Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

detsember 2018
E T K N R L P
« nov    
 12
3456789
10111213141516
17181920212223
24252627282930
31  

Tuleva aasta loomakasvatuse otsetoetuse taotlemine toimub märtsis

lehmMaaeluminister allkirjastas määruse, millega tõstetakse piimalehma, ammlehma ning ute ja kitse kasvatamise otsetoetuse taotlusperiood tagasi märtsikuusse.

2016. aastast on piimalehma, ammlehma ning ute ja kitse kasvatamise otsetoetuste taotlusperiood taas 2. märtsist kuni 21. märtsini, mis on aastaid olnud loomakasvatuse otsetoetuste taotlemise aeg. Kuupäeva tõstmisega maikuust märtsikuusse on muutunud ka nõuete kuupäevad. Tulevast aastast peab taotleja põllumajandusloomade registri andmete kohaselt loomi kasvatama 2. märtsi seisuga. Samuti peab taotleja nõuetekohasel arvul loomi hoidma oma karjas alates taotluse esitamise kuupäevast kuni 8. maini, mitte enam 1. juulini.

2016. aastal on piimalehma kasvatamise otsetoetusteks kavandatud eelarve 2,024 miljonit eurot, ammlehma kasvatamise otsetoetusteks on kavandatud 1,010 miljonit eurot ning ute ja kitse kasvatamise otsetoetusteks 396 000 eurot.

Loomakasvatuse otsetoetused on Euroopa Liidu eelarvest makstavad toetused. Piimalehma kasvatamise otsetoetusega toetatakse Eestis piimasektori seda osa, milles tootjate ja loomade arvu vähenemine on olnud kõige suurem ehk karjasid kuni 100 piimalehmaga. Kuni 25 ammlehma kasvatamise ning 10-100 ute ja kitse kasvatamise otsetoetusega toetatakse peamiselt peretalusid, et säiliksid talumajapidamised, mis annavad vähemalt ühe täistöökoha.

Eurotoetuse abil suletakse Kohtla-Järve ja Kiviõli poolkoksiprügilad

12. oktoobril avas keskkonnaminister Jaanus Tamkivi Kiviõlis ja Kohtla-Järvel töödetsükli, millega suletakse tööstusjäätmete ning poolkoksiprügilad. Projekti maksumus on ligi 552 miljonit krooni, raha tuleb tervenisti Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondilt.

Selleks, et viia Kohtla-Järvel ligikaudu 100 hektari ja Kiviõlis ligi 20 hektari suurune prügilaala keskkonnanõuetega vastavusse, suletakse õlitootmisjääkide pigijärved ning kujundatakse laugemaks jäätmemäe järsud nõlvad. Järsud nõlvad on nimelt üks kuumenemiskollete ja põlengute tekke eeltingimus, nende käigus eralduvad aga mürgised gaasid (benseen, tolueen, etüülbenseen, ksüleen, väävelvesiniku jm.) ning tolm. Rajatakse vettpidav kattekiht, haljastus, pinna- ja nõrgvee kogumise ja pumpamise süsteemid, et ladestute nõrgvesi ei reostaks põhja- ega pinnavett. Kogutav nõrgvesi suunatakse puhastusseadmesse ja sealt merre. Projekti tulemusena ei satu keskkonda enam kahjulikke aineid.

Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna peaspetsialisti Raimo Jaaksoo sõnul on need keerukad ja ainulaadsed projektid, sest poolkoksiladestud on unikaalsed ja seni pole neid suletud. “Samas on meil olemas kogemused juba Sillamäe jäätmehoidla ja Narva tuhaväljade sulgemisega ning võime uhked olla, et sellised suured projektid on käima lükatud,” lisas Jaaksoo.

Eesti riigi ja Euroopa Komisjoni ühinemisläbirääkimistel lubas Eesti Ida-Virumaa tööstusjäätmete prügilad (sh. Kohtla-Järve ja Kiviõli tööstusjäätmete ja poolkoksiprügilad) sulgeda hiljemalt 16. juuliks 2013. Sama nõue tuleneb ka Euroopa Liidu ja Eesti õigusaktidest.

Kiviõli poolkoksiprügila sulgemise ehituse töövõtja on Skanska EMV, Kohtla-Järvel Merko Ehitus. Kiviõli ja Kohtla-Järve poolkoksiprügilate sulgemistööd on kavandatud lõpetada 2013. aasta kevadeks.

Keskkonnaministeerium