Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

september 2019
E T K N R L P
« aug    
 1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
30  

NATURA 2000 toetust erametsamaale saab taotleda
kuni 22. aprillini

Tänavu võtab Erametsakeskus Natura 2000 erametsamaa toetuse taotlusi vastu kuni 22. aprillini. Toetuse eesmärk on kompenseerida erametsaomanikule looduskaitseliste piirangute tõttu saamata jäävat tulu Natura 2000 erametsamaal.

Toetuse taotlemise tingimustega saab tutvuda erametsaportaalis.

Kõige kiiremini ja mugavamalt saab toetustaotluse esitada e-PRIAs (epria.pria.ee/epria). Teenus e-PRIAs on avatud ja andmeid saab juba sisestada.

“E-PRIAs esitatud taotluse puhul hoiavad väärtuslikku aega kokku nii Erametsakeskus kui ka metsaomanik,” ütles Erametsakeskuse arendusnõunik Triin Suur. “E-taotluse läbivaatamisel jääb ära töömahukas andmete sisestamine. Metsaomanikul tuleb e-taotlusse kirjutada vaid enda kontaktandmed ja Natura metsamaa katastritunnus, ülejäänud andmed leiab süsteem automaatselt. Lisaks saab metsaomanik e-taotlust esitades olla kindel, et see on kehtivas vormis ja lisatud on õige aasta kaart.”

Jätka lugemist »

Erametsaomanikud panevad üha suuremat rõhku metsa uuendamisele

file61149948_a517b845

Foto: Viio Aitsam

Erametsakeskusest on võimalik igal erametsaomanikul taotleda toetust metsa inventeerimiseks, metsa uuendamiseks ja metsa majandusliku väärtuse parandamiseks, samuti metsamaaparandustöödeks, metsamajandamiskava koostamiseks, kahjustatud metsa taastamiseks ja metsatulekahju ennetamiseks.

Metsa uuendamise toetuse taotlusi võeti vastu 1. juulini. Taotluste hulk oli rekordiline, neid oli kogusummas 849 000 eurot.

“Ühelgi varasemal aastal ja taotlusvoorus ei ole sellist taotluste mahtu näha olnud. See on tervitatav, et erametsaomanikud on aina suuremat rõhku panemas metsa uuendamisele,” kommenteeris Erametsakeskuse toetuste üksuse juht Maris Tõnuri “Pool taotletud summast küsiti metsakultiveerimise ehk istutusmaterjali soetamiseks tehtud kulude hüvitamiseks. Üle 350 000 euro eest on tehtud maapinna ettevalmistus- ning istutustöid. 5% taotletud summa ulatuses on tehtud istutusjärgset hooldamist,” lisas ta.

Metsakultuuri uuendamise järel on aeg teha hooldusraiet. Siin tuleb appi toetus metsa majandusliku väärtuse parandamiseks. 2013. aasta taotlusvooru võtab Erametsakeskus taotlusi vastu 1.-14. oktoobrini. Tööde tegemiseks on erametsaomanikel aega kuni 2014. aasta lõpuni. Lisaks on võimalus sel aastal esitada taotlus metsa uuendamise toetuse teise taotlusvooru, mille tähtpäev on 1. detsember.

Maris Tõnuri soovitab, et kui endal jääb teadmisi või pealehakkamist metsa majandamisel väheks, siis tasub julgelt ühendust võtta mõne metsaühistuga endale sobivas piirkonnas. Ühistud koostöös metsakonsulentidega on valmis kõiki erametsaomanikke aitama nii metsanduslikes küsimustes kui ka toetustaotluste täitmisel ja esitamisel. Metsaühistute kontaktid on hõlpsasti leitavad erametsanduse portaalis www.eramets.ee esilehel “Ava metsaühistute kaart”.

Tasub teada, et kuna toetusmeetmete eelarved on paika pandud enne taotlusvoorusid, siis suure taotluste mahu korral tuleb rakendada toetuste vähendamist erinevate kriteeriumite põhjal. Metsa uuendamise toetuse puhul arvutatakse kõiki nõuetele vastavaid taotlusi ning taotlusvooru rahastamise eelarvet aluseks võttes rahastamise määr. Arvutuse jaoks on olemas eraldi valem. Sisuliselt selgitatakse välja toetuse summa, millest väiksema summaga taotlused rahastatakse 100% ulatuses ning seda summat ülevatavad suuremad taotlused saavad rahastuse arvutatud määra ulatuses. Sellega on tagatud ennekõike just väiksemate erametsaomanike toetusvajaduste katmine täies ulatuses.

Eesti maaelu arengukava hindamiskriteeriumite puhul hinnatakse toetatavaid tegevusi, eelistatud on metsaühistud ning eraisikust metsaomanikud.

Täpsem info toetuste kohta www.eramets.ee/toetused

Lisainfo: Piia Kiivramees, Erametsakeskuse projektispetsialist toetuste üksuse juhi ülesannetes, 6836 059, piia.kiivramees@eramets.ee

Natura loodushoiutoetus on jätkuvalt populaarne

Kuni juuni keskpaigani oli võimalik esitada taotlusi Natura 2000 metsamaa toetuse saamiseks. Erametsakeskusele laekunud taotlusi oli üle 4500, hõlmates üle 56 000 hektari metsamaad. Toetusõiguslikke metsamaid on Eestis ligi 82 000 hektarit.

Natura 2000 erametsamaa toetuse saamiseks esitati 4576 taotlust, toetust sooviti 56 258 hektarile. Sellest 9998 hektarit asub sihtkaitsevööndis ja 46 260 hektarit piiranguvööndis. 2012.a esitatud taotluste maht oli samal tasemel (56 535 ha).

Nüüdseks juba kuuendat kevadet järjest on metsaomanikud saanud Erametsakeskusest taotleda toetust enda omandis oleva Natura 2000 erametsamaale seatud piirangute talumise eest. „Paljud inimesed tunnevad muret, kas ka tulevikus kompensatsiooni saab, sest teadupärast lõppeb selle aastaga Euroopa Liidu maaelu rahade kasutamise periood. Uue perioodi rahade jaotumise osas aga lõplikku selgust pole. Arvestades keskkonnakaitse olulisust võib siiski loota, et ka edaspidi peetakse toetusega neid maaomanikke väärikalt meeles, kes Eesti looduse hoidmisse oma panuse annavad,“ kommenteeris SA Erametsakeskus juhatuse liige Jaanus Aun.

„Jätkuvalt aga on heameel selle üle, et elektroonilise keskkonna ePRIA kaudu esitatud taotluste maht on mitmendat aastat järjest kasvav (tänavu 1103 taotlust, so 24% taotluste koguarvust),“ lisas Aun. „See lihtsustab ja kiirendab taotluse menetlust, sest vajalik andmete registreerimine ning sisestamine jääb selles ulatuses Erametsakeskuse töötajatel ära. Nii jõuab toetusraha ka metsaomanikeni kiiremini.“ Jätka lugemist »

Tartus tunnustati erametsanduse edendajaid

Eile, erametsapäeval tänasid Eesti Erametsaliit ja Erametsakeskus tublimaid erametsanduse arendajaid.

Erametsa sõbraks valiti tänavu Riigikogu keskkonnakomisjoni endine esimees Tõnis Lukas, kes on seisnud metsaomanike eest väga kõrgel tasemel.

Erametsanduse edendajaks nimetati Ando Eelmaa – inimene, kelle isik ja panus erametsanduse arendamisse tegelikult tutvustamist ei vaja. Eelmaa on aastaid vedanud Eesti Erametsaliitu ja käivitanud mitmed tõsiseid poliitilisi piigimurdmisi nõudnud protsesse, nagu näiteks jahiseaduse või tulumaksuseaduse muutmine.

Tubli riigiametniku tiitli sai erametsaomanikelt Põllumajandusministeeriumi maaparanduse ja maakasutuse büroo juhataja Mati Tõnismäe.

Tubliks metsaühistu juhiks nimetati Iisaku Metsaühistu juhatuse esimees Viktor Lehtse tulemusliku, stabiilse ja järjepideva tegevuse eest metsaühistu arendamisel.
Tubliks Erametsakeskuse töötajaks tunnistati kontrollüksuse kvaliteedinõunik Andres Orula, kes on sihtasutuse töötajana pädev toetusmaailma kontrollipooles, samas aga ka ise metsaomanik ja metsaühistu liige.

Tubliks konsulendiks valiti kogenud metsaala asjatundja Silvi Tarang  pikaajalise hea töö eest metsaomanike abistamisel.

Tubliks majanduskoostöö edendaja tiitli sai asjatundlik ja entusiastlik Sakala Metsaühistu metsameister Raigo Rõõmussar.

Hiiumaal kogub hoogu biokütuse tootmine

Täna Hiiumaal toimunud seminaril arutati biokütuse tootmisvõimalusi. Tutvustati uuringut „Biokütuse tootmisvõimalused Hiiumaal“, mis hindab Hiiumaa potentsiaali puitpõhise biokütuse tootmise paigana väga heaks, sest kohapeal on olemas sobivad eeldused kütuse tootmiseks ja kasutuselevõtmiseks.

„Seminar oli suunatud hiidlastele, aga ka laiemalt kõigile bioenergia huvilistele ja läks väga hästi korda,“ võttis sisuka päeva kokku Erametsakeskuse projektijuht Indrek Jakobson. „Rõõmustab, et huvi selle aktuaalse teema vastu on Hiiumaal väga suur – hiidlased näitasid ise üles initsiatiivi ja valmisolekut teha koostööd. Suure tõenäosusega realiseerub praegune projekt varem või hiljem ka konkreetsete lahendustena.“

Hiiumaa on metsarikka Eesti maakondadest omakorda kõige metsarikkam. Hiiu maakonnas on hinnanguliselt 72 600 ha metsa, millest korraldatud metsamaad on 47 900 ha.

Kasutamata puitmaterjali, millest saab toota puitpõhiseid biokütuseid (pelleteid, brikette jm), on Hiiumaal hinnanguliselt 26 000 tm/a ehk primaarenergiana 54 000 MWh/a. Ressursi kättesaamine on mõneti problemaatiline metsateede vähesuse ja nende suhteliselt kehva seisukorra tõttu. Jätka lugemist »

Metsaomaniku esmaseks abimeheks saab ühistu

1. detsembrist kaob metsanduse maakondliku tugiisiku amet. Metsaomanike esmaseks kontaktüksuseks saab kohalik metsaühistu.

Erametsakeskuse kaudu metsaühistutele makstavate toetuste põhimõtted on muutunud. Alates 1. detsembrist kaob Erametsakeskuse ühistutele makstav tugiisiku toetus ehk piirkondlikke metsanduse tugiisikuid enam ei toetata. Ümberkorraldus on seotud ka üldisema sihiga, et metsaomanikke abistav tugisüsteem peab liikuma omafinantseerimise suurendamise ja riigi abi vähendamise suunas.

Metsaühistute roll metsaomanike abistamisel on aasta-aastalt suurenenud. Praegu aitavad paljud ühistud omanikke lisaks infoürituste läbiviimisele, nõustamisele ja metsatoetuste taotlemise ka metsa majandamisel vajalike tööde korraldamisel, samuti on metsaühistud usaldusväärseks partneriks puidu müügil. Reeglina on ühistuga seotud konsulent, kes metsaomanikku konkreetsetes metsaküsimustes abistab. Abi saamiseks tasub metsaomanikel ühendust võtta oma metsa asukoha järgse ühistuga. Jätka lugemist »

Jänedal toimub erametsanduse aastakonverents

Reedel, 14. septembril toimub Jänedal Maamajanduse Infokeskuses erametsanduse aastakonverents „Puit energiaks!“, kus analüüsitakse puiduenergia kasutamise tulevikku.

Konverents analüüsib, kuivõrd tasuv on puitu energia tootmiseks kasutada, millist kasu saab energiapuidust kohalik kogukond ning millised on erametsaomaniku võimalused puidust energia tootmisel. Saame teada, kas meie metsaressursid on selleks piisavad ja millised toetused aitaksid kaasa puidu paremale kasutamisele. Lisaks ettekannetele Eesti arengutest toovad külalisesinejad värsket infot Euroopa uusimatest praktikatest.

Konverentsi korraldavad Erametsakeskus ja Eesti Erametsaliit koostöös Maamajanduse Infokeskusega ning läbiviimist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

12. ja 13. septembril toimusid Jänedal ka kahe rahvusvahelise metsanduse töögrupi seminarid.

INTERREG IVA projekt „Wood Energy & Cleantech“ (täpsem info: www.eramets.ee/woodenergy) on Läänemere regiooni koostööd edendav (INTERREG IVA) projekt, mille eesmärk on edendada puidu ja puiduenergia kasutamist ning anda sisendeid ja planeerida reaalseid investeeringuid energiasektori valdkonnas.

WETNet töögrupp (Wood Energy Training Network) (www.eramets.ee/wetnet-woodenergy-training-network) on Leonardo uuendussiirdeprojekt. Rahvusvahelise töögrupi ülesanne on tuleva aasta septembriks töötada välja ühtne üleeuroopaline puiduenergia koolitusprogramm.

Lisainfo: Indrek Jakobson, Erametsakeskuse projektijuht, mob 52 44 844, e-post indrek.jakobson@eramets.ee

Erametsaomanike ühendustele

Teisipäevast, 31. juulist – kolmapäeva, 1. augustini toimub Viru-Lemmu Metsaseltsi korraldamisel õppereis Ida-Virumaale. Tutvutakse Narva karjääri rekultiveerimise, Sillamäe sadama, Toila-Oru pargi ning Sinimägede lahingupaikadega.
Õppereis on metsaseltsi liikmetele tasuta.

Lisainfo: Guido Ploompuu, mob 55 583 777

Natura erametsamaa toetust taotletakse 57 000 hektarile

Erametsakeskuses võeti kuni juuni keskpaigani vastu taotlusi Natura 2000 metsamaa toetuse saamiseks. Laekunud ligemale 4800 taotlust hõlmasid üle 57 000 hektari metsamaad. Portaali e-PRIA kaudu esitati tänavu juba ligi neljandik taotlustest.

Natura 2000 erametsamaa toetuse saamiseks esitati 4781 taotlust, toetust sooviti 57 344 hektarile. Sellest 10 332 hektarit asub sihtkaitsevööndis ja 47 012 hektarit piiranguvööndis. Võrreldes eelmise aastaga suurenes taotlemise pindala 3% võrra.

Taotluse esitajaid oli tänavu 89 võrra vähem kui mullu. 2011. aasta kevadel esitas taotluse 4870 maaomanikku ja taotluste hulk kasvas võrreldes 2010. aastaga 40%. Erametsakeskus seostab mullust taotluste hulga järsku tõusu 2011. aasta alguses läbi viidud laiaulatusliku teavituskampaaniaga. Igale Natura 2000 erametsamaa omanikule saadeti koju teavituskiri, milles tutvustati toetuse taotlemise võimalusi. Teavituskampaania oli ühekordne projekt.

Möödunud aastal esitasid oma taotluse paljud metsaomanikud, kes seni ei olnud oma võimalustest teadlikud; palju oli neidki, kes mõnel eelneval aastal olid taotluse esitamisest loobunud. „Seekordseski taotlusvoorus oli üle 500 metsaomaniku, kes varem Natura toetust taotlenud ei ole. Samas oli ligikaudu 800 neid metsaomanikke, kes 2011. aastal taotluse esitasid, kuid 2012. aastal mitte,“ kommenteeris SA Erametsakeskus toetuste üksuse juht Maris Tõnuri. Jätka lugemist »

Erametsaomanikud saavad reedeni toetust taotleda

Igal kevadel on võimalus taotleda toetust Natura 2000 alal asuvale erametsamaale. Taotlemise periood oli küll 21. mai, kuid kuni 15. juunini on võimalik esitada neid veel hilinenult. Hilinemise korral vähendatakse makstavat toetuse summat hilinenud tööpäevade arvu võrra, iga päeva kohta üks protsent.

Kõige kiirem ja lihtsam viis taotlust esitada on e-PRIA portaali kaudu – https://epria.eesti.ee/epria/ . Samas saab taotlusi esitada ka paberkandjal posti teel, Erametsakeskuses kohapeal või digitaalselt aadressile natura@eramets.ee

Taotlusvormid on saadaval aadressil http://www.eramets.ee/natura-metsa-toetus

Jänedal tuleb erametsanduse aastakonverents

Huvilised on oodatud erametsanduse aastakonverentsile „Puit kui parim energiaallikas“, mis toimub 14. septembril 2012 Jänedal.

Konverents analüüsib, kuivõrd tasuv on puitu energia tootmiseks kasutada, millist kasu saab energiapuidust kohalik kogukond ning millised on erametsaomaniku võimalused puidust energia tootmisel. Saame teada, kas meie metsaressursid on selleks piisavad ja millised toetused aitaksid kaasa puidu paremale kasutamisele. Lisaks ettekannetele Eesti arengutest toovad külalisesinejad värsket infot Euroopa uusimatest praktikatest.

Konverentsile on oodatud erametsaomanikud, metsaühistute esindajad, metsanduse konsulendid. Osalemine on tasuta. Konverentsi päevakava ja registreerimisinfo leiad siit: http://www.eramets.ee/urituste-kalender?art=3174

Konverentsi läbiviimist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Allikas: Regina Hansen

Erametsapäeval tunnustati tublisid töötajaid ja häid koostööpartnereid

Eile, 19. aprillil toimus Tartus Maamessi raames traditsiooniline erametsapäev. Eesti Erametsaliidu juhatuse esimehe ja Erametsakeskuse juhtide vastuvõtul avaldati tänu tublidele ametnikele ja koostööpartneritele.

Tänavu anti esmakordselt üle tänukiri “Metsanduse aasta tegu 2011″. Erametsandusorganisatsioonide tunnustuse sai keskkonnaminister Keit Pentus, kes on tulemuslikult seisnud metsaomanike huve arvestava tulumaksuseaduse muudatuse eest. Erametsa sõbra tiitli pälvis Vara Saeveski – firma on oma puiduvarumispoliitikas suhtunud soosivalt väikemetsaomanike puidu turustamisse. Tubli erametsanduse tugiisik on Olavi Udam, kes lisaks metsaomanikele asjatundliku abi osutamisele suudab hästi tegeleda mitme teemavaldkonnaga. Tubli Erametsakeskuse töötaja on Mart-Ants Pavelson, keda hinnatakse kui väga usaldusväärset ja abivalmis kolleegi. Tubli ajakirjanik on “Äripäeva” toimetaja Ain Alvela, kes orienteerub väga hästi aktuaalsetes metsandusteemades ja esitab asjatundlikke küsimusi. Tubli riigiametnik on Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni metsanduse juhtivspetsialist Jaanus Nilp, keda metsaomanikud tunnustavad hea infovahetuse ja sisukate koolituste eest. Tubli majanduskoostöö edendaja on Iisaku metsaühistu spetsialist Mikk Värimäe, kes aitab väikemetsaomanikel edukalt korraldada metsa majandamist. Tugisüsteemi tubli koostööpartner on Üve Niilo. Keskühistu Eramets spetsialist on tuntud kui korrektne ja pühendunud töötaja, kes hoiab dokumendid alati korras.

Erametsakeskus saadab kuus inimest Prantsusmaale

SA Erametsakeskus vahendab metsandussektori töötajatele Euroopa Liidu Elukestva õppe tegevusprogrammist rahastatavat õpirändeprojekti. Märtsis 2012 saadetakse Prantsusmaale kolmenädalasele tööpraktikale neli inimest metsaühistute ja erametsaomanikega töötavate inimeste seast ja kaks inimest SA-st Erametsakeskus. Projekti partneriks Prantsusmaal on kool La Maison Familiale Rurale „Les Forges“ Ecole des Metiers de la Nature.

Konkursile laekus metsanduse kategoorias neli avaldust neljale kohale ja administratsiooni kategoorias viis avaldust. Hindamiskomisjoni kuulusid Mart Kelk (Eesti Metsaseltsi tegevjuht), Ants Varblane (Eesti Erametsaliidu tegevjuht) ja Maris Tõnuri (SA Erametsakeskus Euroopa Liidu üksuse juht).

Märtsis lähevad tööpraktikale Raigo Rõõmussar (Sakala Metsaühistu), Meelis Matkamäe (Rakvere Metsaühistu), Peep Pihlak (Metsahuviliste Selts) ja Ray Raiesmaa (Keskkonnaministeerium). SA-st Erametsakeskus lähevad praktikale Kaiko Kell ja Piia Kiivramees.

Tööpraktikale suundutakse regionaalsetesse erametsaomanike keskustesse, metsaühistutesse, Põllumajanduskoja metsanduse osakonda või sealsesse Keskkonnaametisse.

Erametsakeskuse juhatuse liige Jaanus Aun ütles projekti kohta: „ProForest projekt on hea võimalus teha samalaadset tööd teises asutuses välismaal, viies kaasa teadmisi Eestist ja tuues Prantsusmaa kogemusi Eestisse. Sealne töö saab olema inglise keeles, kuid arvestades sihtkoha eripära ja praktikantide soovi õppida keeli, võib loota, et edaspidi on Eesti metsandussektoris rohkem ka romaani keeli valdavaid töötajaid.“ Praktikandi kohustused on tööpraktika täiemahuline sooritamine ja aruandlus SA-le Erametsakeskus vastavalt praktikalepingus kokkulepitud tingimustele.

Lisainfo: Pille Aasamets, SA Erametsakeskus projektispetsialist, tel 683 6066, e-post pille.aasamets@eramets.ee

Omanikud suurendavad toetusega hooldatavat metsa

Oktoobrikuus said erametsaomanikud esitada Erametsakeskusele taotlusi investeeringute tegemiseks oma metsadesse. Kokku laekus 717 taotlust kogusummale 4 554 526 eurot.

Tegemist on Eesti Maaelu Arengukava 2007-2013 raames antavate toetustega, mis on ette nähtud metsa majandusliku väärtuse parandamiseks, tormis või tulekahjus kannatada saanud metsa taastamiseks või metsatulekahjude ennetamiseks.

Meetme 1.5.1 (metsa majandusliku väärtuse parandamine) osas laekus 669 taotlust kogusummas 4,2 miljonit eurot. Metsaomanikud soovivad teha hooldusraieid 6484 ha ulatuses (eelmisel aastal taotleti toetusi raiete tegemiseks 5300 hektaril), laasimist 395 ha ulatuses (2010.a vastavalt 217 ha) ning investeerida metsatehnikasse 2,95 miljonit eurot.

Meetme 1.5.3 (kahjustatud metsa taastamine ja tulekahjude ennetamine) osas laekus 69 taotlust kogusummas 0,34 miljonit eurot. Jätka lugemist »

Algas hoiatusaktsioon uue jahiseaduse ja maaomanike õiguste nimel

Foto: 24tundi.ee

Eesti Erametsaliit kutsub kõiki maaomanikke osalema hoiatusaktsioonis, mille kohaselt keelatakse jahipidamine üheks kuuks septembris 2011. Selle aktsiooniga nõuab Eesti Erametsaliit uue jahiseaduse kehtestamist, mis tunnustaks maaomaniku põhiseaduslikku õigust vabalt oma maad kasutada.

„Uue, maaomanikke arvestava jahiseaduse menetlemine on jäänud toppama, ehkki seaduse koostamise algatas keskkonnaministeerium vahetult pärast jahinduse arengukava vastuvõtmist 11. mail2010. Vaatamata sellele, et protsess on tänaseks kestnud juba üle aasta, ei ole seaduseelnõu jõudnud valitsuse otsuseni ega Riigikogu menetlusse. Samas on valitsuse tegevusprogrammis aastateks 2011-2015 märgitud jahiseaduse eelnõu tähtajaks III kvartal 2011,“ ütles Eesti Erametsaliidu tegevjuht Ants Varblane.

„Kutsume ka teisi maaomanike esindusorganisatsioone ühinema avalikkusele ja poliitikutele suunatud hoiatusaktsiooniga, mille sõnumiks on: jahindusvaldkond vajab kiiret ümberkorraldamist ja õigusriigi põhimõtetega kooskõlla viimist. Meie eesmärk on jahimeeste ja maaomanike kokkulepetele ja koostööle rajatud jahindus,“ lisas Varblane. „Oleme valmis hoiatusaktsioonist loobuma, kui meie muret teadvustatakse ja jahiseaduse kiire menetlemine võetakse prioriteediks.“

Eesti Erametsaliit (asutatud 1992) on metsaomanike kohalike organisatsioonide esindusorganisatsioon, mille peamiseks ülesandeks on metsaomanike huvide kaitsmine. Lisainformatsiooni saab aadressilt www.eramets.ee või metsaomanike kohalikest organisatsioonidest.

Regina Hansen

Metsaomanikud said investeeringuteks 2,54 miljonit eurot

Möödunud aastal esitati Erametsakeskusele investeeringute tegemise toetuse taotlusi 678, neist rahuldatakse 511. Kokku eraldatakse metsaomanikele investeeringuteks 2,537 miljonit eurot.

Oma metsa majandusliku väärtuse parandamiseks esitas möödunud aasta lõpul toetustaotluse 585 erametsaomanikku ja 24 ühistut. Kõige enam taotlusi esitati metsatehnika ostuks. Metsaomanikud küsisid selleks otstarbeks 2,8 miljonit eurot, toetusi antakse veidi enam kui 1,2 miljonit eurot. 0,84 miljon eurot toetusraha läheb hooldusraiete tegemiseks enam kui 5000 hektaril.

Meetme 1.5.3 raames antakse kahjustatud metsa taastamise investeeringuteks 41-le erametsaomanikule ja ühele metsaühistule ligikaudu 0,2 miljonit eurot; metsatulekahju ennetamiseks saab 1 metsaühistu teha investeeringu 56 tuhande euro ulatuses. Toetusraha tuleb 75% Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) ja 25% Eesti riigi eelarvest.

SA Erametsakeskus kaudu on metsaomanikel võimalik taotleda toetust investeeringuteks, mis aitavad parandada metsa majanduslikku väärtust, taastada tormi ja tulekahju tagajärjel hävinud metsa või ennetada edasisi tulekahjusid. Need on Maaelu arengukava 2007-2013 meetme 1.5.1 ja 1.5.3 raames toetatavad tegevused.

Siit leiad täpsema info eraldatud toetuste kohta: www.eramets.ee/static/files/992.MM2010 toetuse saajad seisuga 19 05 2011.xls.

Allikas: SA Erametsakeskus

Erametsaomanikud tervitavad RMK initsiatiivi

Eesti Erametsaliidu (EEML) tegevjuhi Ants Varblase sõnul loob RMK uus jahipidamisvõimaluste pakkumise kord esimese reaalse võimaluse, et jahipidamise tasust saab osa ka jahipiirkonnas asuv maaomanik.

Alates selle aasta märtsist kehtiva uue korra alusel tohib Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) kasutuses olevas jahipiirkonnas küttida ainult maaomaniku nõusolekul. Jahipidamisvõimalused kuues RMK jahipiirkonnas müüakse nüüdsest soovijatele aastase küttimise mahus suulise enampakkumise teel. Juhul, kui maaomanik annab nõusoleku oma maal jahipidamiseks RMK-le, jagab RMK maaomanikega enampakkumise tulud proportsionaalses mahus maa pindalaga. Kui seni sai jahipidamisest tulu vaid kütt, siis uue korra kohaselt saab sissetulekust osa ka metsaomanik, kes oma maal jahipidamist lubab.

Eesti Erametsaliit kutsub maaomanikke jahipidamise lubamise küsimuses RMK-ga aktiivselt suhtlema, et ühiselt läbi arutada ja lahendada metsakahjustuste ja vajalike ulukihooldetööde küsimused. Samuti kutsub EEML metsaomanikke aktiivselt osalema kohalike organisatsioonide töös, et üheskoos alustada jahipidamiseks õiglaste tingimuste taotlemist teiste jahipiirkondade kasutajatega. Jätka lugemist »

Natura 2000 metsaala piiride tähistamine muutub lihtsamaks

Alates 2. maist saab SA Erametsakeskuse kaudu taotleda Natura 2000 erametsamaa toetust. Nüüdseks on muutunud lihtsamaks toetuse taotlemiseks vajalik erametsamaa piiride märkimise kord.
Natura 2000 erametsamaa toetuse saamine on seotud toetusaluste alade piiride tähistamisega looduses. Pindalapõhise toetuse korral peab metsaala olema looduses visuaalselt tuvastatav ja pind ülemõõdetav.
„Seni on kehtinud kord, kus iga metsaomanik pidi tagama, et ala, mille kohta toetust taotletakse, oleks koguulatuses tähistatud ja kohapeal visuaalselt tuvastatav, aastaajast sõltumata,” rääkis Timo Anis põllumajandusministeeriumi maaelu arengu osakonnast. „Nüüdseks on põllumajandusministri määrusega seda korda muudetud.”
Uue korra järgi peab märgistama vaid neid metsaala piiripunkte, mis ühtivad katastriüksuse piiripunktidega. Muudatused tehti määruses seetõttu, et Natura 2000 erametsa kaardimaterjal ja keskkonnaregister võimaldavad looduses kontrolli teha piisava täpsusega.
„Kui looduses tuvastatud metsaala on väiksem kui kaardil märgitu, siis lähtutakse looduses kindlaks tehtud pinnast,” märkis Anis. Määruse muudatus teeb metsaomanikele piiride märkimise oluliselt lihtsamaks ja seetõttu oodatakse, et algaval taotlusperioodil laekub Natura 2000 erametsamaa toetuste taotlusi senisest rohkem.
Natura 2000 alal asuva erametsamaa kohta antava toetuse näol on tegemist Euroopa Liidu ühisest põllumajanduspoliitikast tuleneva ja Eesti Maaelu arengukava 2007-2013 raames rahastatava toetusega. Toetuse eesmärk on kaasa aidata Natura 2000 võrgustiku alal asuva erametsamaa säästvale kasutusele kompenseerides erametsaomanikele Natura 2000 metsaalade majandamisel saamata jäänud tulu.
Toetuse taotlusi võtab vastu Erametsakeskus 2.-23. maini. Täpsem info taotlemise kohta www.eramets.ee ning toetuse saamise nõuded https://www.riigiteataja.ee/akt/121042011001

Parima talumetsamajandaja konkurss

Eesti Erametsaliit kuulutab välja konkursi parimate talumetsamajandajate leidmiseks, keda autasustatakse juuli lõpus toimuvatel Jäneda Talupäevadel.
Parima talumetsamajandaja konkurss on Eesti Erametsaliidul kujunenud pikaajaliseks traditsiooniks – tänavu toimub see juba 18. korda. Osalejalt oodatakse, et ta oleks mõne metsaühistu liige ja osaleks aktiivselt kohaliku elu-olu arendamises.
Eeliseks on see, kui metsaomanik on seotud PEFC rühmasertifikaadiga või andnud oma metsale lisandväärtusi (nt puhkerajatised, loodussaaduste varumine, loodusmatkade võimaluse loomine jne). Eesti parima talumetsamajandaja valib maakondade parimate seast välja Eesti Erametsaliidu komisjon, mis külastab kõiki konkursil osalevaid metsaomanikke.
Talumetsamajandajate konkursil hinnatakse:
* raietööde kvaliteeti ja metsamajandamise kavas planeeritu täitmist, uuendusraietele seemnepuude jätmist, elujõulise järelkasvu säilitamist, raiejäätmete koristamist, bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks vajalike nõuete täitmist;
* metsa taastamisel raielankide uuendamist ja metsamajandamise kavas planeeritud hooldamistööde kvaliteeti;
* metsaparandamisel kuivendamist, teede korrashoidu ja kraavide puhastamist;
* majandamisel varutud puidu kvaliteeti ja üldist tulukust.
Piirkondlikud tugiisikud koos maakonna kohalike organisatsioonidega valivad välja piirkondade parimad, keda omakorda hindab Eesti Erametsaliidu moodustatud komisjon. Esimese kolme kandidaadi hulgast valitakse konkursi võitja.
Erametsaliit ootab täidetud ankeete 27. maiks k.a. e-posti aadressil: kristel.arukask@erametsaliit.ee või kirja teel: Eesti Erametsaliit Mustamäe tee 50, 10621Tallinn.

1. maini saab taotleda pärandkultuuri säilitamise toetust

Sihtasutus Erametsakeskus ootab kuni 1. maini taotlusi pärandkultuuri säilitamise toetuse saamiseks. Toetuse eemärk on tagada pärandkultuuri säilimine ja avalikkusele tutvustamine. Toetust saab kasutada pärandkultuuri objektide korrastamiseks, hooldamiseks, säilitamiseks, tähistamiseks, sellele avalikkuse ligipääsu tagamiseks, eksponeerimiseks, kaardistamiseks ja arhiivimaterjalide kogumiseks.
 Pärandkultuuri säilitamise toetuse määr on kuni 80% abikõlblikest kuludest, kuid mitte üle 3 196 euro pärandkultuuri objekti kohta kalendriaastas, sealhulgas omatöö kuni 640 eurot ühe pärandkultuuri objekti kohta ja konsulendi hinnangu maksumus.

Konsulendi hinnangu toetuse määr ühe pärandkultuuri objekti kohta on kuni 16 eurot tunnis arvestusega, et toetust makstakse kokku kuni 15 tunni eest kalendriaastas. Konsulendi hinnang peab sisaldama kinnitust toetamise vajalikkuse, tehtavate tööde vajalikkuse ja mahu, tööde maksumuse ning tehtud tööde kvaliteedi kohta.

Täpsemad toetuse taotlemise tingimused ja nõuded taotlejale on erametsanduse portaalis www.eramets.ee, infot saab telefonil 683 6067.

Eesti Erametsaliit valis uue juhatuse

Eile, 14. aprillil valiti Eesti Erametsaliidu üldkoosolekul Tartus erametsaomanike esindusorganisatsioonile uus juhatus.

Juhatuse esimehena jätkab Ando Eelmaa, juhatuse liikmetena asuvad tööle Kadri-Aija Viik, Urmas Rahnel, Erik Kosenkranius, Ants Erik, Sven Köster ja Aarne Volkov. EEMLi uus juhatus jätkab säästliku metsamajandamise propageerimist, metsaomanike konkurentsivõime tugevdamist ja huvide kaitsmist.

Eesti Erametsaliit (asutatud 1992) on erametsaomanike esindusorganisatsioon, selle liikmeteks on metsaomanike kohalikud organisatsioonid (ühistud, seltsid, liidud). EEMLi põhifunktsioon on metsaomanike huvide esindamine metsapoliitikas.

Lisainfo: EEMLi tegevjuht Ants Varblane, tel 508 9237, ants.varblane@erametsaliit.ee.

Regina Hansen

Kopravastase kriisikomisjoni loomine Võrumaal luhtus

Seoses kobraste tekitatud ulatuslike metsakahjudega tegi Võrumaa Metsaomanike Liit ettepaneku moodustada maakondlik kriisikomisjon, ent see ettepanek jäi toetuseta.

Kobras. Foto: EPL

Esmaspäeval 15. novembril toimus Võrus koosolek, kus osalesid erametsaomanike, keskkonnaameti ja jahimeeste esindajad. Ühiselt tõdeti, et kobraste tekitatud kahjustused Võrumaa metsades on suured. Koprad on sel sügisel aktiivselt ehitanud uusi tamme ning on tekkinud uued kahjustuste kolded.

Erametsanduse tugiisiku ja Võrumaa Metsaomanike Liidu juhatuse liikme Erki Soka hinnangul ulatub kobraste tekitatud kahjustuste suurus Võrumaa erametsades tuhandetesse hektaritesse. Koprad takistavad metsade majandamist ning pidevalt pöörduvad metsaomanikud selle murega Võrumaa Metsaomanike Liidu poole. Metsaomanikel on takistatud juurdepääs metsale ja hukkunud on väga suur hulk metsa.

Hoolimata Erki Soka aktiivsest selgitamisest jäi esmaspäeval toimunud koosolekul kriisikomisjon moodustamata. Keskkonnaameti ja jahimeeste esindajad ei näidanud üles  huvi komisjoni moodustamiseks ja maakondlikult kobraste teemaga tegelemiseks.

“Kobraste arvukus on väga suur ning senised meetmed nende arvukuse piiramisel ei ole olnud piisavad. Kahjuks pole metsaomanikud esitanud ka metsateatisi piisavalt määral ulukikahjustustest, mistõttu puuduvad Keskkonnaametil andmed kahjustuste ulatuse kohta,” kommenteeris erametsanduse tugiisik ja Võrumaa Metsaomanike Liidu juhatuse liige Erki Sok.

Lisainfo: Erki Sok, erametsanduse tugiisik, Võrumaa Metsaomanike Liit, tel 522 9424, e-post: erki.sok@erametsaliit.ee

Kuidas on lood sinu metsa tervisega?

Erametsakeskus käivitas kampaania, et kutsuda erametsaomanikke üles astuma samme oma metsa tervise eest hoolitsemiseks. Oled sa mõelnud, kuidas on lood sinu metsa tervisega?

Algatuse eesmärgiks on kõnetada erametsaomanikke, et nad oleksid oma metsale head peremehed ja ei laseks oma metsal hukka minna. Ühtlasi antakse erametsaomanikele teada, et Erametsakeskus vahendab metsaomanikele mitmeid riiklikke toetusprogramme.

Vaata kampaania klippi muhedast Metsadoktorist, autor rohelise turunduse agentuur GreenGreen:

Allikas: www.eramets.ee