Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

jaanuar 2019
E T K N R L P
« dets    
 123456
78910111213
14151617181920
21222324252627
28293031  

Piltuudis: Läti pealinnas peeti iseseisvuspäeva paraadi

Piltuudis: Daugava ääres toimus Läti sajandale aastapäevale pühendatud relvajõudude paraad

Läti Vabariigi 100. aastapäeva paraad Riias Daugava jõe ääres Foto Urmas Saard

Läti Vabariigi 100. aastapäeva paraad Riias Daugava jõe ääres. Foto: Urmas Saard

Pühapäeval rivistus Riia paraadile üle 1700 inimese. Läti sõjaväelaste kõrval osalesid suuremate esindustega Kanada juhitavasse NATO pataljoni kuuluvad Itaalia, Hispaania, Poola, Sloveenia, Slovakkia ja Albaania sõdurid. Lipuesindustega võtsid paraadist osa Eesti, Leedu, Soome, Rootsi, Norra, Taani, Saksamaa, Suurbritannia, Rumeenia, Horvaatia ja Ameerika Ühendriikide kaitseväelased.

Jätka lugemist »

Piltuudis: valgusmäng Riias

100- aastaseks saanud Läti Vabariigi pealinnas loob pidulikku meeleolu valgusfestival Staro Rīga, mis pakub rahvusvahelist valgus- ja multimeediainstallatsioonide programmi. Majad, väljakud, tänavad, sillad ja mälestusmärgid on muudetud kordumatuteks valguskunsti taiesteks.

Valgusmäng Daugava kaldapealsel Foto Urmas Saard

Valgusmäng Daugava kaldapealsel. Foto: Urmas Saard

Valgustatud hooned ja installatsioonid toimivad pimeduse saabudes kuni 23.00-ni.

Jätka lugemist »

Nõmme tunnustusauhinna pälvisid noor kabetaja ja laulupäeva korraldajad

Eile, 12. novembril tähistas Nõmme linnaosa Nõmmele linnaõiguste andmise 92. aastapäeva. Traditsiooniliselt toimus sel puhul Nõmme kultuurikeskuses kontsertaktus, mille eel kuulutati välja tänavused Nõmme linnaosa tunnustusauhinna saajad. Sel aastal pälvisid tunnustuse noor kabetaja Priit Lokotar ning Nõmme IV laulu- ja tantsupäeva korraldanud toimkond.

Nõmme linnaosa vanem Grete Šillis, kabetaja Priit Lokotar ja Nõmme IV laulu- ja tantsupäeva korraldustoimkonna esimees Tiit Kruusalu. Foto Endel Apsalon

Nõmme linnaosa vanem Grete Šillis, kabetaja Priit Lokotar ja Nõmme IV laulu- ja tantsupäeva korraldustoimkonna esimees Tiit Kruusalu. Foto: Endel Apsalon

Nõmme linnaosa vanema Grete Šillise sõnul on juba pikki aastaid olnud tavaks linnaõiguste andmise aastapäeval avaldada tänu asutustele, organisatsioonidele ja eraisikutele, kes on linnaosale au ja kuulsust toonud, midagi erakordselt korda saatnud või läbi aastate kaasa aidanud Nõmme arengule. Sel aastal otsustati välja anda kaks auhinda.

„Üks auhindadest läks noorele kabetajale, 10-aastane Priit Lokotarile, kes on Pääsküla kooli ja Nõmme huvikooli õpilane. Priit Lokotar on rahvusvahelistel tiitlivõistlustel võitnud üheksa medalit, rääkimata võitudest kodumaistel võistlustel. Priit tuli sel aastal Euroopa meistriks nii rahvusvahelises kui vene kabes. Novembri alguses Valgevenes lõppenud noorte maailmameistrivõistlustel sai ta kaela pronksmedali,“ sõnas linnaosavanem aktusel.

„Teine auhind läks aga tänutäheks nõmmekate kogukonna algatusrühmale, kes käisid välja idee taaselustada Nõmme laulupäev ning selle ka ellu viisid. Kingitusena Eesti Vabariigi 100. juubeliks korraldasidki aktiivsed nõmmekad 17. juunil Nõmme IV laulu- ja tantsupäeva,“ lisas Šillis.

Tunnustusauhinnaks on skulptor Seaküla Simsoni loodud Nikolai von Glehni, Nõmme rajaja kuju vähendatud koopia.

Jukko Nooni
Nõmme linnaosa valitsuse avalike suhete nõunik

Samal teemal:

Nõmme raudteejaam Foto Jukko Noomi

 

 

 

Nõmme tähistab linnaõiguste andmise aastapäeva

Tori valla esimene sünnipäev – nagu presidendi vastuvõtt

Pühapäeval tähistati Pärnumaal nelja omavalitsuse ühinemise tulemusena sündinud uue Tori valla esimest tähtpäeva erilise pidulikkuse ja suurepäraselt läbi mõeldud kavaga, mis üllatas kõiki kutsutud külalisi.

Valged lauad, laelühtrid ja Tori kihelkonna rahvrõivaid tutvustavad pildid Sindi seltsimaja peosaalis. Foto Katariina Vaabel

Valged lauad, laelühtrid ja Tori kihelkonna rahvrõivaid tutvustavad pildid Sindi seltsimaja peosaalis. Foto: Katariina Vaabel

Lauri Luur: Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus – armastus ka Tori valla vastu

„Kuuldavasti olnud presidendi vastuvõtu tase,” võis täna sotsiaalmeediast lugeda nende arvamust, kes hindasid toimunut kohalviibinute muljete järgi. Tõepoolest, Sindi seltsimaja fuajee ja kaks saali paistsid silma täiesti eripärase kujundusega, mille sarnast pole vähemalt viimase kümne aasta jooksul kordagi täheldanud, ilmselt ka mitte kunagi varem. Argo Juske sõnul laotati põrandatele 224 ruutmeetrit punast vaipa. Juske oligi kujunduse autor ja teostaja. Lillede iluga rõõmustasid silma 60 ratsuritähte ja 40 punast roosi.

„Aasta tagasi, 11. novembril said teatavaks Are, Sauga, Tori valla ja Sindi linna ühinemise teel tekkinud Tori valla valimistulemused,” selgitas õhtujuht Ado Kirsi ja lisas juurde, et samal päeval, kuid sada aastat tagasi iseseisvus tuhandeaastane Poola, kes nüüd tähistab sajandat taasiseseisvuspüha. 11. novembrit peetigi nüüd uue valla sünnipäevana.

Jätka lugemist »

Süüdakem küünlad langenud vabadussangarite kalmudel!

28. novembril 2018 möödub 100 aastat Eesti Vabadussõja puhkemisest. Sajand tagasi oli tuhandete aastate vanune Eesti rahvas ajaloo ristteel – oli valida, kas jääda mõne suurriigi vähemuseks või saada riigirahvaks, peremeheks oma esiisade maal.

Pärnu Alevi kalmistul Vabadussõjas langenute mälestuseks Foto Urmas Saard

Pärnu Alevi kalmistul Vabadussõjas langenute mälestuseks. Foto: Urmas Saard

Täna tundub Eesti Vabariik ja meie iseseisvus täiesti enesestmõistetav. Ent vabaduse nimel tuleb jätkuvalt pingutada. Meie au ja meie kohus on mäletada vapraid esivanemaid, kes andsid oma elu Eesti riigi eest.

Süüdakem 28. novembril küünlad Eesti Vabadussõjas langenute kalmudel kõikjal Eestis ja ka võõrsil! Säragu küünlad Vabadussõja ausammaste jalamil, mälestamaks langenuid, kelle viimne puhkepaik on teadmata!

Andkem au sangareile, kes ohverdasid oma elu meie vabaduse eest!

Eesti Kirikute Nõukogu
Eesti Muinsuskaitse Selts
Eesti Sõjahaudade Hoolde Liit
Kindral Johan Laidoneri Selts

Samal teemal:

Sindi noored Vabadussõja kangelase Viktor Araki kalmul Foto Urmas Saard

 

 

 

Viktor Arak püsib Sindi gümnaasiumi mälestustes

Marko Šorin, riigikogu väliskomisjoni liige ja Sindi gümnaasiumi õpilased Vabadussõja sangari kalmul Foto Urmas Saard

 

 

 

Sindi austas Vabadussõjas võidelnuid

Mardinädal lõpeb Tartus “Hakkame santima!” välisrühmade kontserdi ja perepäevaga

Mardinädala lõpetab täna, 11. novembril, Tartus Eesti rahva muuseumi teatrisaalis toimuv välisrühmade kontsert ning festivali perepäev.

Enne kontserdi algust on kõikidel võimalus Liisa Maasiku juhendamisel endale valmistada üks vahva kadrimask

Päev algab kell 12 kadrimaskide valmistamisega ja erinevate meisterdamiste- ja rahvamängudega lastele ning jätkub kell 12:30 festivali välisrühmade kontserdiga, kus iga kollektiiv tutvustab parimaid palasid oma riigi mardikombestikust.

11. novembril toimuval kontserdil saab näha Itaalia, Läti ja Venemaa maskeerimiskombeid. “Boes and merdules” on legendaarne meeste folklooriansambel Itaaliast, Sardiiniast, kes tutvustab põlist Ottana piirkonna karnevalikultuuri. Kandes efektseid ja lärmakaid, suurte kelladega koormatud härja ja karjuse kostüüme, sümboliseerib nende esitatud rituaal igavest võitlust inimese ja looma vahel.

Jätka lugemist »

Nõmme tähistab linnaõiguste andmise aastapäeva

Esmaspäeval, 12. novembril tähistab Nõmme linnaosa Nõmmele linnaõiguste andmise 92. aastapäeva. Traditsiooniliselt toimub sel puhul Nõmme kultuurikeskuses kontsertaktus, kus esinevad Marko Matvere ja orkester Ventum. Kontsert algab kell 19.

Nõmme raudteejaam Foto Jukko Noomi

Nõmme raudteejaam. Foto: Jukko Noomi

Tunnustusauhinna saajad kuulutatakse välja esmaspäeva õhtul

Kuigi praegu on Nõmme üks Tallinna linnaosadest, on ajaloo väärtustamine linnaosavalitsusele oluline. Esmapäeva hommikul paigaldatakse nimeline pink Nõmme gümnaasiumi kunagisele direktorile Alfred Teastele.

Nõmme linnaosa vanema Grete Šillise sõnul on üks kena tava veel, mida linnaõiguste andmise aastapäeva aktusel on pikki aastaid järgitud. „Linnaosavalitsus avaldab tänu asutustele, organisatsioonidele ja eraisikutele, kes on linnaosale au ja kuulsust toonud, midagi erakordselt korda saatnud või läbi aastate kaasa aidanud Nõmme arengule. Sel aastal otsustati välja anda koguni kaks tunnustusauhinda, milleks on skulptor Seaküla Simsoni loodud Nikolai von Glehni, Nõmme rajaja kuju vähendatud koopia. Tunnustusauhinna saajad kuulutatakse välja esmaspäeva õhtul,“ lausus linnaosavanem.

Jätka lugemist »

Reedel joostakse Eestis marti: rahvusvaheline sanditamisfestival „Hakkame santima!“

Homme, 9. novembril toimub Euroopa kultuuripärandiaasta raames üleriigiline maskeerimis- ja sanditamisfestival „Hakkame santima“. 9. novembril joostakse marti ja Eesti eri paigus toimuvad mardipeod, 10. novembril on sanditamiskonverents ja 11. novembril suur perepäev ja kontsert Tartus, kus lisaks eestlastele astuvad üles folklooriharrastajad Venemaalt, Lätist ja Itaaliast.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Mardipäeva mask, valmistatud Sindi noortekeskuses 2009. a mardipäeva käsitöö tunnis. Foto: Helle Vent

sanditamas käimine ja enda maskeerimine on üks iidne ning kõikidele läänemeresoomlastele omane kujutelm

Kas teadsid, et lisaks kadri- ja mardisantidele käisid Eestimaal ringi veel ka näiteks hingesandid, jõulusokk, üksik ketrajaeit, krutskiline kadrihani ja paljud teised põnevad tegelased?

Sügistalvisel ajal sanditamas käimine ja enda maskeerimine on üks iidne ning kõikidele läänemeresoomlastele omane kujutelm. Pea iga põlisrahva kultuurist võib leida paralleele meie kadri- ja mardisantidele, olgu selleks siis näiteks Tiibeti kloostrites tehtavad rituaalsed maskeeritud pühad tantsud Losari festivali ajal, Itaalias Sardiinia piirkonnas ringi liikuvad lambanahkadesse mässitud ja puidust looma- ja inimese maske kandvad sandid või Baierimaal jõulude aegu ringi liikuvad hirmutavad Krampuse-karakterid.

Jätka lugemist »

Hingedepäeval Sindi kalmistutel

Hingedepäeval käisid Sindi Naisliidu liikmed korrastamas Sindi mõlemal kalmistul puhkavate avaliku elu tegelaste kalmusid.

Tuluke hingedepäeval koduõuel Foto Urmas Saard

Tuluke hingedepäeval koduõuel. Foto: Urmas Saard

„Ilm oli ilus ja tegevust jätkus kõigile,” teatas Külauudistele Sindi Naisliidu esinaine Juta Velleste. „Peale haudade korrastamist palus Sindi sotsiaaltöökeskuse juhataja Renna Järve meid oma majja, kus pakuti suppi, kringlit ja teed. Hingedepäeva puhul valgustasid lauda küünlatulukesed.”

Teelauas rääkis Renna hingedepäevast, mis kehtestati katoliiklikus kirikukalendris 1006. aastal usklike surnute mälestuspäevana. Eestlastel asub hingedepäev hingedeaja sees. Läinud sajandi üheksakümnendatel levis hingedepäeval tava süüdata küünlad lahkunute mälestuseks nii koduakendel kui sugulaste haudadel. „Südant soojendav oli istuda toreda seltskonnaga hubases toas ja kuulata ka Renna loetud luuletusi,” meenutas Velleste.

Teed juues mälestati toonelateele asunud naisliidu liikmeid ja mõeldi siit ilmast lahkunud omastele. Velleste tänas kõiki talgutel osalenuid ja Rennat sooja vastuvõtu eest.

Urmas Saard

Sindi Naisliit korraldas eakatele halloweeni peo

Sindi Murueided otsustasid esineda Sindi sotsiaaltöökeskuses naljanumbriga.

Halloween Sindi sotsiaalmajas Foto Juta Velleste

Kava oli rikkalik ja pensionärid esinesid väga uljalt

„Halloweeni eelõhtul, 31. oktoobril, saabus kuningakojast kass Artur, kes kutsus vaesed Eesti pensionärid kuningakotta külla,” vahendas sündmust Külauudistele Sindi Naisliidu esinaine Juta Velleste. „Tekkis küsimus, mida selga panna? Moes on taaskasutus ja loodustooted. Nii õmmeldigi kostüümid taaskasutusse võetud riietest ja suureks üllatuseks valmistati kleidid kilekottidest, mis tekitas rahvale küllaga lõbu ja laia naeru,” rääkis esinaine.

Kuna rõivad valmisid väga uhketena, pidi Velleste sõnul kõiki kostüümides osalejaid tunnustama. Kava oli rikkalik ja pensionärid esinesid väga uljalt. Naisliidu pidude hingeks kujunenud Jüri Saamel tegi tantsumuusikat, mille rütmis seadsid pidulised sammud tantsupõrandale.

Urmas Saard

 

Halloween Sindi sotsiaalmajas. Foto: Juta Velleste →

Türgi Vabariigi 95. aastapäeva tähistamine Eesti suurimas ballisaalis

Türgi Suursaatkond Eestis tähistas eile õhtupoolikul Türgi Vabariigi aastapäeva mitmesajale külalisele korraldatud vastuvõtuga Tallinnas Tornimäel asuva Swissôtelli konverentsikorrusel.

Suursaadik Hayriye Kumaşcıoğlu ja Pärnu Raeküla Vanakooli keskuse juhataja Piia Karro-Selg, kes kingib Pärnu supelranna motiiviga tundmatu piltniku foto Foto Urmas Saard

Suursaadik Hayriye Kumaşcıoğlu ja Pärnu Raeküla Vanakooli keskuse juhataja Piia Karro-Selg, kes kingib Pärnu supelranna motiiviga tundmatu piltniku foto. Foto: Urmas Saard

Hotelli kuuenda korruse avaras fuajees tervitas külalisi Türgi suursaadik Eestis T.E. pr. Hayriye Kumaşcıoğlu. Suursaadiku selja taga asus Türgi lipp ja suurel pildil Mustafa Kemal Atatürk. 1881. a sündinud Atatürk oli Türgi Vabariigi rajaja ja selle esimene president (1923-1938).

Enne suursaadiku pidupäevakõnet mängiti helikandjalt mõlema riigi hümni. Suurele ekraanile ilmusid Türgi ja Eesti lipud. Hayriye Kumaşcıoğlu sõnul on Türgi Vabariik tegutsenud oma loomise algusest saadik Lääne poliitilise, majandusliku, sotsiaal- ja kaitsealase infrastruktuuri lahutamatu osana. Oma sõnavõtus osundas ta põgenike heaks tehtavale suuremahulisele humanitaarabile.

Türgi Vabariik kuulutati välja 1923. aasta 29. oktoobril. Türgi tunnustas Eesti Vabariiki 23. jaanuaril 1924. aastal. Eesti taasiseseisvumise järel taastati kahe riigi vahelised diplomaatilised suhted 23. oktoobril 1991. Türgi pole kunagi tunnustanud nõukogude annektsiooni Eestis. 1992. aastal akrediteeris Türgi Eestisse oma esimese suursaadiku Vilniuses. 1. oktoobril 2001 avas Türgi oma suursaatkonna Tallinnas. Türgi praegune suursaadik Eestis andis oma volikirjad president Ilvesele üle 2015. a 15. oktoobril.

Jätka lugemist »

Tartumaa Kodukant tähistas 20. aastapäeva

Riigikogu maaelukomisjoni juhi Aivar Koka sõnul tuleks kohalikul omavalitsusel külade potentsiaali maksimaalselt kasutada.

Kodukant Tartumaa juhatuse liige Külli Pann, Riigikogu maaelukomisjoni juht Aivar Kokk ja Kodukant Pärnumaa liige Krista Habakukk ühenduse Tartumaa Kodukant 20. aastapäeva tähistamisel Foto Raido Paurson

Kodukant Tartumaa juhatuse liige Külli Pann, Riigikogu maaelukomisjoni juht Aivar Kokk ja Kodukant Pärnumaa liige Krista Habakukk ühenduse Tartumaa Kodukant 20. aastapäeva tähistamisel. Foto: Raido Paurson

Ühendus Tartumaa Kodukant pidas laupäeval, 27. oktoobril, Rõngu rahvamajas oma 20. aastapäeva. Üritust väisasid Tartumaa kodukandiliikumise alusepanijad ja endised juhid, tervitusi tõid kolleegid Kodukandi võrgustikust ning teistest organisatsioonidest, sünnipäevasoovid andis edasi ka Riigikogu maaelukomisjoni esimees Aivar Kokk. “Tunne on hea, sest külaliikumisega liitunud seltskond on hea. Haldusreform liitis Tartumaaga mitmed aktiivsed külad nii Valga- kui Jõgevamaalt ja see teeb rõõmu,” rääkis Kodukant Tartumaa juhatuse esimees Külli Pann.

Lisaks ülevaatele Tartumaa Kodukandi kahekümnest tegevusaastast tutvustati Tartumaa tänavusi Aasta küla kandidaate ning toimusid ka mõttetalgud kogukondade tuleviku teemal. Ühe olulise teemana võeti kõneks külade koostöö ja kohaliku omavalitsuse vahel. Samal päeval esimest haldusreformi järgset tegutsemisaastat tähistanud Elva valla abivallavanem Marika Saar tõi näiteid oma töömailt: Elva vallas toimuvad detsembris juba neljandat korda külade kärajad. “Tunnustame külaliikumist, valides aasta kogukonna edendaja ja aasta küla, vastu võetud on tegevusmajanduse toetuste kord, meil on kaasav eelarve. Koostöös küladega toimub valla arengukava arutelu, vastuvõtmisel on külavanema statuut,” loetles ta.

Jätka lugemist »

Juubelit tähistanud Sindi muusikakooli eellugu ulatub Rammi aega

Enne Sindi seltsimaja suure lava siniste eesriiete avanemist kostusid saalis istujateni kolmel korral laulu „Õrn ööbik” esimesed noodid, mis lisasid ootuspõnevust Karl Rammi nimelise Sindi muusikakooli 30. juubelikontserdi algusminutitesse.

Sindi muusikakooli juubelikontsert Foto Urmas Saard

Sindi muusikakooli juubelikontsert. Foto: Urmas Saard

Marko Šorin on võrrelnud Rammi „19. sajandi Mattiiseniga

Laupäeval, 20. oktoobril, toimunud kontserdil sai kauni muusikalise ülevaate kooli tegevusest. Õhtujuhid jutustasid õppeasutuse kujunemise lugu ja rääkisid inimesest, kelle nime Pärnumaa suurima valla ainus huvikool kannab.

Väga vajalikku muusikalist haridust andev kool sündis väikelinna 1988. a omaaegsete hästi innukalt tegutsenud lastevanemate algatusel, esmalt siiski Pärnu muusikakooli osana. Ka juubelikontserdi õhtujuhid olid muusikakooli lapsevanemad. Esimeseks ja ainsaks erialaks valiti koorilaulmine. Õpetööks kasutati gümnaasiumi hoones asuvat muusikaklassi. Aastate kulgedes võis hakata õppima klaverit, tasapisi lisandusid akordioni ja viiuli tunnid.

Jätka lugemist »

Briti „ühepäeva saatkond” külastas Pärnut

Täna viibis Suurbritannia Ühendatud Kuningriigi Suursaatkond Eestis nn “pop-up saatkonnana“ mõne tunni Pärnus Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna maja saalis, kus Briti suursaadik Theresa Bubbear võõrustas koos Tallinnas asuva saatkonna töötajatega Pärnumaa rahvast.

Briti suursaadik Theresa Bubbear ja Jaan Roosnurm Foto Urmas Saard

Briti suursaadik Theresa Bubbear ja Jaan Roosnurm. Foto: Urmas Saard

Theresa Bubbear: „1918. a toetas Briti kuninglik merevägi eestlaseid Vabadussõjas ja nüüd oleme me taas teie kõrval.”

„Me täname teid nii selle päikesepaiste, kaunite puude ja looduse, kui ka kogu päeva toimunud väga toredate kohtumiste eest,” ütles suursaadik Theresa Bubbear. Vastates küsimusele, miks Briti saatkond Pärnut külastab, nimetas saadik kolme põhjust. Esiteks asub saatkond Eestis ja mitte ainult Tallinnas. Nii peab ka saatkond liikuma pealinnast kaugemates paikades. Teiseks: „Me töötame paljude inimestega Tallinnas ja teame, mida seal mõeldakse ning tahetakse. Aga me soovime kuulda sedagi, mida arvavad ja soovivad inimesed terves Eestis.” Kolmanda põhjusena nimetas Theresa Bubbear soovi tähistada Eesti ja Briti vahel toimivat 100 aasta pikkust sõprussuhet. „1918. a toetas Briti kuninglik merevägi eestlaseid Vabadussõjas ja nüüd oleme me taas teie kõrval.”

Jätka lugemist »

Ansambel U: tähistab 15. sünnipäeva

16. oktoobril tähistab Eesti aktiivseim nüüdismuusika ansambel U: kontserdiga sarjas URR (U: Rahvusringhäälingus) oma 15. sünnipäeva. Kuigi ansambel loodi 2002. a lõpus, astus U: üles oma esimese täiskavaga täpselt 15 aastat tagasi, 16. oktoobril 2003 festivalil NYYD, mida ansambel peab oma tõeliseks sünnipäevaks.

U Pranstusmaal, august 2018 Foto Ninh Lê Quan

U: Pranstusmaal, august 2018. Foto: Ninh Lê Quan

Kavas:
Muusikaline tervitus
Tatjana Kozlova-Johannes „Circles” (2004 )
John Cage „Child of Tree” (1975)
Ivan Fedele „Immagini da Escher” (2005)

Viis aastat tagasi, tähistamaks oma 10. tegevusaastat, käivitas U: koostöös Klassikaraadioga kontserdisarja URR, mis kandis toona alapealkirja „10 aastat vastupanu”. Vastupanu all pidas U: silmas eelkõige mitte kaasa minna mugavusega, seada endale pidevalt uusi väljakutseid, mitte teha allahindlusi sisu ja kvaliteedi suhtes. Sarja üheks eesmärgiks on tõsta üldist teadlikkust nüüdismuusikast, kasvatada nö kultuurikihti selles vallas. Igal kontserdil on kindel teema, mis tutvustab erinevaid tahkusid nüüdismuusikast. Sarja jooksul on esmaesitlusele toodud mitmeid maailmas tunnustatud heliloojate väärt-teoseid, mis senini Eestis kõlanud ei olnud. Lisaks kõlavale muusikale tutvustavad Taavi Kerikmäe ja Tarmo Johannes teoste ja teemade tausta, kontsertidest toimuvad otseülekanded Klassikaraadio eetris. Käesolev kontsert on sarjas järjekorralt kahekümnes.

Jätka lugemist »

Merike Teppan-Kolk: asume õigel teel

Käesoleval õppeaastal lõpetab 19. lend Karl Rammi nimelise Sindi muusikakooli, aga juba tänavu 20. oktoobril tähistab Tori valla ainus huvikool oma tegevuse 30. aastapäeva piduliku kontsert-aktuse ja banketiga.

Sindi muusikakooli juubelikontserdiks valmistuv ühisproov Foto Merike Teppan-Kolk

Sindi muusikakooli juubelikontserdiks valmistuv ühisproov. Foto: Merike Teppan-Kolk

Lõime kolm erineva raskusastmega õppekava

Muusikalist algharidust andev õppeasutus alustas Sindi linnas Pärnu muusikakooli filiaalina 1988. aastal ja 10 aastat hiljem jätkas iseseisvalt. Kool sai oma nime mehelt, kes edendas suuresti Sindi muusikaelu kujunemist. Muusikaõpetaja algatusel loodi mitmeid koore. Ramm asutas Sindis Eesti esimese poiste puhkpilliorkestri, aga kõige enam tuntakse teda ikkagi vast laulu „Õrn ööbik“ autorina.

„Tundub, et asume õigel teel,” naeratab Sindi muusikakooli kauane direktor Merike Teppan-Kolk. 30 aasta kestel on olnud 71 lõpetajat. Koolist väljalangevus on viimaste aastatega oluliselt vähenenud. „Peamiseks põhjuseks on tõenäoliselt see, et kohandasime oma kooli õppekavad lastele sobivamaks. Lõime kolm erineva raskusastmega õppekava, et iga laps leiaks endale sobiva koormuse ja raskusastmega pilliõppimise võimaluse. Lisaks kohendasime tundide pikkuseid ning mahtusid,” selgitab direktor.

Jätka lugemist »

Anu Martinson: võta üks mõnus kohv ja naudi päeva (õpetajate päevaks)

Sindi gümnaasiumis kattis õpetajate päeva kohvilaua suupistetega pagariäri Pärnamäed, gümnasistid asendasid õpetajaid koolitundides, vabastasid mõneks tunniks töökohustustest koguni direktori ja õppealajuhataja, kinkisid tähtpäevalistele lilli ja meeneid, etendasid sketše, saatsid õpetajad kontserdile ja panid nad kirjandit kirjutama.

Pärnamäed kaupluse juhataja Anita Sits annab Sindi gümnaasiumi direktorile Ain Keerupile üle õpetajate päevaks kingitud suupisted Foto Urmas Saard

Pärnamäed kaupluse juhataja Anita Sits annab Sindi gümnaasiumi direktorile Ain Keerupile üle õpetajate päevaks kingitud suupisted. Foto: Urmas Saard

Chätlyn: Teie olete need, kes aitate kujundada meie tulevikku maailmas

Õpetajate päeva korraldustoimkonna tuumiku moodustasid gümnaasiumi astme õpilased Chätlyn Parts, Egon Gentalen, Kristiina Anufrieva, Sander Anderson, Merili Tambu ja Pillerin Pihelgas. Chätlyn täitis koolijuhi kohuseid ja Egon õppealajuhataja ülesandeid. Eesti koolide abiturientidel on ammune üldlevinud tava asuda sellel päeval õpetajate rolli ja ise tunde anda.

Kuigi enamik õpetajaid võisid tänast päeva täiel rinnal nautida, võtsid siiski mõned neist vabatahtlikena enda kanda õpilaste algatust abistavaid tegevusi.

Õpetajate toas ütles direktori kohusetäitja Chätlyn õpetajate poole pöördudes, et tunneb talle usaldatud ametis suurt au. „Õpetaja on kui näitleja, kes peab päevast päeva esinema, tegema nägu nagu kõik oleks korras. Õpetajast sõltub sageli väga palju. Teie olete need, kes aitate kujundada meie tulevikku maailmas. Õpetajate ülesandeks on teha meist inimesed, anda eluks vajalikke oskuseid ning teadmisi. Loodan, et naudite tänast päeva, mis jääb kauaks meelde.”

Jätka lugemist »

Teemapealinnade sau liikus Pärnust Narva

Täna hommikul lõppes suvi kell 4.54 ja samal hetkel algas kalendri järgi astronoomiline sügis. Pärnu abilinnapea Marko Šorin poleks tahtnud täna veel teemapealinnade saua suvepealinna käest ära anda, sest veel mõned päevad tagasi valitses tervel Eestimaal tõeline üle paarikümne kraadine suveilm.

Narva Hermanni linnus Foto Marko Šorin

Narva Hermanni linnus. Foto: Marko Šorin

Siiski viis Šorin teemapealinnade saua vastavalt kokkuleppele Narva, kus sügispealinn väärikat tiitlit kolme kuu kestel kuni valitsusaja lõpuni ehk talve alguseni enda käes hoiab. Narva linn on võtnud endale kohustuse saata rändlinnud teele, hoida tormituuled mõõdukuse piires ja tagada kogu valitsemise aja vältel linnakülalistele suurepärase meeleolu.

Esmakordselt sai Narva Eesti sügispealinnaks 1999. aastal. Pärast kümneaastast vahet kannab linn järjepidevalt iga suve lõppedes Eesti sügispealinna tiitlit.

Astronoomilise sügise algus tähendab päeva ja öö võrdse pikkusega osadeks jaotumist. Põhjapoolusel saab polaarpäev läbi ja algab polaaröö, lõunapoolusel läheb vastupidiseks. Ekvaatoril püsib päike seniidis.

Urmas Saard

Trivimi Velliste küsis: „Kui palju rohkem oleks – küllalt?”

Täiendatud fotodega

Tänasel vastupanuvõitluse päeval pidas Konstantin Pätsi muuseumi esimees Trivimi Velliste Valga Jaani kirikus kaheteistkümnendat korda traditsioonilise mälestuskõne Eesti riigivanematele.

Trivimi Velliste vastupanuvõitluse päeval Valga Jaani kirikus Foto Priit Purken

Trivimi Velliste vastupanuvõitluse päeval Valga Jaani kirikus. Foto: Priit Purken

Tänavune asukoha valik on teadlik – taheti ühtlasi anda au peagi 100-aastaseks saavale Läti Vabariigile.

Koos Otto Tiefi valitsuse liikmetega asutas 1944. aasta sügiskuul meritsi minekule tervelt seitse protsenti eesti rahvast

„Kas neid küünlaid on tõesti vaja igal aastal 22. septembril uuesti süüdata? Ja me oleme ikka ja jälle vastanud: jah, me peame nad süütama, sest need küünlad on meie ajaloo kuulutus – nad on meie ajamälu! Nad on tänukummardus meestele ilma kelleta, kelle ohvrimeelsuseta meie poleks täna need, kes me oleme,” vastas Velliste ikka ja jälle esitatud küsimusele.

Vastupanuvõitluse päeva läte seisneb teatavasti sündmuses, mis muutis Eesti elu kaheks inimpõlveks. Nooremale põlvele on põhjust Eesti üht rängemat katsumuste aega täna meelde tuletada.

Jätka lugemist »

Heategevuskontsert nelja riigi sajanda juubeli tähistamisel

„Kindel, et seda kontserti poleks sündinud ilma Pärnus toimuva Y’s Men Soome-Balti piirkonna konverentsita,” selgitas Piia Karro-Selg, Soome-Balti piirkonna tulevane direktor.

Ruslan Andrejev kontserdil Pärnus Raeküla Vanakooli keskuses Foto Urmas Saard

Ruslan Andrejev kontserdil Pärnus Raeküla Vanakooli keskuses. Foto: Urmas Saard

Kuna nimetatud rahvusvahelise ühenduse Y’s Men piirkonda kuuluvad Soome, Eesti, Läti, Leedu ja kõigil neljal riigil langeb sajanda juubeli tähistamine suhteliselt lähestikku asuva tosina kalendrikuu sisse (Soome iseseisvus 6. detsembril 1917, Eesti 24. veebruaril 2018, Leedu 16. veebruaril 1918 ja Läti 18. novembril 1918), siis sealt see kontserdi mõte idanema hakkaski.

Karro-Selg rääkis, et korraldajana taheti leida esinejaid kõigi nelja riigi kodanike hulgast ja nii see valik vastavalt hetke võimalustele kujuneski. Kontsert algas Raeküla Vanakooli keskuse oma noore muusiku esinemisega. Mari-Liis Holm laulis enda kitarrimängu saatel.

Järgnevalt istus klaveri taha 12-aastane Ruslan Andrejev, kes alustas klaverimängu juba viieselt. Raeküla Vanakooli keskuse saalis mängimine oli noorhärra jaoks esimene esinemine Eestis. Ta elab Põhja-Lätis üsna Eesti piiri lähedal asuvas Staitseles. Lätis on ta mitmetel klassikalise muusika konkurssidel saanud eduka esinemisega väga tuntuks, nüüd on aeg temast kuulda ka Eestis.

Jätka lugemist »

Valga Jaani kirikus süüdatakse 16 mälestusküünalt

Vastupanuvõitluse päeval, 22. septembril kell 16 mälestatakse Valga Jaani kirikus Eesti riigivanemaid. Sellele eelnevalt asetab Konstantin Pätsi Muuseum pärja ja lilled Valga Vabadussõjas langenute ausamba, samuti Vabadussõjas võidelnud Soome vabatahtlike ja Eesti metsavendade mälestustahvlite juurde.

Jaani kirik Valgas Foto Amanda Saard

Jaani kirik Valgas. Foto: Amanda Saard

Päevakohase kõne peab Konstantin Pätsi Muuseumi esimees Trivimi Velliste.

Riigipeade auks süütavad 16 küünalt EELK peapiiskop emeeritus Andres Põder ja Valga vallavanem Margus Lepik. Koos peapiiskopiga teenivad Valga praostkonna praost Mart Jaanson, abipraost Vallo Ehasalu, Valga Peetri-Luke koguduse õpetaja Margus Suvi jt Valga praostkonna vaimulikud. Päevakohase kõne peab Konstantin Pätsi Muuseumi esimees Trivimi Velliste. Muusikaga teenivad Nõo kiriku meesansambel ja Jüri Goltsov orelil.

Jätka lugemist »

Eesti 34 kirikus helistatakse rahupäeva puhul kellasid

Reedel, 21. septembril helistatakse käesoleval Euroopa kultuuripärandiaastal üleeuroopalise rahupäeva puhul kell 19.00-19.15 Euroopa riikides kellasid. Osaleb ka 34 kirikut Eestist, kõik inimesed on oodatud üleeuroopalist kellamängu kuulama.

Pärnu Eliisabeti kiriku kellad Foto Urmas Saard

Pärnu Eliisabeti kiriku kellad. Foto: Urmas Saard

Aastal 604 sanktsioneeris paavst Sabinianus kellade kasutamise ja kehtestas korra

Rohkem kui tuhat aastat on kellamäng märkinud aega tööks, puhkuseks, palveks. Ka täna kuuleme Euroopas päevas miljoneid kellamänge. Kellamäng kirikutornides ja raekodades, surnuaedade ja mälestuspaikade kellatornides kannab edasi ühiseid väärtusi rahust. Käesoleval aastal möödub ka 100 aastat Esimese maailmasõja lõpust.

Üleeuroopaline kellade helistamine toimub Euroopa riikides Euroopa kultuuripärandiaasta raames rahvusvahelise rahupäeva puhul.

„Kirikukellade helistamisega kutsutakse kogudust jumalateenistusele ja palvusele, Jumalat ülistama ja paluma. Kellade helistamine rõhutab jumalateenistuse avalikkust ja avatust kõigile inimestele. Samuti helistatakse kirikukelli teatud informatsiooni edastamiseks,“ ütles Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku piiskop Tiit Salumäe.

Jätka lugemist »

Mälestusmärk Mihkel Mathieseni mälestuseks

Käesoleva nädala kolmapäeval, kui Sindi Kirikupargi Konsumi kaupluse poolses osas märgati kahe lipuvarda ja kirjadega graniitkivi paigaldamist, esitasid mitmed linnaelanikud küsimuse Külauudistele. Seda eeldusel, et ajakirjandus on ikka kõiges paremini teavitatud.

Mälestusmärk Mihkel Mathieseni mälestuseks Foto Marko Šorin

Mälestusmärk Mihkel Mathieseni mälestuseks. Foto: Marko Šorin

Sindi elanikkond suuresti teavitamata ja viimastel päevadel tõstatunud küsimusi ülirohkelt

Paraku päris nii see sageli pole. Pärnu maantee 25 kortermaja valdusele püstitatava mälestusmärgi eeltööd jäid märkamatuks isegi siis, kui käis Kirikuparki rajatavate kergliiklusteede pildistamine. Põhjus lihtne: eelteavitus on olnud pea olematu ja Sindi kogukond jäänud mõttelisel tasandil kaasamata. Näiteks Julius Friedrich Seljamaale mälestusmärgi püstitamine on leidnud ainuüksi Külauudistes käsitlemist kolme aasta jooksul tervelt kuraditosin korda, rääkimata teistest väljaannetest.

Jätka lugemist »

Sindis tähistati vanavanemate päeva

Naiskodukaitse Pärnumaa ringkond pidas ühiselt kaitseliitlaste ja Sindi tuletõrje seltsiga vanavanemate päeva Sindi seltsimaja juures, kus küpsetati pannkooke, pakuti magusat jooki, määriti nägusid, jagati erinevates valdkondades kasulikke teadmisi näitlike väljapanekute abil ja võimaldati käelist tegevust.

Vanavanemate päeval Sindis Foto Urmas Saard

Vanavanemate päeval Sindis. Foto: Urmas Saard

Päästjate kogemused näitavad, et inimene õpib kõige paremini kogemusest

Soodsa tuulepuhanguga haistsid ninasõõrmed juba kaugelt hõrgutava lõhnaga pannkookide küpsetamist. Sama hõrgutavad ja lähemale meelitavad olid mitmesuguse sisuga moosipurgid, millest lubati tasuta saadud kookidele nii palju moosi peale laduda, kui suu igatses. Kaidi Suusk seisis leegitseva pliidi ääres ja küpsetas aina sedamööda kuidas sööjaid jätkus. Näis, et puudust pannkooke kiitvatest suudest ei tuntud, sest Monika Leosk ladus küll nobedalt kooke taldrikutele, kuid otsekohe olid need ka sama kiirelt järgmise maiasmoka käte vahele kadunud.

Pärnumaa ringkonna esinaine Karmen Vesselov rääkis, et seni on nende naiskodukaitse vanavanemate päeva Pärnus tähistanud, aga sedakorda otsustati tulla suurlinnast väljapoole. Vesselov näitas üht õueala maketti ja küsis, mis sellel valesti on?

Jätka lugemist »

Rahvatantsupedagoog Richard Tõnnuse mälestusnäitus Pärnus

Pärnumaal tähistatakse legendaarse rahvatantsupedagoogi Richard Tõnnuse 100. sünniaastapäeva tema elutööd tutvustava näitusega.

Jätka lugemist »