Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

juuli 2019
E T K N R L P
« juuni    
1234567
891011121314
15161718192021
22232425262728
293031  

Eesti elanikkond koondub suuremate linnade ümber

Rahvaarvu suhteline muutus omavalitsusüksustes 2000-2011.

Rahva ja eluruumide loenduse (REL 2011) lõplikel andmetel loendati Eestis 1 294 455 püsivalt elavat inimest, teatas statistikaamet. Loenduse tulemused näitavad, et  jätkub elanikkonna koondumine suuremate linnade ümbrusesse.

Võrreldes eelmise, aastal 2000 toimunud rahvaloendusega on Eesti elanikkond kahanenud 75 597 inimese ehk 5,5 protsendi võrra. Maakondadest on suurenenud vaid Harjumaa ja Tartumaa elanike arv.

„Kohalikest omavalitsustest on rahvastikukasv olnud kõige suurem Tallinna ümbruse valdades, kus mõnes vallas on elanike arv võrreldes eelmise rahvaloendusega kahekordistunud,“ ütles 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse projektijuht Diana Beltadze.

Näiteks on Viimsi valla rahvaarv suurenenud 18 533 elanikuni (2000. aastal 7978), Rae vallas 15 721 elanikuni (2000. aastal 7979) ja Harku vallas 14 181 elanikuni (2000. aastal 6617).

Samuti on rahvaarv oluliselt suurenenud mõnes Tartu (Ülenurme vallas 4780-lt 7751-le ja Tartu vallas 5121-lt 6991-le) ning  Pärnu lähivallas (Sauga vallas 2535-lt 4474-le)

Eesti linnad kahanevad

Eesti linnadest (v.a vallasisesed linnad) on elanikkond loendustevahelisel ajal suurenenud vaid kolmes: Sauel (11,2%), Maardus (4,7%) ja Keilas (4%). Ülejäänud linnades on elanikkond vähenenud. Jätka lugemist »

REL 2011: Eesti kodanike osatähtsus elanikkonnas on suurenenud

Rahva ja eluruumide loenduse esialgsetel andmetel on loendatud 1 294 236 Eesti püsielanikust 1 101 761 Eesti kodanikud, teatab Statistikaamet. Võrreldes eelmise rahvaloendusega on Eesti kodanike osatähtsus elanikkonnas suurenenud 80%-lt 85%-le.

Rahva ja eluruumide loendusel (REL 2011) loendati esialgsetel andmetel 1 101 761 püsivalt Eestis elavat Eesti kodanikku, mis on 6018 võrra rohkem kui 2000. aasta rahvaloendusel (1 095 743). Neist 597 652 olid naised ja 504 109 mehed.

Eesti kodanikuna määratles end 85,1%, välisriigi kodanikuna 8,1%, määratlemata kodakondsusega oli 6,5% loendatud püsielanikest. Kodakondsuse jättis märkimata 3116 isikut. Võrreldes eelmise loendusega on vähenenud määratlemata kodakondsusega isikute osatähtsus (12,4%-lt 6,5%-ni) ja kasvanud välisriigi kodanike osatähtsus (6,9%-lt 8,1%-le).

Teiste riikide kodanikest elab püsivalt Eestis kõige enam Vene Föderatsiooni (89 913), Ukraina (4707) ja Läti (1739) kodanikke.

Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis statistikaameti koduleheküljel.

Eesti üheteistkümnes rahvaloendus http://www.rel2011.ee/ toimus 31. detsembrist – 31. märtsini. Varasemad loendused on toimunud 1881., 1897., 1922., 1934., 1941., 1959., 1970., 1979., 1989. ja 2000. aastal. Järgmine rahvaloendus toimub Eestis 2020/2021. aastal.

Avati rahvaloendajate tähelepanekute blogi

Rahvaloendajad lõpetasid oma töö ja Eesti rahva küsitlemise. Päris mitmed loendajad on pannud kirja tähelepanekuid Eesti elu ja loendamise kohta, ütleb Statistikaameti pressiesindaja Kristo Mäe, kelle sõnul on huvitavaid ja kohati väga südant soojendavaid kogemusi. Et see kõik kaotsi ei läheks, avas Statistikaamet blogi http://rahvaloendaja.wordpress.com, kuhu kirjatükke jooksvalt üles pannakse.

Lõppes Eesti rahva ja eluruumide loendus

31. märtsi keskööl lõppes Eesti 11. rahva ja eluruumide loendus, esialgsed tulemused avaldatakse hiljemalt 31. maiks. Järgmine rahvaloendus toimub Eestis 2020/2021. aastal.

„Statistikaamet tänab siiralt kõiki Eesti elanikke, kes võtsid osa rahva ja eluruumide loendusest. Inimeste vastutulelikkuseta poleks nii suur ja üldrahvalik ettevõtmine õnnestunud,“ teatas Statistikaameti peadirektor Priit Potisepp pressiteates.

Inimesed, kelleni rahvaloendaja ei jõudnud, saavad alates esmaspäevast võtta ühendust Statistikaametiga (tel 625 9100) või edastada oma andmed (nimi, isikukood, aadress) rahvaloenduse veebilehel www.REL2011.ee . „See aitab meil hinnata loenduse kvaliteeti ja kui tegemist on püsielanikuga, saame inimese arvestada Eesti elanike hulka,“ lisa Potisepp. Jätka lugemist »

Rahvaloendusel osalenute arv ületas miljoni

Rahvaloendaja. Foto: Aivo Kallas.

Rahva ja eluruumide loendusel on isikuankeedid täidetud juba enam kui miljoni Eesti püsielaniku kohta. Esimesel töönädalal loendasid rahvaloendajad üle 100 000 inimese. 20. veebruaril alanud rahvaloenduse teise etapi käigus, kus rahvaloendajad külastavad e-rahvaloendusel mitteosalenud elanikke, on loendatud juba üle 100 000 inimese. Koos e-rahvaloendusel täidetud enam kui 880 000 isikuankeediga ulatub loendatute arv juba üle miljoni – 28. veebruari kella 23 seisuga oli isikuankeet täidetud 1 006 835 inimese kohta. Maakondade lõikes leiab statistika www.stat.ee/58604.

Rahvaloendajad külastavad e-rahvaloendusel mitteosalenud elanikke ajavahemikus 20. veebruar kuni 31. märts. Lisaks nende loendamisele, kes e-loendusel ei osalenud, tuleb rahvaloendajatel:
· lõpetada ligi 70 000 e-loendusel pooleli jäänud isikuankeeti,
· külastada leibkondi, kus eluruumiankeet on jäänud pooleli,
· täpsustada tegelik leibkondade ja elanike arv eluruumides, kus mõne leibkonnaankeedi täitmine on jäänud pooleli või on täidetud ekslikult topelt,
· külastada ka neid eluruume, mille püsielanik on loendanud end mujale (nt sissekirjutuse järgi).

Rahvaloendaja tööaeg on iga päev kella 9-21, kuid kokkuleppel inimesega ka varem või hiljem. Rahvaloendaja tunneb ära pildiga Statistikaameti töötõendi, rahvaloenduse logoga salli ja sinise kohvri järgi. Eestis toimub rahva ja eluruumide loendus 31. detsembrist 31.märtsini. Lisainfo rahvaloenduse kohta www.REL2011.ee.
Kristo Mäe

Statistikaamet

Rahvaloendajad alustavad tänasest kodukülastusi

Rahvaloendaja tunneb ära pildiga Statistikaameti töötõendi, rahvaloenduse logoga salli ja sinise kohvri järgi. Foto: Statistikaamet

Täna, 20. veebruaril alustavad rahvaloendajad nende inimeste külastamist, kes ei osalenud rahvaloendusel internetis. Rahvaloendajad külastavad e-loendusel mitteosalenud leibkondi märtsi lõpuni.

„Rahvaloendaja ülesandeks on küsitleda neid inimesi, kelle kohta ei ole täidetud e-rahvaloendusel ankeeti või on selle täitmine pooleli jäänud,“ rääkis Statistikaameti peadirektor Priit Potisepp.

Rahvaloendajad külastavad kõiki leibkondi, kus mõni ankeetidest e-rahvaloendusel täitmata või pooleli jäi. „Rahvaloendaja peab hoolitsema, et kõik tema tööpiirkonna inimesed ja eluruumid saaksid loendatud. See tähendab, et loendaja peab leidma ka need elupaigad, mis registrite järgi pole eluruumid, kuid kus inimesed elavad.“

Rahvaloendajad külastavad leibkondi ajavahemikus 20. veebruar kuni 31. märts. Rahvaloendaja tööaeg on iga päev kell 9-21, kuid kokkuleppel inimesega ka varem või hiljem. „Kui inimest pole parasjagu kodus, jätab rahvaloendaja postkasti teatise koos oma kontaktandmetega. Palume siis kindlasti loendajaga ühendust võtta, et saaks kohtumise sobivaks ajaks kokku leppida,“ rääkis Potisepp.

Rahvaloendaja tunneb ära pildiga Statistikaameti töötõendi, rahvaloenduse logoga salli ja sinise kohvri järgi.

Eestis toimub rahva ja eluruumide loendus 31. detsembrist 31.märtsini. Lisainfo rahvaloenduse kohta www.REL2011.ee.

Allikas: Statistikaamet

Rahvaloendajate külastused lükkuvad nelja päeva võrra edasi


Statistikaamet lükkab nelja päeva võrra edasi rahvaloenduse küsitlusloendust, mille käigus külastavad rahvaloendajad neid elanikke, kes e-rahvaloendusel ei osalenud. Loendajad alustavad kodukülastusi järgmisel esmaspäeval, 20. veebruaril.

„E-rahvaloendus ületas meie ootusi peaaegu kolmekordselt ja seepärast vajame mõnda lisapäeva eluruumide nimekirja moodustamiseks, kuhu rahvaloendajatel tuleb veel minna,” rääkis rahva ja eluruumide loenduse projektijuht Diana Beltadze. 31. detsembrist 1. veebruarini toimunud e-rahvaloendusel täideti ankeedid kahe kolmandiku Eesti elanike kohta.

Alates esmaspäevast, 20. veebruarist kuni 31. märtsini külastavad rahvaloendajad neid Eesti elanikke, kes rahvaloendusel interneti teel ei osalenud.

Rahvaloendajatel algab koolitusnädal

Täna, 6. veebruaril koguneb 2200 rahvaloendajat koolituskeskustesse üle Eesti, kus neil tuleb ühe nädala jooksul omandada loendaja tööks vajalikud oskused ja teadmised.
„Rahvaloendajatel seisab ees väga tähtis nädal, mille jooksul neil tuleb selgeks saada kõik loendaja tööks vajalikud oskused,“ ütles rahva ja eluruumide loenduse välitööde juht Maris Post. „Koolitus hõlmab suhtlusnõudeid, andmekaitset ja turvanõudeid, rahvaloenduse metoodikat, aga ka arvuti ja selle programmide kasutamist.“
Viie päeva jooksul kuulavad loendajad teooriat, lahendavad praktilisi ülesandeid ning reedel, 10. veebruaril peavad nad kõige õpitu kohta sooritama testi. „Kõige tähtsamad on praktilised ülesanded – loendajad intervjueerivad harjutamise ajal üksteist ja kindlasti jääb neile mitmeid ülesandeid veel ka kodus lahendamiseks,“ rääkis Post.
Rahvaloendajate koolitusnädal algab esmaspäeva, 6 veebruari hommikul 15 koolituskeskuses üle Eesti.
Eestis kestab rahvaloendus 31. märtsini. Rahvaloendajad külastavad ajavahemikus 16. veebruar – 31. märts 2012 kõiki neid, kes e-loendusel ei osalenud või jäi ankeedi täitmine poolikuks.
Statistikaamet

E-rahvaloenduse esmased tulemused on selgunud

E-rahvaloendusel loendati esialgsetel andmetel üle 62% Eesti arvestuslikust elanikkonnast. E-loenduse lõplik osakaal selgub pärast rahvaloenduse tulemuste avaldamist maikuus, kui on teada Eesti tegelik rahvaarv.
E-rahvaloendus lõppes 1. veebruari südaööl (23.59) ja arvesse läksid kõigi inimeste ankeedid, kes olid selle hetkeni loenduskeskkonda sisenenud ja lõpetanud täitmise hiljemalt 2. veebruaril kell 2.00.
Isikuankeete, mille puhul olid loendatud ka inimese leibkond ja eluruum, oli kokku 815 467 ehk 62% Eesti arvestuslikust rahvaarvust. “Kui arvestame ka inimestega, kelle leibkonnaliikmetest oli osa loendamata või eluruumiankeet täitamata, on täidetud püsielanike isikuankeete 880 455, mis moodustab arvestuslikust rahvaarvust 66,7%,” rääkis rahva ja eluruumide loenduse projektijuht Diana Beltadze.
Esitatud arvud sisaldavad ka topeltloendatuid. “Kuigi praeguseks pole veel andmetöötluse käigus kõiki topeltloendatuid välja selgitatud, jääb meie hinnangul nende hulk 4-5% piiresse,” ütles Diana Beltadze. Seega e-loendatute osatähtsus eeldatavalt ei vähene. E-loendusel täideti isikuankeet 410 787 mehe ja 469 668 naise kohta (püsielanikud), enamikes vanuserühmades oli e-loendatud naiste osakaal veidi kõrgem kui meestel. E-loendatute vanuseline jaotus oli rahvaloenduse metoodikajuht prof Ene-Margit Tiidu sõnul ootuspärane. “Nooremate tööealiste (vanuses 20-35 aastat) puhul oli e-loendatute osakaal vastavas vanuses isikutest üle 75%, koguni üle 77% oli see ka laste puhul, kelle eest täitsid isikuankeedid nende vanemad. Kõrgemas eas e-loendatute osakaal langes, jäädes vähemalt 60-aastaste puhul 40-45% piiridesse,” rääkis rahvaloenduse metoodikajuht prof Ene-Margit Tiit.
Eestis kestab rahvaloendus 31. märtsini. Esimese kuu jooksul (31.12.2011-01.02.2012) said Eesti alalised elanikud vastata küsimustikule internetis. Neid, kes e-loendusel ei osalenud, külastavad ajavahemikus 16. veebruar – 31. märts 2012 rahvaloendajad.
Kristo Mäe

E-rahvaloendusel pani end kirja 814 848 inimest

Täna, 2. veebruari südaöösel lõppes kuu aega kestnud e-rahvaloendus. Esimese kokkuvõtte e-loendusest avaldab Statistikaamet pressiteatena esmaspäeval, 6. veebruaril.

„Huvi e-loenduse vastu oli iseäranis viimastel päevadel väga suur ning täna võime öelda, et Eesti rahvas tegi e-rahvaloenduse edukaks,“ ütles Statistikaameti peadirektor Priit Potisepp. „Kõige siiramad tänud kõigile, kes on selle ettevõtmise õnnestumisse oma panuse andnud.“

Neid, kes e-loendusel ei osalenud, külastavad perioodil 16. veebruar – 31. märts 2012 rahvaloendajad. „Järgneval kahel nädalal seisab Statistikaametil ees kibekiire andmetöötluse periood, mille käigus selgitame välja aadressid, kuhu rahvaloendajatel tuleb minna,“ rääkis Potisepp.

Interneti teel sai rahvaloendusel osaleda 31. detsembrist 2011 kuni 1. veebruarini 2012. Esialgsetel andmetel olid e-rahvaloendusel täidetud isikuankeedid 814 848 inimese kohta, mis on 62% Eesti arvestuslikust rahvaarvust. Esimese kokkuvõtte e-loendusest avaldab Statistikaamet esmaspäeval, 6. veebruaril.

Vaata lisaks: REL 2011 www.rel2011.ee

Allikas: Statistikaamet

Lõppes talvine lindude rahvaloendus

Eesti Ornitoloogiaühingu korraldatud talvisel aialinnuvaatlusel TALV 2012 vaadeldi 28. ja 29. jaanuaril esialgsetel andmetel üle 25 000 linnu.Oma vaatlused on edastanud 1152 linnusõpra ning aialinnuvaatlusi tehti rohkem kui 760 paigas üle Eesti. Prognoositavalt pea poole suurem vaatlejate arv tõstab kogutud andmete väärtust ja edaspidi võib teha üha usaldusväärsemaid järeldusi meie talvituvate aialindude liigilise koosseisu ja arvukuse muutuste kohta.
Jätka lugemist »

Pikendus: Täna on viimane päev e-rahvaloenduseks

Statistikaamet pikendab elanikkonna suure huvi tõttu e-rahvaloendusel osalemise võimalust ööpäeva võrra. Internetis saab rahvaloendusel osaleda 1. veebruaril kella 23.59-ni.

„Viimased päevad on näidanud, et osa inimesi on e-rahvaloendusel osalemise jätnud viimasele hetkele. Et igaüks saaks endale kõige sobivamal viisil loendusel osaleda, pikendamegi e-loendust ühe ööpäeva võrra,” rääkis Statistikaameti peadirektor Priit Potisepp.

Kui e-rahvaloendusel osalemine on jäänud varem pooleli, siis palub Statistikaamet ankeedid lõpuni täita ja kinnitada. „Kõige siiramad tänud Eesti inimestele, kes on juba andnud suure panuse rahvaloenduse õnnestumiseks,” lisas Potisepp. Jätka lugemist »

Ärge jätke e-rahvaloendusel osalemist viimasele hetkele!

Statistikaamet tuletab meelde, et internetis saab rahvaloendusel osaleda vaid veel loetud päevad ja soovitab seda mitte jätta viimasele hetkele. E-rahvaloendusel saab osaleda kuni 31. jaanuari hilisõhtuni.

27. jaanuari kella 23 seisuga oli e-rahvaloendusel isikuankeet täidetud 600 077 inimese kohta, mis on enam kui 45% Eesti eeldatavast rahvaarvust. Protsentuaalselt oli loendatuid enim Tartumaal (52%) ja Harjumaal (51%).

Loendatud inimeste arvu maakondade kaupa leiab rahvaloenduse veebilehelt www.stat.ee/58604. Loenduse edenemise statistika uueneb kord tunnis. Arvestama peab, et veebilehel avaldatud tabelis kajastuvad ka topelt loendatud inimesed. Andmed korrastatakse pärast loendust andmetöötlusel ja iga inimene läheb arvesse üks kord.

Internetis saab loendusankeedi täita rahvaloenduse veebilehel www.REL2011.ee kuni 31. jaanuarini. Rahvaloendusel saavad enda kohta ankeedi täita kõik üle 15-aastased Eestis püsivalt elavad inimesed, laste eest täidavad ankeedi nende vanemad või hooldajad.

E-loendusel osalemise käigus tekkivate küsimustega saab pöörduda rahvaloenduse klienditoe poole klienditugi@stat.ee või telefonil 625 9100. Klienditugi töötab iga päev kell 8.00-22.00.

Neid, kes e-loendusel ei osale, külastab ajavahemikus 16. veebruar – 31. märts 2012 rahvaloendaja.

Rahvaloenduse kohta lähemalt www.REL2011.ee
Rahvaloendus Facebookis <http://www.facebook.com/Rahvaloendus> ja Twitteris <http://www.twitter.com/rel2011>

E-rahvaloendusel on loendatud üle poole miljoni inimese

Teisipäeva, 24. jaanuari südaööks oli rahvaloendusel interneti teel loendatud üle poole miljoni inimese ehk 38% Eesti arvestuslikust rahvaarvust. Internetis saab rahvaloendusel osaleda veel vaid 31. jaanuarini.

„E-loenduse lõpuni on jäänud veel vaid kaheksa päeva – kõigil, kes soovivad ennast interneti teel loendada, on nüüd selleks viimane võimalus,“ rääkis Statistikaameti peadirektor Priit Potisepp. „E-loendusel osalemist ei tasu jätta viimastele päevadele, sest täitmiskoormus on siis suur ja ankeetide täitmine võib olla aeglasem.”

24. jaanuari kella 00:00 seisuga on e-rahvaloendusel täidetud isikuankeedid 503 560 inimese kohta, mis on 38% Eesti eeldatavast rahvaarvust. Protsentuaalselt on enim loendatud Tartumaal (43%), Harjumaal ja Tallinnas (43%) ning Rapla- (39%) ja Järvamaal (38%).

Loendatud inimeste arvu maakondade kaupa leiab rahvaloenduse veebilehelt www.stat.ee/58604 . Loenduse edenemise statistika uueneb kord tunnis. Arvestama peab, et veebilehel avaldatud tabelis kajastuvad ka topelt loendatud inimesed. Andmed korrastatakse pärast loendust andmetöötlusel ja iga inimene läheb arvesse üks kord.
Jätka lugemist »

Praegu on parim aeg e-rahvaloendusel osalemiseks

Statistikaamet soovitab osaleda e-rahvaloendusel juba praegu ja mitte jätta toimingut jaanuarikuu lõppu, kui suurenev osalemiskoormus võib ankeedi täitmise aeglasemaks teha. Kahe nädalaga on e-rahvaloendusel saanud kirja juba üle 310 000 inimese.

13. jaanuari keskpäeva seisuga on e-rahvaloendusel täidetud isikuankeedid 311 219 inimese kohta, mis on ligi 24% Eesti eeldatavast rahvaarvust. Protsentuaalselt on enim loendatud Tartumaal ja Harjumaal (27%) ning Järva-, Hiiu-, Pärnu- ja Raplamaal (24%).

Loendatud inimeste arvu maakondade kaupa leiab rahvaloenduse veebilehelt www.stat.ee/58604. Loenduse edenemise statistika uueneb kord tunnis. Arvestama peab, et veebilehel avaldatud tabelis kajastuvad ka topelt loendatud inimesed. Andmed korrastatakse pärast loendust andmetöötlusel ja iga inimene läheb arvesse üks kord.

Vaata, kuidas toimus rahvaloendus 1959. aastal:

Jätka lugemist »

E-rahvaloendusel loendatud juba 200 000 inimest

7. jaanuari pärastlõunaks oli rahvaloendusel interneti teel loendatud üle 200 000 inimese ehk ligi 15% Eesti elanikest. Kõrgeim osalusprotsent püsib Tartu- ja Harjumaal.

„Rahvaloenduse esimese nädala kohta on tegemist üle ootuste hea tulemusega,“ ütles Statistikaameti peadirektor Priit Potisepp. „Loendusmeeskond tänab kõiki, kes vaatamata väikestele tõrgetele loenduse esimestel päevadel on näidanud üles suurt huvi e-loendamise vastu,“ rääkis Potisepp.

Potisepp rõhutas, et võimalikult sujuvaks loendamiseks on sisselogimisel mõistlik jälgida koormusnäidikut ning enne e-loendama asumist tasub kindlasti tutvuda rahvaloenduse veebilehel oleva infoga.

7. jaanuaril kell 17.00 oli interneti teel loendatud 201 094 inimest, sh 18% Tartumaa, 17% Harjumaa ning 16% Järvamaa eeldatavast elanikkonnast.

Loendatud inimeste arvu maakondade kaupa leiab rahvaloenduse veebilehelt www.stat.ee/58604. Loenduse edenemise statistika uueneb kord tunnis. Arvestama peab, et veebilehel avaldatud tabelis kajastuvad ka topelt loendatud inimesed. Andmed korrastatakse pärast loendust andmetöötlusel ja iga inimene läheb arvesse üks kord. Jätka lugemist »

E-rahvaloendusel loendatud üle 100 000 inimese

Täna pärastlõunaks oli rahvaloendusel interneti teel loendatud 102 620 inimest ehk üle 8% Eesti elanikest. Kõrgeim osalusprotsent on Harjumaal ja Tartumaal.

„Rahvaloenduse nelja esimese päeva kohta on tegemist väga hea tulemusega,“ ütles Statistikaameti peadirektor Priit Potisepp. „Inimeste tõsist huvi loendusel interneti teel osaleda näitas ka eilne päev, kus huvi oli kohati suurem, kui meie hetkeline võimalus vastu võtta. Tahaksin inimesi väga tänada kannatlikkuse eest,“ rääkis Potisepp. Ta rõhutas, et loenduse esimestel päevadel oleks mõistlik jälgida sisselogimisel koormusnäidikut, et e-loendamine läheks võimalikult sujuvalt.

Loendatud inimeste arvu maakondade kaupa leiab siit. Loenduse edenemise statistika uueneb kord tunnis. Arvestama peab, et veebilehel avaldatud tabelis kajastuvad ka topelt loendatud inimesed. Andmed korrastatakse pärast loendust andmetöötlusel ja iga inimene läheb arvesse üks kord.

Internetis saab loendusankeedi täita rahvaloenduse veebilehel siin kuni 31. jaanuarini. Rahvaloendusel saavad enda kohta ankeedi täita kõik üle 15-aastased Eestis püsivalt elavad inimesed, laste eest täidavad ankeedi nende vanemad või hooldajad.

E-loendusel osalemise käigus tekkivate küsimustega saab pöörduda rahvaloenduse klienditoe poole klienditugi@stat.ee või telefonil 625 9100. Klienditugi töötab iga päev kell 8.00-22.00.

Algas 2011. aasta rahva ja eluruumide loendus

Täna, 31. detsembri esimestel minutitel algas Eestis üheteistkümnes rahva ja eluruumide loendus. Kuni jaanuari lõpuni saab loendusel osaleda internetis, alates veebruari keskpaigast külastavad kodusid rahvaloendajad.

„Algav rahvaloendus on ajalooline, sest esimest korda saavad Eesti inimesed valida, kuidas nad soovivad rahvaloendusel osaleda – täita küsimustiku jaanuarikuu jooksul internetis või oodata rahvaloendaja külastust alates 16. veebruarist,” rääkis Statistikaameti peadirektor Priit Potisepp.

„Interneti teel küsimustiku täitmine on lihtne ja sellega saab hakkama igaüks, kes oskab arvutit kasutada Selleks on vaja vaid internetikasutamise võimalust ja  ID-kaarti, Mobiil-ID’d või internetipanga paroole,“ lisas Potisepp. Internetis saab loendusankeeti täita rahvaloenduse veebilehe www.REL2011.ee kaudu. Rahvaloendusel saavad enda kohta täita ankeeti kõik üle 15-aastased Eestis püsivalt elavad inimesed, laste eest täidavad ankeedi nende vanemad või hooldajad. Neid leibkondi, kes ei osalenud rahvaloendusel internetis, külastavad alates 16. veebruarist rahvaloendajad.

2011. aasta rahva ja eluruumide loendus koosneb kolmest osast – küsimused leibkonna, eluruumi ja isikute kohta. Loendusel uuritakse leibkonna koosseisu, eluruumi suurust ja seisukorda, inimese päritolu, keeleoskuse, hariduse ning töö kohta. Küsimustele vastamine võtab kaheliikmelisel leibkonnal aega umbes 45 minutit, iga järgneva inimese puhul lisandub veel 15 minutit.

Eestis toimub rahvaloendus tänavu 31. detsembrist järgmise aasta 31. märtsini. Esimese kuu jooksul (31.12.2011–31.01.2012) saavad Eesti alalised elanikud vastata küsimustikule internetis. Neid, kes e-loendusel ei osale, külastavad perioodil 16. veebruar – 31. märts 2012 rahvaloendajad.

2011. aastal toimub rahvaloendus Eesti alal üheteistkümnendat korda. Varasemad loendused on toimunud 1881., 1897., 1922., 1934., 1941., 1959., 1970., 1979., 1989. ja 2000. aastal.

Ilmus mahukaim raamat Eesti rahvastikust

2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse metoodikajuht emeriitprofessor Ene-Margit Tiit esitleb täna  kell 13 Viru keskuse Rahva Raamatu raamatupoes oma värskelt ilmunud raamatut „Eesti rahvastik. Viis põlvkonda ja kümme loendust“.

„Ma olen Eesti rahvastikust rääkivat raamatut juba aastaid plaaninud, sest sellist materjali pole varem ilmunud. Eriti sobilik on, et raamat ilmub just 29. detsembril 2011 – päeval, kui möödub 130 aastat esimesest Eesti alal toimunud rahvaloendusest,“ rääkis Ene-Margit Tiit.

Raamatu esimene osa annab  ülevaate kümnest rahvaloendusest, nii nende korraldusest kui ka tulemustest. Raamatu teine osa käsitleb Eesti inimeste elu viie põlvkonna jooksul ning kolmas rahvastiku uurimist laiemalt. Viimases osas antakse ülevaade saabuvast  rahvaloendusest.

Eesootav rahvaloendus toimub Eesti alal üheteistkümnendat korda. Varasemad loendused on toimunud 1881., 1897., 1922., 1934., 1941., 1959., 1970., 1979., 1989. ja 2000. aastal.

Tänavune rahvaloendus kestab 31. detsembrist järgmise aasta 31. märtsini. Esimese kuu jooksul (31.12.2011–31.01.2012) toimub elektrooniline rahvaloendus ehk e-loendus, kus Eesti alalised elanikud saavad vastata küsimustikule internetis. Neid, kes e-loendusel ei osale, külastavad perioodil 16. veebruar – 31. märts 2012 rahvaloendajad.

E-rahvaloendusel saab osaleda ka raamatukogudes

31. detsembril algaval rahvaloendusel saab interneti teel osaleda ka raamatukogudes, mis on selleks puhuks varustatud ID-kaardi lugejatega. Rahvaloendusel saab interneti teel osaleda 31. detsembrist jaanuari lõpuni.

Eestis on enam kui pooltuhat rahvaraamatukogu. „Rahvaloendus on Eesti jaoks nii oluline ettevõtmine, et raamatukogud osutavad oma abi suure heameelega. Kõikidel lahtiolekuaegadel on soovijad oodatud raamatukogudesse e-loendusankeeti täitma,” ütles Kultuuriministeeriumi raamatukogunõunik Meeli Veskus.

Rahvaloendusel saab interneti teel osaleda 31. detsembrist 31. jaanuarini. Ankeet on alates 31. detsembrist kättesaadav aadressil www.REL2011.ee.

Ankeedi täitmise keskkonda sisselogimiseks saab kasutada ID-kaarti, Mobiil-IDd või pangaparoole (Swedbank, SEB, Sampo). Ankeeti on võimalik minna täitma ka otse internetipangast, valides avalike teenuste alt rahvaloenduse. Enne sisselogimist ID-kaardiga tuleks veenduda selle sertifikaatide kehtivuses ja vajadusel neid uuendada http://id.ee/?id=28833.

Eestis toimub rahvaloendus tänavu 31. detsembrist järgmise aasta 31. märtsini. Esimese kuu jooksul (31.12.2011–31.01.2012) toimub elektrooniline rahvaloendus ehk e-loendus, kus Eesti alalised elanikud saavad vastata küsimustikule internetis. Neid, kes e-loendusel ei osale, külastavad perioodil 16. veebruar – 31. märts 2012 rahvaloendajad.

Karin Volmer

Ajakiri Akadeemia püstitab Maa inimestele ausamba

Täna, 9. detsembril algusega kell 15 esitleb ajakiri Akadeemia Tartus klubis Atlantis oma värsket, saabuvale rahvaloendusele pühendatud erinumbrit. Esitlus rullub lahti Emajõe kaldapealsel, kus 100 000 tartlase monumendist moodustatakse üheks õhtuks ausammas Maa seitsmele miljardile elanikule.

„Sel aastal täitus planeedil Maa seitse miljardit inimest, kuid Eestis elab meid vaid miljon. Need numbrid annavad põhjust sügavamalt mõtiskleda just rahvastiku arengu teemadel,“ ütles Akadeemia peatoimetaja Toomas Kiho. „Värske Akadeemia vaatlebki rahvastikumuutusi maailmas ja Eestis.“

Akadeemia esitlusel tutvustatakse lühidalt värske numbri artikleid. Esmakordselt avaldatakse eestikeelsena ka mitme rahvastikuteaduste klassiku esseed.

2011. aastal toimub rahvaloendus Eesti alal üheteistkümnendat korda. Varasemad loendused on toimunud 1881., 1897., 1922., 1934., 1941., 1959., 1970., 1979., 1989. ja 2000. aastal.

Statistikaamet alustas rahvaloenduse teavituskampaaniat „Igaüks loeb!”

Statistikaamet alustas 1. detsembril teavituskampaaniat, et tõsta Eesti elanike teadlikkust 31. detsembril algavast 2011. aasta rahva ja eluruumide loendusest (REL 2011). Loendusel osalemise info jõuab Eesti elanikeni tele ja raadio, aga ka välimeedia ja otseposti kaudu.

„Aasta viimasel päeval algava rahvaloenduse tunnuslauseks on „Igaüks loeb!”. See väljendab loenduse sügavamat ideed – iga Eesti elaniku osalemine loendusel on ääretult tähtis, et saada parimad andmed Eesti elu korraldamiseks järgmise kümne aasta jooksul,” rääkis Statistikaameti peadirektor Priit Potisepp.

Teavituskampaania läheneb rahvastiku teemale Eesti rahvaloenduste 130-aastase ajaloo kaudu ja küsib, kui palju on praegu Eestis elanikke. „See on Eesti jaoks üks põhiküsimusi, sest mõjutab ju meie tulevikuvalikuid ja -võimalusi,” lisas Potisepp. „Vaid tänu kümnele varasemale rahvaloendusele teame, kui palju on meid viimase 130 aasta jooksul Eestis elanud,” märkis ta.

REL 2011 teavituskampaania koosneb kolmest etapist, millest esimese jooksul tutvustatakse 31. detsembril algaval rahvaloendusel osalemise võimalusi. „Et loendusel osalemine oleks võimalikult mugav, saab esmakordselt ise valida küsimustiku täitmise viisi — selle võib täita jaanuarikuu jooksul interneti teel või oodata rahvaloendaja külastust ajavahemikus 16. veebruarist kuni 31. märtsini,” selgitas Potisepp.

Jaanuaris, kampaania teise etapi keskmes on internetiloendusel osalemine ning veebruaris ja märtsis keskendub kampaania rahvaloendajate külaskäigule.

Teavituskampaania kestab detsembri algusest märtsi lõpuni ja selles kasutatakse nii tele-, raadio-, print-, väli- kui ka internetireklaami. Samuti jõuab detsembri teises pooles kõigi teadaolevate eluruumide postkastidesse kolmekeelne infovoldik.

Teavituskampaania töötasid välja reklaamiagentuur Creatum OÜ ja meediaagentuur Inspired Communications OÜ, kes võitsid selleks korraldatud riigihanked.

Vaata ka teavituskampaania esimest teleklippi:

Eestis toimub rahvaloendus tänavu 31. detsembrist järgmise aasta 31. märtsini. Esimese kuu jooksul (31.12.2011–31.01.2012) toimub elektrooniline rahvaloendus ehk e-loendus, kus Eesti alalised elanikud saavad vastata küsimustikule internetis. Neid, kes e-loendusel ei osale, külastavad perioodil 16. veebruar – 31. märts 2012 rahvaloendajad.

2011. aastal toimub rahvaloendus Eesti alal üheteistkümnendat korda. Varasemad loendused on toimunud 1881., 1897., 1922., 1934., 1941., 1959., 1970., 1979., 1989. ja 2000. aastal.

Vaata lisa www.REL2011.ee.
Rahvaloendus Facebookis www.facebook.com/Rahvaloendus

Enamik elanikest rahvaloenduse toimumisest teadlikud

83% Eesti elanikest on teadlikud, et tänavu toimub rahva ja eluruumide loendus, selgub uuringufirma Faktum & Ariko poolt läbi viidud küsitlusest. Enamik küsitletutest pidas rahvaloenduse korraldamist vajalikuks.

“Inimeste teadlikkus saabuvast rahvaloendusest on oluliselt kasvanud. Kui veel augustis oli saabuvast rahvaloendusest kuulnud vähemalt pooled Eesti elanikest, siis oktoobriks oli see näitaja tõusnud juba nelja viiendikuni,” rääkis Statistikaameti peadirektor Priit Potisepp.

Kõige suurem on teadlikkus 55-74 aastaste (95%) ja kõrgharidusega inimeste (94%), väiksem aga 15-34 aastaste (69%) ja alg- ning põhiharidusega inimeste seas (70%). Kõige enam on kolmekuulise uuringuperioodi jooksul suurenenud teadlikkus alg- ning põhiharidusega inimeste hulgas (augustis 24%, oktoobris 70%).

Teadlikkuse tase eestlaste (85%) ja muukeelsete inimeste (80%) hulgas on võrdsustumas, veel augustis oli teadlikkus rahvaloenduse toimumise kohta eestlaste seas 65% ning muukeelsete elanike hulgas 39%.

Rahvaloenduse korraldamist pidas vajalikuks või pigem vajalikuks 95% elanikest (septembris 92%). Et rahvaloendusel osalemine on kohustuslik kõigile Eesti püsielanikele, teadis 68% küsitletutest (septembris 61%).

Uuringufirma Faktum & Ariko küsitles oktoobris Statistikaameti tellimusel üle Eesti 500 inimest vanuses 15–74.

Eestis toimub rahvaloendus tänavu 31. detsembrist järgmise aasta 31. märtsini. Esimese kuu jooksul (31.12.2011–31.01.2012) toimub elektrooniline rahvaloendus ehk e-loendus, kus Eesti alalised elanikud saavad vastata küsimustikule internetis. Neid, kes e-loendusel ei osale, külastavad perioodil 16. veebruar – 31. märts 2012 rahvaloendajad.

2011. aastal toimub rahvaloendus Eesti alal üheteistkümnendat korda. Varasemad loendused on toimunud 1881., 1897., 1922., 1934., 1941., 1959., 1970., 1979., 1989. ja 2000. aastal. Aastatel 2010 ja 2011 toimuvad rahva ja eluruumide loendused enamikes maailma riikides.

Rahvaloendus Facebookis
Rahvaloendus Twitteris

Narvas küsitakse, kas riigiasutused peaksid asuma ka väljaspool Tallinna

Nädala jooksul toimub üle Eesti kuus rahvastikuteemalist väitlust sarjast “Eesti tähtsaim väitlus”. Neljapäeval, 10. novembril TÜ Narva Kolledžis toimuval väitlusel küsitakse, kas riigiasutused peaksid asuma ka väljaspool Tallinna. Väitlussarja kolmas väitlus keskendub küsimusele, kas ääremaastumise pidurdamiseks peaksid asuma riigiasutused ka väljaspool Tallinna. Eesti Väitlusseltsi noorte vastu asuvad sõnalahingusse Riigikogu liige Mihhail Stalnuhhin ja Narva linnapea Tarmo Tammiste. Väitlus algab kell 18 TÜ Narva Kolledžis (Narva, Kerese 14, ruum 213). Väitlus toimub vene keeles.

“Väitluste idee on tuua publikuni arutelu olulistest rahvastikuteemadest nagu väljaränne, ääremaastumine, sündimus, vananemine ja pärimuskultuuri säilitamine. Need on olulised teemad, millele pakuvad vastuseid aasta lõpus Eestis algav rahva- ja eluruumide loendus. Narvas toimuv debatt keskendub regionaalpoliitikale ja küsib, kas Eestis peaks tõesti koondama kõik riigiasutused Tallinna või anda ka kaugematele piirkondadele võimalus,” rääkis Eesti Väitlusseltsi projektijuht Marleen Pedjasaar.

Väitlussarja “Eesti tähtsaim väitlus” korraldavad Eesti Väitlusselts ja Statistikaamet. Kokku toimub Tallinnas, Tartus, Narvas, Pärnus ja Viljandis kuus väitlust. Väitluste nädal algas 7. novembril Tallinna Tehnikaülikoolis ja lõpeb 15. novembril Tartu Ülikoolis, kus temaatilise ettekandega esineb ka prof Marju Lauristin. Teemad ja esinejad on igal väitlusel erinevad, kuid ühendavaks teemaks on rahvastik. Täpsema ajakava ja esinejate nimekirja leiab Statistikaameti kodulehelt.

Eestis toimub rahvaloendus tänavu 31. detsembrist järgmise aasta 31. märtsini. Esimese kuu jooksul (31.12.2011-31.01.2012) saab täita loendusküsimustiku internetis. Neid, kes e-loendusel ei osale, külastavad perioodil 16. veebruar – 31. märts 2012 rahvaloendajad. Vaata täpsemat infot.

Uma keele mõistminõ rahvaloendusõl kirja

Padari Ivari,
Euruupa Parlamenti valit võrokõnõ

Ma kutsu kõiki võrokõisi üles rahvaloendusõl umast võro keele mõistmisõst märku andma. Nii saami teedä naidõ inemiisi arvu, kiä kandva mi kultuuri ja kõnõlõsõ mi kiilt.

Seo aasta perämädsel pääväl lätt Eestin valla rahvaloendus. Taa rahvaloendus om esieräline, selle et edimäst kõrda saava võrokõsõ (ja seto, mulgi ja tõsõ) panda kirja uma paigapäälidse keele mõistmisõ.

Võro kiil om üts Euruupa paigapäälitsit kiili (regionaalkiili). Tuusjaos, et saanu hinnäst tõisiga võrrõlda, olnu vajja teedä keele kõnõlõjidõ nummõrd. Viil om vajja võrokõisi vai sis keele kõnõlõjidõ nummõrd nii võro as’a ajajilõ ku Eesti riigile. Selle et ku omma kultuuriprogrammi ja tsihtraha säändside kultuuri- ja keelerühmi jaos, sis pidänü olõma ka teedä, ku pall’o näid om, kellele rahha jaetas.

Nii mõnigi võrokõnõ, seto vai mulk om pruuvnu hindä võrokõsõs, setos vai mulgis olõmist vai keele kõnõlõmist kirja panda ka varrampa, a seo om olnu väega juhuslik. Mõni rahvaloendaja om tuu kirja pandnu, mõni om ütelnü, et tuud ei saa kirja panda, selle et ei olõ ette nättü. Määnestki statistikat varatsõmpi andmidõ perrä tetä ei saa.

Kats aastakka tagasi tetti Eesti mõnõn paigan proomi-rahvaloendust. Üts paik, kos tuu proomiloendus tetti, oll’ Rõugõ vald. Tull’ vällä, et kolmas jago Rõugõ valla rahvast pandsõ kirja võro keele mõistmisõ, ilma et sääl olõs määnestki eräle küsümüst kirän olnu. Tuu panti kirja tõsõ keele mõistmisõ ala. Ku olnu eräle küsümüs, sis olõs naid kirjapandjit vast hulga inämb olnu, selle et Rõugõn om võro keele mõistminõ väega hää. Jätka lugemist »