Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Nädala foto

Päikeseloojang Männikul

Vaata teisi nädala fotosid!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

juuli 2017
E T K N R L P
« juuni    
 12
3456789
10111213141516
17181920212223
24252627282930
31  

Jõgevamaa aasta õppija 2015 Merje Ottson leiab, et õppida on mõnus

Merje Ottson tunnustusüritusel Assikvere seltsimajas. Foto: Pille Tutt

Merje Ottson tunnustusüritusel Assikvere seltsimajas. Foto: Pille Tutt

Tänavune Elukestva Õppe programmi Jõgevamaa parimate tunnustamistseremoonia toimus Pala vallas Assikvere külaseltsi majas.

Jõgevamaa aasta õppija 2015 tunnustuse pälvis samas omavalitsuses elav Merje Ottson, kes oma unistust täide viies Tallinna ülikoolis õpetajaks õpib. Tragi ja nutikas naine on juba varem saanud Eesti maaülikoolist veterinaari ja Luua metsanduskoolist haljastusspetsialisti diplomi. Merje Ottsoni sõnul teeb tunnustus Jõgevamaa aasta õppija meele rõõmsaks nagu iga märkamine. “Õppida on mõnus ja pealegi annab see protsess võimaluse ümber kohaneda, kui elu muutusi nõuab,” ütleb ta.

Võrumaal Mõniste põhikooli ja Varstu keskkooli lõpetanud Merje leiab, et tema tõsises suhtumises õppimisse on oma osa vanematel, kes kohe koolitee algul nõudsid kohusetundlikku õppimist. “Õpetajaks saamise soov on mul ammu olnud. Tallinna ülikoolile langes valik põhjusel, et seal on sobivat eriala võimalik õppida kaugõppes. Pereinimesena ei saa ma endale lubada päevaõppes õppimist isegi siis, kui kool asuks Tartus. Kuigi Tallinna ülikoolis pole loenguid teab mis palju, pean oluliseks neil vähestelgi kordadel kohal käia, sest mul on kuulmismälu. Iseseisvalt omandamist vajava materjali jaoks on oluline keskendumine ja mõtetega asja juures olemine. Mõnikord aitab ka tähtaja “kukkumine ” end korralikult kokku võtta,” räägib ta.

Merje Ottson arvab, et väärika tunnustuse tõigi talle just Tallinna ülikoolis õppimine. Tal on kindel plaan asuda tööle kas klassiõpetaja või eesti keele ja kirjanduse õpetajana. “Kas see juhtub lähiajal, sõltub vabade töökohtade olemasolust,” ütleb laureaat.

Kuni tänavu juunini asendas Merje Ottson Alatkivi keskkoolis inglise keele õpetajat. Praegu on ta aga praktikal Võrumaal Meremäel, kus tegeleb kohalikus koolis haridustehnoloogia ülesannetega, mis on seotud arvuti ja nutiseadmetega. “Tahtsin huvitavasse paika minna ja pealegi olen ise Võrumaalt pärit,” ütleb Ottson.

Jätka lugemist »

Aheri Georg näüdäs’ Varstun ummi luuduspilte

Aheri Georg püüdse edimädsena Eestin odahüürläse pildi pääle ja perän nõgla otsa. Aheri Georgi pilt.

Aheri Georg püüdse edimädsena Eestin odahüürläse pildi pääle ja perän nõgla otsa. Aheri Georgi pilt.

3. rehekuu pääväl kõrraldi paikligu luuduskaitsja Varstu kultuurimajan salongiõdagu, kon umakandimiis Aheri Georgi näüdäs’ umatettüid pilte Eestimaa lillest, putukist, tsirgõst ja eläjist.

Georg kõnõl’ esi ummi pilte saamisõluust ja ka pall’o kullõja kõnõli ummi luudusõn juhtunuid asju.

Pildikaemisõ vahelõ laulsõva ja mängsevä pilli Varstu kandi suurõmba ja väikumba latsõ.

Seo oll’ üle pikä ao jälki sääne salongiõdak, kon rahvas sai hennäst vabalt tunda ja tarka juttu kullõlda. Püvvämi edespitegi huvitavit inemiisi siiä kutsu.

Silla Silver,
Eesti luuduskaitsõ seldsi Varstu osakunna esimiis

Umakiilne tüüoppus lätt laembas

Jalandi Aivari tüüoppus om no uman keelen nii Mõnistõ ku Varstu koolin. Foto Harju Ülle

Jalandi Aivari tüüoppus om no uman keelen nii Mõnistõ ku Varstu koolin. Foto Harju Ülle

«Väist ja vasarat tiidvä kõik, a mõnt peenembät asja piät iks pikembält seletämä,» muhelõs Jalandi Aivar (49), kiä om joba Mõnistõ kooli poissõlõ puutüüd võro keelen opanu ja nakkas tuud ka Varstu keskkoolin tegemä.

«Varstu koolin oll’ seost sügüsest vaia tüüoppusõ oppajat. Ma küsse Ale (Sprengi Ale, direktri – UL) käest, et Mõnistõn anna taad võru keelen, kas Varstun ka saa anda, ja tä lubasi,» ütles Aivar. «Näüs, kuis lätt, a latsõ omma latsõ, ega nä sis Varstun tõistõ olõ-i!»

Mõnistõ koolin võtt’ võrokiilne tüüoppus periselt huu sisse joba mineväst sügüsest. «Asi nakas’ pääle tuust, et osa latsi kõnõlõs kotun kah võru kiilt,» seletäs oppaja. «Võru keelega om ju niimuudu, et ku kiäki tõnõ kõnõlõs, sis kõnõlõt esi õkva vasta kah. Latsõ naksi esi tuuga pääle, et võissi võru keelen kõnõlda – mille ei sis.»

Aivar kõnõlõs, et ku mõni lats mõnõst as’ast arru ei saa, sis seletäs tä tuu kas pikembält vallalõ, kõnõlõs aigupite vai peräkõrd ütles eesti keelen är.
Jätka lugemist »

Krabi ansambel tähistab sel laupäeval 25. sünnipäeva

AHBSel aastal tähistab Krabi ansambel 25. sünnipäeva. Viimased kaheksa aastat pole bänd kokku saanud ja aktiivselt esinenud, kuid see ei tähenda, et lauluviisid unustatud on – viis aastat tagasi tähistati väärika kontserdiga 20. juubelit ning sel laupäeval saadakse taas kokku, et kunagised mälestused elustada.

Üles astuvad Mahagon, A.H.B, A.D.E.A, duo A&E ning Muidex. Erinevatest koosseisudest on läbi käinud Arved Hainas, Marje Mürk, Viljar Laats, Ako Siska, Andres Kärg, Andrus Heinsoo ja Einar Järv ja paljud teised.

Pidu algab kell 19.00 Krabi rahvamajas. Tantsu, tralli ja nalja jagub kõigile. Pileti saab lunastada 3 € eest Krabi poest või kohapealt 5€ eest.

Lauake kata end ise! Kohapeal avatud ka kohvik.

Krabi külätiatri “Tulõ taivas appi!” esietendüs Paganamaal

Tulõ taivas appi plakatKrabi külätiatril om lavalaudu pääle saaman vahtsõnõ suvõtükk “Tulõ taivas appi!”
Esietendüs om 13. juulil kell 20.00 Paganamaal. Pääle tuud võit küllä kah kutsu.

Kreekan om elu hull mea hull. Esiki jumala pagõsõ vaesõst Kreekast rikkalõ Eestimaalõ. A olõ-ei elu siin kah peris lill.

Krabi külätiatri koduleht http://krabikylateater.onepagefree.com

Väelidse pümme inemise

Pümme-Katrõ 1957. aastal. Tampere Herberti pilt. Pilt Eesti kirändüsmuusõumi rahvaluulõ arhiivi kogost. Uma Leht

Pümme-Katrõ 1957. aastal. Tampere Herberti pilt. Pilt Eesti kirändüsmuusõumi rahvaluulõ arhiivi kogost. Uma Leht

Keväjädses muusõumiüüs naas’ Mõnistõ muusõum uurma katõ tuun kandin elänü väelidse pümme inemise – rahvalauligu Pümme-Katrõ ja selgelenägijä Pümmetädikese ello. Et mõlõmba elolugu om põnnõv, a kah’os hämmär, sis uut muusõum teedüst mano.

Viil minevädse aastasaa keskpaigan laulsõ Varstun Sepä talon elänü Pümme-Katrõ sändsit vannu rahvalaulõ, midä tuudaigu inämb kiäki tõnõ es mäletä. Ku Tampere Erna ja Herbert timä laulõ 1957. aastagal Eesti rahva muusõumi jaos üles võti, ütel’ tä umas ammõtlikus nimes Katri Sikk, sündünü 1873. Pümme-Katrõ oll’ vaenõlats ja vanno Mõnistõ laulõ opas’ tälle vanaimä, kiä tedä kasvat’.

«Laulõ om pall’u üles võetu, väega vannu laulõ, kuna timä võtsõ laulõ vanaimä käest, tä es käü pidul,» selet’ Mõnistõ muusõumi juhataja Tulviste Hele. «Tuuperäst omma täl väega esierälidse laulu, midä muialt koskilt es olõ inämb võtta.»
Võrokeelitsen laulikun ja kasseti «Tsirr-virr lõokõnõ» pääl om üts Pümme-Katrõ laul «Joosi, joosi üle mäe».

«Tõnõ väeline pümme oll’ Pümmetädi, kes elli Tsundsul. Timä kotsilõ kõnõldas, et tä jäi pümmes kolmõaastadsõlt,» kõnõl’ Tulviste Hele. «Tuun ollõv legendi perrä süüdü olnu kuri mõisaprovva, kink meelest ollõv olnu ülearvu pall’u vaesitlatsi. Ma esi ei usu, a legend kõnõlõs, et provva ollõv pandnu vaesõlatsõ kütetühe rehetarrõ kinni ja käsknü luugi kinni panda. Hummugu oll’ küsünü, kas kiäki om elun. Leenu oll’ ütelnü: ma olõ, a ma ei näe midägi.»

Leenus es kutsu selgelenägijäs saanut pümmet kiäki. «Tä oll’ Pümmetädikene ja oll’ nii kavva, ku meil olõman oll’,» ütel’ Tulviste Hele. «Pümmetädi oll’ säändene inemine, kes tundsõ kavvõndast är, kes timä manu tulliva. Tä mõistsõ kõnõlda tollõ inemise eluluku nii ette- ku taadõpoolõ. Tulõvikust kõnõl’ ilma inemist nägemädä väega õigõlõ.» Jätka lugemist »

Mürgü Marje: tükü kiruta tuust, mis õkva süäme pääl om!

Mürgü Marje ütel, et mõnikõrd saa ütest hääst ütlemisest terve näütemäng kokku. Foto: Uma Leht

Mürgü Marje ütel, et mõnikõrd saa ütest hääst ütlemisest terve näütemäng kokku. Foto: Uma Leht

Krabi külätiatri vidäjä Mürgü Marje (37) sai õkva läbi saanul tiatrikuul kats kõrda rõõmu tunda: Hindätiidmise avvohinna ja vahtsõ tüküga «Massu massmise mass» Kagu-Eesti maatiatripääväle päsemise iist. Krabi külätiatri om joba nii kõva kaubamärk, et inne ku vahtsõ tükü sisugi teedä om, tellitäs näütemäng joba ette ütte vai tõistõ paika är.

Su egäpääväne tüü om saepurust kütmisepulgakõisi kottõ sisse pandminõ. Kas tuu tulõ näütemänge kirotamisõl kasus vai kah’os?
Tuu tulõ kasus, selle et tii füüsilist tüüd, a pää om tuu man valla. Nii mõnigi hää mõtõ tulõ siin tüü man pähä.
Vahel kuulõt tüü man kah mõnõ hää ütlemise, midä saat kohegi etendüste är tarvita.
Meil om inämb-vähämb uma külä rahvas tüü man kuun ja nä joba tiidvä, et ku koskilt midägi hääd kuuldva, sis ütlese mullõ kah.

Kuis sul tuu näütemängu luuminõ käü?
Mõnikõrd saa ütest hääst ütlemisest terve näütemäng kokku.
Üts poiss kõnõl’ meile, et timäl vanaimä vai kiäki tõnõ vanõmb inemine oll’ kõnõlnu, et nüüt saat pinssi «autumaadiga», mitte «autumaadist»… Nii sündü meil tuu ilmadukuulsa «Pinsipäiv».
Tõnõkõrd kuulõt telekast mõnt ull’ust. Poliitigu väega mõistlikku juttu ei kõnõla, a muiduki nä tegevä tuud ilmadutarga näoga. Tuu aja süäme tävves, toolõ käänät vähäkese vinti manu ja tulõ jäl tükk!

Kuis sündü vahtsõnõ massutükk?
Kuigi trehvsi ütte Riigikogu infotunni kaema ja meediäst tull’ kah nigu ussõst ja aknõst, mändsit massõ kõik tahetas tetä.
Tuudsamma riiklikku süümiskavva, midä mi sääl kah irvitämi, tuud kuulsõ raadiost. Kellelgi tull’ jäl maru tark mõtõ, muiduki matõti sinnä ilmadu raha – no lätt süä täüs, noh!
No ja sis oll’ viil aastalõpp kah käen ja tuludeklaratsiooni tegemine ussõ iin ja nii taa tükk huuga tettüs saigi – et kõik saanu arru, midä tulõ massa ja midä ei tulõ!
Nigu meile maakunna tiatripääväl üteldi, olõmi sääne sotsiaalteraapilinõ tiatri: naarami mi kõigi ütitside häti üle. Ikma pidänü, a tuu ei avita, nii et innembi ma naara joba! Jätka lugemist »

Põlvas on tuleval laupäeval Kagu-Eesti teatripäev

KAGUTEATERLaupäeval, 13. aprillil algusega kell 10 toimub Põlva kultuuri- ja huvikeskuses Kagu-Eesti teatripäev. Esindatud on neli truppi Põlvamaalt ning kaks Valga- ja Võrumaalt. Üles astuvad Kanepi harrastusteater (kahe etendusega), Karisilla külateater (kahe etendusega), Mooste Veskiteater, Ruusa näitemängu seltsing, Tõrva kultuurimaja näitering, Kungla muusikalitrupp, Tsooru külateater ja Krabi külateater.
Näha saab lavastusi erinevas žanris: komöödia, draama, muusikal.
Etendusi hindab žürii koosseisus Ene Järvis, Katrin Luts ja Virko Annus.
Vaheajal saab nautida Bonzo esinemist.

Tõsõ ilma nägejä

Mõttusõ Kalev näge sändsit asjo, midä egäüts näe-i. Foto: Uma Leht

Egä aasta hingipääväl ots Varstu valla Mõtstaga külä miis Mõttusõ Kalev (59) rehe alt vällä vana kündle ja pand palama: kaonulõ imäle, sõsaralõ, vanatädile… «Kül nä üleväst nägevä,» ütles miis kimmäle: uma inemise omma tälle tõsõst ilmast teedä andnu, et nä iks kuigimuudu olõman omma.

Kalev eläs ütsindä uma vanatädi talon – ehit’ majast pistü jäänü korsnajala ümbre hindäle väiku tarõkõsõ. Sugulaisi trehväs tä harva, häid sõpru olõ-i ja naist kah mitte: noorõ-iä armuluu hallus lõpp sekä seoniaoni. Seltsis om pinikene, telekas ja sorga, kiä tarõ pääl kõvva madistasõ.

Külärahvas kõnõlõs, et Kalev om tsipakõsõ esimuudu miis. Tä näge sändsit asjo, midä egäüts näe-i. «Ma ei olõ pall’u asju tihanu kõnõlda – et peetäs ullis, – a imäga kõnõli neli-viis aastat pääle timä surma,» seletäs Kalev. 84aastadsõs elänü imä Meeta oll’ eloaol kangõ naistõrahvas, kiä katõssa last piaaigu ütsindä (joodikust mehest olõ-s suurt api) üles kasvat’ ja kõvastõ kõrda nõudsõ.

Tõsõst ilmastki jagi imä päämidselt oppust. «Ütel’ iks, et är tuud tekku ja är tuud tekku!» kõnõlõs Kalev. Ku imä är kuuli, sis havvakaibja kaibsõ havva tsipakõsõ liuhka. «Imä ütel’, et täl om halv, ku pää allapoolõ om, a ma ütli, et hauda iks inämb valla ei kaiva kiäki!» seletäs Kalev.

Imä – Kalevi kõgõ parõmb sõbõr – om mitu kõrda unõn teedä andnu, et poig saa perändüse. «Seoniaoni ooda – olõ-i määnestki mõtõtki, kost tuu või tulla!» muhelõs miis – seod ettekuulutust tä väega tõsitsõlt võta-i. Jätka lugemist »

Matsi krossirajal EM bagi- ja veoautokrossis

Krabi külateatril on homme esietendus Paganamaal

Krabi külätiatril om valmis saanu’ vahtsõnõ tükk “Ruhnu Mann”. Tuu om nallalugu Eesti edimetsest mererüüvlilaiva kaptenist ja timä kambast, pikkust inämb-vähämb puultõist tunni, laulu lastas kah.

Esietendüs om 14. juulil kell 20 Paganamaal. Tulkõ kaema!

Võrumaa Partnerluskogu taotlusvoor

MTÜ Võrumaa Partnerluskogu 2012. aasta I taotlusvoor on avatud alates 9. jaanuarist 2012 ja sulgub etapiliselt:
Küla- ja kultuuri meede 14. veebruaril;
Noorte meede 21. veebruaril;
Ettevõtluse meede 28. veebruaril 2012.a.

Infopäevad valdades toimuvad:

Esmaspäeval, 12. detsembril kell 15.00-16.30 infopäev Urvaste valla taotlejatele Uue-Antsla rahvamajas Uue-Antsla külas; kell 17.00-18.30 Antsla valla taotlejatele Antsla EKB Koguduse ruumes Antsla linnas Jaani tn 24.

Teisipäeval, 13. detsembril kell 15.00-16.30 infopäev Haanja valla taotlejatele Haanja rahvamajas Haanja külas Haanja Tantsu-Mängu-Laulu Seltsi ruumes; kell 17.00-18.30 infopäev Rõuge valla taotlejatele Rõuge Pritsukuuris Rõuge alevikus Tehnika tn 8.

Kolmapäeval, 14. detsembril kell 15.00-16.30 infopäev Sõmerpalu valla taotlejatele Sõmerpalu Motoklubi sisehallis “Adrenalin Arena”; kell 17.00-18.30 infopäev Võru valla taotlejatele Navi Seltsimajas Navi külas.

Neljapäeval, 15. detsembril kell 15.00-16.30 infopäev Vastseliina valla taotlejatele Vastseliina Noortekeskuses Vastseliinas Petseri tn 6 (Gümnaasiumi kõrval); kell 17.00-18.30 infopäev Lasva valla taotlejatele Lasva rahvamajas Lasva külas.

Reedel, 16. detsembril kell 15.00-16.30 infopäev Mõniste valla taotlejatele Mõniste rahvamajas Kuutsi külas; kell 17.00-18.30 infopäev Varstu valla taotlejatele Krabi Koolimajas Krabi Külaseltsi ruumis Krabi külas (sissepääs maja tagant).

Info tel +372 526 6832, +372 786 8372, info@voruleader.ee ja kodulehelt: www.voruleader.ee

Euroopa Liidu tööturu infopäev noortele Varstu Kultuurikeskuses

Europe Direct Võru teabekeskus/Võru maavalitsus korraldab koostöös Varstu raamatukoguga 20. oktoobril algusega kell 12 Varstu Kultuurikeskuse saalis Euroopa Liidu alase infopäeva.

Sündmuse “Euroopa Liidu tööturg ja noored – õigused ja võimalused” raames osalevad ettekannetega tunnustatud Eesti majandusteadlane Andres Arrak ning Eures nõustaja Marite Uibo. Jagatakse EL-i alaseid infomaterjale, arutletakse EL-i haridus-, tööturu- ja finantssituatsiooni üle ning tutvustatakse erinevates liikmesriikide töötamis- ja elamistingimusi. Infopäev on kõigile osalejatele tasuta.

Programm:
12.00 Registreerimine ja tervituslaud
12:15-13:20 “Noored, haridus ja tööturg” - Andres Arrak, Mainori Kõrgkooli Ettevõtluse Instituudi direktor
13:20 Kohvipaus
13:30-14:45 “Töötamine ja elamine välisriigis“ - Marite Uibo, EURES nõustaja, Eesti Töötukassa Valgamaa osakond
14:45-15:00 Infopäeva lõpetamine, infomaterjalide jagamine

Sündmust toetavad Euroopa Komisjon, Riigikantselei ja Võru Maavalitsus.

Olete oodatud osalema!

Naiste hariv pühapäev Pähnil

RMK Pähni looduskeskus on homme, 16. oktoobril kella 12st naiste päralt. Kavas on üritus pealkirjaga „Naised sügises”.

Naisi ootavad õpitoad ja erilised on need naised, kes seal õpetavad, õigemini oma kogemusi ja tarkusi jagavad.

Osaleda saab järgmistes õpitubades: „Leivategu. Armastus käib kõhu kaudu”;
„Kõlavöö tegemine”; „Tervisetuba – jooga”.

Pärast ühe õpitoa läbimist saab ühiselt osaleda tervisetoas, kus Metsamoor annab naistele nõu ja jagab soovitusi, kuidas sügisel tervist hoida ja turgutada, kasutades looduse varasalve.

Üritus on tasuta, aga korraldajad ootavad oma tulekust etteteatamist. Lisainfo tel 5300 2181.

Varstu saab osa filmitalgute filmi esilinastusest

11. novembril on Varstu kultuurimaja osaline suures esilinastuste ahelas, mis katab kogu Eestimaa.
Tegemist on Kinobussi Filmitalgute rahvafilmi “Täitsa lõpp” esilinastusega, mis toimub 111-s kinos.

Film on suunatud eelkõige noortele, aga ideaalis võiks esilinastusest osa saada kõik elanikud, kellel vähegi võiks olla filmihuvi. Eesmärk on populariseerida kodumaist filmikunsti ning elavdada
Eesti valdade kultuurielu ja tuua elanikud kultuurimajja.

Paigavaimu kannul mööda Rõuge kihelkonda

Võrumaa emakeeleõpetajad – sekka muid huvilisi – käisid möödunud nädalal Rõuge kihelkonnas eesti ja võru loomeinimeste jalajälgi otsimas. Või paigavaimu püüdmas, nagu sõnastas üks teejuhtidest Tiia Allas Võru instituudist.

Rõuge kihelkond saab alguse juba Võru linnast, sellepärast luges teine retkejuht, Võru lasteraamatukogu juhataja Helle Laanpere bussivura saatel mööda Kreutzwaldi tänavat liikudes ette Voldemar Raidaru võrukeelse luuletuse „Riia uulits” sellest ajast, kui kirjamees koolipoisina sama teed mööda astus.

Sänna kultuurimõisas oli põhjust esimene pikem peatus teha. Mõis ja selle ümbrus uuenevad kogu aeg – äsja avati värske huviobjektina nn taevarada – ning sealtsamast leiab ka Juhan Jaigi lapsepõlvekodu aset tähistava mälestuskivi.

Seal, päris Pärlijõe veeres, oli esimene võimalus püüda muusat, kes andis Jaigile nii isikupärase ja ohjeldamatu fantaasialennu ning jutustamisanni.


Piltidel (vasakult) Grethe Rõõm oma kodutrepil, mõisaproua Barbara Juliane von Krüdener Viitiinas kirjandusmatkal osalejaid tervitamas ja Sänna praegune suurvaim Lauri Sommer.
Jätka lugemist »

Lava pääle saa vahtsõnõ suvõtükk

Lava pääle saa Krabi külätiatri vahtsõnõ suvõtükk “ÜTS kõigi ja KÕIK üte iist ehk ÜTSKÕIK”. Esietendüs om 9. juulil kell 20.00 Paganamaa päivil.

“Kolmõ musketäri ja noidõ tegemisi arvati ti´kõik tiidvät. Tuu lugu juhtu nii pallu aastid tagasi, et kes tuud iks nii täpsele inämb mäletäs. Mi´mäletämist müüdä oll tuu lugu täpselt sääne. Ku ti´arvati tõisildõ…siss meil om ÜTSKÕIK, ” seletäs  Mürgi Marje.

Täpsemb teedüs külätiatri kodulehe pääl.

Sõna vägi

Mändmetsa Lea,
Varstu keskkooli eesti keele oppaja

Sõna või inemist ülendä, a sõna või ka inemist alanda, tetä timäst jalamati.

Seo ilma aigu peetäs tiidmiisi pall’o tähtsäs. Tiidmiisi om vaia külh, a elu tundminõ om kah tähtsä. Autujuhi ütlese, et kae aknõst vällä – kõtutunnõ ütles, et täämbä om väega nilbõ, piät autut ja sõitmist tundma – minka? – tagaotsaga…

A KUIS saa tunda sõna väke? Sõnnu võit nätä, kullõlda, hamba all prõgista – maitsa, nuhuta, sõnnuga võit mängiskellä. Tähendäs sõna väe tundminõ om kõiki miili ütine tundminõ. Sõnnu om vaia hoolõga tähele panda innekõikõ tuuperäst, et kõik vällä üteldü sõna jätvä jäle. Kirämiis Ristikivi om vällä ütelnü mõttõ: «Sisaligu tii jätt kah kivi pääle jäle.»

Nii omgi – kõik, midä edimält nätä ei olõki, tulõ ütskõrd õks nättäväle. Mi näe-i eläjide jälgi suvõl, a talvõl lumõ pääl omma eläjäjälgi kirä ilusahe nätä. Talvõl kõva külmäga om mi hingeaur selgele nätä. Ja kiä ütel’, et armumist olõ-i nätä? Ku mu tütär mullõ mõni aasta tagasi 1200-kroonidsõ telefoniarvõ and’, nakka-s ma timä käest midägi ülearulist küsümä.

Mul omma meelen neurokirurg Veldi Heino sõna: «Ku sa ütlet inemisele: «Sa olt ull’!» (suurõ jovvuga!) – sis seo mõos ajulõ nigu olõs rusikuga lüüdü.» Jätka lugemist »

Pähni looduskeskuses saab õppida laastukorvi tegemist

RMK Pähni looduskeskus korraldab laastukorvi tegemise õppepäeva. Korvimeister jagab õpetust pühapäeval, 20. veebruaril 2011 algusega kell 12. Kõik osavõtjad saavad oma kätega korvi valmis teha ja koju kaasa võtta. Üritus on tasuta. Kuna tegevus nõuab parasjagu ruumi ja ettevalmistatud materjali kogus on piiratud, on ka osalejate arv piiratud. Pane end kirja helina.tammemagi@rmk.ee või anna teada telefonil 53002181.

Varstu noored räägivad vaesusest ja vastutusest

Sel neljapäeval, 2. detsembril toimub Võrumaal Varstu kultuurikeskuses ettevõtluspäev “Tuulteroos”,  millega soovitakse elavdada diskussiooni vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse põhjustest ning aktiveerida Võrumaa noori ettevõtlusega tegelema.

“Oleme omavahel arutanud, et tihti aitab vaesusele kaasa ellusuhtumine: inimene seisab iseenda varjus ja mõtleb, miks siin nii pime on,” sõnastas ettevõtluspäeva lähtepunkti MTÜ Varstu Noorteklubi Kõgõkogo juhendaja Lea Mändmets. “Probleem, millele noored lahendusi otsivad, on: kuidas tulla iseenda varjust välja ja elada täisväärtuslikku elu?”

Päev algab meeskonnakoolitusega ning jätkub improvisatsiooniliste töötubadega, mida viivad läbi lavastajad-näitlejad Tarmo Tagamets jaMarianne Kütt ning majandusõpetaja Neidi Hansen.

Ettevõtluspäevast osa võtvad Kanepi, Valga, Mõniste ja Varstu noored on ette valmistanud ka kodutööd – lühietendused sotsiaalse, majandusliku ja kultuurilise vaesumise põhjustest ning probleemidest.

Päeva teises osas reklaamivad oma tooteid õpilasfirmad, kes on ka aktiivselt kaasatud ürituse korraldusse. “Näiteks on üks õpilasfirma koostanud “Tuulteroosi” kiidukirjad, teine tegi vanadest tsiklimootori juppidest auhinnad, kolmas valmistas ürituse nimest lähtuvaid paberist volditud kunstilised kaunistused ning neljas õpilasfirma vastutab ürituse konfereerimise (teadustamise)  eest,” selgitas Lea Mändmets.

Allikas: Lea Mändmets

Pähni looduskeskus pakub naistele sügisesi tegevusi

Varstu vallas asuv RMK Pähni looduskeskus kutsub pühapäeval, 26. septembril algusega kell 12 naisi üritusele „Naised sügises”. Kavas on leivaküpsetus (kõik soovijad saavad kaasa juuretise), seni kui leib tehakse joogat ja vahtralehtedest kuldseid roose.

Üritus on tasuta. Vajalik on eelregistreerimine telefonil 5300 2181 või e–posti aadressil helina.tammemagi@rmk.ee.