Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

september 2019
E T K N R L P
« aug    
 1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
30  

Paul Keresele pühendatud 2-euroseid münte on võimalik soetada alates 8. jaanuarist

Paul Kerese 100. sünniaastapäevale pühendatud 2-eurone münt lastakse ringlusse 7. jaanuaril. 

Eesti Panga muuseumipoest ja e-poest saab münte 8. jaanuaril alates kella 12st.

2-eurone münt on tavaline maksevahend ja seda võib sularahatehingutes vahetusrahana tagasi saada.

Mälestusmünti on võimalik soetada ka kõrgemas, BU-kvaliteedis meenetootena.

7. jaanuaril esitleb Eesti Pank Eesti esimest erikujundusega 2-eurost käibemünti, mis on pühendatud Eesti male suurkuju Paul Kerese 100. sünniaastapäevale. Samal päeval hakkab Eesti Pank väljastama münte pankadele. Nii muuseumipoes kui ka e-poes saab münte soetada 8. jaanuarist. Münt kehtib maksevahendina kogu euroalal.

7. jaanuaril möödub Paul Kerese sünnist 100 aastat. Eesti maailmakuulsale maletajale pühendatud mündi kujunduskonkursi võitis Riho Luuse kavand, mille järgi vermitakse erikujundusega 2-euroseid tiraažiga 500 000. Sellest meenetootena ja kõrgema kvaliteediga münte on 5000. Mündid on vermitud Leedu Rahapajas.

Lisainfot mälestusmüntide kohta saab Euroopa Keskpanga veebilehelt.
Ingrid Mitt

Veel paar nädalat saab kroone vahetada üle Eesti

Foto: Eesti Pank

Foto: Eesti Pank

Swedbanki ja SEB panga sularahakontorites üle Eesti saab kroone eurodeks vahetada 2013. aasta lõpuni. 2014. aastast jääb kroone keskkursiga 15,6466 ja teenustasuta eurodeks vahetama Eesti Pank.

Eesti Pank tuletab meelde, et väljaspool Tallinna elavad inimesed, kes tahavad kodukoha lähedal kroone eurodeks vahetada, saavad seda teha veel detsembri lõpuni. Jaanuarist alates saab kroone eurodeks vahetada keskkursiga, teenustasuta ja piiramatus koguses Eesti Panga muuseumis Tallinnas. Eesti Panga muuseum on avatud teisipäevast reedeni kell 12–17 ja laupäeviti kell 11–16.

Jaanuaris ja veebruaris pakub Eesti Pank ka võimalust vahetada muuseumis Läti lati pangatähti eurodeks keskkursiga ja teenustasuta. Latimünte Eesti Pank ei vaheta. Päevalimiit inimese ja tehingu kohta on 1000 eurot.

Novembri alguse seisuga on Eesti kroone tagastamata veel kokku 49 miljoni euro väärtuses (pangatähti 42 ja münte 7 miljoni euro väärtuses). Novembri jooksul tagastati kroone Eesti Panka umbes 125 000 euro väärtuses. 2011. aastal tagastati Eesti Panka kroone 318 miljoni, 2012. aastal 3,5 miljoni ja 2013. aasta 11 kuuga 1,8 miljoni euro väärtuses.

Allikas: Eesti Pank

Lastel kujunevad rahaga seotud hoiakud seitsmendaks eluaastaks

Heli Lehtsaar,www.minuraha.ee toimetaja

Emal, isal ja teistel lähedastel on oluline roll laste hoiakute kujundamisel rahaga ümber käimisel, viitab Cambridge ülikoolis hiljuti valminud uuring. 

Nii omandavadki lapsed umbes seitsmendaks eluaastaks vanemate igapäevast rahaga majandamist jälgides üldise arusaama rahast.

Veelgi enam, vanemate hoiakud ja käitumismustrid – nii positiivsed kui negatiivsed – võtavad lapsed oma täiskasvanuellu kaasa. Selleks, et laps tulevikus oskaks rahaga vastutustundlikult ümber käia, on vaja nii vanemate head eeskuju kui ka koolist ja kodust saadavat praktilist infot igapäevaste rahaasjade korraldamiseks.

Kuidas ja millal käitumine ja harjumused lastel kujunevad?

Nelja-viie aastaselt mõistavad lapsed, et poest kauba ostmiseks on vaja raha, kuid nad ei pruugi mõista, et erinevad rahatähed ja mündid on erineva väärtusega.

Seitsmeaastased saavad üldjuhul aru, et poest saab sularahaga maksetes vahetusraha tagasi siis, kui müüjale antud rahatähe väärtus on suurem ostetud kauba väärtusest. Niisiis mõistab suurem osa lastest raha väärtust ja oskab raha lugeda.

Seitsmeaastased lapsed on võimelised planeerima, kuid ei tee vahet igapäevaeluks vajalike asjade ja ilusate-toredate, kuid tegelikult ebavajalike asjade vahel. Küll aga saavad nad aru, mida tähendab raha teenimine ja mis on palk.  Jätka lugemist »

Mikrolaen aitab maanaistel tegeleda ettevõtlusega

Maapiirkondades naisettevõtlust arendav MTÜ ETNA Eestimaal alustas koostöös Maaelu Edendamise Hoiu-Laenuühistuga mikrokrediidi projektiga, mille eesmärk on pakkuda ettevõtlusalast koolitust ja mikrolaene maapiirkondades elavatele naistele.

2003. aastal loodud MTÜ ETNA Eestimaal tegutseb maapiirkondades naisettevõtluse toetamisega ning mikrokrediidi projekti juhi Kairi Talvese sõnul on nad pea kümne aasta pikkuse tegevuse jooksul näinud, kuidas maal elavatel naistel jääb üsna tihti oma ettevõtlusega alustades puudu vaid üsna väiksest algkapitalist.

“Tegemist on ju mikroettevõtlusega, kus ei hakka kunagi läbi jooksma suured summad, mistõttu ka pangad pole alati laenuandmisest huvitatud. Teisalt aga pakuvad naiste loodud ettevõtted maapiirkonnas tööd ja sissetulekut ja võimaldavad ka perel maale elama jääda,” selgitas ta.

Sestap panigi MTÜ ETNA Eestimaal seljad kokku Järvamaal tegutseva Maaelu Edendamise Hoiu-Laenuühistuga, et pakkuda ettevõtlusalast koolitust ja mikrolaenu maapiirkondades elavatele naistele.

Projekti on kaasatud üle Eesti kümme piirkonda ja seda rahastab Avatud Eesti Fond Kriisiprogrammi raames 268 794 euro ulatuses. Poolteise aasta pikkune projekt koosneb tinglikult kahest osast: kõigepealt moodustatakse kümme laenugruppi, kus naised õpivad kuus kuud kogenud mentori käe all tundma nii iseennast kui grupikaaslasi. Jätka lugemist »

P.A.I.de Pank sai trükist kätte uued P.A.I. rahatähed

Uued P.A.I.d. Foto: Paide kogukonnakeskus

Paide kogukonnakeskus annab teada, et P.A.I.de Pank on saanud trükist kätte uued P.A.I. rahatähed. Endiste suures formaadis, ilma turvaelementideta ja osaliselt käsitsi täidetavate P.A.I.de asemel on nüüd olemas nö tavaraha formaadis, turvaelementidega ning nelja erineva kujundusega uued rahatähed.

Uued P.A.I.d on neljas nominaalis – 1, 3, 5 ja 10. Kõik nominaalid on erineva kujundusega, neil on kujutatud nelja Järvamaaga seotud inimest ja ehitist. P.A.I.dele on pildid joonistanud kunstnik Leho Rubis ning P.A.I.de kujunduse on valmistanud Heli Aade.

Uued rahatähed trükiti Vaba Maa trükikojas ning trükkimist rahastas Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK). P.A.I. kurss on selle kasutusmugavuse huvides nüüdsest euroga 1:1.

Endiselt saab P.A.I.sid teenida vabatahtlikul tööl osaledes või kogukonna heaks tööd tehes. Praegu saab P.A.I.sid kasutada Paide kogukonnakeskuses vanamaterjali ostmisel, koolitustasude maksmisel, Welopargi rataste kasutamisel jms. Kehtima jäävad ka vanad P.A.I.-tähed (vana kursiga).

P.A.I. tuleneb nii Paide linna nimest kui põhimõttest, et tegemist on tänuga kogukonna heaks tehtud töö eest (pai).

P.A.I.de kohta loe lähemalt siit.

Allikas: Paide kogukonnakeskus

Setomaal tegutseb rahavaba kauba- ja teenuste turg

Rahavaba kauba- ja teenuste turg on kogukondliku vahetamise süsteem, mis võimaldab vahetada oma kaupu ja teenuseid ilma rahata, nagu seda üldiselt mõistetakse.

Erinevalt tavapärasest rahapõhisest turust puudub rahavabal kauba- ja teenuste turul füüsiline valuuta. Kõik tehingud vormistatakse interneti keskkonnas CES http://www.community-exchange.org/, kus on loodud ka Eesti jaoks alamkeskkond, kus tinglikult on kasutusel seto kroon.

Rahavaba kauplemine võimaldab arendada kohalikku majandust ka ilma selleta, et vaja oleks reaalset raha. Süsteem põhineb usaldusel ja vabastab kohaliku majanduse rahaga seotud probleemidest.

Rahavaba kauba- ja teenuste turg (hetkel Eestis olemas üks turg Seto Turg, kus kehtib seto kroon, soovijad saavad ühineda) on huvitav kaubaturg. Sellel turul kasutatav raha on tegelikult tõeline raha, umbes sama mida kasutavad tänapäeva riigid, kuid see raha pole monopoliseeritud kellegi poolt ning see raha mõõdab lihtsalt reaalset kaubavahetust ja pole kellegi poolt manipuleeritav (pean silmas pankasid, valitsust). Samuti ei ole sellel rahal mingit intressimäära sest seda raha on saadaval piiramatult. See raha mõõdab ainult toimuvad kaupade ja teenuste vahetust ning seda raha pole mingit mõtet koguda. Raha kogumine näitab lihtsalt sinu isiklikku ülejäägis kaubavahetuse bilanssi. Seega on kõige mõistlikum, kui hoiad oma rahakoguse nulli lähedase. Sellisel juhul on sinu isiklik kaubavahetus sinu kogukonnaga tasakaalus.

Lisaks sellele, et rahavabal turul muutub raha kogumine mõtetuks pakub see turg ka head informatsiooni jagamist kaupade ja teenuste kohta. Kui sul on vaja näiteks remondimeest või abilist küttepuude varumisel, saad vastava palve panna turule üles. Seega ideaalsel juhul on kirjeldatud turul kõik turu soovid ja pakkumised. Nõudlus ja pakkumine pole ka väga mõjutatud reklaami poolt ning pakkumiste ja soovide lisamine on tasuta. Turuinfot vahendatakse tasuta. Turul võib pakkuda kõike, mis pole seadusega vastuolus.

Lähem info siin, samuti aadressil http://www.community-exchange.org/docs/join2.asp

Ringlusse tuleb uus erikujundusega euromünt

Uus kaheeurone münt

Eestis jõuab alates 2. jaanuarist ringlusse erikujundusega 2-eurone münt, mis on pühendatud eurosularaha kasutuselevõtu 10. aastapäevale.

Uue kujundusega 2-eurone mälestusmünt lastakse ringlusse 2012. aastal kõikides euroala riikides kogutiraažiga ligikaudu 90 miljonit münti. Mälestusmünt on käibemünt ehk tavapärane maksevahend, millel on erikujundus. Eesti Pank emiteerib erikujundusega 2-euroseid kaks miljonit tükki.

Uue euromündi kujunduse valisid välja euroala elanikud e-hääletuse teel viie kavandi seast. Kavandid olid Euroopa Komisjoni korraldatud avalikule konkursile esitanud euroala riikide elanikud. Võidukavand sümboliseerib euro tähtsust, kuidas eurost on viimase kümne aastaga saanud ülemaailmselt mõjukas vääring ja selle mõju inimeste igapäevaelule, kaubandusele, tööstusele ja energeetikale. Seda väljendavad mündil kujutatud inimesed, laev, tehas ja tuuleenergiajaamad. Mündil on kujutatud aastaarvud 2002 ja 2012.

Kujunduse autor on Austria Rahapaja elukutseline kujundaja Helmut Andexlinger.

2-eurose mälestusmündi rahvusliku külje kujundus on kõikidel euroalariikidel ühesugune, kuid erinev on emiteeritava riigi tähis ja servatekst. Eesti mälestusmündil on sõna “EESTI” ning servatekstis sõna “EESTI” püsti ja ümberpöördult.

Kord aastas võivad euroala riigid välja lasta ühe ühise mälestusmündi. Eurot kasutavad riigid on varem välja andnud ühise rahvusliku või riigiküljega mälestusmünte kahel korral – Euroopa Liidu 50. aastapäeva tähistamiseks 2007. aastal ja 10 aasta möödumise tähistamiseks majandus- ja rahaliidu ning euro kui virtuaalse valuuta loomisest 2009. aastal.

 

Homme avatakse Viljandi muuseumis rahanäitus ja räägitakse mälestuste kirjutamise võistlusest

Teisipäeval, 25. oktoobril kell 15 avatakse Viljandi muuseumis näitus “Eestlase raha” ning tehakse kokkuvõtteid Viljandimaa-teemaliste mälestuste kirjutamise võistlusest.
Näitus “Eestlase raha. Araabia dirhemitest Eesti kroonini” on koostatud muuseumi üsna rikkaliku numismaatikakogu põhjal ning tähistab esimese euro-aasta möödumist Eesti Vabariigis.
Näitus annab ülevaate meie kodumaal ligikaudu kaheteistkümne sajandi jooksul kasutatud ja käibel olnud maksevahenditest alustades Araabia dirhemitest ja lõpetades Eesti Vabariigi kroonidega. Üks väike osa on pühendatud ka hõberahadest valmistatud ehetele.
Näitusega kaasneb kataloog, kus antakse lisaks müntide ja rahatähtede loendile ka ajalooline ülevaade koos ajastuomaste hindadega.
Näituse koostas Ain Vislapuu ning kujundas Lüüli Kiik.
Juba kolmandat korda korraldatud memuaarivõistluse eestvedajaks olid Eesti genealoogia seltsi Viljandi osakond ja Viljandi muuseum. Seekord oodati mälestusi tänavatest ja tagahoovidest, oma maja ehitamisest ning Viljandi poodidest. Kirjutisi oodati nii praegusest, nõukogudeaegsest kui ka veel vanemast perioodist.
Võistlusele laekunud kuue töö hulgast tõsteti esile neli memuaari:
I koht: Evald Korts “Kuidas ehitasin oma maja”
II koht: Heino Metsamärt “Kunderi tänav”
III-IV koht: Karl Luht “Kuidas ma oma poe tegin”
III-IV koht: Aita Sak “Mälestusi minu tänavast ja tagahoovidest”
Esikoha pälvinud töö avaldatakse ka Viljandi muuseumi toimetiste lehekülgedel.
Muuseumisse on oodatud kõik konkursist osavõtjad ning huvilised.
Lisainfo: Ain Vislapuu, teadusdirektor, tel 433 3663
muuseum.viljandimaa.ee

Mai lõpus toimub Urvastes taas Urbanipäeva laat

Urvaste rahvas kutsub 28. mail Urvaste pastoraadi pargis Urbanipäeva laadale nii oma kaupa pakkuma kui ostlema, õpitubades osalema või lihtsalt lustielu nautima. Laadal saab tasuda lisaks eurodele ka urbani ehk kohaliku maksevahendiga. Jätka lugemist »

Kas elu ilma rahata on võimalik?

Von Krahli Akadeemia annab teada, et 15. aprillil kell 19.00 toimub dokumentaalfilmi “Elu ilma rahata” (“Living Without Money”) tasuta esilinastus Von Krahli teatris.

Kas on võimalik tunda end rikkana, kui sul puudub omand ja vara? Kas on võimalik elada õnnelikult ilma rahata? Dokumentaalfilmis „Elu ilma rahata“ kohtume Saksa naise Heidemarie Schwermeriga (68), kes otsustas 14 aastat tagasi teadlikult hakata elama ilma rahata. Ühel päeval ütles ta üles oma korteri, andis ära kogu oma vara ning alustas uut elu, mis põhineb teenuste vahetamisel – ilma rahalise vahenduseta.

Saadud kogemused muutsid täielikult ta ellusuhtumist. Tänaseks on Heidemariel huvitav ja põnev elu, mis seondub suuresti sellega, et ta elab käesolevas hetkes ning ei muretse tuleviku pärast. Ta on pidevalt liikvel ja proovib alati otsida viise, kuidas aidata teistelgi leida teed lihtsama ning harmoonilisema elu poole. Temasse suhtutakse väga erinevalt. Mõned saavad vihaseks ja kutsuvad teda parasiidiks, teised peavad teda visionääriks ning suureks inspiratsiooniallikaks.

Film mõtiskleb materialismi ja ületarbimise teemadel, käsitledes seda, kuidas raha mõjutab meie ellusuhtumist, eluviise ja tegusid ning uurib tagajärgi, mida see tekitab meie elu, tervise ja keskkonna osas. Jätka lugemist »

Paidra külärahvas matsõ kruuni

Foto: Uma Leht

Ku Krabi rahvas pidi krooni puhtit sõs, ku euro tull’, sõs Paidra rahvas sõs, ku krooniga inämb massa es saa: 14. vahtsõaastakuu pääväl.

Paidra silla pääle tull’ kokko kümmekund kroonimatjat. Nuu, kes olli tulnu kotost vällä, olli iks hingega krooni puhtõlidsõ. Kõik pandsõva üteh võtõdu kündle silla pääle ritta ja naksiva Võhandu jõkkõ lumõpallõ pilma. Kõik hõiksi, et jumalaga, kruun, jumalaga, kruun! Inemise ütli, et iks väega hallõ om umast rahast. Taa euro ei miildü kellelegi.

Umakeelidse sildiga Tsolgo näputüütarõ mano sai päivä tettüs havvakääbäs suurõ puust ristiga. Tarrõ oll’ iks puhtõlaud kah katõt, iks kombõkotust piteh. Võeti iks tops viina kah jutu sekkä.

Puhtõlavvah egäüts tulõt’ miilde, midä viimätside kruunõ iist ostsõ: Kautsi Hans tsukõrd ja krõngli, mis tõi puhtilõ üteh. Hausmanni Eha ja Kindsiveere Liia osti söögikraami, Kindsiveere Maarek ja Taalfeldi Hille bussipiledi. Taalfeldi Ennu ostsõ pudõli Gabrieli likööri, Kindsiveere Kuldar paki suitsõ ja Maask Heino vaiht krooni eurodõ vasta. Mul hindäl oll’ üts kruun ja autokaupmiis ütel’ külh, et taa iist ei saa sa inämb midägi, a ma kai ümbre ja võti riiuli päält pulgakommi.

Riitsaarõ Lainõ, Uma Leht

Eesti Rahva Muuseum kogub muljeid rahavahetusest

Eesti Rahva Muuseum kogub meenutusi seoses rahavahetamisega ja uue raha käibele tulekuga. Kirjutage oma esimestest ostudest, ootusärevuses kokkuostetud kaupadest või sellest, millised on esimesed muljed seoses uue raha ja uute hindadega, milliseid lugusid räägiti ning mis tundeid krooni kadumine tekitas.

1. jaanuarist on Eestis käibel Euroopa Liidu ühisraha euro, mis kahel esimesel nädalal kehtis võrdse maksevahendina kõrvuti krooniga ning selline muutus ei jätnud kedagi ükskõikseks. ERM kutsub meenutama ka varasemaid rahavahetusi ja jäädvustama muutustega seonduvat.

Oodatakse lugusid, arveid, esemeid, fotosid või filme 31. juulini 2011. Vastuseid palutakse saata: e-postiga: tiina.tael@erm.ee või posti teel: Tiina Tael, Eesti Rahva Muuseum

Allikas: ERM

Järvamaal kehtib kogukondlik maksevahend P.A.I.

Kogukondlikku maksevahendit P.A.I tutvustav trükis.

Eesti krooni viimastel päevadel anti Paides välja kohalikku kogukondlikku maksevahendit P.A.I. tutvustav trükis. P.A.I. on õiguslikult sooduskaart, ent samas kasutuses Järvamaal nn lepingulise maksevahendina ehk “kohaliku rahana” alates 1. maist 2010.

P.A.I.d ei saa pangas muu valuuta vastu vahetades, seda saab ainult kohalikku kogukonda vabatahtliku tööga panustades või siis P.A.I.dega kaubeldes. Pärast rahvusliku valuuta kadumist 2011. aasta 1. jaanuarist jääb P.A.I. euro kõrval ringlema kohaliku “oma rahana”.

Selles 16-leheküljelises trükises tutvustatakse P.A.I.d lähemalt, aga samuti antakse väike ülevaade sellest, mille poolest kogukondlikud maksevahendid erinevad nn tavarahast ja milliseid kohalikke rahasid maailmas veel ringleb.

Brošüür on trükitud taaskasutatud paberile (samale, millele on trükitud ka P.A.I.) kohalikus, Kuma trükikojas 400 eksemplaris ning trükise väljaandmist rahastas Järvamaa Vabatahtlike Keskuse kaudu Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Brošüüri “Kogukondlik maksevahend P.A.I.” saab Paide kogukonnakeskusest (Tallinna tn 11, Paide), ent seda on kavas pakkuda ka Järvamaa omavalitsustele, kohalikele äridele ja mittetulunduslikele ühendustele. Lisateave: pank@weissenstein.ee

Allikas: weissentsein.blogspot.com

Karjasemärss vööle ja 1. jaanuaril poodi

Elina Kononenko,
ajakirjanik

Peale igasugu presidendi sõnause kaudu liikvele lastud sõnade on viimasel ajal kosta veel üht uut sõnapaari: euromüntide stardikomplekt. Kuuldavasti pidi tegu olema millegi nii hinnalisega, et rahvas jookseb selle järele suisa tormi.

Ajakirjandus on varustanud meid pideva infoga, kui palju stardikomplekte juba müüdud on ja kui palju Eesti pank neid juurde on tellinud. Selgub koguni, et üks inimene saab osta korraga vaid viis komplekti. Mida aga selle kilekotitäie peenrahaga peale hakata, jääb mulle kui praktilise meelega inimesele selgusetuks.

1. jaanuarist vallutavad meie rahakotte nagunii senistest Eesti sentidest märksa kopsakamad euromündid. Mõtlen juba õudusega, kuhu kogu see igapäevaeluks vajalik metall tulevikus ära mahutada. Eks näis, kas tuleb omale selleks karjasemärss hankida või mitte. Jätka lugemist »

Vassili Seema ja 100 aasta rahad

SEB Kuressaare kontoris on alates 01. detsembrist võimalik tutvuda näitusega Eestis viimase saja aasta jooksul käibel olnud rahadest, mida ilmestavad nende kõrval kasvanud ja elanud 100-aastase Vassili Seema kommentaarid.  
“See pole mitte lihtsalt ühe raha lõpp ja teise algus, vaid pigem ühe ajastu lõpp ja teise algus nii raha kui majanduse mõttes,” selgitas SEB Kuressaare kontori juhataja Aivar Sõrm näituse saamislugu. Mõttest näidata viimase saja aasta rahatähti võttis Saaremaa muuseum õhinal kinni ja pakkus omalt poolt välja idee näidata kõike sama vana inimese kaasabil. Näitus ongi kokku pandud muuseumi varadest, pank lisas eile hommikul näitusevitriini ka eurokupüürid ja -mündid. SEBi kontoris on näitus üleval kuu aega, edaspidi on muuseumil plaanis seda eksponeerida ka mujal.
 Allikas: Meie Maa
Foto: Irina Mägi

Maaelu mitmekesistamiseks laekus PRIAsse poole miljardi krooni jagu rahataotlusi

Septembris lõppenud maaelu mitmekesistamise investeeringutoetuse taotlusvoorus laekus PRIAsse 153 ettevõttelt 513,2 miljoni krooni ulatuses rahataotlusi, seekordne eelarve võimaldab toetusi määrata 157,7 mln krooni.

Tegemist on Maaelu arengukava 2007-2013 (MAK) meetme 3.1 suurprojektide taotlusvooruga, kus toetuse suurus on 1,56-4,69 miljonit krooni. See on mõeldud maapiirkonna ettevõtjatele selleks, et toetada mahukamaid projekte, mis edendaksid majandustegevust ka väljaspool traditsioonilist põllumajandustootmist, looksid uudseid töökohti, pakuksid maaelanikele kohapeal erinevaid teenuseid, mida muidu peaks linnast otsima ning põllumajandustootjatele võimalusi oma toodangut teenuse korras töödelda. Üldjuhul põllumajandustootjad sellest meetmest toetust ei saa; erandiks on need, kes tahavad turustamiseks bioenergiat toota.

Käesolevas taotlusvoorus esitati kõige rohkem taotlusi Saaremaalt (24 tk/82 mln kr), Valgamaalt (17 tk/62 mln kr), Põlvamaalt (16 tk/55 mln kr). Kõige rohkem soovitakse raha uute hoonete püstitamiseks ja olemasolevate jätkamiseks, samuti masinate ja seadmete ostuks – kokku üle 370 mln krooni. Nagu eelmistelgi aastatel, on suurim osa taotlustest esitatud maaturismi, majutusteenuste ja aktiivse puhkuse valdkonna ettevõtjailt. Ka tootmissektor on esindatud: viljakuivati, biogaasi koostootmisjaam, villatootmine, sepiste valmistamine, pagaritööstus, taara ja kaubaaluste valmistamine, mineraalvee villimine ja palju muud.

Rõngu vald maksab riigile trahvi 2036. aastani

Rõngu vallavalitsus ja AS KR Priit on sõlminud kompromisskokkuleppe, millega Rõngu vallavalitsus tunnistab ASi KR Priit 29,75 miljoni suurust nõuet, mis tuleb vallal ehitajale ära maksta, et koolimaja valmis ehitada ja vallale tagasi saada. Sama suure summa peab vald maksma trahvina rahandusministeeriumile. Tegelikkuses näeb see välja nii, et rahandusministeerium peab igal aastal kinni teatud protsendi vallale tasandusfondist ja tulumaksust eraldatavatest summadest. Iga-aastane kinnipidamine on küll esialgsest plaanitust väiksem, 4,1 miljoni asemel 1,1 miljonit, kuid sellest vabanetakse alles 2036. aastal.

Täitmaks kompromisskokkulepet ehitajaga, et vallale kool remonditult tagasi saada, peab vald võtma trahvimaksega sama suure laenu. Seni pole ükski pank soostunud Rõngu vallale raha laenama, kuid vallavanem Priit Pramann usub, et lootust siiski on. Tänaseks on kompromisskokkuleppes ette nähtud koolimaja valmimistähtaeg 15. september juba möödas.

Kui tuleb positiivne laenuotsus ja vald laenu tagasimaksmisega hätta jääb ja vajatakse saneerimist, läheb käiku rahandusministri pakutud kärpeplaan.

Ministeerium on soovitanud kokku hoida volikogu liikmete tasudelt 212 501 krooni, vallavalitsuse inventarilt 21 500 krooni, päästeteenistuselt ja avalikult korralt 223 541 krooni, erateede toetuselt 20 000 krooni, valla hooldatavalt wifi ühenduselt 33 500 krooni, õnnitlustelt 22 600 krooni, sünnitoetustelt 150 000 krooni, koolitoetustelt 134 050 krooni, peretoetustelt 62 000 krooni, sotsiaalkorteri kuludelt 50 343 krooni.

Huvihariduse toetuse viimine vajaduspõhiseks võimaldaks kokku hoida umbes 350 000 krooni kokkuhoidu (valla toetus säiliks vaid kuele protsendile toimetulekutoetust saavate perede lastele), valla lehe sulgemine 162 643 krooni, toetus kirikule 9750 krooni. Ühe raamatukogu ja seltsimaja sulgemine hoiaks kokku veel 110 000 krooni. Lisaks eelnevale soovitatakse vallal kaaluda Valguta lasteaed-kooli ühendamist Rõngu kooliga ning Rõngu kooli muutmist põhikooliks, mis annaks 2011. aastal veel täiendavalt umbes pool miljonit krooni kokkuhoidu.

Nimetatud otsuste mõju võiks 2011. aastal olla hinnanguliselt kokku umbes 500 000 krooni. 2010. aasta eelarves on võimalik eelpool nimetatud summast oktoobrist detsembrini kokku hoida veerandi (v.a lasteaia ja kooli reorganiseerimine).

Meetmete rakendamisega oleks tegevuskulu kärbe võrreldes 2008. aastaga 18,8 protsenti.

Sirje Veldi
Elva Postipoiss

Masu läbi, raha põleb

Sulev Valner,
ajakirjanik

Kui seni ikka tuli euro saamiseks valitsusel kõvasti kulusid kärpida (tundub, et mitte küll nii palju iseenda omi kui igasugu allasutustel), siis nüüd on kõik pöördunud — algas euro nimel raha põletamine. Mida nimetatakse ka euro teavituskampaaniaks.
Järelikult on masuks nimetatu ametlikult läbi saanud ja riigil raha küll.

Teoreetiliselt kõlab õigesti, et iga selline suur muutus nagu rahaühiku vahetus ju on, nõuab teleklippe ja plakateid. Aga tegelikult – kas tõesti on veel kellelgi vaja sellist lahtisest uksest sisse murdmist, et kulutada sadu tuhandeid või ka miljoneid ütlemaks seda, mida iga põlvepikkune poisike on juba nagunii ammu kuulnud – euro tulebki 1. jaanuarist. Jätka lugemist »

Eesti Rahvuskultuuri Fond jagab stipendiume ja toetusi

Sihtasutus Eesti Rahvuskultuuri Fond võtab vastu 2011. aasta stipendiumide ja kultuuriprojektide finantseerimise taotlusi. Stipendiume ja toetusi jagatakse üldfondist ja sihtasutuse 136st allfondist. Taotluste vastuvõtt lõpeb reedel, 15. oktoobril. 
Lisainfo sihtasutuse Eesti Rahvuskultuuri Fond koduleheküljel www.erkf.ee.   
 

Jagatakse raha turistide köitmiseks

Eesti omavalitsustelt laekus Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele (EAS) oma turismiobjektide kordategemiseks 127 taotlust summas 2,7 miljardit krooni. Raha jagatakse külastatavuse suurendamise meetmest aga kõigest 200 miljonit krooni.

Projektide hulgas on õige palju ka neid, mis aitaksid väikestele kohtadele suure sõõmu elujõudu anda. Näiteks plaanitakse Pärnumaale Paikusele rajada kiviaegse küla teemapark, muuta Järvamaal Imaveres atraktiivsemaks Eesti piimandusmuuseum, luua Räpinas Sillapää lossis aiandus- ja floristikakeskus, arendada Mustvees välja väikesadam ja Peipsi veeturismi keskus jne.

Rahastusotsused tehakse novembriks.