Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

oktoober 2019
E T K N R L P
« sept    
 123456
78910111213
14151617181920
21222324252627
28293031  

Eelmisel aastal toetati 1350 regionaalarengu projekti üle 62 miljoni euroga

Regionaalministri haldusalas olevatest toetusmeetmetest ja -programmidest eraldati 2013. aastal projektidele toetust üle 62 miljoni euro. Rahastamisotsused tehti 1350 projekti elluviimiseks.

Siseriiklikest programmidest eraldati toetust 1306 projektile, summas 8,5 miljonit eurot. Välistoetusi sai 44 projekti, summas 53,5 miljonit eurot.

Regionaalminister Siim Kiisleri sõnul on toetused aidanud kaasa nii ettevõtluse kui ka elukeskkonna arengule. “Lisarahastus on võimaldanud lahendada olulisi kitsaskohti ja teha mõnes valdkonnas suurema arenguhüppe, milleks muidu ei oleks võimekust jagunud. Uuel rahastamisperioodil on kavas keskenduda senisest veelgi enam töökohtade loomisele.”

Euroopa Regionaalarengu Fondist rahastatavate “Elukeskkonna arendamise rakenduskava” meetmete kogumaht aastateks 2007-2013 on üle 388 miljoni euro, millest oli 2013. aasta lõpuks toetusotsustega kaetud 95% ehk 368 miljonit. Elukeskkonna arendamisele suunatud toetusi maksti 2013. aastal välja 55 miljonit eurot (2012. aastal 50 miljonit eurot). Kuna struktuurifondide programmperiood 2007-2013 hakkab lõpule jõudma, siis on enamus toetuse summadest juba varasematel aastatel projektidele eraldatud, kuid 2013. aastal tehti ka 18 uut toetusotsust, millest kõige suuremahulisemad projektid olid regionaalse gümnaasiumi rajamine Jõhvi ja Pärnu Koidula Gümnaasiumi ümberkorraldamine eraldiseisvaks gümnaasiumiks, kumbki üle 7 miljoni euro.

Euroopa Regionaalarengu Fondist rahastatavates Euroopa territoriaalse koostöö programmides on Eesti osalenud edukalt. Toetuste maht Eestile ei ole piiratud, see oleneb siinsete projektipartnerite aktiivsusest ning heade projektitaotluste hulgast. Toetatakse piiriülest koostööd naaberriikidega, aga ka tervet Läänemere piirkonda hõlmavaid ning üle-euroopalisi projekte. 2013. aastal said positiivse rahastamisotsuse 26 koostööprojekti ja neis osalevatele Eesti partneritele eraldati toetust üle 16 miljoni euro.

Regionaalset arengut toetatakse lisaks välisvahenditele ka siseriiklike vahenditega. Enim projekte, 1037 projekti, rahastati kohaliku omaalgatuse programmist summas 1 miljon eurot. Hajaasustuse programmi tulemusena toetati 622 projektitaotlust, mis võimaldasid lastega peredel majapidamistesse rajada vee-, kanalisatsiooni-, elektrisüsteemi või juurdepääsutee. Piirkondlike programmide kaudu toetati Peipsiveere, Setomaa ja väikesaarte jätkusuutlikku arengut ning kultuuripärandi säilitamist.

Näiteks toetati kompetentsikeskuste arendamise meetmest Haapsallu rajatud tervisedenduse ja rehabilitatsiooni kompetentsikeskust , kus on loodud 24 uut töökohta. Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meetmest toetati Baltimaade moodsaima ringraja ehitust Audrus. Projekti lõpu seisuga pakkus ringrada tööd kokku kuuele inimesele, võistluste toimumise ajal on korraldamiseks kaasatud lisaks 60-70 inimest. Toetati ka Sõrve tuletornilinnaku ja Kiviõli seiklusturismi keskuse arendamist, esimene tõi piirkonda 14 ja teine 23 uut töökohta. Lisaks toetati ka 18 tööstusala avalike juurdepääsude projekte ning loodi esialgsetel andmetel ligi 900 töökohta. Üleriigilise tähtsusega kultuuri- ja turismiobjektide väljaarendamise meetmest toetati Tallinna Teletorni rekonstrueerimist ja Lennusadama arendamist, kokku kahe turismiobjekti peale loodu 78 uut töökohta.

2013. aasta regionaaltoetuste ülevaatega maakondade lõikes saab tutvuda SIIN.

Reval Shipbuilding OÜ alustab Prangli parvlaeva ehitamist

Loksa laevatehases pannakse nädala lõpus kiil Reval Shipbuilding OÜ poolt ehitatavale uuele Prangliga ühendust pidavale reisiparvlaevale. Laeva ehitamist rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond. Jääklassi teraskorpusega reisiparvlaev on ette nähtud mandri ja Prangli saare vahel aastaringseks ühenduse pidamiseks.

„Laev on võimeline liikuma purustatud jääs ning läbima kuni 20 cm paksust silejääd. Laev on projekteeritud sellisena, et ta sobib ka ühenduse pidamiseks Aegna ja Naissaarega,“ ütles Reval Shipbuilding OÜ tegevdirektor Sergei Netšajev. 

Laeva ehitamine maksab 2,98 miljonit eurot ning ehitamist rahastab käendusega KredEx.

„Meil on hea meel osaleda projektis, mis võimaldab Reval Shipbuildingul ehitada uue laeva ning toetada seeläbi ettevõtte kasvu,“ ütles KredExi juht Andrus Treier.

Ehitatava laeva salongis on 42 ning avatud silla päikesetekil 32 kohta, laevapere on kolmeliikmeline. Avatud peatekil on koht ühele autole pikkusega kuni 8 m või kahele sõiduautole. Aluse maksimaalne pikkus on 24,6 meetrit ning laius 6 meetrit.

Laev valmib 2014. aasta märtsiks.

Prangli reisiparvlaev tellitakse projekti “Väikesaartega ühenduse pidamiseks laevade soetamine” raames ja projekti rahastatakse 100% ulatuses Euroopa Regionaalarengu Fondist.

Prangli reisiparvlaev

Laeva põhiandmed:
Üldpikkus: 24.6 m
Laius: 6.0 m
Süvis: 1.9 m
Veeväljasurve: 149 t
Maksimaalne kiirus: 12 sõlme
Autoteki max kandejõud: 10t

Lisainfo: Tarmo Seliste, KredEx kommunikatsioonispetsialist, tel 667 4116