Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

september 2019
E T K N R L P
« aug    
 1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
30  

Türi talgulised tegid väärt tööd

Eile korrastati talguliste abiga Türi kesklinnas asuvat kalmistut.

Heakorrapäeval sai talguliste abiga riisutud lehti, korjatud kokku oksi, istutatud lilli ja ära viidud hulgaliselt lehehunnikuid.

Kaitseliidu Järva Malev jagas pärast värskes õhus töötamist talgusuppi ning morssi ja saiakest.

Türi valla majandusosakonna juhataja Urmas Kupp tänab kõiki, kel oli tahet ja aega tulla ühiskondlikult korrastama Türi linna südames asuvat kalmistut. „Seni kuni jagub talgulisi jätkub ka heakorratööde traditsioon,“ lisas ta.

Silvi Lukjanov

Luunjas on alustatud memoriaalpargi rajamist

MTÜ Münnich algatusel ning ELi toetuse kaasabil on alustatud väljapaistvate Luunja mõisaomanike memoriaalpargi väljaehitamist Münnichite ja Nolckenite perekonnakalmistu ja kabeli kunagises asukohas, annab teada Luunja valla veebileht.

Praeguse Luunja ratsaspordibaasi läheduses asunud, nüüdseks hävinud kalmistule on maetud krahv B.C. von Münnich ning Eestimaa ajaloos mõjukate mõisnike Nolckenite esindajad.

1970ndatel ehitas tollane sovhoos surnuaia ühte otsa sigala, ehituse käigus hävisid Münnichi kabel ning hauakivid. Teine pool kalmistust lagastati jäätmete ladestamisega. Säilinud on aga hulk põlispuid ning kalmistule viiv allee, mis saavad kavandatava pargi tuumikuks.

Memoriaalpargi projekti autor on ASi K&H maastikuarhitekt Karin Bachmann.

Kavas on kujundada loodusliku keskkonnaga, avatud ja mitmefunktsiooniline park. Säilinud põlispuud korrastatakse ja 1,2 ha suurune pargiala puhastatakse võsast. Suurtest põllukividest kujundatakse pargipuude vahele kivikülv, tiigi äärde rajatavasse mälestusnurka paigaldatakse mälestuskivi. Korrastatakse ka pärnaallee vanad puud ning istutatakse uusi, uue katte saab allee vahel kulgev tee. Parki paigaldatakse istepingid ning infotahvel, rajatakse kõnnitee ja mänguväljak.

Vana allee on juba korda tehtud. Foto: Luunja vald

Meerapalu selts palub toetust kalmistute korrastamiseks

Meerapalu küla selts palub abi kalmistute korrastamiseks.

Selts on pannud Meeksi valla veebilehele üleskutse, kus juhitakse tähelepanu, et Meerapalu ja Pedaspää kalmistu piirdeaiad on kehvas seisus. Selts soovib ehitada uue aia, kuid vajab selleks rahalist abi.

Taskukohaseid annetusi (märgusõnad „Pedaspää kalmistu” või „Meerapalu kalmistu”) saab teha MTÜ Meerapalu küla seltsi kontole (Swedbankis 221050249302) või tuua sularahas Meerapalu raamatukogusse Tatjana Zovo kätte.

Kirikud on Haapsalu vanale kalmistule urnimüüri ehitamises eri meelt

Korduvalt rüüstatud ajaloomälestise, Haapsalu vana kalmistu seisukorra parandamiseks jätkatakse kalmistu kasutamist matmispaigana, kuid õigeusu kiriku esindaja pole nõus lubama urnide matmist müüri sisse, kirjutab www.laanlane.ee.

Kui Eesti Evangeelse Luteri Kiriku Lääne praost Tiit Salumäe pakkus eelmisel nädalal linnavalitsuses peetud arutelul välja, et vanale kalmistule võiks ehitada urnimatuse müüri, siis Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku preester Haapsalus Daniel Leipsik oli urnimüüri vastu. Kalmistul asub Neeva vaga õigeusulise suurvürsti Aleksandri kirik.

“Vana kalmistu taaskasutusse võtmise esimese sammuna tasuks kaaluda urnimatuste müüri rajamist või kasutada urniseinana olemasolevat kalmistu kabelit,” rääkis praost Tiit Salumäe koosolekul. Salumäe tõi eeskujuks Tori kiriku, mida ta hiljuti külastas. Seal on kiriku üks sein tehtud urniseinaks.
Daniel Lepisk urniseina ideed ei pooldanud. “Õigeusukiriku poolne suhtumine urnimatusesse on pigem negatiivne,” ütles ta. “Kui, siis eelistame urni matmist maamulda, urni asetamine müüri ei ole meile vastuvõetav. Ülematmiste vastu ei ole meil midagi.”

Aselinnapea Peeter Vikman selgitas, et vastuseisu põhjus võib olla Piibli tõlgendamises. Pühakirjas öeldakse, et vaim läheb jumala juurde ja põrm läheb mulda.

Tiit Salumäe märkis, et ega temagi pea tuhastamist sobivaimaks, kuid lisas, et samas tuleb möönda, et praeguses maailmas on see väga levinud ja levib just puhtpraktilistest kaalutlustest lähtuvalt veelgi laiemalt. “Nii on urnimatuseks sobiva ala ja viisi leidmine igati aktuaalne,” lausus ta. “Hoopiski sobimatu on tuhaurni jätmine koju riiulile või keldrisse või urni matmine koduaeda. Selliselt tuhaurniga käitumise vastu peaksime võitlema. Urni koht on kalmistul.”

Peeter Vikmani sõnul kalmistu kuulunud ajalooliselt kahele kirikule ja nende arvamuse arvestamine on oluline.

Loe pikemalt kalmistu rüüstamistest, ülematmisest ja heakorrast ning vaata pilte ajaloolisest kalmistust:

http://laanlane.ee/article/kirikud-vanale-kalmistule-urnim%C3%BC%C3%BCri-ehitamises-eri-meelt

Riigikogu võttis vastu kalmistuseaduse

Järgmisest aastast rakenduva kalmistuseadusega kehtestatakse kogu Eestis kalmistutele ja matmisele kohalduvad ühtsed alused. Seaduse eesmärgiks on kalmistutele kehtivate nõuete reguleerimine ja ühtlustamine seaduse tasandil. Varasemalt kalmistuid ja matmist puudutav üldregulatsioon puudus.

Seadus annab kalmistute ja matmise osas ühtsed alused. Seni on kalmistutesse puudutav olnud kohalike omavalitsuste reguleerida, kuid see on olnud piirkonniti erinev. Seadus sätestab tähtajad ning tingimused, mis on üheselt kehtivad kogu Eestis – näiteks kalmistute sulgemisele, pealematmisele ning kalmistute ümber rajatava rahuvööndi määramisele.

Matmiseks suletud kalmistute kasutusotstarbe muutmise tähtajaks sätestatakse 75 aastat. Kalmistu kasutusotstarbe muutmisel tuleb maetud ümber matta ja hauatähised ümber paigutada. Lisaks suuremale selgusele kalmistute asutamise ja sulgemise osas kehtestab kalmistuseadus ühtse pealematmise miinimumaja, milleks on 20 aastat viimasest matmisest.

Seadus näeb ette hauaplatside märgistamisnõude enne nende hooldamata hauaplatsiks kuulutamist. Haua saab tunnistada hooldamata hauaplatsiks siis, kui see on olnud märgistatud vähemalt aasta ja seda ei ole selle aja jooksul korrastatud.

Uute kalmistute rajamisel ja olemasolevate laiendamisel kehtestatakse seaduse alusel kalmistu välispiirist 50 meetri laiune rahuvöönd, millega reguleeritakse maa kasutust kalmistu ümbruses, mis on vastuolus kalmistu otstarbe, eesmärkide ja hea tavaga.

Kalmistuseaduse võttis Riigikogu vastu eelmisel nädalal ning seadus hakkab kehtima 1. jaanuarist 2012.

Allikas: siseministeerium