Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

juuli 2019
E T K N R L P
« juuni    
1234567
891011121314
15161718192021
22232425262728
293031  

MTÜ Sinule Võhmast sai tunnustuse

MTÜ Sinule Võhmast sai tunnustuse “Regionaalmaasiku” konkursil.

13. veebruaril andis siseminister Hanno Pevkur üle regionaalarengu auhinnad, millega tunnustati parimaid regionaalarengut toetavaid algatusi. Tunnustuse pälvisid üheksa ettevõtmist üle Eesti.

Siseministri sõnul võib auhinna saajaid vaadates öelda, et tegemist on tõeliste oma kodukoha patriootidega. “Nad annavad oma hoolimise ja ettevõtlikkusega piirkonna arengule hoogu juurde ja nii mõnigi auhinna saanud ettevõtmine on saanud oma regiooni kaubamärgiks ning visiitkaardiks,” märkis Hanno Pevkur.

Jaanuaris välja kuulutatud konkursile “Regionaalmaasikas” sai kandidaadiks esitada nii riigi ja kohaliku omavalitsuse asutusi kui ka füüsilisi ja juriidilisi isikuid. Konkursile laekus 35 ettepanekut. Siseministri moodustatud komisjon valis välja üheksa väljapaistvamat algatust, keda tunnustati Rita Randmaa tehtud keraamiliste maasikatega.

Viljandimaa Arenduskeskus ja Võhma Linnavalitsus esitasid ühe kandidaadina ka MTÜ Sinule Võhmast. Jätka lugemist »

Hiiumaa mereala kasutus selgineb

Hiiumaa rannik. Foto: Vikipeedia.

Täna tutvustatakse Kärdlas Hiiu mereala planeeringu pilootprojekti, mis paneb paika Hiiu maakonnaga piirneva mereala kasutamise kuni aastani 2030 ja kauem.

Siseministeeriumi planeeringute osakonna nõuniku Anni Konsapi sõnul algatatakse planeeringute koostamine kogu Eesti merealal kahe aasta pärast. Planeeringud tuleb valmis saada 2020. aastaks.

“Hiiu- ja Pärnumaal on planeeringu koostamisega juba alustatud ning hiidlased on oma planeeringuga jõudnud sinnamaani, et tõenäoliselt saab selle kehtestada järgmise aasta keskpaigas,” rääkis Konsap ning lisas, et tegemist ei ole lõpliku lahendusega ja sellele järgneb veel kindlasti üks avalik väljapanek ja arutelu sügisel.

Planeerimise käigus tuleb kaardistada erinevad olemasolevad või tulevikus tekkivad huvid merel ja seejärel mereala nende erinevate huvide vahel ära jaotada nõnda, et kasutus oleks pikas perspektiivis võimalikult jätkusuutlik. “Piltlikult öeldes tuleb otsustada näiteks seda, millised alad sobivad kõige paremini tuuleparkideks, millised kalapüügiks või kus võib purjetada.”

Merealade planeerimine on Eestis esmakordne. Hiiu ja Pärnu mereala planeering algatati valitsuse poolt kaks aastat tagasi. Hiiu mereala planeeringu eeldatav kehtestamise aeg on 2015. aasta keskpaik ning Pärnu planeeringul 2016. aasta esimene pool. Nende maakondade kogemuste põhjal pannakse kokku metoodika, mida hiljem hakatakse kasutama ülejäänud Eesti merealade planeerimisel.

Merealade planeerimist rahastatakse osaliselt Eesti-Läti piiriülese koostöö programmist ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse merekeskkonna programmist. Hiiumaa projekti maksumus on ligikaudu 204 000 eurot, Pärnu projekt läheb maksma veidi üle 301 000 euro.

Kohanimeeksperdid arutavad rahvusvaheliste nimede kasutamise põhimõtteid

Täna, 18. septembril kohtuvad siseministeeriumis ÜRO Balti- ja Põhjamaade kohanimeeksperdid, et arutada kohanimede kaitsmise ja rahvusvahelise korraldamise põhimõtteid.

“Kohanimedel on erinevate riikide infosüsteemides, eriti aadressi- ja ruumiandmete süsteemis, tähtis roll. Need peavad olema üheselt arusaadavad, täpsed ja kergesti kättesaadavad,” rääkis regionaalministri valitsemisala kohaliku omavalitsuse ja regionaalhalduse osakonna juht Väino Tõemets sedalaadi kokkusaamiste ja arutelude vajalikkusest. “Oluline on ka kohanimede ajaloo- ja kultuuriväärtuse teadvustamine ning avalikkuse laiem kaasamine kohanimede määramisse,” lisas Tõemets.

ÜRO Balti- ja Põhjamaade kohanimede töörühmadesse kuuluvad eksperdid 11 riigist – Eestist, Lätist, Leedust, Poolast, Venemaalt, Valgevenest, Soomest, Rootsist, Norrast, Suurbritanniast ja Taanist.

19. septembril korraldatakse ka ühisseminar Maa-ametis, kus käsitletakse nimeteaduslike andmebaaside ja rahvalt kogutavate andmete sidumist riikliku ruumiandmete võrgustikuga. Mõlema ürituse eestvedajaks on regionaalministri valitsemisala.

Teiste hulgas osalevad üritustel ka kohanimenõukogu liikmed. Nõukogu jälgib kohanimede kasutamist ja teeb vajadusel ettepanekuid selle parandamiseks, korraldab eksperthinnangute saamist ja uurimistööd kohanimeküsimustes ning osaleb kohanimeloendite koostamisel, korrastamisel ja avaldamisel.

Veel kümme päeva on aega esitada kandidaate vabatahtlikke toetanud ettevõtete tunnustamiseks

Kuni 31. detsembrini ootab Siseministeerium ettepanekuid ettevõtete tunnustamiseks, kes on käesoleva aasta jooksul toetanud vabatahtlike päästjate, vabatahtlike merepäästjate või abipolitseinike tegevust Eestis või kes on muul moel andnud panuse ühiskonna turvalisuse tõstmisesse ja vabatahtluse arengusse.

Kandidaatide esitamiseks tuleb täita vastav vorm, mille saab alla laadida järgmiselt lehelt: http://www.siseministeerium.ee/public/Toetaja_Lisa3_EttepBlankett_elektrooniline_2.pdf

 
Täidetud ankeedi tuleb saata e-posti aadressile toetaja@siseministeerium.ee või märksõnaga „Vabatahtlike toetaja“ siseministeeriumi aadressile Pikk tn 61, 15065 Tallinn.

Tublisid ettevõtjaid võivad esitada kõik juriidilised ja füüsilised isikud. Laekunud kandidaatide seast valitakse välja kuni kümme enam esile tõstmist väärivat ettevõtet, keda tunnustatakse Vabatahtlike päästjate toetaja 2012 ning Abipolitseinike toetaja 2012 aunimetustega koos vastava logo kasutamise õigusega näiteks ettevõtte koduleheküljel. Samuti kingitakse mälestuseks Kalli Seina disainitud kotkamotiiviga klaastaies.

Vabatahtlust toetava ettevõtte aunimetustega tahab siseminister tänada ettevõtteid, kes tajuvad vastutust ühiskonna ees, olles valmis märkama ning sekkuma valdkondades, kus ka erasektori panus on vajalik ja oluline. Aunimetust väärivad ettevõtjad tehakse teatavaks 5. veebruaril toimuval pidulikul aktusel.

Esmakordselt tunnustati ettevõtteid käesoleva aasta mais, kus siseminister tänas firmasid eelnevate aastate jooksulantud panuse eest.Vabatahtlike päästjate toetaja aunimetus anti kokku seitsmele ettevõttele. OÜ Paatsalu Puhkekeskus ja Aktsiaselts MSCA (Revali Merekool) leidsid märkimist vabatahtlike mere- ja järvepäästjate toetamise eest. AS Ingle, Kuie Põllumajandusühistu, Kolga Teenindusühistu, AS Sanwood ning Tamrex Ohutuse OÜ on oma märkimisväärse
tegevusega toetanud priitahtlikke päästjaid. Aunimetusega Abipolitseinike toetaja tunnustati AS Saksa Autot ning Räpina
Korrakaitset. Lisaks tänas siseminister tänukirjaga 11 ettevõtet, kes on andnud panuse oma kogukonna vabatahtlike tegevusse.

Lisainfo ja pildimaterjal:
http://www.siseministeerium.ee/vabatahtliketoetaja

Alanud on aasta vabatahtlike otsingud

Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskus ootab koos Vabariigi Presidendi Toomas Hendrik Ilvesega 22. oktoobrini ettepanekuid vabatahtlike kohta, keda tänada 2. detsembril toimuval üleriigilisel vabatahtlike tunnustamisüritusel.

“Nagu igas organisatsioonis, nii on ka vabaühendustes selliseid töid ja tegemisi, mis tavaliselt avalikkuse ja meedia tähelepanu ei pälvi, kuid on ühenduste toimimise ja nende sihtrühmade vajaduste rahuldamise seisukohalt ülimalt olulised,” selgitas üritust korraldava Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskuse juhataja Tuulike Mänd.

Männi sõnul tunnustatakse 2012. aastal just neid vabatahtlikke, kes ei sära igapäevaselt vabaühenduste eesliinil, kuid loovad regulaarselt tegutsedes ja mõnikord isegi rutiinseid ülesandeid täites kindla vundamendi vabaühenduste eesmärkide täitmiseks.

Lisaks on oodatud ettepanekud silmapaistvate vabatahtlike juhtide ning oma töötajate vabatahtlikku tegevust soodustavate ettevõtete või asutuste tunnustamiseks.

Oma kandidaate võivad esitada nii eraisikud, kodanikuühendused, riigi ja kohaliku omavalitsuse asutused kui ettevõtted. Laekunud ettepanekud vaatab läbi komisjon, kuhu kuuluvad Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskuse, Vabariigi Presidendi Kantselei ja Siseministeeriumi esindajad.

Tänavuseks juba kaheksanda tunnustamisüritusega tähistatakse 5. detsembril toimuvat rahvusvahelist vabatahtlike päeva.

Vabatahtlike tänamist toetab regionaalministri valitsemisala ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Rohkem infot ja ettepanekute esitamine.

Märtsis registreeriti Eestis 1154 sündi ja sõlmiti 245 abielu

Selle aasta märtsis registreeriti regionaalministri valitsemisala rahvastiku toimingute osakonna andmeil Eesti perekonnaseisuasutustes kokku 1154 sünniakti. Kokku registreeriti 598 poisi ja 556 tüdruku sünd. Kaksikuid sündis 18 paari – neist viis paari poisse, viis paari tüdrukuid ja kaheksa segapaari.

Populaarsemad eesnimed poistele olid Mattias, Rasmus, Kirill, Artjom, Gregor, Sebastjan, Kristofer. Tüdrukutele pandi enim nimeks Sofia, Olivia, Alina, Annabel, Maria, Mia ja Darja.

Märtsi statistika järgi registreeriti Tallinnas 410, Harjumaal 159, Tartumaal 140, Ida-Virumaal 105, Pärnumaal 86, Lääne-Virumaal 46, Viljandimaal 38, Raplamaal 31, Võrumaal 27, Jõgevamaal 23, Järvamaal 23, Põlvamaal 21, Valgamaal 17, Saaremaal 12, Läänemaal 12 ning Hiiumaal 4 lapse sünd.

2012. aasta märtsis sõlmiti kokku 245 abielu. Vaimulike poolt sõlmiti neist 10 ja notarite poolt 16 abielu sh Tallinna notarite poolt 9 abielu. Vaimulikud sõlmisid Tartumaal 7, Tallinnas 2 ja Viljandimaal 1 abielu.

Märtsis lahutati 239 abielu ning registreeriti 1420 surma.

Regionaalministri käskkirjaga anti uus nimi 30 isikule ja maavalitsuse otsusega 113 isikule, neist eesnimi 21, perekonnanimi 110 ning ees- ja perekonnanimi 12 isikule. Nimevahetajate hulgas oli 95 meest ja 48 naist.

Kaili Uusmaa

 

Kiisler:Investeerimisotsuseid tuleb vaadata omas ajas

Viimases Riigikontrolli auditis toodi välja järeldused kohalike omavalitsuste eurotoetuste kasutamise kohta. Regionaalministri hinnangul on senised investeeringud olnud vajalikud, kuid järgmiste toetusprogrammide puhul tuleb investeeringute vajalikkust hinnata suuremas piirkonnas ning toetuste sisu peab keskenduma töökohtade loomisele, teatab Siseministeerium.

„Investeerimisotsuseid tuleb vaadata omas ajas – kümme aastat tagasi oli suur hulk koolimaju ja lasteaedasid sõna otseses mõttes räämas. Riigi kohus oli see sotsiaalne taristu korda teha. Aga täna me näeme selgelt, et peamiseks probleemiks on töökohtade vähesus. Just töökohtade loomisele ja ka töölkäimise võimaluste parandamisele peavad keskenduma järgmise perioodi struktuuritoetused,“ ütles regionaalminister Siim Kiisler.

Kiisleri sõnul on tänases olukorras kohalike juhtide otsused mõistetavad. „Aga me peame vaatama, mis toimub ka 10 ja 20 aasta pärast ja on selge, et edaspidi peab selliste investeeringute puhul vaatama oluliselt suuremat pilti, kui on üks tänane omavalitsus. Osa tänaseid omavalitsusi on liiga väikesed ja nõrgad, otsused tehakse väikest piirkonda silmas pidades ning seetõttu toimub ka palju arutut konkurentsi,“ selgitas ta.

Regionaalministri valitsemisalas jagatavate toetuste puhul on järgmise perioodi struktuuritoetuste programmide väljatöötamisel plaanis aluseks võtta inimeste reaalsed toimepiirkonnad. „Täna käib kolm neljandikku maainimesi tööl väljaspool elukohajärgset omavalitsust. Inimeste toimepiirkond kattub pigem maakondade kui tänaste valdade piiridega ning selles mõõtkavas tuleb edaspidi ka otsuseid teha,“ ütles Kiisler.

Septembris sündis 1276 last

2011. aasta septembris koostati siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna andmeil Eesti perekonnaseisuasutustes kokku 1276 sünnikannet.

Septembris registreeriti 656 poisi ja 620 tüdruku sünd. Kaksikuid registreeriti 20 paari – nendest 3 paari poisse, 6 paari tüdrukuid ja 11 segapaari.

Populaarsemad poiste eesnimed olid Rasmus, Artjom, Kaspar, Martin, Maksim, Robin, Aleksandr, Erik, Jakob ja Kristofer. Tütarlastele pandi enim nimeks Maria, Sofia, Laura, Anna, Annabel, Anastasia, Darja, Eliise, Elizabeth ja Mirtel .

Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna septembri statistika järgi on Tallinnas registreeritud 415 lapse sünd, Tartumaal 172, Harjumaal 159, Ida-Virumaal 116, Pärnumaal 70, Lääne-Virumaal 55, Viljandimaal 47, Raplamaal 40, Saaremaal 36, Valgamaal 33, Järvamaal 31, Võrumaal 26, Põlvamaal 24, Jõgevamaal 22, Läänemaal 20 ja Hiiumaal 10.

2011. aasta septembris sõlmiti kokku 531 abielu. Vaimulike poolt sõlmiti neist 24 ja notarite poolt 13 abielu. Vaimulike poolt sõlmiti Tallinnas 8, Läänemaal 1, Pärnumaal 1, Saaremaal 1, Tartumaal 10, Valgamaa 1 ja Viljandimaal 2 abielu. Jätka lugemist »