Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

november 2019
E T K N R L P
« okt    
 123
45678910
11121314151617
18192021222324
252627282930  

Trivimi Velliste: tugeva mäluga Eesti jääb kestma!

Konstantin Pätsi Muuseumi esimehe Trivimi Velliste kõne Eesti riigivanemate mälestuseks vastupanuvõitluse päeval, 22. septembril Võru Katariina kirikus

Katariina kirik Võrus. Foto Elina Allas

Katariina kirik Võrus. Foto: Elina Allas

Väga austatud härra piiskop ja Võru Katariina koguduse õpetaja! Härra linnapea! Kallid kirikulised!

külastasime Irboska-tagust Eesti Vabariigi piiri, nagu see oli kindlaks määratud Tartu rahulepinguga

Täna oleme taas kogunenud ühte Eesti pühakotta, et süüdata 16 küünalt. Oleme oma riigi kagunurgas, Venemaa ja Läti piiri läheduses. Kolm kuud tagasi – jaanilaupäeval – möödus täpselt sajand Eesti ajaloo ühest murdehetkest – Võnnu lahingust Landeswehri sõjas, mis oli ere peatükk Eesti Vabadussõjas. Võnnu lahingule mõeldes anname ühtlasi au 100-aastaseks saanud Läti Vabariigile. Just kuu aega tagasi pühitsesime koos lõunanaabritega Balti keti 30. aastapäeva. Siin Võrus kangastub mulle silmade ette sügis kolm aastakümmet tagasi – Võrumaa muinsuskaitse päevad! Mul on suur heameel, et täna on meie keskel nende päevade pühendunud juht, vabadusvõitleja Valdur Raudvassar. Mul on meeles, kuidas me tookord suure rahvahulgaga külastasime Irboska-tagust Eesti Vabariigi piiri, nagu see oli kindlaks määratud Tartu rahulepinguga ja nagu see piir omal ajal kaks aastakümmet toimis.

Jätka lugemist »

Keeltekohvik toob Võrru üheks päevaks 20 tasuta keelekursust

26. septembril tähistatakse Euroopa keeltepäeva, mille raames korraldatakse Eestis juba mitmendat aastat järjest menukat keeltekohvikut. Varasemalt Tallinnas ja Narvas toimunud keeltekohvik leiab sel korral aset Võrus, Stedingu kohvikus.

Keeltekohvik 2018 Station Narva. Foto Raigo Pajula

Keeltekohvik 2018 Station Narva. Foto: Raigo Pajula

mõte on anda aimu sellest, kuidas eri keeled kõlavad ja tekitada inimestes huvi keelte õppimise vastu

Tänavune keeltepäevale pühendatud keeltekohvik avab uksed 26. septembril kell 15–18 Võrus Stedingu kohvikus (F. R. Kreutzwaldi 15), kus 15-minutilistes tasuta lühitundides on võimalik tutvuda 20 keelega: eesti, gruusia, hiina, hispaania, hollandi, inglise, leedu, läti, norra, poola, prantsuse, rootsi, saksa, soome, taani, tšehhi, ungari, vene, samuti seto ja võro.

Keeltekohvik on igas vanuses ja igast rahvusest inimestele mõeldud üritus, mille eesmärk on juhtida tähelepanu keelelisele ja kultuurilisele mitmekesisusele ning propageerida keeleõpet. Keeltekohvikus on kõigil huvilistel võimalus osaleda eri keelte lühitundides, mille mõte on anda aimu sellest, kuidas eri keeled kõlavad ja tekitada inimestes huvi keelte õppimise vastu.

Jätka lugemist »

Riigivanemaid mälestatakse tänavu Võrus

MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi ja EELK Võru Katariina koguduse (õpetaja Andres Mäevere) korraldusel mälestatakse vastupanuvõitluse päeval, 22. septembril algusega kell 16 Võru Katariina kirikus Eesti riigivanemaid.

EELK Katariina kirik Võrus. Foto Ulis Guth

EELK Katariina kirik Võrus. Foto: Ulis Guth

Enne mälestustalitust kohtub Võru linnapea Tallinnast saabunud Pätsi muuseumi liikmetega.

Riigipeade auks süütavad 16 küünalt EELK piiskop Joel Luhamets ja Võru linnapea Anti Allas. Koos piiskopiga teenivad Võru praostkonna vaimulikud. Päevakohase kõne peab Konstantin Pätsi Muuseumi esimees Trivimi Velliste. Muusikaga teenib Eve Harak orelil.

Alates aastast 2006 on samal kuupäeval süüdatud 16 küünalt Tallinnas Piiskoplikus Toomkirikus, Pühavaimu kirikus, Tartu Jaani, Narva Aleksandri, Pärnu Eliisabeti, Viljandi Jaani, Kuressaare Laurentiuse ja Haapsalu Toomkirikus, samuti Paide Püha Risti, Rakvere Kolmainu, Tartu Pauluse ning mullu Valga Jaani kirikus.

Jätka lugemist »

Võru Kreutzwaldi Kooli juures avatakse välikorvpalliväljak ja võimlemislinnak

4. septembril algusega kell 14 avatakse Võru Kreutzwaldi Kooli juures (Kooli tn 7) pidulikult välikorvpalliväljak ja võimlemislinnak, mis parandavad oluliselt nii kooli kui ka ümberkaudsete elanike sportimisvõimalusi.

Kreutzwaldi Kooli juures avatav välikorvpalliväljak ja võimlemislinnak. Foto Võru Linna LehtVälikorvpalliväljaku ja võimlemislinnaku rajamise peatöövõtja oli Kivipartner OÜ ning alltöövõtjad Spordiareenid OÜ (paigaldas korvpalliväljakule katte) ja Lars Laj Eesti OÜ (paigaldas võimlemislinnaku tooted).

Välikorvpalliväljak ja võimlemislinnak läksid kokku maksma 160 227,27 eurot, millest 120 000 eurot moodustas riigieelarvest saadud tegevustoetus.
Objekt valmis 21. augustil ja on olnud sellest ajast juba ka aktiivses kasutuses.

 

Kreutzwaldi Kooli juures avatav välikorvpalliväljak ja võimlemislinnak. Foto: Võru Linna Leht →

Võru linn tähistab 235. sünnipäeva

Reedel, 16. augustil algavad Võrus linna 235. sünnipäevale pühendatud pidustused. Kolmepäevane mitmekesine programm ootab kõiki linlasi ja külalisi osalema, sünnipäevamelu pakub põnevust igale vanuserühmale.

Võru. Foto Urmas Saard

Võru. Foto: Urmas Saard

Võru linna asutamispäevaks loetakse 1784. aasta 21. augustit

„235. sünnipäeval on võrulastel põhjust rõõmustamiseks. Linnaruum areneb iga päevaga silmnähtavalt ja järjest rohkem inimesi on otsustanud oma kodulinnaks valida Võru. Linnapeana olen uhke, et võrulased – linnakodanikud, ettevõtjad, MTÜd, avaliku sektori asutused on otsustanud teha Võrust kasvava ja areneva linna, kus kõikidel on hea elada ning mis suudab pakkuda konkurentsivõimelisi teenuseid kogu piirkonnale,“ sõnas Võru linnapea Anti Allas.

Kolm päeva vältavate pidustuste ühendavaks teljeks on perepäevad „Koton om hää“, mis nagu valdav osa linnapäevade teistest sündmustest toimuvad uuenenud ajaloolisel keskväljakul. Linnapäevad avatakse suurejooneliselt traditsioonilise rongkäiguga, kus osalevad linlased ja külalised ning vanatehnikaklubi Vänt kirev autokolonn. Sünnipäeva suursugune avalöök jätkub samas muusika-, käsitöö-, tantsu- ja kunstiprogrammiga ning vanatehnika näitusega.

Jätka lugemist »

Aldo Kals: Petserimaa Suveülikooli esinejateks olid oma ala parimad asjatundjad

Juurdunud tava kohaselt tähistavad Petserimaa eestlased juba aastaid lõikuskuu esimesel laupäeval oma Seto Kuningriigi päeva. Seekord toimus see 3. Augustil praeguse Võrumaa Setomaa vallas mitte kaugel Obinitsa paisjärvest Küllätüvä külas. Tartu Rahu Põlistamise Selts võttis kuningriigi päevast osa juba kolmandat korda. Tunamullu kogunesime Luhamaal Määsi külla, mullu ja tänavu üleriigilisel konkursil kõrge autasu pälvinud Lüübnitsasse.

Setomaa ja Ingerimaa ajaloolised lipud Seto Kuningriigi päeval toimunud suveülikooli telgi juures. Foto erakogust

Setomaa ja Ingerimaa ajaloolised lipud Seto Kuningriigi päeval toimunud suveülikooli telgi juures. Foto: erakogust

Kuna oleme Petserimaa sõbrad, soovisime kuningriigi päevast ka tänavu osa võtta ja päeva vaimsele sisustamisele kaasa aidata. Tuli välja mõtelda sõnum, millega soovisime kuningriigi päevast osavõtjaid rõõmustada. Selle sõnumi mängis meile kätte ajalugu ise. Sajand tagasi toimunud Eesti Vabadussõda ja selle sündmused Petserimaal on vähetuntud ja – teatud. Kui sellele lisada veel Petserimaa osa Eesti kaitsepoliitikas, Petserimaalt pärit ja selle maakonnaga seotud Eesti Vabaduse Risti kavalerid ning soomepoisid, saime sõjaajaloo sisuka loengukava. Et meie pakutud teema kiitsid heaks ka kuningriigi päeva korraldajad, siis olime rahul kõik.

Et Petserimaa Suveülikooli esinejateks olid oma ala parimad asjatundjad, kelleks olid mainitud teemade järjekorras ajaloolased Urmas Salo, Peeter Kaasik, Jaak Pihlak ning Peep Pillak, siis oli, mida kuulata. Oli nii, et petserimaalased andsid oma panuse Eesti Vabariigi loomisse ja kaitsmisse, aga kui 1944. aastal Petserimaa sattus kahekordse okupatsiooni alla, siis taasiseseisvunud Eesti Vabariik ei tegele vajalikul määral Petserimaalaste maa ja omandi kaitsmisega. Vägisi jääb kõlama Suure ja Väikese Peetri muinasjutu sõnum.

Jätka lugemist »

Klaasikunstnike aastanäitus Vana-Võromaa kultuurikojas

Tänavu on Eesti Klaasikunstnike Ühenduse aastaürituse peamisteks märksõnadeks võnked, lained, resonants. Näituse pealkiri koondab enda alla laia skaala tõlgendusi, nii ühiskonnas kui looduses esinevatest võngetest, lainetustest jms seotud nähtustest ning nende välisest ja sisemisest mõjust ümbritsevale.

Fotol Rait Präätsa teos

Fotol Rait Präätsa teos

aastanäitus “Resonants” avatakse Vana-Võromaa Kultuurikojas 16. augustil kl 18.00

Me elame lainetes, sõna otseses mõttes. Hulbime kõikvõimalike nähtavate ja nähtamatute lainetuste mõõtmatus ookeanis. Lained tekivad võngetest. Heli, valgus, tuulepuhang, äike, konflikt, leppimine, revolutsioon jne, võivad vallanduda silmale nähtamatust väikesest võnkeosakesest. On võnkeid, mille sagedust tajume häiriva mürana ja teisalt, võib teatud sagedus äratada meis emotsioone, tundeid ja mälestusi, mis sellele võnkesagedusele häälestuvad ning resonantse tekitavad. Resonants võib osutuda eluohtlikuks, aga panna ka helisema kauneimad helikeeled.

Missuguste nähtuste või võnkesagedustega me kaasa heliseme ja millistega põrkume? Millised mõjutused vallandavad meis kaose ja millistega me resoneerume? Mis on resonants? Jne. Need on küsimused, millele Eesti klaasikunstnikud sel aastanäitusel vastuseid püüavad leida.

Väljapaneku moodustavad peamiselt klaasobjektid ja installatsioonid.

Erinevaid kunsti-võnkeid omavahel kokku kõlama panna ja tervikut kujundada aitab Kati Kerstna (valgus, kujundus ja graafiline disain).

Näituse korraldaja ja kuraator on Sofi Aršas.

Näitusel osalevad kunstnikud: Sofi Aršas, Piret Ellamaa, Riho Hütt, Merle Kannus, Malle Karik-Hallimäe, Kati Kerstna, Kai Kiudsoo-Värv, Konstantin Kulev, Eeva Käsper, Ivo Lill, Piret Meos, Maarja Mäemets, Rait Prääts, Tiia Põldmets, Birgit Pählapuu, Kateriin Rikken, Maret Sarapu, Tiina Sarapu, Kalli Sein, Eili Soon, Anna-Maria Vaino, Kersti Vaks.

Eesti Klaasikunstnike Ühenduse aastanäitus “Resonants” avatakse Vana-Võromaa Kultuurikojas (Katariina allee 11, Võru) 16. augustil kl 18.00 ja jääb avatuks 29.septembrini.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital

Jana Huul
Vana-Võromaa kultuurikoja galeriist

Aasta Küla 2019 on Lüübnitsa

Eesti Külade XIII Maapäeva avaõhtu tippsündmus oli Aasta Küla väljakuulutamine – tiitli sai Eestimaa veerel paiknev Lüübnitsa, kus on parimal viisil põimunud seto-, eesti- ja venekeelne kogukond. Küla on talgute korras teinud korda mahajäetud krunte, ehitanud tsässona ja toetab igal viisil elanike ettevõtlikkust: näiteks leiab külast kodumuuseumi, müüakse sibulat ja kala, Lüübnitsa on välja töötanud oma küla kaubamärgi.

Aasta Küla 2019 võitja Lüübnitsa nimi on välja kuulutatud. Foto Taavi Naagel

Aasta Küla 2019 võitja Lüübnitsa nimi on välja kuulutatud. Foto: Taavi Naagel

Riigikogu esimees ja Aasta Küla hindamiskomisjoni juht Henn Põlluaas ütles, et kõigi maakondade aasta külad olid erilised, kuid mingil moel puges just Lüübnitsa kokkuhoidev kogukond žüriile kõige rohkem hinge. „Igal pool, aga eriti Lüübitsas on näha, kui tähtis on aktiivsete eestvedajate olemasolu,“ lisas ta.

Lüübnitsa külavanem Urmas Sarja jäi tagasihoidlikuks: „Minu jaoks on elu Lüübnitsas tööpingete maandamine. Ma tahan tegutseda. Siin on selleks suurepärased võimalused ja külaelanikud löövad hea meelega kaasa,“ ütles Sarja. Ka avapidustustel olid Lüübnitsat esindama tulnud nii tantsijad kui ka pillimehed.

Eelmise aasta lõpul Võrumaa Aasta Külaks valitud Lüübnitsat on esmakordselt mainitud 1582. aastal. Lüübnitsa on tuntust kogunud hilissuvise sibula- ja kalalaadaga, mis tänavu toimub 24.-25. augustil.

Žürii liikmed andsid välja mitmeid eriauhindu, esmakordselt kuulutas Põlisrahvaste Arengu Keskus Uralic välja Põlisküla auhinna saaja, kelleks sai pärandit hoidev ja lastele temaatilisi tegevusi leiutav Hageri.

Jätka lugemist »

Seto kostipäiv – seto leelost perepetšide ja üülokaalini

Kuu aja pärast toimub taas Seto kostipäiv, 17.-18. augustil. Ühtekokku osaleb seekord neliteist kodukohvikut, nende seas nii kogenud tegijaid kui uusi tulijaid. Seto Külävüül Mikitamäest Luhamaani, igaüks omamoodi eriline.

Helmekaala kohvik. Foto Martin Ivask

Helmekaala kohvik. Foto: Martin Ivask

Soovin kostipäeval jagada killukese oskustest, mille olen oma esivanematelt saanud

Külastamist väärivad need kõik, sest menüüd on ahvatlevad ja tegevust leidub igale maitsele. Seto leelot kuuleb päev läbi Helmekaala’ kohvikus Tääglovas, udmurdi peretše saab maista Mikitamäel, maa sees küpsetatud lamba leiab Luhamaalt. Isegi öölokaal tegutseb Obinitsas. Enamikes kohvikutes tegutseb talupood: saab juurikaid, hoidiseid ja muud kraami soetada. Mitmel pool on tegevused lastele, nii on vanematel rahulikum kohvitada.

Seto Käsitüü Kogo eestvedaja ja taluperenaine Ingrit Kala osaleb Kriisa taluga teist korda. Tema sõnul innustab kostipäiv tegutsema: „Olen seto traditsioonide austaja ja järgija. Soovin kostipäeval jagada killukese oskustest, mille olen oma esivanematelt saanud.“ On teisigi põhjuseid: „Muidugi on oluline oma aias ja põllul kasvav tooraine ning sellest valmiv toit. Olen tõsine “potipõllumees”. Mul on hea meel, kui saan enda kasvatatud aiasaadusi teistega jagada.“

Jätka lugemist »

Kokkuvõtvalt VI Soome-ugri filmifestivalist FUFF

Laupäeva hilisõhtul lõppes Võrumaal Sänna Kultuurimõisas VI Soome-ugri filmifestival FUFF, kus parimaks filmiks valiti karjala režissööri Maria Valeeva animafilm „Reis Pudozhist Pariisi“, lisaks võtsid fimitegijad festivali raames üles neli uut lühifilmi.

VI Soome-ugri filmifestival FUFF lõunasöögil. Foto FUFF

VI Soome-ugri filmifestival FUFF lõunasöögil. Foto: FUFF

50 meetri läbimise jooksul võisid sattuda multifilmi hääli tegema, tsirkusesse žöngleerima või siis hoopis keraamikat tegema

FUFFi filmiprogramm on iga aastaga tugevamaks läinud, tänavu linastus üle 57 lühifilmi soome-ugri väikerahvastelt, FUFFi külastas nelja päeva jooksul ligikaudu 250 inimest. Väga populaarseks osutus lastetelk, kus meisterdati-vooliti-maaliti ning mõistagi õpitoad – eksperimaatlfilm, eksperimentaalmuusika, animatsioon, koomiksite valmistamine ning analoogfilmi võimaluste katsetamine.

Lisaks parima filmi auhinnale tunnustati FUFFil veel nelja linateost. Parima rezisööritöö preemia läks seekord Moskvast pärit Nadezda Stepanova filmile „Kukulind“ („Cuckoo bird“), kus žürii eesotsas ungari režissööri ja stenaristi Daniel Erdelyiga tõstis esile väikerahvaste teema head kajastamist pulmade kontekstis.

Jätka lugemist »

Avatud talude päev saab avapaugu Maamehe golfi talus

Suurele üle-eestilisele pereüritusele antakse avapauk 20. juulil kell 14 Maamehe golfi talus Võrumaal, kus saab nautida nii meelelahutust kui ka kohalikku toitu.

Maamehe golf, Karin Sepp

Maamehe golf, Karin Sepp

üritusele paneb punkti Alen Veziko kontsert karjakoplis

„Ootan kõiki avatud talude päeva avaüritusele. Tulge Tallinnast ja Tartust kaugemale ning nautige maaelu mitmekesisust ja ainulaadset võlu. Kus veel saate te mängida golfi vana puukinga ja jalgpalliga ning maitsta kõrvale saviahju pitsat ja kaerakilet? Lisaks veel suurepärane atmosfäär, värske õhk ja toredad inimesed,“ sõnas maaeluminister Mart Järvik.

„Maamehe golfi talu pere on siiralt õnnelik võimaluse eest olla avatud talude päeva avapaugu toimumiskohaks. Meie talu on hea mõttes kiiksuga ja püüab teistest erineda, kasutades ära looduse ilu, kuid jäädes samal ajal lihtsaks ning meeleolu ja naudinguid pakkuvaks kohaks. Rõõmsa kohtumiseni, meie südamed juba põksuvad,“ ütles Maamehe golfi talu perenaine Karin Sepp.

Jätka lugemist »

Võrumaal peetakse sel nädalal filmipidu

Kolmapäevast 3. juulist kuni 6. juulini võõrustab Sänna kultuurimõis rahvusvahelist Soome-Ugri filmifestivali (FUFF), kus lisaks filmiprogrammile saab osa võtta paljudest huvitavatest töötubadest ja kuulata kontserte.

Festivali peakorraldaja Edina Csüllög (paremal) ja tema Marimaalt pärit abi Tatjana Alõbina.

Festivali peakorraldaja Edina Csüllög (paremal) ja tema Marimaalt pärit abi Tatjana Alõbina.

Sel aastal pani FUFFile oma õla alla ka Soome üks tuntumaid filmirezissööre Aki Kaurismäki, kes peab soome-ugri väikerahvaste omakeelse filmikultuuri edendamist ülioluliseks.

Venemaa väikerahvaste (komid, marid, udmurdid jne) linateosed mõjuvad meie jaoks huvitavalt ja teistsuguselt kui tavapärane kinorepertuaar. Sealsed filmitegijad tulevad traditsioonilisest kultuurist ja kasutavad oma loomingus rohkem südame häält ja sisetunnet kui ratsionaalset mõistust. Enamik neist on ka festivalil ise kohal ning valmis oma loomingust rääkima.

Lisaks filmidele on festivali oluliseks osaks töötoad. Iga päev saavad multika- ja muusikasõbrad liituda animatsiooni- ja eksperimentaalmuusika töötubadega. Ette registreerima ei pea ning ei vanus ega eelnev kogemus pole olulised.

Animatsiooni õpetab kogemustega multikameister Helen Unt, kes oskab samuti iseäranis hästi just lastega suhelda. Eksperimentaalmuusika töötuba veab Soome multiinstrumentalist Otto Eskelinen, kes võib pilli valmis teha millest iganes. Eelmise FUFFi lõpetas tema töötoarahva maagiline metsakontsert hilisõhtusel Sänna taevarajal.

Jätka lugemist »

Laupäeval avatakse uuenenud Võru keskväljak

EV100 ja Eesti Arhitektide Liidu algatuse “Hea avalik ruum” raames avatav Võru uus keskväljak taastab linna endisaegse süda, avab vaated Võru ajaloolistele hoonetele ning loob linna keskmesse ajaveetmise ja ürituste korraldamise koht.

Võru Keskväljak. Foto Maris Tomba

Võru Keskväljak. Foto: Maris Tomba

“Võru inimeste aastatepikkune unistus on lõpuks teoks saanud ning me oleme üheskoos pannud Võru linna ajaloolise südame taas tuksuma. Kui Võru linn 235 aastat tagasi kaardile maha märgiti, siis nähti vajadust keskväljaku järele. Vaieldamatult vajab ka tänane linn esindusväljakut, kus toimuksid linna suursündmused, mis oleks atraktiivne ettevõtlus- ja ajaveetmise koht ning kuhu viime uhkusega oma külalised,” ütles Võru linnapea Anti Allas.

“Võru ajalooline peaväljak on omal kohal olnud üle 170 aasta, kuid viimase 70 aasta jooksul nõukogude ajal rajatud ja halvasti hooldatud pargi taustal oli pea olematuks kahanenud. Korrastades linna ajaloolist keskosa ja koondades sinna olulised avalikud funktsioonid ja tegevused anname Võru arengule uue tõuke. Täna on keskväljaku ümber paiknevad ajaloolised hooned jälle täies ilus nähtavad ja loovad võrukate jaoks uue ning piduliku väliruumi. Väliruumi, kus saab korraldada erinevaid avalikke üritusi; linnapäevi, kontserte, spordiüritusi, laatu jne,” ütles arhitektuuriprogrammi “Hea avalik ruum” programmijuht Kalle Vellevoog.

Jätka lugemist »

Triinu Laan ilmutas raamatu oma tütarde vempudest

Triinu Laanel ilmus kolmas eesti- ja võrukeelne lasteraamat, mille pealkiri on „Krutskiline tita. Päähäkääntävä tita“. Raamatu andis välja kirjastus Hea Lugu.

Krutskiline tita, Triinu Laan

Võru ja Põlva sünnitusmajades sündivate laste perekonnad saavad edaspidi raamatu kingiks Võru Instituudi abiga

Eelkooliealistele lastele ja nende peredele mõeldud raamat „Krutskiline tita. Päähäkääntävä tita“ koosneb 15 jutukesest, mis kirjeldavad elu läbi tita silmade. Tekst on paralleelselt eesti ja võro keeles. Eestikeelne tekst võimaldab nii võrokestel kui muudel eestlastel hõlpsasti sisust aru saada ning võrokeelne lisab avastamis- ja äratundmisrõõmu.

„Väikelastele mõeldud raamatute lakooniline tekst võimaldab seda hõlpsasti kahes keeles paralleelselt esitada. Minu pere igapäevane kõnekeel on võro keel, ka raamatu tekstid sündisid esmalt selles keeles. Pean oluliseks, et minu kodukandi keel püsiks ja selle oskajaid leiduks ka järgnevate põlvkondade seas,“ räägib Triinu Laan.

Raamatu prototüüpideks on autori viielapselise perekonna kaks nooremat tütart, kelle vembud inspireerisid autorit raamatu lugusid kirjutama. „Elu nagu filmis, öeldakse mõnikord. Meil on elu nagu raamatus,“ naerab Triinu Laan.

Jätka lugemist »

2019. aasta toidupiirkonna roogadel on uma mekk

Täna avati Võrus pidulikult Vana-Võromaa maitsete aasta. Avaüritusel andis maaeluminister Mart Järvik üle maitsete aasta rändkahvli Vana-Võromaa maitsete aasta esindajatele.

Vana-Võromaa maitsete aasta avamine. Foto Kertu Kärk

Vana-Võromaa maitsete aasta avamine. Foto: Kertu Kärk

Vana-Võromaa koosseisus on Võrumaa, osa Põlvamaast, Valgamaast, lõunaosa Tartumaast ja Setomaa

„Võime rõõmuga öelda, et tänu toidupiirkonna projektile on kõikides senistes piirkondades sündinud uued algatused, tooted ja traditsioonid. See toob kasu nii kohalikele ettevõtetele kui ka piirkonnale laiemalt. Loodame, et ka Vana-Võromaa jätkab samasugusel kursil. Maaeluministeeriumile on suur rõõm, kui oleme saanud anda oma panuse, et toetada piirkonna arengut ja koostööd,“ sõnas maaeluminister Mart Järvik oma tervituskõnes.

Minister Järvik jätkas: „Suur tänu Pärnumaale, kelle maitsete aasta möödus väga edukalt ning pakkus eestlastele nii palju erilisi maitseelamusi, näidates muuhulgas, et ka umbrohuks peetavaid taimi saab edukalt toiduvalmistamisel kasutada. Loodan, et teie hea töö jätkub samasuguse innuga!“

Jätka lugemist »

Tamula rannapromenaadil algasid rekonstrueerimistööd

Täna alustas RMC Ehitus Tamula rannapromenaadil puitosade rekonstrueerimistöödega.

Tamula rannapromenaadi äärse tribüüni uuendamine. Foto Võru linnavalitsus

Tamula rannapromenaadi äärse tribüüni uuendamine. Foto: Võru linnavalitsus

Esimese etapina vahetatakse välja tribüünid, laudtee ja pingid. Puitosade väljanägemine olemasolevast suuresti ei muutu, küll aga pannakse pigem rõhku puitosade pikaealisusele ning hilisematele hooldusmugavusele ja -kuludele.

„Näiteks kasutatakse kõikide istumisosadel varasema saare asemel termotöödeldud saart, mille eluiga on umbes kaks korda pikem. Laudteede aluste taladena kasutatakse varasemate töötlemata prusside asemel kvaliteetsemaid, mis on sobivad kasutamiseks ka pinnases. Tribüünide eesmised lauad paigaldatakse hingedele, et tribüünide alust oleks edaspidi võimalik koristada,“ kommenteeris linnapea Anti Allas.

Lisaks korrastatakse varem läbi viidud teehoiutööde raamhanke baasil hädapärased kohad kõnnitee betoonkivisillutises. Neid töid teostab Gartner Grupp OÜ.

Valgustuse uuendamise töid hakkab teostama Kagu Elekter OÜ. „Tartu tänava ja Vee tn 6 vaheliselt alalt likvideeritakse olemasolevad madalad pollarvalgustid ning nende asemele paigaldatakse uued nelja meetri pikkuste mastidega valgustid. Betoonääriste sees olevate süvistatud valgustite valgusallikad vahetatakse tänapäevaste LED-ide vastu. Lisaks paigaldatakse kogu valgustusele ka uus kaabeldus,“ kirjeldas Allas.

Käesoleval aastal on plaanis rannas täiendada laste vabaajaveetmise võimalusi. Randa paigaldatakse kaks uut mänguatraktsiooni. Eemaldamisele läheb olemasolev amortiseerunud jõulinnak, kuna eelmisel aastal valmis uus jõulinnak ranna vahetus läheduses asuva skate-pargi kõrval.

Marianne Mett
Võru linnavalitsuse avalike suhete spetsialist

Leiutajate Külakooli tsirkuselaager FookusPookus

Juba teist suve kutsutakse lapsi Sänna Kultuurimõisas toimuvale Leiutajate Külakooli tsirkuselaagrisse, kuhu oodatakse 9 kuni 15-aastaseid noori.

Pilt on illustreeriv. Foto Urmas Saard

Pilt on illustreeriv. Foto: Urmas Saard

Pole tähtis, kas ollakse varem trikitanud või mitte

18.-22. juunil kohtub laagris ägedate juhendajatega, kes annavad edasi oma tõeliselt lahedaid oskusi akrobaatikas, tasakaaluliinil (slack line), akrojoogas, ronimises, movement´is, zhongleerimises ja paljudes teistes valdkondades. Juhendavad Kristin Hansen, Tauri Vahesaar, Krista Palm ja paljud teised.

Ka tänavu leiavad aset igapäevased tsirkusejämmid, kus igaüks saab enda võimeid harjutades kasutada erinevaid vahendeid nagu žongleerimispallid, poid, kurikad, rõngad, diabolod, üksrattad jne.

Leiutajate Külakoolis on tegeletud tsirkusega või nagu seda kohapeal nimetatakse – trikitamisega – juba mõnda aega. Külakooli lastele meeldivad igasugused trikid. Olgu nendeks siis žongleerimine, vigurdamine poide või diabologa, õhu- ja tavaakrobaatika, akrojooga, üksrattal sõitmine või slackline´il liikumine, viimastel aegadel on võluvaks muutunud ka mustkunsti harrastamine.

Jätka lugemist »

Võru linn sai Pargikodu

Võru linnas avati täna, 14. veebruari pärastlõunal pidulikult värskelt remonditud eluruumi tagamise teenuse maja ehk Pargikodu, kus praegu on leidnud endale kodu kaheksa eakat linnakodanikku.

Võru linnapea Anti Allas avab pidulikult Pargikodu

Võru linnapea Anti Allas avab pidulikult Pargikodu

teine korrus on katusekorrus ja vajab elamiskõlblikuks saamiseks suuremat investeeringut

„Üks Võru linna auväärne – 1896. aastal valminud maja on saanud endale taaskord uue väärika sisu ja hingamise. Selliseid pansionaaditüüpi maju on tulevikus Võrru palju vaja. Linn kavatseb koos ettevõtjatega selle eest seista. Maju, kus eakal inimesel on oma tuba ja sotsiaalne võrgustik ümberringi, et ennast vanaduspõlves turvaliselt ja väärikalt tunda,“ ütles linnapea Anti Allas avamisel.

Hetkel on kasutuses hoone esimene korrus, kus asuvad kaheksa üheinimese ja kaks kaheinimese eluruumi, ühiskasutuses köök, sanitaarruumid ja hooldustöötaja tööruum. Hoone teine korrus on katusekorrus ja vajab elamiskõlblikuks saamiseks suuremat investeeringut, kuid sinnagi on võimalik tulevikus ehitada vähemalt 12 inimesele eluruumid. Linnapea Anti Allase sõnul soovib linn tulevikus lisaks linna vahenditele kaasata ka programmide toetusvahendeid.

Jätka lugemist »

Meelis Kihulase „Puud ja inimesed. Kummardus Ants Viiresele”

Küünlakuu esimesel päeval kell 18.00 avatakse Vana-Võromaa Kultuurikojas Meelis Kihulase näitus „Puud ja inimesed. Kummardus Ants Viiresele”.

Meelis Kihulane Foto Toomas Kalve

Meelis Kihulane. Foto: Toomas Kalve

Puutöö on mind saatnud kogu aeg

Reedel avatava näituse idee ja pealkiri pärineb tuntud etnoloogi Ants Viirese samanimelisest raamatust, mis tutvustab puuliikide kaupa nende rahvapäraseid kasutusviise – juurtest oksteni, rahvausundist ehituseni. Läbi rahvapäraste esemete ja kasutusvõimalusi tutvustavate stendide annab näitus päris põhjaliku ülevaate 15 puuliigi tähtsusest talu majapidamises. Näitus koosneb ca 30 infostendist, mida ilmestavad ajaloolis-etnograafilised fotod ERMi kogudest ja vastava puuliigi kasutusvaldkonna kirjeldused.

Parema tervikpildi saavutamiseks on puukäsitöömeister Meelis Kihulane valmistanud kirjeldatud puiduliikidest ka esemeid. Esemed on valmistatud spetsiaalselt selle näituse tarbeks ning kasutatud traditsioonilisi töövõtteid. Valminud esemeid tohib kätte võtta ja lähemalt uurida. Samuti on iga puiduliigi juures ka sellest puuliigist klots koos koorega.

Jätka lugemist »

Võru tervisekeskuse ehitus sai rahastusotsuse

13. detsembril tegi Riigi Tugiteenuste Keskus positiivse otsuse Võru linna esmatasandi tervisekeskuse investeeringutaotluse osas, eraldades projektile toetust summas 1 607 100 eurot.

Võru tervisekeskuse ideekavandi vaade Tartu tn suunalt

Võru tervisekeskuse ideekavandi vaade Tartu tn suunalt

perearstide omavahelise koostöö paranedes peaksid lühenema ka eriarstide ravijärjekorrad

Saadav toetus avab võimaluse pakkuda Võrus esmatasandi tervishoiuteenuseid uues hoones ja ühtsel pinnal ning muuta teenused elanikele kättesaadavamaks ja kvaliteetsemaks. Projekti viib ellu Võru linn koostöös Võru ja Rõuge vallaga.

Projekti käigus ehitatakse esmatasandi tervisekeskuse tarbeks vajalik hoone, kus asuvad oma nimistutega tööle 11 perearsti ja 22 pereõde, lisaks koduõed, füsioterapeut, ämmaemand, psühholoogiline nõustaja ja sotsiaalnõustaja. Keskusse on kavandatud ka apteek, röntgen ja laboriteenused. Tervisekeskus hakkab teenindama Võru linna, Võru valla ja Rõuge valla elanikke.

Jätka lugemist »

Vana-Võromaa võtab Pärnumaalt üle toidupiirkonna tiitli

Maaeluministeeriumi korraldatud 2019. aasta toidupiirkonna konkursi võitjaks valiti nelja kandidaadi seast Vana-Võromaa. Aasta toidupiirkonda valitakse, et aidata tutvustada kohalikku toitu ja toidukultuuri.

Järgmisel kevadel rändab pärnakate käes hoitud kahvel Vana-Võromaale. Foto Urmas Saard

Järgmisel kevadel rändab pärnakate käes hoitud kahvel Vana-Võromaale. Foto: Urmas Saard

Maitsete aasta tiitel antakse üle 2019. aasta mai esimestel päevadel

,„Toidupiirkonnaks valimine aitab tutvustada kohaliku toidu eripära ning tuua piirkonnale rohkem tähelepanu,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm.

Eelnevalt on toidupiirkonna tiitlit kandnud Hiiumaa, Peipsimaa ja Pärnumaa

„Vana-Võromaale tõi tiitli pikaajaline töö kohaliku toidu väärtustamise ja arendamise vallas ning brändi Uma Mekk ülesehitamine. Võrumaa on loonud väga hea pinnase selleks, et kohalik toit oleks au sees ka pärast maitsete aasta lõppu,“ kommenteeris Maaeluministeeriumi Eesti toidu programmi projektijuht Kadi Raudsepp. Ta lisas, et Uma Meki tooted on unikaalsed ja tekitavad kõneainet ning avastamisrõõmu on palju.

Jätka lugemist »

Täna algab HIV kiirtestimise nädal

Täna, 23. novembril algab HIV kiirtestimise nädal – SA Koos HIV Vastu ja Tervise Arengu Instituut (TAI) pakuvad nädala jooksul võimalust tasuta HIV kiirtesti teha Tallinnas, Tartus, Pärnus, Võrus, Paides, Säreveres, Kohtla-Järvel ja Narvas.

HIV kiirtestimine Pärnu Keskuses 30. novembril kell 17–19. Foto Urmas Saard

HIV kiirtestimine Pärnu Keskuses 30. novembril kell 17–19. Foto: Urmas Saard

Üle-euroopaline HIV testimisnädal toimub igal aastal novembrikuu lõpus. Nädala eesmärk on teadvustada laiemalt HIV testimise vajadust ja tuletada inimestele meelde, et enda ja oma lähedaste tervisest tuleb hoolida. Samuti kutsuvad korraldajad inimesi eeskuju näitama ja enda osalemist testimises jagama sotsiaalmeedias märksõnadega #eestitestib #minahoolin.

SA Koos HIV Vastu juhi Vilja Toomasti sõnul takistab inimeste vähene teadlikkus HIV infektsiooniga inimeste üles leidmist. „Eelmisel aastal Emori läbi viidud uuringu tulemuste järgi on seitse inimest kümnest kindlad, et HIV levib Eestis peamiselt süstivate narkomaanide seas. See näitab, et suur osa Eesti elanikke peab HI-viirust endiselt ainult riskirühmade haiguseks,“ ütles Toomast. „Ainult veerand vastanutest ehk 25 protsenti nimetasid peamiseks HIV leviku viisiks sugulist vahekorda. Ometi on Eestis oluliselt kasvanud just nakkuse heteroseksuaalne levik, viimaste aastate diagnoositud HIV viiruse levik on kuni 40% ulatuses heteroseksuaalsel teel.“

Jätka lugemist »

Võrokesed käsitööga pääliina Mardilaadal

Kevadel asutatud Vana-Võromaa Käsitüü MTÜ osaleb sel aastal 8.–10. novembrini Tallinnas Saku Suurhallis peetaval Mardilaadal, tutvustades nii Vana-Võromaa käsitööd kui ka piirkonda üldisemalt.

2017. aasta Mardilaada väljapanek Foto Vilve Oja

2017. aasta Mardilaada väljapanek. Foto: Vilve Oja

Mardilaadaga samal ajal on käimas võru keele nädal

„Mardilaat on ajaga kujunenud käsitöölise jaoks aasta suursündmuseks, mis meelitab kokku käsitööhuvilisi nii Eestist kui ka piiri tagant naaberriikidest,“ ütles MTÜ Vana-Võromaa Käsitüü juhatuse esimees Vilve Oja.

Vana-Võromaa käsitöövõrgustikus on esindatud nii traditsiooniline ja algupärane käsitöö kui ka nüüdisaegsem meistrilooming, seega on Mardilaadal pakutav valik kirev ja mitmekülgne. Lisaks meie piirkonnale omastele Juta Salmistu ja Liivi Liinamägi kootud kirivöödele ning Karille Bergmanni Võromaa mustritega õmmeldud vöökottidele on väljapanekus esindatud uuem käsitöö, nagu Kaabsoo küünlad ja Piia Suvi kootud võrukeelsete tekstidega sokid. „Mardilaadal on väljas ainult väike osa meie veebipoe Uma Puut tootevalikust,“ lisas Vilve Oja.

Jätka lugemist »

Võru linna taastatavale ajaloolisele keskväljakule istutati kuusepuu

Täna istutati Võru linna keskväljakule kuusepuu, millest kujuneb aastate jooksul linna jõulupuu.

Võru linna kuusk

Võru linna kuusk

Spetsialistide soovitusi arvestades sellel aastal kuusest veel linna jõulupuud ei saa

Tegemist on hariliku kuusega, mis on hetkel ca 7 meetri kõrgune ning umbes paarkümmend aastat vana. „Jõgevamaalt Karukäpa puukoolist Võrru jõudnud kuusepuu on hetkel transpordist õrnalt räsitud ja kohanemist vajav. Aastatega kasvab puu ca 25 meetri kõrguseks ilusaks kaharaks puuks,“ kommenteeris linnavalitsuse haljastuse ja linnakujunduse spetsialist Anne Vahtla.

Suurte puude ümberistutamisvalmidus saavutatakse puukoolis mitmekordsete ümberistutamiste tulemusena. „Sügis on parim istutusaeg, kuna puu on ennast juba puhkeseisundisse viinud ja kevadel saab ta uues keskkonnas jõudsasti kasvama hakata,“ sõnas Vahtla ning lisas, et esimesel kahel aastal toimub ainult puu kastmine, kujunduslõikusi hakatakse tegema alles paari aasta pärast.

Jätka lugemist »

Valitsus kiitis heaks Keretü looduskaitseala loomise

Keskkonnaministeeriumi ettepanekul kiitis Vabariigi valitsus eile heaks Võrumaal Rõuge ja Võru vallas asuva Keretü looduskaitseala loomise. Alal tagatakse kaitsealuste liikide elupaikade säilimine, arvestades samal ajal riigikaitse vajadusi.

Must-toonekurg Foto Urmas Saard

Must-toonekurg. Foto: Urmas Saard

kehtestatakse must-toonekure, merikotka ja metsise häirimatuks pesitsemiseks ajalised liikumispiirangud

Kaitseala territoorium on osaliselt juba enne olnud kaitse all Keretü metsise, Tsirgupalu merikotka, Kerretu soo merikotka ja Nursipalu must-toonekure püsielupaikadena. Olemasolevad püsielupaigad liidetakse ja kaitseala koosseisu arvatakse Kerretu raba koos seda ümbritseva metsaga, et tagada seal leiduvate kaitsealuste liikide elupaikade parem kaitse. Kaitsealale jääb kaks I kategooria ja kuus II kategooria ning III kategooria kaitsealuste liikide elupaika ja kasvukohta.

Keretü looduskaitseala asub peaaegu tervikuna Nursipalu harjutusväljal. See on harjutusvälja osa, kus pole planeeritud aktiivset kasutust, ning seega ei välista kaitseala harjutusvälja eesmärgipärast kasutamist.

Jätka lugemist »