Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

november 2019
E T K N R L P
« okt    
 123
45678910
11121314151617
18192021222324
252627282930  

Noorte tööellu naasmist soosiksid enim koostöö ja paindlikkus

Reedesel Noorteseire mõttehommikul arutlesid noorsootöötajad, omavalitsuste esindajad ja ametnikud, kuidas tõhusamalt aidata mittetöötavaid ja mitteõppivaid ehk NEET-noori tagasi kooli- ja tööellu. Mõttehommikul esitletud poliitikaülevaadetest „Noored, kellega keegi ei arvesta ja kes kuskil ei käi?“ selgub, et NEET-noorte tööturul mitteosalemisest põhjustatud aastane kogukulu võib Eestis ulatuda ligikaudu 238 miljonit eurot, mis moodustab 1,5% SKT-st.

„Lihtsaid, valmis lahendusi nende noorte probleemidele ei ole,“ tõdeb mõttehommiku üks korraldajatest, Praxise noorteseire projektijuht Katrin Pihor. „Nii nagu iga NEET-noorel on oma eriline lugu, on ka pakutavad lahendusteed väga mitmekihilised ja eripalgelised.“ Arutelul kerkisid läbivate märksõnadena üles ohumärgid nagu õpiraskused, probleemsed suhted õpetajate või kaaslastega, kodune olukord ja suhted vanematega, varane märkamine ja vajadusel sekkumine, koostöö ja paindlikkus noortega tegelevate spetsialistide vahel.

„Nende noorte endi hinnangul oleks vaja rohkem arvestada noorte endi vajaduste ja võimetega, pakkuda rohkem paindlikke lahendusi, kombineerides erinevaid meetmeid. Noored hindavad kõrgelt tööpraktikat kui võimalust siseneda paremini tööturule“ märgib Kairi Kasearu, üks NEET-noori puudutava poliitikaülevaate autoritest. Tõhusaid lahendusi nende noorte probleemidele otsitakse kogu Euroopas. Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi hiljutine uurimus toob edukate näidetena esile hariduse katkemise kombineerimist töötamist toetavate meetmetega, tööharjutuste ja tööpraktika korraldamist, karjäärinõustamist.

„Rohkem tähelepanu tuleks pöörata noortele, kes on heitunud, töö otsimisest või õpingute jätkamise mõttest loobunud. Need noored ei jõua sageli pakutava abini. Nii saavad Töötukassa poolt pakutavatest meetmetest suuremat kasu need NEET-noored, kes ise on aktiivsed võimaluste otsimisel ning näitavad üles suuremat initsiatiivi,“ lisab Kasearu.

Madis Lepajõe (Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler) rõhutab toimunud mõttehommiku valguses, et Haridus- ja Teadusministeeriumi otsus panustada noorte seiresüsteemi ja poliitikaülevaadete koostamisse on ennast õigustanud. Asjakohane teave noorte elu-olust on väga vajalik igale noortesse panustajale, olgu selleks riik, omavalitsus või ühiskondlik organisatsioon. Oma edasiste tegevuste kavandamisel ja otsuste ettevalmistamisel peaks kõik eelnimetatud lähtuma uuringu tulemustest. Eriti oluline on see haridusest, koolitusest ja tööturult eemale jäänud noorte puhul, kelle kohta oli varem küll erinevaid andmeid, kuid mitte põhjalikku koondkokkuvõtet.