Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

september 2019
E T K N R L P
« aug    
 1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
30  

Raplamaal alustav ökokogukond Väike Jalajälg rajab Mõisamaale ökoloogilise eluviisi keskuse

Ökokogukonna Väike Jalajälg tuumik Mõisamaa mõisa ees. Foto: Paavo Eensalu

Ökokogukonna Väike Jalajälg tuumik Mõisamaa mõisa ees. Foto: Paavo Eensalu

Raplamaal alustab tegevust ökokogukond Väike Jalajälg, kes plaanib rajada Märjamaa valda Mõisamaa mõisakompleksi ökoloogilise eluviisi keskuse. Väikese Jalajälje ökokogukonna liikmed kutsuvad kõiki huvilisi septembri teisel nädalavahetusel Mõisamaa ökoloogilise eluviisi keskuse loomise toetuseks korraldatavatele esimestele talgutele ja avatud uste päevale.

Väikese Jalajälje ökokogukond, mis liidab sarnase maailmavaatega inimesi, on teinud juba kaks aastat eeltööd, et luua Eestisse omanäoline ökoloogilise eluviisi keskus. Sobiv hoonetekompleks koos piisava suuruse maaga leiti Märjamaalt Mõisamaa külast, kus AS Hoolekandeteenused oli pannud enampakkumisele seni hooldekoduna kasutusel olnud Mõisamaa mõisa. Leping kaks aastat tühjana seisnud Mõisamaa mõisa ostmiseks sõlmiti augusti alguses.

Ökokogukonna Väike Jalajälg üks eestvedajaid Riinu Lepa ütles, et Mõisamaa mõis on küll suur ning selle kordategemine ja keskkonnasõbralikuks kujundamine tõeline väljakutse, ent kogu kompleks vastab ökokogukonna visioonile majutada ja pakkuda koolitusi tulevikus kuni sajale inimesele. „Toome Märjamaa valda uut energiat aktiivsete inimeste näol, plaanime panustada paikkonna elu arengusse läbi ettevõtluse, turismi ja keskkonnahariduse edendamise,“ rääkis Lepa. Ta lisas, et Väikese Jalajälje kogukond on avatud koostööle sarnaste eesmärkidega ühingute ja üksikisikutega.

Riinu Lepa sõnul moodustab ökokogukonna tuumiku hetkel kümnekonnast leibkonnast koosnev grupp inimesi, kelle eesmärgiks on rajada keskus, kus pühendutakse jätkusuutliku elu loomisele, väärtustades seejuures hoolimist nii meie koduplaneedist kui inimestest. „Väikese Jalajälje kogukonna tegevus on ajendatud soovist panustada sihipäraselt lahendustesse, mis aitavad parandada globaalset keskkonnaolukorda, vähendavad taastumatute loodusvarade liigtarbimist, toovad inimesi lähemale ühiskonnaelule, toetavad harmoonilisi inimsuhteid, soodustavad laste turvalist ja igakülgset arengut ning väärtustavad inimese tervist,“ selgitas Lepa.
Jätka lugemist »

Parmu ökokülas saab õppida laastu lööma

Laastulöömine Valgamaal. Foto: Parmu ökoküla

Laastulöömine Valgamaal. Foto: Parmu ökoküla

Valgamaa Partnerluskogu kutsub huvilisi osalema laastulöömise õpitoas, mis toimub 11. aprillil Tsirgumäe külas Taheva vallas Valgamaal MTÜ Parmu Ökoküla territooriumil. Töö algab kell 10.00 ja kestab orienteeruvalt kella 16.00-ni. Osalejaid juhendab Kalev Raudsepp.

Õpitoas saab proovida nii laastukiskumist kui ka -löömist. Õpitoa peamine eesmärk on kaasa aidata MTÜ Parmu Ökoküla talgukeskuse väljaarendamisele. Lisaks töötegemisele on võimalik tutvuda lihaveiste kasvatusega Mustajõe ja Koiva jõe äärsetel aladel, ronida Tellingumäe vaatetorni ning nautida kaunist loodust. Kalev tutvustab kindlasti ka Ökoküla tegemisi
(tõrvaajamine, talguturism jm). Loe lähemalt Parmu ökoküla kohta aadressilt http://parmu.ee.

Töövahendid on tagatud korraldajate poolt. Osaleja kohta on osalustasu 5 EUR, millega toetatakse talgukeskuse arendamist. Tulge ja andke oma panus!

Palume Teil oma osalemissoovist teada anda hiljemalt 9. aprilliks 2014 (Inga Kalvist, e-post: inga@valgaleader.ee; tel 5687 3541). Õpituba toimub projekti “Puidulõhnad Valgamaal” raames. Projekti rahastavad Valgamaa Partnerluskogu ja PRIA.

Allikas: MTÜ Valgamaa Partnerluskogu

Eesti Ökokogukondade Ühendus kutsub kokkutulekule

Eelmise aasta kogukondade kokkutulek Foto: Paavo Eensalu

23.-25. augustil 2013. aastal toimub Harjumaal, Aruvalla külas, Lilleoru kogukonnas Eesti ökokogukondade liikumise VII kokkutulek.

Seekordsel kokkutulekul keskendutakse koostöö küsimusele, mis on nii teadlikult loodud kui traditsioonilistes kogukondades põhiliseks komistuskiviks ja samas ka suurimaks võimaluseks ühise sünergia saavutamisel. Seetõttu võivad kokkutulekult uusi ideid saada nii külade esindajad kui ka nt korteriühistute esindajad.

Kokkutulekul kõneleb liikumise asutajaliige ning Euroopa ökokülade ühenduse endine juhatuse liige Toomas Trapido liikumise ajaloost Eestis ja mujal. Filmiprodutsent Artur Talvik arutleb “Kas kogukonnad päästavad Eesti?”. Lilleoru kogukonna liige Kaidi Tamm tutvustab oma doktoritööd ”(Öko)Kogukondade roll jätkusuutliku ühiskonna loomisel” Inglismaa, Saksamaa ja Portugali ökoküladest ning kodanikuliikumistest. Ajakirjanik Riina Luik pakub oma ideelahendusi, kuidas ökokogukonnad võiksid teha koostööd meediaga. Ave Oit ja Toivo Aalja jagavad kogemusi koostööst Lilleoru kogukonnas, Erki Kaikkonen koostööst inimestega ning Maret Makko koostööst taimedega.

“Just Lilleorust sai 7 aastat tagasi alguse Eesti ökokogukondade liikumine ning kohtumine toimub taas siin, kuna sel aastal tähistame ka Lilleoru 20ndat sünnipäeva,” sõnas MTÜ Eesti Ökokogukondade Ühenduse juhatuse liige ja Lilleoru juhatuse esinaine Ave Oit.

Lisaks tehakse ülevaade selleaastasest Šveitsis, Shweibenalpi ökokogukonnas toimunud Euroopa ökokülade kogunemisest ning vastasutatud Läänemere ökokülade ühendusest (BEN ehk Baltic Ecovillage Network).

Toimub ka Eesti Ökokogukondade Ühenduse üldkogu. Õhtul on võimalik osaleda indiaanisaunas, juturingides, ökodiskol. Õhtuse muusika eest hoolitsevad: Kati Lumiste, Silver Sepp ja Arne Lauri.

Rohkem infot ja registreerumine: http://kokkutulek.kogukonnad.ee ja www.lilleoru.ee

Läheneb Eesti ökokogukondade ühenduse suvekokkutulek

ökokogukonnad logoEesti ökokogukondade liikumise VII kokkutulek toimub 23.-25. augustil Harjumaal Lilleoru ökokogukonnas. Kokkutulekule on oodatud kõik huvilised.

Eesti ökokogukondade liikumine sai alguse esimesest Lilleorus toimunud kokkutulekust 2006. aastal – sel suvel võtab Lilleoru rahvas VII kokkutuleku rõõmuga oma õuel uuesti vastu. Keskseks teemaks on koostöö.

Programm
Reede, 23. august
12:30 Kogunemine, lõunasöök
14:00 Tervitus- ja avasõnad
14:15 Sissejuhatav sõnavõtt – Toomas Trapido, üks ökokogukondade liikumise ja Teeme Ära asutajatest Eestis, olnud aastatel 2009-2012 Euroopa Ökokülade Võrgustiku GEN-Europe juhatuses
14:30 Ettekanne doktoritöö põhjal “(Öko)Kogukondade roll jätkusuutliku ühiskonna loomisel” – Kaidi Tamm, International Graduate Centre for the Study of Culture, Justus Liebig University Giessen.
15:30 Vaheaeg
16:00 Ettekanne “Kas kogukonnad päästavad Eesti?” – Artur Talvik, filmiprodutsent ja režissöör ning kodanikuühiskonna aktivist.
16:45 Ettekanne “Ökokogukonnad ja koostöö meediaga” – Riina Luik
17:30 Õhtusöök
19:00 Eesti ökokogukondade liikumise ehk Eesti Ökokogukondade Ühenduse üldkogu. Osalemine on avatud kõigile kokkutulekul osalejatele ja on heaks võimaluseks saada infot ühenduse tegevuse ja plaanide kohta
20:30 Vaheaeg
21:00 Kontsert – Kati Lumiste ja Silver Sepp
Jätka lugemist »

Lilleorus tuleb sügisel permakultuuri koolitus

Albert Bates

Lilleoru ökokogukond Harjumaal korraldab oktoobris permakultuuri sertifikaadikursuse, kuhu on oodatud osalema kõik huvilised. Kursuse viib läbi rahvusvaheliselt tuntud permakultuuri ekspert Albert Bates koos abilistega.

Kursuse tutvustuse leiab Lilleoru kodulehelt. Huvilistel palutakse anda varakult märku oma osalemissoovist ja kinnitada seda ettemaksu tasumisega maikuu lõpuks. Tegemist on mahuka kursuse ja mitme välisõpetajaga, on kursuse toimumise tagamiseks vajalik varajane selgus.

Permakultuur (ingl k ‘permaculture‘ tuleneb sõnadest permanent ja agriculture) on jätkusuutliku eluviisi kavandamise ja kujundamise metoodika, mis põhineb looduslike ökosüsteemide eeskujul.

1970ndatel austraallaste Bill Mollisoni ja David Holmgreni poolt välja kujundatud süsteem sai alguse põllumajandusest, ajendiga leida positiivne lahendus eesseisvale keskkonna- ja energiakriisile. Permakultuuri mõiste ja rakendus on mõnekümne aasta jooksul jõudsalt arenenud ning täna tähendab see nii püsivat põllumajandussüsteemi kui püsivat, kestvat kultuuri, mis toimib looduse osana.

Täpsem info: Ave Oit, ave@kogukonnad.ee

Märjamaale plaanitakse luua ökoküla

Vladimir Megre raamatutest “Anastasia” inispireeritult kavandab grupp inimesi rajada Märjamaale Kohatu küla lähedale ökoküla – Suguvõsaasula Raveda. Selleks on loodud ühiselt MTÜ Raveda, leitud sobiv maatükk ning algatatud juba ka vajalik detailplaneering.

Ökoküla rajamiseks leiti Raplamaal Märjamaa vallas 28 ha suurune maatükk, millest 15,4 ha on jagatud 14 maatükiks, igaüks suurusega 1,1 ha. Ülejäänud maale on kavas ehitada ühismaja, pood ja muud rajatised.

Maatükil kasvab peamiselt segamets ja voolab paralleelselt kaks jõge: Kasari ja Elamaa jõgi, samuti on seal Männiku kanal.

Raveda nimi tuleneb sõnadest Ra (Päike) ja Veda (teadmised). Küla rajamisega seonduvast tuleb kindlasti juttu ka Anastasia lugejate kokkutulekul, mis toimub 3.-5. juunil.

Rohkem infot plaanitava ökoküla kohta ja eestvedajate kontaktid võib leida siit.

Üksi jäänud talud ja maata inimesed

Ingrid Vooglaid,
ökoküla idee eestvedaja

Otsisin hiljuti internetilistide kaudu Võrumaal või Põlvamaal üksi jäänud talu, mis vajab hoidjat. Sain kaheksa pakkumist üle Eesti inimestelt, kes olid huvitatud, et keegi nende maakodul elu sees hoiaks. Kuna ise igale poole ei jõua, kuulutasin, et inimesed, kes samuti soovivad maal elada, küsiksid infot vabade talude kohta. Huvilisi oli rohkem kui pakkumisi ja veel mitu inimest tundsid huvi, kas teistes piirkondades on midagi pakutud. Omale leidsin sobiva koha hoopis sõprade kaudu.

Paar aastat tagasi otsisin samamoodi talu, kus vajataks abilist-taluõpilast ja mind kutsuti nelja tallu, millest kahes veetsin kokku kuus kuud. Õppisin looma- ja aiapidamist, ilma elektrita elamist ja nautisin maaõhku. Tulevikus oma talu rajamiseks oli see hindamatu kogemus. Kõige tähtsam asi, mis ma seal õppisin, on, et alati leiab lahenduse, kui on tahtmist teha ja veidi loomingulist lähenemist. Maaelu teeb inimese leidlikuks. Muidugi teadsin seda varem ka aga nüüd on lisaks teadmisele ka kogemus. Sain kinnitust kitsepidamise soovile ja õppisin ennast paremini tundma.

Eestis on palju inimesi, kel ei ole kusagil oma porgandit kasvatada, lastele onni ehitada ega hommikutee kõrval maja taga sookurgi jälgida, kuigi väga tahaksid. Linnas kohtab aina sagedamini noori, kes soovivad elada maal, ise loodussõbralikult teha ja ehitada ja toitu mahedalt kasvatada, kuid maa ostmiseks ei ole raha ja pangalaenu ei soovita kaela võtta. On nii neid, kes soovivad elada üksikus talus kui ka neid, kes soovivad kolida mitme perega korraga ja rajada terve maheda eluviisiga küla. Samuti leidub linnas peresid, kes soovivad küll jätkuvalt linnas elada, kuid suved maal veeta ja ehk kellelegi talutöödes abiks olla. Päris paljudel linnaperedel ei ole enam maa-vanavanemaid, kelle juures lapsed käia saaksid. Jätka lugemist »