Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

september 2019
E T K N R L P
« aug    
 1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
30  

Obinitsa muuseumis avati elamuslik näitus “SETO?”

Setomaal Meremäe vallas Obinitsa külas Seto Muuseumitarõs avati 3. juunil tänaseid seto identiteediga seonduvaid probleeme elamuslikul moel tõstatav näitus “SETO?”.

Näitus käsitleb seto kogukonnale olulisi teemasid, küsides kuidas siduda praeguse seto kultuuri eeskujuks olevat 20. sajandi alguse ning tänapäeva eluviisi.

Näituse eesmärgiks on aidata seto kogukonnal, Setomaa külastajatel ja seto kultuuri huvilistel mõtestada pikaajalisemaid kultuurilisi arenguid, milles muutumisprotsess on loomulik osa.

“Näituse idee on välja kasvanud seto kogukonna sisesest aktiivsest ja emotsionaalsest arutelust kultuuriliste piiride üle, mille tuumküsimuseks on “õigõ seto” määratlemine kõigis eluvaldkondades. Näitus “SETO?” pakub võimalust jätkata seda arutelu olulistel seto identiteeti puudutavadel teemadel avalikus ruumis. Seetõttu on näituse “SETO?” vorm ja kujundus elamuslik ja interaktiivne,” sõnas näituse koostaja Eve Ellermäe.

“See näitus on seto punk”, arvab näituse kujundaja Evelin Urm. “Seto ei ole ainult minevik, vaid ka tulevik. Seto elab täna ja praegu”.

Näituse “SETO?” koostaja on Eve Ellermäe ning kujundajad Evelin Urm ja Sirje Rump.

Näitus SETO? jääb avatuks 31. oktoobrini.

Setomaa kultuuriprogrammi maht suureneb

Foto: MTÜ Setomaa Turism

Foto: MTÜ Setomaa Turism

Kultuuriminister Urve Tiidus kinnitas Setomaa kultuuriprogrammi. Setomaa kultuuriprogramm 2014-2018 on jätkuks Kultuuriministeeriumi rahastatud 2010-2013 programmile, mille eesmärk on hoida sealse piirkonna kultuurilist ja keelelist eripära, elulaadi, tavasid, kombeid ja oskusi. Järgmise aasta programmi maht on 208 800 eurot, mis on võrreldes eelmise aastaga tõusnud 10%.

Setomaa kultuuriprogrammi kaudu toetatakse sealse kultuuripärandi säilitamist ja edasikandmist, muuseumide tegevust, seto kultuuriprojekte, seto traditsioonide ja keele õpetamist, setokeelseid trükiseid, raadiosaateid, teadus-ja arendustegevust ning setode omaalgatuslikke ettevõtmisi. Oluline on just noorte sidumine esivanemate keele ja kultuuripärandiga ning kohalikus kultuuris osalejate ringi laiendamine, aga ka sellele kaasa aitavate tegevuste toetamine väljaspool Setomaad.

30. septembril 2009. aastal kanti seto leelo UNESCO vaimse kultuuripärandi komitee poolt inimkonna vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja. Setode teadlikkus oma vaimse pärandi omapärast ja olulisusest, soov seda endas kanda ja edasi anda, aga ka tutvustada, näitab valmisolekut ja oskust oma elukeskkonna ja kultuuri püsimise eest hea seista.

Kultuuriministeerium on seto kultuuriruumi edendavaid tegevusi toetanud alates 2003. aastast. Programmi koordineerimise ja täitmise eest vastutab Rahvakultuuri Keskus. Setomaa programmist toetuse saamiseks avaneb taotlusvoor 2014. aasta 2. jaanuaril. Toetuse saajad võivad olla riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende allasutused, avaõiguslikud juriidilised isikud, äri-ja mittetulundusühingud, sihtasutused ning füüsilisest isikust ettevõtjad. Täpsem informatsioon taotluste kohta on kättesaadav Rahvakultuuri keskuse kodulehelt alates 2014 www.rahvakultuur.ee .

Allikas: Kultuuriministeerium

Hõimupäevad jõuavad ka Põlvasse

Hõimupäevade raames toimub 10. oktoobril Põlva Avatud Noortekeskuses peoõhtu koos pärimuslaulude ja -tantsude, filmi vaatamise ning toitude küpsetamisega.

Peoõhtul saab tuttavaks soome-ugri rahvaste hulka kuuluvate setode ja udmurtide pärimuskultuuriga ning osaleda ise aktiivselt erinevates tegevustes koos sõsarrahvaste esindajatega.

Udmurdi rahvast tutvustab ja esindab Tartus tegutsev ansambel Jumsan Gur ning Tallinnas elav udmurditarist kirjanik Nadi Mush. Õhtu jooksul saab kuulda ja näha erinevaid udmurdi tantse ja laule, õppida küpsetama udmurditar Nadi juhendamisel rahvusrooga perepetše, osaleda udmurditeemalises viktoriinis ja vaadata noorte armastusest kõnelevat mängufilmi “Maasikad-muulukad”.

Setosid esindab Põlvas tegutsev leelokoor Ilolinõ, kellega koos saab laulda seto laule ja tantsida tantse, samuti on võimalik maitsta seto rahvusköögist pärit roogasid.

Peoõhtu korraldaja on Rahvakultuuri Keskus koostöös Põlva Seto Seltsi ja Põlva Avatud Noortekeskusega.

Seto-udmurdi ühine pidu algab noortekeskuse ruumides 10. oktoobril kell 18.00 ning sinna on oodatud kõik huvilised. Pidu on kõigile tasuta täna Eesti Kultuurkapitali Põlvamaa Ekspertgrupile ja Hõimurahvaste Programmile.

Selgusid pärimuskultuuri auhinna laureaadid

1973. aastal asutatud Seto leelokoor “Sõsarõ”. Foto: leelokoor.ee

Tänavuse pärimuskultuuri auhinna stipendiumid saavad Tallinna setu leelokoor “Sõsarõ” ja pärimuskultuuri õpetaja ja edendaja Terje Puistaja.

Eesti Rahvusliku Folkloorinõukogu arendus- ja koolitusjuhi Ene Lukka-Jegikjani sõnul oli tänavusele pärimuskultuuri auhinnale esitatud erakordselt palju kandidaate, kes kõik teevad väga tubli tööd pärimuskultuuri valdkonnas. “On väga rõõmustav, et institutsioonid ja omavalitsused märkavad ja tunnustavad neid inimesi, kes tõesti püüavad hoida meie oma ehedat kultuuri,” kiitis Ene Lukka-Jegikjan.

,,Sõsarõ” on Tallinna setode koor, mis on järjekindlalt tegutsenud juba 40 aastat. Koor ühendab enda pealinna lauluhuvilisi seto naisi ehk laulusõsaraid. Koor on aastaid kaasa aidanud rahvusliku folklooripärandi hoidmisele – seto laulu, kultuuri ja kombestiku tutvustamisele elaval kujul ja kirjasõnas. Koori esimesed eestvedajad olid Igor Tõnurist ja Vaike Sarv, täna on koori eestvedaja Setomaalt pärit muuseumitöötaja-etnoloog Elvi Nassar.

Terje Puistaja on aastaid tegelenud pärimuse järjepidevuse hoidmise ja edasiandmisega. Ta on viinud läbi rahvakalendri ja sellega seotud pärimuse õpetust: kursusi, õpitube ja ettekandeid nii lastele kui täiskasvanutele üle Eestimaa ja kaugemalgi, olles nõnda väärikas pärimuskultuuri kandja. Jätka lugemist »

„Kuidas müüa setot?“ lõpetab setode müümise Võrus

Hetk lavastusest. Foto: err.ee

Hetk lavastusest. Foto: err.ee

Setomaal kõneainet tekitanud ning Tallinnas ja Tartus edukalt etendunud Taarka Pärimusteatri noortestuudio lavastus „Kuidas müüa setot?“ lõpetab setode müümise 18. jaanuaril Võru Kandles.

„Noored seto juurtega tüdrukud muretsevad, mis Setomaal toimub. Nad rääkisid väga ausat ja väga valusat juttu. Neil oli valus rääkida ja ilmselt oli ka valus kuulata. Aga arvan, et see oli üks esimesi kordi üldse, kui nii tõsiselt nendest asjadest räägiti ja kus keegi seda niivõrd palavalt ja otse südamest välja ütles,“ arutles noorte juhendaja Anne Türnpu.

„Nuuristuudio etendüsel tull sääne tunnõh pääle, õt olõgi NO tiatri etendüsel, a õnnõ pall´o parebal ja valu säntsel, mia minnu ja mu rahvast isiklikult pututas. Piat tunnistamma, õt üllätüs oll Obinitsa seto seltsimaja kuurih toimunu’ etendüse aigu veiga suur, ma olõ-õs valmis nii korgõ kvaliteediga’ etendüse jaost,“ kirjeldas kodukohta tagasipöördunud seto Rein Järvelill oma teatrielamust. Jätka lugemist »

„Kuidas müüa setot?“ jõuab Tallinnas lavale

Stseen etendusest “Kuidas müüa setot?” Foto: err.ee

Setomaal kõneainet tekitanud ning Tartus hea vastuvõtu osaliseks saanud Taarka Pärimusteatri noortestuudio etendus „Kuidas müüa setot?“ mängitakse Tallinnas NO99 teatris 17. oktoobril kell 21.

„Noored seto juurtega tüdrukud muretsevad, mis Setomaal toimub. Nad rääkisid väga ausat ja väga valusat juttu. Neil oli valus
rääkida ja ilmselt oli ka valus kuulata. Aga arvan, et see oli üks esimesi kordi üldse, kui nii tõsiselt nendest asjadest räägiti ja kus keegi seda niivõrd palavalt ja otse südamest välja ütles,“ arutles noorte juhendaja Anne Türnpu.

Nuuristuudio etendüsel tull sääne tunnõh pääle, õt olõgi NO tiatri etendüsel, a õnnõ pall´o parebal ja valu säntsel, mia minnu
ja mu rahvast isiklikult pututas. Piat tunnistamma, õt üllätüs oll Obinitsa seto seltsimaja kuurih toimunu’ etendüse aigu veiga suur, ma olõ-õs valmis nii korgõ kvaliteediga’ etendüse jaost,“ kirjeldas kodukohta tagasipöördunud seto Rein Järvelill oma teatrielamust.

Lavastus käsitleb Setomaa probleeme noorte silme läbi nähtuna: ühelt poolt peetakse julma jahti ideaalautentsusele ja teisalt on
jälje üles võtnud turundajad, mõistnuna, et ei ole asja, mida seto temaatika abil müüa ei saaks. Omavahelises kisklemises on aga ära unustatud noored, kes hoiavad oma suu järjest kindlamalt kinni, teades, et igast nende sammust jääb maha vaid kriitika jalajälg.

Juhendaja oli Anne Türnpu. Tekstidega oli toeks Marion Jõepera. Mängivad Taarka Pärimusteatri noortestuudio noored Riin Tammiste, Helena Kesonen, Marija Jurtin, Kärt Blum, Krista Keedus, Eve Ellermäe.

17. oktoobri Tallinna etenduse pileteid (hind 5 eurot, sooduspilet 4 eurot) on võimalik osta lisaks Teater NO99-le ka Piletimaailma müügikohtadest ning www.piletimaailm.com lehelt.

2007. aastal asutatud Taarka Pärimusteatri eesmärgiks on seto kultuuri hoidmine ja arendamine teatri vahendite ja võimaluste kaudu. Taarka Pärimusteatri noortestuudio noorte põhituumik on saanud teatriõpet Tanel Jonase, Merle Jäägeri ning Ain Mäeotsa käe all.

„Kuidas müüa setot?“ jõuab Tartu ja Tallinna lavadele

Setomaal kõneainet tekitanud Taarka Pärimusteatri Noortestuudio lavastuse „Kuidas müüa setot?“ etendused toimuvad oktoobrikuus ka Tartus ja Tallinnas.

„Noored seto juurtega tüdrukud muretsevad, mis Setomaal toimub. Nad rääkisid väga ausat ja väga valusat juttu. Neil oli valus rääkida ja ilmselt oli ka valus kuulata. Aga arvan, et see oli üks esimesi kordi üldse, kui nii tõsiselt nendest asjadest räägiti ja kus keegi seda niivõrd palavalt ja otse südamest välja ütles“, arutles noorte juhendaja Anne Türnpu ajaleht Põlva Koidule antud intervjuus.

„Nuuristuudio etendüsel tull sääne tunnõh pääle, õt olõgi NO tiatri etendüsel, a õnnõ pall´o parebal ja valu säntsel, mia minnu ja mu rahvast isiklikult pututas. Piat tunnistamma, õt üllätüs oll Obinitsa seto seltsimaja kuurih toimunu’ etendüse aigu veiga suur, ma olõ-õs valmis nii korgõ kvaliteediga’ etendüse jaost.“ kirjeldas kodukohta tagasipöördunud seto Rein Järvelill oma teatrielamust.

Lavastus käsitleb Setomaa probleeme noorte silme läbi nähtuna: Ühelt poolt peetakse julma jahti ideaalautsentsusele ja teisalt on jälje üles võtnud turundajad, mõistnuna, et ei ole asja, mida seto temaatika abil müüa ei saaks. Omavahelises kisklemises on aga ära unustatud noored, kes hoiavad oma suu järjest kindlamalt kini, teades, et igast nende sammust jääb maha vaid kriitika jalajälg.
Jätka lugemist »

“Kuidas müüa setot?” saab kordusetenduse

Järgmisel esmaspäeval, 20. augustil kell 18:00 toimub Obinitsa Seto Seltsimaja puukuuris kõneainet tekitanud Taarka Pärimusteatri noortestuudio uue lavastuse ”Kuidas müüa setot?” kordusetendus. Publiku ette tuuakse Taarka Pärimusteatri noortestuudio huumoriprismaline visioon ühest ennasthävitavast rahvakillust, kes müüb maha kogu Setomaa ja
teeb rõõmsalt kunsti, mitte etnograafiat.

Ühise eesmärgi poole püüdlemise asemel on rahvas lõhestunud, aetakse taga autentsust, märkamata, et omavahelise kisklemise möllus on ära unustatud Setomaa tulevik – noored. Noored, kes on kriitikahirmus vaigistatud. Autentsusepüüdjatele lisanduvad rahaahnurid, kes tabasid õigel hetkel ära, et pole midagi, mida setoga müüa ei saaks. Noortestuudio lavastus on sündinud puhtast murest.

Jätka lugemist »

Setod tutvustavad uut turismimarsruuti Seto Külävüü

Foto: MTÜ Setomaa Turism

Sel nädalavahetusel toimuval turismimessil Tourest tutvustavad setod uut turismimarsruuti Seto Külävüü. Marsruudi tõmbenumbriteks on ehedad tooted ja teenused, näiteks piirkonna toidukultuuri parimad esitajad, kuid ka kolm seto muuseumi Värskas, Saatses ja Obinitsas ning Seto Ateljee-Galerii kui kohaliku kultuuri hoidja ja näituste-õpitubade korraldaja.

MTÜ Setomaa Turism juhataja Ülle Pärnoja sõnul on Seto Külävüü loomine teeninud mitut eesmärki. „Esiteks teeb see külastajale lihtsamaks heade valikute tegemise piirkonnas. Setomaa turismitegijatele tähendab marsruut ühte turismitoodet, mis hõlmab enda alla ehedamaid teenused, mida me üheskoos Seto Külävüüna turundame ja seeläbi suurema mõjujõu saavutame. Nii tegutseme rohkem ühe asja nimel,“ lausus Pärnoja.

Seto Külävüü peegeldab seto kultuuri omapära ja selle erinevaid kihte – seto keelest seto toidukultuurini. Nii saab ka messikülastaja kogeda Seto Külävüüd mitmest küljest – messi degusteerimislaua on seekord katnud Külävüül ehedat seto kööki pakkuvad ettevõtted, kontserte annavad seto leelokoorid, sõnamängus saab külastaja katsetada oma osavust seto keelest arusaamisel ja marsruudigi võib mõttes esimest korda messil läbi sõita. Setomaa juhendaja ja kaardi abil mõistagi.

Sõnamängu auhinnad on kõik Setomaa päritolu ja kutsuvad piirkonda külastama. Auhinnafondi on panustanud Setomaa Turismitalo, Helena Puhkemaja, Taarka Tarõ, Obinitsa Seto Muuseumitarõ, Seto Talumuuseum, Saatse Seto Muuseum, Seto Käsitüü Kogo Kagureis ning Hirvemäe Puhkekeskus. Sõnamängu auhindade loosimine toimub messil reedel ja laupäeval kell 17.00 ning pühapäeval kell 15.00. Jätka lugemist »

Seto leeloansambel Helmekaala tähistab 25. aastapäeva

Helmekaala. Foto: neljas.ee

22. oktoobril kell 13 saab Võru kultuurimajas Kannel alguse pidu, millega Võru linnas elavate setode leeloansambel Helmekaala tähistab oma 25. tegutsemisaastat. Helmekaala loodi 1986. aastal, mil esimest korda astuti koos üles Obinitsa leelopäeval. Alates 1987. aastast tegutseb ansambel kultuurimaja Kannel katuse all. 25 aasta jooksul on Helmekaalal olnud arvukalt esinemisi. Võru Kandle seto ansambel on tutvustanud oma laulutraditsioone Venemaal, Soomes, Saksamaal ja Rootsis. Helmekaala 25. loomisaasta pidu on kõigile huvilistele tasuta.
Margit-Mariann Koppel

Kirriv ja elolinõ seto kultuuri nätäl

Seto kongress. Foto: setomaa.ee

Mineväl aastagal Priksi Jane puult vällä märgit ja ello kutsut seto kultuuri nätäl oll s´ool aastagal 3.-9. oktoobrini ja tuuhu olli’ haarõt kõik Setomaa valla’. Mul om hüä miil üldä’, õt õgah vallah oll inemine, kiä võtt kultuurinädälit iist vitä’ ja vastut ka’ kõgõ iist. Taha siih kõiki tehnädä, kiä’ uma jou ja tarkusõga abih olli’ ja tii teele maani kumarusõ.

Nätäl oll väiga kirriv, õgasagamatsi tegemisi oll pall´o. Õgal pääväl võidsõt ütskõik mäntseh Setomaa nulgah midägi huvtavva tetä’: kiä tahtsõ, tuu sai pruumi’ söögitegemist vai laulda’, tandsi’, kullõda’ pillimägno vai loengit ja ka’ jutussidõ ajamist. Pääle nuidõ oll viil õgasagamatsi tõisi tegemisi.

Kõik valla’ proomõ’ panda’ kokko sääne kava, õt olõsi’ huvtav ja seto kultuurilõ umanõ. Terve nätäl oll inäp kuulda’ seto kiilt ja proomti k´avvu’ ummih seto rõivih. Hüä miil om tuust, õt latsiaia oppaja’ panni’ hindäle seto rõiva’ sälgä. Väikolõ latsõlõ om väiga tähtsä, õt kedä ja kuis tä hindä lähkoh näge ja midä ja kuis kõnõldas. Kindlahe tasos latsi peräst inäbä hinnäst kokko võtta’ ja pingta’, omma’ jo nimä’ nuu’, kiä’ mii’ kombit ja kultuuri edesi veevä’. Jätka lugemist »

Raamadu “Setomaa tsässonad” kaejatsi

Hää inemese, kiä saas tulla Obinitsa Tsässona raamadu kaejatsile, nu saava tuud tetä Tartoh 01.09.2011 kell 14 ERM-i näitustemajah ni ka Talnah 16.09.2011 Viru uulits 3 (EEsti käsitüüpoodih).

Tulkõ võtke sõbõr ni ka raha raamadu ostmisest üteh!

Ahto Raudoja

Nädala pärast valivad setod endale taas uut kuningat

Kuningriik_2010_BEDU33966. augustil toimub Setomaa aasta tippsündmus – seto kuningriigipäev, mis tänavu leiab aset Meremäe vallas Obinitsas Mokornulgas. Siis valitakse setode uus ülemsootska ja pärjatakse parimad seto sõira, leiva, õlle ja hansa meistrid, kelle tehtut tol päeval maitsta ja hinnata saab. On päris kindel, et UNESCO poolt tunnustatud seto leelo kõlab üle Obinitsa hommikust hilisõhtuni.

Seto kuningriigipäeval on suurepärane võimalus nautida seto sööki-jooki ja näha-kuulda parimate esituses seto leelot, kargust, kasatskit.

Päevakava:

10.00-12.00 – Sõira, leevä, piiragu, ollõ, hans´a, veini vastavõtminõ võistlusõ jaost küläkeskusõ man.
11.30 – Lauluimä kaldõh Helbi koori lauluimmile mälestüskivi pandminõ. Laulõtas: Helbi hümn jm.
12.00 – Setomaa ülembsootska, minevä aastaga meistri’, vallavanõmb, sõasuurõmb, laulja’, pillimehe’ läävä’ pargih lauluga (Laul läts läbi Setomaa)   kunigriigi moro pääle lipuvarda mano.
12.10 – Vallavanõmb ja sootska’ nõstva’ seto lipu, lauldas seto hümni. Ütehkuuh mindäs kunigriigi lava mano.
12.30 – Vallavanõmb tervtäs Setomaa ülembsootskat.
12.35 – Kunigriigi sõnolinõ Kullimaa Anne uma kooriga tervtäs lauluga’ rahvast.
12.40 – Setomaa ülembsootska tege ülevaatõ aastagast ja hõikas vällä Seto Kunigriigi käsu’.
12.50 – Mokornulga leelokoori latsõ´ laulva´ kats laulu.
13.00 – Setomaa ülembsootska hõikas vällä sõnolitsõ võistlusõ teema.
13.05 – Hõigatas vällä kunigriigi võistluisi vedosniga’, kotusõ’, pääväkõrd ja tõõsõ’ tähtsä’ tiidmisõ’.
13.30 – Kunigriigi rahvalõ seletedäs ja näüdätäs seto kombit: rõiva’, süük, juuk, pillimäng, tands.
14.00 – 17.00 – Seto kunigriigi meistridõ välläsortminõ: sõnolinõ, lõõdsapille mängjä’, kandlõlüüjä, kiigamängjä´, kargusõkargaja, kasatskilüüjä, vägümiis, näpotüütegijä, ollõtegijä, hans´aajaja, veinitegijä, sõirakiitja, makõ piiragu küdsäjä, sooladsõ piiragu küdsäjä, leeväküdsäjä.
17.00 – Setomaa ülembsootska valiminõ.
17.30 – Seto Kunigriigi meistridõ vällähõikminõ.
18.00 – Seto Kunigriigi sõaväe paraat.
19.00 – 22.00 Pidolik lõpõtaminõ. Vahtsõ ülembsootska laud meistreile. Kirmas ja ilotaminõ kõõ rahvaga.

Obinitsas näeb laupäeval filmi “Peko päiv”

Sel laupäeval, 12. veebruaril kell 18 näitab Luhamaa selts Obinitsa seltsimajas filmi “Peko päiv”. Pärast filmi saab tantsu keerutada.

„Peko päiv“ on Luhamaa nulga rahva suvine filmiprojekt. Idee sai alguse juba viis aastat tagasi internetist avastatud mälestuste lugemisel. Need kuuluvad Napi küla mehele Semjon Aasale, kes pani need kirja 1971. aastal vana mehena. Kirjapandu jutustab kohalike meeste riitustest seoses viljakusjumal Pekoga XX sajandi alguses. Filmi tegevus on sellest lähtuvalt asetatud aastasse 1910. Sel ajal oli Aasa Semmel (kohalikus kõnepruugis) veel noor poisike. Intriigi tekitab vastuolu ametliku religiooniga – õigeusuga – ja ikalduse tõttu meestesse siginev kahtlus, et kõik halb tuleneb vanade kommete hääbuda laskmisest. Kõik, mis linateoses näha, on võetud mälestustest ja on reaalselt omal ajal toimunud. Midagi pole ära võetud ega lisatud.

Ühtseks looks sidus mälestused Aarne Leima, teostamisega aitas Matis Leima. Näitlejad on kohalikud külamehed, kel oli indu asjaga kaasa tulla. Rahvariided on meestel enamasti isiklikud, naiste omi on laenatud tuttavatelt väljaspoolt Luhamaad. Filmimisel kasutati Panasonicu filmilindile salvestavat käsikaamerat ja statiivi, siin-seal ka kaameraga ühendatavaid välimikrofone. Montaažilauaks oli programm MagiX Movie Editor SE, kasutada Matis Leima ise omandatud kogemustepagas eelnevate lühifilmidega tegelemisest.

Lisainfo: Rieka Hõrn, riekake@gmail.com

Seto süük Tarto liinah

Õgal novembrikuu neläpääväl om Seto lipp lehvinu kesk Tarto liinä Rüütli uulitsat prantsuse kohviku Crepp kotsil. Just s`ool pääväl om Tarto liinah seto süügi päiv, koh om võimalus tutvust tettä ja perrä pruuvi erisugutsõid hõrgutuisi seto küügist.

Kohviku Trepp umanik Palgi Priit om seto süügist ku süügipakjaist vaimustat`. Foto: Nutovi Mirjam

Läbi novembrikuu om Tartoh olnu Tarto sõpruslinnu` rahvusküüke päävä`. Uma süüki om ülikooliliinä tulnu pakma tõisi seah ni kreeklase, islandlase ku ka norraka. Setomaa ülembtsoostka Raudoja Ahot võtt` säänsest tiidmisest kinni ja käve Tsiistre nulga mehele, kohvik Crepp omanikule Palgi Priidule vällä mõtõ, õt pakusi` novembrikuuh inemistele ka seto süüki.

Palk ole-es kah kehv miis ja võtt hüäst mõttõst kinni. „Mulle miildüs seto süük ja seto iniemise,“ ütel` Palk, „kuna Taro liinäl üttegi sõprusliinä Prantsusmaalt ole-ei, sõs ma otsusti setode kasust.“ Miis viskäs nalja, õt ole-ei ju vahõt kas Prantsusmaa vai Petseri. Ainus miä kohviku omanik suuvse, oll taa, õt ku säänest asja jo tetä, sõs tetä kõrralikult.

Ni omgi seto süügi pakkija Tartu liinäh Kolmõ Sõsara Kohvik ja Obinitsa Seltsimaja tõelidselt vaiva nännü, õt seto köögile mitte häpü tetä – kohvikuh Trepp (Crepi peal, nimi on tulnud vähemalt 50-astmelisest trepist, mis viib kohvikusse) mäng` õgal neläpääväl õnnõ seto muusika ja ka teenindäjä omma` kõrraliselt seto rõivideh. Ette om valmistat setokiilne menüü, setopäradse lavvakattõ ja hüä roa` ni joogi`. Jätka lugemist »

Setod ja võrokesed võitlevad etnilise kuuluvuse pärast

Setomaa Valdade Liit ühes Võru Instituudiga tegi juba selle aasta juunis Eesti Statistikaametile ettepaneku lisada 2011. aasta rahvaloenduse küsimustikku küsimused ka kohaliku keele ja etnilise kuuluvuse kohta. Statistikaamet ei ole otsust veel langetanud.

Praegu on üksnes hinnangulislet teada, kui palju elab Eestis erinevaid etniliste gruppide esindajaid. Arvatakse, et setosid on 10 000 ja võrokesi 50 000. Kui palju on aga mulke või kihnlasi või kui palju tegelikult setosid ja võrukesi, seda ei olegi täpselt teada.

Eesti Staistikaameti rahva- ja eluruumide leonduse projektijuht Diana Beltadze kinnitas, et täna on Statistikaamet valmis sisse viima kohaliku keele küsimuse, kuna neil on nagunii mitmeid küsimusi, mis täpsustavad emakeelt ja võrukeele oskust. Etnilise kuuluvuse küsimuse osas jääb ta aga kahtlevale seisukohale, kuna antud küsimuse küsimine võib olla vastuolus Eesti Vabariigi seadustega.

Riikliku statistika seaduse paragraaf 22 lõige 1 punkt 3 ütleb, et loendusel tuleb küsida järgmisi kategoorjaid: „rahvus, emakeel, võõrkeelte oskus, religioon, sünnitatud laste arv ning naise vanus esimese lapse sündimisel – demograafilised andmed“. Kuna antud seaduses pole sõnagi mainitud etnilisest kuuluvusest, ei ole Beltadze sõnul teada, kas sellise küsimuse küsimine on seaduslik.

Beltadze ütles, et hetkel teevad nende juristid tööd, et välja selgitada antud küsimuse õiguslik olemus. “Kui seadus lubab, siis meie anname endast parima ja me tekitame sellise küsimuse küsimise võimaluse,” ütles Beltadze, “aga kui seadus ei võimalda, siis me ei saa hakata seadust rikkuma.”

Millise otsuse Eesti Statistikaamet antud küsimuses langetab, selgub lähitulevikus. Täna on nii regionaalminister Siim Valmar Kiisler kui ka kultuuriminister Laine Jänes seisukohal, et antud küsimuse küsimine on väga oluline. “Selline info oleks vajalik ka Kultuuriministeeriumile ajal, mil valmistatakse taas ette kultuuripärandi programmide eelseisvaid perioode,” ütles Jänes

Pikem lugu samal teemal ilmub ajalehes Setomaa juba järgmisel esmaspäeval.

Mirjam Nutov

Seto konverents “Seto saaja” on tulekul

2009. aastagal oll Setomaal leelokonverents, s´ool aastagal om tulõmah konverents, koh kõnõldas saajost nii innidsel aol ku ka’ täämbätsel pääväl. Oodami ummi mõttidõ ja tiidmisiga konverentsilõ kõnõlõmma kõiki, kinkõ jaost om saaju eloh püsüminõ ja vannamuudu paariminek süäme pääl. Viimädse’ saaja’ omma’ näüdänü’, õt vannu kombit om ka no’ vaia, a kuis näid s´ooho aigu kõgõ parebahe panda’, tuu om kül’ ütidse mõtlõmisõ ja arotamisõ kotus.
Konverentsil näüdätäs saajust pall´o vannu ja vahtsit pilte, filme ja muidogi om ka’ laulmist, tandsmist, pillihellü.
Konverentsi puult omma’ kohvilavva’. Söögi iist tulõ hindäl massa’ ja üümaja kotusõ välläsortminõ ja kotusõ kinnipandminõ jääs õgaüte hindä hoolõst.

Tulõjilõ saadõtas täpsep kiri pääle nime kirjapandmist.

Uma tulõkist anna’ tiidä’ ja ku tahat midägi viil mano küüsüdä, sis helstä’ vai kiroda’ Alumäe Helenilõ: 5294033, helen.alumae@gmail.com

Konverentsi kõrraldasõ’ Verska Kultuurimaja ja Seto Kolledži Ühing

Konverents leiab aset Värskas 9. – 10. oktoobril.