Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

aprill 2018
E T K N R L P
« märts    
 1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
30  

Kaur Kasemaa ilmutas raamatu „Sindi eile ja täna“

Sindi gümnaasiumi seitsmenda klassi õpilane Kaur Kasemaa otsustas kooli õppekavas toimunud loovtööst teha kingituse Sindi linna 80-ks sünnipäevaks. Nüüdseks on kavatsus teoks saanud ja paar päeva tagasi tõi Kaur 20 esimest raamatut „Sindi eile ja täna“ Pajo trükikojast ära.

Kaur Kasemaa tegi oma kodulinna sünnipäevaks raamatu Sindi eile ja täna Foto Urmas Saard

Kaur Kasemaa tegi oma kodulinna sünnipäevaks raamatu “Sindi eile ja täna”. Foto: Urmas Saard

Neli raamatut võttis Eesti Rahvusraamatukogu igavesteks aegadeks oma hoidlasse ja kümme ostis ära Tori vallavalitsus. Ülejäänud tahab Kaur kinkida lähematele abilistele. „Tellin nüüd trükikojast 40 raamatut juurde,“ ütles Kaur, kes on seni kandnud kõik trükikulud enda taskuraha säästudest ja ema abiga. „Ema töötab Pärnu Keskraamatukogus, lubas ühe raamatu ka sealsetele lugejatele viia.“

Loovtöö koostamist juhendas õpetaja Signe Lensment. Piltidele lisatud selgitavad tekstid aitas sõnastada õpetaja Lembit Roosimäe. Väga olulist abi andis Sindi muuseumi juhataja Heidi Vellend, kes aitas teha ajaloolistest objektidest parima valiku. A4 formaadis raamatus on 40 suurt fotot. „Ühed fotod pärinevad 20. sajandi esimesest poolest ja nende kõrvale paigutasin seitsme viimase kuu kestel enda pildistatud ülesvõtted. Pildistamisel tuli appi Sindi Avatud Noortekeskuse juhataja Helle Vent, kes andis kasutada fotoringi hea kaamera Canon EOS 1300D,“ selgitas Kaur. Kaantel kasutasin taevapiltniku Andres Tarto fotosid,“ selgitas Kaur.

Jätka lugemist »

100 retsepti ja maitset vanaema-vanaisa varamust

TÜ Pärnu kolledži väärikate ülikooli koostatud retseptiraamat „100 retsepti ja maitset vanaema-vanaisa varamust“ sõitis täna kõrgekvaliteedilise trükisena Pajo trükikojast välja.

Pajo trükikoja tegevjuht Karmen Vesselov ja müügijuht Annika Tuuleveski võtavad vastu trükist ilmunud retseptiraamatu retsepti järgi küpsetatud koogi Urmas Saard

Pajo trükikoja tegevjuht Karmen Vesselov (keskel) ja müügijuht Annika Tuuleveski võtavad vastu trükist ilmunud retseptiraamatu retsepti järgi küpsetatud koogi, mille valmistas tänulik Mari Suurväli. Foto: Urmas Saard

Vanu retsepte on tutvustatud ka endisaegseid kaalu- ja mõõtühikuid kasutades

Pärnu kolledži direktor Henn Vallimäe ütles, et käesoleva retseptikogumiku näol on tegu millegi ainulaadse ja erakordsega. „Ühelt poolt saab Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks koostatud ja siin esitatud vanavanemate 100 retsepti abil taaselustada möödunud aja toite ja maitseid. Teisest küljest on 2010. aastal Pärnus käivitunud Tartu Ülikooli Pärnu kolledži Väärikate ülikooli sümpaatse initsiatiivi näol tegu kõige ehedama näitega kultuuri alalhoidmisest ja põlvkondade sidususest.“

Raamatusse koondatud retseptid on välja valinud Pärnu kolledži Väärikate ülikooli õppurid. Mitmed retseptid on saja-aastase riigiga enam vähem üheealised, aga mitte kõik pole nii vanad. On ka aastast 1885. Vanu retsepte on tutvustatud ka endisaegseid kaalu- ja mõõtühikuid kasutades. Seepärast leiab kohe raamatu algusest kaalude, mõõtude ja mõistete seletusi. Raamatu toimetaja on Väärikate ülikooli projektijuht Mari Suurväli ja kujundaja Isabell Maripuu. Illustreerivad fotod tegi Signe Kiri ja kaane kujundas Birgit Tuulemäe.

Jätka lugemist »

Tartu autoehituse hiilgus ja allakäik

12295188_10201086047829203_1733540078_oNovembri lõpus ilmus trükist raamat Tartu autoehituse hiilgus ja allakäik. 300leheküljelises raamatus tutvustatakse põhjalikult nõukogude perioodil Tartus ehitatud busse ja furgoonautosid, uuritakse autokerede ehituse algaastaid enne II maailmasõda ja seoseid nõukogude ajal alanud bussiehitusega. Raamatus antakse ülevaade ka Tartus ehitatud Scania linnaliinibussidest ja Tartu autoremonditehasest välja kasvanud uutest ettevõtetest. Raamat on rikkalikult illustreeritud fotode ning ajastukohaste 12295545_10201086047789202_2119823326_oesemete kujutistega, see pakub nostalgiat ja äratundmisrõõmu inimestele, kes sündinud Nõukogude Eestis. Nooremale põlvkonnale sobib raamat teadvustamaks ja avastamaks Nõukogude perioodil toimud plaanimajandusliku süsteemi toimimist. Tartu autoehituse hiilgus ja allakäik on põhjalik käsitlus Eesti autoehituse ühest nurgakivist Tartu autoehitusest. Raamat pakub huvi nii tehnikahuvilisele kui nostalgikule.

Raamat on kokkuvõte üle 10aastasest uurimistööst Tartus toimunud bussiehituse ajaloost ja sellest välja kasvanud eriotstarbeliste furgoonautode tootmisest Tartu Autode Remondi Katsetehases. Raamatus otsitakse seoseid ja ühendavaid otsi Tartu    sõjaeelse bussiehituse ja nõukogude perioodil käivitatud busside seeriatootmise vahel. See on lugu Tartu bussi- ja furgooniehituse minevikust, olevikust ja tulevikust.
Tarvo Puusepp

Igale Eesti vastsündinule kingitakse nüüdsest raamat “Pisike puu”

Pisike puu KAAS.inddEile anti üle esimesed beebiraamatud „Pisike puu“,  mis on mõeldud kingitusena  2015. aastal ning järgnevatel aastatel Eestis sündivatele lastele.  Kinkeraamat, mille eesmärk on toetada laste lugemishuvi ja väärtustada eesti lastekirjandust, jõuab oma uute omanikeni kõikjal Eestis alates oktoobrist koostöös kohalike omavalitsuste ning raamatukogudega. Kinkeraamatu on koostanud Eesti Lastekirjanduse Keskus ning rahastaja on Kultuuriministeerium.

„Raamatusse „Pisike puu“, mille nimi tuleneb Ott Arderi samanimelisest luuletusest, ning mis on ühtlasi ka raamatu nimiluuletus, noppisime luuletusi ja jutte meie tuntud ja armastatud lastekirjanike loomingust. Siin on nii vanu, mitmele põlvele armsaks saanud, kui ka päris uusi lugusid, sekka ka  mõned muinasjutud ja liisusalmid, mille seovad tervikuks kunstnik Catherine Zaripi võrratud pildid. Kokku sai see kimp just nii kirju, et puudutaks igaüht – nii raamatu ettelugejat, pisikest kuulajat kui ka noort lugejat,“ kirjeldas valminud kinkeraamatut Eesti Lastekirjanduse Keskuse direktor Triin Soone.  „Vaevalt leidub väikelast, kellele ei meeldi raamatuid vaadata või jutte ja luuletusi kuulata. See, nagu mistahes muu mänguline tegevus, on lapse igapäevaelu loomulik osa ja tema arengu alus. Raamat on lapsele sama tähtis mänguasi kui muud lelud. Meie, täiskasvanute roll, on tuua raamatud laste ellu ja lasta neil lugemisest rõõmu tunda,“ lisas Soone.

Raamatut „Pisike puu“ hakatakse üle andma  kohalike omavalitsuste poolt korraldatavatel juba traditsiooniks kujunenud pidulikel üritustel, kus tervitatakse uusi ilmakodanikke ja õnnitletakse vastseid lapsevanemaid. Lapsed, kes on  sündinud 2015. aastal, ning pole veel oma raamatut saanud, ning samuti need, kel pidulikul sündmusel osaleda ei õnnestu, nende vanemad saavad pöörduda kohaliku raamatukogu poole oma lapse kingituse kätte saamiseks.

Ilvesse Evelin: mul om Võromaalt pall’o mälehtüisi

Ilvese Evelin pääliinan umast vahtsõst leeväraamatust kõnõlõman. Sülla Jaana pilt

Ilvese Evelin pääliinan umast vahtsõst leeväraamatust kõnõlõman. Sülla Jaana pilt

14. joulukuul kell 17 näütäs presidendiprovva Ilvesse Evelin (46) Võro instituudih umma vahtsõt raamatut «LEIB. Ilo & vägi. BREAD. The Beauty & the Might». Pääle tuud tulõ autogrammitunn. Kõik huvilidsõ omma oodõdu. Uma Leht küsse Evelini käest timä juuri kotsilõ ja viimädse ao tähtsämbit tegemiisi.

Kõnõlõ ummist Vana Võromaa juurist.
Mu vanaimä pere om peri Kanepi kandist. Vanaimä elli Jõksi järve lähkün Polla talon, tuu jääs Kanepi ja Otepää vaihõlõ. Latsõpõlvõn olli kõik uma vaba ao sääl – iks suvõ ja koolivaheao ja pühä. Ma olõ emotsionaalsõlt sääl üles kasunu ja tunnõ hinnäst lõunaeestläsenä, kinkal om minkagiperäst koskilt peri hõlahus mere perrä.

Kas Sul om parhillaki tan kotus, kohe küllä minnä?
Vanaimä kodo om mu tädipoja uma. Tä opas’ minno traktorit juhtma ja tõisi mehitsit maatöid iks isoga tegemä.

Kuna viimäte Kanepi kandih kävet?
Keväjä käve üten imä ja tütrega. Kävemi külän vanatädidel, kiä viil elässe ja nigu iks – kävemi kalmuaial.

Kas võro kiilt mõistat?
Mu vanaimä-vanaesä ja vanaimä kolm sõsarat ja veli elli kõik Võromaal. Parhillaki elässe kats vannatäti. Kõik kõnõliva umavahel võro kiilt ja muidoki mõistsõmi mi, latsõlatsõ, ka võro kiilt. Jätka lugemist »

Konju läbi kolme sajandi

„Tänase pilguga Konju ajaloole tagasi vaadates tajume, kui suured muutused on siin kolme sajandiga toimunud ja milliseid läbielamisi on pidanud inimesed kogema. Vanematele inimestele oli see veel eilne päev, noorematele vahest killuke Eesti ajaloost“ (Jüri Eljas).

Mul on hea meel teatada, et on ilmunud raamat „Konju läbi kolme sajandi“, mille autor on Konju elanik Jüri Eljas.

Raamatu autor heidab pilgu külale läbi kolme sajandi, heidab pilgu inimestele, taludele, sündmustele, tegevustele ja paljule muule.

Usun, et raamat pakub huvi ka nüüdisaegsetele elanikele ja lastele, kes siin külas üles kasvavad ning oma küla ajalugu tundma õpivad.

Raamatu väljaandmist toetasid Kodanikuühiskonna Sihtkapitali Kohaliku omaalgatuse programm ja Toila Vallalvalitsus, raamatu andis välja MTÜ Konju Maanaiste Selts ning raamatule korrektuuri tegid Merle Äri ja Lea Rand.

Autor tänab oma raamatus ka kaasabilisi, kes aitasid raamatu valmimisele kaasa.

Kui raamat pakub huvi, siis võta ühendust tel 5650 3680.

Helju Männi

Tartese Heino sai valmis Võromaa lõõdsaraamadu

LootsaraamatTartese Heino om kokko säädnü raamadu Võromaa lõõdsamängjist.

«Seo oll’ väega suur tüü, aigu võtt’ pia viis aastat,» kõnõl’ Tartese Heino. «Oll’ vaia vanõmba mehe ütekaupa läbi kävvü ja näidega juttu aia. Väega uutsõva, et näide mano tultas, mõnõl oll’ laud katõtu. Ku ma esi kah mõnõ luu mängse, sis oll’ näil väega hää miil. Õkva tundsõ, kuis inemine läts’ vallalõ, võõralõ tä es olõs kõiki asjo kõnõlnu.»

Raamadu jaos valisi Tartes vällä huvitavamba juhtumisõ pillimiihi elost, mängmisest ja pille tegemisest. Raamatun om juttu ka lõõtsu võikimängmisest, midä om Võromaal tettü joba päält 40 aasta.

«Põlvan oll’ joba 1972. aastal, tuust omma mul pildi olõman,» kõnõl’ Tartes. «Võrol oll’ edimäne võikimängmine 1974. aastal.»

Raamatun om hulga esieräliidsi vanno pilte ja dokustaatõ. Näütüses saiva Teppo Augusti tettüisi pille umanigu Vinne aol Teppo lõõdsa passi. Viil pääle raamadu trükmist näkk’ Tartese Heino üte Tarto mehe käen edimäst säänest passi.

Raamatulõ sai pantus pia 150 lõõdsamängjät Teppo Augustist täämbädse pääväni vällä. Peris noorõkõsõ siski raamatulõ es saa. Jätka lugemist »

Võro kirävara sai tävvendüst

Anton_Annika_raamatMitmõl Uma Lehe jutuvõistlusõl avvohindu saanu Antoni Annika sai kaasi vaihõlõ uma edimädse raamadu «Elu om illus/Elu on ilus».

«Sõbrapääväs tei sõbrulõ 20 lehekülega raamadu, kon olli õnnõ luulõtusõ. Tuust sai härgütüst, et peris raamat tetä,» selet’ Antoni Annika. «Pall’o tutva olli Umast Lehest mu juttõ lugõnu ja härgüdi, et panõ no raamat kokku.»

Puul raamatust om võrokiilne, tõnõ puul om eesti keelen (sõltus tuust, kumba pite raamatu kätte võtat). Raamadun omma jutu ja luulõtusõ.

Et Annika om talopernaanõ, sis omma pall’o luu eläjist. «Talun juhtus kõik aig midägi,» muheli Annika. «Tulõ kirja panda, perän om latsilatsilgi hää lukõ!»

Harju Ülle, Uma Leht

Rahvusraamatukogu esitleb ajalehtede portaali

Kolmapäeval, 15. oktoobril kell 11 algaval infopäeval esitletakse Rahvusraamatukogu väikeses konverentsisaalis äsja avatud portaali DIGARi Eesti ajalehed (dea.digar.ee), mis on maailmas üks väheseid sõnaotsingu ja kavandatava infomahu poolest riigi tasandil.

DIGARi ja Europeana ajalehtede infopäeval „Ajalehtede päralt on ajalugu!“ räägivad Ragne Kõuts, Fred Puss, Krista Aru ja Aadu Must ajalehtedest kui info- ja uurimisallikast ning väärtuste kandjast, Krista Kiisa tutvustab üle-euroopalise Europeana Newspapers projekti tulemusi ning Kristel Veimann ja Maie Ristissaar esitlevad Rahvusraamatukogu uut portaali DIGARi Eesti ajalehed.

Uus ajalehtede portaal on loodud, pakkumaks igapäevase info tarbijatele, keele-, meedia- ja ajaloouurijatele, genealoogidele, infospetsialistidele, loovsektorile jt. huvilistele otsitavaid täistekste Eesti ja väliseesti ajalehtedest alates nende ilmumisest. Täielikult jõutakse selle eesmärgini 2015. aasta lõpuks, esialgu puuduvad lehed aastatest 1944–2013 ning tegeletakse selle perioodi sisu lisamisega.

DIGARi Eesti ajalehtede portaalist tehakse kättesaadavaks ka Rahvusraamatukogu koostööpartnerite, esmalt Tartu Ülikooli Raamatukogu ja Eesti Kirjandusmuuseumi digiteeritud ajalehed. Värsked lehed on portaalist leitavad hiljemalt ilmumisele järgneval tööpäeval, kuid nende täistekstid avaldatakse vastavalt väljaandjate nõusolekule.

Viited:
Portaal DIGARi Eesti ajalehed: http://dea.digar.ee
Registreerumine DIGARi ja Europeana ajalehtede infopäevale: http://www.nlib.ee/?id=23283

Allikas: Rahvusraamatukogu

Külasta raamatunäitust eestlaste päevikutest

17. detsembrini on Rahvusraamatukogu 7. korruse humanitaarteaduste saalis avatud raamatunäitus „Eestlaste päevikud“.

„Viimased paarkümmend aastat on toonud avaliku huvi keskmesse rohkesti mälestusi, elulugusid, reisikirju ja kirjavahetust ning täheldatav on lugejate huvi tõus omaeluloolise kirjanduse vastu. Nõnda on lugejate huviväljas ka päevikud,” ütles näituse koostaja Krõõt Liivak.

Väljapanek eksponeerib mitmesuguseid päevikute tüüpe: kirjanike päevikud (autoreiks Kristian Jaak Peterson, Oskar Luts, Aino Kallas, Karl Ristikivi jt.), päeviku vormis ilukirjandusteosed (nt. Tõnu Õnnepalu), pöördeliste ajaloosündmuste ajal peetud päevikud (Voldemar Kures, Jaan Roos, Kaarel Robert Pusta, uuemast ajast Andres Tarand, Leo Kunnas), reisi- ja matkapäevikud (Juhan Smuul, Lennart Meri), ekspeditsioonide ja kogumispäevikud, loomepäevikud (Voldemar Panso, Johannes Aavik), päevikud kutsetööst ja igapäevaelust (August Tamm, Karl Lukk, Sakarias Leppik) ja loodusvaatluste päevikud.

Näitust rikastab põhjalik valiknimestik, mille iga huviline võib kaasa võtta.

Allikas: Rahvusraamatukogu

August Pulst 125 – külamuusikute lisakontsert Kihnus

20.-21. aprillil jõuab Pulsti vaimus kontsertreis Kihnu saarele. Tänapäeva külamuusikud on jaanuarikuise peolustiga rõõmustanud juba sadu ja sadu inimesi, kel on olnud võimalus kuulata oma rahva muusikat.

Menukaks osutunud ringreisi lisakontserdile kutsutakse kuulajaid 20. aprillil Kihnu muuseumis. Eeskava algab kell 18, sissepääs tasuta!

Eeskavas on Krista Sildoja raamatu “Äratusmäng uinuvale rahvamuusikale” esitlus, Pulsti rändnäitus, kontsert külamuusikutega ja simman.

Esinevad: Lauri Õunapuu, Krista ja Raivo Sildoja, Õie ja Maarja Sarv, Ants Taul, Harri Lindmets, Risto Lehiste.

21. aprillil toimub Kihnu koolis rahvapillide tutvustus ja kontsert õpilastele.

Krista Sildoja raamatus “Äratusmäng uinuvale rahvamuusikale. August Pulsti mälestusi” kirjutatakse August Pulsti tegemistest nii teiste kui tema enda sõnade kaudu. Omal ajal kirja pandud meenutused 20. sajandi esimese poole külamuusikutest, nende mõtetest ja olemusest on väärt lugemine tõsisele rahvamuusikahuvilisele. Teaduslikult süstematiseeritud info muusikutest ja ringreisidest aitab orienteeruda Pulsti ajas ja elutöös. CD-plaadilt ja QR-koodidega (Eesti Rahvaluule Arhiiv) kuulatavad originaalsalvestused annavad aimu, kuidas kunagi pilli mängiti.

Korraldajad: Eesti teatri- ja muusikamuuseum, Mooste rahvamuusikakool

Rohkem infot: www.tmm.ee/ringreis

Parimad lasteraamatud on selgunud!

MTÜ Lastekaitse Liit eestvedamisel valisid lastekirjanduse eksperdid 2013. a ilmunud uudiskirjanduse hulgast juba hea lasteraamatviiendat aastat välja parimad lasteraamatud.

Lasteraamatuid ilmub palju. Vanematel on raske eristada nende hulgast väärtkirjandust. Seepärast hakkas MTÜ Lastekaitse Liit 2009. a kevadel välja andma „Hea raamatu” märki, mis aitab lapsevanematel uudiskirjanduses orienteeruda.

Selle aasta parimad lasteraamatud leiad siit!

Lugemisel on otsene seos keele, kultuuriidentideedi ja elukoha rahvuslike väärtuste edasikandmisel ja säilimisel. Ka teiste kultuuride austamine ja mõistmine toimub suures osas lugemise kaudu. Seetõttu kogunevad ja hindavad lastekirjandusega igapäevaselt kokku puutuvad inimesed üle Eesti kord aastas kuni 12aastastele mõeldud raamatuid: Ekspertide seas on Eesti Lastekirjanduse Keskus, Eesti Lugemisühing, Tallinna Ülikool, lasteraamatukogude töötajad, lapsed ja õpetajad.

Rahva Raamatu turundusjuht Anu Vagenstein põhjendas konkursi vajalikkust: „Raamatute hulgast , mis on valitud asjatundjate ja suurte raamatusõprade poolt  „Hea lasteraamatu“ nimistusse on  vanematel ja õpetajatel lihtsam teha valikuid, mida lastele lugemiseks pakkuda.“

Jätka lugemist »

Adsoni luulõ üten raamatun kuun

Adsoni_raamatSännäst peri Adsoni Arturi 125. sünnüaastapääväs panti timä luulõlooming kokko raamatuhe «Varjuliste puie all». Päält 500 lehekülega raamatun omma seen pia kõik Adsoni kirotõdu luulõtusõ. Nuu omma kõik võro keelen, õnnõ punt latsiluulõtuisi om eestikiilne.

Raamat om kujondõt Adsoni hindä tsehkendüisiga, minkast inämbüst olõ-i varramba är trükit. Noidõ pilte pääl om nätä nii Sännät, Tal’na-lähküidsi suvituspaiku ku Roodsi kotussit. Pildi omma peri Eesti kirändüsmuusõmi ja Underi ja Tuglasõ kirändüskeskusõ kogost.

Adsoni luulõkogo edimäne näütämine tulõ 3.02. kell 12 Nõmmõl Underi ja Tuglasõ kirändüskeskusõ muusõumiosakunnan (Adsoni hindä ehitet maja). Adsoni luulõt lugõ Sommeri Lauri, välän om Adsoni tsehkendüisi näütüs.

5.02. kell 10 saa raamatut nätä Võro keskraamadukogon. Sännän om plaan tetä Adsoni ja Jaigi Juhani ütine kirändüspäiv.
Raamadu «Varjuliste puie all» om kokko säädnü Kepi Õnne, keeletoimõndaja oll’ Allasõ Tiia. Raamadu välläandja omma Underi ja Tuglasõ kirändüskeskus ja Võro instituut.

Uma Leht

Kiiri Saarel ilmub tänavu juba kolmas raamat

Põlvamaalt pärit, kuid praegu Kärdlas elaval Kiiri Saarel on tänavu ilmunud juba kaks raamatut – “Ruubeni liblikad: Jordan” ja “Keteriin Salaaias 2″. Veel selle aastanumbri sees näeb tema loomingu jätkuna ilmavalgust veel üks ilukirjanduslik teos – „Punamütsike 200 aastat hiljem“.

Paarisajaleheküljelise raamatu „Punamütsike kakssada aastat hiljem” kirjastab kirjastus Argo. „Kuna mu koostöö on selle kirjastuse ja kirjastuse eestvedaja Lea Adamsoniga kõige meeldivamalt sujunud,“ selgitas Kiiri Saar. „Romaan ilmub detsembris, on kõvas köites, mahult 220 lehekülge.“ Jätka lugemist »

Uma talo raamat perre abiga

Silgu Liivil avidi raamatut «Timpri talu lugu» kokko säädi latsi perre ja mitmõ tõsõ sugulasõ

Tuu olõ-i egäpääväne asi, et tetäs paks ja värmikirriv, kõvvu kaasiga raamat üte hariligu Võromaa talo aoluu kotsilõ. Rõugõ kihlkunna Kogrõ külä Timpri talo pernaanõ Silgu Liivi (68) tekk’ säändse raamadu uma perre abiga.

«Seo om mullõ pühä kotus!» näütäs Liivi talotarrõ, kon tä sündü. Nätä om, et seosama tunnõ käü terve talo kotsilõ, mille Liivi om üten mehe Pauli (70) ja sugulaisi abiga üles ehitänü. Seost suurõst tundõst taloraamat sündümä naas’ki.

Sünnütalo sai Liivi hindä kätte väega kehvän saisun. «Talo jäi 40 aastas piaaigu tühäs ja ütskõrd sõs ma olligi nigu kits katõ hainakuh’a vaihõl, kas talo maaha müvvä – mõts maaha võet, huunit olõ-i inämb, elomaja kah otsast sisse sadanu – vai jättä,» seletäs Liivi, vesi silmänukan. «A sõs tundsõ, et neo omma juurõ, tan lindasõ vanaimä ja vanaesä hing ja hõng.

Tei otsussõ ja ütli Paulilõ kah: ei müü är, las jääs!»

Üten perrega näkk’ Liivi pall’o vaiva, et saasi jäl kõrda Timpri talo, mille vanavanaesä Allasõ Piitre 150 aasta iist Viitenä mõisa käest ostsõ.

Täämbädses om talost saanu illos hää olõmisõ kotus Liivi latsi perrile ja näide sõbrulõ. Jätka lugemist »

Ilmus raamat Otepää Aedlinnast

Raamat

Ene Kelder esitlemas raamatut Otepää Aedlinnast
Foto: Monika Otrokova

Raamatu koostaja, Aedlinna elanik Ene Kelder rääkis raamatu koostamise ideest. Esitlusel tänati kõiki aedlinlasi, kes oma loo on raamatus jutustanud. “Selles raamatukeses tahame rääkida ühe väikese kogukonna – Otepää Aedlinna majade ehitamise lugudest ja inimeste saatustest, nendest, kes siia ühel või teisel põhjusel on oma kodud rajanud,” sõnab Ene Kelder raamatu eessõnas.

Aedlinna raamatu tiraaž on 300 eksemplari. Raamatut saab osta Otepää raamatupoest.

Raamatu väljaandmist toetas Kohaliku Omaalgatuse Programm ning eraisikud.

Huvitavaid fakte raamatust:

Enne sõda oli Aedlinnas 19 maja, praeguseks on nende arv kasvanud 182-ni. Algselt tunti Aedlinna hoopis vaevaküla nime all. Enne II Maailmasõda oli Aedlinna juba kaks turismiga tegelevat ettevõtet: Pühajärve Turistide kodu ja 12 toaga majutus suvilas nimega Tondiloss.

Fotod: http://www.otepaa.ee/pildialbum/category/231-aedlinnaraamatuesitlus09092013

Võrumaald külastab e-rahvusraamatukogu

Teisipäeval, 17. septembril on Võrumaal külas e-rahvusraamatukogu: kel 10 on üritus Võrumaa keskraamatukogu konverentsisaalis ja kell 14 Meremäe raamatukogus.

Kõik Eesti raamatud ja ajakirjad mahuvad taskusse.
Kairi Felt ja Jane Makke (45 min.)

Räägime, millest sai e-raamat alguse ja kuhu tänaseks on jõutud. Õpetame, kust e-raamatuid osta või laenata ning kasutada (lugerid ja Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR). Vaatame koos, mida kasulikku leidub veel digitaalarhiivis ja kuidas seda kiiresti leida. Soovitame, kuidas kodukoha vanu ja uusi ajalehti leida Eesti perioodika andmebaasis DEA ning digitaalarhiivis DIGAR.

Mis saab siis, kui Google ei aita!
Kristina Rood ja Kristel Veimann (45 min.)

Tutvustame, kuidas leida raamatuid ja artikleid ning täistekste e-kataloogi ESTER ja artiklite andmebaasi ISE näidetel. Anname soovitusi ja õpetame, kuidas kasutada Rahvusraamatukogu Otsinguportaali. Kuidas ja mida saab otsida ning kasutada ka kodus. Vaatame koos, kuidas tellida raamatu digitaalkoopiaid.

Mida pakub tulevikuraamatukogu!
Rühmatöö või avatud keskustelu (45 min.)

Pildid ja videod põnevatest lahendustest ning huvitavatest näidetest meil ja mujal.
Kõik on lahkesti oodatud!

Allikas: Võrumaa Keskraamatukogu

Ivi Eenmaa vormis raamatuks mälestused oma elutööst

Ivi Eenmaa esitleb esmaspäeval, 9. septembril kell 16.30 Rahvusraamatukogu suures konverentsisaalis oma raamatut “Elu paralleelmaailmades. Meenutusi Eesti Rahvusraamatukogu saamisloost 1982-1997″, mis jutustab tema elutööst.

Eesti Rahvusraamatukogu hoone pidulikust avamisest Tallinnas Tõnismägi 2 möödub 11. septembril täpselt 20 aastat. Tänavu 2. juunil täitus Ivi Eenmaal 70 eluaastat. Nende sündmuste tähistamiseks ilmus Ivi Eenmaa, Eesti Rahvusraamatukogu peadirektori aastatel 1984-1998, sulest raamat “Elu paralleelmaailmades. Meenutusi Eesti Rahvusraamatukogu saamisloost 1982-1997″. Raamatu müügitulu suunatakse Ivi Eenmaa ja Rahvusraamatukogu koostöös loodud sihtkapitali, mis hakkab toetama Rahvusraamatukogu töötajate erialast enesetäiendamist. Raamatuesitlus on ühtlasi ka Ivi Eenmaa sihtkapitali avaürituseks.

“Elu paralleelmaailmades” on emotsionaalne jutustus, mis viib lugeja tagasi sündmustesse lähiminevikus, mil ühised eesmärgid liitsid eesti rahva. Rahvusraamatukogu uue hoone ehitamine kujunes iseseisvumise üheks sümboliks ja põimus tihedalt pöördeliste ajaloosündmustega kogu riigi elus.

Ivi Eenmaa kirjutab: “Jah, nurgakivi pandi Fr. R. Kreutzwaldi nim ENSV Riikliku Raamatukogu ehitamiseks, kuid 1993. aasta sügisel avas külastajatele uksed hoopiski Eesti Rahvusraamatukogu. Saatuse tahtel või kiuste tuli raamatukogu peaaegu samasse paika, kuhu juba enne Teist maailmasõda oli kavandatud riigiraamatukogu uus hoone. Tollal oli juba vormistatud maa ost Tallinna linnalt, ja siis lõppes kõik. Jätka lugemist »

Tunnustus raamatule “Keskaja sild Padise ja Vantaa vahel”

padise_vantaa_smlPadise Vallavalitsuse projektijuht Heli Nurger võttis kultuuriminister Rein Langilt vastu eripreemia raamatu “Keskaja sild Padise ja Vantaa vahel” väljaandmise eest.

Tunnustamine leidis aset 31. jaanuaril 2013 Tallinnas toimunud muuseumide aastaauhindade galal.

Raamat toodi eeskujuks kui õnnestunud näidet koostööst kohaliku omavalitsuse ja erinevate teadusorganisatsioonide ning rahvusvaheliste partnerite vahel. Rõhutati raamatu kõrgetasemelist sisu. Raamatu väljaandjaks oli Padise Vallavalitsus koostöös Vantaa linnaga Soomest Euroopa Liidu Interreg IV A programmi rahalisel toel.

Eesti kauneimad raamatud pandi näitusele

Eripreemia pälvinud Kristi Kangilaski raamat "Päike läheb puhkusele".

Eripreemia pälvinud Kristi Kangilaski raamat “Päike läheb puhkusele”.

1. veebruaril kuulutati Rahvusraamatukogus välja 2012. aasta Eesti kauneimad raamatud. Samas peanäitusesaalis avati kauneimatest raamatutest näitus, kus lisaks eksponeeritakse Eesti Kirjastuste Liidu liikmete menuraamatuid ja Soome Instituudi vahendusel Eestisse jõudnud Soome 2011. aasta kauneimaid raamatuid.

Igal aastal toimuvatel raamatukujunduse konkurssidel „25 kauneimat Eesti raamatut” ja „5 kauneimat Eesti lasteraamatut” valivad asjatundjatest koosnevad žüriid aastase raamatutoodangu seast välja kujunduselt, tüpograafialt ja teostuselt parimad raamatud. 25 kauneima raamatu võistlusele esitas 77 kirjastajat 168 raamatut. 5 kauneima lasteraamatu konkursile esitas 22 kirjastajat 49 raamatut.

”Hinnatud 2012. aasta valim oli ühtlaselt tugev, iga korraga jääb vigaste kujunduste osakaal väiksemaks. Hea käsitööoskuse kinnistumine teeb rõõmu, aga vähe oli silmatorkavaid, uusi kujundussuundi avavaid teoseid,” kommenteeris 25 kauneima raamatu žürii esimees Dan Mikkin Eesti Kujundusgraafikute Liidust.

„Lasteraamatute puhul hinnatakse terviklahendust, pidades olulisimaks illustratsioonide taset. Sõelale jäänud raamatud on kõik ilusad, esindades erinevaid stiile ja käekirju. Väljavalitute hulka jõudis lisaks nimekatele tegijatele mitu uut illustraatorit nauditavate debüütraamatutega,“ ütles 5 kauneima lasteraamatu žürii esimees Piret Niinepuu-Kiik. Jätka lugemist »

Eesti kauneimad raamatud selgunud

untitledReedel kuulutatakse Eesti Rahvusraamatukogu suures konverentsisaalis välja 2012. aasta kauneimad Eesti raamatud.
Traditsioonilistel raamatudisaini konkurssidel „25 kauneimat Eesti raamatut” ja „5 kauneimat Eesti lasteraamatut” sõeluvad asjatundlikud žüriid läbi suure osa aastasest raamatutoodangust, et välja selgitada kauneimatest kauneimad. Tänavu esitati 25 kauneima raamatu võistlusele 168 raamatut 77 kirjastajalt, 5 kauneima lasteraamatu tiitlit taotles 49 raamatut 22 kirjastajalt.
”Hinnatud 2012. aasta valim oli ühtlaselt tugev, iga korraga jääb vigaste kujunduste osakaal väiksemaks. Hea käsitööoskuse kinnistumine teeb rõõmu, aga vähe oli silmatorkavaid, uusi kujundussuundi avavaid teoseid,” kommenteeris 25 kauneima raamatu žürii esimees Dan Mikkin Eesti Kujundusgraafikute Liidust.
„Lasteraamatute puhul hinnatakse terviklahendust, pidades olulisimaks illustratsioonide taset. Sõelale jäänud raamatud on kõik ilusad, esindades erinevaid stiile ja käekirju. Väljavalitute hulka jõudis lisaks nimekatele tegijatele mitu uut illustraatorit nauditavate debüütraamatutega,“ ütles 5 kauneima lasteraamatu žürii esimees Piret Niinepuu-Kiik.
Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis on koos 2012. aasta Eesti kauneimate raamatutega avatud näitus Eesti Kirjastuste Liidu liikmete menuraamatutest 2012. ja Soome Instituudi vahendusel Eestisse jõudnud Soome kauneimatest raamatutest 2011. aastal. Väljapanekut saab näha 28. veebruarini.
Esimene kauneimate raamatute võistlus toimus Eesti Riikliku Kirjastuse 1956. ja 1957. aasta toodangust 25 kunstiliselt kujunduselt ja polügraafiliselt teostuselt parima raamatu selgitamiseks. Selle korraldas Eesti Vabariiklik Polügraafiatööstuse ja Kirjastuste Teaduslik-Tehniline Ühing.
Alates 1999. a. korraldavad kauneimate raamatute konkursse Eesti Kujundusgraafikute Liit, Eesti Rahvusraamatukogu ja Eesti Kirjastuste Liit ning eelmisel aastal korraldajana lisandunud Eesti Lastekirjanduse Keskus. Toetavad Eesti Kultuurkapital, Hasartmängumaksu Nõukogu, Antalis, Altia Eesti, Heidelberg Baltic Finland, trükikojad Pakett ja Printon, Soome Instituut, Rahva Raamat.

Rahvusraamatukogu kingib vanale raamatule uue elu

Ajalehelugeja sõnaraamat, leivaküpsetamise õpperaamat, esimene eesti moeajakiri ja paljud teised Rahvusraamatukogu varamus leiduvad väärt teosed saavad nüüd huviliste abiga e-raamatu vormi. Humanitaarteaduste saalis avatud näitus “Kingi vanale raamatule uus elu!” annab soovitusi e-raamatute tellimiseks ja tutvustab e-raamatute varasalve, digitaalarhiivi Digar.

Näitusel on väljas üle 50 raamatu paljudest valdkondadest. Tähelepanu väärib esimese eesti entsüklopeedia väljaandmise katse, Karl August Hermanni “Eesti Üleüldise teaduse raamat” (1900-1903), mis aga jäi puuduliku oskussõnavara tõttu pooleli b-tähe juures. Esimene eestikeelne võõrsõnade sõnastik oli “Ajalehelugeja Sõnaraamat arusaamise abiks igale teadusehimulisele lugejale” (1903). Aleksander Kleini raamat “Moodne elamu ja ruumide sisustamine” (1932) annab ülevaate Eesti, Lääne-Euroopa ja Ameerika elamute ruumijaotusest ja sisustamisest ning sisaldab hoonete plaane. Kokaraamat “Leiwad ja saiad” (1910) on esimene leivaküpsetamise õpperaamat, mis käsitleb ka nisu- ja rukkiterade koostist ja omadusi, jahusid, leivaahje ning loomulikult pakub hulganisti retsepte. Moeajakiri “Reform” (1914-1915) sisaldab ka rõivaste lõikeid. Eduard Vilde humoristlikule jutustusele “Muhulaste imelikud juhtumised juubeli-laulupidul” (1894) lisavad väärtust tolle aja kohta haruldased originaalillustratsioonid. Matthias Johann Eiseni “Kavala Hansu ja vanapagana lugu” (1905), Hans Möldermanni 50 pildiga raamatut võib võrrelda koomiksiga. Eiseni koostatud “Eesti ennemuistseid jutte” (1911) kaunistavad andekate raamatuillustraatorite Nikolai Triigi ja Aleksander Uuritsa tööd. Majandusajaloost on välja pakutud suurtöösturite albumid, nende hulgas juubelialbum „300 aastat Eesti-Rootsi Posti” (1936) jpm.

Kui mõni nendest raamatutest sedavõrd meeldima hakkas, et sooviksite seda endale, siis saab tellida digitaalkoopia. Tellitud raamat digiteeritakse Rahvusraamatukogu digiteerimiskeskuses EoD (eBooks on Demand ehk e-raamat nõudmisel) teenusena. Digitaalkoopia arhiveeritakse ja tehakse vabalt kättesaadavaks Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis Digar.

Raamatute nimekiri.

Näitus „Kingi vanale raamatule uus elu” jääb Rahvusraamatukogu humanitaarteaduste saalis avatuks 4. märtsini. Palju rohkem raamatuid leidub e-kataloogis ESTER, kus need, mis enam autoriõiguse alla ei käi ja millest võib tellida digitaalkoopia, on märgistatud viitega “telli digitaalkoopia”.

Lähem info:
Annika Koppel, Rahvusraamatukogu avalike suhete osakonna juhataja, tel. 630 7260

Kodukandiaabits “Linnulennul üle kodu”

Kohila valla kodukandi aabitsa esitlus toimub 10. jaanuril Kohila raamatukogus k. 9-15.

Kultuurinõuniku Anneliis Kõivu sõnul valmis kodukandiaabits “Linnulennul üle kodu” vallavalitsuse ja  Hageri muuseumi ühise eriprojektina, et meie lapsed õpiksid lugema kodukandi legende ja pärimusi lugedes.

Aabitsa tekstid kirjutas noor kirjanik Eve Hele Sits, illustreeris noor kunstnik Roman Zuzjonok, kes  mõlemad on Kohila kooli kasvandikud.

Hommikust saadik tuleb iga tunni järel raamatukokku mõni 2. klass, kellele räägitakse lugusid,  tutvustatakse raamatu küljendamisprotsessi  ja antakse aabits pidulikult üle. Esitlusele on oodatud ka need, kes oma kodukandi kultuuripärandi hoidmisest lugu peavad.

Aabitsa näol on tegu armsa, lihtsa ja sooja raamatuga, mida peaks jätkuma vähemalt järgneva viie aasta jooksul Kohilas kooliteed alustavatele lastele.

Aabitsa koostamiseks saadi toetust Raplamaa Partnerluskogu Kohalikust omaalgatusprgrammist ja Kultuurkapitalist.

Kaks mõisat valiti Eesti arhitektuuri kuldvarasse

Laupa põhikool

Lõppenud aasta viimastel päevadel ilmus kirjastusel Varrak sarjas «101 Eesti ….» üheteistkümnes raamat, mis seekord koondab Eesti arhitektuuri kuldvara.

Valiku koostajaks on Eesti Arhitektuurimuuseumi rajaja, sadu arhitektuuri ja linnaplaneerimist käsitlenud artikleid ning üle kümne arhitektuuriraamatu avaldanud kunstiteadlane, filosoofiadoktor Karin Hallas–Murula. Jätka lugemist »

Eesti kaitsealused pargid said kaante vahele

Keskkonnaministeeriumis esitleti kahte uut raamatut, mis käsitlevad Eesti parke. Teatmeteose ”Eesti pargid” teine osa sisaldab põhjalikke ülevaateid kümne maakonna kaitsealuste parkide kohta ning artiklitekogumiku ”Eesti parkide almanahh” kolmas väljaanne annab nii ajaloolisi teadmisi kui ka praklisi nõuandeid parkide säilimiseks.

Keskkonnaministeeriumi ja Muinsuskaitseameti koostöös valminud trükised on suunatud kõikidele Eesti parkide omanikele ja valdajatele, spetsialistidele ja huvilistele. Parkide puhul on lisaks kultuuriväärtustele tegemist ka väärtuslike looduskooslustega nii linnas kui maal. Eestis on palju ajaloolisi parke, millest suur osa on nii muinsus- kui looduskaitse all, sest hoidmist vajab nii sealne mitmekesine looduskeskkond kui ka arhitektuuri- ja ajalooväärtus.

Pille Rõivas