuge, Sindi gümnaasiumi pere teab hästi, et meie riigi sünnipäevaks on 24.veebruar, mitte 22.veebruar. Vaatamata sellele valisime pidulikuks lipuheiskamise päevaks just tänase päeva. Ja nagu õpetaja Eneli Arusaar teisipäeva hommikul Tre Raadios ütles, ei ole oluline see, millal me seda tähistame. Oluline on, et me teeme seda koos,” selgitas Sindi gümnaasiumi direktor Ain Keerup.

Eesti Vabariigi 101. aastapäeva tähistamine rongkäiguga Sindis ajaloolisel Pärnu maanteel. Foto Urmas Saard

Eesti Vabariigi 101. aastapäeva tähistamine rongkäiguga Sindis ajaloolisel Pärnu maanteel. Foto: Urmas Saard

Sindis on kogunemise ja rongkäiguga mööda Pärnu maanteed tähistatud iseseisvuspäeva juba sõjaeelses Eestis

Täna hommikul Sindi raekoja juurde kogunenud sadade linlaste hulgas olid enamjaolt esindatud koolinoored ja lasteaia lapsed nagu see paljude aastate kestel tavaks kujunenud. Õiget lipuhoidmist on aastaid õpetanud õpetaja Mart Nõmm. Lasteaia laste lippudega välja toomist korraldab alati mudilaste muusika õpetaja Ülle Ots. Mõlemad on lipu seltsi liikmed. Silma hakkasid täies koosseisus välja tulnud linnaraamatukogu ja muuseumi töötajad, ajalooklubi ja lipu seltsi liikmed. Eesti Vabariigi 101. aastapäeva tähistamisel oli esindatud ka Sindi Tuletõrje Selts koos päästeautoga. Sellega korrati ja tuletati meelde ajalugu, sest Sindis on kogunemise ja rongkäiguga mööda Pärnu maanteed tähistatud iseseisvuspäeva juba sõjaeelses Eestis ning ka siis ühinesid pidupäevalistega Sindi priitahtlikud pritsumehed.

Jätka lugemist »

Alex: kes siis seda meie eest teeb

Eneli Arusaar rääkis käesoleval nädalal Tre Raadio Pärnu stuudio hommikuprogrammis, et Sindi gümnaasium osaleb täies koosseisus ja koostöös Eesti lipu seltsi Sindi osakonnaga Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamisel Sindi raekoja juures ning järgnevas rongkäigus.

Eneli Arusaar Tre Raadios. Foto Urmas Saard

Eneli Arusaar Tre Raadios. Foto Urmas Saard

Usutluse lõpuminutil tervitas Arusaar läbi raadioeetri Alexit, oma endist näiteringi õpilast, kes on praegu eesti keele õpetaja. „Kui me lavastasime taaskord ühte etendust, küsisin ma kõigilt, miks nad ärkavad 24. veebruari hommikul nii varakult, kui pole isegi koolipäeva. Ja Alex ütles nii toredalt: Eneli, kui me oma laule ei laula ja oma rahva luuletusi ei loe ja oma rahvarõivaid ei kanna, kes siis seda meie eest teeb?! See ongi see, mida peaks lastele edasi andma.”

Erandlikult toimub tänavu iseseisvuspäeva pidulik lipurivistus Sindi raekoja ees paar päeva varem, 22. veebruaril. Hommikul kell 9.00 heisatakse lipp. Pärnu noorte puhkpilliorkester mängib Rein Vendla dirigeerimisel Eesti hümni. Sõna saavad Tori vallavanem Lauri Luur ning Sindi gümnaasiumi direktor. Lipu seltsi liige Kardo Kase tänab nimeliste laualippudega Sindi gümnaasiumi 5a ja 9a klassi noori lipu seltsi abilisi, kes on korduvalt silma paistnud erinevate tähtpäevade või sündmuste lipurivistustel. Eneli Arusaare näiterühma õpilased esitavad 4 minuti pikkuse sõnalise montaaži, mille sisu võetakse kokku Paul-Eerik Rummo sõnadega „Me hoiame nõnda ühte”.

Jätka lugemist »

Ants Piip – 135

Koostöös MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi, Riigikantselei ja Viljandi vallaga tähistatakse 28. veebruaril Ants Piibu 135. sünniaastapäeva.

Ants Piibu 125. sünniaastapäevaks valmis Eesti Postil postmark sarjast Eesti Vabariigi riigipead.

Ants Piibu 125. sünniaastapäevaks valmis Eesti Postil postmark sarjast Eesti Vabariigi riigipead

Ennesõjaaegse Eesti Vabariigi riigivanem, peaminister, diplomaat ja mitmekordne välisminister Ants Piip oli vaieldamatult oli üks peamisi riigitegelasi, noore riigi välisesindaja Londonis. Piibu teeneks peetakse Vabadussõja ajal Suurbritannia kuningriigi meremeeste tulekut Tallinna alla ja Eestile relvade muretsemist. Ants Piibu allkiri on kirjutatud ka Tartu rahulepingule.

Nõukogude okupatsiooni käigus Piip vangistati, ta suri 1942. a Venemaal Solikamski vangilaagris. Tema perekonnal õnnestus kommunistliku vägivalla eest emigreeruda.

28. veebruari hommikul süüdatakse Tallinna Metsakalmistul asuva kenotaafi juures küünal. Keskpäeval järgneb pärgade panek Anikatsi külas mälestuskivi juurde ja kell 13 Tuhalaane kalmistul riigimehe vanemate hauale. Seejärel külastatakse mälestustuba ja Tuhalaane Küla seltsimajas toimub kõnekoosolek. Kõnelevad külavanem Enn Sarv, erakond Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder, ajaloolased Heino Arumäe, Ago Pajur ja Aino Kits. Kõnekoosolekut juhatab Trivimi Velliste. Ei puudu ka muusika ja kohvilaud.

Urmas Saard