Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

november 2019
E T K N R L P
« okt    
 123
45678910
11121314151617
18192021222324
252627282930  

Eesti mahepõllumajanduse turustusvõimalused avarduvad

Wiru Vilja maheviljaterminal läks maksma 4 miljonit eurot. Foto: mapri.eu

Wiru Vilja maheviljaterminal läks maksma 4 miljonit eurot. Foto: mapri.eu

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ütles täna Ida-Virumaal Avinurmes tulundusühistu Wiru Vili maheviljaterminali avamisel, et Baltikumi suurim mahetootjate ühiselt rajatud viljaterminal tõstab Eesti mahepõllumajanduse konkurentsivõimet.

„Selline rahvusvahelisel tasemel ainulaadne viljaterminal annab Eesti mahetoodangule uue kvaliteedi – varem kuivatamise või ladustamisega kimpus olnud mahetootjad saavad nüüd oma vilja ka turustada mahedana ja seeläbi saada oma toodangu eest ka kõrgemat hinda,“ ütles minister Helir-Valdor Seeder. „Ka praegu koostatav mahepõllumajanduse arengukava keskendub suuresti sellele, kuidas Eesti mahetoodang jõuaks mahedana töötlemisse ja sealt ka mahemärgisega juba poelettidele. Täna avatud maheviljaterminal aitab meid sellele eesmärgile lähemale.“

Terminalis saab säilituspunkrites hoida 10 000 tonni ja puistepinnal 7000 tonni vilja, kuivati võimsus on 60 tonni tunnis. Sellega loob terminal võimaluse Eestis toodetud mahevilja koondamiseks, et seda kindlas kvaliteedis ja piisavas koguses turustada.

Maheviljaterminal läks maksma 4 miljonit eurot, millest 1,9 miljonit eurot moodustas maaelu arengukava 2007-2013 toetus.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Mahetootjaid ühendav Eesti Mahe tähistas 10. sünnipäeva

Mahetootjaid koondav tulundusühistu Eesti Mahe alustas mahetoodete müügiga 2003. aastal 35 asutajaliikmega. Tänaseks on liikmeid 93 ning Eesti Mahe turustatavaid tooteid võib leida rohkem kui 170 müügikohast üle Eesti. Viimase viie aastaga kasvas Eesti Mahe käive rohkem kui 5 korda. Suure osa on sellesse andnud müügi laienemine kaupluskettidesse.

Foto: www.uganditk.ee

Foto: www.uganditk.ee

„Tulundusühistu Eesti Mahe lõid kümme aastat tagasi mahetootjad, et oma toodetega ühiselt paremini turule pääseda,“ ütles TÜ Eesti Mahe juhatuse esimees Tiia Klein. „Tänaseks on Eesti Mahe kasvanud tugevaks organisatsiooniks, mille logoga tooteid võib leida kümnetest müügikohtadest üle Eesti, nii kaubanduskettidest kui ka mahe- ja talutoodete poodidest. Võin kinnitada, et järjest tuleb juurde nii uusi tootjaid ja tooteid kui ka müügikohti.“

„Eesti Maheda jaoks on rõõmustav, et mahetoodete nõudlus on viimastel aastatel märkimisväärselt suurenenud ning meie müügimahud järjest kasvavad,“ ütles TÜ Eesti Mahe tegevjuht Jaan Nõmmik. „Eriti hea meel on tõdeda, et meie klientide hulka lisandub ka lasteasutusi ja restorane.“

„TÜga Eesti Mahe ühinemise kõige suurem pluss on, et tootja ise ei pea muretsema kauba realiseerimise pärast – minu toodangu turustamise ning uute müügikohtade otsimisega tegeleb Eesti Mahe. See tähendab, et mina saan keskenduda tootmisele ega pea otsima, kuhu oma kaupa müüa,“ rääkis ühistu liige Heino Sakeus.

Kogu Eesti maheturg on tõusutrendis: EMORI andmetel oli kodumaiste mahetoidutoodete käive 2011. aastal ligi kaks korda suurem kui 2009. aastal. Eesti mahetootjad ja -töötlejad pakuvad järjest laiemat valikut kaupa: kui 2009. aastal oli võimalik osta umbes 400 Eesti päritolu mahetoodet, siis möödunud aastal oli neid turul juba üle 800.

TÜ Eesti Mahe on suurim kodumaise mahetoidu turustaja (müüakse ka Lätti, Taani ja Soome). Et maheliha turule jõuaks, omandas TÜ Eesti Mahe 2006. aastal enamusosaluse Märjamaa Lihatööstuses. Loe lähemalt mahepõllumajanduse kohta: www.maheklubi.ee

Allikas: TÜ Eesti Mahe

„Mahemaa“ kutsub teleri vahendusel mahetaludesse

Hetk “Mahemaa” võtetelt, Karol Kuntsel elab sisse teemasse. Foto: Ahti Tubin

Täna õhtul alustab ETV2-s kell 20.00 mahetalusid tutvustav saatesari „Mahemaa“. Neljal neljapäeval tutvustatakse Eesti mahetalusid, kust jõuab meie toidulauale puhas ja tervislik toit. Iga saate lõpus valmib ka üks roog, kus kasutatakse valdavalt oma talu toodangut. Saatejuhid on Karol Kuntsel ja Maria Soomets, saated valmisid koostöös tulundusühistuga Eesti Mahe.

Saatesarja „Mahemaa“ autor-toimetaja Aivi Parijõgi sõnul sobib see sari mitmel põhjusel väga hästi jõuluaega. „Esiteks mõtlevad siis ka kõige paadunumad linlased maalemineku peale ja küllap vaadatakse ka telerist toredaid taluperesid suurema huviga. Teiseks peaks pühade ajal olema natuke rohkem aega süvenemiseks ja nii jõuab vahvate ja rõõmsate taluperede tegemisi jälgides järele mõelda, mida see mahetoit ning mahetoidu tootmine õigupoolest tähendab ja kui palju tervisliku toidu nimel tööd tehakse. Kolmandaks on jõulud seotud ikka pidulikuma või ka rikkalikuma toidulauaga ja igas Mahemaa saates valmibki paar toredat rooga, mis mõistagi passivad hästi ka pühadelauale.“

Saatesarja konsultant oli Eesti Maaülikooli Mahekeskuse juhataja Elen Peetsmann. „Saatesarja ideeks oli tutvustada mahetootmist läbi erinevate tootmissuundade ja söögitegemise. Kõige parem viis seda teha on tutvustada olemasolevaid mahetalusid ja nende tegemisi. Saate lõpus oma talu toorainest valmiv toit annab kindlasti uusi ja huvitavaid ideid söögitegemiseks. Mul on saatesarjas valminud roogadest juba oma lemmikud köögis järgi proovitud,“ rääkis Elen Peetsmann.
Jätka lugemist »

Õpilased võistlevad maheda koolitoidu valmistamises

Laste koostatud maheda koolitoidu retseptid jõuavad ka mahetoidu retseptiraamatusse. Foto: EMSA

Täna toimub Tallinnas Pelgulinna Gümnaasiumis mahetoidu päev, mille raames valmistavad õpilased omatehtud retseptide alusel mahedast toorainest koolitoitu. Söögitegemist juhendab Eesti Kulinaaria Instituudi liige, Laulasmaa SPA peakokk Angelica Udeküll, mahetoidu päeva korraldab Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskus koostöös Harju Mahetootjate Ühinguga.

Pelgulinna Gümnaasiumis algab mahetoidu valmistamise võistlus homme pärast koolitundide lõppu kell 14.00. Esmalt tutvustatakse õpilastele mahepõllumajandust ja mahetoidu temaatikat, seejärel valmistavad viis 7. ja 8. klassi võistkonda põhiroa ning magustoidu. Igasse võistkonda kuulub neli õpilast, kes on ise retseptid ette valmistanud – kokku osaleb mahetoidu valmistamise võistlusel 20 last.

Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskuse juhataja Merit Mikk ütles, et maheda koolitoidu võistluse ettevalmistamiseks anti õpilastele mahetoorainete nimekiri. “Toorainete põhjal pidid nad välja pakkuma selliste toitude retseptid, mida nad ise koolis süüa sooviksid. Välja pakuti väga toredad toidud, üks klass valmistab ka taimetoitu,” rääkis Mikk.

Söögitegemist juhendab Laulasmaa SPA peakokk ja Eesti Kulinaaria Instituudi liige Angelica Udeküll, kes aitab lastel ka retsepte vajadusel natuke kohendada. Kui kõik mahetoormest toidud tehtud, asub neid hindama žürii, kuhu kuulub viis õpilast ja viis täiskasvanut (kolm kooli esindajat, kokk Angelica Udeküll ning mahesektori esindaja). Žürii valib välja kõige rohkem meeldinud prae ja magustoidu ning need retseptid avaldatakse ka maheda koolitoidu retseptiraamatus. Jätka lugemist »

Hoolimata majanduslangusest kasvab mahetoidu tarbimine

Täna Tallinnas varsti avatava restorani „Kukeke“ ruumides toimunud mahetoitu ja -tootmist tutvustaval seminaril tõdeti, et tänu teadlikkuse kasvule on mahetoit üha nõutum nii Eestis kui ka maailmas. Inimesed väärtustavad järjest rohkem oma tervist ja elukeskkonda: looduslike vahenditega ja loodusega kooskõlas majandamine on märksa keskkonnasäästlikum kui tavapõllumajandus.

„Kaasaegne tööstuslik toidutootmine ja intensiivne põllumajandus on keskkonnale suureks koormaks: näiteks kasutatakse igal aastal Euroopas umbes 200 000 tonni taimekaitsevahendeid, kokku umbes 1200 erinevat toimeainet, lisaks miljonite tonnide viisi sünteetilisi mineraalväetisi, mille tootmine põhineb taastumatutel ressurssidel,“ ütles Eesti Maaülikooli Mahekeskuse juhataja Sirli Pehme. „Kõik see mõjutab elukeskkonda ja inimeste tervist. On väga tähtis, et toitu toodetaks keskkonda säästvalt – selleks tuleb edendada mahepõllumajanduslikku tootmist ja töötlemist, kus sünteetilisi taimekaitsevahendeid ja mineraalväetisi ei kasutata. Mahepõllumajanduse eeliseks on see, et tootmine põhineb kohalikel ressurssidel, see aitab säilitada ökoloogilist tasakaalu,“ lisas Sirli Pehme. Jätka lugemist »

Helsingi plaanib hakata lasteaedades mahetoitu pakkuma

Eile Tallinnas lasteasutustele korraldatud seminaril esinenud Soome mahetoitlustuskeskuse EkoCentria ekspert Irma Kärkkäinen ütles, et Helsingi linn on võtnud eesmärgiks suurendada lasteaedade toitlustuses mahetoidu regulaarset tarbimist. Mahetoidule üleminek toimub järk-järgult. Sel aastal alustati maheteraviljasaaduste pakkumisega, järgmisel aastal mahepiimatoodete pakkumisega.

„Iga kolmas eine süüakse väljaspool kodu ning toidutootmisahel moodustab kuni 1/3 kogu tarbimisega seotud keskkonnamõjudest,“ ütles Soome mahetoitlustuskeskuse EkoCentria ekspert Irma Kärkkäinen. „Soomes on kõikidele põhi- ja keskkoolilastele koolitoit tasuta, see tähendab, et ligi miljon last sööb Soomes iga päev tasuta sooja toitu. On väga tähtis, et toit oleks tervislik ja tasakaalustatud. Seepärast on vastu võetud otsus, et avalik sektor peab käituma pioneerina ja näitama head eeskuju mahe-, kohaliku ja hooajalise toidu kasutamisel. Mahetoidu projekti kaasatakse lapsed, lapsevanemad ja õpetajad, aga ka talunikud ja väiksemad tarnijad, et oleks võimalikult kiiresti võimalik kohaneda tarbijate vajadustega. See projekt annab ka mahetootjatele suurepärase võimaluse oma toodangu müümiseks ja tootearendusega tegelemiseks,” rääkis Irma Kärkkäinen.

„Mahetoidule üleminekul on kaks võimalikku strateegiat. Esimene neist, kus tavakoostisosad lihtsalt asendatakse mahekoostisosadega, muutmata seejuures toitude retsepte ja toiduvalmistamise viise, toob tavaliselt kaasa kulude kasvu 20-30%. Teine strateegia on järk-järguline üleminek, kus toitumisharjumusi muudetakse nii toiduvalmistamise, retseptide kui ka toidu tooraine osas – selle võttega võib saavutada suuremas osas mahetoidule ülemineku lisakulutusteta. Muidugi nõuab see strateegia üleminekusse investeerimist, nt töötajate koolituse osas. Ning alustada tuleb riiklikest strateegiatest, poliitikast,“ sõnas Kärkkäinen. Jätka lugemist »

Uma viinamari: hää, puhas ja – kallis

Värniku Meelis. Foto: Uma Leht

Mi kandin kasvatõt viinamari mass neli-viis eurot kilo ja saa-i kuigi säästüpoodi üte-katõ euro vasta, ummõhtõ omma pall’o inemise nõun marju hää maigu ja puhtusõ iist korgõt hinda masma. A nigu om ka muu söögikraamiga, om väikul talonigul rassõ ummi viinamarju suurtõ puuti müüki saia.

«Piässi olõma suurõ kogussõ, et viinamarju kohegi müüki saia,» ütel’ Eesti viinamar’akasvatamisõ «esä», Räpinä aianduskooli viinamar’akasvatusõ oppaja Kivistiku Jaan. «Mi viinamarju saa osta päämidselt kasvatajidõ mant kotost, a ka mahhekaubapoodist.»

Eestin eläse õnnõ viinamarju kasvatamisõst är ütsiku talo. Võromaal om suurõmb viinamar’akasvatajidõ «punt» Kurõnurmõ kandin – Pruuli-Kaska ja Väikemetsa talo – ja Värniku Meelis sääl lähkül Liinamäel.

«Kirodi keskkooli lõputüüs äriplaani viinamar’akasvatamisõst,» tulõt’ Värniku Meelis miilde, kuna timäl viinamar’a-plaan idanõma naas’. «Koolidirektri küsse, et kas seo äriplaani saa iks teos kah tetä? Ütli, et iks, koskil viie aasta peräst, ja är tei!» 2004. aastagal saadust edimädsest saagist vei Meelis koolidirektrile kah portsu…

Viinamar’aärri aja Värniku Meelis üten naabridõ, Väikemetsa taloga. Katõ talo OÜ Võrumari müü pia 20 viinamar’asorti. Viinapuulooma omma nä saanu Kaska-Pruuli talost, puukuulõst ja eski Lätimaalt. Värniku Meelis ei olõ viinamar’aäri tasuvust viil täpsele vällä rehkendänü, no ütel’, et kurgi-tomati kasvatamisõst tulõ seo iks kallimb. Jätka lugemist »

Võrus pakutakse Uma Meki laadal puhast kohalikku toitu

Võrus toimub täna  II Uma Meki suurlaat, kuhu tuleb oma toodanguga üle viiekümne Lõuna-Eesti talutoiduga kaupleja. Kohal on nii kartuli-, õuna- ja meemüüjad kui teavitatud koduköökides maitsvate toodete valmistajad, kes pakuvad suitsuliha, leiba või teisi küpsetisi. 

Võrumaa päritolu toidu kaubamärgi Uma Mekk kandvate toodete seast on esindatud Taarapõllu talu kuulsad marjakrõpsud, jahud ja mahlad, Kutsa-Tannili talu mahe kõrvitsamoos, Alt-Lauri talu hõrgud kastmed, Tammiku talu kõrvitsasupp, seemneleib ja sibulapirukas, Hämsa maasuitsusingi karask, Jõeniidu talu Iskna kitsepiimajuustud, Mardimäe talu mahedad kartulisordid. Teiste hulgas Lõunakeskuse Taluturu ja Põlvamaa Rohelisema märgi nime alla koondunud ettevõtjad.
 
„Ka laadal pakutud käsitöömeistrite kaup on seotud toiduga,“ ütles laada peakorraldaja ja Uma Meki projektijuht Ave Tamra. „Oluline, et kõik oleks “uma ja hää“”.
 
Kell 10 algab samas toidukoolitus “Euroopa toit meie põllult”, mida juhendavad Eesti Kulinaaria Instituudi asutaja Dmitri Demjanov ja Soome Suursaatkonna peakokk Ants Uustalu.  Nad tutvustavad laadakülastajatele eestimaise tooraine kasutamise võimalusi euroopalikus köögis.
 
Võrumaa kutsehariduskeskus kutsub mekkima Urvaste kandi  traditsioonilisi vanu toite. Laadal on töötuba lastele, kus õpetatakse kartuliküünalde,  seebile vildist kingitasku valmistamist ja sibulavanikute punumist.  
 
Kohaliku ehk Võrumaa päritolu toidu kaubamärki Uma Mekk annab välja MTÜ Võrumaa Partnerluskogu. Suurlaada eesmärk on tutvustada tarbijale nii kohalikke kui ka kaugemaid toidutootjaid ning juhtida laiema avalikkuse tähelepanu kohaliku toidu tarbimise tähtsusele.
 
Laat toimub Võru spordihallis 5. novembril kell 10-16.

Kevadise turgutuse leiad koduaiast

Elame Eestimaal, kus talv kestab peaaegu pool aastat. Värsket hakkame aiast saama alles maikuu lõpus. Kas on midagi, mida saame tervise turgutuseks tarbida kohe praegu?

Me arvame, et salatiks sobivad vaid poest ostetavad jääsalatid jt salatid ning enamus inimesi ei tea, et nendest palju väärtuslikumad on umbrohuna kasvavad taimed. Kui te omate oma aeda, siis leidke sealt naadid, nõgesed, maltsad, vesiheinad. Ärge neid minema visake. Need on väga väärtuslikud toiduained igapäevaseks kasutamiseks. Külvake endale ökonisu ja oder peenrasse, siis saate nende võrseid tarbida smuutidena.

Esimesed väiksed lehed on kõige võimsamad, nendes on kõik elu alustamiseks vajalikud ained, lisaks on neisse paisatud kogu juurtes säilinud energia, et alustada uut tsüklit ja varustada kogu taim eluks vajalikuga. Inimene võiks sellest samuti osa saada. On ju läbi aastatuhandete söödud just neid toiduaineid, mida loodus parasjagu pakub. Talvel rohkem valku, seemneid, vilju, kevadel aga rohelisi taimi.

Nõgesed ja naadid koos aias tärkava peterselli ja murulauguga on suurepärane toidulisa nii toorelt kui ka kuumtöödeldud toidule pärast tulelt ära võtmist juurde panemiseks. Siis tulevad juba paiseleheõied, võilillelehed, nurmenukud, jänesekapsad ja esimesed puude lehekesed. Vihmaste ilmadega hakkavad kasvama ka vesiheinad – äärmiselt mahlased ja õrna maitsega taimed. Jätka lugemist »

Viimsi taluturg on avatud igal laupäeval

Viimsi taluturg on avatud igal laupäeval kella 10–14 Viimsi Vabaõhumuuseumi turuplatsil.

Viimsi taluturu eesmärgiks on pakkuda Viimsi elanikele võimalust saada lauale värske, puhas ja töötlemisega rikkumata kodumaine toidupoolis ning seda Tallinnasse sõitmata. Võõramaist päritolu toidukraam taluturule ei sobi ja sellega  ei kaubelda. Vanakraamiga kaubeldakse Rannarahva Täikal, mis toimub kord kuus kõrvuti taluturuga.

Viimsi taluturg asub viimsilastele mõnusa jalutuskäigu või jalgrattasõidu kaugusel Viimsi Vabaõhumuuseumi turuplatsil. Nautida saab nii hommikukohvi kui ka värskeid külauudiseid.
Kuuldused Viimsi taluturust levisid eelmisel hooajal ka Viimsi piiridest väljapoole, näha oli turulisi nii Tallinnast kui ka mujalt Eestimaalt. Samuti nautisid koduse taluturu õhkkonda kruiisituristid nii Ameerikamaalt kui mujaltki.

Taluturg ootab kauplema nii talunikke kui ka väiketootjaid, nende kõrvale on lahkelt oodatud ka kõik, kel oma aias kasvanut üle jääb – olgu siis tomatitaimed, tillivarred või maasikad.

Müügisoovidest andke teada telefonil 5100281 või e-postile ehakai@rannarahvamuuseum.ee. Samal aadressil on võimalik ka lauapinda laupäevaseks turupäevaks ette broneerida, selleks palutakse helistada või saata e-kiri hiljemalt reede kella 12ks.

Viimsi Taluturg sündis 2009. aasta juunis SA Rannarahva Muuseum ja Viimsi Ettevõtlike Daamide Assotsiatsiooni ning Harmoonikumi sünergilises koostöös. Ettevõtmist toetati Harju maakonna Kohaliku Omaalgatuse Projekti raames. Sel aastal korraldab turu tööd Viimsi Vabaõhumuuseumi meeskond.

Allikas: Rannarahva muuseum