Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

märts 2019
E T K N R L P
« veebr    
 123
45678910
11121314151617
18192021222324
25262728293031

Pühapäeval selgub Eesti linnurikkaim linn

Eeloleval pühapäeval, 25. märtsil korraldab Eesti Ornitoloogiaühing linnade linnuvaatluspäeva, mille eesmärk on juhtida tähelepanu linnades leiduvale linnurikkusele ja alanud rändlindude saabumisele.

Urvalind tänavu 18 märtsil Sindis Foto Helen Parmen

Urvalind tänavu 18. märtsil Sindis. Foto: Helen Parmen

Möödunud aastal võtsid linnuvaatluspäevast osa 24 Eestimaa linna ning linnade peale kokku kohati koguni 111 erinevat linnuliiki.

Linnade linnuvaatluse stardipauk antakse 25. märtsi varahommikul kell 5.00. Varasest kellaajast ei tasu end siiski lasta heidutada, sest arvesse lähevad kõik linnas tehtud linnuvaatlused, mis on tehtud kuni kella 13.00-ni. Seega peaks retkeks piisavalt aega olema ka hilisemal ärkajal.

Üritusest osavõtmiseks ei pea linnuretkel viibima kogu aja ning tundma ei pea kaugeltki kõiki meil esinevaid linnuliike. Peamine on vaid see, et leitakse kasvõi tunnikene aega linnades olevat linnurikkust imetleda ning seejuures pannakse kirja ikka vaid need linnuliigid, kelle äratundmises täiesti kindlad oldi.

Linnade linnuvaatluspäeva tulemused tuleb edastada juba pühapäeva, 25. märtsi pärastlõunaks – hiljemalt kella 16.00ks. Tulemused palutakse edastada e-postiga: tarvo.valker@eoy.ee .

Linnuvaatluspäevadel loendati üle 80 000 linnu

Kuldnokk Foto Erik Mandre

Kuldnokk. Foto: Erik Mandre

Möödunud nädalavahetusel Eesti Ornitoloogiaühingu (EOÜ) poolt korraldatud lihavõtte linnuvaatluspäevadel oli esialgse kiirkokkuvõtte tegemise ajaks kirja pandud juba üle 80 000 linnu 133 liigist. Võrreldes varasematel aastatel märtsikuusse langenud vaatluspäevadega tõotab see rekordilist liikide arvu. Vaatlusandmeid saab edastada veel kuni eesoleva neljapäevani, lõplik kokkuvõte tehakse järgmisel nädalal.

Lihavõtte nädalavahetuseks saabunud soojalaine ja ilus ilm käivitas ka aktiivse lindude rände. Seepärast nägid paljud vaatlejad just neil päevil oma selle kevade esimest kuldnokka, valge-toonekurge, linavästrikku, metsvinti, põldlõokest, metskurvitsat või muud kevadekuulutajat ning saabus palju teisi rändlinde.

Nädalavahetusel algas ka suurem hanede ränne - esialgse kokkuvõtte järgi olid üle kolmandiku kirja pandud lindudest haned. Arvukamalt nähti veel kiivitajaid, sinikael-parte, naeru- ja kalakajakaid ning luiki. Kõige sagedamini kohatud linnuliigid olid kiirtulemuste järgi siiski veel talvisemad liigid rasvatihane, hallvares, sinitihane, rohevint ja leevike. Vaatluspäevade haruldasemateks leidudeks olid Pärnumaal nähtud punakael-lagle ja väike-laukhani.

Lihavõtte linnuvaatluspäevade raames toimus sel aastal ka traditsiooniliselt märtsi viimasel pühapäeval peetav võistluslik linnade linnuvaatlus. 23 osalenud linnas pandi kirja kokku 117 linnuliiki, mis on selle võistluse ajaloo rekord. Ülekaalukalt võitis sel aastal Tallinn 86 liigi, järgnesid Paldiski 74 ja Haapsalu 73 liigiga. Sisemaalinnadest võitis juba traditsiooniliselt Tartus 62 liigiga.

Lihavõtte nädalavahetusel kohatud linde saab 31. märtsini kirja panna EOÜ kodulehel www.eoy.ee või saata postiga. EOÜ tänab kõiki vaatluspäevadel osalejaid, Tarvo Valkerit ning Kristjan Adojaani ja OÜ 5D Visionit elektroonilise vaatlusankeedi eest.

Tänasest pühapäevani toimub talvine aialinnuvaatlus

Punarind. Foto: Tiit Külaots

Punarind. Foto: Tiit Külaots

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub osalema 29.-31. jaanuarini toimuval talvisel aialinnuvaatlusel, millest on kujunenud Eesti populaarseim linnuvaatlusüritus ja suurim rahvateaduse algatus. Tänavu seitsmendat korda toimuval vaatlusel osales eelmisel aastal üle 2700 linnusõbra, kes vaatlesid kokku enam kui 70 000 lindu.

Aialinnuvaatlusel osalemine on lihtne ja võtab aega vaid ühe tunni. Selleks tuleb valida aias või pargis hea nähtavusega vaatluskoht ning leida nädalavahetusel üks tund vaba aega valitud kohas lindude tegevuse jälgimiseks. Nii võib toidumaja ümber askeldavaid linde vaadelda kasvõi toast läbi akna ja seda võib teha nii üksi kui koos pere või sõpradega.

Selle tunni jooksul tuleb kõik vaatluspaigas kohatud linnuliigid kirja panna ning iga liigi puhul üles märkida kõige suurem korraga nähtud isendite arv.

Tulemused saab sisestada aialinnuvaatluse kodulehel asuvasse ankeeti või interneti puudumisel saata nädala jooksul koordinaatorile. Esmased tulemused avaldatakse 1. veebruari päeval, lõplik kokkuvõte veebruari lõpus. Täpsemad juhised talvisel aialinnuvaatlusel osalemiseks ja andmete edastamiseks leiab selleks loodud kodulehelt.

Jätka lugemist »

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub huvilisi linnutornidesse

09.-10. mail on rahvusvahelised rändlindude päevad ja juba üsna mitu  aastat tähistatakse seda päeva tornide linnuvaatlusega.

Eesti  Ornitoloogiaühing kutsub sel puhul kõiki linnuhuvilisi laupäeval, 09. mail tornide linnuvaatluspäevale. Samal päeval vaatlevad tornides linde ka linnusõbrad Soomes, Rootsis ja Taanis.

Linnuhuvilisi ootavad sellel päeval vaatlustornides üle Eesti juhendajad, kellega saab koos linde vaadelda ja täiendada oma teadmisi piirkonna linnustikust. Igas tornis peetakse ka liiginimekirja ning selgitatakse välja Eesti linnurikkaim linnuvaatlustorn.

Juhendajaga tornide asukohad, külastusajad jm leiab EOÜ kodulehelt http://www.eoy.ee/node/839. Linnutorne külastada soovivad huvilised end eelnevalt registreerima ei pea. Ilma juhendajata vaatlustornides võib linnuvaatlust ja liiginimekirja teha ka omal käel. Sel juhul tuleb vaatlustulemused edastada koordinaator Thea Permile laupäeval hiljemalt kell 17.00 e-postiga aadressil thea@tallinna-linnuklubi.ee. Kirja tuleb panna vaatluse koht ja kellaaeg, kohatud liikide nimekiri, vaatlejate nimed või arv ning kontaktisiku telefon.

Lihavõttepühade ajal loendati üle 140 000 linnu

4.-5. aprillil Eesti Ornitoloogiaühingu (EOÜ) poolt korraldatud lihavõtte linnuvaatluspäevadel pandi kirja üle 140 000 linnu 150 liigist.

Kassaris Saaretirbil Foto Urmas Saard

Kassaris Saaretirbil. Foto: Urmas Saard

Võrreldes varasematel aastatel samale ajale langenud linnuvaatluspäevadega on see tulemus keskmine. Vaatluste nimekirju kogunes sel aastal ligi kakssada, mille koostamisel osales üle neljasaja inimese.

Üle poole kirjapandud lindudest olid haned, kellel toimus vaatluspäevade ajal aktiivne ränne. Arvukamalt nähti veel metsvinte, naeru- ja kalakajakaid, valgepõsk-laglesid ja kormorane. Paljud vaatlejad nägid just vaatluspäevadel oma selle aasta esimest linavästrikku, punarinda, vainu- ja laulurästast, kivitäksi, kalakotkast, must-toonekurge või mõnda muud saabujat. Kõige sagedamini kohatud linnuliigid olid rasvatihane, hallvares, musträstas, metsvint, sinikael-part ja harakas.

Lihavõttepühade kõige haruldasem leid oli juba reedel Räpina lähistel hanede seas nähtud eskimo lagle. Selle linnuliigi looduslik päritolu on meil siiski kahtluse all. Erakordne oli ka söödikänn, keda teadaolevalt pole Eestis nii vara kevadrändel nähtud. Huvitavamate vaatlustena toodi välja veel lindude toidulauda külastanud värbkakk, kormoranide ränne Võrtsjärve ääres, ootamatutes kohtades tedremängud ning meres kala püüdnud saarmas.

Lihavõtte linnuvaatluspäevade lõplikku kokkuvõtet saab vaadata EOÜ veebilehel www.eoy.ee. EOÜ tänab kõiki vaatluspäevadel osalejaid, linnuretkede korraldajaid ning Kristjan Adojaani ja OÜ 5D Visionit elektroonilise vaatlusankeedi loomise eest.

Suvine aialinnupäevik alustab uut hooaega

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub ka tänavu linnuhuvilisi üles jälgima oma aias pesitsevaid linde ja osalema pikaajalises rahvateaduse projektis “Suvine aialinnupäevik”.

Selle eesmärk on linnusõprade abiga koguda andmeid ning täiendada teadmisi meie aedades pesitsevate linnuliikide kohta. Kuigi aialindudega puutume kokku iga päev, teame just tavalisemate lindude käekäigust võrdlemisi vähe. “Suvise aialinnupäeviku” abil saame aga edaspidi jälgida kümnete aialindude leviku ja pesitsemisedukuse muutumist ning vajadusel nendele muutustele reageerida.

Aialinnupäeviku veebirakenduses, mis asub veebilehel www.eoy.ee/aed, on kõigil võimalik luua oma isiklik päevik ning kirja panna aias kohatud ja pesitsevad linnuliigid. Kuigi põhitähelepanu on lindudel, saab päevikusse kirja panna ka oma kodukoha taimede-loomade fenoloogilisi vaatlusi – millal puhkesid õide taimed ning ilmusid välja putukad. Samuti on oodatud tähelepanekud meile oluliste tolmeldajate – kimalaste – lemmiktaimede kohta aias.

Kõik kodulehele sisestatud andmed saab vaatleja endale päeviku vormis salvestada ja printida. Ühtlasi on võimalik kaardirakenduse abil jälgida ka teiste projektis osalevate aedade linnustatistikat ning tuntumate rändlindude saabumist Eestisse.

2014. aastal vaatles “Suvise aialinnupäeviku” raames aialinde üle 400 inimese, kelle aias pesitses keskmiselt 6,6 paari linde 4,7 liigist. Kõige sagedasem pesitseja oli ülekaalukalt kuldnokk, kellele järgnesid linavästrik ja rasvatihane. Üldse tuvastati Eesti aedades 64 linnuliigi pesitsemine. Põhjalikumalt saab mulluse aialinnupäeviku tulemustest lugeda koondaruandest.

“Suvist aialinnupäevikut” toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Esimene kokkuvõte talvitavatest aasta lindudest

Käesoleva aasta linnuks on viu. Eestis talvitab kaks liiki viusid – hiireviu ja taliviu. Nende talvisest arvukusest ja levikust on aidanud ülevaate saada linnuvaatlejate poolt aasta linnu kodulehele sisestatud vaatlused ning Eesti Ornitoloogiaühingu röövlinnutöörühma poolt läbiviidav talvitavate röövlindude seire.

Viusid on sellel talvel kohatud kogu Eestis, kuid nende arvukus on eriti kõrge Lääne-Eestis. Detsembri ja jaanuari jooksul nähti kõige rohkem hiireviusid Saaremaal – 26% kõigist hiireviudest, palju oli neid ka Pärnu- (20%) ja Läänemaal (11%). Taliviude levikupilt on pisut teine: täpselt pooled kõigist selle liigi esindajatest on vaadeldud Saaremaal ning viiendik Hiiumaal, ülejäänud vähesed vaatlused on jaotunud üsna ühtlaselt üle Mandri-Eesti. Talvitavate röövlindude seire tulemused näitavad, et mõlema viuliigi arvukus on tänavu kõrgem kui eelmisel talvel, seejuures on eriti kasvanud just Lääne-Eestis talvitavate viude arv.
Käesoleva talve detsembri ja jaanuari jooksul sisestati aasta linnu kodulehele 183 vaatlust 201 viust, aga igaühe talvised viuvaatlused on jätkuvalt oodatud. Vaatluste kogumine jätkub ka kevadel. Õige varsti peaks viude arv hakkama meil kiiresti kasvama, sest juba märtsis on Eestisse oodata esimesi lõuna pool talvitanud viusid.
Eesti Ornitoloogiaühing valib aasta lindu alates 1995. aastast. Aasta linnu valimise eesmärk on tutvustada avalikkusele üht Eestis esinevat linnuliiki või liigirühma ning kaasata loodusehuvilisi selle liigi uurimise ja kaitse tegevustesse. Viude ja viuaastaga saab tutvuda aasta linnu kodulehel www.eoy.ee/viu, talvitavate röövlindude seire tulemustega EOÜ kodulehel www.eoy.ee.

Noore looduskaitsja auhinna pälvis Riho Kinks

Nooreks looduskaitsjaks valiti ornitoloog Riho Kinks, kes viimati paistis silma jäälinnu aasta eestvedajana. Auhind ja sellega kaasnev 700-eurone stipendium antakse üle homme Eestimaa Looduse Fondi 24. sünnipäeva tähistamisel.

Riho Kinks on töötanud kümmekond aastat Eesti Ornitoloogiaühingus (EOÜ), kus ta viimastel aastatel on hea seisnud keskkonnahariduse ja teavituse eest. ELFi juhatuse esimehe Silvia Lotmani sõnul on Kinksi tegevus olnud mitmekesine, ta on pidanud palju loenguid ja ettekandeid lasteaedades, koolides, asutustes ja looduslaagrites ning korraldanud ka ise noorte linnulaagreid. “Suuremad kordaminekud on olnud 2012. aastal ligi 400 loodusaineõpetajale korraldatud linnuõppe projekt ning 2014. aastal jäälinnu aasta kampaania, mis on mõlemad pälvinud keskkonnaministeeriumilt aasta keskkonnateo auhinna,” selgitas Lotman.

Varasemalt on Riho Kinks ametis olnud EOÜ metsa- ja looduskaitsespetsialisti ning juhatuse liikmena. Samuti olnud Eesti Keskkonnaühenduste Koja koordinaator ning juhtinud keskkonnaministeeriumis LIFE-Nature projekti Põlvamaal asuval Räpina poldril lindude elupaikade taastamiseks ja linnuhoiuala loomiseks. Lindudest on Kinks tegelenud enim rähnide uurimise ja kaitsega. “Minu armastus lindude vastu sai alguse kolmanda kursuse bioloogiatudengina, kui tulevane juhendaja ja õpetaja Asko Lõhmus viis mind Alam-Pedja looduskaitsealale ning näitas, et näe, see on valgeselg-kirjurähn,” meenutas Kinks.

Noore looduskaitsja auhinda antakse välja alates 2005. aastast eesmärgiga toetada elujõulise ja aatelise looduskaitse püsimist Eestis läbi põlvkondade. Auhinna pälvija valis ELFi poolt kokku kutsutud žürii koosseisus Aveliina Helm, Mart Jüssi ning Kaja ja Aleksei Lotman. Auhinnaga kaasneb 700-eurone stipendium, tänavust auhinnafondi toetasid loodusturismi ettevõtted Estonian Nature Tours, 360 Kraadi ning Natourest. Kandidaate said esitada kõik soovijad.

Lisainfo: www.elfond.ee

Aialinnuvaatlusel vaadeldi üle 42 000 linnu

Möödunud nädalavahetusel kuuendat korda Eesti Ornitoloogiaühingu korraldatud talvisel aialinnuvaatlusel vaadeldi esialgsetel andmetel üle 42 000 linnu vähemalt 61 liigist. Esmaspäeva hommikuks olid oma vaatlused edastanud 1745 linnusõpra kes tegid aialinnuvaatlusi 1150 paigas üle Eesti. Vaatlusi saab edastada kuni 1. veebruarini.

Kõige arvukam liik oli taas rasvatihane, kes moodustas üle 24% vaadeldud lindude koguarvust. Sarnaselt eelmistele aastatele mahtusid esiviisikusse veel põld- ja koduvarblane ning rohevint. Paljude vaatlejate tähelepanekute kohaselt oli püsiva talveilma puudumise tõttu linde vaatluskohas tavapärasest vähem, nii mõnedki vaatlejad teatasid, et ei ole lindude talvise lisatoitmisega veel alustanud. Põnevamatest liikidest kohati hallhaigrut, värbkakku ja aasta lindu hiireviud. Suurim tõusja oli aga tänavu tavapärasest hiljem Eestisse jõudnud siidisaba, kes saavutas ligi 1000 isendiga arvukuse edetabelis 8. koha.

Eesti Ornitoloogiaühing tänab kõiki aialinnuvaatlusel osalejaid ja tuletab meelde, et vaatlustulemusi oodatakse kuni 1. veebruarini. Neid saab sisestada aialinnuvaatluse kodulehel www.eoy.ee/talv/vaatlused või saata postiga (Eesti Ornitoloogiaühing, Veski 4, Tartu 51005). Viidatud kodulehel saab reaalajas jälgida kõiki juba sisestatud vaatlusi ja nende paiknemist kaardil. Oodatud on ankeedid ka nendest vaatluskohtadest, kus vaatlustunni jooksul ühtegi lindu ei kohatud, sest lindude puudumine on sama oluline info kui lindude olemasolu. Lõplik kokkuvõte avaldatakse veebruari lõpus.

Talvist aialinnuvaatlust toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Valmis lõbus joonisfilm aasta linnust jäälinnust

jäälinnu multikasJäälinnu aasta puhul valmis Eesti Ornitoloogiaühingu tellimusel lõbus joonisfilm „Jäälind“.

Film on ühe noore jäälinnu seiklustest ja raskustest iseseisva elu alustamisel. Kuigi tegemist on kunstniku humoorika nägemusega, annab film siiski vihjed jäälinnu elu olulisematele ja huvitavamatele momentidele.

Filmi on teinud Eesti kunstnik ja animaator Chintis Lundgren, kellele see on juba kolmas aasta linnu teemaline joonisfilm. Muusika on loonud Henrik Malmgren, filmi aitas toimetada Horvaatia kunstnik Draško Ivezić. Jäälinnuaastat toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Filmi on võimalik vaadata aasta linnu kodulehel www.eoy.ee/jaalind, samuti Youtubes, Vimeos ja Facebookis.

Algab valge-toonekurgede loendus

Valge toonekurg. Foto: Villu Anvelt

Valge toonekurg. Foto: Villu Anvelt

Käesoleval aastal toimub rahvusvaheline valge-toonekurgede loendus, mida korraldatakse iga kümne aasta järel ja mis hõlmab liigi kogu levilat.

Eesti Ornitoloogiaühing palub kõigi loodusesõprade abi Eesti toonekurepesade kirjapanemiseks. Selleks on loodud lihtne ja kõigile hõlpsasti kasutatav veebirakendus aadressil www.eoy.ee/valgetoonekurg. Selle abil saab kaardile märkida pesa asukoha ning nii enda kui teiste ülesmärgitud pesade andmeid jooksvalt täiendada. Kui poegade arvu jm teadasaamiseks tuleb veel oodata, siis pesade asukoha andmeid võib sisestada aastaringselt. Eestis on valge-toonekurgede arvukus kasvanud, praegu arvatakse meil pesitsevat 4000-5000 paari.

Tänavuse loenduse tulemusel saame selgust, kui palju meil valge-toonekurgi tegelikult on, kuhu nad oma pesa rajavad, kui
palju on poegi pesas jm. Valge-toonekure loendust toetab 2014.a. lisaks EOÜ-le ka Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Algas aasta linnu joonistusvõistlus

Foto: Eesti Ornitoloogiaühing

Foto: Eesti Ornitoloogiaühing

2014. aasta lind on jäälind, keda tema erksate värvide tõttu kutsutakse ka põhjamaa kalliskiviks või jõgede pärliks.

Eesti Ornitoloogiaühing kuulutab välja jäälinnu teemalise joonistusvõistluse, millest on oodatud osa võtma igaüks, olenemata vanusest või oskustest. Parimaid töid ootavad auhinnad ja nendest korraldatakse võistluse lõppedes rändnäitus, mida võib alates juunikuust näha erinevates Eesti paikades.

Jäälinnu teemalised tööd tuleb saata või tuua hiljemalt 1.maiks 2014 Eesti Ornitoloogiaühingusse aadressil Veski 4, Tartu 51005.

Aasta linnu ja võistluse tingimustega saab tutvuda aasta linnu kodulehel.

Aasta linnu talv hakkab lõppema

Jäälind. Foto: Ben Andrew

Jäälind. Foto: Ben Andrew

Veebruar on käesoleva aasta linnuks olevale jäälinnule viimane talvekuu, sest sobivate ilmade korral võivad esimesed jäälinnud rändelt Eestisse naasta juba märtsis.

Eesti Ornitoloogiaühing püüab looduses liikujate abiga sel aastal täpsustada jäälinnu talvist levikut ja arvukust. Seega on viimane aeg minna talvituvaid jäälinde otsima ja oma vaatlustest teada anda. Kõige lihtsam on seda teha aasta linnu kodulehel www.eoy.ee/jaalind, kus palutakse kaardile märkida kõik jäälinnuvaatlused, mis on tehtud alates 2013. aasta 1. novembrist. Infot võib edastada ka e-postil riho.kinks@eoy.ee või telefonil 742 2195.

Seni on arvatud, et talveks jääb Eestisse vaid 20-50 jäälindu. Sel talvel on ornitoloogiaühingusse jõudnud aga teateid juba ligi 50 linnu kohta. Kõige rohkem on talvel jäälinde kohatud Harjumaal ja Kagu-Eestis, ühtegi vaatlust pole ainsana teada Hiiumaalt ja Ida-Virumaal.

Reedest pühapäevani toimub talvine aialinnuvaatlus

talv_logoEesti Ornitoloogiaühing kutsub osalema 24.-26. jaanuaril toimuval talvisel aialinnuvaatlusel, millest on kujunenud populaarseim linnuvaatlusüritus ja suurim kodanikuteaduse (citizen science) projekt Eestis. Mullu 2500 osalejaga linnuvaatluspäevad toimuvad tänavu viiendat korda. Esmakordselt toimub üritus ka reedel, võimaldades osaleda ka lasteaedadel ja koolidel. Aialinnuvaatlus annab suurepärase võimaluse veeta tund aega pere, laste ja loodusega, andes seejuures ka väikese panuse linnuteadusesse. Väga populaarseks on osutunud Eestis ainulaadne vaatluste online-sisestusankeet ning võimalus jälgida kõikide teiste aialinnuvaatlejate tulemusi.

Aialinnuvaatlusel osalemine on lihtne ja võtab aega vaid ühe tunni. Selleks tuleb valida endale aias või pargis hea nähtavusega vaatluskoht, mis on soovitavalt lindude toidumaja või toitmispaiga läheduses ning leida 24.-26. jaanuaril üks tund vaba aega valitud kohas lindude tegevuse jälgimiseks. Nii võib toidumaja ümber askeldavaid linde vaadelda kasvõi toast läbi akna ja seda võib teha nii üksi kui koos pere või sõpradega. Selle tunni jooksul tuleb kõik vaatluspaigas kohatud linnuliigid ka kirja panna ning iga liigi puhul üles märkida kõige suurem korraga nähtud isendite arv. Tulemused saab sisestada aialinnuvaatluse kodulehel asuvasse on-line ankeeti http://www.eoy.ee/talv/vaatlusankeet/ või interneti puudumisel saata ürituse koordinaatorile (Eesti Ornitoloogiaühing, Veski 4, Tartu 51005).eoy_logo

Eestis korraldatakse talvist aialinnuvaatlust viiendat aastat. Mullu edastas oma vaatlused 2501 linnusõpra 1817 vaatluskohast, kokku vaadeldi 65 266 lindu 61 liigist.

Eelmiste aastate tulemusi, täpsemad juhised talvisel aialinnuvaatlusel osalemiseks ja andmete edastamiseks ning talviste lindude määramisabi leiab selleks loodud kodulehelt www.eoy.ee/talv. Talvist aialinnuvaatlust toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Avati aasta linnu veebileht ja algavad jäälinnuaasta tegevused

JäälindEesti Ornitoloogiaühing valib Eesti aasta lindu alates 1995. aastast. Käesoleva aasta linnuks on jäälind. Täna avati aadressil www.eoy.ee/jaalind aasta linnu veebileht. Sealt leiab infot selle aasta plaanidest, samuti saab lugeda jäälinnu kohta, vaadata kauneid pilte ja huvitavaid videosid.

Ühe olulisema tegevusena algas jäälinnu vaatlusandmete kogumine, et täpsustada tema talvist ja suvist levikut ning arvukust, elupaigaeelistusi jm. Eesti Ornitoloogiaühing ootab aasta jooksul teateid kõigist vaatlustest, mis on tehtud alates 1. novembrist 2013. Kõige lihtsam on oma vaatlused kirja panna jäälinnu veebilehel selleks loodud rakenduses, mis on kasutatav ka nutiseadmetes. Vanematest vaatlustest ja huvitavamatest kohtumistest palutakse teada anda e-postil riho.kinks@eoy.ee või telefonil 508 6690.

Lisaks jäälinnu tutvustamisele meedias, loodusõhtutel jm toimub sel aastal ka suur joonistusvõistlus ning suurematel fotokonkurssidel jagatakse auhindu parimate aasta linnu fotode eest. Märtsikuus ilmub traditsiooniline aasta linnu postmark, suveks valmib aga lõbus joonisfilm jäälinnu elust. Aprillis algab jõelinnustiku seire katsetamine, kus peamiseks katsealuseks on jäälind. Selle juures oodatakse abi eelkõige kanuutajatelt ja teistelt veeseiklejatelt ning kalastajatelt, kes läbivad pikemaid jõelõike. Kavas on ka jõelinnustiku inventuur valitud jõgedel. Loomulikult on sel aastal oodata ka üllatusi.

Jäälinnuga saab lähemat tutvust teha juba täna õhtul kell 20.05 Eesti Televisiooni saates Osoon, kus jäälinnust ja oma elamustest räägib loodusfotograaf Sven Zacek. Kolmapäeval kell 18 toimub Tartu Loodusmajas aga esimene jäälinnu loodusõhtu.

Põlvamaal avatakse näitus imelistest lindudest

Täna kell 16.00 avatakse Põlvamaa Keskkonnamajas (Kalevi 1a, Räpina) fotonäitus “Imelised linnud”.

Näitus on Eesti Ornitoloogiaühingu 90. sünnipäeva puhul valminud rändnäitus, kus on välja pandud kakskümmend fotot tuntud loodusfotograaf Remo Savisaare kogust. Valitud pildid näitavad Eesti lindude värvikirevust, suursugusust ja mitmekesisust.

Lindudest räägib Riho Kinks Eesti Ornitoloogiaühingust. Muusikalise vahepala pakuvad Räpina Muusikakooli õpilased.

Näituse avamisele on oodatud kõik huvilised, osalemine on tasuta. Näitusega saab Põlvamaa keskkonnamajas tutvuda tööpäeviti kuni 31. jaanuarini 2014. aastal.

Nädalavahetusel vaadeldi Eestis üle saja tuhande linnu

TihaneNädalavahetusel toimunud rahvusvahelistel linnuvaatluspäevadel osales pea nelikümmend Euroopa riiki, kus esialgsetel andmetel loendati kokku 2,4 miljonit lindu. Eestis oli pühapäeva pealelõunaks kokku loetud 112 000 lindu 147 liigist. Kõige arvukamateks liikideks olid valgepõsk-lagle (31700 lindu), aul (6500), kuldnokk (5700), siisike (5500) ja kalakajas (5300).

Kõige sagedamini nähtud liikideks olid rasvatihane, pasknäär, suur-kirjurähn, harakas ja musträstas. Suuri haruldusi vaatluspäevadel ei nähtud, kuid silma jäi mitmeid rändele hilinenud liike, näiteks öösorr, piiritaja, hall-kärbsenäpp, ristpart, suur-koovitaja, kalakotkas jt. Üllatavalt palju kohati ka Eesti rahvuslindu suitsupääsukest. Selle põhjuseks on ilmselt püsivalt soojad ilmad.

Aknaklaasidesse lendavaid linde on võimalik säästa

Viimastel päevadel on Tallinnas ja mujal Eestis sagenenud teated akende ja klaasfassaadiga kokku põrganud rändlindudest. Sel sügisel on juhtunud palju õnnetusi musttihaste ja teiste rändel olevate värvulistega, kuid Tallinnas on leitud ka mitu herilaseviud. Lindude kokkupõrked hoonetega juhtuvad sellepärast, et paljud liigid ei taju klaasi takistusena. Samuti eksitab linde klaasilt peegelduv taevas või taimestik. Kokkupõrge klaasiga võib linnule lõppeda nii kerge põrutuse kui ka raskema vigastuse ja hukkumisega.

Lindude kokkupõrkeid klaaspindadega saab vältida, kui muuta suuremad klaaspinnad lindudele nähtavaks. Selleks võib ette tõmmata kardinad või kleepida ohtlikele akendele paberist kaunistusi, märgistada aknaklaasid maalriteibiga vm. Püsivamateks lahendusteks on madala peegeldusteguriga ja dekoorklaaside kasutamine ning akende katmine peegeldust vähendava kilega. Klaasfassaadiga hoonete rajamisel on võimalik kasutada ka spetsiaalseid lindudele nähtavaid klaasitüüpe, nt Ornilux klaasi.

Leides uimase linnu, tuleb ta tõsta ohutusse kohta põõsa või taimepuhma sisse, mis oleks päikese eest varjus. Kui lind on saanud vaid kerge põrutuse, toibub ta mõne aja möödudes ja lendab edasi. Hukkunud või vigastatud kaitsealustest liikidest tuleks teatada lühinumbril 1313.

Tallinna Keskkonnaamet ja Eesti Ornitoloogiaühing kaardistavad lindudele ohtlikke hooneid, mille juurest on leitud palju uimaseid, vigastatud või hukkunud linde. Selleks palume Tallinnas asuvatest linnuohtlikest hoonetest teada anda Tallinna Keskkonnaametile aadressil keskkonnaamet@tallinnlv.ee, mujal Eestis aga Eesti Ornitoloogiaühingule aadressil eoy@eoy.ee. Kirjas tuleb märkida hoone asukoha aadress, lindude liik (kui on teada) ja arv ning võimalusel lisada fotod leitud lindudest.

Tornide linnuvaatluspäeval osales üle saja huvilise

t2_2010-04-18_-_markoga_14

Foto: Katrin Lipp

18. mail toimus Eesti Ornitoloogiaühingu poolt korraldatud kolmas Tornide linnuvaatluspäev. Ilus kevadilm meelitas tornidesse üle saja linnuhuvilise.

Linnuvaatlejad pidasid liiginimekirju ja ootasid huvilisi 9 maakonnas 16 linnuvaatlustornis. Kõige enam, 107 linnuliiki saadi kirja Pärnumaal Kihnu saarel asuvast Pitkänä linnuseiretornist. Liigirohkuselt järgnesid Läänemaa linnuvaatlustornid Haeska 91 ja Kirimäe 81 linnuliigiga. Erinevates vaatlustornides saadi kirja 159 liiki sulelisi. Põnevamateks vaatlusteks olid rabapistrik ja nõlva-lehelind Kihnus Pitkänä linnuseiretornis, roohabekas Hiiumaal Orjaku tornis ning valgetiib-viired, keda nähti kolmes vaatluskohas – Aardlas, Räpinas ja Orjakus.

Eesti Ornitoloogiaühing tänab kõiki üritusel osalenud huvilisi. Suurimad tänusõnad lähevad aga linnuvaatlejatele, kes huvilisi juhendasid. Nendeks olid: Leho Aaslaid, Andres Kalamees, Mati Kose, Alpo Koukila, Hannele Koukila, Kuido Kõiv, Arne Laansalu, Hillar Lipp, Toomas Mastik, Riho Männik, Mariliis Märtson, Kadri Niinsalu, Margus Ots, Uku Paal, Thea Perm, Vello Tarning, Tarmo Teppe, Raul Vilk ja Kaarel Võhandu.

Kindlasti on plaanis Tornide linnuvaatlust korraldada ka järgmisel aastal.

Homme on tornide linnuvaatluspäev

Laupäeval, 18. mail toimub tornide linnuvaatluspäev, mida Eesti Ornitoloogiaühing (EOÜ) korraldab kolmandat aastat. Sel päeval ootavad juhendajad linnusõpru 16 vaatlustornis üheksas maakonnas.

Koos vaadeldakse ja õpitakse linde ning räägitakse linnujutte. Igas paigas peetakse ka liiginimekirja ning selgitatakse välja Eesti parim linnuvaatlustorn. Linnuvaatlusi ja liiginimekirja võib teha ka omal käel neis tornides, kus juhendajaid ei ole. Ankeedi vaatluste edastamiseks ning juhendajaga tornide asukohad ja vaatlusajad leiab EOÜ kodulehelt www.eoy.ee.

Tornide linnuvaatluspäevaks on valitud mai keskpaik, kuna see on Eestis kõige liigirikkam aeg. Selleks ajaks on kõik rändlinnud juba saabunud ja enamus läbirändajad ei ole veel lahkunud. Seetõttu on vaatluskohtadest oodata pikki liiginimekirju ja põnevaid vaatlusi.

Vaatlustulemused tuleb EOÜ koordinaatorile edastada laupäeval, 18. mail hiljemalt kell 17.00 e-postiga aadressil mariliis.martson@gmail.com. Pressiteade tornide linnuvaatluse tulemustega avaldatakse samal päeval hiljemalt kell 18.30.

Nädalavahetusel toimuvad lihavõtte ja linnade linnuvaatluspäevad

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub märtsikuu viimasel nädalavahetusel kõiki linnusõpru osalema traditsioonilistel lihavõtte linnuvaatluspäevadel.

Osalemiseks tuleb neil päevil leida lihtsalt pisut aega lindude vaatlemiseks. Selleks võib osaleda 12 linnas korraldataval
juhendajaga linnuvaatlusel, vaadelda linde oma koduaias või minna pikemale linnuretkele. Kõik kohatud linnuliigid, nende ligikaudne arv ja vaatluskoht palutakse ka kirja panna ning tulemused saata hiljemalt 7. aprilliks Eesti Ornitoloogiaühingusse e-postiga (riho.kinks@eoy.ee) või postiga (EOÜ, Veski 4, 51005 Tartu). Vaatluste märkimiseks on abiks vaatlusankeet.

Sel aastal pööratakse lihavõtte linnuvaatluspäevadel tähelepanu linnakeskkonna linnurikkusele ning muidugi alanud rändlindude saabumisele. Seetõttu toimub ka enamus juhendajaga retki linnades ning pühapäeval toimub lisaks ka kerge võistlusmomendiga linnade linnuvaatlus. See on võistkondlik ja toimub etteantud aja jooksul määratud reeglite järgi. Linnade linnuvaatlusel koostatakse põnevust pakkuvad pingeread ning selgitatakse ühtlasi välja varakevade Eesti kõige liigirikkam linn. Selle tulemusi oodatakse kiirkokkuvõtete tegemiseks juba hiljemalt pühapäeval kell 16.

Lähemat teavet lihavõtte ja linnade linnuvaatluse kohta saab EOÜ kodulehelt www.eoy.ee. Samas on ka kaart kõigi toimuvate linnuretkede infoga. Iga retke kohta saab lähemat teavet ja korraldaja kontaktandmed selle mullil klõpsates. Linnade linnuvaatluse eelmiste aastate tulemusi leiab aadressilt www.eoy.ee/taxonomy/term/62.

Algas otseülekanne kodukaku pesaelust

Foto: Eesti Ornitoloogiaühing

Foto: Eesti Ornitoloogiaühing

Eile alustas Eesti Ornitoloogiaühing otseülekande edastamist kodukaku pesaõõnsusest.

On-line veebikaamerate abil saavad vaatajad segamatult jälgida 2009. ja 2010. aastal tuttavaks saanud Läänemaa kodukakupaari Klaara ja Klausi pesitsemist. Kuigi kakkude pesapuu murdus mullu sügisel tormituultes, siis Keskkonnaameti ja RMK töötajad meisterdasid samast puust neile pesapaku, mille kodukakud tänavu kohe omaks võtsid. 19. märtsil munes Klaara esimese muna ja tänaseks on neid pesas juba neli. Kodukaku pesaelu saab jälgida EOÜ  kodulehel, foorumit aga siit.

Esmakordselt Eestis on võimalik näha otsepilti nii kodukaku pesa seest kui ka väljast. Päevasel ajal on nähtavad mõlemad vaated, kuid öösel saab tänu infrapunakaamerale jälgida ainult pesapakus toimuvat. Kodukaku veebikaamera paigaldamisel ja pildi edastamisel on Eesti Ornitoloogiaühingu partneriteks Silma Märgala, EENet, Looduskalender, Keskkonnaamet, RMK, Beta Grupp, ITrotid, Videovalve ja Elisa. Kodukaku veebikaamerat rahastab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Ornitoloogiaühing vabandab, kui ühenduses tekib katkestusi. Uus töökindlam lahendus luuakse nädala jooksul.

Algab aasta linnu viktoriin

Nurmkana ehk põldpüü. Foto: looduspilt.ee

Nurmkana ehk põldpüü. Foto: looduspilt.ee

Täna algas nurmkana veebilehel aasta linnu viktoriin, mis kestab oktoobrini. Iga kuu alguses esitatakse viis teksti-, heli- või pildiküsimust, millele on aega vastata kuu lõpuni. Küsimused ei ole ainult aasta linnust, vaid kogu Eesti linnustiku kohta. Vanusepiiranguid viktoriinil ei ole, kuid valida on kaks raskusastet. Osaleda saab ainult iseenda eest, mitte võistkonnaga. Auhindu jagatakse nii igas voorus kui mängu kokkuvõttes. Peaauhinnaks on Pentax`i binokkel. Auhinnad on välja pannud Nordic Digital AS, ajakiri Eesti Loodus, raamatupood Krisostomus, Remo Savisaar ja Margus Ots.

Viktoriini leiad siit: www.eoy.ee/nurmkana

Aasta linnu tegevusi toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Ornitoloogide aialinnuvaatlused osutusid edukaks

Eesti Ornitoloogiaühingu korraldatud talvisel aialinnuvaatlusel vaadeldi möödunud nädalavahetusel esialgsetel andmetel üle 50 000 linnu. Esmaspäeva lõunaks oli oma vaatlused edastanud enam kui 1800 linnusõpra ning aialinnuvaatlusi tehti üle 1350 paigas üle Eesti. Prognoositavalt mullusest ligi kolmandiku võrra suurem vaatlejate arv tõstab kogutud andmete väärtust ja edaspidi võib teha üha usaldusväärsemaid järeldusi meie talvituvate aialindude liigilise koosseisu ja arvukuse muutuste kohta.

Kokku vaatlesid linnusõbrad enam kui 50 000 lindu 60 liigist. Kõige arvukam liik oli taas rasvatihane, kes moodustas üle 20% vaadeldud lindude koguarvust. Sarnaselt eelmistele aastatele saavutas teise koha rohevint ja kolmanda põldvarblane. Esialgsetel andmetel suuri muutusi liikide arvukuses toimunud ei ole. Paljude vaatlejate tähelepanekute kohaselt soosisid ilmaolud lindude vaatlemist ja nii mõneski kohas nähti tavapärasest oluliselt rohkem linde. See avaldub selgelt ka statistikas – kui 2011. aastal nähti vaatluskohas keskmiselt 35 ja 2012.a 33 lindu, siis tänavu keskmiselt 37. Põnevamatest liikidest kohati seitsmes vaatluspaigas värbkakku, kolmes kohas käblikut ja ühes vaatluspaigas vesipappi.
Eesti Ornitoloogiaühing tänab kõiki aialinnuvaatlusel osalejaid ja tuletab meelde, et vaatlustulemused on oodatud 5. veebruarini. Neid saab sisestada aialinnuvaatluse kodulehel või saata postiga aadressil Eesti Ornitoloogiaühing, Veski 4, Tartu 51005. Viidatud kodulehel saab reaalajas jälgida kõiki juba sisestatud vaatlusi ja nende paiknemist kaardil. Jätkuvalt on oodatud ankeedid ka nendest vaatluskohtadest, kus vaatlustunni jooksul ühtegi lindu ei kohatud. Lõplik kokkuvõte avaldatakse veebruari lõpuks.

www.eoy.ee/talv/vaatlused/ 

Talvist aialinnuvaatlust toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Euroopa jälgib sel nädalavahetusel linde

Igal sügisel, oktoobrikuu esimesel nädalavahetusel, vaadeldakse enam kui veerandsajas Euroopa riigis linde. Niiviisi püütakse kümnete tuhandete inimeste abiga juhtida avalikkuse tähelepanu meie tiivuliste naabrite olemasolule ja alanud lindude läbirändele. Sel sügisel juba 20. korda peetav linnuvaatlusaktsioon Birdwatch toimub sedapuhku 6. ja 7. oktoobril.

Nagu ürituse inglisekeelne nimigi viitab, on tegu kõige lihtsama linnuvaatlusega. Selles osalemine on jõukohane igaühele. Tähtis on vaid kahe päeva jooksul leida kasvõi veidikenegi aega, et linde vaadelda, nähtud linnud ligikaudu kokku lugeda ja seejärel juba vaatlusankeet Eesti Ornitoloogiaühingule saata. Arvesse lähevad absoluutselt kõik loodusliku päritoluga linnud, kelle äratundmises päris kindlad oldi. Kui linnu äratundmises tekib kõhklusi, tuleks see jätta ankeeti kirja panemata. Palutakse kindlasti kasutada andmete edastamiseks ankeeti, mille leiab siit. See kiirendab oluliselt kokkuvõtete tegemist.

Vaatluse esmased tulemused võetakse kokku juba pühapäeva, 7. oktoobri õhtupoolikul. Seetõttu palutakse võimalusel oma vaatlusandmed edastada juba 7. oktoobri pärastlõunaks, hiljemalt kell 15.00. Siis jõutakse õigeaegselt Eesti vaatlustulemused ka Euroopa koordinaatoritele ja meie ajakirjanikele edastada. Kiirtulemuste edastamiseks palutakse kasutada e-posti: tarvo.valker@eoy.ee

Neile, kes kiirtulemuste kogumises osaleda ei soovi, palutakse oma vaatlusankeedid teele läkitada hiljemalt 12. oktoobriks. Selleks on kolm võimalust – e-post: tarvo.valker@eoy.ee, tavapost: EOÜ, Veski 4, 51005 Tartu või faksiga -  742 2180.