Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

oktoober 2018
E T K N R L P
« sept    
1234567
891011121314
15161718192021
22232425262728
293031  

Eesti jahimehed on noorenenud

Jahilt tulek. Foto: Aldo Luud

Jahilt tulek. Foto: Aldo Luud

Eesti Jahimeeste Seltsi (EJS-i) äsja ilmunud aastaraamatust selgub, et Eesti jahimeeste vanus on võrreldes eelmise aastaga noorenenud. Kui 2015. aastal moodustasid suurima osa jahimeestest 40‒60-aastased, siis lõppenud aasta seisuga jäi see vanusegrupp 30‒60 aasta piirimaile. Lisaks on tõusnud noorte naisküttide osakaal.

“Selline tendents on igati tervitatav ja näitab jahimeeste elujõu suurenemist”, selgitas EJS-i tegevjuht Tõnis Korts. Tegevjuhi sõnul on sellele kaasa aidanud ka aasta teema projekt. “Eelmise “Jahimeheks” aasta teema raames võeti senisest enam noorjahimeeste koolitustest osa ja liituti jahimeeste perega. Eriti positiivne on see, et aina enam tuleb ka noori juurde, kellest märkimisväärne osa on naised.” “Jahitraditsioonide ja teadmiste noortele edasi andmine on ka EJS-i üks põhieesmärke”, lisas Korts.

Eelmisel aastal suurenes Eestis tunduvalt naisküttide osakaal. Kui 2015. aastal oli seltsides naisi 333, siis möödunud aasta lõpuks sai neid kokku juba 373. Samuti suurenes 26‒30-aastaste naiste osakaal. 2015. aastal moodustasid enamiku naisküttidest küll 31‒35-aastased ning 26‒30-aastate vanusegrupis oli kokku 61 kütti, aga lõppenud aastal tõusis see 70 inimesega üheks suurimas vanusegrupiks. Lisaks suurenes 36‒40-aastaste vanuseklass, kus naiskütte on veidi üle 70.

EJS-i äsja ilmunud aastaraamatus käsitletakse ka seltsi 2016. aasta tegemisi, kajastatakse aasta jooksul toimunud olulisemaid sündmusi ning tuuakse välja 2016/2017 jahihooaja küttimisstatistikat jms. Aastaraamatu koostas EJS-i toimetaja Andra Hamburg.

Eesti Jahimeeste Seltsi aastaraamat 2016 (PDF)

Tsiakatsk perrä ei anna

Mõtsatsiko om veitüs jäänü. Aheri Georgi pilt, Uma Leht

Mõtsatsiko om veitüs jäänü. Aheri Georgi pilt, Uma Leht

«Võromaa mõtsa omma koolnuid tsiko täüs – tuud näütäse perädüsuurõ kaarnaparvõ mõtsa kotsil,» om murrõn Sõmmõrpalo jahiseldsi päämiis Kauna Toomas. «Kaarna omma nii täüs söönü, et jõvva-i inämb lindu minnä: juuskva jupp aigu maad pite, inne ku üles saava.»

Et hulga tsiko om hukka saanu, näütäs ka tuu, et talvõl es putu tsia piaaigu sukugi söögiplatsõ pääle veetüt kardokat ja villä.
A veterinaar- ja söögiammõt om saanu timahava kontrolli õnnõ ütte Võromaalt löütüt koolnut tsika ja katsk tuul tsial oll’gi.

Jahimehe lihtsäle lää-i mõtsa koolnuid tsiko otsma. «Taudipiirkunnan saa-i ajujahti pitä ja koolnu tsia löüdmine tähendäs jandalit ja rahakullu,» põhjõnd’ Kauna Toomas. «Kel omma koton tsia, nuu ei taha kah jahti tulla, et mitte katsku kodo tuvva, ja tuu omgi mõistlik.»

Veidemb ku kats nädälit tagasi otsust ärminejä valitsus, et mass reservfondist egä tsiakatsku koolnu tsia häötämise kinni.

Veterinaar- ja söögiammõdi Võromaa veterinaarkeskusõ juhataja Saavo Inge selet’, et ammõtil om seost kuust leping Eesti jahimiihi seltsiga. Tuu perrä mass ammõt seltsile egä tsiakatsku koolnu ja maaha matõtu tsia päält 70, konteinerihe viidü koolnu vai lastu tsia päält 35 eurot. Selts saa raha kätte kõrra kuun eelmidse kuu aruandõ perrä. Jätka lugemist »

Jahimaa kasutamiseks tasub maaomanikuga sõlmida leping

Metssiga. Foto: wikimedia.

Metssiga. Foto: wikimedia.

Eesti Erametsaliit on seisukohal, et Eesti Jahimeeste Seltsi levitatav ringkiri jahiseaduse muutmiseks ei aita jahikorraldust paremaks muuta, vaid pööraks kogu praeguse seaduse loogika pea peale. Tegelik lahendus saab olla vaid kohustus sõlmida jahimaa kasutamiseks leping.

Eesti Jahimeeste Seltsi koostanud ringkirjast selgub, et jahimeeste esindusorganisatsioon peab probleemi allikaks jahiseadusest tulenevat nõuet, mille kohaselt lepingu puudumisel tuleb maaomanikele tasuda kompensatsiooni ulukikahjude eest. Selts leiab, et nõue on jahimehi diskrimineeriv, sest seadus ei määratle, milliseid meetmeid peab maaomanik ulukikahjude vältimiseks kasutama.

Oma eile (03.09.2014) saadetud avalikus kirjas Eesti Jahimeeste Seltsile (vaata kirja SIIT) juhib Eesti Erametsaliit tähelepanu asjaolule, et tänase jahiseaduse puhul on maaomanikel õigus vaid väikeulukite küttimisele, suurulukite küttimise korraldamine on aga endiselt jahiseltside privileeg ning arvestatav tuluallikas. Kuna suurulukite küttimisest saadav jahitulu jääb jahiseltsidele, kuid ulukite toidulaua eest kannab tahes tahtmata hoolt maaomanik, siis on loomulik, et osaliselt kompenseerivad jahimehed ka selle kulu.

Jahiseadust saab muuta vaid põhjaliku analüüsi tulemusena ning kompleksselt kõiki tänaseid küsimusi ning kitsaskohti arutades. Tänaste probleemide allikana jahikorralduses näeb metsaomanike esindusorganisatsioon seda, et tänase jahiseadusega säilis võimalus ka lepinguta jahti pidada. Jahiseaduse muutmisel tuleks sellesse sisse kirjutada lepingute sõlmimise kohustus jahimaa kasutamiseks. Jätka lugemist »

Ökofestivali seminar kutsub Põlvamaa inimesi arutlema metsanduse ja jahinduse teemadel

15. augustil toimub RMK Kiidjärve Looduskeskuses Ökofestivali traditsiooniline seminar, kus sel aastal keskendutakse metsanduse ja jahinduse teemadele.

Põlvamaa erametsanduse tänasest ja homsest päevast räägib Põlva Metsaomanike Seltsi juhatuse esimees Erki Vinni. Paljudel metsaomanikel on mitmeid küsimusi ja probleeme, mille puhul ei teata, kuhu pöörduda ning seetõttu võib juhtuda, et ilma professionaalse abita tehakse metsale suuremat kahju. Põlva Metsaomanike Selts ongi üheks selliseks keskuseks, kust teemakohased küsimused vastused leiavad. Käesolevaks hetkeks on Põlva Metsaomanike Seltsil juba 600 liiget.

Metsaseaduse uuendustest ja e-metsateatise registreerimisest ning registri võimalustest tuleb rääkima Keskkonnaagentuuri metsandusstatistika juhtivspetsialist Mati Valgepea. 1. juulist rakendus metsaseaduse muudatus, mis annab metsaomanikele võimaluse registreerida metsateatis oma koduarvutist. Seminari käigus näidatakse selle täitmist ja esitamist ka praktikas. Kindlasti leiavad vastused ka mitmed kohapeal tekkivad küsimused.

Seminari lõpetab Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuhi asetäitja Andres Lillemäe, kes teeb ettekande teemal “Jahindus – hobi, eluviis või turism”. Põlvamaal kui rohelises maakonnas on jahindus populaarne, kuid vastava ettekandega püütakse tuua jahindus lähemale ka tavakodanikule. Kindlasti leiavad vastused ka jahindust reguleerivad seadusandlikud küsimused.

Seminari täpse kava, toimumise kellaajad ja registreerimisankeedi leiab siit. Seminar on osalejatele tasuta.

Ökofestivali korraldab SA Põlvamaa Arenduskeskus. Toetavad Keskkonnainvesteeringute Keskus, Põlva Maavalitsus, Põlvamaa Omavalitsuste Liit ja Põlvamaa Partnerluskogu.

Jahi- ja põllumehe piässi kuuntüüd tegemä

«No jaanipäävä aigu nakkasõ jah immise üten vahtsidõ põrssiga ümbre roitma ja nurmi päält hääd-parõmbat üles tsungma,» ütel’ Sõmmõrpalo jahtkunna päämiis Kauna Toomas.

«Vanõmbilõ inemiisile soovida iks panda raadio pangi ala mängmä vai pini kardokanurmõ manu ketti. No tsiga om kavval ja saa pia selges, et täl pinist määnestki ohtu ei olõ. Mõni pini pelgäs esi kah tsiku, kaes kuudist, mis tuu tsiapunt sääl tege. Hais kah avitas, vanastõ perremiis käve ja lassõ egä õdagu sortsu ummi rõividõ pääle. No pandas tokkõ otsa latsi mähkmit. A tsiga harinõs tuu haisuga kah küländ ruttu är.»

No mitundkümmet hektärri kardokat, hernest vai villä säänestmuudu tsiko iist ei kaidsa. Tuuperäst soovitas Kaun iks jahimehe appi kutsu. «Varitsusjahti lupa säädüs pitä, no immist põrssiga laskõ ei või, õnnõ hiidütä. Noorõmba põllumehe võissi esi jahimehes naada, tuu koolitusõ läbi tetä ja relvapaprõ kah küssü. Sis mi saami näile tsia laskmisõ lupõ anda ja nä saava esi kipõlt toimõnda.»

Jahimiihi saat Kaun talonigõ mano, kiä kõgõ inämb hädän omma. Tä kuts talomiihi iks kõgõ jahimiihile teedä andma, ku tsia omma pahandust tennü.

Harju Ülle, Uma Leht

Kardok lätt tsia nahka

Orava valla Haan’kasõ külä kardokakasvataja Sulõ Aivari murõ om, et hää kardokasaak tsiakärsä ette es jäänü. Foto: Säinasti Ene, Uma Leht

Orava valla Haan’kasõ külä kardokakasvataja Sulõ Aivari murõ om, et hää kardokasaak tsiakärsä ette es jäänü. Foto: Säinasti Ene, Uma Leht

«Värski tsiajäle omma nurmõ pääl, põrssa omma okastraadi vahelt seeh käünü!» pahandas kardokakasvataja Sulõ Aivar Orava vallast Haan’kasõ küläst Udrasõ talost. Illos varahanõ kardok tüküs talomiihil timahava kas tsiko vai vihma nahka minemä.

«Seo aasta om tsikoga eski hullõmb ku mõni tõõnõ aasta,» ütles Veriora valla Verioramõisa külä Muinasmaa talo perremiis Koddala Elmet, kiä kasvatas kardohkat 40 hektäri pääl. Elo näütäs, et suvõga võtva tsia kokko hektäri jago kardohkit är.

Tsikoga oltas hädäh viil mitmõl puul, näütüses Urvastõ kihlkunnah Liinamäe ja Kurõnurmõ kandih. A Võro valla Tagakülä suur (40 ha) kardokakasvataja Mulla Ants ütles, et sääl kandih tsikoga murõt ei olõ. «Üts vana kult om külh vahepääl käünü, a suurt hätä tennü olõ-i,» tiid tä.

Külh om Mulla Antsu kodokandih ülearvo pall’o vihma sadanu ja mõnõh kotussõh omma kardokavirkse peris vii all. «Kardohkal olõ-i vika, a kätte ei saa,» kaibas Muld. «Ku no pidämä jääs, sõs olõ-i viil hätä. A parhilla saa-i põllu pääle.»

Ka Koddala Elmet murõhtas, et ku vihm perrä ei jää, piät pia nakkama kardokit lehemädänigu vasta pritsmä. Kuis seo aasta saak tulõ, ei mõista viil üldä.

No põrõhõla kaits tä ummi kardokit iks innekõkkõ tsiko iist. «Minno avitas elektrikar’us,» seletäs Elmet. «Kost tsiga iks om vasta nõnna är saanu, sinnä inämb ei tükü. Eski ku nüür om ümbre, a vuulu seeh ei olõ, ei lää tsiga tõist kõrda pruuvma. Mul om kümme põldu, kõigilõ ei jõvva kar’ust osta. Sõs ma nõsta iks üte nurmõ päält tõõsõ pääle. Likõ ilmaga avitas elektrikar’us viil parõmbahe. Olõ kuulnu külh, et mõni lask faasi (220 V) kar’ussõlõ sisse, a tuu om inemisele ohtlik.» Jätka lugemist »

Susi om kõva vastalinõ

Kuldmedälit väärt soe pääluu. Harju Ülle pilt

«Mõni aasta tagasi mi soejahti es piäki, no anti maakunna pääle viis soelaskmisõ lupa ja tuud om veidü,» hinnas’ Võromaa jahimiihi seldsi Antsla jahtkunna päämiis Laanejõe Arvi.

Antsla kandin lasti aasta lõpun rekordsusi: tsiajahi aigu tull’ vana esäsusi vällä ja Litsmõtsa külä miis Hommik Tuudu (Tuudo Hommik) lassõ tä maaha. «Oll’ õnnõ musta maaga,» ütel’ Tuudu esi, elon kuus sutt lasknu jahimiis.

No oll’ väkev susi: nahk om pia kats miitret pikk ja ku Tuudu kolba pikkusõ-lakjusõ kokko lei, sai 43,5 cm. «Joba 41 cm tähendäs näütüsel kuldmedälit. Mehe irvidi, et no piät medäli kats sentimiitret suurõmba tegemä,» muheli jahimiis esi. Eesti jahimiihi selts kõrraldas trofeenäütüst üle aasta, järgmäne tulõ aasta peräst.

Rekordsoel om õnnõs nahk illos. «Soe ja ilvesse omma sakõst kärnän, rebäse ja kähripini käest saava ilvesse ja soe kah tõvõ külge,» selet’ Laanejõe Arvi. «Tsia ei lää kärnä, a pini läävä – meil omma jahipini kats kõrda kärnän olnu.»

Sussõ jäi Antsla kanti perrä viil hulga. «Keretü pääl olli katõ-kolmõ soe jäle, ijä pääl käünüvä. Arvami, et omma kats imäst ja üts esä – järgmäne aasta om soeaastat uuta!» muias’ Arvi. «Mi miihil omma tsiasöödä pääl kaamõra: inne jõulu päivä poolõ katõ aigu olli soe kaamõran! Minevä keväjä murri soe ütessä lammast är, selle anti nuu lua kah.»  Jätka lugemist »

RMK lõpetab jahieeskirju rikkunud jahimehega lepingu

Seoses 22. veebruaril RMK hallatavas Väätsa jahipiirkonnas toimunud jahi käigus ebaseaduslikult kütitud põdraga kaotab jahiõiguse omandanud ja jahti korraldanud kütt õiguse RMK jahipiirkonnas jahti pidada.

22. veebruaril Väätsa jahipiirkonnas Epu jahialal metsseajahi käigus toimunud jahieeskirjade rikkumist menetleb edasi Keskkonnainspektsioon. “Keelatud ajal uluki laskmine toob kaasa lisaks rahatrahvile või arestile ka jahimehe jahipidamisõiguse peatumise,” täpsustas RMK jahindusosakonna peaspetsialist Kalev Männiste. Ta lisas, et jahilubade omajaga sõlmitud jahipidamisvõimaluste kasutamise kokkuleppe lõpetab RMK ennetähtaegselt, kui inspektsioon on karistanud RMK poolt väljastatud jahiloa alusel jahti pidanud jahimeest ja tema jahipidamisõiguse peatanud.

“Siinkohal tänab RMK valvsaid jahimehi Anna jahtkonnast, kes ebaseaduslikku tegevust nähes Keskkonnainspektsiooni teavitasid,” ütles Kalev Männiste.

Iga jahihooaja alguses kuulutab RMK välja enampakkumise suurulukite jahilubade eelisõigusega omandamiseks, mille käigus saab üks jahimees omandada vaid ühe jahiala küttimisload. Vastavalt RMK ja jahipidaja vahel sõlmitud jahipidamisvõimaluste kasutamise kokkuleppe punkt 6.5.1 lõpetatakse leping ennetähtaegselt, kui Keskkonnainspektsioon on karistanud RMK poolt väljastatud jahiloa alusel jahti pidanud jahimeest, kelle nimi oli kantud jahiloale, mille tulemusena on jahimehel jahipidamise õigus peatatud.

Jahilubade enampakkumisel kerkis hektaritasu üle 2 euro

Foto: 24tundi.ee

Foto: 24tundi.ee

Käesoleval jahihooajal osutus RMK suurulukite jahilubade enampakkumine mullusest konkurentsitihedamaks ja edukamaks. Pakkumisi tehti kõigile 20-le jahialale, keskmine makstav tasu jahimaa hektari kohta oli 2,17 eurot. Kokku teenis RMK enampakkumisega üle 300 000 euro, mida jagatakse küttimist lubavate maaomanikega.

“Enampakkumise vastu oli tänavu väga suur huvi, mistõttu jahimeeste pakkumised osutusid alghindadest ligi 1,35 korda kõrgemaks,” märkis RMK juhatuse esimees Tiit Timberg ja lisas, et enampakkumise võitja peab lisaks enampakkumise summale tasuma ka küttimislubade eest. Enampakkumise võitja saab jahialal jahti pidada ühe hooaja jooksul, küttides ulukeid etteantud vanuselises ja soolises vahekorras.

Kõik jahipidamisega kaasnevad õigused, kohustused ja piirangud määratletakse enampakkumise võitjatega sõlmitavates kokkulepetes. Tiit Timbergi sõnul tagatakse ka sel jahihooajal tõhus omanikujärelvalve: “RMK töötajad teevad perioodilisi kontrollkäike, jälgimaks jahipidamistingimuste korrektset täitmist. RMK nõuab kütitud suurulukite märgistamist ühekordsete, nummerdatud ja taaskasutamist mittevõimaldavate märgistuslipikutega. Samuti tuleb vahetult peale uluki tabamist ja jahiloa realiseerimist saata SMS-sõnum RMK sõnumikeskusesse.“ Jätka lugemist »

Kas kolhoosikord või mõisaaeg?

Heiki Hepner, Kohila Metsaseltsi juhatuse liige

Eesti Vabariigi taastamisel oli üks põhimõttelisemaid otsuseid tagastada maaomand nende endistele omanikele. Kolhoosid likvideeriti ja omanikud said tagasi selle, mis neile või nende esivanematele enne NL okupatsiooni kuulus. Kuid kahjuks on enam kui 20 aastat tagasi alustatu jäänud lõpetamata. Maaomanikul puudub võimalus otsustada  oma maal jahindusküsimuste üle. Sisuliselt säilitati jahinduses kolhoosikord, mille kaitsjad ähvardavad avalikkust mõisaaja tagasitulekuga.

Tänase jahindussüsteemi eest võitlejad, kes peavad kehtivat seadust maailma parimaks jahiseaduseks, on maaomanikke süüdistanud mitmes surmapatus. Kõige rohkem on kõlama jäänud väide, et maaomanike seisukohtadega arvestades ootab meid mõisaaja tagasitulek. Selle väite kinnituseks proovitakse näidata, et jahiseaduse kaasajastamise taga on välismaalastest suurmaaomanikud. Milline on olukord tegelikult? Võtame kõigepealt vaatluse alla välismaalased. Eesti erametsaomandist ümmarguselt kolmveerand on füüsiliste isikute omanduses, välismaalased moodustavad omanikest ühe protsendi. Veerand metsamaast on juriidiliste isikute omanduses. Kui palju seal omanike hulgas välismaalasi on, täpselt ei tea, kuid kindlasti neid on. Võib vaielda selle üle, kas see on hea, kui väliskapital meie majanduses osaleb, aga on ilmselgelt kahepalgeline heita seda metsaomanikele ette. Eelmisel aastal Eestis jahti pidanud jahimeestest veerand olid välismaalased. Ja neid ei toonud Eestisse maaomanikud, vaid tänased jahindusorganisatsioonid. Metsaomanike hulgas on välismaalaste osakaal kindlasti oluliselt väiksem.  Jätka lugemist »

Jahiseaduse eelnõu peab lähtuma eluslooduse igakülgsest kaitsest

Seoses keskkonnakomisjonis arutlusel oleva jahiseaduse eelnõuga, esitas Eesti Loomakaitse Selts riigikogus peetud keskkonnakomisjoni erakorralisel istungil omapoolsed ettepanekud, mis lähtuvad eelkõige eluslooduse igakülgsest kaitsest. Eelnõu tõsisemateks probleemideks on metsloomade arvu piiramatu loodusest eemaldamine majanduslikul eesmärgil, küttimismahtude otsustamine riigi kontrolli alt väljas oleva organi poolt ning jahikoerte katsetamine ehk nende oskuste testimine elusat metslooma kasutades. Jätka lugemist »

Jahimehed said teada ehmatava puugitõe

Eile hommikul avaldati Saaremaa jahimeeste seas puukborrelioosi esinemise tulemused.

Uuringust selgus, et 86 jahimeest 184-st on olnud varem haigestunud puukborrelioosi ning kümnel on värske infektsioon.

“Jahimehed kuuluvad riskigruppi ja antikehade kõrge arv on täiesti normaalne ja oodatav tulemus,” sõnas Tartu tervishoiu kõrgkooli tudeng Egle Niitvägi, kes tegi uuringu puukborrelioosi levikust Saaremaa jahimeeste seas. Uuring tehti 30. juunil Leisis Oitme külas Saarte jahimeeste kokkutulekul, kus osales 184 jahimeest. Jätka lugemist »

Jahipidamise keelualad on nüüd nähtavad kaardilt

Jahipidamise keelamise aktsiooniga on tänaseks liitunud juba ligi 140 000 ha suuruse maa-ala omanikud üle Eesti. Ülevaaadet, kus paiknevad jahipidamise keelualad, saab näha aadressil http://www.jahiseadus.ee/home/liitunud

Eesti Erametsaliit on jätkuvalt seda meelt, et tänane maaomanike õigusi eirav jahiseadus euroopalikku õigusruumi ei sobi. Selle kinnituseks on metsaomanike esindusorganisatsioon palunud ka õiguskantsleri seisukohta. ”Kehtiv jahiseadus ei võimalda jahipidamise normaalset korraldamist,” sõnas Eesti Erametsaliidu tegevjuht Ants Varblane. “Ootame, et praeguse olukorra eest jahinduses võetaks poliitiline vastutus.” Probleem ei ole tema sõnul lokaalne, vaid üleüldine. Jätka lugemist »

Järvamaa laskurid näitasid jahilaskmises häid tulemusi

Laupäeval, 17. detsembril 2011 peeti Türil Lokuta jahilasketiirus traditsiooniline võistlus jahilaskmises “Jõulusporting 2011″. Osales 24 laskurit üle Eesti. Lasti 50 märgilist põhiharjutust, mille järel selgusid võitjad veteranide ja juunioride arvestuses. Absoluutarvestuse parimate selgitamiseks lasid kuus absoluutarvestuse paremat laskurit lisaks veel 25 märki finaalseeria.

Võistluse sportlikku pinget suurendas asjaolu, et võistlusel osalesid Türil treeninglaagris viibivad Eesti noortekoondise kandidaadid jahipraktiliste harjutuste laksmises. Meeldiva üllatuse valmistas Järvamaa laskur Alo Salm, kes põhivõistluse järel läks finaali liidrina. Finaalis panid küll kogenumad laskurid oma paremuse maksma, kuid tulemuste areng Alo Salmil on silmapaistev. Samuti näitas head tulemust ka Järvamaa veteranlaskur Oskar Paukku ja seda juba traditsiooniliselt.

Tulemused:

Absoluutarvestus:
1. Carl Uuemõis Tallinn 67 tabamust 75-st.
2. Thomas Soosaar Jõgevamaa 66 tabamust 75-st.
3. Reigo Paukku Järvama 65 tabamust 75-st.

Veteranid:
1. Oskar Paukku Järvamaa 35 tabamust 50-st.
2. Olev Schmidt Harjumaa 34 tabamust 50-st.
3. Nikolai Trofimov Järvamaa 34 tabamust 50-st.

Juuniorid:
1. Thomas Soosaar Jõgevamaa 44 tabamust 50-st.
2. Carl Uuemõis Tallinn 43 tabamust 50-st.
3. Reino Velleste Raplamaa 39 tabamust 50-st.

Jahirahu Eesti metsades

Jahirahu Eesti metsades kehtib traditsiooniliselt 24.–26. detsembril. Jahirahu kuulutab Eesti Jahimeeste Selts välja pidulikul tseremoonial metsapealinnaks (2012) kandideerivas Rakveres, Teatrimäel.

Linnapea Andres Jaadla sõnul on see sümboolne, et jahirahu kuulutatakse välja just Rakveres. Andres Jaadla kinnitusel loodavad Rakvere linn ja Eesti Jahimeeste Selts tulevikus Rakvere metsapealinna perioodil teha tihedat koostööd väärtustamaks jahipidamist ja loomade kaitset metsas.

Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuhti Tõnis Kortsu sõnul on jahimeestel suur au kuulutada sellaastane jahirahu välja linnas, kes kandideerib metsapealinnaks, sest mets ja jaht on alati ühte kuulunud.

Traditsioon sai Eestis alguse 1993. aastal. Jahirahu ajal jahimehed loomi ei küti, vaid käivad peredega metsas ja viivad loomadele süüa.

Tartus toimub metsalooline konverents

Olete oodatud osalema reedel, 11. novembril 2011 toimuval metsaloolisel konverentsil „Metsandus ja jahindus – kas koos või eraldi?“, mis toimub Tartus, Kreutzwaldi 64.

Konverentsi programm
10.30-11.00 Registreerimine ja saabumiskohv
11.00-11.05 Avasõnad. Heiki Hepner, Eesti Metsaseltsi president
11.05-11.15 Tervitus ja sissejuhatav sõnavõtt. Marku Lamp, Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja
11.15-11.45 Jahinduse roll metsanduses. Tiit Randveer, Eesti Maaülikooli dotsent, ulukibioloog
11.45-12.15 Jahinduse ajaloost ja eetikast. Ilmar Rootsi, hundiuurija
12:15-12:45 Hirve asurkonna mõjust metsa- ja põllumajandusele. Jaan Ärmus, Keskkonnaameti jahinduse peaspetsialist
12.15-12.45 Kohvipaus
12.45-13.30 Väitlus „metsandus ja jahindus – kas koos või eraldi? Väitlevad EEML ja EJS esindajad
13.30-14.15 Metsandusorganisatsioonide sõnavõtud
14.15-14.30 Värske metsanduskirjanduse tutvustamine
14.30-16.00 Metsa-aasta pidulik lõpetamine, tort ja kohv

Lisainfo: Mart Kelk, tel +372 5349 0286, e-post mart.kelk@metsaselts.ee

TV3 saatesari “Täna võib” otse-eetris Rõuge vallast

TV3 saatesari “Täna võib” läheb täna, 26. oktoobril algusega kell 18.25 otse-eetrisse Rõuge vallas Nogo külas asuvalt Saunamaalt. Saates tuleb juttu sauna tervistavast mõjust, tehakse tutvust lausa seitsme erineva saunaga. Räägitakse arstiga sellest, millal on saun tervisele kasulik ja millal võib liigne saunatamine hoopis ohtlik olla. Saate testis osalevad saunavihad.

Homme, 27. oktoobril on TV3  jätkuvalt Rõuge vallas ning pakutakse algusega kell 18.25 otsepilti Viitina külas asuvast Viitina Jahionnist. Saates räägitakse jahindusest, uluki liha väärtustamisest, miks seda poelettidelt ei leia ja paljust muust.

Head vaatamist!

Info saatesarja kohta!

Eesti Erametsaliit: maaomanike hoiatusaktsiooni ei toimu

Eesti Erametsaliit teatas oma eilsel pressikonverentsil, et alates 1. septembrist algama pidanud maaomanike hoiatusaktsioon jahipidamise keelustamiseks enam kui 170 000 hektaril jääb ära. Keskkonnaminister, kelle juhtimisel on toimunud läbirääkimised jahiseaduse eelnõu koostamisel, on püüdnud arvestada kõigi osapoolte huvidega ja olulisemad kokkulepped on saavutatud.

„Tänaseks on meie hoiatusaktsiooni alustamisel seatud eesmärgid olulises osas täitunud,“ põhjendas EEML juhatuse esimees Ando Eelmaa. „Läbirääkimised seaduseelnõu koostamisel on käivitunud ja olulisemad kokkulepped saavutatud.“ Ando Eelmaa märkis, et ehkki mõned kompromissid pole maaomaniku jaoks meeldivad, on aktiivsel maaomanikul uue jahiseaduse jõustumisel võimalik jahipidamist oma maal oluliselt enam mõjutada. „Lepingu nõue maaomaniku ja jahimehe suhete korraldamisel loob eeldused suhtlemiseks võrdsetel alustel. Samuti saavad maaomanikud tulevikus piisava üksmeele korral jahipiirkonna kasutaja välja vahetada. Väikeulukite jahi korraldamise õiguse saab maaomanik olenemata oma kinnistu suurusest. Ulukikahjustuste korral tekib seaduslik alus kahjustuste kompenseerimist nõuda,“ tõi Eelmaa välja maaomaniku jaoks olulised seadusemuudatused.

EEML juhatuse esimees lisas, et kindlasti ei saa maaomanikud rahul olla kahjustuste kompenseerimise korraga. „Oleme jätkuvalt seisukohal, et kahjustused tuleb korvata piisaval ja õiglasel määral. Jahimeeste piisavalt põhjendamata soov igal juhul senised jahipiirkonnad säilitada jätab meie jahindusse alles probleemide allika, millest me ajapikku loodetavasti vabaneme.“

Ando Eelmaa avaldas, et edasiste aktsioonide vältimise eeldus on see, et tänaseks kokku lepitu lähiajal ka uue jahiseadusena realiseerub.

Eilse presskonverentsi küsimusi-vastuseid saate lugeda erametsanduse infoportaalist.

Algas hoiatusaktsioon uue jahiseaduse ja maaomanike õiguste nimel

Foto: 24tundi.ee

Eesti Erametsaliit kutsub kõiki maaomanikke osalema hoiatusaktsioonis, mille kohaselt keelatakse jahipidamine üheks kuuks septembris 2011. Selle aktsiooniga nõuab Eesti Erametsaliit uue jahiseaduse kehtestamist, mis tunnustaks maaomaniku põhiseaduslikku õigust vabalt oma maad kasutada.

„Uue, maaomanikke arvestava jahiseaduse menetlemine on jäänud toppama, ehkki seaduse koostamise algatas keskkonnaministeerium vahetult pärast jahinduse arengukava vastuvõtmist 11. mail2010. Vaatamata sellele, et protsess on tänaseks kestnud juba üle aasta, ei ole seaduseelnõu jõudnud valitsuse otsuseni ega Riigikogu menetlusse. Samas on valitsuse tegevusprogrammis aastateks 2011-2015 märgitud jahiseaduse eelnõu tähtajaks III kvartal 2011,“ ütles Eesti Erametsaliidu tegevjuht Ants Varblane.

„Kutsume ka teisi maaomanike esindusorganisatsioone ühinema avalikkusele ja poliitikutele suunatud hoiatusaktsiooniga, mille sõnumiks on: jahindusvaldkond vajab kiiret ümberkorraldamist ja õigusriigi põhimõtetega kooskõlla viimist. Meie eesmärk on jahimeeste ja maaomanike kokkulepetele ja koostööle rajatud jahindus,“ lisas Varblane. „Oleme valmis hoiatusaktsioonist loobuma, kui meie muret teadvustatakse ja jahiseaduse kiire menetlemine võetakse prioriteediks.“

Eesti Erametsaliit (asutatud 1992) on metsaomanike kohalike organisatsioonide esindusorganisatsioon, mille peamiseks ülesandeks on metsaomanike huvide kaitsmine. Lisainformatsiooni saab aadressilt www.eramets.ee või metsaomanike kohalikest organisatsioonidest.

Regina Hansen

Erametsaomanikud tervitavad RMK initsiatiivi

Eesti Erametsaliidu (EEML) tegevjuhi Ants Varblase sõnul loob RMK uus jahipidamisvõimaluste pakkumise kord esimese reaalse võimaluse, et jahipidamise tasust saab osa ka jahipiirkonnas asuv maaomanik.

Alates selle aasta märtsist kehtiva uue korra alusel tohib Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) kasutuses olevas jahipiirkonnas küttida ainult maaomaniku nõusolekul. Jahipidamisvõimalused kuues RMK jahipiirkonnas müüakse nüüdsest soovijatele aastase küttimise mahus suulise enampakkumise teel. Juhul, kui maaomanik annab nõusoleku oma maal jahipidamiseks RMK-le, jagab RMK maaomanikega enampakkumise tulud proportsionaalses mahus maa pindalaga. Kui seni sai jahipidamisest tulu vaid kütt, siis uue korra kohaselt saab sissetulekust osa ka metsaomanik, kes oma maal jahipidamist lubab.

Eesti Erametsaliit kutsub maaomanikke jahipidamise lubamise küsimuses RMK-ga aktiivselt suhtlema, et ühiselt läbi arutada ja lahendada metsakahjustuste ja vajalike ulukihooldetööde küsimused. Samuti kutsub EEML metsaomanikke aktiivselt osalema kohalike organisatsioonide töös, et üheskoos alustada jahipidamiseks õiglaste tingimuste taotlemist teiste jahipiirkondade kasutajatega. Jätka lugemist »

Tõrvas tuleb loodusõhtu Aare Jaamaga

25. aprillil kell 18 toimub Tõrva gümnaasiumi auditooriumis teine loodusõhtu Aare Jaamaga, teemaks jahindus.

Üritus on tasuta.Toetab keskkonnainvesteeringute keskus.

Osavõtust palutakse enne teada anda e-posti aadressil liiaortus@hot.ee või kool@torva.edu.ee.

 

Maaumanigu mättä otsast

Harju Heino,
maamiis Sadramõtsast

Kõgõpäält kaemi, mille vahtsõt jahisäädüst ülepää vaia um. A tuuperäst, et vana oll’ tett Feodaalõigusõ põh’a pääl ja seo parhilla inämb ei kõlba. Aig um joba mitusada aaastakka säälmaal, et säädüse alusõs piät olõma Rooma Õigus.

Vargamäeläse (nuu, kiä Tal’nan mättä pääl elutsõsõ ja mi käest rahha nõudva) es taha külh vahtsõt säädüst tetä, a ütel Virumaa matsil sai heng täüs, ku tsia olliva mitmõs kõrd karduka är võtnu, ja tä andsõ riigi kohtulõ. Kohtul es jää muud üle ku jahimehe süüdü tetä. Kohtuniguherrä es saa ju maamatsi kah’otasulda jättä. Tuu olõs Brüsselihe edesi kaibanu ja sõs olõs joba vargamäeläse süüdü jäänü, et säändse säädüse kokko keerütivä.

Kaemi perrä, mis noil Vargamäe säädüisil sõs vika um ja midä tulõs muuta. Rooma õigusõ perrä piät egäl as’al ja eläjäl olõma peremiis, kiä tedä käsütäs ja TIMÄ IIST VASTUTAS. Ku ei olõ, sõs um umanikulda vara. A peremeheldä elläi um kõgõ lindprii, vastutas uma nahakõsõga. Kolmandat variantsi ei olõ.

As’aõigusõ säädüse perrä um mõtselläi peremeheldä. Õigõ külh, pall’u soti umma kah manu pantu: ku, ku, ku… Jahisäädüs kõnõlõs umma, luudusõ kaitsmisõ säädüs umma… ja mõlõmba ütstõsõlõ vasta.

Asi um nii hullus lännü, et üts liinainemisest korgõ ammõtnik kirot’ piaaigu ammõtlikult, et mõtselläi um väärämäldä jõud, kink tettüisi kah’udõ iist kiäki vastust ei kanna. Säälsaman es tiiä tuu liinainemine esiki tuud, et eläjä jõu väärämises avitas hariligult ütest padrunist! Jätka lugemist »

Erametsaliit: Uus jahiseadus peab andma maaomanikele tagasi jahiõiguse

Üleeile Paide kultuurikeskuses toimunud jahindusfoorum andis erametsaliidu juhatusele mandaadi läbirääkimisteks jahindusküsimustes erinevate organisatsioonidega. Vajame maaomanike jahiõigusel baseeruvat uut jahiseadust.

Foorumil peeti vajalikuks ka moodustada piirkondlikud jahindusnõukogud, kus oleks võimalik leida lahendusi maaomanike, jahimeeste ja keskkonnakaitsjate vahel tekkivatele probleemidele. Seniste suurte jahipiirkondade säilitamist peeti võimalikuks ainult juhul, kui maaomanikel võimaldatakse omal maal korraldada jahti väikeulukitele, kelle hulka võiks arvata ka metskitse ja metssea. Senisest enam peab  tähelepanu pöörama ulukipopulatsioonide hea seisundi säilimisele, jahimeeste ja maaomanike organisatsioonide koostööle ning jahinduse headele tavadele.

Foorumi otsusega saab tutvuda siin: http://www.eramets.ee/uudised-1?art=2080.

Lisainfo: Ants Varblane, Eesti Erametsaliidu tegevdirektor, tel 5089 237, e-post: ants.varblane@erametsaliit.ee

Kaidsa hinnäst esi, jahimiis avitas


Kauna Toomas,

Sõmmõrpalu jahimiis

Olõ murrõn, et parhilla tetäs säänest vahtsõt jahisäädüst, mis kõik pää pääle käänd ja Eesti jahindusõ traditsiooni vällä koolõtas.
Ku 2003. aastagal tettü säädüs oll’ jahimehe- ja mõtsaeläjäsõbralik, sõs vahtsõnõ lätt väega mõtsa- ja maaumanigu keskses. Maaumanik ei piä jahimiis olõmagi, a või naada esi uma maa pääl jahti pidämä. Osta hindäle püssä, põmmuta kõik maaha ja tetä viil rahas kah.

Är tahetas häötä jahimaiõ kõrraldamisõ kavva: et siin kandin pidä jahti tuu vai taa jahtkund, või ellä nii- ja niipall’o põtru, tsiku, kitsi. Taa asi om aastidõga häste paika lännü.

Ütsjagu mõtsa- ja maaumanikkõ olõ-i muiduki rahul, et jahimehe lasõ-i kõiki eläjit maaha, kes timä maa pääl pahandust tegevä. Ku kevväi tulõ, lumi är sulas ja maaumanik liinast ummi valduisi kaema tulõ, sõs või tõtõst olla juhtunu hirmsit asju. Kõgõ hullõmb om sõs, ku majjai om mõtsa ja maa kõik üle ujutanu, mõtsa maaha võtnu. Üts pernaanõ kaivas’, et majaja olli terve uibuaia, vana eestiaigsõ uibu talvõga kandunu lumpi är.

Sakõst kihotas umanik sändse pildi pääle liina keskkunnaammõtnigõ manu, kaibas, et jahimehe ei piä jahti, mõts om hukan, ja kirotas hirmsa kaibamiskirä jahimiihi pääle. Sändsit kaibamiskirju om perämädsel aol pall’o olnu. Vanal aastal tull’ näid jahiseltsi näütüses õnnõ Ruusmäe kandist nelä maaumanigu käest. Jätka lugemist »

Viljandimaa jahimehed ehitasid loodusmaja

Halliste jahimehed said vallalt rendile maja ja asusid seda renoveerima. Hiljuti lõppes uuenduskuuri esimene järk, milleks saadi tuge nii Leader-programmist kui panustati ise.

 Igal jahimehel oli kohustus töötada kaks päeva, aga tegelikult oldi rakkes märksa pikemalt.  Nad võtsid maha vana katuse ja maja voodri, värvisid seinalauad, paigaldasid tuulekastid ning tegid kööki lauad ja pingid.

Eesti-aegset maja taastades eemaldati toaseintelt vana krohv ja krohvimatid, et uhked palkseinad jälle nähtavale tuua. E.R.O Ehituse töömehed panid uue katuse, puitaknad ja -uksed, parandasid ahju ning paigaldasid elektrijuhtmestiku. Samuti ehitati maja ette katusealune veranda.

Eesti riik ehitas kõnealuse maja Vabadussõjast osavõtnule 1935. aastal ja seda teatakse seniajani kui Soldati maja. Saatuse keerdkäikudes jäi Tilla külas asuv koht omanikuta ning vald võttis selle enda hoolde. Küttidele koduks ehk tasuta rendile anti see Halliste jahimeeste seltsi juhatuse esimehe Tõnu Tuki sõnutsi viis aastat tagasi. Tukk meenutas, et koht oli siis räämas ja võssa kasvanud.

 Järgmise projektiga soovitakse rajada teisele korrusele viiv trepp ning soojustada tühi katusealune, et seal saaks magada. Lagunenud aida-lauda asemele on kavas ehitada maakividest ja vanadest palkidest saun ning seminariruum. Loodusmajas saavad ööbida nii välismaalt kui ümbruskonnast tulnud jahimehed. Samuti on kavas lastele ja noortele looduslaagreid korraldada. Sel eesmärgil mõlgub mõttes teha matkarada, kus saaks taimi, linde ja loomi tutvustada.

Allikas ajaleht Sakala