Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Nädala foto

Päikeseloojang Männikul

Vaata teisi nädala fotosid!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

juuli 2017
E T K N R L P
« juuni    
 12
3456789
10111213141516
17181920212223
24252627282930
31  

Mõniste muuseum kutsub suitsusauna-päkapikumaale

Fotomeenutus 2009. aasta päkapikumaast. Foto: virveblogi.blogspot.com

Fotomeenutus 2009. aasta päkapikumaast. Foto: virveblogi.blogspot.com

Mõniste päkapikumaad saab tänavu külastada 9.-12. detsembril. Sel aastal kutsutakse suitsusauna!

“Oleme uhked, et Lõuna-Eesti mitme tuhande aasta vanune suitsusauna traditsioon on kantud UNESCO maailmapärandi nimekirja,” kirjutavad Mõniste muuseum päkapikud. “Üks selline väga vana ja auväärne saun asub Mõniste muuseumis ja me saame koos teiega heita pilgu sauna suitsusesse hämarusse. Vanad saunajutud on täis kummalisi tegelasi. Meie, päkapikud, oleme nendega juba ammused tuttavad, aga kas ka teie? Vannitoas vaevalt neid tegelasi kohtab. Suitsusaun on nende päriskodu ja seal nad teid ootavadki, et soovida teile head leili!”

Päkapikkudega koos lustib hulk muinasjututegelasi, metsloomi ja saunaelanikke, kes seekord räägivad kõik ehtsas võru keeles. Kuigi Päkapikusaunas saab käia viltide ja kasukaga, saavad keha ja hing puhtaks.

Saunas käidud, on aeg astuda jõuluvana ette, kellel on kingitusekotid valmis varutud. Teekonna lõpus ootavad saunasaiake ja päkapikutee.

Avatud on puhvet ja nagu ikka töötavad hoolsasti ka piparkoogikunstnikud.

Saunalised on oodatud igal täis- ja pooltunnil kella 10-16ni. Programm kestab 2,5 tundi. Saunapääse maksab 10 eurot, kõigile ühtemoodi. Sülelapsi ja 20se grupi ühte saatjat viheldakse päris tasuta.

Info ja eelregistreerimine Mõniste Koduloomuuseumi kodulehel http://www.monistemuuseum.ee/ ja telefonidel 5622 7650; 5257 027 ja 7890 622.

______________________________

Rūķu zeme Menistes (Mõniste) muzejā

Jätka lugemist »

Mõniste Päkapikumaa kutsub suitsusauna

IMGP6675.JPG - 3.98 MB2015. aastal on Mõniste Päkapikumaa avatud 9.-12. detsembril. Seekord kutsutakse suitsusauna!

Lõuna-Eesti  mitme tuhane aasta vanune suitsusauna traditsioon on kantud UNESCO maailmapärandi nimekirja. Üks selline väga vana ja auväärne saun asub Mõniste muuseumis ja koos saab heita pilgu sauna suitsusesse hämarusse. 

Vanad saunajutud on täis kummalisi tegelasi. Suitsusaun on nende päriskodu ja seal nad Teid ootavadki, et soovida Teile head leili! Päkapikkudega koos lustivad hulk muinasjututegelasi, metsloomi ja saunaelanikke, kes seekord räägivad  kõik ehtsas võru keeles. Kuigi Päkapikusaunas saab käia viltide ja kasukaga, saavad keha ja hing puhtaks. 

Saunas käidud, on aeg astuda jõuluvana ette, kellel on kingitusekotid Teie jaoks valmis varutud. Teekonna lõpus ootavad Teid saunasaiake ja päkapikutee. Avatud on puhvet ja nagu ikka, töötavad hoolsasti ka piparkoogikunstnikud.

Info ja eelregistreerimine Mõniste Koduloomuuseumi kodulehel!

Jõgevamaa aasta õppija 2015 Merje Ottson leiab, et õppida on mõnus

Merje Ottson tunnustusüritusel Assikvere seltsimajas. Foto: Pille Tutt

Merje Ottson tunnustusüritusel Assikvere seltsimajas. Foto: Pille Tutt

Tänavune Elukestva Õppe programmi Jõgevamaa parimate tunnustamistseremoonia toimus Pala vallas Assikvere külaseltsi majas.

Jõgevamaa aasta õppija 2015 tunnustuse pälvis samas omavalitsuses elav Merje Ottson, kes oma unistust täide viies Tallinna ülikoolis õpetajaks õpib. Tragi ja nutikas naine on juba varem saanud Eesti maaülikoolist veterinaari ja Luua metsanduskoolist haljastusspetsialisti diplomi. Merje Ottsoni sõnul teeb tunnustus Jõgevamaa aasta õppija meele rõõmsaks nagu iga märkamine. “Õppida on mõnus ja pealegi annab see protsess võimaluse ümber kohaneda, kui elu muutusi nõuab,” ütleb ta.

Võrumaal Mõniste põhikooli ja Varstu keskkooli lõpetanud Merje leiab, et tema tõsises suhtumises õppimisse on oma osa vanematel, kes kohe koolitee algul nõudsid kohusetundlikku õppimist. “Õpetajaks saamise soov on mul ammu olnud. Tallinna ülikoolile langes valik põhjusel, et seal on sobivat eriala võimalik õppida kaugõppes. Pereinimesena ei saa ma endale lubada päevaõppes õppimist isegi siis, kui kool asuks Tartus. Kuigi Tallinna ülikoolis pole loenguid teab mis palju, pean oluliseks neil vähestelgi kordadel kohal käia, sest mul on kuulmismälu. Iseseisvalt omandamist vajava materjali jaoks on oluline keskendumine ja mõtetega asja juures olemine. Mõnikord aitab ka tähtaja “kukkumine ” end korralikult kokku võtta,” räägib ta.

Merje Ottson arvab, et väärika tunnustuse tõigi talle just Tallinna ülikoolis õppimine. Tal on kindel plaan asuda tööle kas klassiõpetaja või eesti keele ja kirjanduse õpetajana. “Kas see juhtub lähiajal, sõltub vabade töökohtade olemasolust,” ütleb laureaat.

Kuni tänavu juunini asendas Merje Ottson Alatkivi keskkoolis inglise keele õpetajat. Praegu on ta aga praktikal Võrumaal Meremäel, kus tegeleb kohalikus koolis haridustehnoloogia ülesannetega, mis on seotud arvuti ja nutiseadmetega. “Tahtsin huvitavasse paika minna ja pealegi olen ise Võrumaalt pärit,” ütleb Ottson.

Jätka lugemist »

Toimub Naha dolokivikarjääri keskkonnamõju hindamise programmi avalik arutelu

18. veebruaril toimub Mõniste rahvamajas Naha dolokivikarjääri keskkonnamõju hindamise (KMH) programmi avalik arutelu. Keskkonnaametile esitati 2013. aastal kaks taotlust, millega sooviti Võrumaal Mõniste vallas Kalkahju ja Naha maardlates dolokivi kaevandama hakata. Amet algatas taotlustele keskkonnamõju hindamise. Selgus, et taotlejad viivad mõjude hindamise läbi eraldi ning Kalkahju dolokivikarjääri KMH programmi avalik arutelu toimus 2014. aasta aprillis. Kohalike huvi otsustamisel kaasa rääkida oli väga suur, arutelul osales 70 inimest. Tänaseks on ekspert, võttes arvesse esitatud ettepanekuid, programmi täiendanud ja saatnud Keskkonnaministeeriumile heakskiitmiseks. Naha dolokivikarjääri keskkonnamõju hindamise programmiga on võimalik tutvuda Keskkonnaameti Võru ja Räpina kontorites ning keskkonnaameti kodulehel.

Naha dolokivikarjääri KMH programmi avalik arutelu toimub Mõniste rahvamajas (Kuutsi külas) 18. veebruaril kell 17.

Annika Remmel

Umakiilne tüüoppus lätt laembas

Jalandi Aivari tüüoppus om no uman keelen nii Mõnistõ ku Varstu koolin. Foto Harju Ülle

Jalandi Aivari tüüoppus om no uman keelen nii Mõnistõ ku Varstu koolin. Foto Harju Ülle

«Väist ja vasarat tiidvä kõik, a mõnt peenembät asja piät iks pikembält seletämä,» muhelõs Jalandi Aivar (49), kiä om joba Mõnistõ kooli poissõlõ puutüüd võro keelen opanu ja nakkas tuud ka Varstu keskkoolin tegemä.

«Varstu koolin oll’ seost sügüsest vaia tüüoppusõ oppajat. Ma küsse Ale (Sprengi Ale, direktri – UL) käest, et Mõnistõn anna taad võru keelen, kas Varstun ka saa anda, ja tä lubasi,» ütles Aivar. «Näüs, kuis lätt, a latsõ omma latsõ, ega nä sis Varstun tõistõ olõ-i!»

Mõnistõ koolin võtt’ võrokiilne tüüoppus periselt huu sisse joba mineväst sügüsest. «Asi nakas’ pääle tuust, et osa latsi kõnõlõs kotun kah võru kiilt,» seletäs oppaja. «Võru keelega om ju niimuudu, et ku kiäki tõnõ kõnõlõs, sis kõnõlõt esi õkva vasta kah. Latsõ naksi esi tuuga pääle, et võissi võru keelen kõnõlda – mille ei sis.»

Aivar kõnõlõs, et ku mõni lats mõnõst as’ast arru ei saa, sis seletäs tä tuu kas pikembält vallalõ, kõnõlõs aigupite vai peräkõrd ütles eesti keelen är.
Jätka lugemist »

Rahvakultuuri Keskuse rändnäitus “Pärand elab!” Mõniste muuseumis

Homme, 1. juulil kell 14 avatakse Mõniste muuseumis Kuutsi külas Võrumaal Eesti vaimse kultuuripärandi nimistut tutvustav näitus “Pärand elab!”. Avamisel jagab Võru Instituudi projektijuht, põline võrokene Külli Eichenbaum oma kogemusi seoses vaimse pärandi nimistu sissekannete koostamisega. Süvahavva Loodustalu perenaise Reet Pettai käe all saab ravimtaimi tundma õppida.

Vaimuka pesunööri-näitusena kujundatud väljapanek kutsub märkama ja väärtustama põlvest põlve edasiantud teadmisi, oskusi, kombeid ning tavasid. Rahvakultuuri Keskuse koostatud näitus tutvustab kümmet Eesti vaimse kultuuripärandi nimistusse kantud kultuurinähtust, sh seto kirmast ja ravimtaimedega ravimist vanal Võrumaal. Nimistu loomiseks andis tõuke Eesti ühinemine UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse konventsiooniga 2006. aastal.

Elava pärandi vastu huvi tekitav rändnäitus on üleval olnud Tartus, Hiiumaal, Kihnus, Karksi-Nuias, Tallinnas, Põltsamaal, Kundas, Puurmanis ja Sindis. Näitusega “Pärand elab!” saab Mõniste muuseumis tutvuda 31. juulini. Mõniste muuseum on avatud iga päev kell 10.00-17.00.

Jätka lugemist »

Mõniste muuseumin saa hainakuun kaija kultuuriperändüse näütüst

P2rand_elab_kuulutus1. hainakuu pääväl kell 14 tetäs Mõniste muuseumin valla näütüs “Pärandus elab!”

Näütüs tege inemiisile tutvas Eesti vaimse kultuuriperändüse nimekirja. Rahvakultuuri Keskusen kokkopantu näütüsel om vällä säetü üts jagu nimekirän olevit tiidmisi. Võromaalt om näütüsel esindet rahvameditsiini teema.

Näütüse vallategemisel kõneldas, mis om tuu nimekiri ja kuimuudu perändedü tiidmise sinnä jõudva. Pääle jututsõõri saa kullõlda ja oppi Pettai Reeda käest tiidmisi ravihainu kotsile.

Oodami huvilisi nii vallategemise manu ku ka näütüst kaema. Näütüs om valla hainakuu lõpuni, kaija saa muuseumi külastusaol.

Külli Eichenbaum

Luuduskaitsja võitlõsõ suuri lubjakivikaivanduisi vasta

Luuduskaitsja Tulviste Hele ja Silla Silver Piitre jõõ hoiuala piiri pääl: sälä taadõ tulõsi kivimurd. Foto: Uma Leht

Luuduskaitsja Tulviste Hele ja Silla Silver Piitre jõõ hoiuala piiri pääl: sälä taadõ tulõsi kivimurd. Foto: Uma Leht

Mõnistõ kandi luuduskaitsja võitlõsõ katõ suurõ dolokivi(lubjakivisort)kaivandusõ vasta, midä plaanitas õkva Piitre jõõ hoiuala ja lõunatipu puhkõala mano.

«Piitre jõõ kaitsõala jääs vaivalt 50 miitret kavvõlõ, matkarada lätt Eesti lõunatippu kaivandusõ perve pite!» pahand’ Eesti luuduskaitsõ seldsi Varstu osakunna juht Silla Silver. «Häös putmada luudus, külälise nakkasõ kavvõlõ hoitma ja vaivalt ütski nuur pere taht inämb siiä elämä tulla.»

Samma miilt omma Mõnistõ vallavalitsus ja -volikogo. Vallavanõmb Roobi Katrin ütel’, et piirkunna ärtsurkmist ei massa kinni 40 000–50 000 euroga aastan, midä vald kaibja käest saasi. Lubjakivi kaibmisõ vasta om esiki RMK (kaivanduisi ala om prõlla riigimõtsamaa).

«Tuu olõssi suur ull’us ja kõgõ suurõmb kuritüü luudusõ vasta Võromaal!» ütel’ RMK Võromaa mõtskunna mõtsaülemb Palo Agu.
Päält kõgõ saasi riik kaivanduisist rahalist kahh’o. «Mõts kasus sääl väega häste, aastan 13–14 tihumiitret hektäri pääle, rahan 72 000 euro jago,» hinnas’ Palo. «Ku tuu kotussõ pääle jäänü kats perädüt mulku, saa-i säält inämb kunagi määnestki tullo tiini!»

Ettevõtja himostasõ suurt lubjakivivarru
Dolokivi kaibmisõs küsüse lupa kats firmat. OÜ Aigren Kaevandus taht Karissöödä küllä kaiba suurõmba, AS Kiirkandur Naha küllä väikumba mulgu – kokko nii sada hektärri karjääri. Plaanin om 25 aastaga vällä kaiba viis miljonni kuupmiitret dolokivvi.
Et kivvi kätte saia, tulõ päält är kaiba 2–7 miitret maad. Nii kolmõ meetri päält tulõ joba vesi vasta ja tuud tahetas pumbata läbi settekaivõ Piitre jõkkõ. Jätka lugemist »

Mõnistõ kuul täüs rahvapillihellü

Rahvapillilaagrilidsõ teivä Mõnistõ rahvamaja man pruutpaarilõ «pulmavärehtiid». Pruutpaar panti rahvamuusiga perrä tandsma – inne rahvamajja umma pulmapitto es saa. Kree Kaarli pilt, Uma Leht

Rahvapillilaagrilidsõ teivä Mõnistõ rahvamaja man pruutpaarilõ «pulmavärehtiid». Pruutpaar panti rahvamuusiga perrä tandsma – inne rahvamajja umma pulmapitto es saa. Kree Kaarli pilt, Uma Leht

Mõnistõ koolimajan peeti viietõistkümnendät Võromaa rahvapillilaagrit, kohe tull’ pilli mängmä pia sada inemist.

Rahvapille opas’ mängmä 20 oppajat nii Eestist ku vällämaalt. «Hummogidõ olli individuaaltunni ja päältlõuna sai oppi inglüse, taani ja eesti tandsõ ja muusikat,» selet’ rahvapillilaagri kõrraldaja Laube Kadri.

Eräle tetti laagrin tüüd Võromaa ja Setomaa laulõ ja pillilukõga, tuud tugõsi Vana Võromaa kultuuriprogramm.
Oppi sai lõõtsa, kannõld, a ka näütüses mandoliini, basskitarri ja kontrabassi.

Viil sai laagrin oppi võro kiilt, tetä pillimehe pingi vai oppi käsitüüklassin pille meisterdämä. Timahavatsõn laagrin tetti ütitselt geto-lõõts, tuu jaos pruugiti pappi ja teipi, seen olli peris lõõdsakeele. Laagri lõppkontsõrdi edimäne lugu mängiti seo pilliga.

Laube Kadrilõ teivä laagrilidsõ 15. pillilaagri puhul jaurami: puust kaika, minkalõ andsõva helü külen kõlisiva pudõlikorgi. Jaurami helü oll’ säetü nelä duuri pääle. Laube Kadri kõnõl’, et Võromaa rahvapillilaagri om esieräline pillilaagri tõisi laagridõ siän – ütenkuun mängvä nii alostaja pillimängjä ku ka ammõdi poolõst pillimehe, kelle tüüs omgi lava pääl inemiisi rõõmusta.

Timahavadsõ laagri pilliopilasõ olli 3–60 aastakka vana, nä tulli kokko mitmõst Eesti nukast ja mõni tõsõlt puult piirigi.

Uma Leht

Alaveski loomapark üllatab liigirikkusega

Hundikutsikad

Tallinna loomaaia külastajad võivad vaid unistada hundi silmamisest, aga Alaveski loomapargis Võrumaal Mõniste vallas saavad hallivatimehe fännide unistused teoks: siin on ja siin näeb.

Alaveski loomapark on tegus aastast 2007. Praeguseks on lisaks karudele ja huntidele pargis võimalik silmata ka ilveseid, metssigu, kabehirvi, põtru, lambaid, küülikuid, oravaid, nugiseid, kährikuid ja sinirebast.

Nunnumeetri keerab kõige rohkem põhja põdravasikate, metsseapõrsaste, lambatallede ja hundikutsikatega tõtt vaatamine.

Peremees Rein Kõivu sõnul saadakse loomad peamiselt loomaaedadest või teistest loomaparkidest, kuid kauba tegemine ei pruugi ühti nii roosiline olla. Jätka lugemist »

Ettevõtlik Mõniste vald: Tugeva talu ehitamiseks kulus 20 aastat

MõnisteKui Endla ja Lempo Must 20 aastat tagasi Peede talu üles ehitama hakkasid, laius praeguse hoonetekompleksi asemel suur tühjus ning elumajast olid säilitamiskõlblikud ainult neli seina ja korsten. Selle peale ei mõeldud veel üldse, et talupidamine võiks põhitegevuseks saada. Esialgu taheti lihtsalt pääseda pisikesest korterist ja saada omaette elamine. Pisut mõeldi ka kaugele pensionipõlvele, kui võiks paari lehma, põrsast ja pullikest pidada. Alustati kümne hektari maaga nii-öelda riigitöö kõrvalt. Kui aga mõlema töökoht metsakombinaadi Saru metsakeemiatsehhis ära kadus, sai põllumajandus ootamatult pere elatusallikaks. Kuna erastamise-tagastamisega midagi saada ei olnud, tuli alustada nullist. Nüüdseks on taluõuele kerkinud suured tootmishooned, kuivati, haritava maa suurus on kasvanud 400 hektarini ning lautades ootab igapäevast hoolt 12 lüpsilehma ja ligi 400 siga. Kõige sellega toimetulekuks on kasutusel uus ja kaasaegne tehnika ning lisaks oma pere jõududele abiks kolm töötajat.

Loe Võrumaa Teatajast

Kihlkunna-päkädsimaa Mõnistõn

Foto: isetegija.net

Mõnistõ muusõum kuts latsi 6.-9. jõulukuul päkädsimaalõ, muusõumi-päkädsi kõnõlõsõ timahava vana Võromaa katsast kihlkunnast.

«Olõmi innembi tennü tutvas nii soomõugri ku naabri-rahvidõ kombiid, a umma vanna Võrumaad viil tutvustanu ei olõ,» kõnõl’ Mõnistõ muusõumi juht Tulviste Hele. «Vana Võrumaa egä kihlkund om ummamuudu põnnõv. Otsimi vannu legende ja püvvämi noid läbi aoluu tutvusta.»

Tulviste Hele selet’, et Rõugõ kihlkunnan om Paganamaa ja puutüümeistri, Vahtsõliina kihlkunnan kants, Põlva kihlkund om kõva linakasvatusmaa. «Räpinä kihlkund om külgepite vasta Lämmindjärve ja tuust kandist omma kalamiihiga köüdedü as’a,» ütel’ Tulviste Hele. «Kanepi kihlkunnan om olnu kõva laulurahvas, Urvastõ kihlkunnast omma üles kirutõdu Pühäjõõ- ja pikselegendi, Karula kant om väega pall’u aastit olnu nõiduga köüdet, eläs sääl jo Kaika Laine, inne tuud olli Suri ja muu as’amehe. Lõpõtusõs tulõmi tagasi Mõnistõlõ ja Harglõ kihlkunda, noidõ legendi tulõva kõgõ otsa.»

Päkädsimaa tähendäs paari-kolmõ tunni aoluulist-mängulist aigu muusõumirahvaga. Ku Võrumaa latsõ tulõva, sis näidega kõnõldas iks võru keelen. Mõnistõ muusõum kõrraldas päkädsimaad 16. aastat.

Harju Ülle, Uma Leht

Segakoor Noorus annab Võrumaal tasuta kontserte

“Unustatud lavad”, on 1959. aastal Tallinnas asutatud segakoori Noorus traditsiooniline kontsertturnee. 9.-11. novembrini tuuritab koor Võrumaal ning astub üles viiel korral. Kõik kontsertid on tasuta.

09. novembril kell 19.00 Võru Kultuurimajas Kannel
10. novembril kell 13.00 Obinitsa setokunstide galeriis “Hal’as Kunn”
10. novembril kell 18.00 Misso Rahvamajas
11. novembril kell 13.00 Mõniste Rahvamajas
11.novembril kell 15.00 Uue-Antsla Rahvamajas

“Unustatud lavad” on Nooruse koori 2003. aastal alguse saanud projekt, kus ühe nädalavahetuse jooksul annab koor tasuta kontserte eri valdades või maakondades. Enamik koorimuusikakontserte leiab Eestis aset suuremates linnades: Tallinnas, Tartus, Pärnus või Jõhvis. Maaelanikel, kes on projekti peamine sihtrühm, ei ole tihti vahemaa või kulukuse tõttu võimalik neist osa saada.

Noorus on võtnud südameasjaks käia igal sügisel mööda Eestimaa väiksemaid paiku, viia sinna laululusti ning anda ka Nooruse lauljatele võimalus esineda paikades, kuhu tavaliselt esinema ei satuta. Samuti loodab koor, et “Unustatud lavade” projekt aitab tõmmata ka teiste kultuuritegelaste ja organisatsioonide tähelepanu vähekasutatud maa-kontserdipaikadele.

Siiani on Noorus jõudnud Ida-Viru, Lääne, Viljandi, Jõgeva, Tartu, Harju, Põlva maakonda, Läänemaale, Hiiu-, Saare- ja Muhumaale.

Mõniste pargis suurejooneline muinastulede öö kontsert

25. augustil kell 20.30 toimub Mõniste pargis muinastulede öö kontsert. Esineb Uku Suviste koos saksofonist Meelis Undiga. Kontserdil teeb kaasa Mõniste koor, dirigent Külli Mannas. Pääse 3 eurot.

Otsi! Leia! Mõistata!

Eesti muuseumide külastusmäng!

Suvel rahvas liigub rohkem, otsib elamusi ja midagi uut, miks mitte kiigata sisse muuseumidesse! Sellele lootes on 25 muuseumi üle Eesti on liitunud külastusmänguks, mis kestab 20. juulist 5. augustini. Täpne info kõikide osalejate kohta on üleval Eesti Rahva Muuseumi kodulehel (www.erm.ee, Muuseumide külastusmäng), samuti muuseumide oma kodulehtedel. Tavakülastusele lisaks pakutakse lustakaid otsimismänge, õpitubasid, võimalust ise oma kätega midagi meisterdada, teatraliseeritud külastusi ja palju muud huvitavat. Vastavale flaierile tehakse märge muuseumikülastuse kohta. Vaid kahes muuseumis käimisest piisab loosimisel osalemiseks. Iga muuseum loosib mängu lõppedes kaks pääset Tartu Uue Teatri muusikalisele suveetendusele „Opus Geographicum ehk naised valitsevad maailma“, mida mängitakse Eesti Rahva Muuseumi uue hoone asukohas Raadil. Etendust mängitakse augustis 8 korda ja võitjad saavad valida neile sobiva päeva. Lisaks läheb loosi muusumide omi auhindu: raamatuid, meeneid jm.

Võrumaal osalevad Kreutzwaldi muuseum (Kreutzwaldi 31, Võru), Võrumaa muuseum (Katariina 11, Võru) ja Mõniste muuseum (Kuutsi küla, Mõniste vald). Põlvamaal Põlva talurahvamuuseum (Karilatsi küla, Kõlleste vald), Valgamaal Valga muuseum (Vabaduse 8, Valga).

Kohtumiseni muuseumides!

Siiri Toomik

Nahaparkminõ – paras vaiv

Naha-alodsõ kõlu maahavõtminõ naas’ Raagi Kaljul sis edenemä, ku tä vana tünnü appi võtsõ. Foto: Uma Leht

«Taa tüü võtt iks inämb aigu ja vaiva, ku arvada mõistsõmi,» ütel’ Mõnistõ muusõumi juht Tulviste Hele vanaperädse nahaparkmisõ kotsilõ, miä om muusõumirahval parhilla poolõ pääl.

Et Mõnistõ muusõumi truksa rahvas taht rüäjahukohetusõ ja paiukoorõga nahaparkmist selges saia ja tuud sis huviliidsilõ oppama naada, kirot’ Uma Leht kats kuud tagasi. No om opminõ säälmaal, et kats lambanahka omma rüäjahukohetusõ seest vällä võedu ja är vinütedü.

Ku naha är kuiusõ, saa neo är hööveldä ja värvmises paiukoorõmöksi sisse panda. «A et naha olli suurõ villaga, võtt kuiuminõ inämb aigu ku arvsimi, tuuperäst proovimi kõrraga naada ka lühkümbä villaga nahku parkma,» ütel’ Tulviste Hele.
Tüü naas’ pääle joba inämb ku kuu aigu tagasi. «Edimäne paiukoorõ korjamisõ võimalus tull’ lehekuu algusõn esihindäst kätte, ku muusõumi sanna takast vana pai tormiga maaha murdu,» selet’ Tulviste Hele. «Kõik noorõmba ossa kuursõmi är ja koorõ pannimi kuiuma. Saimi teedä, et tuu tüü võtt kõvastõ aigu ja saak om küländ väikene. Kuus väikut pundikõist – kolmõ inemise pia päävä tüü!»

Tulviste Helel oll’ kõrraga selge, et tuust väikust koorõunikust jääs värmi-möksi kiitmises veitüs. Tä kutsõ õkva appi mitu hääd inemist, kiä naksi kah paiukuurt korjama ja muusõummi tuuma.

«Ma ei tiiä, ku pall’o paiukuurt vaia lätt. Tuu tulõ kah perrä pruuvi,» tunnist’ Tulviste Hele. Tõugjasõ Leida ja Nahkuri Liidia, umaaigsidõ parkseppi tütre, kelle käest muusõumirahvas nahaparkmisõ kotsilõ hulga väärt oppust sai, mäledi õnnõ, et kuurt tull’ kor’ada «armõdu pall’o». Koorõst keedeti paks möks ja määriti naha tuuga mõlõmbalt puult kokko. Jätka lugemist »

Muuseumiöö Võrus. Juba homme öös on kino!

Tulge muuseumidesse kinno laupäeval, 19. mail.

Kreutzwaldi muuseum (Kreutzwaldi 31, Võru):

Kell 18 ja 20 – ringkäik muuseumis ja film „Aeg ja inimesed muuseumis”

Kell 19 – külas on tulevik! Võru koolinoorte animafilmid.

Kell 21 – film „Kaleva hääled”

Kell 22 – sündmusi ja inimesi Võrus. Amatöörfilmid.

Võrumaa muuseum (Katariina 11, Võru):

Kell 18 ja 20 – film „Võru Koduloomuuseumi sünd 1976 – 1983”

Kell 19 ja 21 – filmiprogramm sündmustest Võrus ja Võrumaal – Eesti Kultuurfilmi haruldased kaadrid Võrust ja võrulastest 1930. aastatel. Amatöörfilmid Vladimir Murometsalt jt.

Kell 22 – filmid Võrumaa Muuseumi lõõtsa- ja kandlepäevadest.

Näitused: Kaalud ja mõõdud

                Vanad filminäitajad

                Võru Kunstikooli lõpetajate tööde näitus

Mõniste muuseum (Kuutsi küla, Mõniste vald):

Näituse „Vanad fotod jutustavad” avamine – vanad fotod ja neil kujutatud paigad tänapäeval; erinevate aegade fototehnika.

Õpituba „Kuidas valmis mustvalge foto?”

Pildimäng „Minu kodu läbi aegade” – kodude muutumine aegade jooksul, kuidas ja mida on pildistatud.

Mõniste Muuseumi mustvalge pildimaailm on avatud kella 18 – 23.

Sissepääs tasuta!

Võrumaa suvi võlub ja vallutab

1. mai keskpäeval avab Võrumaa oma turismisuve. Urvaste vallas asuvas Liikluslinnas toimuval üritusel saab teada ja kogeda, mida võluvat ja vallutavat Võrumaal sellel suvel pakkuda on.

Samas toimub Urvaste kohaliku toidu ja turismi laat. Kaitseliit ja Päästeamet pakuvad huvitavaid tegevusi ja näitavad  oma tehnikat.

Kõigile huvilistele jagatakse laadal trükisooja Võrumaa suvelehte.  Õhtupoolikul marsime rivitrummi põrina saatel Uue-Antsla rahvamajja, kus avatakse Urvaste valla käsitöönäitus ning meeleolukas õhtu jätkub ansambliga Seelikukütid.

„Võrumaa on Eestimaa looduses  eriline paik,“ kinnitas Võrumaa Turismiliidu juhatuse esimees Aivo Värton.  „Tosin loodusrekordit asuvad Võrumaal, neist tuntumad ja teada on Suur Munamägi kui Eesti kõige kõrgem tipp ja Rõuge Suurjärv, mis on Eesti sügavaim järv ja Võru maakonnas kõige rohkem looklev Võhandu jõgi on  pikim jõgi Eestis“.

Ka kõige kõrgemad liivakivipaljandid asuvad Võrumaal – Härma müürid Piusa jõe kaldal, jõgi ise on kõrgeima lähtega jõgi – langust kogu jõe ulatuses on 213 meetrit. Eestimaa jämedaim puu Tamme-Lauri tamm kasvab Urvastes ning Eestimaa kõige kõrgem kadakas ei asu mitte Saaremaal, vaid meil Võrumaal Lasva vallas.

Sel päeval pääsevad huvilised tasuta Liikluslinna ja Pokumaal asuvasse Pokukotta. Samuti on avatud külastajatele Ööbikuoru Hüdrotöökodamuuseum Rõuges ja Suure Munamäe vaatetorn Haanjas.

Võrumaa turismihooaja avaürituste täpsemat programmi vaata www.visitvoru.ee . Kohtumiseni võluval Võrumaal!

Avaüritust korraldab MTÜ Võrumaa Turismiliit Võrumaa Partnerluskogu Leader meetme toel.

Mõniste muuseum pakub põnevaid õppepäevi

Mõniste muuseum pakub erinevaid talutööde ja ajalooga seotud õppepäevi. Õppepäevad on üles ehitatud nii, et külastajad saaksid võimalikult palju ise oma käega järele proovida. Võimalik on tellida õppepäevi ka muuseumist väljapoole.

Tänavu pakub Mõniste muuseum järgmisi õppepäevi:

  • Linatööde õppepäev – lina töötlemine taimest kangani.
  • Teravilja õppepäev – erinevate teraviljade tundma õppimisest jahu jahvatamise ja leiva küpsetamiseni.
  • Köiekoda „Köied hällist hauani“ – erinevate nööride, paelte ja köite valmistamine.
  • Villatööde õppepäev – villa töötlemine lamba pügamisest ketramise ja kudumiseni.
  • Kiviaja õppepäev – kiviaja elu-olu tutvustav õppepäev; kiviaegne tuletegemine, jahujahvatamine, leivaküpsetamine jm.
  • Katusekatte õppepäev – tutvustab erinevaid katusekatteid Lõuna-Eesti taluarhitektuuris.
  • Piimapäev – tutvustab piima töötlemist lehma lüpsmisest või ja kohupiima valmistamiseni.
  • Peremehe-perenaise päev – tutvustab pesupesemist, triikimist, köievalmistamist, kirveteritamist, tünnide vitsutamist, korvipunumist jm. igapäevaseid talutöid.
  • Tule ja vee päev – tutvustab valgusteid pirrust gaasilaternani, tule ja vee omapäraseid koostöid nt. kivide lõhkumiseni.

 Õppepäeva orienteeruv pikkus 3 tundi. Õppepäeva hind 200 € + transport (0,32 €/km).

Info ja tellimine tel 7890 622 või 5257 027.

info@monistemuuseum.ee

http://www.hot.ee/monistem/

Mõniste muuseum alustab uut hooaega

Koos kevade algusega alustab ka Võrumaal olev Mõniste muuseum õppepäevade hooaega. Muuseumis on õppepäevi korraldatud rohkem kui 15 aastat. Selle ajal jooksul on välja kujunenud suur hulk erinevate teemadega õppepäevi. Teemasid on nii palju, et igal aastal tuleb teha valik, milliseid sel aastal korraldada.

Mõniste muuseumi õppepäevadel vaadatakse ajas tagasi sellesse aega, kuhu kuuluvad ka muuseumi eksponaadid. Muuseumi hooned ja eksponaadid on jagatud kolme ajastusse: kiviaeg (ligi 5000 aastat tagasi), tsaariaeg (19. sajandi lõpp) ja eestiaeg (1920.ndad). Ka oma õppepäevadel püüame eelkõige lastele, aga miks mitte ka täiskasvanud huvilistele, tutvustada vanu töid noil aegadel.

Õppepäevad on üles ehitatud nii, et lastel oleks ühtaegu hariv kui ka põnev.

3. ja 4. aprillil on Mõnistes avatud kõige väiksematele munapühde kommete tutvusamiseks mõeldud Munamaa

24. aparillil on kiviaja õppepäev, 8. mail Hobusepäev, 31. mail  Loomalastepäev, kus tutvustatakse lastele erinevaid taluloomi ja nende järglasi, aga ka väiksemaid lemmikloomi. Lisainfot saab ka meie kodulehelt www.hot.ee/monistem/

 

 

Võrumaa Partnerluskogu taotlusvoor

MTÜ Võrumaa Partnerluskogu 2012. aasta I taotlusvoor on avatud alates 9. jaanuarist 2012 ja sulgub etapiliselt:
Küla- ja kultuuri meede 14. veebruaril;
Noorte meede 21. veebruaril;
Ettevõtluse meede 28. veebruaril 2012.a.

Infopäevad valdades toimuvad:

Esmaspäeval, 12. detsembril kell 15.00-16.30 infopäev Urvaste valla taotlejatele Uue-Antsla rahvamajas Uue-Antsla külas; kell 17.00-18.30 Antsla valla taotlejatele Antsla EKB Koguduse ruumes Antsla linnas Jaani tn 24.

Teisipäeval, 13. detsembril kell 15.00-16.30 infopäev Haanja valla taotlejatele Haanja rahvamajas Haanja külas Haanja Tantsu-Mängu-Laulu Seltsi ruumes; kell 17.00-18.30 infopäev Rõuge valla taotlejatele Rõuge Pritsukuuris Rõuge alevikus Tehnika tn 8.

Kolmapäeval, 14. detsembril kell 15.00-16.30 infopäev Sõmerpalu valla taotlejatele Sõmerpalu Motoklubi sisehallis “Adrenalin Arena”; kell 17.00-18.30 infopäev Võru valla taotlejatele Navi Seltsimajas Navi külas.

Neljapäeval, 15. detsembril kell 15.00-16.30 infopäev Vastseliina valla taotlejatele Vastseliina Noortekeskuses Vastseliinas Petseri tn 6 (Gümnaasiumi kõrval); kell 17.00-18.30 infopäev Lasva valla taotlejatele Lasva rahvamajas Lasva külas.

Reedel, 16. detsembril kell 15.00-16.30 infopäev Mõniste valla taotlejatele Mõniste rahvamajas Kuutsi külas; kell 17.00-18.30 infopäev Varstu valla taotlejatele Krabi Koolimajas Krabi Külaseltsi ruumis Krabi külas (sissepääs maja tagant).

Info tel +372 526 6832, +372 786 8372, info@voruleader.ee ja kodulehelt: www.voruleader.ee

Kunaginõ paaripandja nuurpaari kuldpulman

Pennula Maimu ja Vello. Foto: Uma Leht

Et kuldpulmapaar saa pittu kutsu näid 50 aastakka tagasi paari pandnu inemise, tuud juhtus harva. A 20. põimukuul, Eesti umaette riigis saamisõ 20. aastapääväl, sai Vahtsõn-Roosan õkvalt nii uhkõt kuldpulmapitu nätä.

Pennula Maimu (68) ja Vello (73) kuldpulman pandsõ näide paaripandja Järve Leida (78) «nuurpaarilõ» sõrmusõ sümboli mõttõn jälleki sõrmõ ja ütel’ ilusa sõna kah manu. Pennulidõ õigõ pulmapäiv oll’ külh kuupäiv varramba, 19. põimukuul 1961, Vello imä sünnüpääväl.

Järve Leida, kiä registriirse uma 38 tüüaasta joosul tuhandit paarõ, Pennulidõ pulma mäletä-i. «Olõssi patt võlssi, et ma seost pääväst midägi mäletä. Teil, kallis nuurpaar, oll’ iks lihtsämb osa. Piditi õnnõ «jah» sõna ütlemä. Ma pidi muu as’a kõnõlõma,» ütel’ Leida vabandusõs.

Maimul ja Vellol om 50 aasta tagunõ pulmapäiv häste meelen. «Tuuaig sõitsõ Aluksne-Võru buss ja bussiga mi sis Võrulõ lätsimigi,» kõnõl’ Maimu naarulidsõ suuga. «Kubijal läts’ mul süä kur’as ja pidimi maaha minemä. Ülejäänü tii kõndsõmi jalaga täitevkomitee majani. Tagasi tullimi taksoga. Massina pääl oll’ ka üts tutva, kiä läts’ Nursin maaha. A egas mi sis es ütle viil kellelegi, et mi abielupaar olõmi!» Veidü tasalik peigmiis Vello mäletäs tuud, kuis kõrtsist käüti egäs juhus pulmavärtide jaos konjakit ja viina ostman. «Kõik pulmakülälise uutsõva meid kotun jo. Tseremoonia man oll’ õnnõ üts mu klassisõsar,» tulõt’ Vello miilde. Jätka lugemist »

Mõnistes tuleb mihklipäeva laat

Võrumaal Mõniste pargis toimub 17. septembril algusega kell 10 mihklipäeva laat.

Kauplema oodatakse kõiki, kellel on aiasaadusi, käsitöid, taimi, istikuid jms. Samuti on laadale oodatud perenaised, kes küpsetavad saiu, kooke, pirukaid. Korraldajad lubavad neil endale kõigiti reklaami teha.

Kui on loodus andnud midagi huvitavat, mida nunnunäitusele panna, siis tasub seegi kaasa võtta. Luuakse ka rohevahetuse nurgake, kus saab püsikuid vahetada.

Info tel 5341 0470 (Ave) või ave.maileht@gmail.com.

Motopäev toob Mõnistesse külalisi üle Euroopa

Laupäeval, 6. augustil kell 11 algab Mõniste vallas kolmas ekstreemmotopäev.

Traditsiooniliselt saab kaasa elada unimotode võistlustele. Sel aastal oodatakse külalisi-võistlejaid üle Euroopa.

Toimuvad tänavarataste, jalgrataste, aiakärude ja paljude teiste liikumisvahendite kiirendusvõistlused. Auhindadele saavad võistelda ka pealtvaatajad ja lapsed.  Olemas traditsiooniline Eesti toit ja jook.

Järelpidu toimub Wildhogsi Seapesas Tiitsal. Muusikat pakub Spaiks. Avatud on saun ja traditsiooniliste söökide-jookidega baar.

Lisainfo: www.wildhogsmc.ee.

Mõniste pakub peredele sportlikku nädalavahetust

23. juulil toimub Mõniste pargis kogupere sportlik suveüritus Mehkamaa triatlon. Lisaks triatlonile saab osaleda perevõistlustel, minitriatlonil ja individuaalaladel.

Mehkamaa triatlonist osavõtuks tuleb moodustada kolmeliikmeline võistkond. Osa tohivad võtta noored alates 15. eluaastast ja võistkonna üks liige peab olema vähemalt 18. aastane. Võistkonnal peab kaasas olema üks ratas. Võistlus ise koosneb kanuusõidust Varstu alt Mõniste sillani, sealt jookseb võistkond Mõniste parki, kus sõidetakse ükshaaval jalgrattaga ümber järve. Aeg läheb kinni võistkonna viimase võistleja järgi. Buss viib võistlejad  stardikohta 12.45, et kell 13.00 saaks esimene võistkond startida, järgnevad võistkonnad stardivad väikeste vahedega.

Lastele korraldataval minitriatlonil võisteldakse kahes vanuserühmas – 3-4 aastased ja 5-7 aastased. Minitriatlonil vajavad lapsed samuti jalgratast, mis tuleb endal kaasa võtta.

Individuaalalasid on kolm ja võisteldakse erinevates vanusegruppides. Õhtul paluvad korraldajad kõiki tantusle ansambel Noel saatel.

Üritus on kõigile tasuta. Triatlonil osaleda soovijatel palutakse end registreerida 20. juuliks telefonil 51 99 05 08

Päeva kava:

10.30 – 11.00 algab võistlustele registreerimine

11.00 Mängude avamine

11.15 Võistlus peredele

11.30 Individuaalalad ja lastele algab MINITRIATLON

13.00 TRIATLON

16.00 autasustamine (orienteeruvalt)