Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

jaanuar 2018
E T K N R L P
« dets    
1234567
891011121314
15161718192021
22232425262728
293031  

Õpetlik päev Tartus

Pärnumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskuse (PEAK) poolt eriauhinna saanud mini- ja õpilasfirmade esindajad Sindi Gümnaasiumist, Pärnu Ülejõe Põhikoolist, Pärnu Raeküla Koolist, Pärnu Ühisgümnaasiumist ja Pernova Hariduskeskusest tutvusid täna Tartus SPARK Demo keskusega, külastasid Spark Makerlabi ning lõpuks mängisid Ettevõtluskülas rollimängu „Päev ettevõtjana”.

Tartus SPARK Demo keskuses Foto Kristi Suppi

Tartus SPARK Demo keskuses. Foto: Kristi Suppi

Muidugi on vahva tutvuda ettevõtete väljapanekutega SPARK Demo näitusel, näha millises toredas Makerlabi avalikus inseneeria töötoas saavad huvilised oma ideid teostada, aga eriti põnev on ennast ise proovile panna Ettevõtlusküla rollimängus tehislinnakus. Õpilased jaotusid seitsmeks meeskonnaks, kes asusid tööle pangas, töökojas, meediakeskuses, linnavalitsuses, kaubamajas, ilusalongis ja meditsiinikeskuses. Meeskonnad pidid töötama oma ettevõttes, võtma vastu otsuseid, mõtlema reklaamile ja teenindama kliente, maksma töötasu ning tasuma makse, ostma tegevuslube, investeerima või laenama vastavalt etteantud ülesannetele.

Õpetajad said nö tagastamatut laenu, et elavdada turgu klientidena. Mängiti läbi kolm kuud – tehti otsuseid ettevõtjana, saadi töötasu mille eest said osalised olla ka tarbijad. Lõpuks analüüsiti tehtut ja arutati mida keegi õppis, mida võinuks teha teisiti jne.

Jätka lugemist »

Risto Kask ja Kadri Veersalu kingivad riigi juubeli puhul lasteaedadele 100 raamatut

Lasteraamatu “Konnapoiste talvejutud” autorid Risto Kask ja Kadri Veersalu kingivad Eesti Vabariigi juubeli puhul lasteaedadele 100 raamatut. Eesmärgiks on lasteaedade raamatuvalikut mitmekesistada ning kutsuda lapsi üles lugema.

Risto Kask ja Kadri Veersalu Foto pressisõnumiga

Lasteraamatu “Konnapoiste talvejutud” autorid Risto Kask ja Kadri Veersalu kingivad Eesti Vabariigi juubeli puhul lasteaedadele 100 raamatut. Foto: pressisõnumiga

Kampaania käigus kingitakse raamatud 29-le lasteaiale Tallinnas, Harjumaal ja Tartumaal. Oma ettepaneku lasteaedade osas tegid 32 inimest Facebookis avaldatud üleskutse põhjal. Raamatud kingitakse ka Tallinna Lastehaiglale.

“Kuna tänavune talv on olnud küllaltki lumevaene ja pime ning õigeteks talvisteks tegevusteks võimalust ei ole olnud, tekkis mõte midagi selle olukorra parandamiseks ette võtta. Otsustasime kinkida lasteaedadele mõned raamatud,” ütles raamatu autor Risto Kask. “Algul mõtlesime, et see number võiks olla 50. Kuna ettepanekuid tuli arvatust rohkem, otsustasime kinkida sada raamatut.”

Raamat “Konnapoiste talvejutud” räägib kahe konna tegevusest talvises metsas. Raamatu tekstid on kirjutanud Risto Kask ning illustreerinud Kadri Veersalu. Raamat anti välja 2015. aastal ning seda toetasid Hooandja vahendusel 64 inimest.

“Toetame Eesti Vabariigi juubeliaasta väärtuseid. Lapsed kujundavad meie kõigi tulevikku. Seega on väga tähtis, et nende arenguteel oleks lisaks rutiinile piisavalt mõnusat ajaveetmist ja mälestusi. Raamatud pakuvad selle jaoks suurepärase võimaluse,” lisas Kask.

Raamatud jõuavad lasteaedadesse enne 24. veebruari.

Tähistati Tartu vabastamise 99. aastapäeva

Tartu Memento ja selle kauaaegse juhi Enn Tarto korraldusel toimus pühapäeval, 14. jaanuaril Tähtvere pargis Tartu vabastajate ausamba juures pidulik mälestusteenistus.

Tartu Foto Urmas Saard

Tartu. Foto: Urmas Saard

Täpselt kuu hiljem, 14. veebruaril vabastati Irboska ja eestlaste etniline asuala oli vaba!

Vaatamata krõbedale talveilmale, oli rahvast rohkelt. Luteri- ja õigeusu vaimulike, Tartu linnavalitsuse, Kaitseliidu, üliõpilaskorporatsioonide, Tartu Vabadusvõitlejate Liidu jt. esindajate poolt öeldi päevakohaseid sõnu, pandi pärgi, lilli ja küünlaid Tartu vabastamisel langenud Eesti sõjameestele.

Tartu Rahu Põlistamise Seltsi nimel tervitasin kohalolijaid ja tänasin ürituse korraldajaid. Juhtisin tähelepanu sellele, et 99 aastat tagasi toimunud sõda oli välksõda. Vaevalt nädal enne 14. jaanuarit alanud suurpealetung tõi Eesti sõdurid siia Tähtvere väljale. Siin tehti relvaga punastele agressoritele, okupantidele ja timukatele selgeks, et on aeg ära minna. Täpselt kuu hiljem, 14. veebruaril vabastati Irboska ja eestlaste etniline asuala oli vaba!

Jätka lugemist »

Aldo Kals sai Külauudiste tänukirja

Et Külauudiste võrguväljaande uudisvood ei koosneks üksnes päevatoimetajate vahendatud pressisõnumitest ja veebilehel oleks lugeda päris omanäolisi lugusid, siis selle eest on mitmete teiste hulgas hoolt kandnud ka Aldo Kals, kes tänavu pälvis samuti Külauudiste tänukirja.

Aldo Kals punktkirjas koostatud Külauudiste tänukirjaga Foto Urmas Saard

Aldo Kals punktkirjas koostatud Külauudiste tänukirjaga. Foto: Urmas Saard

Kals ütles, et on oma elu jooksul saanud palju tänukirju ja erineva kujuga autasusid, aga selline on tema jaoks esimene ning ainulaadne.

„Väike-Pakri põhjaservas on 11-meetri kõrgune pankrannik, mis on kunagise Ürg-Neeva kallas. Saare idarand on paeklibune, kuhu kostavad Paldiski sadama tööhääled sarnaselt Kura säärele kuuldud Klaipeda sadama omadele. Väike saareke on looduslikult mitmekesine, sealt ei puudu oma soo ega järvedki. Õitsvas taimestikus annavad tooni Rootsi lipuvärvid: sinine ja kollane. Ka punetavatest maasikatest pole seal puudust. Ringi hulguvad mägiveistest muruniidukid ja naerukajakate koloonia peab oma kileda kisa saatel pulmi. Mahe soolane merevesi kutsub ujuma, aga Piirisaarele omast liivaranda ära otsi.“ Nii jutustas Kals ühes matkaloos, mille pealkirjaks pani ta „Rändurid Ürg-Neeva kaldal“.

Jätka lugemist »

Hiie vägi koguneb Eesti Rahva Muuseumis

Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla Koda teatab, et laupäeval, 1. detsembril kogunevad hiiesõbrad Tartusse Eesti Rahva Muuseumi. Jakob Hurda saalis algab kell 13 kümnes pidulik Hiie väe sündmus.

Eesti Rahva Muuseum Foto Urmas Saard

Eesti Rahva Muuseum. Foto: Urmas Saard

Maavalla Koja kirjutaja Andres Heinapuu annab teada, et kavas on tervitused ja sõnavõtud, Hiite kuvavõistluse võitjate autasustamine, hiiesõbralike ettevõtmiste tunnustamine ja aasta Hiie sõbra väljakuulutamine. Oodatakse väliskülalisi, pidutuju lisab Mooste Rahvamuusikakool ning laulu lööb Lüü-Türr.

Müügil on Maavalla sirvikalendri 40. kujunduselt uuendatud ning sisulttäiendatud ja parandatud juubeliväljaanne ning Ahto Kaasiku uus raamat „Pühapaikade teejuht“.

Ajalooliste looduslike pühapaikade jäädvustamiseks ning tutvustamiseks mõeldud Hiite kuvavõistlus toimus tänavu kümnendat korda. Peaauhinna sai Margus Vilisoo foto eest „Taevane sügavik jääkirme all“ Saaremaa Kaali küla Pühajärvest. Uurali rahvaste auhinna sai udmurt
Nikolai Anisimov pildi eest „Eru karon – poiste meesteks vastuvõtmise püha“. Veel jagati 17 eriauhinda.

Jätka lugemist »

Kadett Madis Pärnpuu kutse sõjakooli

Esmaspäeval tegid Sindi gümnaasiumi 11. klass ja Sindi ajalooklubi ühiskülastuse Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustesse (KVÜÕA).

Sindi gümnaasiumi 11 klassi ja Sindi ajalooklubi ühiskülastus Kaitseväe Ühendatud Õppeasutusse Foto Urmas Saard

Sindi gümnaasiumi 11. klassi ja Sindi ajalooklubi ühiskülastus Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustesse. Foto: Urmas Saard

Reisi korraldaja oli kooli direktor Ain Keerup, kellele hoonesse sisenemine tuletas meelde tema enda tudengi aega omaaegses EPA-s. Vanemad inimesed mäletavad hoone ees seisnud Leninit. Aga alates 2014. a jõulukuust ilmestavad Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste peahoone esist platsi kaks 105- millimeetrist haubitsat.

Kaasas oli Salmar Saar, kes hakkab uuest aastast reisil olnud õpilastele riigikaitset õpetama. Kolm aastat tagasi oli Kaitseliidu Pärnumaa malevasse kuuluv Salmar Saar 31-aastane, kui sama hoone saalis kuulutati enne Eesti Vabariigi aastapäeva välja 2013. aasta kaitseliitlase aunimetus mehele, keda nimetati karismaatiliseks juhiks. „Oma oskusega inimesi kaasa tõmmata ja juhtida on Salmar olnud see katalüsaator, kes toonud noored tänavalt ja kodudest arvutite tagant Kaitseliidu ridadesse metsalaagritesse, varitsustesse ja rännakutele,“ öeldi toona tema kohta. „Eduka üksuse tõmbab käima karismaatiline juht, seda ei saa teha käsu korras, ilma särata,“ ütlevad need, kes teda tunnevad. Neid sõnu kinnitab ka Kiki Pärnpuu, Sindi muuseumi töötaja ja ajalooklubi innukas liige. Kuidas ta seda teab? Aga seepärast, et Kiki poeg, Sindi gümnaasiumi vilistlane Madis Pärnpuu õpib kolmandat aastat Taara linna Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes.

Jätka lugemist »

Contra jookseb Eduards Veidenbaumsi mälestuseks

Luuletaja ja läti keelest tõlkija Contra jookseb läti luuleklassiku Eduards Veidenbaumsi 150. juubeli puhul tema Tartu kodust kuni luuletaja majamuuseumini Lätis Kalāčis, mis asub Volmari ja Võnnu vahel.

Contra-alias-Margus-Konnula Foto Urmas SaardContra stardib Tartus reedel, 29. septembril kell 10 hommikul Tähtvere 1 (ehk Techlferstrasse 1) juurest, kus Veidenbaums elas suurema osa ülikoolis tudeerimise ajast.

150 kuni 160 kilomeetrise vahemaa plaanib ta läbida ilma pikemalt puhkamata. Arvatav kohalejõudmise aeg jääb järgmisel päeva õhtusse, kella 20-22 paiku.

Just Eduards Veidenbaumsi luule tõi Contra läti keele juurde ja Veidenbaumsi luuleraamatu “Mind ärge lugege” eest sai ta Eesti ja Läti välisministeeriumite vahelise tõlkeauhinna.

 

 

 

 

 

 

 

Pildil Contra alias Margus Konnula Pärnus 2014. a Kahe Silla jooksu eelsoojendusel. Foto: Urmas Saard →

Riigivanemaid mälestatakse tänavu Tartus

MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi, EELK Konsistooriumi ja Tartu Linnavalitsuse korraldusel mälestatakse vastupanuvõitluse päeval, 22. septembril algusega kell 13.15 Tartu Pauluse kirikus Eesti riigivanemaid.

Vastupanuvõitluse päeva tähistamine Tallinnas algab kell 9 mälestushetkega Vabadussõja võidusamba juures Foto Urmas Saard

Vastupanuvõitluse päeva tähistamine Tallinnas algab kell 9 mälestushetkega Vabadussõja võidusamba juures. Foto: Urmas Saard

Riigipeade auks süütab 16 küünalt EELK piiskop Joel Luhamets. Koos piiskopiga teenib koguduse õpetaja Kristjan Luhamets. Päevakohase kõne peab Konstantin Pätsi Muuseumi esimees Trivimi Velliste.

Tegemist on üheteistkümnenda riigivanemate mälestusteenistusega alates aastast 2006. Varem on samal kuupäeval süüdatud 16 küünalt Tallinnas Piiskoplikus Toomkirikus, Pühavaimu kirikus, Tartu Jaani, Narva Aleksandri, Pärnu Eliisabeti, Viljandi Jaani, Kuressaare Laurentiuse, Haapsalu Toomkirikus, Paide Püha Risti ja Rakvere Kolmainu kirikus.

Vastupanuvõitluse päeva tähistamine Tallinnas algab kell 9 mälestushetkega Vabadussõja võidusamba juures. Kell 9.30 asetatakse lillekimbud ja küünlad Otto Tiefi ja Arnold Susi haudadele ning nende võitluskaaslaste mälestuskivi juurde Metsakalmistul. Sõna võtavad sotsiaalkaitseminister Kaia Iva ja korp! Rotalia liige Georg Kirsberg.

Tartu saab ujuva ristimismaja

Täna avatakse ja pühitsetakse sisse Tartus Ujula tänaval Lodjakoja kõrval EKA sisearhitektuuri osakonna esmakursuslaste ehitatud unikaalne ujuv ristimismaja.

Tartu ristimismaja ehitus Foto Hannes Praks

Tartu ristimismaja ehitus. Foto: Hannes Praks

Ristimismaja idee sündis soovist seada tudengitele ülesandeks objekt, mis ei oleks järjekordne “põnev” puitinstallatsioon, vaid looks lisaväärtust läbi tugevate traditsiooniliste piirangute. 24 ruutmeetri suurune hoone vastab kõikidele Eesti Apostliku Õigeusu kiriku ristimisrituaali vajadustele ning seda jääb edaspidi kasutama Tartu Pühade Aleksandrite kirik. Tartlased saavad ujuvat hoonet ka edaspidi sealsamas Lodjakoja kõrval imetleda. Ebatavalise objekti ehitamist juhendas juunis toimunud töötoa käigus tuntud Soome arhitekt Sami Rintala, kes tuli Eestisse EKA sisearhitektuuri osakonna kutsel.

Ristimismaja kerkis sisearhitektuuri osakonna esmakursuslastele mõeldud vabaaine “Sakraalruum” käigus. Õpituba kestis kõigest viis päeva ning intensiivne protsess algas tudengitele õigeusu sakraalruumide ja sümboolika põhiteadmiste omandamisega. Koos juhendajatega analüüsiti ristimisprotsessi tehnilist ja tähenduslikku poolt, kuulati loenguid ja uuriti liturgia elemente. Kuna ristimismaja taheti algusest peale ehitada veepinnal ujuvana, siis õppisid tudengid tundma ka ujuva puitkonstruktsiooni tehnilisi põhimõtteid; kuna objekt ehitati algusest lõpuni ise valmis, siis said kõik esmakursuslased kätte elementaarsed oskused ehituspuusepa ja sepatöö valdkonnas.

Jätka lugemist »

Eesti ratastooli line-tantsijad maailma parimad

Käesolev aasta algas Liberecis nädalapäevad kestnud tantsu maailmameistrivõistlustega „11th WCDF World Championships“, milles osales Eestist viis line-tantsijat, neist kaks ratastooli võistlusklassis.

Võidukad eestlased Liberecis Foto pressisõnumiga

Võidukad eestlased Liberecis. Foto: pressisõnumiga

Maailmameistrivõistlustele pääsemiseks pidid võistlejad osalema eelmise võistlusaasta jooksul vähemalt kolmel kvalifikatsioonivõistlusel, ratastoolis tantsijad vähemalt kahel.

Väga hästi läks ratastoolis tantsijatel. Margit Kasemets (Tallinn) võitis esikoha võistlusklassis Line Classic Wheelchair Manual. Võistlusklassis Line Classic Wheelchair Electric võitis Meelis Luks (Kaiu) samuti esikoha. Ratastooli linetantsu võistlusklass nimetati WCDF-i (World Country Dance Federation) ametlikuks võistlusklass 2012. aasta jaanuaris. Margit Kasemets ja Meelis Luks said esimese rahvusvahelise võistluskogemuse 2012. aasta oktoobris Trakai linnas toimunud Leedu II Lahtisel meistrivõistlusel kantri- ja westerntantsus. Tegemist oli ühega MM-i eeletapist. Siis saavutas Kasemets teise ja Luks kolmanda koha.

Mõlema eduka esineja treener on line-tantsu, nii ratastoolidega kui ilma, Eestisse toonud Kaie Seger. Tema sõidutas oma tantsijad Tšehhimaale Libereci linna ja tõi nad väärtuslike medalitega ka koju tagasi. „Mulle ei antud ühtegi medalit, sest autojuhtide medaleid seekord välja ei jagatud,“ kirjutas Seger naljatades facebooki seinale.

Edukalt võistlesid ka kõik kolm ülejäänud võistlejat. Katrin Rõõmus (Kohtla-Järve) – Line Classic Silver Novice Female – II koht; Ere Sinikalda (Tartu) – Line Classic Diamond Intermediate Female – III koht; Marika Raik (Maidla) – Line Classic Diamond Novice Female – V koht.

Urmas Saard

Päev kaunis Tartus

Kolmapäeval Tartut külastades soovisin, et lumeta musta maad valgustaks pilvitus taevas särav päike. Kuigi linnale lähenedes näis lootus asjatuna, osutusid kahtlusevarjud petlikuks.

Tartu Foto Urmas Saard

Tartu. Foto: Urmas Saard

Kui ERM-i sisenedes vilksatas päike tumeda taeva väheste pilude vahelt mõned üksikud hetked, siis mälukeskusest väljudes suunas madalale laskunud päike oma silmipimestava valguse jalutajale otse näkku.

Tallinn on Pärnule kilomeetritelt lähem, ajaliselt asub aga oluliselt veelgi lähemal, kui Tartu. Pealegi on Tallinn pealinn ja seepärast ikka sinnapoole asja palju rohkem. Kuid iga kord Tartut külastades leian, et sinna oleks põhjust minna palju sagedamini, kui hädapärased vajadused seda nõuavad. Kasvõi sellepärast, et kiirustamata jalutada, nautida tänavatel kõndimist, peatuda monumentide juures või lihtsalt märgata tartlaste tegemisi.

Sammusin mööda Roosi tänavat Raadilt alla, päris sageli selg ees. Sest nii ei paistnud päike silma ja madalalt suunatud valgus muutis vaate tänavale huvitavamaks. Pärast suvist remonti naudin Roosi tänaval jalutamist.

Jätka lugemist »

Sindi õpetajad Eesti Rahva Muuseumis

Süütalastepäeval külastasid Sindi gümnaasiumi õpetajad Eesti Rahva Muuseumi uut hoonet, kus Tiiu Koovit andis põnevalt esitatud jutupõimikuga põgusa ülevaate rahvusliku mäluasutuse museaalidest.

Eesti Rahva Muuseum Foto Urmas Saard

Eesti Rahva Muuseum. Foto: Urmas Saard

Püsiekspositsioonidega tutvumine algas Jakob Hurda büsti juurest. „Milline oli teie viimane kokkupuude Hurdaga?“ Giid ei pidanud vastust pikalt ootama. Enamike mälus meenus Hurt kümnekroonisel, mis kadus käibelt jäädavalt juba kuus aastat tagasi, kui euro tuli 1. jaanuaril 2011 ametliku ja ainsa maksevahendina Eestis kasutusele.

Miks püüab esimesena just Hurda büst muuseumisse siseneja tähelepanu? Hurt sündis Põlvamaal 1839. a suvel ja suri 1907. a jaanuaris Peterburis. Saanud erilist ärgitust „Kalevipojast“ ja oma kodupaigast Himmaste külast, alustas ta 1860. aastal eesti rahvaluule kogumisega. Hurt õhutas luule kogumise kaastööle umbes 1400 inimest nii Eestist kui Venemaalt. Erinevatest žanritest rahvaluule kogumise kõrval kogunes suurel hulgal kõikvõimalikke etnograafilise väärtusega esemeid.

Nõu ja teoga tuli appi Oskar Kallas, kes alustas Hurda surma aastal Eesti Rahva Muuseumi asutamist ja juba paar aastat hiljem saigi loodud vaimse ja esemelise kultuuripärandi säilitamise, eksponeerimise ning uurimise tarbeks väga vajalik mäluasutus.

Jätka lugemist »

Tartu Mart Reiniku kool kogus
raskelt haigele poisile 1710 eurot

Tartu poisi Eiko abistamiseks kogus Tartu Mart Reiniku kool tänavu 1710 eurot. Foto: erakogu.

Tartu poisi Eiko abistamiseks kogus Tartu Mart Reiniku kool tänavu 1710 eurot. Foto: erakogu.

Tartu Mart Reiniku kooli õpilased ja õpetajad kogusid kooli tänavuse jõuluheateo kampaania raames annetusi üheksa-aastasele Tartu poisile Eikole, kes vajab oma haruldase haiguse tõttu ravitoidusegu. Kokku koguti kahe nädala jooksul 1710 eurot.

5.-16. detsembrini kutsusid kampaania korraldajad üles iga koolipere liiget andma oma väikest panust Eiko toetuseks.

“Meie eesmärk oli, et igaüks panustaks vähemalt ühe euro,” räägib aktsiooni üks eestvedajatest, ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Karolina Antons. “Soovisime pigem kaasata võimalikult paljusid ega seadnud esikohale suurt annetussummat.”

Tänavune jõuluheategu sooviti teha mõnele Tartu lapsele, kes ühise kodulinna kaudu võiks kooliperet kõnetada ning kelle lugu silmi avada ja natuke ka õpetada. Selle lapse leidmiseks pöörduti Tartu ülikooli kliinikumi lastefondi poole ning 9-aastase Tartu poisi Eiko näol leitigi sobiv abivajaja.

“Lastefond oli kohe väga koostöövalmis ja soovitas meile kaht Tartu last, keda nad hetkel toetavad. Eiko lugu tundus õpilastele mõistetavam ja ehk ka veidi enam mõtlemapanev, mistõttu otsustasime just teda aidata,” selgitab Antons.

Kahe nädala jooksul kogusidki kõik 38 klassikomplekti omakeskis ja erinevatel viisidel Eiko toetuseks annetusi ning kampaania lõpus koguti need kokku. Suur roll oli klassijuhatajatel, kes sõnumit oma klassi laste ja ka lapsevanemate seas levitasid. Samuti joonistasid lapsed Eikole jõulukaarte, et edastada ka oma head soovid.

Jätka lugemist »

HackMotion ja Hairvel ühed Prototroni edukaimad

Prototroni ideekonkursil jõudsid võitjate sekka ja rahastuseni kaks ideed Lõuna-Eestist.

Prototroni võitjad 2016

Prototroni võitjad 2016

Rahastu Prototron kuulutas välja sügisese ideekonkursi võitjad ja rahastuse saajad – kokku kuus meeskonda, kellest kaks on pärit Lõuna-Eestist. Erakordselt tugevate ideedega taotlusvooru parimate sekka jõudsid Tartust ja Tartumaalt pärit meeskonnad HackMotion ja Hairvel, kes mõlemad pälvisid Prototronilt 7000 euro suuruse rahastuse. Kagu-Eestist ainsana finaali jõudnud Sofable meeskond jäi küll rahastuseta, kuid pälvis Prototroni ideekonkursi eestvedajate tunnustuse kui hästi kohanduv ja arenev idee.

Prototroni tegevjuht Jana Pavlenkova ütles, et kuue parima sekka jõudnud ning rahastuse pälvinud kaks ideed Lõuna-Eestist on väga head ja suure potentsiaaliga. “Sel korral panime ideekonkursi korraldamisel rohkem rõhku piirkondade kaasamisele ning oleme tulemustega kokkuvõttes väga rahul, sest lausa kolmandik ideid tuli väljastpoolt Tallinna ja kolmandik rahastuse võitnud ideedest pärineb Lõuna-Eestist,” rääkis Pavlenkova.

Jätka lugemist »

Prototroni ideekonkursi TOP10-sse valiti viis ideed Lõuna- ja Kagu-Eestist

Rahastu Prototron sügisene ideekonkurss hakkab jõudma lõpule – äsja selgusid kümme paremat meeskonda, kelle seast valitakse detsembri alguses võitjad.

Drooni lennuks ettevalmistamine Foto Urmas Saard

Avionica arendab standarditele vastavat transponderit, mis võimaldab droonide lennutajatel edastada lennuametile drooni asukoha, et seeläbi lihtsustada lennuloa saamist ja tõhustada lennuruumi ohutust. Pilt illustratiivne. Foto: Urmas Saard

Konkurents TOP10-sse pääsemiseks oli väga tugev. Sel korral ideekonkursi fookuses olnud Lõuna- ja Kagu-Eesti meeskondadel on läinud hästi, sest lausa pooled viimasesse hindamisetappi jõudnutest on pärit sellest piirkonnast.

Prototroni tegevjuht Jana Pavlenkova ütles, et esikümnesse jõudnud ideede põhjal võib ideekonkursi tulemustega igati rahule jääda. “Tänavu soovisime esmakordselt kaasata ideekonkursil osalema aktiivseid inimesi väljastpoolt Tallinna ja tulemus on käes – pooled TOP10 meeskondadest on tulnud regioonidest,” väljendas Pavlenkova heameelt. “Prototroni pakutavad võimalused on jõudnud Tallinna piiridest välja ja pealinna tiimidel on nüüd senisest tugevam konkurents. Kavatseme Prototroni haaret veelgi laiendada.”

Prototroni ideekonkursi TOP10 hulka jõudsid viis ideed Tartust ja Tartumaalt (Degritter, HackMotion, Hairvel, VitaBug) ning üks idee Põlvamaalt (Sofable). Kogu esikümme on järgnev:

Avionica – arendab standarditele vastavat transponderit, mis võimaldab droonide lennutajatel edastada lennuametile drooni asukoha, et seeläbi lihtsustada lennuloa saamist ja tõhustada lennuruumi ohutust.

Jätka lugemist »

Sindi noored käisid õppereisil Tartus

Sindi gümnaasiumi meediaõppe valikuga gümnasistid tutvusid põhjalikumalt Eesti Rahva Muuseumi (ERM) ja Vanemuise teatriga mitte üksnes meelahutuse eesmärgil, vaid ühendasid meeldivad elamused uudisnupu koostamise harjutustega.

Eesti Rahva Muuseum Raadil Foto Urmas Saard

Eesti Rahva Muuseum Raadil. Foto: Urmas Saard

ERMi ja Vanemuise teatrit külastas Sindi gümnaasiumi meediaõppega 10. a klass eelmise nädala neljapäeval, 13. oktoobril.

Ajaleheuudiste ja telepildi vahendusel olid õpilased hästi teadlikud ERMi uuest hoonest. Tartusse teele asudes peeti väljasõitu üheks tavaliseks ekskursiooniks, millest erilisi üllatusi ei osatud oodata. Ekslikuks osutus arvamine, et ERM paikneb kesklinnast kusagil ääretult eemal. Tegelikult asub vähem kui poole tunni pikkuse jalutusteekonna kaugusel. Kohale jõudes ületas ERMi nägemine mitmeid kordi varajasemat kujutlust.

Hiigelhoonesse jõudes pildistati ühena esimestest väljapanekutest Jakob Hurda büsti. Pileti kätte saamise järel laskuti korrus allapoole garderoobi. Giidi jutustusi kuulates liiguti ajas tänapäevast minevikku. Võimalik olnuks alustada ka minevikust ja tulla tagasi tänasesse päeva. ERM on Läänemeremaade suurim ja moodsaim muuseum, mis avas külastajatele uksed oktoobri esimesel päeval.

Jätka lugemist »

Tõnis Lukas: Raadil valmis eesti rahva enesekindluse varaait

Mihklipäeval Eesti Rahva Muuseumi hoone avamisel viibinud arhitektid Dan Dorell, Tsuyoshi Tane ja Lina Ghotmeh hindavad Raadit ilmestavat arhitektuurilist teostust väga õnnestunud lõpptulemuseks.

ERMi arhitektid Dan Dorell, Tsuyoshi Tane ja Lina Ghotmeh Foto Urmas Saard

ERMi arhitektid Dan Dorell, Tsuyoshi Tane ja Lina Ghotmeh. Foto: Urmas Saard

Kui 2006. a jaanuaris jagunesid märgusõnaga “Memory Field” võistlustöö võitjaks tunnistamisel 8-liikmelise žürii hääled viis kolme vastu, siis tänavu kevadel tunnistati mainekal AFEXi arhitektuurivõistlusel täiesti üksmeelselt ERMi uus hoone peaauhinna väriliseks. AFEX tunnustab ja toetab Prantsusmaalt eemal tegutsevaid arhitekte. Kümne silmapaistva ehitise hulgast pälvisid erilise heakskiidu Itaalia päritolu arhitekt Dan Dorell, jaapanlane Tsuyoshi Tane ja liibanonlane Lina Ghotmeh. Arhitektid on oma loomingu valmimisel silma peal hoides käinud Raadil üle poolesaja korra. Eilne külastus aga oli nende jaoks juba eriline pidupäev.

Ajakirjanikega kohtumisel meenutasid nad uuesti oma lähtekohti, kui asusid Tartu linna piirile kavandama kirde-edela suunalist hoonestusala, mis Raadi järve ületades asetab kogu hiigelrajatise põnevalt liigendatuna ümbritsevasse keskkonda. Arhitektid pidasid oluliseks säilitada ka märki poole sajandi pikkusest okupatsiooniajast. Selleks on omaaegne lennurada, mis samal teljel asudes muutub ruumiliselt ja mõttelises ajas madala tõusuga pikaks hooneks, kus lisaks paljudele tarvilikele ruumidele on väljapanekute tarvis eraldatud ca 6000 ruutmeetrit näitusepinda.

Jätka lugemist »

Tulekul on konverents “Regilaulu seitse nahka: vaateid regilaulule mitmest küljest”

Konverents “Regilaulu seitse nahka: vaateid regilaulule mitmest küljest” toimub 30. novembril  ja 1. detsembril Tartus Eesti kirjandusmuuseumis.

Regilaul on jäänud uurijate jaoks mitmeski mõttes mõistatuseks. Kuivõrd regilaule hakati kirja panema juba hoogsalt moderniseeruvas ja kirjakultuuristuvas ühiskonnas ja keskenduti eelkõige tekstide jäädvustamisele, on meie teadmised nende tähenduse ja kasutamise kohta suulise kultuuri nähtusena üsna fragmentaarsed. Folkloristid on proovinud meieni jõudnud teadmistekogumit ja pärimusekillukesi üha uuesti ja erinevatest vaatenurkadest analüüsida, et jõuda parema arusaamiseni regilaulu omaaegsest toimimisest ühiskonnas, aga ka sellest, millistest ideedest ja eesmärkidest lähtuvalt laule koguti ning milleks ja kellele need on vajalikud tänapäeva ühiskonnas.

Konverentsil osalejaid kutsutakse arutlema regilauluga seotud teemadel ja esitama uusi lennukaid hüpoteese! Ärgituseks olgu siin välja pakutud mõned teemavaldkonnad, kuid nii nagu alati, on oodatud ettekanded ka muudel regilauluga seotud teemadel.

Kui vana on regilaul? Regilaulu erinevate eluperioodide üle on palju vaieldud, kuid regilaulu tekkimise ja vanuse kohta on arvamust avaldanud vähesed uurijad. Kas regilaulu vanust saab üldse määrata või on see kogunud endasse mõtteid ja uskumusi aegade algusest peale? Jätka lugemist »

Piltuudis 43 päeva enne Eesti Rahva Muuseumi avamist

ERMi kodulehe külastaja näeb vähenevate päevade hulka, mis on jäänud Eesti suurima ja maailma ühe ainulaadseima muuseumi avamiseni. Peatselt näeb seda mäluasutust juba kogu täiuses.

ERM Roosi tänavalt vaadatuna 43 päeva enne avamist Foto Urmas Saard

ERM Roosi tänavalt vaadatuna 43 päeva enne avamist. Foto: Urmas Saard

Lühem vahemaa Raekoja platsilt ERMi on umbes 1,9 km. Narva maantee ja Muuseumi tee vahelist lõiku ühendav Roosi tänav on saamas täiesti uueks. Umbes pool sellest on enamvähem korras ja alates Puiestee tänavast saab juba mööda laia betoonplaatidega kaetud kõnniteed jalutada 1. oktoobril külalistele avatava ERMi juurde.

Sinakas hall sein paistab juba kaugelt kätte ja paljudele tuleb isegi üllatusena, et vähem kui poole tunniga, olenevalt muidugi sammu pikkusest ja kiirusest, jõuab keskaegselt platsilt linna serval asuvasse ülimalt modernsesse ja mõõtmetelt hiigelsuurde hoonesse, millel pikkust 355,8 meetrit. Võibolla tekitab hoone pikkuse kõrvutamine mõnede vertikaalrajatistega teatava võrdluspildi, et paremini aduda mõõtmeid. Eifeli kõrgus koos antennitipuga on 324, Tallinna teletorn kümmekond meetrit vähem. Aga hoone mahtu iseloomustavad veel mõned mõõdud: laius 71,7 meetrit, kõrgeim punkt on 15,3 meetrit ja hoone madalaim punkt jääb teises otsas 2,4 meetrile.

Jätka lugemist »

Tartu Loodusfestivalil märkas linnaloodust üle 2000 inimese

Tänavu teist korda toimunud Tartu Loodusfestivalil märkas linnaloodust ja selle elurikkust enam kui 2000 inimest. Festivalil uuriti nii kesklinna uldprogramm_punalutikas2_0parkides elavaid liike, Emajõega seotud loodust kui ka õpiti vikatiga heina niitma.

29. juunist kuni 2. juulini toimunud linnaloodusele pühendatud festivali kavas olid mitmesugused õpitoad, loodusretked ning muud tegevused. Tartu kesklinna pargis aset leidnud avapäeval osales hinnanguliselt 1500 inimest. Populaarsed olid ka veeretked Emajõel ning geoloogiaretk Toomemäel.

Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed korraldas festivali avapäeval, 29. juunil esimest korda Eestis ettevõtmise Mini-BioBlitz. Huvilised tegid viie tunni jooksul Emajõe-äärsetel rohealadel Võidu sillast kuni Supilinna tiigi ja Lodjakojani ning Toomemäel vastavate nutirakenduste või fotokaamera abil loodusvaatlusi ning spetsialistid aitasid määrata vaadeldud liike. Mini-BioBlitzil osales 24 inimest, kes tegid kokku 333 loodusvaatlust. Vaatlusalal märgati 239 liiki, enim jäid silma linavästrik, sinikael-part, kimalased ja raudrohi.
Jätka lugemist »

Raadil mälestatakse Jaan Tõnissoni

2. juulil 1941 mõisteti NKVD sisevanglas Jaan Tõnissoni üle „kohut“. Kui Vene vägi 1941. aasta suvel Eestist lahkus, leiti vanglast Jaan Tõnissoni kohver. 4. juulil evakueeritud vangide nimekirjast oli ta nimi maha tõmmatud.

Jaan Tõnissoni mälestamine 2012 a 3 juulil Tartus Foto Peeter Talvar

Jaan Tõnissoni mälestamine 2012. a 3. juulil Tartus. Foto: Peeter Talvar

3. juuli keskpäevaks ootab MTÜ Jaan Tõnissoni Selts rahvast Tartu Raadi kalmistule Tõnissonide suguvõsa hauaplatsile, et mälestada Jaan Tõnissoni. Kalmistul kõnelevad EELK Tartu Peetri koguduse õpetaja Ants Tooming ja Euroopa parlamendi saadik Tunne Kelam. Sissejuhatuse teeb Tõnissoni seltsi abiesimees Trivimi Velliste.

Koledast ja julmast 1941. aasta suvest möödub seitsekümmend viis aastat. Need inimesed, kes selles suves elasid, nägid elu ja maailma kiiret muutumist, sest üksteise otsa kuhjusid nõukogude võimu julmusest kantud juuniküüditamine, suurriikide salakavalad ja inimlikkust eitavad plaanid ning puhkenud maailmasõda. Inimesed kadusid ning kuigi nende lähedased ootasid nende tagasitulekut veel aastakümneid, ei tulnud paljud neist enam kunagi, tõdeb Tõnissoni seltsi esimees Krista Aru.

Viimased kindlad teated Jaan Tõnissonist, kahekordsest riigivanemast ja Riigikogu esimehest, ajalehe Postimees omanikust ja väljaandjast, Tartu Ülikooli ühistegevuse professorist, pärinevad 1941. aasta 2. juulist. Sel päeval määrati Jaan Tõnissonile, kes oli vangistatud juba ööl vastu 13. detsembrit 1940, NKVD vägede Balti ringkonna sõjatribunali diviisijuristi Andrian Gorjatšovi eesistumisel kõrgeim karistusmäär – mahalaskmine.

Jätka lugemist »

Tudengid hakkavad jõusaalis elektrit tootma

Homme, 8. juunil kell 15 avatakse Tartu Ülikooli Akadeemilises Spordiklubis keskkonnasõbralik jõusaal tudengitele. Tegemist on Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) tudengite energia- ja negavatt-textressursisäästukonkursi Negavatt möödunud aasta kolmanda koha saavutanud projektiga, mis nüüd täies mahus ellu viiakse.

Spordiklubisse on paigaldatud kümme elektrit tootvat jalgratast, mis on tudengitele kasutamiseks tasuta. „Ühe rattaga toodetud energiaga saab põlema panna 20-LED lampi, sellest piisab omakorda mitme kahetoalise korteri valgustamiseks“, selgitab rataste funktsiooni projekti üks eestvedajatest ja TÜ tudeng Märt Roosaar. „Jõusaalis plaanime energia ära kasutada valgustuseks.“

KIKi juhatuse liikme Lauri Tammiste sõnul on hea meel näha, et Negavati ideed saavad järjekordselt teoks. „Loodame, et nähes ja kasutades uusi keskkonnasõbralikke jalgrattaid, hakkavad tudengitel peas idanema uued nutikad energia- või ressursisäästumõtted, millega ise tulevikus konkursile tulla.“ Jätka lugemist »

Aasta vanemuislasteks valiti
Kärt Tammjärv ja Liis Noorkõiv

Eelmisel nädalavahetusel toimunud Vanemuise kolleegipreemiate peol pärjati aasta vanemuislasteks draamanäitleja Kärt Tammjärv ja vastuvõtusekretär Liis Noorkõiv.

Lisaks kolleegide tunnustusele ja aasta vanemuislase tiitlit kinnitavale aukirjale said mõlemad laureaadid graveeringuga hinnalise käekella ning puhkusepaketi Riiga.

Aasta vanemuislast valiti kolmeteistkümnendat aastat, valimine toimus kahes kategoorias: üks laureaat valiti lavajõudude seast, teine nende hulgast, kes oma igapäevatöös lavale ei astu. Iga Vanemuise töötaja sai oma arvamust avaldada salajasel hääletusel.

Veel anti välja 22 eriauhinda, mille laureaadid selgusid osakonnasiseste hääletuste tulemusena. Eriauhindade seas olid puhkepaketid erinevais tervisekeskustes, kinkekaardid, kinkekorvid jpm.

Lavajõudude seast pälvisid kolleegide tunnustuse Piret Laurimaa, Heimo Hodanjonok, German Javier Gholami Torres-Pardo, Alo Kurvits, Oliver Timmusk ja Amy Louise Bowring.

Väljaspool lava töötavatest vanemuislastest said eriauhinna Tõnis Järs, Katrin Nigumann, Indrek Ots, Kai Vahter, Mart Visnapuu, Karl Künnapuu, Kai Kihno, Even Poltan, Karina Köörna, Kädi Jakobson, Helje Kollom, Kai Rohejärv, Margus Riimaa, Anne-Ly Soo, Erle Vannus, Kairi Laur.

Lodi Jõmmu sai 10aastaseks

lodi_suurveega_luhtadel_ELS

Lodi Jõmmu suurveega luhtadel. Foto: erakogu

Lodi Jõmmu on esimese kümne aastaga sõidutanud üle 100 000 reisija ehk terve Tartu linna jagu rahvast, viinud kohalikke peresid ja koolilapsi veele kõigis kuues maakonnas, kuhu siseveeteid mööda pääseb.

Jõmmu on kaks korda käinud ka merel ja külastanud Lätit, Rootsit, Soomet ja Venemaad. Kolmel korral on lodi olnud Tartu raekoja platsis jõululodjaks. Jõmmu tänab kõiki reisijaid, toetajaid ja sõpru ning loodab järgmise kümne aastaga vedada juba Tallinna linna jagu rahvast.

Jõmmu ehitamise mõte sündis Emajõe kaldal Supilinnas. Jõe kaldal elades ja seal sagivaid paate-laevu jälgides tekkis noortes huvi ka ise jõele minna ja vaadata, kuhu see jõgi siis välja viib.

Kui Tartu linn eesotsas Andrus Ansipiga oli otsustanud lodjaehitust toetada, panid õla alla ka Euroopa Liit, Tele2 Eesti AS, RMK ja AS A. Le Coq. Jõmmu ehitamine ei läinud lihtsalt, aga õnneks ei teadnud tegijad selle keerukust ette ja õnneks leidus palju sõpru-toetajaid, kes häda korral appi tulid. Jõmmu tänab kõiki ehitajaid, toetajaid ja vabatahtlikke, keda oli rohkem kui 150! Pärast vette sulpsatamist on Jõmmu kõige suuremateks toetajateks olnud aga reisijad, keda esimese 10 aastaga on kogunenud üle 100 000 ehk terve Tartu linna jagu.

Lodi Jõmmu on arhailine puust kaubapurjekas, millesarnased seilasid Peipsil ja Emajõel hansaajast kuni 20. sajandi keskpaigani. Ajalooliste lotjade eeskujul ehitatud Jõmmu on selle omanäolise laevatüübi ainus esindaja maailmas. Jõmmu on 12 m pikk, 8 m lai, kaalub 25 t, purjepinda on 100 m2 ja mast ulatub 14 m kõrgusele veepinnast. Lodi võtab pardale korraga kuni 36 reisijat.Jõmmu 10×10 meetrit puri on ainulaadne väliekraan ja koostöös Kinobussiga toimusid suured rändfestivalid Kinolodi 2007 ja KinobussRongLodi 2008. Koos Kinobussiga õnnestus Jõmmul 2009. a jõuda ka Novgorodi rahvusvahelistele hansapäevadele.

Jätka lugemist »

Tartu Jaani kirikus avati fotograaf Arne Maasiku meremaastike näitus „Vaga vesi“

Näituse plakatAasta eest Tallinna kunstihoones esitletud kõrgetasemeline ja hinnatud näitus jõuab pika teekonna järel Tartusse ning Tartustki saab kevadkuuks merekultuuriaastale väärikas linn. Näitus jääb avatuks mai lõpuni.

Eesti parimaid arhitektuurifotograafe Arne Maasik eksponeerib oma merevaadete näitust „Deep Sea“ Tartus Jaani kirikus, andes näitusele kirikuseintel sootuks teistsuguse vaate ja puudutuse. „Kirikus eksponeeritavad suuremõõtmelised merefotod annavad selles keskkonnas nautimiseks rohkem vaatamis- ja süvenemisruumi, kirikus olev vaikus lubab end mõelda kõikide merevaadete keskmesse ja veel kaugemale,“ ütleb näituse korraldaja Indrek Mustimets.

Põhjamaiste merevaadete näitamine sisemaises keskkonnas ja varasuvises Tartu õhustikus on vaieldamatult Tartu selle aasta foto- ja kultuurisündmus. Arne Maasik on elimineerinud oma fotodelt mis tahes inimtegevuse. Puudub visuaalne reostus, mere enda reostus. Arne Maasiku fotodes ei tõuse esile mitte niivõrd vete vaikne stiihia kui et koloriit, millega oleme siin niivõrd harjunud, et me seda enam ei näe. See kvalifitseerub ilmselt tavaliseks sügavsinine ja selle optilised variatsioonid. Jätka lugemist »