Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

oktoober 2019
E T K N R L P
« sept    
 123456
78910111213
14151617181920
21222324252627
28293031  

Tulekul säästva arengu foorum

Kolmapäeval, 3. oktoobril 2012 algusega kell 9.30 toimub Tallinnas Radisson Blu Hotel Olümpia konverentsikeskuses säästva arengu foorum, mis kannab nime „Rohelise majanduse eeldused ja võimalused Eestis“.

Järjest enam räägitakse kogu maailmas rohelisest majandusest kui valitsevast tuleviku majandusest – see on vähese CO2-heitega ja loodusvarade kokkuhoid liku kasutusega sotsiaalselt vastutustundlik majandus. Globaalsed kriisid ja muutused tingivad selle, et majanduse areng saab toimuda ainult siis, kui loodusvarad ja keskkonnateenused, millel põhineb ühiskonna heaolu, on jätkuvalt tagatud nii praegustele kui tulevastele põlvkondadele.

2012. aasta juunis toimus ülemaailmne ÜRO säästva arengu konverents Rio+20, mille üks põhiteema oli roheline majandus. Vastu võeti ühisdeklaratsioon tulevikust, mida me tahame saavutada (The Future We Want). Eesti delegatsiooni juhina rõhutas välisminister Urmas Paet, et jätkusuutlikule arengule ei ole alternatiivi. Tarbijate ja tootjate teadlikkust on vaja suurendada ning energiamajanduses, tööstuses, põllumajanduses ja transpordis peame enam kasutama keskkonnahoidlikke tehnoloogiaid. Samuti viitas ta, et Eestis rakendatud uuenduslikud e-lahendused aitavad arengut tõhustada nii kodus kui mujal maailmas.

Mida arvavad Eesti ettevõtjad, mis on roheline majandus ja kuidas seda saavutada oma ettevõttes, organisatsioonis ning riigis tervikuna? Kas me jagame ühist eesmärki? Kas meie vahendid selle saavutamiseks on piisavad, mida on vaja teha senisest erinevalt?

Säästva Eesti Instituut koos Riigikantselei juures tegutseva säästva arengu komisjoniga korraldab nende küsimuste üle arutamiseks säästva arengu foorumi, mis toimub juba kuuendat korda. Seekordse foorumi peamiseks sihtrühmaks on ettevõtjad ja majanduspoliitika kujundajad Eestis. Jätka lugemist »

2000 vati ühiskond

Madis Org,
Arengufondi energia- ja rohemajanduse arenguseire ekspert

Inimeste heaolu kasv on senini olnud tugevas sõltuvuses energiatarbimise kasvust. Nõudluse suur kasv taastumatute (ja ka taastuvate) energiaallikate järele on endaga kaasa toonud suureneva surve keskkonnale. Inimeste ökoloogiline jalajälg, kus olulist rolli mängib ka taastumatute energiaallikate ammutamine, suureneb suure tõenäosusega järgnevatel aastakümnetel tasemeni, kus tarbime inimkonnana üle kahe korra rohkem, kui Maa meile seda jätkusuutlikul viisil võimaldada suudab (vaata ka GlobalFootprint Network).

Vaatamata sellele, et suurim surve keskkonnale tuleb järgnevate aastakümnete jooksul eelkõige rahvarohketest ja veel madala elatustasemega riikidest, on tasakaalustatuma ja jätkusuutlikuma maailma huvides just rikastel riikidel kohustus näidata eeskuju. Kuigi keskkonnaalased rahvusvahelised kokkulepped on visad sündima, on mõned riigid leidnud mooduse, kuidas siseriiklikult motiveerida nii inimesi, ettevõtluskeskkonda, kui ka avalikku sektorit järgima karmimalt looduse poolt etteantud piire. Üheks heaks selliseks kontseptsiooniks võib lugeda ka Šveitsis viimastel aastatel palju populaarsust kogunud „2000 vati ühiskonna“ (2000Watt Gesellschaft) mudelit.

Energeetiline ebavõrdsus
Kui liidame kokku kogu maailmas aasta jooksul tarbitava primaarenergia hulga ning jagame ühes aastas olevate sekundite ja maailma inimeste arvuga, saame vastuseks, et keskmiselt tarbitakse maailmas hetkel üle 2 000 džauli primaarenergiat (veel muundamata energia, mis on loodusest ammutatav) sekundis ühe inimese kohta. Teisiti öeldes, nii taastumatud kui ka taastuvad energiaallikad aitavad meie eest keskmiselt pidevalt 2 000 vati (sest 1 vatt = 1 džaul / 1 sekundiga) ulatuses tööd ära teha. See number koondab endas kogu primaarenergiat, mida inimtegevus kulutab – transport, infrastruktuur, hooned, toit ja muud kaubad ning teenused. Jätka lugemist »