Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

november 2019
E T K N R L P
« okt    
 123
45678910
11121314151617
18192021222324
252627282930  

Viljandis jagati etnomuusika auhindu

Zetod. Fotomeenutus virufolk.ee

Eile Viljandis pärimusmuusika lõikuspeol jagatud Eesti etnomuusika auhindadest läksid pooled ansamblile Zetod, kelle viimase aja loomingulist tegevust kroonisid parima ansambli, parima albumi ja parima laulja tiitlid.
Eesti Pärimusmuusika Keskus ja Raadio 2 andsid Etnokulpideks ristitud auhindu kolmandat korda. Võitjad selgitati välja Raadio 2 kodulehel läbiviidud rahvahääletusel, millest võttis osa tuhatkond inimest.
Auhinnatseremoonial riisus koore ansambel Zetod, kellele anti lisaks parima ansambli tiitlile parima albumi Etnokulp mullu ilmunud kauamängiva “Lätsi sanna” eest. Lisaks omistasid hääletajad Zetode eestvedajale Jalmar Vabarnale parima laulja nimetuse.
Parima instrumentalistina säras ansamblites Paabel, RO:TORO ja Sw(f)Est toru- ja parmupilli, vilesid ning sopransaksofoni mängiv Sandra Sillamaa.
Armastatumaks looks tituleeriti suvel tegevuse lõpetanud ansambli Vägilased käsitlus tuntud pärimuslikust laulumängust “Kes aias”. Lisaks pärjas pärimusmuusika keskus Vägilasi eripreemiaga panuse eest eesti pärimusmuusikasse.
Parima holalauliku tiitli sai Mari Pokinen, kellel ilmus eelmise aastavahetuse aegu debüütalbum “22″.
Rannar Raba
Eesti Pärimusmuusika Keskus

 

Parim ajalooraamat valmis 12 aastaga

Laupäeval Pärnus välja kuulutatud 2010. aasta parima Eesti ajalooraamatu tiitli võitis Mart Kalmu koostatud „Eesti kunsti ajalugu. 5. osa.1900–1940”. Raamatu koostamine algas juba 1998. aastal ning tegu on esimese kunstiajaloost rääkiva teosega, mis pälvis selle auhinna.

Žürii esimehe Inna Jürjo sõnul olid peaaegu samaväärsed veel kaks teost: „Sõja ja rahu vahel”  (II köide); „Esimene punane aasta: okupeeritud Eesti julgeolekupoliitiline olukord sõja alguseni” (peatoimetaja Enn Tarvel,teise köite toimetaja Meelis Maripuu) ja Tiina-Mall Kreemi doktoritöö „Viisipäraselt ehitatud: luterlik kirikuehitus, -arhitektuur ja -kunst Eestis Aleksander II ajal (1855-1881)”.

Preemiat vastu võttes ütles võiduteose koostaja Mart Kalm, et polnud ise piisavalt järjekindel, nõudmaks autoritelt nende osi kokkulepitud tähtajaks, mistõttu venis Eesti kunsti 1900.–1940. aastate kokkuvõtte koostamine üle kümne aasta pikaks. Samas oli Kalm tunnustuse üle rõõmus, sest kunstiajalootöid pole varem Eesti ajalookirjanduse preemiavääriliseks peetud.

Pärnu muuseumis ehk ajaloolises Ülejõe koolimaja klassitoas alanud auhinnatseremooniale lisas meeleolu kokkuvõtete tegemine Johann Voldemar Jannseni töötoas, kus koostati maarahvast esmakordselt Eesti rahvana kõnetav Perno Postimehe juhtkiri.

Ajalookirjanduse aastapreemia väljaandmise algatajad 1995. aastal olid ajalooarhiiv ja ajalooinstituut. Praeguseks on preemia väljaandmiseks koondunud juba suurem hulk Eesti mäluasutusi.

Aldur Vunk, Pärnu muuseumi direktor