Noorsootöö nädal keskendub tõrjutuse ennetamisele ja otsustusprotsesidesse kaasamisele

Täna algava noorsootöö nädala põhifookuses on kaks olulist probleemi – kuidas ennetada noorte sotsiaalset tõrjutust ja kuidas kaasata noori enam ühiskonna otsustusprotsessidesse.

Nädala raames viiakse üle Eesti asuvates noortekeskustes, noorteühingutes ja huvikoolides neil teemadel läbi erinevaid teavitussündmusi, diskussioone ja muid noorsootöö-alased tegevusi. „Tänavuse noorsootöö nädala eesmärgiks on kutsuda inimesi üles arutlema noorte sotsiaalse tõrjutuse tekkepõhjuste üle ning näidata, mida saab noorsootöö kaudu ära teha probleemi leevendamiseks,“ rääkis Eesti Noorsootöö Keskuse direktor Edgar Schlümmer.

Schlümmeri sõnul on noorsootöötajatel läbi erinevate noorsootöötegevuste tõhusad võimalused jõudmaks abivajava nooreni, kuid oluline on tõsta ka kogukonna teadlikkust probleemi olemasolust. „Sotsiaalne tõrjutus ei tähenda üksnes kehvast majandusolukorrast tulenevat ebavõrdsust, kuigi see on väga sageli probleemi põhjuseks. See tähendab inimestes jõuetus- ja pettumustunde süvenemist – tunnet, et probleemide ringist ei saadagi välja, et keegi ei huvitu noore tegelikust käekäigust ja arvamusest, mis võib viia pea täieliku ühiskonnaelust eemaldumiseni,“ selgitas Edgar Schlümmer. „Noored võivad kaotada usalduse väga kiiresti, kui neid ei võeta tõsiselt, koheldakse ebavõrdselt, seetõttu peabki noortele erilist tähelepanu pöörama, tõrjutust ennetama ning varakult sekkuma kui mured ilmnevad.“  Loe edasi: Noorsootöö nädal keskendub tõrjutuse ennetamisele ja otsustusprotsesidesse kaasamisele

Ambla vald hindab oma noorsootöö kvaliteeti

Tänavu võtab ligi nelikümmend omavalitsust luubi alla oma noorsootöö kvaliteedi, teiste seas ka Ambla vald.

“Kuna noorsootöö on tegelikkuses palju laiaulatuslikum kui noortekeskuste töö (on veel koolide huvitegevus, noorte spordiringid, noorteühendused, volikogu, erinoorsootöö jne), siis on tekkinud vajadus noorsootöö ja noortekeskuste töö korraldus üle vaadata,” selgitas vallavalitsuse noorsootöötaja Annika Rohi.

„Selleks aga vajame põhjalikku hetkeolukorra hindamist ning välisekspertide hinnanguid, kuidas noorsootööd kvaliteetsemalt ning antud KOV-s paremini korraldada: mis valdkonnad vajavad arendamist, kas ja mis ametikohtadest on meil puudus, või oleks vaja noortevaldkonna tööd kompleksemaks koondada,” lisas Rohi. Loe edasi: Ambla vald hindab oma noorsootöö kvaliteeti

Anna üles eeskujulik noor

MTÜ Noortekonverentsid on välja kuulutanud “Hea Eeskuju” stipendiumi, mis mõeldud võitjale õpingute alustamiseks ülikoolis, kõrgkoolis või täiendõppeks huvikoolides.

Konkursiga soovitakse tunnustada neid koolinoori, kes on oma vabast tahtest viinud kodukandi või kaaskondlaste hüvanguks ellu midagi sellist, mis väärib üldsuse tähelepanu ja tänu. Näiteks on varasemalt Hea Eeskuju tiitli pälvinud tartlanna Oliivia Narits, kes on võtnud oma südameasjaks HIV-i alase teadlikkuse tõstmise, hiidlanna Reili Rand, kes on oma tegudega valmistanud rõõmu nii lastekodu väikelastele kui ka puuetega inimestele ja ajaloomuuseumi asutanud koolipoiss Rando Mülts.

7.-12. klassis või kutsekeskkoolis õppivaid eeskujulikke kandidaate on aega esitada 16. oktoobrini.  Selleks tuleb minna noortekonverentsi kodulehele ning laadida sealt alla taotlusvorm, kuhu saab kirja panna eeskuju vääriva loo.

“Hea Eeskuju” kandidaate saavad esitada nii sõbrad, õpetajad, direktorid, õed-vennad kui ka lapsevanemad ehk kõik inimesed, kes usuvad, et kandidaadi teod vääriksid laiemat kõlapinda ja tunnustust.

Stipendium väärtusega 13oo eurot antakse üle noortekonverentsi Lahe Koolipäev  2011 raames. Hea Eeskuju 2011 võitja esitaja sõidutab Evenor Suurbritanniasse, Hea Eeskuju lõppvooru pääsenutele kingib Tallink Laheda Koolipäeva merel.

Konkursi patrooniks on Riigikogu spiiker Ene Ergma.

Tunnustati noorte isamaalise omaloomingu konkursi laureaate

Kiek in de Kök-is tunnustati teist korda toimunud noorte isamaalise omaloomingu konkursi laureaate. Konkursile sai esitada nii luulet, proosat kui ka laule, milles kajastuvad  noorte mõtisklused teemadel Eestimaa, isamaa, kodu, kodumaa-armastus.

Luulekonkursi raames tunnistas žürii nooremas vanuseastmes parimaks Keily Tammaru Viljandist, Sandra Maisi Tallinnast, Laura-Eliis Vardja Tartust ning eripreemia pälvis Eliise-Anett Vakker Rakverest. Vanemas vanuseastmes pälvisid tunnustuse Mare-Elle Fjodorova Kohtla-Järvelt, Karolin Kaivoja Kohtla-Nõmmelt ja Sergei Ošotin Tallinnast.

Nooremas vanuseastmes proosakonkurssi esimest kohta välja ei antud, kuid parimateks peeti Keily Tammarut Viljandist ja Laura Sinimäed Pärnust. Vanemas vanuseastmes olid parimad kirjutajad Henrik Tartlan Jõhvist, Tuuli Türk Viimsist, Gretel Kant Tartust ning eripreemia pälvis Mikitamäe Noorteaktiiv.

Laulukonkursi laureaatideks tunnistati Peeter Hansen Sauga vallast ja Hele-Maria Taimla Tallinnast. Loe edasi: Tunnustati noorte isamaalise omaloomingu konkursi laureaate