Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

juuli 2019
E T K N R L P
« juuni    
1234567
891011121314
15161718192021
22232425262728
293031  

15aastane Kuhjavere külaselts – mitmekülgne teenäitaja

Külaseltsi sünnipäeva peeti Kuhjavere külamajas, mille hubasust ja ökonoomsust pidulikul sündmusel kiideti. Foto: Lagle Vilu

Külaseltsi sünnipäeva peeti Kuhjavere külamajas, mille hubasust ja ökonoomsust pidulikul sündmusel kiideti. Foto: Lagle Vilu

Möödunud laupäeval Suure-Jaani vallas toimunud Kuhjavere külaseltsi 15. aastapäeva pidustustel toodi välja mitmeid põhjusi, mille poolest see Viljandimaa paik võiks olla teistele eeskujuks.

Olustvere teenindus- ja maamajanduskooli direktor ning Suure-Jaani vallavolikogu aseesimees Arnold Pastak märkis, et Kuhjavere on olnud paikkonnas ikka teenäitajaks oma järjepidevusega, koduse külamaja, aktiivse osalemisega Olustvere hoidiste messil ning loomulikult üle-eestilise külateatrite festivaliga, mis tänavu toimub kümnendat korda.

“Särav külavanem Romeo Mukk on alati kohal erinevatel Kodukandi ettevõtmistel. See tähendab võimalust olla ise informeeritud ja avaldada oma arvamust, teha ennast nähtavaks. Selliste külade ja seltside üle saab vaid rõõmu tunda,” ütles Eesti külaliikumise Kodukant juhatuse liige Urmas Kristal.

Naaberküla Aimla esindaja Jüri Sulg rõhutas Kuhjavere edu põhjusena kindlate eestvedajate olemasolu. Mitmed sõnavõtjad toonitasid, et Kuhjavere pole parematel aegadel kaasa läinud suurte külmajade ehitamise buumiga, mis mujal on toonud kaasa selle, et praegu läheb kogu aur nende hoonete haldamisele. Rõhutati ka järjepidevust, avatud olekut ja nn pidevat kaardilolekut kui Kuhjavere märke.

“Külalisi oli Kuhjavere külaseltsi sünnipäeval kokku ligi poolsada,” rääkis Kuhjavere külaseltsi juhatuse liige Urve Mukk. Kaugemad tulid Tartu-, Pärnu-  ja Raplamaalt. Kõige enne saigi sõna Anne Kalg Raplamaa külade liidust. Raplamaa põhjusel, et seal pandi alus külaliikumisele Eestimaal, eestvedajateks Mikk Sarv ja Kaja Kaur. Ka kuhjaverelastele on tähiseks tegutseda 20 aasta juubelini ja veel edasigi. Rõõmsalt oli esindatud naisselts Pärnumaalt Paikuse Martad. Kokku oli külalisi 15 erinevast ühendusest või külast, nende seas 11 külavanemat. Suur rõõm oli endiste kuhjaverelaste Aili ja Enno üle, kes tulid Tartumaalt. Enno on see mees, kes aitas 2000. aastal külamaja ehitustöid teha.”

Peomeeleolu hoidis üleval oma valla lõõtsamees Ain Arula Taevere külast. Suupistet „Kilu koduleival” jätkus ja maitses ka suurepäraselt. Traditsiooniliselt lõpetati pidu sünnipäevatordiga, mida kulus 6 kg.

Jaan Lukas

Sulu Külamajas käis külas kartograaf Tõnu Raid

Kaart Tõnu Raidi selja taga pärineb aastast 1933. Foto: Jüri Kusmin

Sulu uues külamajas peeti järjekordne ettekandekoosolek, kus seekordseks külaliseks piirivalveameti kartograaf Tõnu Raid – mitmete raamatute ja kümnete oriteerumiskaartide autor.

Ametiüleasanded seoses Eesti riigipiiri ajaloo uurimisega ja huvi vanade kaartide vastu on viinud Tõnu Raidi kõikidesse meie riigi arhiividesse ja muuseumitesse ning samuti paljudesse välismaa analoogilistesse varakambritesse.

Eesti kartograafia ajalugu algab 17. sajandiga, kui Rootsi riik siinseid alasid mõõdistama asus. Võimalik, et kui Poola arhiivid poleks ajaloos nii tõsiselt kannatada saanud, oleks meie käsutuses ka varasemat kaardimaterjali. Varasemate sajandite kohta saab andmeid kroonikates ning teistest dokumentidest. Selles vallas on meie teadmised täienenud suuresti ka tänu Tõnu Raidi tööle ja tema 2005. aastal ilmunud raamatule „Eesti teedevõrgu kujunemine“.

Tõnu Raidi seekordse esinemise peateemaks olid meie vanemad linnaplaanid, mille kohta on peagi ka raamatut oodata. Keskajal oli meil vaid kaks linna mõõtu linna: Tallinn ja Tartu, teised olid pigem kindlused. Nii ongi meie üks vanemaid linnaplaane pärit 1580. aasta Paidest ja käsitleb kindluse arendamist ja täiustamist. Ajapikku muutuvad plaanid detailirikkamaks ja värvilisemaks, pakkudes uurijale lisaks teadmistele ka silmailu. 16. sajandi esimesest poolest on plaane juba rohkem, näiteks Tartust ja Pärnust, seejärel ka Viljandist ja Narvast. Jätka lugemist »

Tsolgo rahvas rõõmustab renoveeritud külamaja üle

Värskelt korda saanud Tsolgo külamaja innustab külarahvast kodust välja tulema. Foto: Tsolgo Arendusühing

Tsolgo külamaja ehk vana koolihoone rekonstrueerimistööd jõudsid lõpusirgele. EASi Regionaalsete investeeringutoetuste programmi toel soojustati maja seinad ja vahetati välisvooder, MTÜ Võrumaa Partnerluskogu toetas Leader programmi kaudu maja akende vahetust.

Tsolgo külamaja on soe ja hubane teenindushoone kogu piirkonnale, kus tegutseb raamatukogu, väike spordisaal, noortekeskus. Lisaks on avatud soovijatele kasutamiseks kaminasaal, kus võimalik väikseme seltkonnaga koos tähtpäevi tähistada ja niisama aega veeta.

Raamatukogu juhataja Vaike Rätsepa sõnul on maja palju soojem ja suur töö, mis varem kulus kütmisele, on märkimisväärselt vähenenud. “Nüüd saab rohkem aega kulutada külarahvaga suhtlemisele ja ei pea enam päevas mitu korda puid ahju panema,” lausus ta.

MTÜ Tsolgo Arendusühingu eestvedamisel on viidud ellu mitmeid projekte, mis kõik toetavad Tsolgo küla elukeskkonna parandamist. Ühingu juhatuse liikme Anneli Viitkini sõnul on eurotoetused suuresti kaasa aidanud Tsolgo piirkonna inimeste aktiivsuse kasvule, kuna korras hooneid on mugav kasutada, tullakse ka parema meelega kodust välja. Samuti on viimastel aastatel valinud meie kandi kodukohaks mitu noort peret väljaspoolt Võrumaad.

Tsolgo piirkonna rahvas on tänulik Lasva vallavalitsusele, kellega koostöös planeeritakse piirkonna arengut ja vaadatakse julgelt tulevikku.

Autor: Vaike Rätsepp, MTÜ Tsolgo Arendusühing