Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Nädala foto

Porgandipere keerulised suhted.

Vaata teisi nädala fotosid!

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

september 2017
E T K N R L P
« aug    
 123
45678910
11121314151617
18192021222324
252627282930  

Pille Pärnjõe vastab raudtee ohutust puudutavatele küsimustele

Pärnumaa päästeõppus tõstatab küsimusi ohutuse kohta raudteel. Küsimustele vastab Pille Pärnjõe, Elroni ohutusjuht.

Pille Pärnjõe, Elroni ohutusjuht

Pille Pärnjõe, Elroni ohutusjuht

Täna, 27. oktoobri lõuna ajal toimus Pärnumaal Pulli külas Pulli-Urge raudtee vanal ülesõidukohal Lääne päästekeskuse juhitud õppus, millest võtsid osa Elroni, politsei, kiirabi ja pääste meeskonnad. Õppusel harjutati ametkondade ja ettevõtete vahelist koostööd, kus kõik osapooled said lihvida oskusi oma tööspetsiifikast lähtuvalt.

Päästeõppusel mängiti läbi olukord, kus õnnetusse satuvad reisirong, ohtlikku ainet vedav veok ja kaks sõiduautot. Ohtlikku ainet vedava veoki tsistern hakkas lekkima, üks sõiduauto paiskus saadud löögist kraavi, teine jäi sõiduteele. Reisirong jäi seisma õnnetuskohast 100 m kaugusel ja rongis viibivate reisijate seas oli legendi kohaselt vigastatuid.

Milliseid raudteeohutusnõudeid Elron täidab?

Pille Pärnjõe: Elronis kehtib raudteeveo-ettevõtja ohutusjuhtimissüsteem, mis kaasab suure osa ettevõtte protsessidest raudteeohutuse teemadega tegelema. Ohutusjuhtimissüsteemi aluseks on Euroopa Liidu ohutusdirektiiv, sellest juhinduvad oma töös lisaks Elronile ka kõik teised Eesti raudtee-infrastruktuuri ettevõtted.

Jätka lugemist »

Põlva maakonna liikluskomisjon kogub infot liiklusohtlikest kohtadest

Põlvamaa liikluskomisjoni esimees on Põlva maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Rutt Riitsaar ja aseesimees Maanteeameti Lõuna regiooni hooldevaldkonna juht Tiit Valt. Lisaks kuuluvad komisjoni Maanteeameti Lõuna regiooni liikluskorralduse osakonna peaspetsialist Mati Võrklaev, Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo Põlva politseijaoskonna patrulliteenistuse vanemliikluspolitseinik Toomas Lihtmaa, Põlva maavalitsuse arengu-ja planeeringuosakonna nõunik Mikk Mehilane, Põlva vallavanem Georg Pelisaar ja Ahja vallavanem Peeter Sibul

Möödunud teisipäeval, 16. detsembril kogunes maavanema juures esmakordselt Põlva maakonna liikluskomisjon. Esimesel kohtumisel räägiti maakonna liiklusohutusest üldisemalt, komisjoni töökorraldusest ja esialgsetest tegevusplaanidest.

Riiklikus liiklusohutuse programmis on eesmärgiks seatud 2020. aastaks vähendada liiklussurmade arvu kaks korda. Põlvamaal on käesoleval aastal liikluses hukkunud neli inimest, seejuures kolm neist olid joobes. Alkoholi kuritarvitamisega paistab Põlvamaa üleriiklikus statistikas silma ning peamise turvalisuse probleemina on seda tõstatatud ka varem. Teine oluline Põlvamaa liiklusohutuse mõjutaja on maakonna teedel sõitvate raskeveokite suur osakaal.

Liiklusõnnetustes on ühed haavatavamad osapooled jalakäijad ning sageli on just need õnnetused ka raskemate tagajärgedega. Jalakäijate ohutusele keskendus ka Maanteeameti Lõuna regiooni hooldevaldkonna juht Tiit Valt, kes rääkis ülekäiguradade ja -kohtade rajamise põhimõtetest ning tutvustas Põhjamaade uuringu tulemusi, mis näitavad, et ohutumad on need ülekäigukohad, kus jalakäijal pole eesõigust ning ta peab ise oma ohutuses täielikult veenduma. Tähistatud ülekäiguradadel, kus jalakäijal on eesõigus, on inimesed valmis, oma turvalisuses täielikult veendumata, teele astuma ning seetõttu on ka õnnetused neis paigus sagedasemad.

Jätka lugemist »

Liiklusohutuse aktsioon “Me hoolime ja märkame”

1. oktoobril 2014 algusega kell 10:30 toimub Võru maakonna lasteaedadele suunatud liiklusohutusele suunatud aktsioon “Me hoolime ja märkame”. Aktsioon viiakse läbi koostöös politsei-ja piirivalveameti, maanteeameti, Võru maavalitsuse ja Võrumaa omavalitsuste liiduga.

Aktsioon toetab maanteeameti ja politsei- ja piirivalveameti, 29. septembril algavat ühiskampaaniat, mis kutsub inimesi üles end kaasliiklejatele nähtavaks tegema.

1. oktoobril kell 10:30 oodatakse samaaegselt kõiki maakonna lasteaedade lapsi tänavatele liiklema. Kõikide maakonna lasteaedade juures tutvustavad liiklemise reegleid politseiametnikud, abipolitseinikud, Maanteeameti ennetustöötajad ning Kodutütarde Võrumaa ringkond ja noorte kotkaste Võrumaa malev.

Aktsiooniga soovitakse juhtida liiklejate tähelepanu asjaolule, et lisaks koolilastele tulevad sügisel liiklusesse ka kõige väiksemad – lasteaialapsed, kellega tuleb samuti arvestada.

“Lapsele on oluline hea eeskuju, ja seda mitte täiskasvanute jagatavates sõnades, vaid nähtavates tegudes. Kui lasterühma saatjal on enda paremini nähtavaks tegemiseks seljas ohutusvest, siis ka lapse vanemad võiksid väiksematele anda head eeskuju ja varustada end helkuriga või miks mitte niisamuti ohutusvestiga,” soovitas kampaania üks eestvedajatest noorsoopolitseinik Elar Sarik.

Unearstid võitlevad liiklusohutuse nimel

sleeping-in-car1-300x1994. oktoobril toimub Tallinnas konverents teemal “Ära istu unisena autorooli!”, mis on osa üleeuroopalisest teavituskampaaniast “Wake Up Bus”. Samal päeval stardib Portugalist Unebuss, mis läbib mitmeid Euroopa riike jõudes 15. oktoobriks Brüsselisse, kus toimub Euroopa Parlamendis sümpoosium unisuse teemal autoroolis.

Liiklusstatistika andmetel esineb Eesti teedel liiklussurmasid rohkem kui paljudes teistes Euroopa riikides. Uuringud näitavad, et 35 protsenti liiklusõnnetustest on tingitud autojuhi ebapiisavast või halva kvaliteediga unest, sellega seonduvast reaktsioonikiiruse aeglustumisest, roolis tukastamisest või magamajäämisest.

“Unisena autojuhtimine on väga ohtlik, vähemalt sama riskantne kui joobes juhtimine. Seni on autoroolis tähelepanu häirumist seostatud ületöötamisega ning kahjuks liiga sageli ei oska väsimusega harjunud autojuht endal unehäiret kahtlustada,” selgitab Põhja-Eesti regionaalhaigla kopsuarst-unearst, Eesti Unemeditsiini Seltsi president Erve Sõõru. “Seetõttu saavad abiks olla pereliikmed, töökaaslased ja meditsiinisüsteem. Seadusandluse poolelt on samuti ootamas vajalikud muudatused. Näiteks on Euroopa Komisjoni liikuvuse ja transpordi direktoraat alustanud uneapnoe kui liiklusõnnetuste riskiteguri lisamisega seadusandlusesse.”

Tallinnas toimuval konverentsil “Ära istu unisena autorooli!” kõneldakse väsimuse ja unisuse mõju ulatusest liiklusohutusele, liiklusseadusest, juhile kehtestatud terviseseisundi nõuetest, senisest statistikast Eesti liikluskindlustuse fondi, politsei- ja piirivalveameti ja maanteeameti andmetel, unisuse käsitlemisest perearsti visiidil ning unemeditsiini rollist unehäirete avastamisel ja unisuse vähendamisel. Väsimusega toimetulekust räägivad autoettevõtjad ja oma katsumustest pajatab aastaid unisusega võidelnud kutseline autojuht. Lisaks käsitletakse Soome kogemusi unehäiretega tegelemisel.

“Teavituskampaania eesmärk on tuua konverentsil kokku huvigrupid, et teadvustada laiemal tasandil teema tõsidust ja arutada varjatud unisusega tegelemise võimalusi Eestis. Lisaks peatub 7.-11. oktoobril Unebuss viies suuremas Eestimaa linnas – Tartus, Rakveres, Tallinnas, Pärnus ja Viljandis -, et anda sõidukijuhtidele võimalus end tasuta testida ja spetsialistidelt nõu küsida,” selgitab Erve Sõõru.

Lisainfo Unebussist.

Euroopa Uneuurijate Seltsi poolt algatatud kampaaniat korraldab Eestis  Eesti Unemeditsiini Selts koos paljude abilistega. Kampaaniat toetavad maanteeamet, politsei-ja piirivalveamet, transpordi ametiühing, Eesti Rahvusvaheline Autovedajate Assotsiatsioon, Autoettevõtete Liit, Põhja-Eesti regionaalhaigla, Tartu ülikooli kliinikum, Mae Pindmaa unekliinik, OÜ Resmed Finland, OÜ Hansa Medical.

Võru ohutusmess “Armasta Elu” õpetab ohutult elama

Laupäeval, 7. septembril leiab Võru kesklinnas aset ohutusmess “Armasta Elu”, kus päeva jooksul on võimalik jälgida ja jäädvustada jõustruktuuride demonstratsioonesinemisi, simulaatoritel toimuvat, noorjuhtide vigursõitu ja teisi tegevusi.

Ohutusmessi sündmuspaigad on Kesklinna park, Vabaduse väljak ja Lembitu tänav. Päev avatakse kell 11 Kesklinna pargis, kuhu on koondatud lastele mõeldud tegevused.

“Põnevust pakkuvad demonstratsioonesinemised toimuvad Vabaduse väljakul, kus muuhulgas näidatakse avarii teinud autosse lõksu jäänud inimese päästmist, süttinud auto kustutamist, tehakse turvapadja ja mootorratturi turvavesti katseid ja palju muud,” rääkis linnavalitsuse arendusnõunik Tiina Hallimäe.

Lembitu tänavale on algajate juhtide sõiduoskuste testimiseks üles seatud vigurrada. Ohutusmessi täpsema ajakava leiab aadressilt http://www.voru.ee/ArmastaElu_kava.pdf Jätka lugemist »

Võrus õpetatakse Euroopa koostöö päeval ohutult liiklema

Tähistamaks Euroopa koostöö päeva ning ajendatuna ESTLATRUS TRAFFIC projektist korraldatakse Võru linnas hea koostöö tunnustamiseks liiklusohutusele suunatud päev „Ohutult on ohutu!“. Üritus toimub reedel, 21. septembril kella 13–15 Kesklinna pargis. Üritusel selgitatakse kuidas ohutult liigelda nii jalakäijana kui ka rattaga. Võru Linnavalitsuse arendusnõuniku Tiina Hallimäe sõnul on üritus suunatud peredele, eelkõige noortele jalgratturitele.„See tähendab, et kõik, kellel on jalgratas, saavad kontrollida, kas kõik ohutuks liiklemiseks vajalikud vahendid on õigesti paigaldatud. Kui juhtubki, et mõni kodarahelkur on puudu, siis maanteeamet on välja pannud hea koguse helkureid, millega saab rataste varustust täiendada,“ rääkis Hallimäe.

Hallimäe lisas, et Kesklinna parki on üles seatud ka erinevad keskused: G4S juhendab jalgrattureid, kuidas turvaliselt rattaid hoidlasse, puu või posti külge kinnitada, Hawaii Expressi ja politseinike juhendamisel kontrollitakse, kas ratastel on kõik ohutuks liiklemiseks vajalikud helkurid olemas ja õigesti paigaldatud, räägitakse kuidas õigesti kiivrit pähe panna. Võrumaa Autokool juhendab, kuidas õigesti turvavööd kinnitada ja peatuge sättida, ning Eesti Punane Rist räägib esmaabist õnnetuste puhul.Lisaks maalivad õpilased koolide läheduses asuvatele kõnniteedele ettevaatlikkusele suunatud hüüdlauseid.

Jätka lugemist »

Rattaretk „Tahan sõita ohutult!“ sõidab sel aastal Viljandi-, Valga- ja Pärnumaal

Juba kaheteistkümnendat aastat järjest korraldavad Eesti Post, Politsei- ja Piirivalveamet, Falck Autoabi, Coca-Cola Hellenic ja Regio ühist rattaretke, et teadvustada rattaga ohutult liiklemist ja liikluskeerises toimetulemist. Kaheteistkümne aasta jooksul on Maanteeameti andmete kohaselt hukkunud liikluses 166 jalgratturit.

Ohutut liiklemist propageeriv ühisüritus „Tahan sõita ohutult!” toimub sel aastal 6.–7. juulil, retkele stardib ligemale sada ratturit. Tänavu sõidetakse umbes 200 kilomeetrit Viljandi-, Valga- ja Pärnumaa teedel, kogu teekonna vältel külastatakse kohalikke postkontoreid, piirivalvekordoneid ja tehakse koostööd Politsei- ja Piirivalveameti esindajatega. Heaks tavaks on saanud, et iga läbitava omavalitsuse territooriumil sõidavad retke kaasa kohaliku võimu esindajad. Retk algas täna ennelõunal kell  11 Viljandist ning retke avas Viljandi maavanem Lembit Kruuse. Jätka lugemist »

Karlova Selts kutsub Karlovas kergelt liikuma

Karlova Selts palub karlovlaste abi, et kaardistada võimalusi kuidas muuta Karlova tänavaid paremaks ja ohutumaks kõigile ning vähendada läbivat autoliiklust Karlova elutänavatel.

Tänavad moodustavad olulise osa avalikust linnaruumist. Tänavatel liigutakse ühest kohast teise, käiakse jalutamas kahe- ja neljajalgsete sõpradega, vesteldakse naabritega, mängitakse, joostakse ja sõidetakse jalgrattaga. Kui hästi me end tänaval tunneme sõltub tänavaruumi kvaliteedist – kõnniteede laius ja siledus ning takistuste olemasolu, aga ka sõidukite liikluse hulgast ja kiirusest tänaval. Sellest sõltub müra, heitgaasid ja liiklusturvalisus tänaval. Selleks, et mootorsõidukite liiklust linnatänavatel hoida võimalikult väiksena on oluline tõsta tänavaruumi kvaliteeti kergliiklejate jaoks.

“Palume karlovlaste abi, et kaardistada võimalusi kuidas muuta Karlova tänavaid paremaks ja ohutumaks kõigile ning vähendada läbivat autoliiklust Karlova elutänavatel. Laekunud ettepanekud edastatakse Tartu linnavalitsusele ja volikogule”, kirjutatakse kodulehel. Karlova Selts koos Eesti Rohelise Liikumisega seisavad selle eest, et tõstatatud probleemid ka lahenduse leiaksid. “Palun vastake 6-le küsimusele Karlova liikluskorralduse kohta ja andke oma hinnang mõne Karlova tänava või marsruudi kvaliteedi kohta jalakäija seisukohast.”
Küsimustiku ning lisainfot leiab siit.

Jääteede rajamine peatab ajutiselt laevaliikluse

Seoses kavandatavate riiklike jääteede rajamisega peatab Veeteede Amet Maanteeameti taotluse alusel ajutiselt alates 16. veebruarist 2012 kella 00-st laevaliikluse Väinameres Virtsu–Kuivastu laevateest põhja poole, Rohuküla–Heltermaa laevateest lõuna poole ja Sõru–Triigi laevateest ida poole jääval merealal ning Liivi lahel Munalaid-Kihnu laevatee alal. Lisainfo jääteede rajamise kohta Maanteeametist.

Allikas: Veeteede Amet

Maanteeameti Ida regioon ja Ööjooks panustavad kooliealiste liikumisturvalisusse

Terve Rakvere Liigub liikumissarja instruktor Moonika Pilli jagamas helkureid kingituseks sarjas osalejatele.

Eesti Ööjooksu toimkond koostöös Maanteeameti Ida regiooniga alustab neljapäeval kahenädalast teavituskampaaniat Virumaa ja Järvamaa koolides, et muuta pimedal ajal liikumine turvalisemaks.
Maanteeameti Ida regioon ja Ööjooks külastavad 12. jaanuarist Virumaa ja Järvamaa suurimaid koole ja avaliku sektori ametiasutusi, jagades kahe nädala jooksul teavitust nähtavaks olemisest ja turvalisest liikumisest. Kampaania hõlmab infovahetust kooli eestvedajatega, lahedate ja mõjusate plakatite kajastamist ning infoflaierite jagamist.
Ööjooksu liikumissarja instruktor Moonika Pilli räägib, et vaatamata maanteeameti tublile teavitustööle ja eeskuju andvatele avaliku elu tegelastele on helkuri kandmine ja muul moel nähtav olemine veel paljude jaoks Eestis võõras ja teisejärguline.
Kahenädalase ettevõtmise raames soovitakse eriti tõhusalt panustada Ida-Virumaa ja Järvamaa piirkonda, kuna Rakvere inimestena on Ööjooksu toimkonnal kodumaakond igapäevaselt hästi kaetud.
“Kuna piirkonnas on planeeritud tegevus juba kõlapinda leidnud, siis on usinamad koolid juba ise pöördunud ja uurinud, millal ja kuidas on meie instruktoreid kooli rääkima kutsuda,” räägib Ööjooksu väliürituste juht Kadi Fedoritš.
Kampaania kestab kaks nädalat. Korraldajad usuvad, et tulemused on nähtavad oluliselt kauem.
Kristel Kitsing,
Ööjooksu pressiesindaja

Vastvalminud Kaarepere viadukt muutis raudteest ülesõitmise senisest ohutumaks

Mahukas tee-ehitus Kaareperes on lõppenud: 5,46 miljoni euro eest ehitati samatasandiliste raudteeülesõidukohtade asemele viadukt, rajati ligi kaks kilomeetrit jalg- ja jalgrattateid ning parkla.
„Kaarepere viadukt on Eestis ainulaadne ehitis, mis on oluline nii maantee- kui ka raudteeliikluse jaoks. Tänu sellele muutus liiklemine Piibe maanteel ohutumaks ja mugavamaks,“ rääkis Maanteeameti lõuna regiooni asedirektor Janar Taal ning avaldas tunnustust AS-ile Nordecon, kes lõpetas ehituse varem kui leping ette nägi.
Tee-ehituse käigus kaotati kolm samatasandilist raudteeülesõidukohta: Tartu–Jõgeva–Aravete tugimaanteele ehitati 73 meetri pikkune ja 11 meetri laiune viadukt ning Pikkjärve–Tõrve ja Kaarepere–Palamuse maanteede trassi muudeti nii, et sõidukid pääsevad tugimaanteele raudteed ületamata. Kokku ehitati ümber 7,2 kilomeetrit teid.
Lisaks ehitati Kaarepere ja Pikkjärve külla 1,8 kilomeetrit jalg- ja jalgrattateid, mille juurde paigaldati neli istepinki. Kaarepere rongijaama juurde rajati parkla. Tee-ehitusest saadud freespurust ehitati tolmuvaba kate kahele Jõgevamaa teelõigule: Mullavere–Visusti tee 3,4-kilomeetrisele ja Luua–Vaidavere tee 1,3-kilomeetrisele lõigule.
Tööd maksid 5,46 miljonit eurot. Kaarepere liiklussõlme ehitust rahastas 80 protsendi ulatuses Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond ning 383 tuhat eurot panustas sellesse AS EVR Infra. Ülejäänud summa tuli Maanteeametilt.
Viadukt avatakse pidulikult täna, 24. novembril kell 12.
Liis Rohtmets
Maanteeameti lõuna regiooni avalike suhete nõunik

Rakvere rahvas osaleb hoogsalt liikumissarjas

Möödunud esmaspäeval pääses 99 usinat rakverelast AQVA sauna- ja veekeskusesse tasuta. Põhjuseks sarja „Terve Rakvere Liigub” preemiasüsteem, mis tunnustab priipääsmetega neid, kes läbinud kõik veekeskuse etapile eelnevad liikumisüritused.

Täna, 21. npvembril toimuval liikumisaktsioonil pannakse aga koostöös Maanteeameti ja Põhjakeskusega rõhku hoopis liikumisturvalisusele. Maanteeamet kirjeldab enam kui sajale regulaarliikujale olulisemaid ohukohti, mis pimedas ja hämaras liikumisega tekkida võivad. Omapoolse panuse turvalisuse tagamiseks õhtustel jooksu- ja kõnniradadel annab Põhjakeskus, kes jagab liikumishuvilistele korraldajate läbi sadakond helkurit.

Kuidas suhtute liikumissarja toimumisse õhtusel ja pimedal ajal? Vastab Diana Okas, Maanteeameti Ida regiooni liiklusohutuse osakonna peaspetsialist

Suhtume väga positiivselt kui inimesed endast hoolivad ja end nähtavaks muudavad. Musti tonte liikluses, kes ohustavad ennast ja teisi, ei poolda. Kiidame tublisid, kes annavad head eeskuju.

„Teadsin juba eelmisel aastal sellest, aga käima sain ennast alles sellest hooajast. Oleme elukaaslasega väga rahul. Eestvedajad on toredad, kaaslased sõbralikud ja rõõmsad ning pidevalt rõhutatakse vajadust kanda liikudes helkureid ja veste. Sellist hoolt on hea tunda. Toetajate kohalt meeldib meile eriti Rakvere Teatri liitumine sarjaga ning mulle kui terviseteadlikkule inimesele laienevad soodustused” võtab liikumissarjas osalev Riina Ignatov sarja iseloomu kokku. Jätka lugemist »

Facebook kutsub näitama oma kiivreid

Suhtlusportaal Facebook kutsub kampaaniamängus Kiivring kõiki üles näitama oma ägedaid kiivreid.

Spetsiaalselt kampaaniamänguks loodud leheküjel “Eesti mees on surmalõvi” märgitakse, et kiivrikandmise nõue tuleneb seadusest, kuid kiivrit on hea mõte kanda ka seaduseta. Lisatakse, et õnneks on mitmete erinevate vormide ja disainidega kiivreid ning on olukordi, kus oma kiivreid näidata.

Kampaanias osalemiseks tuleb kõigepealt kampaania koduleht endale meeldivaks teha. Seejärel tuleb lasta end kiivriga pildistada ükskõik millises olukorras. Olukord võib olla realistlik, ebaloogiline või koomiline. Edasi tuleb pilt üles laadida Surmalõvi kampaanialehel vastavalt oma kodukohale ning jääda ootama teiste kommentaare ning like.

Iga piirkond annab välja oma  auhinna, mis tähendab, et kokku antakse välja 17 auhinda. Nii võib näiteks Järvamaa kõige toredam kiivrikandja suusatada tasuta Valgehobusemäe suusa- ja puhkekeskuse slaalomirajal ning Valgamaa parim kiivrikandja saab koos kolme sõbraga nautida päeva Otepää seiklusrajal. Läänemaa on oma parimale kiivrikandjale auhinnaks välja pannud iPodshuffle.

Kampaania kestab 4. oktoobrist 7. detsembrini, auhindu hakatakse jagama alates 21. novembrist. Kampaania reeglite ja maakondade auhindadega saab tutvuda siin.

Tartumaal hukkus jalgrattur

Tartu vallas hukkus täna liiklusõnnetuses jalgrattur, kelle isik oli politseil pärastlõunase seisuga tuvastamata.

Õnnetus juhtus kella 13.10 paiku Jõhvi-Tartu-Valga maantee 124. kilomeetril Aovere ristist veidi Tartu poole, kus rattur põrkas kokku veokiga Scania.

Hukkunud mees oli tumedate juustega, umbes 30-40 aastat vana. Rattur kandis sini-musta-valget värvi ratturi spordikostüümi ja punast T-särki. Kiiver oli beež, sini-mustade triipudega, jalas olid mehel Nike tossud ja valged sokid. Jalgratas oli hõbedavärvi Nishiki, musta värvi pakiraamiga.

Politsei ootab kõnesid hukkunu tuvastamiseks telefonides 730 8814 või 110.

Õnnetuse üksikasjad on selgitamisel.

Pisimopeedide ja mopeedide juhte oodatakse Sõmerpallu kokkutulekule

Sõmerpalu Motoklubi korraldab 12.-14. augustil Sõmerpalus Adrenalin Arenal pisimopeedide ja mopeedide juhtide kokkutuleku. Eelkõige on kokkutulek suunatud just Võru maakonna noortele liiklejatele.

Kokkutuleku-teabepäevade peamiseks eesmärgiks on erinevate töötubade kaudu kujundada noorest
mootorrollerijuhist turvaline, seadust järgiv ja ohte vältiv liikleja, kes oskab arvestada ja olla eeskujuks ka teistele kaasliiklejatele ning tänu sellele vähendada liiklusõnnetuste arvu kaherattaliste mootorsõidukitega.

Registreerida saab ja täpse info leiab www.adrenalinarena.com.

Reet Lulla, Sõmerpalu Motoklubi, telefon: 509 8816, e-post: reet.lulla@adrenalinarena.com

Mai alguses taltsutatakse Põlvas rollereid

6. mail leiab Põlvas aset suurejooneline rolleritaltsutajate paraad. Eesmärk on hoida ära rollerijuhtide süül toimuvaid liiklusõnnetusi ning parandada rollerijuhtide teadlikkust ja  sõiduoskusi.

Plaanis on rollerite paraadsõit läbi linnatänavate. Noortekeskuse ruumides räägitakse teooriast: uuest liiklusseadusest, ohutusest ja turvalisusest liiklemisel, kaitsevarustusest. Toimub viktoriin, mille käigus selgitatakse välja taibukamad ja teadlikumad.

Päev jätkub osavusharjutustega Põlva kultuuri-ja huvikeskuse parklas. Kavas on vigursõit, aeglustussõit ja teised ettevõtmised. Parimaid ootavad auhinnad. Pakutakse kehakinnitust ja mõnusat äraolemist.

Eestvõtja on Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo Põlva politseijaoskond. Projektijuht on Pilvi Liivamägi.

Eelregistreerimine meiliaadressil pilvi@politsei.ee või pilleriin@polvalv.ee.

Euroopa parlament soovib mootorratturitele turvalisemat ja rohelisemat sõitu

22. märtsil Euroopa parlamendis  toimunud seminar keskendus sellele, kuidas suurendada mootorratturite turvalisust ning sõidukite keskkonnasõbralikkust. Praegu kehtivad nõuded tuleb üle vaadata ning selle kohta on valmimas ka parlamendi raport.

Viimaste aastate jooksul on mootorrataste arv Euroopa teedel suurenenud 34 protsenti. Statistika põhjal on mootorrattajuhid silmitsi palju suurema tõsise õnnetuse ohuga kui teised juhid – ligi 17 protsenti õnnetustest teedel on seotud mootorrattajuhtidega, kuigi nad moodustavad vaid kaks protsenti liiklejatest.

EP siseturu- ja tarbijaõiguste komisjoni arutelul osalejad soovitasid õnnetuste vähendamiseks ABS pidurisüsteeme sõltuvalt mootorratta suurusest ja tüübist, mis tagaks parema juhtimisstabiilsuse ning lubaks pidurdada väiksema vahemaa tagant. Samuti soovitatakse kohustuslikku esituld, mis teeks sõiduki paremini nähtavaks ja valgustaks ka juhile teed. Arutati ka mootorrataste keskkonnasõbralikkuse küsimust ning rõhutati vajadust vähendada sõidukite kasutamisest tekkivaid heitgaase.

Siseturu- ja tarbijaõiguste komisjoni raport peaks valmima mõne nädala jooksul ning komisjoni hääletus toimub 15. juunil 2011.

Mare Haab

Liiklemine kõrvalmaanteedel on endiselt raske

Kõpu teekaamera pilt täna kl 18.01. Foto: Maanteeinfokeskus

Maanteeinfokeskus annab teada, et lumesadu ja tuisk on hakanud Ida- ja Kagu-Eestis tasapisi taanduma, kuid liiklemine on endiselt raskendatud. Probleemsed on jätkuvalt kõrvalmaanteed. Sõidu otstarbekust tuleks igati kaaluda, sest väiksematel teedel on läbimatuid lõike.

Põhi- ja suuremad tugimaanteed on lumised ja libedad, kohati puhaste sõidujälgedega, kuid kinnisõidetud lumega sõidujälgede ja radade vahel. Teedel on tuisuvaale ning nähtavus on piiratud saju ja teel lendleva lume tõttu. Teepinna temperatuurid jäid vahemikku –5 kraadist kuni –7 kraadini.

Harjumaal on lume ja tuisu tõttu läbimatu Kasispea-Ilumäe maantee. Raskesti läbitav on Viinistu-Pärispea maantee.

Ida-Virumaal on läbimatud tee Tallinn-Narva maanteelt Aa hooldekoduni, juurdepääs on tagatud kõrvalolevate teede kaudu; Kogu-Kalvi tee, ligipääs Kalvisse Aseri kaudu; Järve-Valaste tee, ümbersõit Ontika kaudu; Allküla-Martsa tee, ümbersõit on Toila kaudu; Soodumäe-Moldova-Aa, Moldova karjääri tee ja Varja-Moldova tee.

Kitsendatult läbitav on Saka-Ontika-Toila, Voorepere-Saka, Toila-Voka, Voka-Sillamäe, Lüganuse kalmistu tee, Kõrkküla-Erra ja Aa ranna tee.

Lääne-Virumaal on läbimatud Porkuni-Loksa küla tee, ligipääs Loksa külasse Kullenga ja Väike-Maarja kaudu; Kadrina-Undla tee, ligipääs Undlasse Kadrina-Viitna teelt. Kitsendatult läbitavad on Vilgu-Vinni-Pajusti ja Vilgu-Väike=Maarja tee.

Järva maakonnas on läbimatud Anna-Peetri-Huuksi, Koigi-Köisi ja Seidla- Järva=Jaani maanteed. Raskesti läbitavad on Otiku-Eivere, Väätsa-Nõmme ja Jootme-Koeru maanteed.

Ohutut liiklemist, kuid talvetingimustes liiklusesse minnes võtkem kaasa lumelabidas ning laetud mobiiltelefon.

Küsi lähemalt Maanteeinfokeskuse lühinumbrilt 1510.

85aastanõ üte silmäga autojuht olõ-i üttegi avariid tennü

Külvi Pärnät virotas massinaga iks nii kipõstõ, ku säädüs lupa. Foto: Uma Leht

«Tulõ Võrolt 100ga, a noorõ mehe iks presvä müüdä nigu sambast, imestäse, et kuis nii vanal iks viil sõita lastas!» muhelõs 85aastanõ Külvi Pärnät (Bernhard Külv) Kanepi vallast Jõgõra küläst Lopi talost. A lastas, ja juhilua pääl om kirän, et nikani ku aastani 2015. Kae sõs!

Pärnäti moro pääl sais kogoni kats massinat: 2000. aastaga Škoda ja 2001. aastaga Lada 08. Ku tä Vinne massinaga sõit, sõs tükütäs esieränis müüdä sõitma. «A tuu võtt kah sada sisse ja viil rohkõmbki ku tahat!» lüü korgõn iän mehe ainukõnõ silm helkämä nigu poiskõsõl.

Muido sõit Pärnät iks «vällämaa» massinaga, a ku midägi puru lätt, sis piät tõnõ kõrraga võtta olõma. «Ku mul autot ei olõssi ja sõita es lubatasi, sis ma siin ellä es saasi,» seletäs Pärnät. «Kohe ma lää: bussi kõik omma är likvideeritü!» Egä nädäli käü tä Võrolõ süvvä otsma: sääl om puutõ rohkõmb.

«Avariid ei olõ tennü ja viinaga vahelõ ei olõ jäänü!» om Pärnät uhkõ. 40aastadsõn autojuhikarjäärin om täl õnnõ kats kõrda kõrravalvjidõga tegemist olnu. Tuudki Vinne aol. Pihkvan sai tä ütskõrd mulgu talongi: sõitsõ kõlladsõ tulõga üle risttii, ku miilits oll’ säläga. Sõs käänd’ miilits ümbre ja foorist paistu joba verrev.

Tõnõ pahandus oll’ kah Pihkvast tullõn, ku Pärnät tahtsõ lõunas kodo jõuda ja uma 07ga väega marutama tükse. «Sääl, kon Luhamaa päält tulõ är käändä, oll’ mul 140 seen, 105 pääle sai mõõtmisõ aos är,» seletäs tä.

Jätka lugemist »

Liiklusrahu lepe kutsub liiklusreegleid järgima

Eesti Lastekaitse Liidu ja Eesti Lastevanemate Liidu esindajad kirjutasid laste ning autojuhtide nimel alla liiklusrahu leppele, millega nii kooliõpilased kui autojuhid tõotavad oma korrektse liiklemisega teistele eeskujuks olla.

Esmakordselt sõlmitud Liiklusrahu lepe on osa kampaaniast, mille eesmärk seisneb selles, et laps jalakäijana ja lapsevanem sõidukijuhina lubavad teineteisele tingliku kokkuleppe sõlmimisega: mõlemad täidavad korralikult liiklusreegleid ning on tähelepanelikud kaasliiklejate suhtes.

Liiklusrahu lepe on tähtajatu ning seotud jalakäijate ning taas kooliteed alustavate laste ohutusele suunatud liiklusohutuskampaaniaga, mida korraldavad Maanteeamet ning Politsei- ja Piirivalveamet.

Kampaanias kasutatakse tele-, raadio- ja välireklaame ning internetilahendusi. Kuna kampaania on suunatud vähekaitstud liiklejate ohutusele, mille tagamiseks igaüks saab hooliva käitumisega oma panuse anda, on erilist tähelepanu pööratud internetile ning valmistatud selle tarvis spetsiaalne veebileht.

Kõik inimesed saavad liiklusrahu leppega lihtsal viisil liituda aadressil www.liiklusrahu.ee.

Vaata klippi!

Vallatud kurvid, ohtlikud sirged

Anti Allas,
Võrumaa arendusjuht

Viimastel aastakümnetel oleme märganud tee-ehituses tohutut arengut, ent uue tee ja liiklejate elude kaitsmise seostest ei ole palju räägitud. Järjekordset kurba liiklusuudist lugedes tundub pigem vastupidi.

Eestis osatakse ehitada juba päris siledaid teid ning mustkatte on saanud paljud needki teelõigud, mida ei oleks julgenud isegi loota. Tööpuudust tee-ehituses ei paista, jätkuks vaid raha, sest paljud inimesed peavad endiselt läbima oma kodust kümneid kilomeetreid tolmavaid ja aukus kruusateid, enne kui vähegi siledamale teele pääsevad.

Igapäevase autokasutajana jälgin ja võrdlen huviga, kas ja kuidas uued siledamad teed liiklejate elusid kaitsevad. Meedias ei kuule just sageli mõttevahetust teemal – vallatud kurvid, ohtlikud sirged. Jätka lugemist »