Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

aprill 2019
E T K N R L P
« märts    
1234567
891011121314
15161718192021
22232425262728
2930  

Aasta lind 2015 on viu

Möödunud nädalavahetusel kuulutati Eesti Ornitoloogiaühingu avatud suvepäevadel välja aasta lind 2015, kelleks on viu. Sageli võib näha kullilisi puudel, postidel ja heinapallidel istumas või taevas keerlemas, kuid miks nad seda teevad ja millised neist on viud? Nendele ja paljudele teistele küsimustele saab vastuseid viuaastal 2015.

Eestis võib kohata kolme liiki viusid. Meie arvukaim ja seetõttu üks tuntumaid kullilisi hiireviu, põneva ja varjatud eluviisiga herilaseviu ning talvituv karvasjalg-viu ehk taliviu on välimuselt väga sarnased, kuid eluviisidelt küllalt erinevad linnuliigid. Just seetõttu pööratakse viuaastal tähelepanu nii viude eluviisi tutvustamisele kui ka nende eristamisele üksteisest ja teistest röövlindudest.

Eesti Ornitoloogiaühing valib aasta lindu alates 1995. aastast ning viud on järjekorras kahekümne esimesed. Aasta linnu valimise eesmärk on tutvustada avalikkusele üht Eestis esinevat linnuliiki või liigirühma ning kaasata loodushuvilisi selle liigi uurimise ja kaitse tegevustesse. Varasemate aasta lindudega saab tutvuda EOÜ kodulehel www.eoy.ee/aastalind. Käesoleva aasta linnu jäälinnu tegemistes saab kaasa lüüa lehel http://www.eoy.ee/jaalind/

Allikas: Eesti Ornitoloogiaühing

Ornitoloogiaühing kutsub huvilisi linnutornidesse

10.-11. mail toimuvad rahvusvahelised rändlindude päevad. Eesti Ornitoloogiaühing kutsub sel puhul kõiki linnuhuvilisi pühapäeval, 11. mail tornide linnuvaatluspäevale. Linnuhuvilisi ootavad sellel päeval vaatlustornides üle Eesti juhendajad, kellega saab koos linde vaadelda ja täiendada oma teadmisi piirkonna linnustikust. Igas tornis peetakse ka liiginimekirja ning selgitatakse välja Eesti linnurikkaim linnuvaatlustorn.

Juhendajaga tornide asukohad, külastusajad jm leiad EOÜ kodulehelt http://www.eoy.ee/node/773. Linnutorne külastada soovivad huvilised end eelnevalt registreerima ei pea. Ilma juhendajata vaatlustornides võib linnuvaatlust ja liiginimekirja teha ka omal käel. Sel juhul tuleb vaatlustulemused edastada koordinaator Mariliis Märtsonile pühapäeval hiljemalt kell 17 e-postiga aadressil mariliis.martson@gmail.com. Kirja tuleb panna vaatluse koht ja kellaaeg, kohatud liikide nimekiri, vaatlejate nimed või arv ning kontaktisiku telefon.

Allikas: Eesti Ornitoloogiaühing

Algas nurmkana ehk põldpüü aasta

Eesti Ornitoloogiaühing valis 2013. aasta linnuks nurmkana, keda tuntakse ka põldpüü nime all. See väikese kodukana mõõtu lind elab peamiselt kultuurmaastikus ning tegutseb sageli talude, lautade ja muu inimasustuse läheduses.

Vaatamata sellele ei teata nurmkanade eluolu kohta kuigi palju. Eestis arvatakse seda liiki pesitsevat 4000 – 8000 paari, kuid uuemad loendusandmed näitavad, et nurmkanade arvukus on väga tugevalt langenud.

Alanud aastal on kavas meedia ja loodusõhtute vahendusel nurmkana inimestele tuttavamaks teha ning koos linnusõprade abiga selle liigi elust rohkem teada saada. Selleks ootame teateid kohatud nurmkanadest. Seda saab teha aasta linnu kodulehel, nutitelefoniga ka otse vaatluskohalt. Nurmkana käekäiku ning talviste salkade ja pesakondade suurust aitab aga selgitada küsitlusankeet. Lisaks on plaanis nurmkanade talvisesse toitmiskohta paigaldada veebikaamerad ning uurida, kes käib nende lindude pesi rüüstamas. Nurmkanast ja osalusvõimalustest saab lähemalt lugeda aasta linnu kodulehelt www.eoy.ee/nurmkana.

Nurmkana on 19. aasta lind. Aasta linnu valimise eesmärk on tutvustada avalikkusele üht meil esinevat linnuliiki või liigirühma ning kaasata loodushuvilisi aasta linnu uurimise ja kaitse tegevustesse. Varasemate aasta lindudega saab tutvuda Eesti Ornitoloogiaühingu kodulehel www.eoy.ee/aastalind.

Allikas: Eesti Ornitoloogiaühing

Tulevased külalised

Vanima viupesa leidmisest möödub varsti 30 aastat

Hiireviu näitamas tiibade maksimaalset siruulatust. Foto: Remo Savisaar, blog.moment.ee

1984. aasta 25. märtsil kell 9.23 Neeruti „mägedes” leitud kullilise, märtsilind hiireviu pesa on jätkuvalt heas seisukorras ja oli sel aastal jälle viude poolt asustatud.

Käesoleval aastal sirguvad kullipesas suurem õde ja väiksem vend, mõlemad olid 7. juulil juba täissulis ja istusid pesa lähedal külgoksal. Pesal hakkab lähenema juubel – 30 aastat, mis on ühe viupesa jaoks väga suur number ja omalaadne ornitoloogia rekord.

Pesa juubeli auks on plaanis pikem kirjatöö „Kolmkümmend”, mis võtab kokku kolmekümneaastase pesaloo.

Marek Vahula, marekult.blogspot.com

Käinas räägitakse niidurüdi kaitsest

Esmaspäeval, 5. märtsil kell 16.30 toimub Käina Huvi- ja Kultuurikeskuse (Mäe 2, Käina) suures saalis niidurüdi elupaiganõudlust ja ohutegureid tutvustav seminar liigi tähtsaimate pesitsusalade hooldajatele.

Seminari eesmärk on anda ülevaade niidurüdi käekäigust meie rannaniitudel, liigi bioloogiast ja kaasaegsematest uuringutest. Pikemalt räägitakse niidurüdi elupaiganõudlusest ja hooldusmeetmetest, mida pesitsusalade majandamise juures tuleb kõige enam silmas pidada. Seminaril analüüsitakse hooldustegevusega seotud probleeme ning arutletakse, mida saaksid hooldajad edaspidi liigi käekäigu parandamiseks ette võtta. Seminari korraldavad MTÜ Läänemaa Linnuklubi, Naturewalk OÜ ja Keskkonnaamet.

Lisainfo: Tarvo Valker, tarvo.valker@gmail.com 5393 2684

Sõrves nähti esimest lõokest

Saaremaal Sõrve sääre tipus elav linnumees Mati Martinson vaatles sel nädalavahetusel esimest varakult saabunud põldlõokest, edastab Eesti Päevaleht.

Martinsoni sõnul jõudis kevade­kuulutajast suleline pärale edelatuulte toel, kasutades üle Gotlandi saare kulgevat põhirännuteed.

Kuna selgetel päevadel kütab päike õhu juba kevadiselt soojaks, on osa linde ka hääle valla löönud. „Täna laulsid nii õõne- kui kaelustuvid, samuti hakkasid metsvindid laulma,” rääkis Martinson. Saaremaal Nasvas nähti eile ka nelja kuldnokka.

Üle Eesti on maapind alles paksu lumekasukaga kaetud ja praegu saabuvaid esimesi kevadekuulutajaid ootavad ees suhteliselt karmid tingimused. Lõokesed käivad talvitamas Lääne-Euroopa maades, Aasia lõu­na­osas ja Põhja-Aafrikas. Pe­sa­paikadesse hakkavad nad tavaliselt saabuma varakevadel pä­rast esimeste lumevabade laiku­de teket, sageli juba veebruari lõ­pus. Lõokeste massiline ränne läheb tavaliselt lahti märtsi lõpus.