Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

november 2018
E T K N R L P
« okt    
 1234
567891011
12131415161718
19202122232425
2627282930  

Ornitoloogiaühing kutsub huvilisi linnutornidesse

10.-11. mail toimuvad rahvusvahelised rändlindude päevad. Eesti Ornitoloogiaühing kutsub sel puhul kõiki linnuhuvilisi pühapäeval, 11. mail tornide linnuvaatluspäevale. Linnuhuvilisi ootavad sellel päeval vaatlustornides üle Eesti juhendajad, kellega saab koos linde vaadelda ja täiendada oma teadmisi piirkonna linnustikust. Igas tornis peetakse ka liiginimekirja ning selgitatakse välja Eesti linnurikkaim linnuvaatlustorn.

Juhendajaga tornide asukohad, külastusajad jm leiad EOÜ kodulehelt http://www.eoy.ee/node/773. Linnutorne külastada soovivad huvilised end eelnevalt registreerima ei pea. Ilma juhendajata vaatlustornides võib linnuvaatlust ja liiginimekirja teha ka omal käel. Sel juhul tuleb vaatlustulemused edastada koordinaator Mariliis Märtsonile pühapäeval hiljemalt kell 17 e-postiga aadressil mariliis.martson@gmail.com. Kirja tuleb panna vaatluse koht ja kellaaeg, kohatud liikide nimekiri, vaatlejate nimed või arv ning kontaktisiku telefon.

Allikas: Eesti Ornitoloogiaühing

Osale sel nädalavahetusel linnuvaatluspäevadel

linnuvaatleja5.-6. oktoober on rahvusvahelised linnuvaatluspäevad nimetusega Birdwatch2013, mida korraldatakse juba kahekümnendat aastat. Selle eesmärk on pöörata tähelepanu lindude sügisrände tippajale ja meid ümbritsevale elurikkusele.

Vaatluspäevadel osalemine on väga lihtne, selleks tuleb neil päevil vaid linde vaadata. Seda võib teha pikemal linnuretkel, oma
koduaias või kasvõi koduaknast. Eesti Ornitoloogiaühing pakub mitmel pool Eestis võimalust osaleda ka tasuta juhendajaga linnuretkedel.

Kuna vaatluspäevade tulemustest tehakse nii Eesti kui rahvusvahelisi kokkuvõtteid, palume oma vaatlused ka kirja panna ja ornitoloogiaühingule edastada. Kirja tuleb panna ainult need liigid, keda vaatleja tunneb, kasvõi vares ja rasvatihane. Igal liigil palume hinnata ka kohatud lindude ligikaudset arvu.

Oma vaatluste edastamiseks on sel aastal tänu 5D Vision OÜ vabatahtlikule abile valminud mugav online vaatlusvorm. Kellel internetivõimalus puudub, võib vaatlusnimekirja saata ka postiga aadressil Veski 4, 51005 Tartu. Esmaste kiirkokkuvõtete tegemiseks ootame vaatlustulemusi juba pühapäeval hiljemalt kell 15. Kui selleks ajaks ei jõua, siis palume vaatlused saata hiljemalt 11. oktoobril.
Jätka lugemist »

Rändlindudest tekitasid põllumeestele enim muret haned

Eelmisel aastal tekitasid põllumeestele kõige rohkem kahju haned ning põhilised kahjupiirkonnad asusid Kesk-Eestis, teatab keskkonnaamet. Kokku laekus mullu rändlindude tekitatud kahju hüvitamise taotlusi 35 põlluharijalt 9 maakonnast.

Keskkonnaameti looduskaitsebioloog Tõnu Talvi ütles, et suuremad kahjutegijad olid kevad- ja sügisrändel peatuvad haned, vähem laekus teateid sookurgede ja valgepõsk-laglede kahjustuste kohta. „Suurimad rändlindude kahju piirkonnad on viimastel aastatel nihkunud Lääne-Eestist ja saartelt Kesk-Eestisse – Jõgeva, Tartu ja Lääne-Viru maakonda,” lausus ta.

Tõenäoliselt tulenevad muutused linduse käitumises suuremate põllumajanduspiirkondade paiknemisest. Endiselt peatub rände ajal palju hanelisi  ka Läänemaal ja Saaremaal, kus nad lisaks rannaniitudele toituvad ka põllumaadel.

Keskkonnaamet hüvitab põllumeestele eelmisel aastal rändlindude tekitatud kahju summas, mis ületab 60 000 eurot. Maakonniti on hüvitatavad kogusummad suurimad Jõgevamaal (üle 25 000 euro), Tartumaal (üle 15 500 euro) ning Läänemaal (üle 9000 euro).

Linnud satuvad rändel autoteedele

Lumikate on veel päris paks ning hanged teede veeres suured ja kõrged. Sageli maanduvad saabuvad rändlinnud maanteele ja ei pruugi sõiduki eest kiirelt minema saada.
 
Kui oled kenasti lindudest möödunud, anna palun vastutulijale ohust tuledega märku see võtab vastusõitval masinal kiirust vähemaks ja teeb tähelepanelikumaks.
 
Saabunud rändlindudest on ikka rõõmu. Ilma jääkaaneta jõgesid on maanteede veeres juba näha, seega toitumise võimalused madalas kaldavees täiesti olemas ja väike hulk hallhaigruid on kohal, tegu pole talvitujaga.
 
Sinakashalli ning valge sulestikuga, pikkade jalgade ja kaelaga lind on kergelt äratuntav. Täiskasvanud linnu kuklal on pikk tume tutt, noorlindude pealagi on must, lisaks muudele väiksematele erinevustele.