2018. aasta lind on metsis

Eesti Ornitoloogiaühing valis 2018. aasta linnuks metsise. Metsis on üks meie põlislooduse sümbolitest ja sobib hästi kandma aasta linnu tiitlit Eesti Vabariigi sajanda sünnipäeva aastal.

Metsisekukk Foto Jaanus Tanilsoo
Metsisekukk. Foto: Jaanus Tanilsoo

[pullquote]Ainult metsiste mängupaikade kaitse alla võtmine pole suutnud arvukuse langust pidurdada[/pullquote] Metsis ehk mõtus on Euroopa suurim kanaline, kelle iseloomuliku kehahoiaku ja sabalehvikuga siluett on ilmselt paljudele tuttav. Temaga looduses kohtumine muutub aga aina harvemaks, sest sarnaselt teistele põlismetsaliikidele on ka metsise arvukus märkimisväärselt langenud. Eestis hinnatakse kukkede arvukuseks 1100-1200 lindu.

Kõige rohkem kahju teevad metsistele metsade majandamine lageraietega, suur kisklussurve ning juba aastakümneid tagasi kuivendatud metsade järkjärguline muutumine metsistele sobimatuks. “Ainult metsiste mängupaikade kaitse alla võtmine pole suutnud arvukuse langust pidurdada”, sõnas Eesti Ornitoloogiaühingu metsise telemeetria projektijuht Ivar Ojaste. “Telemeetriauuringud näitavad, et metsised viibivad mängupaikades vaid 1-2 kevadkuud ning veedavad ülejäänud aja kuni 3 km raadiuses asuvates metsades, kus raiepiiranguid pole.”

Loe edasi: 2018. aasta lind on metsis

Martti Šorin: safari sõit Aidu karjääris oli eelarvamusest veel põnevam

Paarkümmend Sindi gümnaasiumi õpilast ja neid saatvad õpetajad nautisid vihmakeepides kõndides Peipsimaa imekaunist Kauksi randa ja uudistasid adrenaliini hulka tõstvaid Ida-Virumaa kaevanduskäike.

Põlevkivi lahtise kaevandamise ala Ida-Virumaal Foto Martti Šorin
Põlevkivi lahtise kaevandamise ala Ida-Virumaal. Foto: Martti Šorin

Sellel laupäeval tähistab oma kooli asutamise 180. sünnipäeva Sindi gümnaasium, kelle edukat tegevust on üleriigiliselt märgatud läbi aastakümnete väga mitmesuguste ettevõtmiste ja saavutustega. Viimase paari aasta kestel on Sindi gümnaasiumist ja tema vilistlastest kujunenud Külauudistele üks peamisi koostööpartnereid. Täna ilmutab 8. a klassi õpilane Martti Šorin ülevaatliku loo õppekäigust Peipsimaale ja Ida-Virumaale, mis oli ühtlasi preemiareis üleriigilisel konkursil “Minu klass tegutseb jätkusuutlikult” osalenud võitjatele. Martti Šorin ei kirjuta Külauudistele esimest korda.

Lummav ja ehmatav

Sindi Gümnaasiumi 8.A ja 9.A klassid käisid 10.-11.oktoobril õppekäigul Peipsimaal ja Ida-Virumaal. Märkimisväärsemad kohad ja tegevused olid Peipsi äärsed väikelinnad Mustvee ja Kallaste ning Kohtla Kaevandusmuuseumi külastus ja matk Aidu karjääris ja sõit lahtise autoga.

Loe edasi: Martti Šorin: safari sõit Aidu karjääris oli eelarvamusest veel põnevam

Lilled vajavad pidevat hoolt ja kaitset varganägude eest

Nii Sindis kui Paikusel on Kase aiandi hooldada kõik rippanumates ning kastides tänavapilti kaunistavad suvelilled.

Kardo Kase kastab Sindit kaunistavaid lilleampleid Foto Urmas Saard
Kardo Kase kastab Sindit kaunistavaid lilleampleid. Foto: Urmas Saard

Et suvelilled püsiksid kogu suve värskelt ilusatena, peab neid sageli kastma ja kindlate vaheaegade tagant väetama. Sindis tegutsev Kase aiand on lillelise silmailu ette kasvatanud, välja toonud ja püsivalt selle eest hoolt kandmas.

Sindis on õielisi ampleid ehk rippanumaid kolmekümne ringis, umbes sama palju ka lillekaste. Paikusel paarkümmend amplit rohkemgi, kaste paarikümne ümber. Kase aiandi perefirma agronoom Kardo Kase nimetab ennast tagasihoidlikult lihtsaks töömeheks, kes iga kolme päeva järel kõiki lilli kastmas käib. Selleks otstarbeks valmistas ta spetsiaalse agregaadi, millega saab hästi hõlpsasti kasta.

Lilletaimi on Sindis ja Paikusel kahesuguseid: surfiiniad ja pelargoonid. Surfiinia ehk ripp-petuunia õitseb väga pikaajaliselt. Kasvukohtadena sobivad nii poolvarjulised kui päikeselised paigad.

Loe edasi: Lilled vajavad pidevat hoolt ja kaitset varganägude eest

Algatati Sindi väliujula süvendustööde keskkonnamõju hindamine

Keskkonnaamet teatab Pärnu jões Sindi väliujula süvendustööde keskkonnamõju  hindamise avalikust väljapanekust ja avaliku arutelu toimumisest.

Sindi ujula veemõnusid nautimas Foto Urmas Saard
Sindi ujula veemõnusid nautimas. Foto: Urmas Saard

Kavandatava tegevuse arendaja on Keskkonnaagentuur, kes esitas Keskkonnaametile vee erikasutusloa taotluse Sindi linna ja Sauga valla territooriumidel asuvatel kinnistutel, Sindi paisust 550 meetrit ülesvoolu, Pärnu jõe põhja süvendi rajamiseks. Vee erikasutusloaga taotletakse Sindi linna väliujulas jõeala põhja süvendamist kõrguseni 0,5 m abs. See tähendab, et absoluutskaalas ehk meretaseme 0-st lähtudes jääks sealses paigas jõepõhi 0,5 m keskmisest merepinna tasemest kõrgemale. Süvendamise eesmärgiks on Sindi väliujula kasutatavuse tagamine ka pärast Sindi paisu muutmist kärestikuks. See saavutatakse süvendustööde mahus 46 000 m3.

Ujula piirkonnas on praegune jõe sügavus Sindi paisu minimaalse paisutustasemega ligikaudu 2,5 m (4,5 m abs). Sindi paisu kärestikuks muutmise järgselt alaneb veetase jões ca 1,5 meetrit. Sindi linnavalitsuse korralduse (23.02.2016 nr 54) kohaselt peab vee sügavus välisujulas olema vähemalt 2 m.

Loe edasi: Algatati Sindi väliujula süvendustööde keskkonnamõju hindamine

Majavärvimine ei tohtinud lepalinde häirida

Käesoleval nädalavahetusel võttis Sindis Raudtee tänaval elav majarahvas kümmekond aastat tagasi kinnisvara arendaja poolt kehvasti värvitud maja värvimise käsile ja häiris pisut ka räästakastis pesitsevate lepalindude pereelu.

Lepalind teel pesale Foto Urmas Saard
Lepalind teel pesale. Foto: Urmas Saard

Mai keskpaigas hakkas üks lind elutoa akna kohal räästakasti laudade vahelt sisse pugema. Vedas sinna oksi ja muid tuustakaid, mis mõnel juhul olid mõõtmetelt linnukesest endast pea paar korda suuremad. Püüdsin pildistada, aga lähedalt ei õnnestunud. Siis istusin kaameraga maja ette, aga enam ei tulnud. Läksin tuppa, et lind saaks rahulikumalt toimetada. Sombuste ilmade ja linnu kiire liikumise tõttu oli raske sulestiku värve eristada. Kehva foto järgi pidas harrastusornitoloog Eedi Lelov kõige tõenäolisemaks, et uueks naabriks võib olla lepalind. Varem kandis see lind ka aed-lepalinnu nime. Pärast esmast pildistamist ei näinud enam lindu kordagi toimetamas. Arvasin, et liigne häirimine peletas linnu mujale.

Siiski polnud asi nii hull. Sellel nädalavahetusel maja värvimisega algust tehes märkasin jälle, et lind pidevalt midagi nokavahel räästakasti kannab. Tegelikult on neid kaks. Nagu kirjandusest lugesin, siis hoolitsevad oma poegade eest nii emas- kui isaslind.

Loe edasi: Majavärvimine ei tohtinud lepalinde häirida

Sauga jõe ääres asetleidnud maalihe pealtnägija kirjeldusel

„Eile õhtupoolikul püüdsin jõe ääres kala, paar minutit pärast seitset kuulsin kohutavat müra. Ei saanud aru, mis toimub. Taganesin kiiruga jões tõusva vee eest. Mõne minutiga tõusis vesi umbes pool meetrit. Nägin usside musti selgasid väänlemas, olin hirmunud,“ jutustas Sauga valla Hirve elamurajooni elanik Larissa.

Maalihe sulges viivuks Sauga jõe, millest tõusuvesi kiiresti uuesti läbi murdis Foto Urmas Saard
Maalihe sulges viivuks Sauga jõe, millest tõusuvesi kiiresti uuesti läbi murdis. Foto: Urmas Saard

Larissa, kes oli 4. mail Pärnumaal Nurme sillast veidi allpool jõevoolu suure maalihke tunnistajaks, tuli täna kella kolme paiku uuesti looduse meelevalda uudistama. Ta võttis taskust mobiili ja täpsustas eelmisel päeval numbrile 112 tehtud kõne aega. „Helistasin kell 19.07 ja andsin toimunust teada. Ootasin päästeteenistuse tuleku ära. Nägin, et jõe vasakkaldal asunud parkla oli koos sellele veetud freespinnasega alla langenud.“ Ta kirjeldas, kuidas märkas tõusuvee eest taganedes padrikus madusid, aga polnud kindel, kas need olid rästikud või nastikud. „Vist ikka nastikud. Kõik oli nii ehmatav, et ei märganud moblaga mitte ühtegi pilti teha. Nüüd tulin pildistama,“ rääkis Larissa.

Üsna veepiiril on näha elektrikilpi ja püsti seisvat posti, mille otsas päikese patarei. Ilmselt pole seda algselt sellise kohapeale paigaldatud. Kogu kaadervärk on tervena koos maa libisemisega vee äärde nihkunud. Kohal kus jõekaldad maalihke tõttu kokku põrkusid, on praegu näha väikest koske vett pööritamas ja pritsmeid loopimas. Sealsamas näeb  suurt betoonist kaevurõngast.

Loe edasi: Sauga jõe ääres asetleidnud maalihe pealtnägija kirjeldusel

Jääratas pöörlemas Vana-Vigalas – mitte ainult

Jääratas pöörlemas. Fotod: Jaan Viska
Jääratas pöörlemas. Fotod: Jaan Viska

Jaan Viska

Möödunud suvi tõi üle Eesti külateatrid Vana-Vigalasse teatrit tegema. Tundus, et üks maakoht oli kuulus oma tegemiste poolest. Nüüd räägime looduse väest. Külm meisterdab pöörleva ratta Vigala jõel, mujalt, teistelt jõgedelt pole varem selliseid  teateid tulnud.

Arvatakse, et Ahja jõel olevat ka jääketast pöörlemas nähtud. Jääketta pöörlemispaik on pargi kagupoolses osas. Ühel pool jõge asub Vigala Sassi loitsukivi, teisel pool jõge Vana-Vigala ohvrihiis. Vana-Vigala piirkond asustati muinasajal. Hiied asuvad külade ümbruses, hiiest voolab välja üks allikas jõkke. On räägitud, et allikal oli ravivägi, olla saadud lahti kurjast ja haigustest. Kas pühapaiga vägi paneb vee jões pöörlema või hoopis siinpoolselt mõjutab loodust Sassi kultusekivi? Või on see ikkagi allikalise põhjavee toitega voolusängi omapära. Lisaks teeb jõgi veel järsu käänaku.

Loe edasi: Jääratas pöörlemas Vana-Vigalas – mitte ainult

Annely Akkermann: milleks meile bioloogiline mitmekesisus?

Bioloogiline mitmekesisus on inimkonna ühishuvi, sest bioloogiline mitmekesisus on tähtis evolutsioonile ning biosfääri elu alal hoidvate süsteemide toimimisele.

Annely Akkermann oma kodusaarel Kihnus Foto Urmas Saard
Annely Akkermann oma kodusaarel Kihnus. Foto: Urmas Saard

Eelseisval kolmapäeval, 23. novembril esineb Annely Akkermann Tartu ülikooli Pärnu kolledži väärikate ülikooli kuulajatele loenguga, milles kõneleb lähemalt elurikkuse kaitsest Eestis ehk sellest, kuidas elada loodusega kooskõlas.

Akkermann selgitab, et inimtegevuse tagajärjel on bioloogiline mitmekesisus märkimisväärselt vähenenud ning selle protsessi peatamiseks on vastu võetud juba 1992. aastal ÜRO keskkonna- ja arengukonverentsil bioloogilise mitmekesisuse konventsioon, mille Eesti ratifitseeris 1994. aastal.

Konventsioonist tuleneb ka kokkulepe, mis käsitleb elusrakke sisaldavate geneetiliselt muundatud organismide (GMOde) ohutut kasutamist ja piiriülest liikumist.

Samal konverentsil, mida nimetatakse ka Maa Tippkohtumiseks, võeti vastu programm Agenda 21, mille peamine sisu on keskkonna- ja arenguküsimuste käsitlus käesoleva sajandi maalimas, et vältida elukeskkonna degradeerumist ja elutähtsate ökosüsteemide kokkuvarisemist.

Loe edasi: Annely Akkermann: milleks meile bioloogiline mitmekesisus?

Ornitoloogiaühingul on nõuandeid lindude lisatoitmiseks

Saabunud talv on pannud linnusõbrad aegsasti muretsema tiivuliste toidulaua pärast. Et lindude eest hoolitsemine toimuks võimalikult oskuslikult ja teadmatusest tulenevaid vigu vältides, on kasulik panna tähele Eesti ornitoloogiaühingu nõuandeid.

Kärt raputab päevalilleseemneid lindude toidumajakese põrandale Foto Urmas Saard
Kärt raputab päevalilleseemneid lindude toidumajakese põrandale. Foto: Urmas Saard

Viimastel päevadel maha sadanud lumi saab jätkuvalt lisa ja ilmaprognoosi kohaselt langeb õhutemperatuur järjest madalamatele kraadidele. Ornitoloogide sõnul tuleb enamik meil talvel esinevaid linnuliike toime ilma inimese abita. Talvine toitmine võib hoopiski kahju teha, eriti veelindudele, keda toiduga siia jääma meelitatakse ja kes tõeliste külmade saabudes nälga ja jäälõksu jäävad. Kõik meil talvel esinevad veelinnud on rändlinnud ega vaja inimestelt lisatoitu. Lisatoitmisest on muidugi suur abi neile värvulistele, kes on otsustanud talvituma jääda.

Eesti ilmastikus on talvine lisatoitmine väikestele aialindudele oluline ja suurendab paljude lindude ellujäämisvõimalusi, eriti karmi külmaga. Sageli aitab isegi vähene toitmine. Ongi ju inimese pakutav vaid lisa-, mitte põhitoit, sest talvised aialinnud otsivad ka ise süüa.

Sageli avastavad toidulaua kutsumata külalised: tuvid, varesed või teised suuremad linnud, kes hõivavad kogu aluse ega lase väiksemaid ligi. Need linnud meil enamasti lisatoitmist ei vaja. Nende eemalhoidmiseks võib proovida teha toidumaja lennuava kitsamaks või kitsa servaga, kuhu suuremad linnud istuma ei mahu.

Loe edasi: Ornitoloogiaühingul on nõuandeid lindude lisatoitmiseks

Tänavuse sügise esimene lumi Sindis

Täna hommikuks jõudis kerge lumesadu katta ka Sindi rohelust.

Tänavuse sügise esimene lumi Sindis Foto Urmas Saard

Kell 9:00 näitas esimese korruse aknalaua all rippuv digitermomeeter välisõhu soojust +0,9 kraadi. Seepärast on lumi lörtsitaoline, aga vaatamata sulale muutub linn üheaegselt päeva valgenemisega ka ise järjest valgemaks.

Vaata pildigaleriid

 

 

 

 

 

Tänavuse sügise esimene lumi Sindis. Foto: Urmas Saard →

Loe edasi: Tänavuse sügise esimene lumi Sindis

Tavatult madal vesi Pärnu rannas

Jätkuvalt püsib veetase Pärnu lahes ja Pärnu jões, allpool Sindi paisu, tavatult madalal. Pärnu sadamas mõõdetavat veetaset saab pidevalt jälgida. Täna kell 21.00 oli näit -70 cm.

Pärnu rannaliival võib peaaegu kuiva jalaga jalutada kaugemale, kui kaunil suvepäeval vetelpääste lubaks suplejatel ujuda Foto Urmas Saard
Pärnu rannaliival võib peaaegu kuiva jalaga jalutada kaugemale, kui kaunil suvepäeval vetelpääste lubaks suplejatel ujuda. Foto: Urmas Saard

„Tallinna tehnikaülikooli meresüsteemide instituudi vanemteaduri Tarmo Kõutsi sõnutsi on sügiseti veetase Pärnus tavaliselt aasta kõrgemate killast ja madal veetase iseloomustab pigem maid ja juunit,“ vahendab Pärnu Postimees.

1976. a 14. oktoobril mõõdeti Pärnus -122 cm, mis on jäänud seni madalaimaks veeseisuks. Kõige kõrgemale tõusis vesi Pärnus 2005. a 9. jaanuaril, siis mõõdeti 275 cm üle nulli. Kui linna tungivat tõusuvett tekitab edela tuul, siis taganeva merevee põhjuseks on kirde- ja idakaarest puhuvad kestvad tuuled.

Tänased pildistamised on tehtud ajavahemikus 15.00 kuni 18.00, kui vesi langes -60-lt -65-le sentimeetrile.

Loe edasi: Tavatult madal vesi Pärnu rannas

Tuuleiilid jätsid jälgi maha ka Sindi linnas

Eilne tugev tuul jättis Sindis mitmel pool oksarisu maha, aga jaksas ka suuremat pahandust teha.

Tuulemurd Sindis Kooli tänaval Foto Urmas SaardKooli 2b korruselamu keskosa kohal kangutas tuul juuri rebides ühe puu kraavi pervelt välja ja langetas risti üle tee ladvaga vastu maja seina. Aknad jäid terveks, seega pääsesid elanikud halvemal juhul üksnes kerge ehmatusega. Juppiteks saetud tüve otstest näeb, et selle puu iga poleks olnud ka ilma tugevama tuuleta enam mitte eriti pikk. Tänavavalgustuse kaabel on samuti maas. Kas linnas veel mujalgi midagi tõsisemat juhtus, puudub praegu veel ülevaade.

 

 

 

Tuulemurd Sindis Kooli tänaval. Foto: Urmas Saard →

Loe edasi: Tuuleiilid jätsid jälgi maha ka Sindi linnas

Must-toonekurele pühendatud ELFi talguaasta suvehooaeg algas kolme toonekurepoja sünniga

Eestimaa Looduse Fondi (ELF) talgute must-toonekure aasta raames paigaldatud pesakaamera peategelastel koorusid kolm poega. Udusulis tibude teise elunädala tegemistele saab kaasa elada pesakaamera vahendusel.  Samas on värskelt avaldatud ning huvilistele kirja panekuks avatud ELFi suvised talgureisid.

Foto veebikaamera kuvatõmmis värskelt viieliikmeliseks saanud must-toonekure perest Karulas
Foto: veebikaamera kuvatõmmis värskelt viieliikmeliseks saanud must-toonekure perest Karulas

ELFi talgukorraldaja Jaanus Libeki sõnul tuuakse igal aastal talgute fookusse üks kaitset vajav liik, kelle heaks vabatahtlikud panustada saavad. ”Tänavu on eriline võimalus läbi talguhooaja teema-aasta peategelastele vahetult kaasa elada. Pesakaamera toob haruldase ja inimpelgliku must-toonekure kõigile huvilistele koju kätte ja innustab kindlasti veelgi enam oma panust andma,” kirjeldab Libek.

ELFi suvine talgukalender on tavapäraselt mitmekesine. “Juuni esimese poole oleme pühendanud metsisele, kelle heaks sünnib ELFi talgute ajaloo üks suurimaid ettevõtmisi, mille käigus otsivad vabatahtlikud tuhandetelt hektaritelt metsiseid ja nende tegevusjälgi. Juulis ja augustis ootavad talgulisi paljud väikesaared, samuti mitu uut sihtkohta. Esimest korda minnakse appi näiteks Võilaiule ja Viru rappa. Tänavune kõige eksootilisem talgureis viib aga lausa Valgevenesse,” tutvustas Libek.

Loe edasi: Must-toonekurele pühendatud ELFi talguaasta suvehooaeg algas kolme toonekurepoja sünniga

Tallinna loomaaed väärib sagedasemat külastamist

Täna külastas Sindi pensionäride toimekas seltskond Tallinna loomaaeda.

Tiiger Tallinna loomaaias Foto Urmas Saard
Tiiger Tallinna loomaaias. Foto: Urmas Saard

Märgatavad muutused

Kuigi minule veel pensionäride sooduspiletit ei müüda, olin väga rahul ka täispileti eest maksmisega ja eriti tänulik inimestele, kes ärgitasid kaasa minema. Kui mälu ei peta, siis viimati jalutasin loomaaias umbes kümmekond aastat tagasi. Mõned korrad ka varem ja päris väiksena viis esimest korda loomaaeda ema. Ainult siis asus loomaaed kusagil Kadrioru pargi serval Lasnamäe nõlva all. Esialgselt ajutisele maa-alale rajatud loomaaiast on mälestused väga hägusad. Selgemalt on meeles kaljukitsed kõrgel paekivijärsakul, miskipärast ka pruunid karud.

Kümmekond aastat on loomaaeda oluliselt muutnud. Esimest korda sisenesin Õismäe poolsest lääneväravast, mis avati Ehitajate teega külgnevas osas 2014. a kevadpühal. Samas asub ka veidi hiljem valminud Keskkonnahariduskeskus. Külastajad pääsevad loomaaeda läbi uue hoone avara fuajee, kus on hulk elekroonilise kontrolliga väravaid.

Loe edasi: Tallinna loomaaed väärib sagedasemat külastamist

Sindi tihastele valmistatakse pesakaste

Margus Ots, Eesti Ornitoloogiaühingu nõukogu esimees ja rasvatihase aasta koordinaator, õpetas Sindi gümnaasiumi vene õppekeelega algklasside õpilastele tihaste pesakastide valmistamist.

Margus Ots, rasvatihase aasta koordinaator, õpetab Sindi gümnaasiumis lindude pesakastide ehitamist Foto Urmas Saard
Margus Ots, rasvatihase aasta koordinaator, õpetab Sindi gümnaasiumis lindude pesakastide ehitamist. Foto: Urmas Saard

Elupõline linnuvaatleja Eedi Lelov õpetab esimest õppeaastat Sindi gümnaasiumis bioloogiat ja on viinud juba korduvalt Sindi noori linnuhuvilisi loodusesse. Õpetaja Jelena Oleštšenko oli väga huvitatud, et Lelov korraldaks ka tema üheteistkümnele õpilasele midagi lindusid tutvustavat. Samal ajal pakkus Margus Ots Pärnumaa õpilastelegi võimalust õppida pesakastide valmistamist, millest Lelov kohe kinni haaras ja rasvatihase aasta koordinaatori Sindi gümnaasiumisse kutsus.

„Rasvatihase aastal pani Keskkonnainvesteeringute Keskus õla alla ja toetas pesakastide ehitamist. Materjaliks kasutatakse ühe Tartumaa puidufirma jääke,“ selgitas Lelov. Pesakasti detailid olid eelnevalt täpsesse mõõtu saetud ja iga komplekt eraldi kilesse pakitud. Esimese pesakasti pani näitlikult kokku Ots. Seejärel jagas komplektid välja ja läkski kõrvulukustavaks kopsimiseks. Tegelikult tuli pesakaste ehitama rohkem kui üksnes 11 vene õppekeelega õpilast. Näis, et haamri hoidmisega tulid kõik hästi toime, sest näpu piha löömise karjatust polnud kordagi kuulda ja kastid said kenasti valmis.

Lelov ütles, et kastid pannakse järgmisel nädalal üles.

Loe edasi: Sindi tihastele valmistatakse pesakaste

Rändlinnud vajavad puhkust ja rahu

Kätte on jõudmas aasta magusaim aeg lindude vaatlemiseks ja pildistamiseks.

Põhjalast pärit suur-laukhaned, Anser albifrons, Audrus Foto Urmas SaardEesti Ornitoloogiaühingu hariduse ja teavituse projektijuht Riho Kinks juhib tähelepanu, et Eestisse on saabumas miljonid pesitsejad ja läbirändajad. Paljud neist on läbinud tuhandeid kilomeetreid siia tagasi jõudmiseks, paljud peavad siit veel sama pika maa edasi lendama. Kõik nad on meile jõudes päris väsinud ning soovivad rahulikult puhata ja keha kinnitada. Eesti Ornitoloogiaühing palub lindude vaatlemisel ja pildistamisel käituda vastutustundlikult ning mõelda eelkõige lindude heaolule. Enne tegutsemist tasub mõelda, kas lindude lenduajamine või häirimine on väärt saadud emotsiooni või fotokaadrit.

 

 

Põhjalast pärit suur-laukhaned, Anser albifrons, Audrus. Foto: Urmas Saard →

Eedi Lelov: SG võistkond sai kirja 49 erinevat linnuliiki

27. märtsil toimunud linnade linnuvaatlusel osales kahekümne Eesti linna hulgas ka Sindi oma viieliikmelise SG nimelise võistkonnaga, märgates ajavahemikul 06:10 kuni 11:45 ühtekokku 49 linnuliiki.

Lagled Pärnu jõel ülalpool Sindi ujulat Foto Urmas Saard
Lagled Pärnu jõel ülalpool Sindi ujulat. Foto: Urmas Saard

Eile oodati Eesti linnadest kõiki linnusõpru osalema linnade linnuvaatlusel, mis kestis alates hommiku viiest kaheksa tunni kestel. Määratud aja piires pidi üles leidma võimalikult palju linnuliike, et selgitada varakevade liigirikkaim Eesti linn. Uudise avaldamise ajaks polnud veel üleriigilised tulemused selgunud, aga juba täna õhtul näeb kõiki andmeid siit. Eelmisel aastal saadi kõige enam liike kirja Pärnus (88). Eilsega kokku on linnade linnuvaatluseid korraldatud 15 aastat.

Tänavu kuulusid Sindi linna SG võistkonda Anette Pattik 7a, Ats-Tobias Pikk 7a, Karl Juhan Tamman 8a, Raivo Endrekson  – gümnaasiumi 1989. a vilistlane ja Eedi Lelov, ja sama kooli progümnaasiumi bioloogiaõpetaja.

Sindis oli päiksetõusu ajal väga udune ja linde märgati üksnes kuulmise põhjal. Lelov ja Endrekson on suurte kogemustega harrastusornitoloogid. Mõlema tähelepanuvõime lindude märkamisel on hämmastavalt hea. Lelov ütles, et tegi esimesed märkmed lindude kohta kuuendas klassis. Aasta oli siis 1966 ja isegi kuupäev on meeles, 19. august.

Loe edasi: Eedi Lelov: SG võistkond sai kirja 49 erinevat linnuliiki

Lihavõtte linnuvaatluspäevad viiakse läbi eeloleval nädalavahetusel

26.-27. märtsil on traditsioonilised lihavõtte linnuvaatluspäevad, mida Eesti Ornitoloogiaühing korraldab alates 1998. aastast.

Tuvi Foto Urmas Saard
Tuvi. Foto: Urmas Saard

Neil päevil kutsutakse kõiki kevadet nautima ja ümbritsevale linnuelule tähelepanu pöörama. Vaatluspäevadel osalemiseks võib kas või aknast koduaia lindude tegutsemist jälgida või minna lühemale või pikemale linnuretkele. Linnutundmise oskus ei ole osalemisel tähtis. Kokkuvõtete tegemiseks palutakse kõik tuttavad kuuldud ja nähtud linnuliigid ja nende ligikaudse arvu kirja panna ning edasta tulemused hiljemalt 31. märtsiks Eesti Ornitoloogiaühingule. Seda saab teha vaatluspäevadel avatavas veebiankeedis või saata postiga aadressil Veski 4, 51005 Tartu.

Lihavõtte linnuvaatluspäevade raames toimub sel aastal 27. märtsil ka mõningase võistlusmomendiga linnade linnuvaatlus. Sellest on samuti oodatud osa võtma kõik linnusõbrad. Kaasalöömiseks tuleb endale leida vähemalt üks seltsiline, valida sobiv Eesti linn ning ajavahemikus kell 5-13 selle piires üles leida võimalikult palju linnuliike. Kohatud linnuliikide nimekiri tuleb edastada juba samal päeval hiljemalt kell 16 aadressil tarvo.valker@gmail.com või selle võimaluse puududes telefonil 5393 2684. Linnade linnuvaatluse tulemusena selgitatakse välja varakevade kõige liigirikkam Eesti linn.

Linnade linnuvaatluse lõplikud tulemused teeme teatavaks juba 27. märtsi õhtul hiljemalt kell 19. Lihavõtte linnuvaatluspäevade esialgsed tulemused avaldame 28. märtsi õhtul ning lõpliku kokkuvõtte 5. aprillil. Lisateave: riho.kinks@eoy.ee, 508 6690.

Suvine aialinnupäevik alustab taas!

Loodushuvilised on oodatud liituma Eesti Ornitoloogiaühingu harrastusteaduse projektiga Suvine aialinnupäevik, mis alustab täna oma kolmandat hooaega. Aialinnupäeviku eesmärk on üheskoos loodusvaatlejatega jälgida meie aedades pesitsevate linnuliikide leviku ja pesitsusedukuse muutusi ning saada teadmisi aialooduse kohta tervikuna.

Linavästrik Foto Tiit Külaots
Linavästrik. Foto: Tiit Külaots

Suvise aialinnupäeviku veebirakendusse www.eoy.ee/aed saab igaüks luua oma isikliku aialinnupäeviku, kuhu saab kirja panna kõik aias kohatud ja pesitsevad linnud ning muud juhuvaatlused selgroogsete, kimalaste ning fenoloogiliste tähelepanekute kohta: millal hakkasid õitsema taimed ja millal ilmusid välja esimesed putukad. Kaardirakenduse abil saab jälgida teiste osalevate aedade tulemusi ning salvestada ja välja printida enda päevikusse sisestatud andmed ja elamused.

Mullu osales Suvise aialinnupäeviku projektis üle 670 loodushuvilise, kelle kogutud andmed näitasid, et aias pesitsevatele lindudele oli 2015. aasta üle ootuste edukas. Pikalt jahe ja tuuline kevad tekitas kartuse nigelast pesitsusaastast, kuid tegelikkuses ei erinenud mullusuvised pesitsusnäitajad 2014. aasta suvest. Küll oli märgata, et linnud alustasid pesitsemist keskmiselt pisut hiljem ja suve jooksul mitmekordselt pesitsevad linnud kasutasid seda võimalust agaralt. Suvise aialinnupäeviku projektis osalejate aedades oli keskmiselt 6,6 pesitsusjuhtu ja pesitses keskmiselt 4,3 liiki linde. Eesti rahvuslinnul suitsupääsukesel oli aga mullu viimase viie aasta kõrgeim pesitsusedukus: keskmiselt 4,33 poega pesas, aasta varem vaid 3,87.

Loe edasi: Suvine aialinnupäevik alustab taas!

Eedi Lelov: ‘ahvima’ on üks väheseid tegusõnasid, mis tuletatud looma nimetusest

Imbi Jalakas soovib lustakat ahviaastat ja põnevaid loenguid Sindi gümnaasiumi raamatukogus. Selleks puhuks on ta koostanud rikkaliku materjaliga õppestendi ja kutsunud vestlema Eedi Lelovi, kes asus käesoleval õppeaastal Sindi gümnaasiumis bioloogiat õpetama.

Eedi Lelov valmistub loenguks ahvidest ja inimestest Foto Urmas Saard
Eedi Lelov valmistub loenguks ahvidest ja inimestest. Foto: Urmas Saard

Kui kümmekond aastat tagasi võis Sindi gümnaasiumi raamatukoguhoidja Imbi Jalakas rõõmustada kooliraamatukogude kontrolli käigus tema kogule omistatud kõrgeima järgu üle, siis usutavasti saavad tänased õpilased olla sama rõõmsad ja rahulolevad kunagise taseme püsimise pärast. Eeskujulik tase ei tähenda üksnes fondi valikut ja suurepäraseid ruume, vaid ka pidevat õpilastega tehtavat tööd.

Millal see oligi, kui miljonite inimeste parimate lapsepõlvemälestuste hulka kuuluv kaisukaru tähistas ühes pehmete järeltulijatega oma auväärset sünnipäeva? Oli nagu eile, sest Jalakas tutvustas mänguasja sedavõrd meeldiva esitlusega. Mullu sügisel valmistas tunnustatud bibliograaf ülevaatliku stendi brittide teejoomise tavadest. Tema jutustust tuli kuulama Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriigi suursaadik Christopher Holtby, keda kuuldud jutt vaimustas sedavõrd, et kutsus raamatukoguhoidja Briti päevade raames korraldatud suursaadiku vastuvõtule. Koostatud stend aga rändas Tallinnas asuvasse suursaatkonda vaatamiseks.

Loe edasi: Eedi Lelov: ‘ahvima’ on üks väheseid tegusõnasid, mis tuletatud looma nimetusest

Piltuudis: vana-aasta viimasel päeval Pärnu rannas

Tänast vaadet, mida Pärnu linnakividel ei näe, korvab rannaliiva ja kinnikaanetamata mere vahel valendav viirg.

Pärnu rand aasta viimasel päeval Foto Urmas Saard
Pärnu rand aasta viimasel päeval. Foto: Urmas Saard

Samavõrd, kuidas langevad pügalad miinuskraadide suunas, eemaldub aegamisi meri kuldse liivaga rannast. Päeval kõikus alanev meretase vahemikus +25 kuni +15 cm üle keskmise ja jätkab Pärnu Sadama andmeil jätkuvat langust veel päris pikalt. Lainetuse tulemusena on külmunud liivale jäänud maha pesulaua pinda meenutav väli. Pesulaud on ammugi muutunud unustusehõlma kaduvaks tarbeesemeks, aga loodus pole vaatamata oma näilisele heitlikkusele midagi kõrvale heitnud.

Piki rannariba kulgevad üsna laiad lumised vaalud tekitavad mulje, nagu oleks üksnes selles laiuses lund sadanud. Nii see muidugi pole olnud, aga jäise õhu ja vee koostöömõjul on loodus loonud sedakorda väga huvitava vaatepildi. Lained loksuvad laisalt jää-äärele.

6. ja 7. detsembri kardetud veetõus jäi õnneks olemata. Õnneks läks ka uisutajatel, sest surfikeskuse juures olev madal ala jäi merevee taganemise järel kenaks madalaks veekoguks, mis ära jäätunult muutus ideaalseks liuväljaks.

Loe edasi: Piltuudis: vana-aasta viimasel päeval Pärnu rannas

Esimese jõulupüha jalutuskäik Pärnu rannaniitudel

Ilmaennustajatelt aegsasti lubatud paraja tugevusega tuul sundis mere suunas astujat pisut looduse vägevusega jõudu katsuma, aga ka mitte ülemäära pingutama.

Esimesel jõulupühal Pärnu rannas Foto Urmas Saard
Esimesel jõulupühal Pärnu rannas. Foto: Urmas Saard

Mai tänava kohal oleva linnuvaatlustorni mineku mõttest tuli siiski poolel teel loobuda, sest edelakaarest puhuv tuul paisutab üsna kerge vaevaga vee madalamatele rannaniidu aladele ja nii kattus jupike kergliiklusteedki merevoogude virvendusega. Kingadega läbi ei läinud ja ega kummikutestki poleks abi olnud, sest pärast märja teekonna läbimist polnud võimalik väga pikalt mööda kuiva asfalti astuda. Võibolla kalamehe säärikud oleksid jätnud linnuvaatlustornini jõudmiseks jalad kuivaks. Imestasin, et kõigest 90 cm üle keskmise taseme tähendab mõnes kohas juba randa pääsemise tõkendit. Surusin kootud mütsi uuesti sügavamalt pähe ja pöörasin merele selja.

Seadsin sammud keskranna poole. Tervise kohal olevate lõugaste peale viib kõrgem laudtee ja sellel seistes oli põnev vaadata lohesurfareid. Normaalsetel aastatel lasevad surfarid sobiva tuule korral detsembris ennast lohetrapetsil vedada lumelauaga mööda valgeid välju. Aga tänavune aasta on kõiges täiesti peapeale pööratud. Kui muidu on talvistel surfaritel lumelauariietus või tunked, siis nüüd kattis nende keha suvine kalipso. Sõiduks sobiv tuulekiirus on vahemikus 4 kuni 25 meetrit sekundis. Kusagil selle keskmes täna sõidetigi.

Loe edasi: Esimese jõulupüha jalutuskäik Pärnu rannaniitudel

Valged jõulud – kas jääbki soovunelmaks?

Sindis väga vähe sadanud lumi äratas lootust, et võibolla siiski ei jäägi talv taevasse

Lumesadu koduõuel Foto Urmas Saard
Lumesadu koduõuel. Foto: Urmas Saard

Iga-aastane unistuste küsimus: kas jõulud tulevad valged või mustad? Viimase puhul oleks õigem kõnelda küll rohelisest, sest koduõuel või pargialadel katab maad valdavalt hooldatud muru. Metsa all ja suurtel lagendikel on kõrge rohi koltunud ja pilt trööstitum. Varakult loojuv päike, mis pole pilvises taevas ka keskpäeval erilist valgust andnud, jätab enamiku aja ööpäevast hämaruse või kottpimeduse valda. Selles kogemuses kipub muidugi hing valgust igatsema ja küsima, kas jõulud saabuvad lumega või lumeta?

Värskel mahatulnud lumel on tundeid liigutav vägi. Täna sadas Sindis väga lühikest aega tihedat lörtsisegu, mis ühel hetkel muutus isegi laiadeks lumehelvesteks. Maa kattus õrnõhukese valge looriga, millest paistis läbi rohetav muru. Maa päris valgeks ei saanud ja puude oksad lume raskuse all ei pidanud painduma, aga ikkagi tekitas see vähene loodusekingitus märgatava elamuse. Astusin kaameraga õuele ja üritasin tabada enamat, kui loodus sel hetkel lubas näha.

Loe edasi: Valged jõulud – kas jääbki soovunelmaks?