Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

november 2019
E T K N R L P
« okt    
 123
45678910
11121314151617
18192021222324
252627282930  

RMK looduskaamera jälgib pisipere ootel mägrapaari

Mägrad looduskaameras. Foto: RMK

Mägrad looduskaameras. Foto: RMK

Saaremaa mäger Kadi koos oma praegu veel nimetu kaaslasega on taas RMK looduskaamera vaateväljas. Erinevalt eelmise aasta vaikelust on sel kevadel oodata ka perelisa.

Mäkradele on iseloomulik loote arengus mitmeid kuid kestev seisak ehk latentsusperiood. See tähendab, et tänavu sündivad pojad on ema kõhus ootel olnud üsna pikalt – ehk isegi eelmise aasta 9. juunist, mil paaritumist ka RMK looduskaameras näha sai. „Mägraema ise sätib ja teab, millal on poegadel parim aeg sündida,“ selgitas zooloog ja loodusfotograaf Tiit Hunt.

Eelmise aasta suvel, kui mäkrade tegemisi esmakordselt RMK looduskaamera vahendusel jälgida sai, ei olnud nende mullakünkasse rajatud uru ees näha just väga suurt sagimist. Mäger Kadi poegi ei toonud ja mägrapaar luusis rohkem kodust eemal.

Sellel kevadel paistavad lood olevat teistmoodi. „Mägramaja on juurde saanud ühe ümmarguse uruava, Kadi tassib pessa kuivanud puulehti, kulu ja sammalt ning mägrapaar on oma tähtsate toimingute kõrval leidnud aega ka üksteiselt kirpe otsida ja oma kõhtu sügada,“ loetles Tiit Hunt märke mäkrade hoogustunud pereelust.

Mäkrade jooksuaeg on juunis-juulis, ent see võib kesta ka pikemalt. Pojad sünnivad tavaliselt märtsis-aprillis, nii et pole võimatu, et väikesed mägrad on juba urus sündinud. Nii nagu karu, sünnitab ka mäger pojad üle aasta. Sündinud pojad saavad nägijaks alles ühe kuu vanuselt ja umbes kahekuusena hakkavad nad uru suu ümber paterdama. Jätka lugemist »

Külauudiste lugejad eelistavad rahvusloomana mäkra

Mäger. Foto: www.pildialbum.ee

Olgugi, et viimasel ajal on aktiviseerunud siilile kui rahvusloomale poolehoidjad, näitas kylauudis.ee lugejaküsitlus, et mäkra eelistatakse siiski rohkem.

Kokku vastas küsitlusele 188 inimest, neist 43 ehk 23 protsenti otsustaks rahvuslooma valides mägra kasuks. Siili pooldajaid leidus 31 inimest ehk 16 protsenti. Ilvest, keda üks sellise perekonnanime kandja juba rahvusloomaks kutsub, soosis 10 protsenti vastanuist.

Kõige rohkem aga ehk koguni 36 protsenti küsitluses osalenuist andis teada, et nemad ei soovi rahvusloomana näha mäkra, siili, ilvest, jänest, hiirt, hunti, metskitse, kobrast, hüljest, karu, rebast, jänest, põtra ega oravat, vaid hoopis mõnda muud looma. Aga millist, sellest pole kylauudis.ee-l esialgu veel aimugi.

Kes on potentsiaalne rahvusloom mäger? Jätka lugemist »