Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

detsember 2019
E T K N R L P
« nov    
 1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
3031  

Tartu autoehituse hiilgus ja allakäik

12295188_10201086047829203_1733540078_oNovembri lõpus ilmus trükist raamat Tartu autoehituse hiilgus ja allakäik. 300leheküljelises raamatus tutvustatakse põhjalikult nõukogude perioodil Tartus ehitatud busse ja furgoonautosid, uuritakse autokerede ehituse algaastaid enne II maailmasõda ja seoseid nõukogude ajal alanud bussiehitusega. Raamatus antakse ülevaade ka Tartus ehitatud Scania linnaliinibussidest ja Tartu autoremonditehasest välja kasvanud uutest ettevõtetest. Raamat on rikkalikult illustreeritud fotode ning ajastukohaste 12295545_10201086047789202_2119823326_oesemete kujutistega, see pakub nostalgiat ja äratundmisrõõmu inimestele, kes sündinud Nõukogude Eestis. Nooremale põlvkonnale sobib raamat teadvustamaks ja avastamaks Nõukogude perioodil toimud plaanimajandusliku süsteemi toimimist. Tartu autoehituse hiilgus ja allakäik on põhjalik käsitlus Eesti autoehituse ühest nurgakivist Tartu autoehitusest. Raamat pakub huvi nii tehnikahuvilisele kui nostalgikule.

Raamat on kokkuvõte üle 10aastasest uurimistööst Tartus toimunud bussiehituse ajaloost ja sellest välja kasvanud eriotstarbeliste furgoonautode tootmisest Tartu Autode Remondi Katsetehases. Raamatus otsitakse seoseid ja ühendavaid otsi Tartu    sõjaeelse bussiehituse ja nõukogude perioodil käivitatud busside seeriatootmise vahel. See on lugu Tartu bussi- ja furgooniehituse minevikust, olevikust ja tulevikust.
Tarvo Puusepp

Rakveres avatakse Eesti esimene multifunktsionaalne rulluisulint, “Skill”

Rulluisulint_RakveresRakvere Bont Rulluisuklubi tutvustab 12. veebruaril kelll. 16.00 Rakvere Spordikeskuses ainulaadset treeningvahendit, mida saavad kasutada erinevate spordialade esindajad. Antakse ülevaade masina otstarbest ja näidatakse erinevaid kasutusvõimalusi.

Rulluisulint “Skill” võimaldab harrastada sporti ka siis, kui õues ilm seda ei soosi ning on suureks abiks tehnika treenimisel ja kehatöö mõõtmisel. Masinal saavad treenida nii jooksjad (grupitreeninguna), rulluisutajad, rullsuusatajad, ratastoolisportlased kui ka rattasõitjad.

Rulluisulint on kolm meetrit lai ja võimaldab siseruumis treenida kiirusel kuni 60 km/h. Masin on ehitatud Rakvere Bont Rulluisuklubi liikmete initsiatiivil ja omavahenditest. Eriline tänu kuulub rulluisuklubi liikme Neeme Nõlvakule, kes oma kompetentsist ja entusiasmist masina ise kokku projekteeris ja ehitas. Koostöös Rakvere linna ja Rakvere Spordikeskusega leiti masinale sobiv ruum.

Eesti Rulluisuliidu peasekretäri sõnul on rulluisulindi ehitamisel tegu alles kahe aastase ja väga aktiivselt tegutseva klubiga. “Rulluisulindi “Skill” loomisega annab klubi alale märgatava panuse kiir-rulluisutamise arendamiseks Eestis. Rulluisulint võimaldab treeneril olla sõitja kõrval ja anda tehnika omandamisel vahetut tagasisidet otse sõidu ajal. Rulluisulint on väga võimas tööriist igaühele oma sõidutehnika parandamiseks. Rulluisulint on ainus sellelaadne seadeldis Eestis, Skandinaavias ja lausa terves Põhja -Euroopa regioonis, mis tekitab kindlasti huvi ja kutsub kohale ka sportlasi meie lähiriikidest.”

Uuringu kohaselt tugevdavad looduslikud pühapaigad Eesti ühiskonda

Eelmisel aastal võitis hiite kuvavõistluse Ain Raali ülesvõte Tammealuse hiiekivist. Allikas: looduskalender.ee

Eelmisel aastal võitis hiite kuvavõistluse Ain Raali ülesvõte Tammealuse hiiekivist. Allikas: looduskalender.ee

Värske uuringu kohaselt peab valdav enamik Eesti elanikke hiite ja teiste looduslike pühapaikade kaitsmist tähtsaks ning ootab, et riik tagaks nende säilimise.
Täna esitleti Tallinnas Hiite Maja sihtasutuse tellitud avaliku arvamuse uuringut “Eesti elanike hoiakud hiite ja looduslike pühapaikade suhtes”. Uuringu aruandest selgub, et 84% vastanuist peab Hiite ja teiste looduslike pühapaikade kaitsmist tähtsaks või väga tähtsaks. Sellist suhtumist jagavad sarnaselt erinevad vanuserühmad nii eesti- kui vene emakeelega elanikkonna seas. Uuringu kohaselt on pühapaigad nähtus, mis liidab erinevaid ühiskonnarühmi ning konsolideerib seeläbi tervikuna Eesti ühiskonda.
Valdav enamik uuringule vastanuist (86%) soovib, et riik tagaks pühapaikade säilimise ning 74% leiab, et riik ja omavalitsused peaksid pühapaikade hoidmisse panustama samavõrra kui kirikute säilimisse.
Pühapaikade tähtsustamine pole pelgalt hoiak, enamus inimesi soovib looduslikke pühapaiku ka külastada ning osaleda nende kaitsmises. Kui pühapaiku puudutav teave oleks paremini kättesaadav, siis külastaks pühapaiku sagedamini kindlasti 16% ja arvatavasti 54% vastanuist, ehk 70% Eesti elanikest. Tähelepanuväärne on seegi, et pea igal viiendal vastajal (19%) on mõni looduslik pühapaik eriliselt tähtis.
Uuringu valmistas sisuliselt ette Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskus.

Ahto Kaasik

Eesti Põllumajandusmuuseum pani muutused maaelus kaante vahele

Täna korraldab Eesti Põllumajandusmuuseum Lohusuu vallas, Ida-Virumaal teaduspäeva ning kogumiku “Maaelu ja elu maal muutuste tuultes”. Põllumajandusreform 20″ esitluse.

Teaduspäeva raames külastatakse Maage talu, mis pärjati Eestimaa Talupidajate Keskliidu poolt “Aasta talu 2013″ tiitliga.

“Käesolev väga sisukas kogumik on mõeldud kõigile neile, kes tunnevad huvi Eesti maaelu ja põllumajanduse arengu ning seda arengut erinevatel aegadel mõjutanud reformide vastu. Huvilised leiavad siit teavet Eestis läbiviidud maareformidest alates 18.-19. sajandist kuni 21. sajandi esimese kümnendi lõpuni. Kogumikus on väga põhjalikult käsitletud 1992. aasta põllumajandusreformi seaduse (sh ka omandireformi aluste seaduse ja maareformi seaduse) alusel tehtud muutusi põllumajanduses ja maaelus, mis puudutasid vähem või rohkem kõiki maal elanud inimesi” tutvustab kogumikku muuseumi direktor Merli Sild.

Eesti Põllumajandusmuuseumil on olnud suur roll põllumajandusreformiga seonduva kogumisel. Muuseumi töötajad on fondidesse kogunud Eesti taasiseseisvumisaja eel ja ajal põllumajandust ning maaelu muutnud reformide läbiviimisega seotud mälestusi, dokumente ja fotosid.

Teaduspäev algab kell 11 Maage talust ning jätkub kell 13.00 Vadi seltsimajas, kus ettekannetega esinevad: Kaul Nurm (Eestimaa Talupidajate Keskliit), Jaanus Männik (Surju vallavanem), prof Rando Värnik (Eesti Maaülikool) ja Mati Tamm (põllumajandusreformi seaduse üks autoritest). Täpsem ajakava.

Noortebänd Progress esitleb debüütalbumit “Pillipuhujad”

Noor Eesti bänd Progress esitleb oma värskelt valminud debüütalbumit “Pillipuhujad” . Kontserdid toimuvad 6.03.2014 Tallinnas lokaalis Sinilind ja 12.03.2014 Tartus Genialistide Klubis algusega kell 22.

Progress on viieliikmeline vanakooli progressive-rock’i viljelev Tallinnast pärit kollektiiv. Bändi loomingut ja kõla iseloomustavad märksõnad eestikeelne lüürika, saksofon, elektriorel.

Aastal 2012 võttis Progress osa Noortebändi konkursist, kus jõuti ainsa eestikeelse bändina finaalvooru. Züriiliikme Lenna Kuurmaa sõnade kohaselt oli muusikas tunda aastatetagust hõngu. Nüüd, poolteist aastat hiljem, on valminud debüütalbum “Pillipuhujad”. Progressi soojendab Sinilinnus ansambel Wigla, esitades regilaulu tänapäevases võtmes.

Kogumiku “Maaelu ja elu maal muutuste tuultes. Põllumajandusreform 20″ esitlus

Värskas toimub Vanemuise suvelavastuse “Peko” DVD esitlus

Esmaspäeval, 16. detsembril kell 17 toimub Värska kultuurikeskuses Vanemuise suvelavastuse “Peko” DVD esitlus. “Peko” salvestis on müügil nii Vanemuise teatrimajades kui ka kauplustes.

“Peko” esietendus toimus juulis 2011. aastal. Värska laululaval käis kolmel järjestikusel suvel (kokku mängiti etendust 24 korda) Pekot vaatamas ühtekokku 19 tuhat inimest. Lavastus valmis koostöös Värska vallaga.

ETV võttis lavastuse üles viimasel etendusel tänavu 14. juulil. Salvestuse režissöör on Elo Selirand. Setokeelse lavastuse paremaks mõistmiseks on DVD varustatud eestikeelsete subtiitritega.

“Peko” on seto ajaloo ja seto pärimuse teemaline muistne muinasrokk, mis jutustab läbi ühe seto mehe loo pisikesest rahvakillust ja tema ellujäämispüüdlustest.

“Peko” teksti autor on Kauksi Ülle ning kaasautorid Ain Mäeots, Siret Paju ja Olavi Ruitlane. Lavastas Ain Mäeots ning nimiosa mängis Andres Mähar. Lavastuses osalesid ka ansambel Zetod, Pärimusteater “Taarka” noortestuudio ja laulukoorid. Kokku tegi lavastuses kaasa ligi 70 inimest.

“Peko” DVD esitlusüritusele järgneb pidulik Anne Vabarna nimelise omakultuuri preemia üleandmine. Värska vald annab välja Anne Vabarna nimelised omakultuuri preemiad aasta jooksul seto kultuuri arengusse panustanud inimestele või kollektiividele. Pidulikul sündmusel laulavad Anne Vabarna laule Värska leelokoorid. Samuti esineb ansambel setu pärimusikat esitav ansambel “Klapp”. Õhtu jätkub meeleoluka tantsuklubiga.
Krista Leipsig

Ivi Eenmaa vormis raamatuks mälestused oma elutööst

Ivi Eenmaa esitleb esmaspäeval, 9. septembril kell 16.30 Rahvusraamatukogu suures konverentsisaalis oma raamatut “Elu paralleelmaailmades. Meenutusi Eesti Rahvusraamatukogu saamisloost 1982-1997″, mis jutustab tema elutööst.

Eesti Rahvusraamatukogu hoone pidulikust avamisest Tallinnas Tõnismägi 2 möödub 11. septembril täpselt 20 aastat. Tänavu 2. juunil täitus Ivi Eenmaal 70 eluaastat. Nende sündmuste tähistamiseks ilmus Ivi Eenmaa, Eesti Rahvusraamatukogu peadirektori aastatel 1984-1998, sulest raamat “Elu paralleelmaailmades. Meenutusi Eesti Rahvusraamatukogu saamisloost 1982-1997″. Raamatu müügitulu suunatakse Ivi Eenmaa ja Rahvusraamatukogu koostöös loodud sihtkapitali, mis hakkab toetama Rahvusraamatukogu töötajate erialast enesetäiendamist. Raamatuesitlus on ühtlasi ka Ivi Eenmaa sihtkapitali avaürituseks.

“Elu paralleelmaailmades” on emotsionaalne jutustus, mis viib lugeja tagasi sündmustesse lähiminevikus, mil ühised eesmärgid liitsid eesti rahva. Rahvusraamatukogu uue hoone ehitamine kujunes iseseisvumise üheks sümboliks ja põimus tihedalt pöördeliste ajaloosündmustega kogu riigi elus.

Ivi Eenmaa kirjutab: “Jah, nurgakivi pandi Fr. R. Kreutzwaldi nim ENSV Riikliku Raamatukogu ehitamiseks, kuid 1993. aasta sügisel avas külastajatele uksed hoopiski Eesti Rahvusraamatukogu. Saatuse tahtel või kiuste tuli raamatukogu peaaegu samasse paika, kuhu juba enne Teist maailmasõda oli kavandatud riigiraamatukogu uus hoone. Tollal oli juba vormistatud maa ost Tallinna linnalt, ja siis lõppes kõik. Jätka lugemist »

Kõik vana Võromaa omavalitsused saavad võrokeste lipu

15. veebruaril kell 15 toimub Võrus Võro instituudis võrokeste uue lipu  pidu.

Lipuvalmise korraldanud Võro selts tänab rahvahääletusele läinud  kahe lipukavandi autoreid ja kõiki lipukonkursil kaasa löönud ja abiks olnud inimesi. Võrokeste uue lipu saavad kingitusena 26 omavalitsust ja neli maavalitsust, mille maadel vana Võromaa tänapäeval on.

Lipuvalimisest räägivad Kaido Kama ja seda nõustanud ning abiks olnud riigikantselei sümboolikanõunik Gert Uiboaed.

Uus võrokeste lipp on kuusemetsavärvi tausta ja valge kaheksakannaga selle keskel, mis sümboliseerib vana Võromaa 8 kihelkonda (Kanepi, Urvastõ, Karula, Harglõ, Rõugõ, Vahtsõliina, Räpinä ja Põlva). Esimest korda tõmmatakse võrokeste lipp masti Põlva kihelkonnas Kääpa põhikooli ees 14. veebruaril kell 9.50.

Peale lipujagamise on 15. veebruari peol veel plaanis kuulata Parksepa segakoori ansamblit Silja Otsari juhatamisel ja Uma Pido lavastajat Tarmo Tagametsa, kes räägib sellest, kuidas Umal Pidol uus võrokeste lipp välja tuuakse. Lisaks võtab Urmas Kalla üles rahvalaulu ja tervitama tulevad külalised Seto- ja Mulgimaalt.

Toimub raamatu “Leegitseval piiril” esitlus

Eesti Kodukaitse Ajaloo Seltsi juhatuse liikmete kolonel Henn Karitsa ja Aadu Jõgiaasa kirjutatud raamat „Leegitseval piiril” käsitleb detailselt Eesti taasiseseisvumisele eelnenud sündmusi ajavahemikul mai 1990 – august 1991. Teoses kirjeldatakse Eesti Kodukaitse loomist ja Eesti piirivalve taasloomist. Tuletatakse meelde 1991. aasta jaanuarikriisi ja Eesti riigi ning Toompea kindlustamist, Eesti Vabariigi valitsuse salajast sidealast tegevust. Eraldi peatükk kirjeldab Eesti elektroonilist sõda Nõukogude armee vastu kui Pihkva Dessantdiviis koos eriüksusega asus hõivama Tallinna Teletorni. Need olid keerulised ja ohtlikud ajad, mil valmistuti otsusekindlalt Eestit kaitsma.

Paljud endised kodukaitsjad, piirivalvurid, kaitseväelased, politseinikud jt taasiseseisvumise sündmustes osalenud leiavad ennast selle raamatu
kaante vahelt. Teoses esineb ligi 5000 isiku nimi ja ca 150 ajaloolist fotot.

Raamatu esitlus toimub 20. augustil 2012.a. kell 14:00 Tallinna Linnamuuseumis, Vene tn 17.

Siiri Sisask esitleb kauaoodatud albumit „Hommikupuu“

23. veebruaril esitleb Siiri Sisask oma rockalbumit „Hommikupuu“, mis valmis koostöös rahvusvahelise kontserniga Universal Music. Plaadil on 10 uut lugu, esimene singel ”Toolid on tühjad” ilmus jaanuari keskel. Alates esmaspäevast, 13. veebruarist jõuab raadiojaamadesse kaksiksingel „Siin ja praegu“ & „Ma ei ütle midagi muud“.

Möödunud aasta kevadel võttis albumi „Hommikupuu“ produtsent Marko Atso rahvusvahelise plaadifirmaga Universal Music ühendust. Pärast esialgse muusikalise materjali kuulamist allkirjastati koostööleping. „Meil on suur au, et nii unikaalne laulja usaldas oma muusika meie kätesse,“ ütles Universal Music esindaja Leen Kadakas. „Tegemist on äärmiselt andeka ja võimsa artistiga, kelle sahtlisse kirjutatud lugude hulk ja kvaliteet lõid meid sõna otseses mõttes pahviks. Kogu albumi valmimisprotsess oli äärmiselt sujuv ja professionaalne ning album „Hommikupuu“ näitab Siiri Sisaskit täiesti uuest küljest,“ lisas Kadakas.

Esitluskontserdil Rock Cafe’s astuvad lisaks Siiri Sisaskile lavale Eesti tippmuusikud – basskitarril Mihkel Mälgand, trummidel Marko Atso, kitarri mängib Tarvo Valm ja tšellot Kaido Kelder.

Lisainfo: Kirke Ert, tel 555 20004

Suurteos “Viljandimaa spordielu 1945-1965″ sai kaante vahele

Viljandi Maavalitsuse kaasabil ning projektijuhi, maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja Ilmar Küti innustusel ilmus sarja ”Viljandimaa spordiloost 1945-1965″ teine raamat, mis on vääriline järg eelnenud raamatule ning väljakutseks järgnevale.

21. detsembril kell 14 toimub selle pidulik esitlus Viljandis, Vabaduse plats 6 IIk saalis.

Viljandi maavanem Lembit Kruuse sõnul on raamat nende inimeste väärtustamiseks, kes neil aegadel Viljandimaa spordielu kujundasid, sest ”sõltumata ajastust on sport toonud rõõmu paljudele inimestele, kes just sellisel moel said väljendada oma tahet ja võitlusvaimu”.

Raamatu esikaanelt leiame kolm Viljandimaalt pärit spordi suurkuju, kes on: Maaja Ranniku, Laine Erik ja Hubert Pärnakivi.

Esimene raamat Viljandimaa spordilugu kuni aastani 1944 ilmus aastal 2002. Nüüd on Viljandimaa spordiloo teine raamat, mis algselt oli plaanitud kajastama aastaid 1945-2000 sunnitud lühendama hoopis aastateni 1945-1965. “Huvitavat materjali tuli koostajatele kokku nii palju, et käsiteldavat perioodi lühendati oluliselt,” sõnas Ilmar Kütt. ”See on vaid osakene sellel ajavahemikul toimunud spordisündmustest, mälestustest ning sportlastest. Tegu on põhjaliku ülevaate, kuid siiski mitte absoluutsele ajaloolisele tõele pretendeeriva materjaliga. Inimese mälu on piisavalt lühikene: see, mida arvad kindlalt teadvat, osutub fakte kontrollides hoopis teises kohas või teisel ajal toimunuks. Mõningaid mälestusi võib pidada pigem ilusateks unistusteks kui mälestusteks. Neis leiduvaid ebatäpsusi või eksimusi pole püütud õgvendada. Müüti ei saa ega võigi muuta,” usub Kütt.

“Ka praegusele spordihuvilisele peaks olema huvitav selle ajastu sportlaste motivatsioonidest ja edulugudest innustust saada. Oli ju tegemist keeruliste sõjajärgsete aastatega, mil nii mõneski mõttes elu sees hoidmine oli primaarsem, kui sporditegemine. Vaatamata kõigele siiski tehti sporti, võisteldi ning võideti”, lisas Kütt.

Raamat “Viljandimaa Spordiloost 1945-1965″ kujutab endast suures osas inimeste ühisloomingut: Elmar Ardma, Hugo Rinaldi, Aita Peters, Rubo Kõverjalg, Tõnu Sõlg, Meinhard Kirm, Urve Bergman, Endel Lõks on vaid osa paljudest nimedest, kes raamatu sünniloole kaasa aitasid. Raamatu on toimetanud Enn Hallik ja Tiit Lääne.

Raamatu plaanitav kolmas osa käsitleks perioodi 1966-1992. Ilmar Küti sõnul on materjalide kogumine alanud ning kõikidel on võimalik selle kirjutamisele kaasa aidata.

Projekti peamised toetajad olid Viljandi Maavalitsus, Viljandimaa Spordiliit, EAS kohaliku omaalgatuse programm ja Eesti Kultuurkapitali Viljandi ekspertgrupp.

Selgunud on Eesti parim noor händler

Pühapäeval krooniti Tallinnas peetud võistlustel Eesti Juuniorhändlerite ehk noorte koerteesitlejate meistriks Haapsalu tüdruk Kertu Nõmm .

Kertu ema Kristiine Uspenski ütles Läänemaa portaalile, et tal on tütre võidu üle eriti heameel seetõttu, et Kertu on händleriks ise õppinud, ilma õpetajata. Kertu on õppinud raamatutest, piltidelt, videodest, näitustel vaadates. Samuti on märkimisväärne see, et juuniorhändlerite võistlustest on ta aktiivselt osa võtnud alles sellest aastast.

“Koer, keda Kertu läbi aasta esitas, oli alati meie enda samojeedi koer, kuid meistrivõistlustel esimeses voorus pidi esitama oma valitud koera ja teises voorus võtsid võistlejad endale loosiga koera, tõuks oli kõigil labrador,” selgitas Kristiine Uspesnki. “Kuna labradori ja samojeedi koera “näitamistehnika” on ühesugune, siis otsustasime, et enda valitud tõug võiks olla mitte tavapäraselt oma pere samojeedi koer, vaid lühikarvaline standardtaks Previ Priceps Blue Portugal ehk Portu.”

Portu perenaine Liina Viiret ütles, et Kertu tegi Portuga tubli eeltööd. “Käisime novembri keskpaigast saadik õhtuti raudteejaamas, kus selgus, et on võimalik ka hämaratel sügisõhtutel katuse all valgustatud piisavalt suures ruumis harjutusi teha,” rääkis Liina Viiret.  “Viimasteks trennitundideks said koer ja tüdruk omavahel suurepärase kontakti ja see paistis välja ka edu toonud võistlusel. Kertu on seda medalit väärt,” lisas Viiret.

Kertut oodatakse mais 2012 Austrias toimuvale Maailma Võitja juuniorhändlerite võistlusele Eestit esindama.

Kertu Nõmm on Haapsalu Wiedemanni Gümnaasiumi 7 klassi õpilane.

Ajakiri Akadeemia püstitab Maa inimestele ausamba

Täna, 9. detsembril algusega kell 15 esitleb ajakiri Akadeemia Tartus klubis Atlantis oma värsket, saabuvale rahvaloendusele pühendatud erinumbrit. Esitlus rullub lahti Emajõe kaldapealsel, kus 100 000 tartlase monumendist moodustatakse üheks õhtuks ausammas Maa seitsmele miljardile elanikule.

„Sel aastal täitus planeedil Maa seitse miljardit inimest, kuid Eestis elab meid vaid miljon. Need numbrid annavad põhjust sügavamalt mõtiskleda just rahvastiku arengu teemadel,“ ütles Akadeemia peatoimetaja Toomas Kiho. „Värske Akadeemia vaatlebki rahvastikumuutusi maailmas ja Eestis.“

Akadeemia esitlusel tutvustatakse lühidalt värske numbri artikleid. Esmakordselt avaldatakse eestikeelsena ka mitme rahvastikuteaduste klassiku esseed.

2011. aastal toimub rahvaloendus Eesti alal üheteistkümnendat korda. Varasemad loendused on toimunud 1881., 1897., 1922., 1934., 1941., 1959., 1970., 1979., 1989. ja 2000. aastal.

Valminud on trükis „Põlvamaa – rohelisem elu”

Täna, 22. novembril esitlevad Põlva maavalitsus ja Põlvamaa arenduskeskus ühistööna valminud esindustrükist „Põlvamaa – rohelisem elu”, annab teada Põlvamaa infoportaal.

Raamatus tehakse maakonna lugu ja väärtusi tutvustades ringkäik Taevaskoja kandi kaunis looduses, Mooste mõisakompleksis, Räpina parkides, Setu kultuuriruumis jne.

Paljude fotodega illustreeritud lood räägivad piirkonna ajaloost ja praegustest tegemistest. Lisaks sellele on raamatus mitme eriala inimeste arvamused Põlvamaa väärtuste kohta.

Raamat „Põlvamaa – rohelisem elu” on peaasjalikult mõeldud kinkimiseks, aga juba detsembrikuust on seda võimalik näha ka maakonna raamatukogudes.

Kuuste raamatukogu saab 85aastaseks

Reedel, 18. novembril tähistab Kuuste raamatukogu oma 85. sünnipäeva.

Kell 13 raamatukogus algaval sünnipäevapeol tehakse kummardus rahvapärimusest lähtuvale eesti kirjandusele: vaadeldakse Vana-Kuustet raamatulehekülgedel ning tutvutakse Juhan Jaigi põneva loominguga.

Toimub Jaigi mälestusfondi stipendiaadi Kersti Kivirüüdi Vana-Kuuste-teemalise uudisteose „Kaku kabel ja teisi tondijutte” esitlus.

Peetakse kõnesid, jagatakse tänu ning maitstakse sünnipäevatorti.

Tsiklimeeste paradiisis peibutati põllumehi

Traktoristide pidu tsiklimeeste paradiisis Sõmerpalus. Foto: Heikki Sal-Saller

Põllumajandustehnika müüja Stokker Agri tutvustas neljapäeval Võrumaal Sõmerpalu Adrenalin Arenal John Deere’i uusi traktoreid ja kombaine. Silma järgi hinnates oli põllumehi tsiklimeeste paradiisi uusi rohelisi traktoreid, kombaine ja haakeriistu kaema tulnud tuhatkond.

Uued mudelid on pühendatud John Deere’i 175. sünnipäevale, mida peetakse tuleval aastal. Tutvustati uue põlvkonna 6R, 7R ja 8R seeria traktoreid, mille peamised uuendused on võimsad ökonoomsed ima AdBlue vajaduseta diiselmootorid ja uued automaatroolimise lahendused. Samuti esitleti Eestis esimest korda uuel tehnoloogial põhinevat rootorkombaini ning ilma luugita rullipressi.

Täna saavad John DeereŒi GPS seadmetega masinad kasutada tasuta juhtsignaali SF1, mis annab töö täpsuseks 30 cm ja litsentsitasuga juhtsignaali SF2, mis annab töö täpsuseks 10 cm. Tuleval aastal hakkab Stokker Agri pakkuma uut signaaliteenust kohalikest mastidest, mis tagab töö täpsuse 2 cm, nii vähenevad töö- ja ajakulu märgatavalt. Jätka lugemist »

Allan Vainola & Unenäopüüdjad esitleb Võrus uut albumit

Võru Kandles toimub 12. novembril kell 19:00 Allan Vainola & Unenäopüüdjate uue albumi „Igavene Suvi“ esitluskontsert.

Allan Vainola ja Unenäopüüdjate teine album “Igavene suvi” on kokkuvõte ansambli viimaste aastate tegevusest. Helipildilt on album kirevam ja aktiivsem kui esimene, mõtisklevate palade vahelt kostab sekka positiivsemaid meeleolusid, mõnedesse lauludesse on kaasatud löökriistad, mida mängib Malcolm Lincolnist tuntud Hans Kurvits.

Uuele materjalile lisaks on akustilise puudutuse saanud Vennaskonna repertuaarist tuntud Taksosõit ja Igavest elu lõppevas öös. Laulutekstide osas on plaadil esindatud Andres Aule, Mait Vaigu, Leelo Tungla ja Peep Männili looming. Plaadile jõudnud paremik sisaldab 12 laulu ja on salvestatud ja miksitud Kaupo Kaldmäe, Rainer Jancise ning Teet Kehlmani poolt. Masterduse on teinud Eesti uuema aja multiinstrumentalist Ervin Trofimov, keda teatakse eelkõige ansambli Opium Flirt ridadest ja Minerva Pappi Soome stuudiost Finnvox, tegija, kes on masterdanud ka Värttina ning Appocalyptica plaate. Jätka lugemist »

Adrenalin Arena Sõmerpalus hõivavad traktorid

Põllumajandusmasinate müügi ja hooldusega tegelev Stokker Agri korraldab homme, 3. novembril Sõmerpalu sisekrossirajal traktoripäeva, et tutvustada traktoritootja John Deere’i tuleva aasta traktorite, kombainide ja haakeriistade mudeleid. Ettevõtmine on pühendatud John Deere’i 175. sünnipäevale.

Ürituse alguses peetakse Tauri Tallermaa juhtimisel põllumajandustehnika ja finantseerimise teemaline foorum, kus osalevad põllumeeste, PRIA ja finantseerijate esindajad (SEB, DnB).

Tutvustatakse uue põlvkonna 6R, 7R ja 8R seeria traktoreid, mille peamised uuendused on võimsad ökonoomsed diiselmootorid ja uued automaatroolimise lahendused. Samuti esitletakse Eestis esimest korda uuel tehnoloogial põhinevat rootorkombaini ning ilma luugita rullipressi.

Triskele jäädvustas Kodavere regilaulud plaadile

Tartu ansambli Triskele kuuenda plaadi “Kodavere laulud” esitluskontsert toimub pühapäeval, 30. oktoobril algusega kell 14.00 Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu).

Ansambel Triskele on varem ilmunud albumitel seadnud ja esitanud rahvapäraseid koraaliteisendeid, kuid vastne plaat “Kodavere laulud” on keskendunud regilauludele.

Plaadi idee sündis tänu Liivi muuseumile, mille direktriss Mari Niitra kutsus ansambli Kodavere pärimuspäevale esinema. Eesti Rahvaluule Arhiivi materjalidele toetudes koostas Triskele kava Kodavere lauludest ja loomuliku jätkuna tuli soov see materjal ka salvestada.

Heliplaadi valmimist toetasid Kultuuriministeeriumi Peipsiveere programm, Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital ja Tartumaa ekspertgrupp, Liivi Muuseum ning Alatskivi vald. Albumi salvestas helistuudio Helikodu, mille eesmärgiks on eelkõige Tartumaa rahvamuusika salvestamine ja plaadistamine (vt http://www.digifoorum.com/helikodu, kus leiduvad helinäited ja plaadi kujundus).

Lisainfo: Toivo Sõmer, telefonil 55671134 või e-posti aadressil ansambel.triskele@gmail.com
www.erm.ee

Eestikeelse National Geographicu esitlus Kagu-Eestis

Neljapäeval, 20. oktoobril kell 15.00 toimub Võrumaa Keskraamatukogu konverentsisaalis ajakirja National Geographic Eesti esmaesitlus Kagu-Eestis. Ajakirja tutvustab eestikeelse väljaande peatoimetaja Erkki Peetsalu.

National Geographic on maailma ühe suurima mittetulundusliku teadus- ja haridusorganisatsiooni National Geographic Society ametlik ajakiri. Oktoobris alustas ajakiri ilmumist eesti keeles, tuues Eesti lugejaeni juba üle 100 aasta rahvusvahelise kvaliteetajakirjanduse etaloniks peetava väljaande originaalsisu koos fotograafia tippsaavutustega.

Eestikeelne väljaanne laiendab veelgi National Geographic Society rahvusvahelist haaret – eesti keel on 33. kohalik keel, milles ajakirja lisaks inglise keelele välja antakse. Eesti ajakirja kirjastatakse National Geographic Society litsentsi alusel ning see hakkab sisult lähtuma ingliskeelsest originaalist ja ilmuma ühingu täpsete reeglite järgi: samas formaadis ning samasuguses kollases raamis esikaanega, mille järgi legendaarset väljaannet kõikjal üle maailma tuntakse. Ajakirja hakkab Eestis välja andma Leedu juhtiva raamatukirjastuse Alma Littera tütarfirma AlmaliEst.

Tänu väliseestlaste annetustele on Võrumaa Keskraamatukogus olemas National Geographicu ingliskeelsed numbrid aastast 1963, mida kõik huvilised saavad lugeda. Tänavu saabunud annetus Eesti Arhiivilt USAst ootab huvilisi samuti 20. oktoobril. Jätka lugemist »

Tarvastus tähistatakse Hendrik Adamsoni sünnipäeva

Tarvastu vallavalitsus, kirjastus Ilmamaa ja Kärstna kool kutsuvad kõiki kirjandussõpru täna, 6. oktoobril kell 14 Kärstna mõisasse tähistama Hendrik Adamsoni 120. sünniaastapäeva. Ümmarguse tähtpäeva puhul esitletakse kirjaniku proosakogumikku „Kuldsel elukoidikul”.

Hendrik Adamson (1891–1946) tuli eesti luulesse klassikaks saanud raamatuga „Mulgimaa” (1919), tema mahukaim luulekogu ilmus 2008 – „Om maid maailman tuhandit”.

Nüüd on paras aeg tutvustada lugejale Adamsoni proosat, osalt varem ilmunud, osalt veel käsikirja jäänud. „Kuldses elukoidikus” on üheksa juttu, kirjutatud ajavahemikul 1919–1930.

Tartu loomemajanduskeskus kaardistas külaliskunstnike vastuvõtmise võimalused Tartus

Homme, 26. augustil kell 11 esitletakse Tartu loomemajanduskeskuse seminariruumis uuringut „TAiR – Tartu Artist in Residence Programme“, mille koostajaks on Soome Instituudi toel Tartu loomemajanduskeskuse juures tööl olnud Julia Heikkinen. Uuring kaardistab külaliskunstnike vastuvõtmise võimalused Tartus ja pakub välja põhimõtted, kuidas külaliskunstnike vastuvõtmine võiks Tartu linnas tervikuna toimida.

Tartu Loomemajanduskeskuse juhi Raul Oreškini sõnul on loomemajanduskeskuse kontseptsiooni väljatöötamisel juba algusest peale planeeritud ühe tegevusena külaliskunstnike ja loovettevõtjate vastuvõtu korraldamine, et tagada keskuse arenguks vajalike rahvusvaheliste spetsialistide, ekspertide, loomeinimeste või vabatahtlike kaasamine keskuse töösse. „Saime üpris kiiresti aru, et peaksime vaatama Tartut tervikuna ja kaardistama hetkeolukorra, et üldse aru saada, kes mida pakub, millised on organisatsioonide vajadused ja kuidas peaksime edasi liikuma,“ sõnas Oreškin. „Koostatud ühtse programmi eeliseks ja eesmärgiks on ka see, et erinevate valdkondade loojad ja potentsiaalsed residendid saavad kogu info ühest kohast kätte. Meil on tekkinud parem platvorm ühisturunduse korraldamiseks, mis on kasulik kõikidele organisatsioonidele, kes külaliseksperte Tartusse kutsuvad.“

Oreškini sõnul ei tähenda valminud programm veel seda, et asjad hakkavad iseenesest toimima. „Koostöö partneritega jätkub, tuleks leida ühised võimalused külaliskunstnike ja loovettevõtjate vastuvõtmise koordineerimiseks.“

Julia Heikkineni sõnul sai programmi koostamiseks kokku kutsutud ka teised organisatsioonid, keda välisekspertide ja -kunstnike vastuvõtmine Tartus puudutab ja huvitab. TAiR programm sai koostatud nende organisatsioonidega toimunud  aruteludele ja intervjuude põhjal. Aruteludel osalesid lisaks Tartu loomemajanduskeskusele Antoniuse Gild, Kirjanike Liit, Kunstnike Liit, Noor-Eesti Loomekeskus, Tampere Maja, Tartu Muusikafestival  ja Tartu Uus Teater.

Ka Tartu Loomemajanduskeskusel on üks külaliskorter, mis asub vastrenoveeritud Kalevi 15-s ja mis on mõeldud koolitajate, spetsialistide, loomeinimeste ja vabatahtlike vastuvõtmiseks. Vt täpsemalt:  http://www.lmk.ee/korter

TAiR programmi esitlusele tulekust palutakse teada anda julia.heikkinen@lmk.ee või 5597 7156.
Esitluse leiab aadressilt: http://www.lmk.ee/uuringud

Lisainfo: Julia Heikkinen, julia.heikkinen@lmk.ee, 5597 7156, SA Tartu Loomemajanduskeskuse juhatuse liige Raul Oreškin, raul@lmk.ee, tel 5564 7803.

Urvaste kohapärimus on kaante vahel

Üleeile, 11. märtsil esitleti Võru instituudis trükivärsket raamatut „Metsast leitud kirik”, kuhu on koondatud Urvaste kihelkonna kohapärimus.

Kogumik kuulub sarja „Eesti Rahvaluule Arhiivi toimetused” ja selle autor-koostaja on Võru juurtega Valdo Valper.

Eks iga kandi kohta kuluks niisugune raamat ära, kui ainult jaguks neid, kes võtavad vaevaks lood kokku koguda, süveneda, süstematiseerida jne.

Valdo Valper kõneles esitlusel, kuidas ta Urvaste lugude juurde jõudis. Kümmekond aastat tagasi juhtus ta Eesti Rahvaluule Arhiivi kohapärimuse töörühma liikmena nägema kogumiku „Rõuge kihelkond. Paigad ja pärimus” valmimist. Rõuge oli talle emaisa kodukihelkonnana lähedane, samavõrd paelus emaema kodupaik Urvaste. Nii oligi liisk langenud.

Autor tunnistas, et talle on kontorilaua taga konutamisest südamelähedasem looduses ringi liikuda. Seega oli magusam osa tööst just maastikku mõõta.

Kuna raamat on nii mahukas, võib aga arvata, et töölaua taga oldud tunnid ei olnud ka üürikesed. Lisaks omakorjatule on raamatus pealegi kasutatud rohkelt arhiivimaterjali.

Raamatut illustreerivad fotod võimaldavad lugudega kaasa mõelda teisel, elaval pildilisel tasandil, ja keel, mida lugude kõnelejad on kasutanud, veel mingis kolmandas võtmes.

Kokkuvõtteks: rikas maa see Eesti, kus saab ühe kihelkonna kohapärimusest kaalult ja sisult nii kaaluka raamatu kokku panna.

Kaile Kabun

Valdo Valper ja „Metsast leitud kirik”.
Pealkirja on andnud raamatule üks
Urvastes tuntud kohapärimuslik lugu.

Foto: Kaile Kabun

Matsalu loodusfilmide festivali paremik täna taas Tartus

Täna õhtul kell 18 saab Tartu Keskkonnahariduse Keskuses taas vaadata VIII Matsalu Loodusfilmide Festivali paremaid filme. Linastub kaks filmi: Saksamaal valminud “Koletis Badesees?” ja Venemaal tehtud “Jahihooaeg”.  

Rezissöör Florian Guthknechti tehtud “Koletis  Badesees?” räägib 1761. aastal Oderi jõest väljatõmmatud 372kilogrammisest sägast. See polnud kaugeltki tavaline kala, tema eel käisid juba siis legendid ja müüdid. Tõsilood või kalamehejutud? Sägade uurimisele pühendunud ekspert Oliver Petrart ja auhinnatud allveefilmimees Sigi Braun on on teinud koos ägeda filmi väga suurest kalast.

Rezissöör Dimitry Pishulini “Jahihooaeg” pajatab loo huntidest, kes on omandanud halva kuulsuse oma äkkrünnakute, ootamatute ilmumiste ja (mõnede meelest) piiritu julmusega. Loodus on kujundanud hallivatimehest väsimatu jooksja, visa jälitaja ja täiusliku ründaja.  Film tutvustab huntide erinevaid jahimeetodeid.

VIII Matsalu filmifestival toimus mullu septembris, sel aastal oodatakse loodusfilmide huvilisi Matsallu 14.-18. septembrini.  Matsalu Loodusfilmide festivali interneti koduleht www.matsalufilm.ee.