Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

detsember 2019
E T K N R L P
« nov    
 1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
3031  

Suitsupääsukesel täitub täna 50 aastat rahvuslinnuna

Täna 50 aastat tagasi valiti Eesti rahvuslinnuks suitsupääsuke. See toimus Eesti Looduseuurijate Seltsi ornitoloogiasektsiooni koosolekul Tartus. Rahva seas hästi tuntud ja armastatud suitsupääsukese esitas kandidaadiks tuntud loodusraamatute autor Kustas Põldmaa. Kaaluti ka mõnd merelindu ja saaremaa männi-käbilindu, kuid suitsupääsuke pälvis üksmeelse poolehoiu.
Kõikidele maadele oma rahvuslinnu valimise initsiatiiv tuli toona rahvusvaheliselt linnukaitsenõukogult, kes soovis sellega tõsta rahvaste huvi linnukaitse vastu ning edastada sõnumit, et kaitset ja hoidu väärivad ka igapäevased tiivulised, mitte ainult haruldused.
Kuigi aastakümnete jooksul on paljud rahvad endale rahvuslinnu valinud, eristub suitsupääsuke nendest oluliselt oma populaarsuse ja rolli poolest. Suitsupääsuke on kujunenud üheks Eesti riigi, eestlaste ja eestluse sümboliks, mis kinnistus ilmselt laulva revolutsiooni aastatel, mil suitsupääsuke kinnitati ühes rukkilillega Eesti rahvussümboleiks. Suitsupääsukese kui sümboli tugevusest annab tunnistust seegi, kui palju kasutatakse pääsukesemotiivi meie kaasaegses sümboolikas, milles soovitakse rõhutada tihedat seost Eesti ja omamaisusega: märgised Tunnustatud Eesti Maitse ja Eesti ökomärgis „Puhas keskkond“, Tallinna Lennujaam, Estonian Air, Eesti film 100 filmisari jmt. Eestluse sümbolina kasutatakse suitsupääsukest sagedasti ka meie trükimeedia karikatuuridel. Jätka lugemist »

Suitsupääsukese aasta sai läbi

Aasta hakkab lõppema ja nõnda valmistub ka tänavune Eesti Ornitoloogiaühingu aasta lind suitsupääsuke

oma tiitlit edasi andma tüllidele, kirjutab ajakiri „Tiiutaja“. Suitsupääsukese aasta ühe ettevõtmisena taaselustati 1993. aasta algatus „Kodukoha pääsuke“, kus igaühel on võimalik kaasa aidata suitsu- ja räästapääsukeste käekäigu jälgimisele. Oma kodukoha pääsukeste tegemisi vaatles sel aastal terasemalt rohkem kui 250 inimest 130 vaatluskohas üle Eesti, kõige enam Harju- ja Raplamaal.

Meile laekus teavet ligi 600 pääsupesa kohta, mõlema liigi kohta peaaegu võrdselt. Tulemustest selgus, et meie suitsupääsukesed pesitsevad praegu valdavalt lautades, tallides, küünides, kuurides,

saunades ja garaažides, aga ka pööningutel. Kõige sagedamini on majapidamises üks pesa, kuid ühes Viljandimaa talus oli lausa 27 asustatud pesa. Kokkuvõttes tuli ühe majapidamise kohta

keskmiselt kolm pesa. 40 paari pesitses suve jooksul kaks ning kolm paari kolmandagi korra. Esimesed pojad koorusid enamasti juuni keskpaigast juuli keskpaigani, teise kurna pojad alates

augusti algusest ning kõige hilisemad augusti lõpus. Esimene pesakond lennuvõimestus suitsupääsukestel enamasti juuli teise dekaadi jooksul, kõige hilisemad pojad lahkusid pesast aga alles 29. septembril. Sobivatele ilmadele vaatamata oli suitsupääsukestel pesas keskmiselt vaid 4,1 poega, mis tähendab neile kehva aastat. Näiteks aastatel 1993–1999 oli see 4,2–4,6.

Sel aastal katsetati Eestis teadaolevalt esimest korda ka spetsiaalseid pääsukeste tehispesi. Mõlema liigi jaoks seati üles kaksteist pesa, kuid neisse asus elama vaid üks suitsupääsukeste paar. Peale selle pesitses ühes suitsupääsukesele mõeldud pesas hallkärbsenäpp ning räästapääsukese pesas herilased. Pesade katsetamist jätkatakse

siiski ka järgmisel aastal. Pääsukeste uuringust Pärnumaal, „Kodukoha pääsukese“ tulemustest ja

muu maailma uudistest (suitsupääsuke oli selle aasta lind ka Hollandis ja Lõuna-Aafrika Vabariigis) saab pikemalt lugeda aasta linnu kodulehelt www.eoy.ee/suitsupaasuke. Põhjalikum analüüs ilmub aga järgmisel aastal ajakirjas Hirundo.

Suitsupääsukese aasatast võib kuulda ka Kuku raadio Ilmaparandaja saates 7.jaanuaril.

 

Ornitoloogiaühing kutsub pääsukesi loendama

Eesti Ornitoloogiaühing (EOÜ) kutsub pääsukesi loendama ja fotodel jäädvustama.

Kodukoha pääsukesi loendama palutakse inimesi, kelle elukoha või suvemaja ümbruses pesitsevad savipesi rajavad suitsu- ja räästapääsuke. Pesitsevate pääsukeste kohta andmete kogumisega soovib EOÜ pilku peal hoida nii meie rahvuslinnu kui ka tema sugulase käekäigul.

Loenduses osalemine on lihtne ega eelda eriteadmisi. Loendusankeedi ja juhistega saab tutvuda ja alla laadida suitsupääsukese kodulehelt <http://www.eoy.ee/suitsupaasuke/materjalid/Kodukoha_paasukeste_loendusankeet_2011.pdf>.

Andmeid liikide arvukuse ja pesitsustulemuste kohta saab mugavalt sisestada ka veebiaadressil http://www.eoy.ee/suitsupaasuke/kodukoha-paasuke/.

Fotohuvilisi kutsutakse aga osalema pääsukeste fotovõistlusel, kuhu oodatakse pilte tänavusest aasta linnust suitsupääsukesest, räästa- ja kaldapääsukesest ning piiritajast. Fotokonkursi peapreemia läheb parimale suitsupääsukesest tehtud fotole. Kahes vanuserühmas antakse mõlemas välja kolm auhinnalist kohta. Lisaks jagatakse temaatilisi eriauhindu. Võistluse tähtajad ja reeglid on väljas aadressil
http://www.eoy.ee/suitsupaasuke/fotokonkurss/.

Fotokonkursi korraldab EOÜ koostöös MTÜga Fotokeskkond.

Korraldajad paluvad nii loendamisel kui ka pildistamisel jälgida loodusvaatlemise häid tavasid ning pesitsevaid linde mite liigselt häirida.

Lisainfo: www.eoy.ee/suitsupaasuke

Järgmise aasta lind on suitsupääsuke

Eesti Ornitoloogiaühing valis 2011. aasta linnuks suitsupääsukese. Valiku põhjuseks on rahvuslinnu arvukuse jätkuv langus viimase kümnendi jooksul.

Ornitoloogide hinnangul on pesitsevaid suitsupääsukesi jäänud Eestis iga aastaga aina vähemaks, mistõttu peab Eesti rahvuslinnule ja ornitoloogiaühingu vapilinnule pöörama suuremat tähelepanu.

Suitsupääsukese arvukuse vähenemine on ühest küljest tingitud suurtest muutustest Euroopa põllumajanduses ja maapiirkondade arengus, mis on jätnud kümned tuhanded suitsupääsukesed pesakohata. Samuti on loomapidamise vähenemine ja koondumine kinnistesse lautadesse vähendanud pääsukeste põhitoidu, kärbeste arvukust. Kuid suitsupääsukest kui pikamaarändurit mõjutavad ka olud rändeteedel ja talvituspaikades.

Lõuna-Aafrikas talvituvad linnud peavad kaks korda aastas ületama üha laienevat Sahara kõrbe, taluma üha ettearvamatumaid ilmastikuolusid ning leidma talvituspaigad, mis pakuksid talve üleelamiseks piisavalt toitu.

Suitsupääsukese aastal tutvustatakse selle liigi eluolu ja ökoloogilist tähtsust ning erinevaid viise, kuidas igaüks saab suitsupääsukeste pesitsemisele Eestis kaasa aidata. Samuti plaanitakse koguda linnuhuviliste abiga põhjalikumat teavet suitsupääsukese käekäigu ja leviku kohta Eestis. Suitsupääsukese aastat veavad Mati Kose ja Meelis Uustal.

Eesti Ornitoloogiaühing valis aasta linnu juba 17. korda. Aasta linnu valimise eesmärk on tutvustada avalikkusele üht meil esinevat linnuliiki või liigirühma ning kaasata üldsust aasta linnu uurimisse ja kaitsesse.

Eesti Ornitoloogiaühing