Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

november 2019
E T K N R L P
« okt    
 123
45678910
11121314151617
18192021222324
252627282930  

Elu oma vaikusega, merekohinaga, salapärastega metsadega Vormsi saarel

Vormsi tervitus - armastame Eestimaad

Vormsi tervitus – armastame Eestimaad

Vormsi ajaloost. Vormsile on nime andnud Islandilt pärit viiking Orm, mis tähendab Madu. Vormsi on ajalooline rannarootslaste asuala. Enne II maailmasõda elas Vormsil rohkem kui 2500 inimest. Mehed sõitsid merd, talutöö oli naiste kanda. Vormsi õunad, kartul ja vinnutatud lambaliha olid teada ka piiri taga. Vormsi omas kuulsust  suvituskohana. Rannarootslaste asustuse lugu katkes 1943./44. aastal, kui põgeneti valdavalt Rootsi. Nõukogude ajal jäi Vormsi NSVLi suletud piiritsooni. Praegu on saarel elanikke üle 400. Tegevusaladeks on turism, metsamajandus, kalapüük…  Vormsi traditsiooniline püha on olavipäev  29. juulil.

Vormsi talumuuseum Svibys. Kohtumispunkt enne saarega tutvumist. Saab näha talu ja kuulata vormsilaste ja eestirootslaste ajalugu. Elumaja ehk Pearsi talu on ehitatud 20. sajandi algul. Talus on järgmised hooned: ait, maakelder, suitsusaun, kõrvalhoone, tall ja laut, kaev, pritsimaja, tualett. Vormsi talumuuseumis on eestirootslaste talupojakultuur taasloodud. Kasutuses on suitsusaun ja vana lauta kasutatakse näituse- ja koosolekusaalina. 1930. aastatel oli Sviby 350 elanikuga üks suuremaid Vormsi külasid. Seekordne  tutvustus oli Marju Tamme poolt, mis juhatas  Raplamaa õpetajatest pensionärid saareringidele. Jätka lugemist »

Eestlaste 54 päevasest reisist Euraasia kaugeimasse tippu

Kirja-, foto- ja rännumees Marko Kaldur tuleb Setomaa tippu rääkima 2012 aasta muljeid rännust Siberi tippu. Kokku 26 000 kilomeetrit, esimeste eestlastena läbiti trass `110`, samuti täispikkuses BAM-i magistraalraudtee autodega, rasketes oludes tuldi toime 54 päeva.

Kuidas kulges maasturitega sõit Venemaa avarustes, kohtumisest eestlaste külas Ülem-Suetukis ja restoranis Starõi Tallinn, milliseid tundeid ja mõtteid tekitas kurikuulsa Surmatee ehk Kontide tee läbimine. Põnevast suvest näha huvitavaid pilte ning lisaks veel, kuidas möödus reisiseltskonna jaanipäev Siberi eestlastega Kasekülas saab kuulda kohtumisel Meremäe vallamaja saalis 16. novembril kell 19.00.

Lisainfo: Pille Malkov, Meremäe valla arendusnõunik, tel 5298643