Miks Eesti keelas vanade vedelgaasiballoonide täitmise

gaasiballoon

 

 

1. jaanuarist 2014 on keelatud täita vedelgaasiballoone, mis ei vasta eurodirektiivile ja millel puudub selle direktiivi nõuete kohaselt paigaldatud Pii-märk. Selle taga on ELi direktiiv 2010/35/EL, mis näeb ette nõuded transporditavatele surveseadmetele, et suurendada nende ohutust ja tagada nende vaba liikumine. Direktiiv kohustab tegema vanadele balloonidele uue nõuetele vastavuse hindamise ja kui balloon selle läbib, kinnitatakse sellele Pii-märk. Ehk et Pii-märgiga balloone võib täita, ilma selle märgita balloone 2014. aastast enam mitte.

Sellise keelu eesmärgiks on kõrvaldada käibelt vanad GOST-standardite alusel toodetud balloonid, mis ei vasta enam tänapäevastele nõuetele ning mille nõuetele vastavuse hindamist ei ole võimalik läbi viia, kuna puudub osaliselt või täielikult tootjapoolne dokumentatsioon.

Kuivõrd täielikku ja vajalikel andmetel põhinevat vastavushindamist ei pruugi olla võimalik läbi viia, ei ole tagatud, et ringluses olevad balloonid on ohutud inimestele ja neid ümbritsevale keskkonnale. Kindlam on ohte vältida ohutuma seadme kasutamisega, kui oodata tagajärgi nõuetele mittevastava seadme kasutamise tulemusena, sest teadupärast gaasiplahvatuse tagajärjed võivad olla väga rasked nii inimesele kui ehitisele.

Üheks täitmise keelu ajendiks on ka asjaolu, et Lätis keelati alates 1. jaanuarist 2014 GOST-standarditele vastavate balloonide kasutamine täielikult. Meenutan, et Eesti keelab vaid täitmise, mitte kasutamise, enne aastavahetust täidetud balloone võib kasutada, kuni nad tühjaks saavad.

Kui Eestis eelnõuga planeeritavat piirangut ei kehtestataks, tähendaks see, et Lätis kasutuselt kõrvaldatud ning võimalikud nõuetele mittevastavad ja ohtlikud balloonid satuvad ringlusse Eestis, suurendades seetõttu nii järelevalve kui täitjate poolse kontrolli koormust ning võivad kaasa tuua õnnetusi kodumajapidamistes. Loe edasi: Miks Eesti keelas vanade vedelgaasiballoonide täitmise

Meeldetuletus vanemapensioni taotlemiseks

2013.a jõustunud nn vanemapensionile omavad õigust teiste hulgas ka need praegused pensionärid, kes ei jõudnud oma lapsi 1998. aasta lõpuks vähemalt kaheksa aastat kasvatada ja seetõttu ei ole nende pensionistaaźi hulka arvatud kahte lisa-aastat iga lapse kohta.

Alates selle aasta algusest on nimetatud pensionäridel õigus taotleda pensionilisa kahe pensioni aastahinde väärtuses iga lapse kohta, keda ta on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat.

Juhime tähelepanu, kes veel ei ole jõudnud pensionilisa taotlust Sotsiaalkindlustusametile esitada, et seda tuleks teha juunikuu jooksul. Seda seetõttu, et pension arvutatakse ümber alates seaduse jõustumise päevast ehk 1. jaanuarist 2013 üksnes juhul, kui avaldus on esitatud 6 kuu jooksul arvates seaduse jõustumisest.

Kui kuus kuud on mööda lastud ja taotletakse hiljem, siis lapse kasvatamise eest makstav pensionilisa määratakse alates taotluse esitamise päevast.

Vanemapensioni õigust saab kasutada ainult üks vanematest või vanema abikaasa või eestkostja või hooldaja, mistõttu tuleb esitada ka teise vanema nõusolek.

Neil pensionäridel, kes jõudsid oma lapsi 1998. a lõpuks vähemalt kaheksa aastat kasvatada, on pensionistaaźi hulka juba arvatud kaks aastat iga lapse eest juurde. Nemad juba ka saavad sellevõrra suuremat pensioni ning neil ei ole vaja seoses laste kasvatamisega Sotsiaalkindlustusametilt praegu midagi taotleda.

Sotsiaalkindlustusameti klienditeeninduse kontaktandmed üle Eesti on kodulehel http://www.ensib.ee/klienditeenindused/ , infotelefon 16106 või +372 612 1360.

Tulude deklareerimises on mõned muudatused

Suuremad muudatused 2012. aasta füüsilise isiku tulu deklareerimises puudutavad kulutusi, mida saab tulust maha arvata.

Alates 2012. aastast võib maksumaksja eluasemelaenu intresse, koolituskulusid, kingitusi ja annetusi maha arvata kuni 1920 eurot, kuid mitte rohkem kui 50 protsendi ulatuses oma sama maksustamisperioodi tulust. Aasta tagasi oli summa piir 3196 eurot.

Summaline piirang on ka vabatahtlikel kogumispensioni maksetel. Kui seni rakendati tulust mahaarvamisel piirangut kuni 15 protsenti maksumaksja tuludest, siis nüüd tuleb arvestada ka summalise ülempiiriga, mis on kuni 6000 eurot aastas.

Kasvava metsa raieõiguse ja raiutud metsamaterjali võõrandamisest saadud tulust saab maha arvata või kuni kolmele järgmisele maksustamisperioodile edasi kanda metsamajandamisega seotud kulud. Samuti saab saadud kasu maksustamise edasi lükata kuni kolmele järgmisele maksustamisperioodile.

Lisaks seadusest tulenevatele muudatustele pakub uuendusi maksu- ja tolliamet (MTA). Ameti teenindusosakonna juhtivspetsialisti Hannes Udde selgitust mööda saavad maksumaksjad sel aastal oma investeerimiskonto andmed saata pangast otse oma isiklikule tuludeklaratsioonile, nagu edastatakse laenuintresse. «Seni pidi maksumaksja kõik andmed käsitsi ise deklaratsioonile kandma, mõningatel juhtudel tuli deklaratsioonile sisestada sadu ridu,» lisas Udde.

Uue võimalusena pakub MTA lisaks tagastamisele kuuluva tulumaksu kogu summa jätmisele oma ettemaksukontole ka võimalust see osaliselt ettemaksukontole jätta.

Eelmise aasta tulu saab deklareerida elektrooniliselt e-maksuameti/e-tolli keskkonna kaudu alates 15. veebruarist. Samast kuupäevast saab ka eeltäidetud tuludeklaratsioonide väljatrükke MTA teenindusbüroodest.

Värska – Petseri kloostri tee ja Koidula piiripunkti rekonstrueerimine sai heakskiidu

Möödunud nädalal kiitis Euroopa Komisjon heaks järjekordse piiriülese koostööprojekti „Safe Road“, mille tulemusena alustatakse veel tänavu Kagu-Eestit ja Pihkva oblastit ühendava Värska – Petseri kloostri tee rekonstrueerimistöödega, mis lähevad maksma ligi 6,5 miljonit eurot.

Karisilla – Petseri maantee Värskat ja Petserit ühendav 20,5 kilomeetri pikkune teelõik läbib Eesti-Vene piiril Koidula piiripunkti, mida ületab päevas 120-150 raskeveokit. Lisaks strateegiliselt tähtsale asukohale Eesti ja Euroopa Liidu ning Venemaa vahelise kaubanduse suunal on maanteel tähtis roll ka kohalike elanike ja turistide jaoks, kes külastavad seda teed kasutades aktiivselt Petseri kloostrit, Seto talumuuseumi ja teisi kohalikke turismiatraktsioone.

Kuna piiriületuste arv on alates Eesti astumisest Euroopa Liitu tublisti kasvanud, ei rahulda olemasolev kehvas olukorras tee-infrastruktuur enam regiooni vajadusi. Maantee on liiga kitsas, Värska – Koidula teelõigul on 2,5 kilomeetrine lõik asfaltkatteta ning liiklusohutuse seisukohast tekitavad muret jalg- ja jalgrattateede ning Venemaa poolel piiriparkla puudumine.

Et tõsta piiriülese regiooni konkurentsivõimet ja parandada nii piiriületusvõimalusi kui liiklusohutust, renoveeritakse rahvusvahelistele standarditele vastavaks 17 kilomeetrit maanteid Põlvamaal, ehitatakse 1,6 kilomeetri pikkune Värska keskusest Seto talumuuseumisse kulgev ning 300 meetrine rajatavast piiriparklast Koidula piiripunktini viiv jalg- ja jalgrattatee.

Venemaal Pihkva oblasti territooriumil rekonstrueeritakse piiripunkti ja Petseri kloostri vahele jääv 2,8 kilomeetrine teelõik, mille äärde ehitatakse jalg- ja jalgrattateed. Lisaks rajatakse Petseri kloostri lähistele turismibusside tarbeks parkla. Valgustuse, tualettide ja muude lisavõimalustega avar parkla ehitatakse raskeveokite ja sõiduautode tarbeks ka Vene poolel asuva Kunitšina Gora piiripunkti juurde.

Projekti käigus installeeritakse neli uut turismiinfo viita – Värskasse, Petserisse ja piirile nii Eesti kui Venemaa poolele. Lisaks tee-ehitusele korraldatakse projekti käigus ühisseminare ja -treeninguid, mille käigus jagavad projektis osalejad teadmisi ning oskusi liiklusohutuse, teede projekteerimise ja uute tehnoloogiate teemadel.

Teetöödega alustatakse oktoobris ning tööde tähtaeg on 2013. aasta lõpus. Projekti rahastab Euroopa Liit ning selle maksumus on ligi 6,5 miljonit eurot, millest 3,3 miljonit on planeeritud Eesti ning 3,2 miljonit Venemaa territooriumile jäävate teede ja parklate uuendamiseks. Eestis on projekti elluviijaks Maanteeamet ja Venemaal Petseri rajooni Administratsioon, Munitsipaalkultuuriinstituut „Petseri Kultuuri Keskus“ ja täisühing Shans & Co.

Kuu aega tagasi kiitis EAS heaks ka Kagu-Eestit ja Põhja-Lätit ühendava Mõniste – Ape Eesti-Läti piiri ülese tee rekonstrueerimise rahastamise, mille kogumaksumus on 5,35 miljonit eurot ning tähtaeg on 2014. aasta suvi.

Täna algav Estonian Cycling Weekend toob liiklusmuudatusi

Täna, 25. mail algab Eesti rattamaailma aasta tähtsündmus Estonian Cycling Weekend 2012, mis kestab kuni pühapäevani, 27. maini ning seoses sellega esineb ajutisi liiklusseisakuid võistlustrassidel.

Tallinnas on liiklus häiritud 25. mail, kui toimub Tallinn-Tartu Grand Prix 2012 võistlejate Tallinnast väljasõit ajavahemikul 10.30-11.00. Tallinn-Tartu Grand Prix 2012 marsruut on Tallinn-Järva-Jaani-Jõgeva-Tartu ning liiklus on häiritud ka teistel rajalõikudel ratturite trassi läbimise ajal. Vaata rajaskeeme!

Tartu linnas on liiklus häiritud kõigil kolmel päeval: 25.05 Tallinn-Tartu Grand Prix 2012 ajal, 26.05 SEB Tartu Grand Prix 2012 ning SEB 31. Tartu Rattaralli lastesõitude ajal ja 27.05 SEB 31. Tartu Rattaralli ajal.

Palume Tartu rajaskeemidega tutvuda siin:
25.05 – http://tartumaraton.ee/tallinn-tartu-gp-2012-rada
26.05 – http://www.tartumaraton.ee/seb-tartu-gp-2012-rada ja http://www.tartumaraton.ee/seb-31tartu-rattaralli-lastele
27.05 – http://www.tartumaraton.ee/seb-31tartu-rattaralli-rada
27.05 toimuva SEB 31. Tartu Rattaralli rada kulgeb läbi Lõuna-Eesti.

Liiklusega seotud küsimuste korral palume esmalt tutvuda Klubi Tartu Maraton kodulehega!

Liikluspiirangud aga ei mõjuta oluliselt jalakäijaid, mistõttu on kõikidel neil, kelle kodukohta võistlustrassid läbivad, suurepärane võimalus tulla tippratturitele raja äärde kaasa elama! Vaata Estonian Cycling Weekendi programmi!

Täname mõistva suhtumise eest!
MTÜ Klubi Tartu Maraton
www.tartumaraton.ee
http://www.facebook.com/tartumaraton