Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

juuni 2019
E T K N R L P
« mai    
 12
3456789
10111213141516
17181920212223
24252627282930

TÜGis õpetatakse säästvalt renoveerima

Uuest õppeveerandist alustas Türi ühisgümnaasiumis säästva renoveerimise valikkursus, mille peamine eesmärk on kasvatada õpilastes huvi arhitektuuriajaloo ning majaennistuse vastu, olles ettevalmistavaks kursuseks neile, keda huvitaks arhitektuuripärandi kaitse või kultuuriajaloolise kõrghariduse omandamine kõrgkoolides.

Koolituse käigus antakse ülevaade kohalikust kultuuripärandist, säästva arengu alustest, säästvatest ning traditsioonilistest ehitusvõtetest ja –materjalidest, säästva renoveerimise ja restaureerimise põhimõtetest ja töövõtetest, samuti pisut kaasaegsest loodusehitusest, aga ka ehituslikust taaskasutusest.

Alates 23. jaanuarist on loengutele ning praktilistesse töötubadesse oodatud lisaks õpilastele ka kõik teised huvilised. Osavõtust palutakse teada anda hiljemalt päev enne koolituse toimumist e-mailile: huvijuht@tyriyg.tyri.ee või telefonil 384 8566; 524 1105.

Valikkursus viib läbi Säästva Renoveerimise Infokeskuse Paide Ühendus koostöös Eesti Kunstiakadeemia, TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia ja Tartu Kõrgema Kunstikooli vastava eriala lektoritega, selle toimumist toetas ka Kultuuriministeerium.

Toimetas Merit Männi .Ajaleht Järva Teataja

Leedri tuulik seisab taas uhkelt

“Töö, mis mõne aasta eest tundus suure ja võimatuna, on nüüd teoks saanud! Anetsi tuulikul on tiivad küljes!” võis projekti eestvedaja, Lümanda vallavanema Jaanika Tiitson laupäeval uhkelt kuulutada.

22. juunil oli Anetsi mäele Leedri tuuliku avamisele kogunenud palju pealtvaatajaid, kellele etendati suurepärase ilmaga lõbus vaatemäng. Tuulikusse vinnati esimesed jahukotid. Külavanem Indrek Tiitsonile anti pidulikult üle tuuliku võti ja Lümanda vald kinkis lisaks veel veskikivi. Külalistele esinesid ka rahvatantsijad.
Projekti juht ja OÜ Muinassepp omanik Tõnu Sepp tunneb uhkust, et leidus üks küla, kes julges ette võtta sellise suure ja olulise sammu, mis reeglina tähendab rahvale ainult kulutusi, mitte tulu. Tema sõnul oli Leedri tuuliku väline renoveerimine väga töömahukas. Alles jäi vaid 20% vanadest detailidest, kõik muu tuli uus teha.
Praegu tuulik kahjuks veel töökorras pole. Esmalt tuleb tagasi panna vana sisu, millest mitmed detailid on paraku puudu. Mardikad on oma töö teinud. Selleks, et tuulik uuesti jahvatama panna, tuleb suur osa sisust uuesti meisterdada.
Leedri külale tähendab see tuulik palju rohkem kui lihtsalt külailu – Anetsi tuulikus on mänginud peaaegu kõik Leedri küla lapsed! See on osa nende lapsepõlvest.
Küla oma jõududega tuulik 1989. aastal konserveeriti. Tänu toonastele töödele, mida vedas külavanem Adi Kuivjõgi, oligi nüüd võimalik tuulik taas avada.
Tuuliku taastamise põhirahastaja oli Saarte Koostöökogu, suur osa vajaminevast rahast saadi Euroopa Liidu maaelu edendamise algatusprogrammi LEADER kaudu. Samuti viidi läbi anonüümne korjandus külarahva seas. Kui oli selge, et raha kipub ikka veel väheks jääma, pani oma brändiga Saaremaa Vodka õla alla Altia Eesti, kes tänavu rahastab ka Pihtla valla Ennu küla tuuliku taastamist täies ulatuses.

Korteriühistud: toetus majade renoveerimiseks on hädavajalik

Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi sõnas kommentaariks eilsele uudisele valitsuse otsusse eelnõu kohta laenata
sihtasutusele KredEx täiendavalt 16 miljonit eurot korterelamute renoveerimise toetuseks, et taoline rahasüst on ühistutele
hädavajalik. “Ühistute huvi maju renoveerida on väga suur ja kevad on just renoveerimiste alustamise aeg. Oleks rumal see aeg mööda lasta lihtsalt seepärast, et uued eurorahad pole veel tulnud,” sõnas ta.

Soodsama laenuga kaasfinantseeritakse valdavalt CO2 kvoodi müügitehingutest eraldatavaid sihtotstarbelisi toetusi korterelamute
energiatõhususe parandamiseks.

Mardi sõnul on energiasääst tänase Euroopa üks kõige olulisemaid prioriteete ja oli ka hiljuti Tallinnas peetud Balti elamumajanduse
konverentsil väga teravalt luubi all. Delegaatide poolt vastu ka ühispöördumine Eesti valitsuse ja parlamendi poole, rõhutamaks riigi
toe olulisust korteriühistutele majade renoveerimisel. Konverentsile kogunenud ühistud tegid ettepaneku tagada korteriühistute toetusteks ettenähtud vahendite olemasolu perioodiks 2014 – 2020 kogusummas 200 miljonit eurot. Selle toetuse abil investeerivad ühistud oma majadesse 600 miljonit eurot ning renoveeritakse kompleksselt 2900 kortermaja, mis on ligikaudu 15% kõigist Eesti korterelamutest. Jätka lugemist »

Riigimetsa majandamise keskus uuendab laudteid

Albu vallas Vetepere külas metsaserva veetud prussid annavad märku sellest, et riigimetsa majandamise keskus (RMK) on alustanud Kodru raba laudtee remonti.

Puhkeala juhataja Jaanus Käärma kinnitas, et Kodru raba Tammsaare väljamäe poolses otsas uuendab keskus laudteed 2,6 kilomeetri ulatuses.

Et tööde tähtaeg on 15. juuni, peavad kevadel Kodru rabas matkata soovijad arvestama mõningase ebamugavusega. «Ehitaja võtab laudtee üles jupikaupa ja kohas, kus ehitajad parasjagu töötavad, võib möödumine olla keeruline,» selgitas Käärma.

Kodru raba laudtee Järva-Madise-poolset 400 meetrit on uuendatud 2009. aastal.

Töid teeb Reibal JRK OÜ ja need maksavad 49 440 eurot, mille katab Euroopa Regionaalarengu fond meetmest «Looduse mitmekesisuse säilitamine».

Lisaks remondib RMK Järvamaal Simisalu–Matsimäe loodusrada. Selle Simisalu-poolsele 1350 meetri pikkusele paneb uued lauad samuti Reibal JRK OÜ, tööde lõpptähtaeg on samuti 15. juuni ja maksumus 37668,60 eurot.

Allikas: jarva.ee

Keila-Joa pargis jätkuvad rippsildade ehitustööd

Keila-Joa rippsild. Foto: keskkonnaamet.ee

RMK poolt läbi viidava Keila-Joa mõisapargi renoveerimis- ja ehitusprojekti ettevalmistav etapp on lõppenud, märtsis toimuvad rippsildadega seotud ehitustööd ning projekti valmimistähtaeg on juulis.

RMK loodushoiuosakonna Tallinna piirkonna juhataja Kristjan Maasalu sõnul on mullu novembris alustatud ettevalmistustööd Keila-Joa mõisapargi renoveerimiseks ja objektide ehitamiseks lõpule viidud. “Tööde käigus ilmnes ka vajadus eemaldada pargist mõned puud, mis jäävad ette ehitiste renoveerimisele või ohustavad külastajaid,” selgitas Maasalu ning lisas, et raietöödele on hangitud nõuetekohased load Muinsuskaitse- ja Keskkonnaametist ning Keila vallavalitsusest. Tänaseks on Keila-Joa pargis rajatud alus paekiviastmetega treppidele, paigaldatud rippsildade taridetailid ning hetkel käib vundamentide valamine.

Aprillis jätkub rippsildade konstruktiivsete osade ehitus ning siis asutakse eemaldama ka tabalukke, mis olid sildadele pulmatraditsioonide käigus kinnitatud. Mais alustatakse paekivist treppide astmete ja käsipuude paigaldamisega. Kuna peale 2013. aasta juulis lõppevaid renoveerimistöid ei tohi sildadele lukke enam kinnitada, pakub RMK võimalust vanale pulmatraditsioonile uus ja püsivam leida. Selleks saavad asjahuvilised oma ettepanekuid saata aadressile keilajoa@rmk.ee.

Keila-Joa mõisapargi töid tellib RMK ja finantseerib Keskkonnainvesteeringute Keskus. Keila-Joa mõisapargi suuruseks on 79,7 hektarit. RMK hallata on jõe vasakpoolne pargiala suurusega 34,2 hektarit, millest on metsaga kaetud 27,9 hektarit. Keila-Joa mõisapargi üks rippsildadest on ajastule omane pargi väikevorm ja see kuulub muinsuskaitse alla.

RMK on metsaseadusega moodustatud riigitulundusasutus, mille põhiülesanne on riigimetsa säästlik ja efektiivne majandamine. RMK kasvatab metsauuendusmaterjali, korraldab metsatöid, viib läbi praktilisi looduskaitsetöid ja tegeleb metsa ja puidu müügiga. Lisaks loob RMK looduses liikumise ja metsapuhkuse võimalusi puhkealadel, viies Eesti rahvuspargis ning ligi 40 muul kaitsealal ja kujundab loodusteadlikkust. RMK majandada on 38% Eesti metsadest.

Kolga Rahva Maja avab uksed

Vallamaja enne renoveerimist.

Vallamaja enne renoveerimist.

Ametlikult soolaleivapeoga avati vanast vallamajast renoveeritud Kolga Rahva Maja jõepoolne osa, kus hakkab tegutsema Lahemaa kaugtöö- ja koolituskeskus. Keskus on Kuusalu vallas tegutsenud 2010. aastast, pakkudes kohalikele inimestele tuge distantsilt töötamisel ja töö leidmisel. Kohalike inimeste poolt moodustatud MTÜ püüab oma tegevusega seista vastu linnakolimise voolule.
„Maaelu väljasuremise üks peamine põhjus on töökohtade vähesus. Inimesed liiguvad sinna, kus on rohkem ja paremat tööd. Elukeskkonnana on maapiirkonnad aga oluliselt inimsõbralikumad kui linn, eriti väikeste lastega peredele – siin on puhtam õhk, vähem stressi, toetav kogukond ja ka lasteaiakohti praegu veel jagub,” ütles neli aastat tagasi Kuusalu valda elama kolinud Lahemaa kaugtöökeskuste eestvedaja Kadri Seeder. „Pakume maal elavatele inimestele tuge oma tööelu korraldamisel – vahendame tööpakkumisi, nõustame tööle kandideerimisel, korraldame tööalaseid koolitusi ja aitame ka projekte ellu viia. Lisaks hooldame arvuteid, anname nõu sidelahenduste ja tarkvara kasutamise osas ning koostöös Kolga Rahva Majaga pakume ka tööruume,” rääkis Seeder.
Kolga Rahva Maja renoveerimistööde eestvedaja Katrin Lellep loodab kujundada hoonest ümberkaudsetele elanikele päris oma maja, kus toimetavad ringid, toimuvad koolitused ja kultuuriüritused. Sellel eesmärgil jätkatakse maja teise poole korrastamist, kavas on ka juurdeehitus. Maja renoveerimistöid on toetanud Leader, PRIA ja Kuusalu vald, samuti piirkonna inimesed vabatahtliku tööga. Vaata ka pilte ehituse käigust Lahemaa KKK lehelt – www.lahemaakkk.ee
Katrin Lellep

Vanna ehitüskunsti opma

Vanaajamaja oppuisi kõrraldaja Uusi Andres. Foto: Uma Leht

Vanast Mooste mõisa kuivusõst om saanu Vanaajamaja koolituskeskus, kon opatas nii palktarõ ragomist ku muud vanna ehitüskunsti.

Vanaajamaja kuts õkva parhilla opma palkmaja ragomist ja maakivvest müürü tegemist. Vahtsõl aastal tulõ puust vahtvärgi tegemise kursus, viil tetäs ütepäävätsit samblõ vai kõotoho pruukmisõ oppuisi.

«Ku mõnõl inemisel om vällä pakku väiku aidakõnõ vai sannakõnõ, saanu opada ka palkõ vaihtamist – tetä vana huunõ kõrdategemise kursusõ,» kõnõl’ Vanaajamaja oppuisi kõrraldaja Uusi Andres. «Säänest palgitüü oppamisõs paslikku, mitte väega laonut hoonõt om peris rassõ löüdä.»

MTÜ Vanaajamaja tege aastan umbõs neli vanaperälidse ehitüstüü kursust, ütele kursusõlõ om paras võtta kuus opilast.

Uusi Andres ütel’, et huvilidsõ omma mitmõsugumadsõ. Üts punt om ilma tüüldä inemise – Töötukassa mass oppusõ kinni. Neo omma puutüü-huvilidsõ, kiä märgotasõ uma ettevõttõ tegemise pääle. Vanaperädse ehitüse ettevõttõ luuminõ ei nõvva suurõ raha sissepandmist. «Ku inemisel om joba määnegi mõistminõ, julgus, väiku praktika uma vai tutva inemise maja pääl, sis lasku kävvü,» julgust’ Uusi Andres. «Tüüriistu piät hankma õnnõ paari tuhandõ euro iist.»
Jätka lugemist »

Korteriühistud ootavad riigilt lubadust renoveerimistoetuste jätkumise kohta

Korteriühistute juhtidele teeb muret rekonstrueerimistoetuste lõppemine ning ebakindlus tuleviku osas, nentisid Riigikogule ja valitsusele tehtud ühispöördumises möödunud nädalal Eesti Korteriühistute XV foorumil osalenud rohkem 300 ühistujuhti, kes esindavad tuhandeid kortermajades elavaid Eestimaa inimesi.

“Riiklikud toetused kortermajade renoveerimiseks on otsas ja keegi ei tea päris täpselt, mis edasi saab,” nentis Urmas Mardi, Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige. “Ühistujuhid kinnitasid pöördumises, et ootavad vastutavatelt poliitikutelt selget kinnitust renoveerimistoetuste jätkumise ja nende suuruse kohta.” Oktoobri alguses lõpetas riigile kuuluv finantsasutus KredEx vahendite lõppemise tõttu energiaauditi, ehitusprojekti ja ehitise ekspertiisi toetuse taotluste vastuvõtu. Juba varem olid KredExil lõppenud kortermajade rekonstrueerimistoetuse vahendid. ” Toetus on korterelamutele hädavajalik, seda tõestab ka taotlejate hulk: KredExile esitatud 531 toetuse taotlusest soovis 93 korterelamut saada
35%, 166 korterelamut 25% ja 272 korterelamut 15% toetust,” tõi Mardi näite.

“Korteriühistutele suunatud teenustest jätkab KredEx küll korterelamu laenu käenduse pakkumist korteriühistutele ja korteriomanike ühisustele ning tagastatud korterelamu renoveerimistoetuse taotluste vastuvõttu, kuid suur osa kortermaju jääb riikliku toetuseta hätta vahendeid ei piisa, et elamu inimväärseks, soojapidavaks ja mugavaks koduks muuta. ” nentis ta.

Teadaolevate kavade kohaselt jätkatakse korterelamute rekonstrueerimise finantseerimisega järgmisel aastal, kuid täpsemad summad selguvad riigieelarve läbirääkimiste käigus sügisel.”Korteriühistute juhid saatsid foorumil ka valitsusele Riigikogule avaliku pöördumise, milles kurtsid oma muret – mis siis, kui umbmäärased lubadused vaid lubadusteks jäävadki ning aasta või rohkem kestvaks rekonstrueerimiseks vajalike eeltöödega alustanud ühistud renoveerimist rahapuudusel lõpule viia ei saa? ” rääkis Mardi.

“Kortermajade elanikke on väga tugevasti mõjutanud kaugkütte hiljutine hinnatõus. Tuleval aastal avanev elektriturg toob kaasa järjekordse hinnatõusu, mis paneb raskesse olukorda nii ühistud kui elektri hulgitarbijad kui ta tavatarbijatest korteriomanikud. Ainsaks võimaluseks kodukulusid kontrolli all hoida on energiasääst, mis tervikrenoveeritud majades on 40-50%.,” tõi ta näite. Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) asutati 17. aprillil 1996 Rakveres. Organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.

Eesti Vabaõhumuuseum kutsub põnevatele seminaridele

Eesti Vabaõhumuuseum korraldab mitu põnevat seminari spetsialistidele, majaomanikele ja huvilistele Pärnu Hansapäevadel 29. ja 30. juunil.

Keskajafestivalide kojas: R 29. juuni, kell 16 – 18

Ehitusgildi ettekanded – ehitistest, puidust ja puidu kahjutegijatest
* Sissejuhatus ja Eesti Vabaõhumuuseumi erinevate projektide tutvustus – Elo Lutsepp
* Maa ümber mere. Pärnumaa ehituskunst talus, külas ja alevis – Heiki Pärdi
* Talumaja tarinditest – Joosep Metslang
* Hoonete biokahjustused – Marike Laht

L 30. juuni, kell 11 – 13

Elu, hooned ja esemed
* Maamaja ja selle väärtused – Elo Lutsepp
* Vallamajad. Ülevaade Eesti vallamajadest põikega Pärnumaale – Hanno Talving
* Konservaatori pilk – sinu oma asjad – Marike Laht

Eesti Vabaõhumuuseumi platsil:

* EVM telgis näitus “Maa ümber mere”
* Nõuanded, joonistamine, jutunurk, elu püstkojas, tegevused ja toimetamised
* R 29. juunil kell 13 – 16 kursus “Püstkoda edasijõudnutele”- püstkoja püstitamine seletuste ning sehkendamise saatel

Allikas: Eesti Vabaõhumuuseum

Nõmmel saab õppida vana maja renoveerima

Nõmme Heakorra Selts korraldab koostöös Säästva Renoveerimise Infokeskusega märtsist juunini loengusarja, kus jagatakse teavet vana maja renoveerimiseks. Loengusarja toetas kohaliku omaalgatuse programm ning seetõttu on see kõikidele osalejatele tasuta. Esimene koolitus toimub 31. märtsil kell 11 Nõmme muuseumis (Jaama 18).

Nõmme Heakorra Seltsi liikme Liisi Tamre sõnul annavad koolitused praktilisi teadmisi materjalide valikust ja kasutusest ruumides, avatäidete renoveerimisest, algupärastest välisvärvidest ja Nõmmele omastest haljastuslahendustest. “Siseinterjööri-teemaline koolitus toimub 31. märtsil Nõmme muuseumi ruumides, lektoriteks tunnustatud meister Jüri Kuusmann lubi- ja savikrohvi ning sisevärvide alal, sisearhitekt Tiiu Lõhmus jagab oma teadmisi eestiaegsetest tapeetidest. Koolitus algab kell 11 ja kestab neli tundi. Päeva jooksul kuulame teoreetilisi õpetussõnu ja tutvume algupäraste materjalidega. Kuulajad saavad vastused oma küsimustele ja lahendused probleemidele,” lisas ta.

21. aprilli loengus käsitleb Tõnu Ploompuu Nõmmele omast haljastust. 12. mail jagab restauraator Kalle Kase nõuandeid akende ja uste renoveerimiseks, Tarmo Elvisto räägib renoveerimise toetamisest ja põhjustest, miks tasub eelistada algupäraseid materjale tänapäevastele. 9. juunil tutvustab rändtisler ja hinnatud renoveerija Vahur Kõrbe välisvärve ning õpetatakse värve ise kokku segama ja keetma, et leida igale koduomanikule sobiv ja unikaalne lahendus.

21. aprilli, 12. mai ja 9. juuni loengute algusaja ja koha teatab Nõmme Heakorra Selts Nõmme linnaosa ajalehes Nõmme Sõnumid.

Põllumajandusmuuseum avab uue ekspositsioonihoone

Täna, 9. detsembril kell 14 avatakse Eesti Põllumajandusmuuseumis renoveeritud ekspositsioonihoone – mõisaaegne tõllakuur.

Hoones asuvad puidu- ja metallirestaureerimise õppeklass ning uuenenud puidutöökoda. Muuseum on ka seni olnud puidu ja metalli eriala (üli)õpilastele praktikabaasiks. Nüüdisaegne õppeklass võimaldab vastu võtta rohkem õpilasi ning anda paremat koolitust. Lisaks paranevad museaalide restaureerimise tingimused.

Renoveerimise käigus uuendati ka hoones asuvat näitust „Talurahva veovahendid 19. sajandi II poolest 20. sajandi algusaastateni”.

Muuseumihoone remonti rahastati nn rohelise investeerimisskeemi kaudu, kuhu tuleb raha CO2 kvoodi müügist.

Täna avatakse Suure-Jaani Gümnaasiumi renoveeritud aula

14. oktoobril kell 19 avatakse pidulikult Suure-Jaani Gümnaasiumi renoveeritud aula. Gümnaasiumi hoone valmis 50 aastat tagasi – nüüd renoveeriti aula multifunktsionaalseks saaliks, mida koolile lisaks hakkab kasutama ka Suure-Jaani kultuurimaja.

Aulasse paigaldati akustilistest plaatidest moodullagi ja uued aknad ning parkettpõrand, ehitati tribüün ja trepiastmestik, akendele paigaldati puldiga juhitavad valgusrulood. Lisaks soojustati välisseinad, vahetati küttetorustik, ehitati välja ventilatsioonisüsteem ning evakuatsiooniks uus välistrepp, paigaldati tuletõkkeuksed. Renoveerimistööde käigus said uue ilme ka aula esised trepikojad nii 2. kui 3. korrusel ning seoses tribüüni ehitamisega veel kaks ruumi. Aulas on üle 360 koha.

Ehitustöid tegi osaühing Silindia, omanikujärelevalvet teostas Mait Tael firmast P.P.Ehitus. Sisekujundaja oli Kirsi-Ann Nuter. Renoveerimiseks kulus kokku üle 250 000 euro – kogu raha tuli Suure-Jaani valla eelarvest. Aula sisustamisel kontsertsaaliks aitas MTÜ Rahvusvaheline Artur Kapp´i Ühing, kes sai PRIA Külade uuendamise ja arendamise meetmest 59 344,30 eurot toetust toolide ning heli- ja valgustehnika ostmiseks.

Pärast pidulikku lindilõikamist järgneb kingitus vallarahvale – kuulajate ette astub Maarja-Liis Ilus, keda saadab Peeter Rebane.

Leili Kuusk

KredEx toetab korterelamute renoveerimist Pärnumaal

KredEx eraldas rekonstrueerimistoetuse neljale Pärnus ja Pärnu maakonnas paiknevale korterelamule.

Rekonstrueerimistoetust kasutatakse korterelamute fassaadide, katuste ja küttesüsteemide renoveerimiseks ning akende ja uste vahetamiseks. Oodatav keskmine energiasääst antud majadel on ligi 45%. Varasemalt on rekonstrueerimistoetust saanud seitse korterelamut Pärnumaalt.

KredExist saab taotleda rekonstrueerimistoetust 15%, 25% ja 35% ulatuses, mis on mõeldud eelkõige KredExi soodusintressiga pikaajalise korterelamute renoveerimislaenu juurde, et vähendada nõutud omafinantseeringu osakaalu, kuid toetust võib kombineerida ka omavahenditega.

KredExi renoveerimislaenu taotlev korterelamu saab esitada taotluse Swedbanki või SEB panka. Korterelamud, mis kasutavad renoveerimisel ainult omavahendeid või korterelamud, kes ei kuulu KredExi korterelamu renoveerimislaenu sihtgruppi ning kasutavad muud panga renoveerimislaenu, saavad esitada toetuse taotluse koos lisadokumentidega KredExile.

Toetuse ja laenu täpsed tingimused on saadaval KredExi kodulehel http://www.kredex.ee/tabadnaelapead/. Korterelamute toetamiseks kasutatakse vahendeid, mis saadakse Eesti riigi kasutamata saastekvootide müügist Luksemburgile. Toetustaotlusi saab esitada kuni vahendite ammendumiseni või 30. novembrini 2012. a.

KredEx on riigile kuuluv finantsasutus, mis aitab parandada Eesti ettevõtete rahastamisvõimalusi, maandab krediidiriske ja võimaldab inimestel rajada või renoveerida oma kodu.

Allikas: KredEx, www.kredex.ee

USA saatkond kinkis Puka koolimajale uue katuse

Fotol Puka koolimaja veel renoveerimata katusega. Foto: register.muinas.ee

Ameerika saatkonna toetuse abil paigaldati Puka vana koolimajale uus katus. Täna, 1. juunil toimub Puka kooli ja MTÜ Lõuna-Eesti Erihooldusteenuste Keskuse renoveerimisprojekti pidulik lõpetamine.

Üritusel osalevad USA saatkonna kaitsealase koostöö koordinatsiooni osakonna ning Ameerika Ühendriikide Euroopa Väekoondise esindajad, kes organiseerisid tööde teostamist ning finantseerimist.  Töid teostas AS Merko Tartu ning projekti kogumaksumus oli 501 909 USA dollarit.

Saatkonna rahastamisel ehitati Puka vana koolimajale uus kivikatus, asendati mädanenud katusekonstruktsioonid uutega ning soojustati pööning. Samuti paigaldati uus vihmaveesüsteem.
Puka vana koolihoone on ehitatud 1937. aastal. Hoone on kahekorruseline ning kõrge kelpkatusega. Vana koolihoone on muinsuskaitse all. Hoone on kasutusel koolimajana juba aastast 1937. Lisaks Puka keskkoolile tegutseb hoones Valga maakonna ainuke kunstikool. Puka keskkoolis õpib 138 õpilast ja töötab 22 õpetajat.

Kell 11 toimub pidulik tseremoonia Puka koolis ja 13.15 Lõuna-Eesti Erihooldusteenuste Keskuses.

Lisateavet USA saatkonna kaitsealase koostöö koordinatsiooni osakonna humanitaarabi programmide kohta leiab aadressilt: http://estonia.usembassy.gov/odc.html#human

 

USA saatkonna pressi-ja kultuuriosakond: Mairis Tuisk, tel 668 8150, tuiskm@state.gov

 

Tallinna päev algas uuendatud Vilde monumendi avamisega

Tänavune Tallinna päev sai täna hommikul avalöögi Eduard Vilde monumendi taasavamisega Harju ja Niguliste tänava nurgal.
Kirjanike maja ees asuv Eduard Vilde ausammas on sellel kohal asunud juba üle poole sajandi. Monument püstitati 1965. aastal kirjaniku 100. sünniaastapäevaks. Eduard Vilde monumendi kavandas skulptor Albert Eskel ning maastikuarhitektuurse lahenduse arhitekt Allan Murdmaa. Monument ning seda ümbritsev plats on aastakümnetega kannatada saanud nii ilmastiku kui vandaalide tõttu. Monumenti ümbritseva platsi korrastamisega jõutakse lõpule augustis.

Allikas: Raepress

Haapsalu ajaloolisse lossi rajatakse haigla

De la Gardie lossi projekti joonis. Illustratsioon: laanlane.ee

Haapsalus Vaba tänaval aastaid kasutuseta seisnud ajalooline De la Gardie loss saab tulevaks kevadeks korda – praegu on kooskõlastamisel õendus- ja hoolduskeskuseks renoveeritava hoone põhiprojekt, ehitushankeni loodetakse jõuda selle aasta juunis-juulis, kirjutab uudisteportaal Läänlane.

Läänemaa haigla infrastuktuuri arendamise projektijuhi, Innopolis Konsultatsioonid AS-i konsultandi Kadri Tamme sõnul on Euroopa regionaalarengu fondist saadud toetust 0,92 miljonit eurot, mis katab koos haigla omaosalusega hooldusraviosakonna väljaehitamise kulu.

Eelmisel nädalal valmis Kalle Rõõmuse arhitektuuribüroos haiglahoone projekt, mille ülevaatamine on praegu lõppjärgus.

Renoveerimistöö käigus tehakse korda Läänemaa haigla peahoone kolmas korrus ning koos sellega 19. sajandil ehitatud De la Gardie loss. Praegu lossihoonet ja haiglat ühendav galerii lammutatakse ning hooneid hakkab tulevikus ühendama osaliselt maa all kulgev tunnel.

“Plaanime ehitushanke välja kuulutada juunis või juuli alguses ning ehitama hakata augustis või septembris,” ütles Tamm. Jätka lugemist »

Tallinnas avati Kreutzwald Hotell

käik ootTallinnas Endla tänaval avati Kreutzwald Hotelli nime kandev majutusasutus, renoveeritud endine hotell Mihkli. Hotell kuulub Unique Hotels ketti, kellel Eestis on juba Citi Hotell ja  von Stacelberg Hotell Tallinnas ning hotell Vihula mõisas.

Kas innustas von Stacelbergi nime kasutamine leidma analoogset nime ka renoveeritavale Mihkli hotellile? Tulemus on igatahes see, et üks väga soodsas kohas asuv heatasemeline Tallinna hotell kannab nüüd arsti, kirjaniku ja eepose autori Friedrich Reinhold Kreutzwaldi austavat nime. Lauluisa muuseumi poole pöörduti mõni aeg tagasi palvega aidata hotelli kujundamisel Kreutzwaldi puudutava teabe ja materjalidega. Esialgu võõristasime – kas Kreutzwaldi nimega mitte liiga meelevaldselt ei talitata? Ebalus möödus ja muuseum andis igakülgset abi firmale Restor, kes kujundas hotelli kreutzwaldlikuks.

Sisenedes võtavad külastajat vastu Kreutzwaldi elu ja loomingut tutvustavad tekstid mitmes keeles, teksti taustaks portreefotod. Seintel  eepose tõlgete kaanepildid. Lifti sisenedes loeb külastaja hotelli poolt pakutavate teenustega koos ka read Kreutzwaldi luuletusest, mis ülistab eesti keelt. Korrustel on raamituna illustratsioonid Kreutzwaldi muinasjuttudest. Tubades reproduktsioonid G. Reindorffi ja teiste kas ajastu, või teemalt sobilike kunstnike töödest. Kogu kujundus on maitsekas ja diskreetne. Kreutzwald Restoranis on kirjaniku  hotellile väga sobilikult raamaturiiulid meie ilukirjandusega.

Muuseumi poolt kinkisime mõned Kreutzwaldi muinasjuttude tõlkeraamatud. Väikese sõnavõtus sai meenutatud Kreutzwaldi käiku Tallinna tema enda  kirja põhjal akadeemik Schiefnerile (1872), Kreutzwald meenutab, kuidas ta üritas 1871.a. Soome sõita, tuli Tallinna, aga tormine meri ei lase laevadel liikuda. Tallinnas püüdis ta siis kottpimedas vanalinnas leida tuttavate maju : “.. kuskil ei kübetki valgust, niisama vähe võis elavat hinge leida; kätega kobades leian siin ja seal mõne ukse, kuid ei ühtki kellanööri…“ Ja edasi: „Tallinn on raudtee mõjul kasvama hakates suurlinna jume saanud, nagu mulle tundub, rohkem suure linna varju- kui valgusekülgi omaks võtnud. Võõrastemajas elatakse üleüldiselt üsna mõnusasti, kuid kukkur saab järelvalusid tunda.“ Mingu Kreutzwaldi nime kandval võõrastemajal ikka hästi!  

Siiri Toomik

Peterburis taaspühitseti täna luterlik Jaani kirik

luteri

Foto: Raigo Pajula/postimees.ee

Peterburi Jaani kirik enne renoveerimist hävimisohus ning sugugi polnud kindel ka kirikuhoone jäämine eestlaste ja eesti kultuuri kasutusse.

Tänasest on Peterburi Jaani kiriku 400-kohalises saalis võimalus pidada nii jumalateenistusi kui kontserte.

Jaani kiriku ehitamiseks korraldati 1850. aastate lõpul üle-eestiline korjandus ja oma panuse andis ka Vene riik – tsaar Aleksander II eraldas 55 000 rubla hoone ehitamiseks.

Väätsa mõis on uues kuues

Väätsal avati üleeile pidulikult mõisa renoveeritud peahoone ja park, vahendab Järvamaa infoportaal.

Norra raha abil tehti mõisa peahoonele kapitaalremont. Mõisas asuv kool sai juurde uusi klassiruume ning uue kujunduse. Mõisapark sai teed, valgustuse ja haljastuse.
 
Ehitustööd maksid miljon eurot ehk ligikaudu 15,6 miljonit krooni, millest enamik saadi Norra kuningriigilt.

Koostöö Norra kuningriigiga jätkub ning edaspidi on plaanis Väätsa mõisas Norra kultuuri tutvustada, kontserte korraldada jne.

Kohila Sipsiku lasteaia laienemine jõudis lõpule

Eelmisel neljapäeval avati Kohilas lasteaed Sipsiku värskelt renoveeritud fassaadiga majas kahe rühma jagu uusi ruume. Praegusele 120-le lapsele lisandub 42 kolme- kuni viieaastast last. Nüüd on valla suurimas lasteaias kaheksa rühma ja 162 last. Viis aastat kestnud lasteaia pidev laiendamine on lõpule jõudnud.

Lasteaia direktor Kristina Mägi alustas samas majas tööd 2002. aastal laste päevahoiu juhina, siis käis lasteaias 15 last. „Võib vist lõpuks öelda, et aastast 2006 kuni siiani kestnud järkjärgulised ehitustööd on Sipsiku lasteaias lõppenud. Meil ei ole enam kuhugi kasvada,” arvab Kristina Mägi. Uued rühmad, mis seati sisse Kohila raamatukogust vabanenud ruumidesse alustavad igapäevast lasteaiaelu alates uuest nädalast.

Möödunud aastal alustatud remonditööd koos uue sisustusega läksid kokku maksma 6,6 miljonit krooni (422 821 eurot), sellest EAS-i poolne toetus „Kohalike avalike teenuste arendamise“ meetmest oli 5,6 miljonit krooni (359 398 eurot) ja valla omaosalus 992 355 krooni (63 423 eurot).

Projekti raames renoveeriti kahe rühma ruumid ja vajalikud abiruumid, paigaldati uus elektrisüsteem, uued aknad, rajati ventilatsioon, soojustati kogu hoone fassaad ja katus, paigaldati rühmadesse vajalik mööbel ning kööki lisaks olemasolevale uusi seadmeid. Lasteaed sai uue piirdeaia ning hoovi nurka ehitati uus mänguväljaku ala koos ronilatega.

Eriti uhked on lasteaednikud keldrisse juurde saadud töötubade pärast. Kunstiringi ja puutöö tuba on sisustatud lastele mõeldud ja reaalselt kasutatavate töövahenditega.

Kohilas sünnib igal aastal juurde sadakond uut põnni. Vald on selle näitaja poolest maakonna liider. Praegu ootab Kohilas lasteaiakohta 167 1,5 kuni 4aastast last. Sügisel, kui lasteaedadest läheb kooli sadakond last, väheneb märkimisväärselt ka järjekord.

Allikas: Kohila vallavalitsus

Pöide valda tahetakse atraktiivsemaks teha

Pöide kiriku torni kavandatakse muuseumi, kus saab tutvustada Pöide kiriku ja koguduse ajalugu, kirjutab ajaleht Meie Maa.

Pöide vald, EELK Pöide Maarja kogudus ja EELK konsistooriumi tahavad lähiaastatel taotleda abiraha, et renoveerida ja arendada Pöide kirikut.

Peale selle soovib Pöide vald koostöös kohalike turismiettevõtete ja käsitöölistega kirikukompleksi juures paiknevast vankrikuurist välja arendada hoone, kus asuksid i-punkt ja tualetid ning müüdaks kohalikku käsitööd.

EELK Pöide Maarja koguduse prioriteet on pastoraadihoone katuse vahetus ja siseruumide remontimine.

Pöide vald tahab üldse turismi hoogustada. Selleks soovitakse tammilt mahasõidul vasakule jäävasse parklasse Saaremaa kaardi kõrvale paigaldada välikaart Pöide valla vaatamisväärsustega.

Koostöös Saaremaa turismiettevõtetega soovitakse välja töötada turismimarsruudid, mis hõlmavad Pöide kirikut ja teisi Pöide valla huviväärsusi.

Kõlleste spordiklubi renoveerib kooli juures olevat võimlat

MTÜ Kõlleste Spordiklubi renoveerib ligi miljoni krooni eest Krootuse põhikooli juures oleva spordihoone, kirjutab Põlvamaa ajaleht Koit.
 
Päevasel ajal toimuvad hoones õpilaste kehalise kasvatuse tunnid, õhtuti ja puhkepäeviti on võimla spordiklubi liikmete ja kõigi spordihuviliste vallaelanike käsutuses. 



Remondi käigus vahetatakse spordisaali ja abiruumide aknad ja uksed. Spordisaali aknad tellitakse purunemiskindlast klaasist ning need peaksid isegi pallilöökidele vastu pidama. Hoone välisseinad soojustatakse penoplasti, kivivilla ja tuuletõkkeplaatidega ning krohvitakse.

Tööd peaksid lõppema veel sel aastal.

Koeru hooldekeskus sai juubeliks korras ruumid

Sihtasutus Koeru hooldekeskus tähistab 60. aastapäeva tutvustades värskelt renoveeritud osakondi ning vastvalminud kohvikut, teatas Järvamaa infoportaal.

Hooldekeskuse alguseks loetakse 1950. aastat, kui endises kirikumõisas avati 18 kohaga Koeru invaliididekodu. 1986. aastal valmis hooldekeskuse uus peahoone. Täna on hooldekeskuses 217 kohta ja eakatele pakutakse üldhooldus-, hooldusravi- ja koduõendusteenust ning psüühiliste erivajadustega inimestele ööpäevaringset hooldusteenust ja toetatud elamise teenust.

Sihtasutuse juhataja Rünno Lassi sõnul on 60. aastapäev hooldekeskuse klientidele ja töötajatele suursündmus. Aastapäeva tähistamiseks korraldatud piduliku aktuse raames tänatakse koostööpartnereid, antakse kuuendat korda välja aasta töötaja tiitel ning tunnustatakse kauaaegseid töötajaid. Pärast aktust on huvilistel võimalik tutvuda keskuse hoone ja osakondadega.

Lassi hinnangul on juubeliaasta olnud keskusele äärmiselt tegus ja seda just füüsilise keskkonna parendamise osas. „Kui eelmisel aastal investeeris hooldekeskus hoonesse kolm miljonit krooni, siis tänavu 6,6 miljonit krooni. Mullu oktoobris lasti käiku uus lift, tänavu on renoveeritud kaks osakonda ning aasta lõpuks renoveeritakse lisaks veel kaks osakonda.

Lisaks värske ilme saanud osakondadele on sügisest hooldekeskuse fuajees avatud klientidele, töötajatele ja külalistele kohvik, kus pakutakse hooldekeskuse köögis valminud värskeid pagaritooteid. Õdusat meeleolu aitavad luua fuajees asuvad akvaarium ja purskkaev.

Lassi sõnul valmis juubeliaasta raames hooldekeskusele ka uus internetileht.

Sihtasutus Koeru hooldekeskus tähistab oma 60. aastapäeva reedel, 1. oktoobril, pidulik aktus algab hooldekeskuse saalis kell 15.

Koeru hooldekeskus.
Foto: Jarva.ee