Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

detsember 2019
E T K N R L P
« nov    
 1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
3031  

Torma valla eakate peol toonitati
põlvkondade ühtekuuluvust

Mustitseerib Eesli Kvartett: Eckard Klug, Pauli Mento ja Priit Talu

Mustitseerib Eesli Kvartett: Eckard Klug, Pauli Mento ja Priit Talu

Sadala Külade Teatri laste näitetrupp esines Torma valla pensioniealiste jõulupeol Valdi Reinase kirjutatud ja lavastatud näitemänguga „Lõbusad vanakesed”. Koosviibimine piirkonna seenioritele toimus traditsiooniliselt Sadala rahvamajas kogukonna elu edendajate Eckard Klugi ja Luule Väina eestvedamisel.

Tänavune Torma valla pensioniealiste jõulupidu algas Sadala Külade Teatri laste näiteringi mängitud koomilise, kuid samas südamliku näidendiga „Lõbusad vanakesed”. Poisid ja tüdrukud kehastasid hooldusasutuse elanikke vanuses 70-102 aastat.

„Valdi nõuanded aitasid rolli hästi sisse elada,” ütles Mia-Meribel Kirjutaja.

„Näitlemine mulle meeldib,” ütles Trevor Nork. “Ehk mõneti aitas mängimisele kaasa ka külaskäik Sadala hooldekodusse, kus esinesime koos klassikaaslastega.”

„Punase kleidi, mis sobis selga mu mängitavale tegelaskujule Helmile, otsis mulle ema,” lausus Annaliisa Mihkels.

„Võtsime näidendi mängimisele põhjusel, et lapsed mõistaksid eakate inimeste maailma paremini ning peaksid rohkem lugu väärikas eas inimestest,” ütles näidendi autor ja lavastaja Valdi Reinas.

„Kui põlvkonnad koos kasvavad ja lapsed oma vanaemade ja vanaisade põlvkonda paremini tundma õpivad, avardub nendel silmaring ja areneb fantaasia,” lisas pöördumises koosolijate poole Torma vallavanem Triin Pärsim. “Eakatelt saadakse ju juurde elutarkust ja kogemusi.” Jätka lugemist »

Vigala valla eakate tervisepäev –
turvalisuse laiapõhjaline edendamine

Elmar Tekkel ja Endel Koorep Vigala eakate päeval. Foto: erakogu

Elmar Tekkel ja Endel Koorep Vigala eakate päeval. Foto: erakogu

Jaan Viska, Vigala vald

Üritus toimus Vana-Vigala rahvamajas, osavõtjad kogunes üle 40. Õppepäev näitas kohalikku huvi mitmete eluvaldkondade vastu. Pakutud teadmiste valik oli väga laialdane, tuletas meelde mitmeid eluks-toimetulekuks vajalikke tõekspidamisi, lisaks võimaldas uusi omandada. Kokkusaamine oli kogemuste vahetamine, sai vastanduda kogetule, et lihtsalt ei peaks valima numbrit 112.

Kõigepealt tervitas Vigala vallavanem P. Kärsna. Vigala püüab teha kõik valla turvalisemaks saamisel. Samas tuletas meelde, et on võimalik täita küsitlusankeeti 20. aprilliks. Ankeedis tuli märkida liitumissuund kas Märjamaa, Halinga või hoopis Kullamaa poole. (Kirjutaja märkus: tegelikult hiiliv haldusreform toimib aastaid, Märjamaa oma ujulaga ja kinoga omab mõjupiirkonda vähemalt 25 kilomeetri raadiuses.) Teisalt paluti ankeedis märkida 375 mõttelise euro kulutamist oma piirkonna arenguks.

Vana-Vigala ei olnud kokkusaamiskohaks juhuslikult. Juba viis aastat tagasi asutatud tuletõrjeselts jõudis nüüdseks juba endise metskonna garaaži ümber ehitamiseni, et luua tuletõrje depoo. Kasutusest väljas olnud hoone leidis uue rakenduse kogukonna turvalisuse tagamisel.

Jätka lugemist »

100aastanõ kerge jalaga miis

100aastanõ Kerge Pärni. Pilt eräkogost. Uma Leht

100aastanõ Kerge Pärni. Pilt eräkogost. Uma Leht

«Egäl aol om olnu nii murõt ku rõõmu,» om joulukuu 28. pääväl 100aastadsõs saanu Urvastõ kihlkunna Udsali külä mehe Kerge Pärni (Bernhardi) elo juhtmõtõ.

Kukki mälu tükis alt vidämä, kaiba-i Pärni pääle sällähalu midägi, kõnõlõsõ poig Benno (67) ja minnij Alli (66), kelle man auväärt miis parhilla eläs. Ka om Pärni uskmalda kerge jalaga (tege umalõ perrenimele avvu!): lask tarrõ pite ümbre ja ku suvõl vällä sai, taha es inne õdagut tarrõ tagasi minnäki.

Pärni kerge jala võti jutus ka juubõlis õnnõ suuvma tulnu jahimehe. Umal aol oll’ olnu tõisil rassõ mõtsan Pärniga sammu pitä. Pärni oll’ joba päält 90, ku viimäte jahin käve. Tõnõ hobi oll’ Pärnil mehidsepidämine: tä oll’ kolhoosi mesinik ja mesipuu olli muidoki koton kah. Mehidsepidämise lõpõt’ Pärni nii viis aastakka tagasi.

Pärni om olnu ka kõva puutüümiis: ehit’ vankriid, tekk’ tünne, kudasi korvõ, lei lastõ ja andsõ nuu tarkusõ ka pojalõ ja latsõlatsilõ edesi. Benno arvas, et vast om esä selle nii vanas elänü, et olõ-i suidsu- egä viinamiis ja mehidsekihvti om kah küländ hulga saanu. Viil ütles poig, et Pärni om kõgõ väega hoitnu nii ummi latsõlatsi ku võõrit latsi.

Kerge Pärnil om üts poig, neli latsõlast ja säidse latsõlatsõlast. Naasõ võtt’ Pärni katõssa aastat noorõmba, no kah’os läts’ Lonni tõistõ ilma päält mehe 95. sünnüpäivä.

ASi Andmevara perrä eläs Võro, Põlva ja Valga maakunnan kokko 19 päält 100aastast inemist. Kas Pärni om Vana Võromaa kõgõ vanõmb miis, tuud lupa-i isikuandmidõ kaitsõ säädüs kah’os üteldä.

Harju Ülle, Uma Leht

Infopäev eakatele “Kodaniku õigused ja kohustused Euroopa Liidus”

Europe Directi Võru teabekeskus koos Võru Pensionäride Päevakeskusega korraldavad maakonna eakatele elanikele suunatud infopäeva “Kodaniku õigused ja kohustused Euroopa Liidus”.

Ürituse eesmärgiks on anda infot ELis kehtivatest pensionitest/hüvitistest/toetustest, tutvustada erinevaid tervisega seotud teemasid ning 2014. aasta maikuus toimuvaid Euroopa Parlamendi valimisi. Lisaks on osalejatel võimalik kohtuda ka parlamendisaadikute Ivari Padari ning Indrek Tarandiga.

Infopäev toimub 7. veebruaril Võrumaa Toidukeskuses (Kreutzwaldi 27, Võru) algusega 11:00. Oma osalemisest palume teatada hiljemalt 5. veebruariks aadressil astrid@vorupensionar.ee või telefonil 53933109.

Üritus on tasuta! Kohtade arv on piiratud!

 

Torma valla eakad pidustesid seriaali “Õnne 13″ tegelastega

Sadala kooli õpilased näitemängu esitamas. Foto: Pille Tutt

Sadala kooli õpilased näitemängu esitamas.
Foto: Pille Tutt

Möödunud laupäeval arutasid näitlejad Garmen Tabor ja Aleksander Eelmaa kultusseriaalis  “Õnne 13″ Uuevariku talu perenaise Annemai Kattai ja “tegevdirektori ” Ülo Ümerana  lõunamaale puhkuse sõidu perspektiivikuse ülle. Pühapäeval olid artisid aga külas Torma valla eakate peol Sadala Külade Seltsi rahvamajas. Koosviibimist siustasid ka erinevas vanuses kohalikud etlejad. Traditsioonilise sündmuse korraldasid heategevuse edendaja Eckard Klug ja tema kaasa Luule Väin koos pereliikmetega.

Eakate pidu algas Sadala kooli esimese ja teise klassi õpilaste esitatud näitemänguga “Kuidas Päkapikud endale praeguse välimuse said “  Enne laste lavale tulemist ütles lavastaja ja dramaturg Valdi Reinas: “Sadalas on edukalt Käima lükatud Külade Teater. Peame aga mõtlema järjepidevusele ja nii loodigi koolis näitering “.  Reinasel oli näitemängu lavastamisel abiks Sadala kooli õpetaja Angela Saksing. “Mulle meeldis väga laste esinemine, ” avaldas arvamust nooruslik daam Endla Padrik Rääbise külast.” Vahva , et Sadala rahvamajas kogu valla eakate pidu peetakse ja siin paljud teisedki kultuuri-ja seltskondlikud sündmused toimuvad. Meil Rääbise kandis pole praegu kahjuks kohta, kus kohalikud elanikud saaksid koos käia, ” lasusus ta. Jätka lugemist »

Eakad koguvad maanteemuuseumis liiklustarkust

Sel neljapäeval toimub Eesti Maanteemuuseumis eakatele suunatud liiklusteemaline infopäev. Arutletakse teemal “Kuidas liikluses terveks jääda”.

Liiklusohutust on harjutud õpetama peamiselt lastele ja noortele, aga Eesti Maanteemuuseum murrab tänavu taaskord traditsiooni ning suunab liiklusteemalise tähelepanu ka eakatele. “Statistika näitab, et üle 65-aastaste inimeste osa Eesti ühiskonnas aastatega kasvab. Eakad osalevad üha aktiivsemalt ühiskondlikus elus, kuid samas ei arvesta tänane liikluskorraldus piisaval määral eakate individuaalset omapära,” põhjendas maanteemuuseumi liikluskasvatuse pedagoog Triinu Õispuu õppepäeva vajalikkust.

Infopäeva “ Kuidas liikluses terveks jääda” vestlusringi juhivad Indrek Koemets Lõuna prefektuurist ning liikluspsühholoog Gunnar Meinhard. “Kui juba muuseumisse on tuldud, siis ei saa üle ega ümber maanteede ajaloost,” märkis Õispuu. Tutvutakse teedeajalooga ning uuritakse, kuidas on kujunenud liiklusreeglid. Muusikalist vahepala pakub muuseumi oma töötaja Kaja Kerner, kes võlub akordionist välja mõnegi uhke pilliloo.  Jätka lugemist »

Tartus tähistatakse eakate päeva

Laupäeval, 12. oktoobril korraldab Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts Tartus Eesti eakatele kodanikele pühendatud päeva.

Laupäeval, 12. oktoobril tähistatakse Tartus Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsi (EAÜS) eestvedamisel eakate päeva. Üritus algab kell 12 Raekoja platsil virgutusvõimlemisega. Edasi suundutakse Hugo Treffneri Gümnaasiumisse, kus neuroloog Riina Vibo peab loengu teemal “Insult – mis see on ja kuidas ennetada?”. Kohapeal pakutakse nii kehakinnitust ja võimalust mõõta veresuhkrut. 

Kuu keskpaigas toimuv üritus seob nii rahvusvahelise eakate päeva, mida tähistatakse ametlikult 1. oktoobril, ja rahvusvahelise insuldipäeva, mida peetakse 29. oktoobril.
Priit Tohver

Laimjalas peetakse eakate uusaasta pidu

Laimjala valla eakate uusaasta pidu toimub 26. jaanuaril 2013 algusega kell 12.

Eeskavas: LAULULAPSED Kahtla koolist ja ansambel “VALLATUD KURVID”.

Toimub väike filmilinastus ja tantsuringis keerutamine, puhutakse juttu tervislikust toitmisest. Buss aitab kohale tulla ja laiali minna.
Kaasa võtta hea tuju. Peosöök tuuakse valla poolt lauale!

Eelregistreerimine Rohta juures: tel +372 459 4524 / +372 515 3122.

Viljandi 80+ klubi näitas maavanemale elurõõmu

Pildil: klubi 80+ eestvedaja Leida Leiur, kõrval Votele Kuusik ning küljega Viljandi maavanem Lembit Kruuse.

Klubi 80+ eestvedaja Leida Leiur, kõrval Votele Kuusik ning küljega Viljandi maavanem Lembit Kruuse.

Viljandi eakate klubi kutsel kohtus täna, 9. jaanuaril maavanem Lembit Kruuse Inkeri majas 80+ klubi liikmetega ning rääkis kohtumise käigus sellel aastal maakonda ees ootavatest muudatustest. Kõne all oli uuele elektroonilisele bussisüsteemile üleminek, aasta teises pooles sündiv Viljandi (rõngas)vald , maakonna üldised arengusuunad ning eakate kaasamise võimalustest tulevikumuutuste elluviimisel. Tegusad eakad tundsid huvi, kuhu plaanitakse paigutada uus Viljandi vallamaja, kuidas edeneb Lauluväljaku rajamine, kas on võimalust luua
neile tasuta transpordilahendust jms. Vastuseks maavanema küsimusele, kas Viljandimaal on hea elada tuli üsna ühene vastus, et: on küll. Kiideti võimalust osaleda rohketel kultuurisündmustel ja neile suunatud klubilistes tegevustes.
Maavanem Lembit Kruuse sõnul ei ole ta ammu ühes ruumis nii palju elurõõmu koos näinud, kui tänasel kohtumisel Viljandi eakate ees seistes ning kutsus klubi esindajaid kaasa lööma maakonna arengustrateegia kavandamise juurde. Klubi eestvedaja Leida Leiur võttis osalemiskutse entusiastlikult vastu. Votele Kuusik kinkis maavanemale enda kirjutatud raamatu “Nukkudele ulatatud käed”.
Viljandi 80+ klubi saab Inkeri majas kokku iga kuu teisel kolmapäeval kell 11.
Tiina Pihlak

Uue aasta jaanuarist käivitub väärikate ülikool ka Türil.

Viimastel aastatel on populaarsust kogunud täiendusõpe,mida tuntakse VÄÄRIKATE ÜLIKOOLi nime all. Alguse sai selline õppevorm TÜ Pärnu kolledžist ja töötab nüüdseks veel Tallinnas, Tartus, Kuressaares.

Õppima on oodatud teadmishimulised Järva- ja Raplamaalt alates 50 eluaastast ja vanemad. Koos hakatakse käima endises TÜ kolledži hoones üks kord kuus. Kavas on kuulajaile pakkuda kaasaegset teavet tervise, juriidika, keskkonna, psühholoogia jt aktuaalsetel teemadel.

Projekti rahastas Hasartmängumaksu nõukogu, omaosaluse katab Järva maavalitsus.

Projekti koostas SA Kesk- Eesti õppe- ja kompetentsuskeskus ja see  viiakse ellu koostöös TÜ Elukestva õppe keskusega.

Kevadest projekti ideed kandnud projektijuht Kristina Gudinas rõõmustab, et nüüd saavad sellest toredast õppevormist osa ka meie ja Rapla maakonna väärikad! Loodame, et meid võetakse sõbralikult vastu ja soovijaid leidub.

Ülikoolis osalemine ei eelda mingeid varasemaid eelteadmisi, küll aga on põhjus kodust välja tulemiseks ja loodetavasti rõõmustamiseks teadmiste uuenemisest, lektorite ja teiste kursuslastega suhtlemisest…

TÜ Elukestva õppe keskuses väärikate ülikoolidega tegelev Karmel Tall on jaganud kogemusi, kuidas töötatakse mujal. Ta on eriti rõõmustanud selle üle, et igal pool on väärikate ülikoolis end täiendada soovijate arv algusega võrreldes igal järgmisel aastal kasvanud. Ta kiidab osalejaid ka aktiivsuse ja heatahtlikkuse eest. Ta usub, et väärikate ülikool Järva- ja Raplamaa inimestele võetakse vastu positiivselt ja see saab töötama mitmeid aastaid.

Järva- ja Raplamaa Väärikate Ülikooli registreerimine kuni 31. detsembrini  2012. aastal : tel. 50 39 073, Kristina.Gudinas@ut.ee

 

 

Eakad kogunevad konverentsile

Täna, 30. oktoobril kogunevad eakad Viljandi Sakala keskusesse konverentsile «Mina, elutark eakas».

Maavalitsuse tervisetoa projektijuhi Anu Kivi sõnul võeti ürituse aega valides arvesse, millal on eakatel väljas vähem toimetamist. Ettevõtmine on pühendatud aktiivse vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse Euroopa aastale.

Kohal on palju meie kandi asjatundjaid, kuid ka mõned kaugemalt pärit esinejad. Räägitakse tervisest ning selle hoidmisest. Juttu tuleb näiteks sisekõrva funktsioonidest, libisemisõnnetuste ennetamisest ning kogukonna võimalustest eaka turavalisuse tagamiseks. Jätka lugemist »

Viljandimaa eakad kogunevad konverentsile

Teisipäeval, 30. oktoobril on Viljandi linna ja maakonna eakad oodatud Sakala Keskusesse konverentsile “Mina, elutark eakas”.

Viljandi Maavalitsuse Tervisetoa korraldatav konverents algab Sakala Keskuses (endine Viljandi kultuurimaja) kell 9.45. Konverentsi peakorraldaja, tervisetoa projektijuhi Anu Kivi sõnul on ettevõtmine pühendatud aktiivse vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse Euroopa aastale.

Konverentsi avamisel ütlevad tervitussõnad Viljandi maavanem Lembit Kruuse ja Riigikogu liige Helmen Kütt. Päeva jooksul saab kuulata asjatundjate ettekandeid liikumisest ja toitumisest kui tervise pandist; sisekõrva funktsiooni muutusest vanuse kasvades; töötava eaka õigustest; testamendi ja kinkelepingu tegemisest; kogukonna võimalustest eaka turvalisuse tagamisel; Viljandi bussiliiklusest ja uuest piletisüsteemist; libisemisõnnetuste ennetamisest jt. teemadel.

Lisaks on huvilistel võimalus tutvuda erinevate turvalisust ja tervist toetavate vahenditega ning neid ka endale osta ning jagatakse harjutusi ja nippe oma keha vormishoidmiseks. Erinevates töötubades saavad huvilised mõõta oma terviseparameetreid; jagatakse helkureid ning räägitakse liiklusohutusest ja tuleohutusest; tutvustatakse häirenupu teenust jm.

Konverentsil on väljas ka Europe Direct Viljandimaa teabekeskus, et jagada infomaterjale Euroopa Liidu kohta. Samuti saavad huvilised osaleda Euroopa Liidu teemalises valikvastustega viktoriinis.

Konverentsi muusikalise meeleolu loob Julius Vilumets lõõtsaga.

Konverentsi “Mina, elutark eakas” korraldab Viljandi Maavalitsuse Tervisetuba koostöös Viljandi linnavalitsuse ja maavalitsuse, Eesti Haigekassa, Tööinspektsiooni, Maanteeameti, Päästeameti, Politsei- ja Piirivalveameti ning Europe Direct Viljandimaa teabekeskusega.

Konverentsi ajakava ja töötoad!

Põlvas on tulemas eakate konverents “Väärikana vananeda”

Tulenevalt aktiivse vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse Euroopa aastast 2012, korraldavad Europe Direct Põlvamaa teabekeskus ja Põlva Maavalitsus 4. oktoobril Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuses eakate konverentsi.

Eakate konverentsiga tähistatakse 1. oktoobril peetavat rahvusvahelist eakate päeva. Konverentsi eesmärkideks on väärtustada eakate rolli ühiskonnas, näidata aktiivse ja tervisliku eluviisi võimalusi ning pakkuda kohtumis- ja suhtlemisvõimalust. Fookusesse on tõstetud panus, mida vanemad inimesed on võimelised andma – olgu see siis tööl, kodus või ühiskondlikus tegevuses.Vananev inimene on suurenev ressurss Eestis ja ka laiemalt Euroopa ühiskonnas ning seda tuleb pidada pigem väärtuseks kui nähtuseks, mida peaks varjama või tõrjuma.

Konverents on tasuta ja konverentsi päevakavaga saab tutvuda siin

Kohal on Europe Direct Põlvamaa teabekeskuse- ja Tervisetoa infolauad, kus pakutakse nii tervise-kui EL alaseid infomaterjale. Ristsõna lahendajatele meened.

Toitlustuse efektiivsemaks korraldamiseks palutake konverentsist osalemisest ette teatada hiljemalt 1. oktoobriks 2012 (kontakt: Lea Leivo, lea.leivo@polvamaa.ee, tel  799 8911).

Üritust toetavad: Euroopa Komisjon, Riigikantselei, Põlva Maavalitsus, Põlvamaa Tervisenõukogu, Põlva Päevakeskus, Eesti Tervisedenduse Ühing, Eesti Haigekassa, Päästeamet, AS Värska Vesi, Tere AS.

Tartu linnaraamatukogu vanim lugeja sai 100 aastaseks

Eile tähistas Tartu Linnaraamatukogu lugeja Hilda Reimand 100. sünnipäeva. Mõni päev enne juubelit tellis vanaproua teda kodus külastanud raamatukoguhoidjalt lugemiseks Sofi Oksaneni uue romaani “Kui tuvid kadusid”, mille eestikeelne tõlge hetkel veel ilmumata. 

Hilda Reimand lõpetas 1930. aastal Tallinna Pedagoogikaseminari, olles omandanud tütarlaste käsitööõpetaja eriala. Noor õpetajanna suunati tööle Petserimaale, esialgu Obinitsasse, seejärel Petseri linna. Pildid 1939. aasta suurest Petseri tulekahjust on Hilda Reimandil veel tänini silme ees. Järgnes võimuvahetus ja peagi küüditamine, sest abikaasa oli sõjaväelane. Tagasi Eestisse jõudis Hilda Reimand 1956. aastal ja töötas Tartu Forseliuse Gümnaasiumis kuni pensionini.

Proua Reimand on ammune linnaraamatukogu lugeja. Tema koduraamatukoguks oli Tähe tänaval asunud Koidula-nimeline haruraamatukogu, praeguse Karlova-Ropka raamatukogu eelkäija. Hea sõnaga meenutab ta raamatukogu legendaarseid salonglikke muusikaõhtuid. Viimased 15 aastat kasutab ta linnaraamatukogu pakutavat koduteenindust. Raamatukoguhoidja külastus on proua Reimandi jaoks sündmus, mida ta väga ootab.

Proua Reimandi sõnul on tema pika elu õhtupooliku toeks olnud pere ja raamatud. Raamatutest on ta saanud rõõmu ja tervist. Raamatukoguhoidja Nadežda Savostkina kinnitab, et Hilda Reimandile ei ole vaja raamatuid soovitada, tal on alati olemas nimekiri sellest, mida lugeda tahab. Ta kuulab Vikerraadiot, loeb Postimeest ja Eesti Naist ning leiab sealt vajaliku info uutest raamatutest.

Vanaproua loeb läbi pea kõik ilmuvad mälestused ja elulood – tema huviorbiiti kuuluvad ühteviisi Aino Kallas, Mihkel Mutt ja Imbi Paju. Ta on läbi lugenud kõik, mis ilmunud Petserimaa kohta, sageli tellib ta lugemiseks eesti luulet. Eesti klassikat hindab proua Reimand väga kõrgelt, ja kuigi uuemale kirjandusele annab pigem hävitava hinnangu, on ta huviga läbi lugenud M. Raua “Musta pori näkku” ja nimetab ühe oma viimase aja lemmikuna V. Luige “Varjuteatrit”. Murelikuks teevad proua vaid väga mahukad raamatud (nagu Sirje Kiini raamat Marie Underist) – tal on raske neid käes hoida.

Linda Jahilo, Tartu O. Lutsu nimelise Linnaraamatukogu avalikkussuhete juht

Eakad saavad tasuta käsitöökoolitust

Projektis «Vanemaealiste käsitöömeistrite lõimimine tööturule» saavad koolitusele registreeruda üle 50-aastased töötud ning 74-aastased ja nooremad käsitööoskajatest pensionärid. Kursus kestab üheksa kuud ning selle jooksul õpetatakse mitmesuguseid käsitöötehnikaid ja ettevõtlust. Õpingutega pakutakse vanematele tegijatele võimalust siseneda tööturule professionaalsete meistritena.

Koolituse eestvedaja on Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia ning lisaks Viljandile luuakse 12-liikmeline õpperühm Pärnus, Tartus, Võrus, Rakveres ja kahes kohas Tallinnas. Jätka lugemist »

Memme-taadi suvepidu Jõgevamaal

Huvilisi oodatakse seeniortantsu suvekooli

1. ja 2. augustil toimub Võrumaal Pikakannul seeniortantsu suvekool, kuhu oodatakse seeniortantsu juhendajaid küladest ja valdadest, et õppida uusi liikumis- ja toolitantse. Igasugune tants annab eakatele inimestele elurõõmu ja toetab nende head tervist. Suvekoolist osavõtnud saavad tantse edasi õpetada oma kodukohas.

Täpsem info: Astrid Hurt, SA Võru Pensionäride Päevakeskus juhatuse liige, e-post vppk@hot.ee, tel 53933109

Vabatahtlikud ja vanus

Hannes Rumm,
Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht

Eelmisel aastal tähistati Euroopa Liidus vabatahtliku tegevuse aastat ning Eestis võeti sellest innukalt osa. Pole ka imestada, sest vabatahtliku töö olemuse on võimsalt kogu meie ühiskonnale arusaadavaks teinud iga-aastased talgupäevad.

Tänavuseks on talguidee suuresti eestlaste jõupingutusel jõudnud juba 80 riigini ning kindlasti pole meil ühtki teist ligilähedaseltki sama laia tähelepanu leidnud mõtet, millega Eesti on suutnud sel sajandil maailma rikastada.

Varasemate aastate kogemuse kohaselt on talgud olnud ebatavaliseks kohaks, kus ühiselt on toimetanud nii vanad kui noored inimesed. Seega on talgud aidanud lõhkuda varjatult Eestile omast stereotüüpi, et eri põlvkondadest inimeste ainukeseks ühendavaks asjaks on teleka vaatamine.

Tänavu pööratakse Euroopa Liidus tähelepanu aktiivsele vananemisele ja põlvkondade vahelisele solidaarsusele. Kahjuks olen mitu korda kogenud, et erinevalt vabatahtlikust tööst toob jutt väärikast vananemisest inimeste näole sarkastilise muige, mis reedab rumalat arusaama, et vananemine on ainult praeguste pensionäride asi ja mind see ei puuduta.

Aktiivse vananemise eesmärk on tegeleda probleemidega, mis Eestit ja kogu Euroopat tänu rahvastiku vananemisele tulevikus ähvardavalt ees ootavad. Praegu on Eestis teise pensionisambaga liitunud 622 000 inimest ja noorimad neist alles 18-aastased. Ainult sellest, kui tegusalt ning targalt need rohkem kui pool miljonit eestimaalast vananevad, sõltub nende elukvaliteet ja sissetulekute suurus 20 ja 40 aasta pärast. Jätka lugemist »

Robotkass viib eakate koduhoolduse uuele tasemele

Christine Gustafsson tutvustab dementsete inimeste heaolu parandamiseks arendatavat robotkassi. Foto: Rakvere linnavalitsus

3. aprillil toimus Cĕsises Interreg IVA Kesk-Läänemere programmi piiriülese koostööprojekti ”Innocare” seminar „Innovatiivsed lahendused kodus elavate eakate hoolduses“. Koostööpartnerid andsid seminaril ülevaate läbiviidud uurimustest innovaatiliste abivahendite kättesaadavuse kohta erinevates riikides ja koduhooldusel olevate inimeste abivajaduse ning valmisolekust kasutada innovaatilisi seadmeid. Põnevaks märksõnaks eakate koduhoolduses kujunes robotkass.

Seminar toimus projekti juhtpartneri Tallinna Ülikooli Rakvere kolledži, koostööpartnerite Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli, Rakvere linna, Ape valla, Cĕsise linna, Läti Ülikooli P. Stradins Meditsiinikolledži ja Rootsi Nacka omavalitsuse esindajate osavõtul.

Eestis kättesaadavatest abivahenditest tegi ülevaate Anu Varep Lääne-Viru Rakenduskõrgkoolist. Eestis ja Lätis on elektroonilised abivahendid alles üsna uudsed. Mõlemas riigis on võimalik saada häirenuputeenust, häirenupuga mobiiltelefoni, elektroonilist suitsuandurit, kukkumisandurit, ”pliidivalvurit”, mis lülitab välja sisse unustatud elektripliidi, lisaks on võimalik Soomest osta elektroonilist ravimidosaatorit, mis tuletab inimesele meelde, kui on õige aeg ravimeid võtta.

Anneli Rasu Saaremaa Arenduskeskusest tutvustas Saaremaal läbiviidavat projekti VIRTU channel, mis keskendub uute innovaatiliste teenusemudelite loomisele, nt virtuaalse sotsiaalmeedia kasutamisele jmt teenustele. Rootsis kuulub häirenuputeenus sotsiaalhoolduses juba ammu standardteenuste hulka ning nemad uurivad palju spetsiifilisemate vahendite kasutusvõimalusi. Christine Gustafsson Mälardaleni Ülikoolist tutvustas dementsete inimeste heaolu parandamiseks arendatavat robotkassi projekti ja Andris Berzinš Läti Samariitlaste Assotsiatsioonist rääkis Läti kogemusest häirenuputeenuse kasutamisel. Jätka lugemist »

Vanakõsõ tahtva iks koton ellä

Valli Hilli (kural) ja Neissaarõ Maie tegevä umma ello pansionaadin huvitavambas: käävä jalotaman, kullõsõ raadiot ja kaesõ telekat. Foto: Kaisa Peedosaar

Ku viil mõnõ aasta iist oll’ vanal Võromaal väega rassõ hädälidsele vapa hoolõkodokotust saia, sis no kotussit om ja hoolõkodo piät hoobis inämb tuu pääle mõtlõma, kuis sääl elämist huvitavambas tetä.

Valli Hilli (79) ja Neissaarõ Maie (73) omma elänü üte aasta Piigastõ pansionaadin. «Ma olõ kül pikält Tarton elänü, a uman latsõpõlvõn elli ma tan lähkün Karilatsil. Tuuperäst tahtsõ ka siiä hoolõkodo tulla,» jutust’ rõõmsamiilne Hilli. Kotost tull’ tä är tuuperäst, et ei kuulõ inämb häste ja nägemine om kah kehvä.
Maie ütel’, et timä lännü parõmba meelega siski kodo tagasi. «Latsõ pelgäse, et ma ei saa ütsindä toimõ,» ütel’ tä. «Ma esi kül arva, et saa peris häste ütsindä eletüs.»

Ka sotsiaaltüütäjä tiidvä, et vanainemise tahtva iks perämädse aoni uman koton ellä. Miä tuust, et hoolõkoton olõ-i vaia vaiva nätä puiõ nõstmisõ, kraammisõ ega söögikiitmisega.

«Eks iks mõtõldas, et hoolõkodo om üts hirmsa kotus. Tuud arvamist om rassõ murda,» ütel’ Põlva liina sotsiaaltüü as’atundja Paide Anu. Timä jutu perrä om ka noid, kiä esi hoolõkodokotust küsüse, a inämbüisi viiäs vana–inemine hoolõkodo kas latsi vai tohtridõ pallõmisõ pääle.

Lasva valla sotsiaalosakunna juhataja kotussõtäütjä Järvpõllu Angela ütel’, et näide valla sotsiaalmajan Kääpäl eläse päämidselt ütsigu vanainemise. Kinkal omma latsõ, püüdvä esi toimõ tulla.

«Osa lätt sotsiaalmajja õnnõ talvõs, ku ei jõvva inämb esi elämist küttä. Keväjä mindäs kodo tagasi,» ütel’ tä. «Osa lepvä ja saava arvu, et näil om hoolõkoton parõmb.» Jätka lugemist »

Laulukonkurss küpses eas harrastuslauljatele

Seeniorlaulu konkurss on juubelihõnguline, kuna tegu on viienda selletaolise laulukonkursiga. Seeniorlaul 2011 korraldab MTÜ Rand. Ülemaalisest seeniorlauluvõistlusest võivad osa võtta kõik asjaarmastajad-isetegevuslikud laulusolistid alates 50. eluaastast. Osavõtjate vanuse ülemine piir pole määratud.
Solistid võistlevad kahes vanusegrupis, millest esimese moodustavad 50-65aastased lauljad, teise grupi need, kes on vanemad. Konkursi finaal toimub 16. aprillil Pärnus Tervise kultuurikeskuse saalis.

Konkurss toimub kolmes voorus. I voor viiakse läbi helisalvestiste põhjal, millest valitakse välja kuni 20 solisti, kes pääsevad edasi. Helisalvestised (vabalt valitud helikandjal) tuleb saata hiljemalt 1.aprilliks aadressil: ”Seeniorlaul 2011”, MTÜ Rand, Lõuna 2 – 311, 80010 Pärnu.Lisada nimi, vanus, lugude pealkirjad, saatja nimi, kodune aadress, telefon, e-post. Edasipääsust teavitatakse soliste hiljemalt 7. aprilliks.

II ja III voor toimuvad 16.aprillil Pärnus Tervise kultuurikeskuse saalis. II voorus esitatatakse üks laul Arne Oidi loomingust ja üks laul vabal valikul fonogrammi, klaveri, kahest liikmest koosneva ansambli või mõne muu instrumendi saatel. Laulude kohustuslik pikkus on 2-4 minutit. Kuni kümme solisti pääsevad III vooru ehk finaali. III voorus esitatakse veel kord II voorus kõlanud Arne Oidi laul ja üks uus laul vabal valikul. Soliste hindab viieliikmeline žürii, kelle esimeheks on laulja ja literaat Toomas Kuter, kes on juhtinud laulukonkursi žürii tööd esimesest konkursist alates. Parimaid soliste ootavad mitmed põnevad auhinnad.

Konkursi koduleht ja juhend: http://www.viaterramariana.ee/seeniorilaul/

Tartu linn toetab eakate hädaabiteenust

Tartu linnavalitsuse sotsiaalabi osakond sõlmis lepingu ASiga G4S, et  toetada hädaabiteenuse pakkumist üksi elavatele eakatele tartlastele. Linn võtab enda kanda suure osa teenuse kuumaksust.

Hädaabiteenus põhineb AS EMT poolt müüdaval spetsiaalselt eakatele disainitud mobiiltelefonil. „Isiku positsioneerimist võimaldav hädaabiteenus on Eestis praegu pakutavatest teenustest odavaim. Mobiiltelefoni kasutusvõimalused ja vajadusel päästemeeskonna saabumine annavad eakale inimesele  võimaluse oma probleemidest õigel ajal teada anda ja loovad talle vajaliku turvatunde,“ kommenteeris eakate ja puuetega inimeste hoolekandeteenistuse juhataja Indrek Sooniste

Spetsiaalselt eakatele mõeldud mobiiltelefon  ZTE S202, millel hädaabiteenus põhineb, maksab pensionärile 37 eurot. Telefoniostule lisaks tuleb sõlmida ka kõnepaketi leping. Odavamate kõnepakettide hinnad algavad 1,6 eurost.

14,64 euro suurusest hädaabiteenuse kuumaksust tasub Tartu linn 12 eurot. Toetuse saamiseks tuleb pöörduda linnavalitsuse sotsiaalabi osakonda.
Linn toetab sel aastal eakatele tartlastele hädaabiteenuse pakkumist ühtekokku kuni 5362 euroga.

Täiendav info ja taotlemise võimalused http://www.tartu.ee/index.php?lang_id=1&menu_id=2&page_id=4281

Vabatahtlikel võimalus sõita Prantsusmaale

Sihtasutus Archimedes ootab huvilisi esitama taotlusi Prantsusmaal Lyonis 29. novembrist 3. detsembrini peetavale Grundtvigi eakate vabatahtliku teenistuse projektide kontaktseminarile „Senior Volunteers: Revitalizing Europe´s Natural Environment Cultural Heritage and History“.

Seminari eesmärk on viia kokku need organisatsioonid, kel soov järgmisel aastal alustada looduse-, keskkonna- või kultuuripärandiga seotud rahvusvahelise koostööga, mis pakuks vanemaealistele (50+) võimalusi vabatahtliku töö kaudu ennast välismaal proovile panna.

Täpsem info seminari kohta siin, huvilistel palutakse endast teada anda e-posti aadressil grundtvig@archimedes.ee kuni 27.oktoobrini.

Euroopa täiskasvanuhariduse programm Grundtvig toetab Eesti asutuste ja Euroopa organisatsioonide koostööprojekte, mille sisuks on vahetada vastastikku eakaid vabatahtlikke. Projektide eesmärgiks on ühelt poolt pakkuda üle 50-aastastele inimestele võimalust vabatahtliku töö kaudu teises riigis ennast proovile panna ja uusi oskusi õppida, teiselt poolt toetada projektis osalevate organisatsioonide koostööd, aidates kaasa ka kohaliku piirkonna arengule ja kodanikuühiskonna tugevdamisele.

Allikas: SA Archimedes, www.archimedes.ee/grundtvig

Pühapäeval kogunevad eakad Rakveresse konverentsile

Lääne-Virumaa Pensionäride Liit korraldab rahvusvahelise eakate päeva puhul arvult juba seitsmenda konverentsi 3. oktoobril algusega kell 11 Rakvere spordihallis Kastani tn 12.

On meeldivaks tavaks saanud, et oktoobri algul toimuvat rahvusvahelist eakate päeva tähistatakse mitmesuguste eakatele mõeldud üritustega. Olgu need siis sportlikku, pidulikku või informatiivset laadi, tahetakse sellel päeval eriliselt rõhutada eaka inimese panust ühiskonna heaks ja avaldada tunnustust tehtud töö eest.

Konverents toimub tänapäeval eakatele väga aktuaalsel teemal “Tervislik eluviis tagab pika eluea”. Põhiteemat käsitleb oma ettekandega Tallinna tehnikaülikooli professor Raivo Vokk. Käsitlemist leiavad ka pensionisse puutuvad teemad, mida valgustavad Maile Kubjas sotsiaalministeeriumist ja poliitikud, ning muud eakaid huvitavad teemad nagu eurole üleminek, mille kohta annab selgitusi Swedbanki Rakvere kontori juhataja Tiia Saremat.

Osavõtjate registreerimine algab kell 10.30. Ettekanded on planeeritud kuni kella 14, mille järel on lõunasöök osavõtjaile. Pärast lõunat saavad sõna kõik soovijad eakate organisatsioonidest, kohalikest omavalitsustest jt, kellel on midagi asjakohast öelda.

Sõnavõttudele järgneb kontsert.

Kõrvalruumides toimub käsitöö ja kunstitaieste müüginäitus, kuhu on oodatud kõik, kellel on midagi näidata või pakkuda. Korraldajad ootavad eakate konverentsile ka ravitee, meesegude ja muid tervisega seotud pakkumisi.

Osavõtusoovist on kindlasti vajalik teatada telefonil 322 3071 või 5695 2282 – Vireni Haho (Pensionäride Liit), 322 2330 – Anne Nõlvak (Pensionäride päevakeskus) või 324 3615 – Urve Liivak (Pensionäride Liit).