Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

detsember 2019
E T K N R L P
« nov    
 1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
3031  

Täna esineb Parksepas maride folklooriansambel Tatarimaalt

Tatari maride ansambel Kna Vel on Võrumaal külas, et tähistada siin koos mari sangari päeva ja tuua meieni kaugete soome-ugri sugulasrahvaste tantsu ja laulu oma ülesastumistel täna kell kell 19 Parksepa kooli saalis.
Ansambel loodi 1991. aastal. Asutamisest peale on folklooriansambel Kna Vel üles astunud erinevatel festivalidel ja pälvinud tuntust nii kodu- kui ka välismaal. Kna Vel esitab mari rahvatantse ja laule ning tutvustab oma kombeid ja tavasid. Nad ütlevad naljatades, et nende ülesastumiste järel muutub vanade ja haigete inimeste tervis kohe tunduvalt paremaks.
Mari sangari päev 26. aprill on üks maride tähtsamaid rahvuspühasid. Pärimuse põhjal langes just sel päeval maride vabaduse eest võideldes rahvuskangelane Boltuš. 1438. aastast kuulus Marimaa Kaasani khaaniriigi koosseisu. 1552. aastal vallutas Venemaa Kaasani ja liitis Marimaa endaga. Kuna venelased hävitasid retkede ajal ligi pool mari rahvast, siis vastasid marid sellele nn tšeremissi (varasem nimetus maride kohta) sõdadega, mis vältasid üle 30 aasta (1552-1584).
Vastupanuliikumise tuntuima juhina mäletatakse vürst (lužavui) Boltušši, kes olevat võidelnud iseseisva mari riigi eest ning langenud 26. aprillil 1556. aastal Malmõži linna lähedal. Vürst Boltuš olevat maetud mäele, mis kannab siiani tema nime.
Eestis tähistatakse mari sangari päeva siinse mari kogukonna initsiatiivil alates 1993. aastast. Eestis elab 2000. aasta andmeil umbes 250 mari (allikas: MTÜ Fenno-Ugria).
Ka eelmisel aastal tantsiti Võru folkloorifestivali egiidi all mari tantse, siis oli mari sangari päeval külas ansambel Küdõrongõr (Lumikelluke). Võrumaalt edasi läheb ansambel Kna Vel mari sangari päeva tähistamistele ka Tartusse ja Tallinnasse ning teeb mari tantsu õpitoa Sabatantsu festivalil Tallinnas.
Kna Veli külaskäik toimub Võru vallavalitsuse, Parksepa keskkooli, Võru Kesklinna kooli ja MTÜ Fenno-Ugria toel.
Kadri Valner

Mari rahvalaulud ja tantsud homme Võru folkloorifestivali tantsutoas Haanjas

XIX Võru Folkloorifestival jätkab hooaega tantsutubadega. Homme osaleb sel oma rahvalaulude ja tantsudega mari folklooriansambel Kudõrongõr (Lumikelleuke).

Marimaal Oršanka rajoonis tegutsev ja 1990. aastal asutatud ansambel esitab ekspeditsioonidel kogutud autentset mari folkloori. Nad püüavad elus hoida vanu mari kombeid, erilist rõhku pannakse rahvariiete säilitamisele ja rahvusliku käsitöö arendamisele. Lisaks kohalikule korjatud folkloorile esitatakse ka teiste mari etniliste gruppide vanu rahvalaule, mille seas onvanad kombe-, pulma- ja nekrutilaulud. Lisaks on repertuaaris rahvatantsud, milles domineerivad vanemad turgi rahvaste mõjutustega idamaride tantsud.

Tantsutoas esitatakse laule ja tantse ning õpetatakse neid kõigile huvilistele tähistades sellega ka mari sangari päeva. Jätka lugemist »

ERMis tähistatakse täna maride rahvuspüha

Täna, 27. aprillil kell 17.00 tähistatakse Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) maride rahvuspüha – mari sangari päeva.

Lühidalt räägitakse Mari sangari päevast, tutvustatakse rahvuspüha ajalugu ja tähendust, vaadatakse etnograafilist dokumentaalfilmi mari rahvustraditsioonidest, tervitama tuleb Tartu mari doktorantide ansambel ning kuulata saab loodemaride rahvamuusikat ansamblilt Peledõš.

Venemaal Kirovi oblastis Vjatskije Poljanõ linnas tegutsev ansambel Peledõš (Lilleke) esitab autentset loodemaride folkloori Malmõži piirkonnast. Kuna selles kandis elab palju tatarlasi, siis on ka muusikas tuntavad tatari mõjud. Ansambel on 10-liikmeline, laule saadavad lõõtspillid ja trummid.

Etnograafiline dokumentaalfilm „Hiiepuu vägi“ räägib Kirovi oblastis elavatest marilastest. Hiiepuu nagu ka hiis on soome-ugri rahvaste jaoks vaimne märk, millesse on kätketud eriline pühadus. Teatud mõttes kehastab hiiepuu hõimurahvaid endid. Kui õpime tundma hiiepuid, saame midagi olulist teada ka enda kohta. Filmi kommenteerib selle autor režissöör Aleksei Aleksejev. Jätka lugemist »

Marid tähistavad Eestis oma rahvuspüha

Hõimuõhtute sarja raames tähistab Fenno-Ugria Asutus koostöös mari seltsidega esmaspäeval, 25. aprillil kell 18  Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumi teatrisaalis (Vene tn 22) mari sangari päeva. Maride rahvuspüha tähistamine jätkub Tallinnas, Tartus ja Narvas, kõikjal esineb Venemaalt Kirovi oblastist külla saabunud ansambel Peledõš.

Tallinna hõimuõhtul saab lisaks rahvamuusikale kuulata ka juttu maride muistsest võitlusest ja tänapäevast, vaadata dokumentaalfilmi mari tavadest, maitsta rahvuslikke suupisteid ja õppida mari köietantsu.

Teisipäeval, 26. aprillil kell 17 leiab Tallinna Kinomajas (Uus 3) aset Eestis elava mari filmilavastaja Aleksei Aleksejevi uue dokumentaalfilmi “Hiiepuu vägi” esilinastus. Pärast filmi esineb ansambel Peledõš ja saab maitsta rahvustoite.

Õhtu jätkub kell 20 KuKu klubis (Vabaduse väljak 8), kus ansambli saatel saab tantsida mari tantse ja kohtuda Eestis elavate maridega.

Kolmapäeval, 27. aprillil kell 17  on mari sangari päevale pühendatud õhtu Tartus, Eesti Rahva Muuseumi näitustemajas  (J. Kuperjanovi 9), mida aitab korraldada Tartu Marilaste Selts. Esineb ansambel Peledõš ja linastub Aleksei Aleksejevi film “Hiiepuu vägi”.

Neljapäeval, 28. aprillil kell 17 algab mari sangari päeva tähistamine Narva Eesti Majas, sealgi esineb ansambel Peledõš.

Vjatskije Poljanõ linnas tegutsev 10-liikmeline ansambel Peledõš (Lilleke) esitab autentset loodemaride folkloori Malmõši piirkonnast, laule saadavad lõõtspillid ja trummid. Kuna selles kandis elab palju tatarlasi, siis on nende muusikas tuntavad tatari mõjud.

Malmõši piirkond oli aastail 1552-84 mari sõdade keskuseks. Just sealkandis langes  rahvuskangelane Boltuš, kelle auks 1917. aastal toimunud I Mari Rahvuskongress esitas üleskutse tähistada 26. aprillil mari sangari päeva. Eestis tähistatakse seda päeva alates 1994. aastast.