Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

oktoober 2019
E T K N R L P
« sept    
 123456
78910111213
14151617181920
21222324252627
28293031  

Selgusid Põlvamaa 2013. aasta kultuuri- ja spordipreemiad

Põlvamaa Kultuuripärl 2013 Riivo Jõgi, foto: Põlva Maavalitsus

Põlvamaa Kultuuripärl 2013 Riivo Jõgi, foto: Põlva Maavalitsus

10. jaanuari õhtul autasustati Põlvas ööklubis Kino aasta silmapaistvamaid maakonna kultuuri- ja sporditegelasi. Sel aastal alustati tänuüritust spordipreemiate jagamisest. Põlvamaal on palju spordi ja kultuuri toetajaid, kuid ikka leidub neid, kes on rohkem õla alla pannud. Põlvamaa spordiliidu juhatus leidis, et Põlvmaa sporditoetaja 2013. aastal oli Addinol Lube Oil OÜ.

Toetamaks tervise- ja harrastusspordi arengut maakonnas valitakse alates 2005. aastast Põlvamaa sportlikum perekond. 2013. aastal oli sportlikum perekond Põlvamaal – perekond Matto.
2013. aasta spordipreemiate laureaate tunnustati Eesti Vabariigi esimesele presidendile Konstantin Pätsile pühendatud kullatud meenemedaliga. Iga meenemedali omanik on kaasaaidanud Eesti ajaloopärandi säilitamisele – toetatud on Konstantin Pätsi mälestussamba rajamist.

Eesti Kultuurkapitali Põlvamaa ekspertgrupi kultuuri- ja spordipreemiate meened valmistas Põlva klaasikunstnik Karin Mölder.

Aasta noorsportlane (naine) – Doris Kudre
Aasta noorsportlane (mees) – Ben- Ruuben Kaljuvee
Aasta naissportlane- Daisy Kudre
Aasta meessportlane – Peeter Olesk
Aasta võistkond – Põlva Serviti käsipallimeeskond
Aasta treener – Raul Kudre
Aasta veteran – Janika Usin Jätka lugemist »

Kohila vald tänas ja tunnustas oma kodanikke ja koostööpartnereid

Täna jagasid Kohila vallajuhid rahvale tänu ja tunnustust kogukonna ja kogu ühiskonna heaks tehtu eest.

Autasude üleandmistseremoonial pälvis valla kõrgeima autasu – Kohila teenetemärgi – teenekas tekstiilikunstnik, põline Kohila elanik Ehalill Halliste, kelle vaibakunsti on kinkinud president Lennart Meri oma riigivisiitidel. Mitmete välisriikide saatkonnad on valinud Ehalille soojad vaibad oma ruume kaunistama. Kõige rohkem on Ehalill Halliste loomingust osa saanud Kohila ja Raplamaa, kelle esindusruumide heaks on ta põiminud kümneid gobelääne. Möödunud aasta Eesti tekstiilikunstnike aastanäitusel oli Ehalill Halliste esindatud võimsa etnostiilis triptühhoniga “Läte”.

Kohila valla vapimärgiga autasustatati kergejõustikuvõistluste Big kuldliiga peakorraldajat, paljude esinduslike spordivõistluste vedajat Mati Lilliallikut. Kohilas on toimunud viis suvist Bigi kuldliiga etappi, 2009. aastal heitis Gerd Kanter heitis just Kohilas oma hooaja tipptulemuse: 71,64 meetrit.Tänu Bigi kergejõustikuvõistlustele on Kohila kogunud tuntust üle maailma ja saanud häid kogemusi tippvõistluste korraldamiseks.

Elutöö preemia sai Tiit Metsallik, kes 40 aastat on muu töö kõrvalt Kohila valla kinomehaaniku ametit pidanud.

Elu edendaja preemia kuulub Hageri rahvamaja juhatajale Maria Saarnale, kelle eestvedamisel on ehitatud mänguväljakuid, algatatud beebikool ja noortele mõeldud kursusi, mõeldud haigetele ja eakatele vaba aja veetmise võimaluste parandamisele vallas.

Parima ühenduse preemia teenis sihtasutus Hageri Lmbertuse kirik, kelle eestvõttel koguti heategevuslike kampaaniate abil Hageri kiriku 160aastase oreli restaureerimiseks veidi üle 40 000 euro ehk ligi 626 000 Eesti krooni. Perfektselt restaureeritud orel taasõnnistati möödunud sügisel.

Kuldaväärt koolmeistri aunimetus kuulub sel aastal lasteia Sipsik noorele juhile Kristina Mägile, kelle käe all on väikesest laste päevahoiust kasvanud välja Raplamaa üks suurim ja paremini toimiv lasteaed.

Värska Vallavalitsus andis välja Anne Vabarna nimelised elutööpreemiad

19. detsembril anti Värska Kultuurikeskuses pidulikult üle Anne Vabarna nimelised omakultuuripreemiad.

Seto lauluema Anne Vabarna nimelist omakultuuripreemiat annab Värska Vallavalitsus välja alates 1995. aastast. 2007. aastast muudeti statuuti ning lisaks jooksva aasta saavutuste ja panuse eest antakse iga nelja aasta tagant omakultuuripreemiad elutöö eest. Panust omakultuuri arengusse hinnatakse nii vallasiseselt kui –väliselt.

Komisjoni otsuse alusel anti sel aastal vallasisene elutööpreemia leelokoorile LEIKO pikaajalise ja viljaka tegevuse eest seto leelo edasikandmisel, õpetamisel ja talletamisel. Vallavälise elutöö preemia sai Vello Jüriöö järjepideva tegevuse eest seto keele tähtsustamisel sõnas ja kirjas.

Volikogu esimehe Vello Saare sõnavõtt kajastas komisjoni otsust ja tagamaid selleaastaste laureaatide kohta.

Traditsiooniliselt juhtis Anne Vabarna preemiate üleandmise tseremooniat eelmise aasta laureaat – Tea Korela. Kohalikud leelokoorid esitasid Anne Vabarna laule.

Tantsumemm Helju Mikkel saab Anna Raudkatsi elutööpreemia

Helju Mikkel

Anna Raudkatsi Fondi haldusnõukogu otsusel saab käesoleval aastal Anna Raudkatsi nimelise rahvatantsustipendiumi elutööpreemiana tantsumemm Helju Mikkel kauaaegse tulemusliku rahvatantsualase tegevuse eest Eestis. Elutööpreemia antakse Helju Mikkelile üle Paide Spordihoones 19. veebruaril kell 16 algaval XI Kägara kontserdil.

Tantsulooja ja -pedagoog Helju Mikkel on olnud tantsujuht alates 1945. aastast. Tartu Riikliku Ülikooli rahvakunstiansambli pikaajalise kunstilise juhina (1953-1978) oli ta 1956. aastal üks üliõpilaste laulu- ja tantsupidude Gaudeamus algatajaid ning hiljem mitmekordne peo üld- ja aujuht. Helju Mikkel on olnud aktiivne tantsulooja, tema tantse on tantsitud üldtantsupidudel 25 korral. Ta on kuulunud neljal korral üldtantsupidude lavastusgruppi, on olnud 1970. aastal peo üldjuht ning liigijuht aastatel 1955, 1965, 1973.
Helju Mikkeli koduõuel Haldja talus on kolmel korral (1994, 1999 ja 2004) süüdatud tantsupeo tuli. Helju Mikkeli tööd ja tegevus on pälvinud palju tähelepanu. 1991. aastal omistati talle Ullo Toomi nimeline tantsupreemia ning 2000 aastal tunnustati teda ka Eesti Vabariigi Valgetähe III klassi teenetemärgiga.
Anna Raudkatsi Fondi haldusnõukogu liikme, Angela Arraste sõnul on Helju Mikkel, või memm, nagu tantsijad teda kutsuvad, suur rahvatantsu looja ja mõtestaja. “Halduskogul on väga hea meel, et Anna Raudkatsi stipendiumi kaheksas laureaat on just memm. Ta on algatanud palju olulisi traditsioone ja sõnastanud olulisi väärtusi.” ütleb Angela Arraste.
Anna Raudkatsi fond asutati 1992. aastal Eesti Üldlaulupeo Direktsiooni (Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse) poolt. Fondi eesmärk on jäädvustada mälestust Anna Raudkatsist ja väärtustada folkloori- ja rahvatantsualast tegevust. Stipendiumit antakse vähemalt 50-aastasele isikule vaid üks kord. Stipendiumi antakse välja Anna Raudkatsi 5 või 0 lõppeva sünniaastapäeva aastal (Anna Raudkats sündis 23. veebruaril 1886. a.) ja igal tantsupeol. Tänavu on Eesti Rahvuskultuuri Fondi ning Eesti Laulu- ja Tantspeo Sihtasutuse poolt välja antava stipendiumi suuruseks 2011 eurot.

Anna Raudkatsi stipendium antakse Helju Mikkelile üle 19.veebruaril kell 16 Paide Spordihoones tantsukontserdil “Kägara 11″, millega tähistatakse Eesti Tantsujuhtide Rahvatantsurühma 45.sünnipäeva ja Anna Raudkatsi 125. sünniaastapäeva.