Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

aprill 2019
E T K N R L P
« märts    
1234567
891011121314
15161718192021
22232425262728
2930  

Šoti keilitantsud Tartu tantsuklubis

Šoti keilitantse õpetab huvilistele rahvamuusik Jaagup Kippar, kes seekord on tantsuklubis tantsuõpetaja ning karmoška- ja torupillimängija. Lisaks kõlavad õhtu jooksul Tartu tantsuklubis tavapärased tantsuklubiliste jaoks tuttavad ja tuttavlikud rahvatantsud, mida tavatseti tantsida Eestis ja mujal Euroopas 20. sajandi alguses mitmesugustel küla- ja linnapidudel. Osalema on oodatud kõik õppimisest huvitatud muusikud ja tantsijad.

Šoti keilitantsud Pärnus Nooruse majas 2015. a oktoobris, alumisel pildil Jaagup Kippar. Fotod Urmas Saard

Šoti keilitantsud Pärnus Nooruse majas 2015. a oktoobris, alumisel pildil Jaagup Kippar. Fotod: Urmas Saard

Šoti keilitantsude juurde sattus kodumaisest rahvamuusikust Jaagup Kippar mõneteistkümne aasta eest, kui sel teemal valmivale õpikule oli vaja tantsumuusikat. Selles projektis osalenud muusikud jäid ka edaspidi keilisündmustel mängima ja moodustasid Tallinna Keilibändi. Bändimehed satuvad ise tantsima harva, aga neil seevastu on tundide kaupa põhjus ja võimalus tantsijaid ja nende jalgu jälgida, tantsude ja nende õpetamise üle mõtiskleda ning niimoodi end tantsualaselt üha targemana tunda. 2006. suvelõpul saabuva Šoti teemaõhtu puhul selgus mõni kuu enne etteastet, et teised koos mänginud pillimehed on kaalukatel põhjustel sündmuspaigast kaugel. Plaanitav sündmus taheti aga kindlasti maha pidada. Jaagup mõtles, et mis ei tapa, see teeb tugevamaks, ja arutles, et keiliviise on karmoškaga kergem eest mängida kui seni tuttavama kontrabassiga. Sel põhjusel tassis Jaagup karmoškakasti maakoju kaasa ning harjutas kogu suve igapäevaselt nii, et muusikakooli õpetaja käest võinuks selle eest kiita saada. Meeles mõlkus lihtsalt, et mõne kuu, nädala või lõpuks päeva pärast on tantsijad ringis, tantsujuht ütleb ja näitab sammud ette ning siis on pillimehe kord hoolitseda, et lugu koos püsiks. Püsiski.

Jätka lugemist »

Pärnu väärikad lennutasid Tartus Mitsubishi elektriautot

TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli rahvas on korduvalt Tartus asuva Teaduskeskuse Ahhaa põnevaid atraktsioone ja huviväärseid leiutisi käinud uudistamas. Lustlik reisisaatja Aive ahvatles kõige uudishimulikemaid väärikaid proovima sõiduauto ja keharaskuse vahel toimivat jõuõlga.

Pärnu väärikad lennutasid Tartus Mitsubishi elektriautot Foto Urmas Saard

Pärnu väärikad lennutasid Tartus Mitsubishi elektriautot. Foto: Urmas Saard

Lihtsalt ära seletades võimaldab Ahhaa keskuse ees asuv kangmehhanismi süsteem kanda üle täiendatavat jõudu tõstmiseks. Remondis ja laiendamisel olnud keskus on taas ligemale kaks kuud külastajate päralt ja seda võimalust mindigi kesknädalal ära kasutama. Elektriautot sai lennutada ka aastaid enne remonti. Aga kes polnud varem oma käega proovinud, need võisid ootamatu kerguse tõttu koheselt tasakaalu kaotada ja leida ennast järgmisel silmapilgul upakil või täies pikkuses lausa siruli maas lebamas. Kõik see valmistas väärikatele ütlemata suurt lõbu ja nalja.

Kahes jaos käidi planetaariumis, sest poolsada inimest korraga hoone katusel paiknevasse hõbedase läikega kerasse ei mahu. Terves ilmas ainsana leiduv kerakujuline planetaarium võimaldab vaadelda taevalaotust nii peakohal kui jalge all. Teaduskeskuse planetaariumi giid selgitas, et tolle kera sisemuses kasutatava optilise projektori autor on Jaapani leiutaja. Projektori nimi on Megastar ja tolle seeria projektorid on kantud Guinnessi rekordite raamatusse kui ilmamaa kõige täherikkamad.

Jätka lugemist »

Masingu kooli õpetajad saavad Lastefondi toel baaskoolituse autistlike laste toetamisest

Käesoleval nädalal toimub TÜ Kliinikumi Lastefondi toel Tartu Herbert Masingu koolis TEACCH metoodika koolitus, mida viivad läbi Põhja-Carolina ülikooli TEACCH koolituskeskuse koolitajad, et anda õpetajatele baaskoolitus autismispektri häirega lastele parema õpikeskkonna võimaldamiseks.

Esimese koolituspäeva hommik, Tartu Herbert Masingu Kool

Esimese koolituspäeva hommik, Tartu Herbert Masingu Kool

TEACCH (Treatment and Education of Autistic and related Communication Handicapped Children) metoodika on välja töötatud Põhja-Carolina ülikoolis, kus asub ka peamine TEACCH koolituskeskus. Metoodika eesmärk on luua õpilase ümber terapeutiline õpikeskkond, mis võimaldab ühteviisi arendada nii akadeemilisi kui ka sotsiaalseid toimetulekuoskusi ning iseseisvust. TEACCH programmi kasutatakse väga paljudes riikides tunnustatud programmina autismispektri häirega laste õpetamisel.

TEACCH programmis arvestatakse lapse individuaalseid vajadusi ja omapärasid ning seetõttu on see paindlik ja sobiv just autistlike laste eripäradega toimetulekuks. Tegu on programmiga, mis on juba algselt kavandatud koolitöö ja koolis õppimise toetamiseks, kuid oluline osa metoodikast on ka tihe koostöö spetsialistide ja lapsevanemate vahel. Lisaks on programm kohandatud kommunikatsiooni ja kõne omapäradele, sobides sellega nii normaalse vaimse võimekuse kui ka sügava vaimse mahajäämusega lastele.

Jätka lugemist »

Tartu rahulepingu päev Taaralinnas

„Arras päev kõigile Eesti ajaloohuvilistele,” ütleb ajaloolane Aldo Kals, kes osales küünlapäeval koos sajakonna inimesega Tartus Vanemuise tn. 35 Rahumaja juures toimunud ajalooüritusel. „Isegi pakane andis järele ja kinkis meile pehme, koguni lörtsise, hilisõhtul aga kerge lumesajuga imeilusa talveilma,” kirjeldab Kals.

Ajaloolise Petseri maakonna lipp Rahumaja juures. 2.02.2019. Foto Ain Väli

Ajaloolise Petseri maakonna lipp Rahumaja juures. 2.02.2019. Foto: Ain Väli

Kohalviibinu sõnul tuli kohale viimaste aastate suurim rahvahulk. Märkamatuks ei jäänud Petseri maakonna rohe-valge lipp leelo sümboli sinise kandle kujutisega. Petseri kloostri kellamäng kutsus inimesi lähemale ja siis kõlas pidulikult hümn, mida paljapäi kuulati. Magnetlindilt kõlasid näitleja Raimo Aasa ilukõneliselt loetud Tartu rahulepingut ülistavad kirjaread. Poska gümnaasium kostitas osavõtjaid kuuma teega. „Rahvakogunemise peakorraldaja Rein Koch kinkis koolile 50 eksemplari faksiimilekoopiat Tartu rahulepingu terviktekstist, mis tänuga vastu võeti,” vahendab Kals, kes paljude teiste sõnavõtjate hulgas samuti lühidalt kõneles ja ette loetud teksti Külauudistele saadetud ülevaatliku loo juurde lisas.

Kals juhtis kuulajate tähelepanu olulistele daatumitele ajalooraamatus.

Täpselt 200 aastat tagasi astus tsaaririigi Liivimaa kubermang Euroopa õigusruumile tubli sammu lähemale. Nimelt kaotati 1819. aastal Lõuna-Eestis ja Põhja-Lätis pärisorjus! Ka oli see aasta Eesti rahvusliku suurmehe Johann Voldemar Jannseni sünniaasta.

Jätka lugemist »

Merlin Grosberg: kolm metskitse lumisel maastikul

Merlin Grosberg saatis täna Külauudiste infoveskile ülesvõtte väga kaunist talvisest loodusest, taamal näeb kolme kitse.

Kolm metskitse lumisel maastikul. Jaanuar 2019. Foto Merlin Grosberg

Kolm metskitse lumisel maastikul. Jaanuar 2019. Foto: Merlin Grosberg

„Saadan pildi, mille tegin Ilmatsalu matkaraja juures, kus nägin kolme kitse. Ilusalt lumine pilt kolme kitsega! Oli tõeliselt tore kohtumine ning üllatuseks sain ka kaamera peale,” kirjutab Grosberg ja lisab pildi pealkirjaks „Kolm metskitse lumisel maastikul. Jaanuar 2019”

Vesterbacka ja Laansoo Jr. arutasid Tartus Pakri ühendamist FineEst tunneliga

Emajõelinnas toimunud Baltikumi suurimal ärifestivalil sTARTUp Day 2019 arutasid FinEst tunneli ühendamist Pakriga Tallinna-Helsingi tunneliprojekti eestvedaja Peter Vesterbacka ning Pakri Teadus- ja Tööstuspargi tegevjuht Enn Laansoo Jr.

Enn Laansoo Jr. ja Peter Vesterbacka. Foto Aldo Luud

Enn Laansoo Jr. ja Peter Vesterbacka. Foto: Aldo Luud

Ühisrahastus on hea võimalus luua kogukonnatunnet

sTARTUp Day raames toimunud arutelul nentis Laansoo Jr. naljatledes, et sooviks praegu olla Vesterbacka nahas, sest uue visiooni arendamise asemel peab Laansoo Jr. täna enda oma juba realiseerima Pakri poolsaarel asuva tööstuslinnaku näol. Arutelu käigus tõstatati ka küsimus Pakri tööstuslinnaku ühendamise võimalikkusest Tallinn-Helsingi tunneliga.

„Kui Pakri Teadus- ja Tööstuspargi projekti käivitasime, siis esimesed neli aastat ei uskunud sellesse keegi. Järgmised neli aastat kuulsime, et selline kontseptsioon on küll võimalik, aga teie liiga väikesed, et realiseerimist finantseerida. Nüüd on meil aga ajaline surve projekti realiseerida, et mitte aega kaotada,“ rääkis Pakri Teadus- ja Tööstuspargi tegevjuht Enn Laansoo Jr.

“Ma mõistan, et aeg on raha, sest ka konkurendid mõistavad üha enam, et läbimõeldud taastuvenergialahendus tõstab märkimisväärselt tööstus- ja teaduspargi atraktiivsust,” lisas Laansoo Jr. Pakri Teadus- ja Tööstuspark laiub Pakri poolsaarel 65-hektarilisel alal ning selle eesmärgiks on kasvada aastaks 2020 Põhja-Euroopa suurimaks rohetehnoloogia kompetentsikeskuseks.

Jätka lugemist »

Petserimaa lipp Tartu tänavatel

Laupäeval, 1. detsembril tähistas eestikeelne Tartu Ülikool oma 99. sünnipäeva tavakohase tõrvikurongkäiguga. Vanemuise tänava 46 õppehoone juurest kogunesid trummipõrina saatel uhkete lippude alla üliõpilaskorporatsioonide ja –seltside liikmed, lisaks akadeemiline kaitseliit, ülikooli taidluskollektiivid ja nende sappa ka mõned vilistlased.

Petserimaa lipuga Tartus Vanemuise tänaval. Foto Edgar Saar

Petserimaa lipuga Tartus Vanemuise tänaval. Foto: Edgar Saar

Nende ees sammus Seto Kuningriigi sootska Paul Hagu plakatiga, mis tänas Petserimaa üliõpilaskonna nimel Tartu Ülikooli kõrghariduse eest! Kuna sel aastal oli rahvusvahelise tuntusega Petserimaa Vilo valla Alaotsa küla Piiri talust pärit mikrobioloogi, veterinaariadoktori Teodor Kõivastiku 110. sünniaasta, siis oli pandud just tema kõigi nimel suurkooli mõtteliselt tänama. Tõrvik heitis elavat valgust väikesele kolonnile, mille kohal lehvis tuules uhkelt sinise kandlega Petserimaa rohe-valge maakonna lipp. Kannel sümboliseerib leelot ja selle suurim asjatundja sammuski meie kolonni ees.

Olime oma ülikoolist saanud teoreetilised teadmised demokraatlikust õigusriigist, mille üheks koostisosaks on sõnavabadus. Nii me ei saanud aru rongkäigu ülevaatajast, kes ei soovitanud kanda poliitilisi plakateid. See tuletas meelde täpselt 50 aastat tagasi Tšehhi sündmuste taustal toimunud üliõpilaspäevade samasugust tõrvikurongkäiku, kus need olid keelatud, kuid siiski olemas. Seekord neid polnud, aga miks neid olla ei või?

Jätka lugemist »

Täna algab HIV kiirtestimise nädal

Täna, 23. novembril algab HIV kiirtestimise nädal – SA Koos HIV Vastu ja Tervise Arengu Instituut (TAI) pakuvad nädala jooksul võimalust tasuta HIV kiirtesti teha Tallinnas, Tartus, Pärnus, Võrus, Paides, Säreveres, Kohtla-Järvel ja Narvas.

HIV kiirtestimine Pärnu Keskuses 30. novembril kell 17–19. Foto Urmas Saard

HIV kiirtestimine Pärnu Keskuses 30. novembril kell 17–19. Foto: Urmas Saard

Üle-euroopaline HIV testimisnädal toimub igal aastal novembrikuu lõpus. Nädala eesmärk on teadvustada laiemalt HIV testimise vajadust ja tuletada inimestele meelde, et enda ja oma lähedaste tervisest tuleb hoolida. Samuti kutsuvad korraldajad inimesi eeskuju näitama ja enda osalemist testimises jagama sotsiaalmeedias märksõnadega #eestitestib #minahoolin.

SA Koos HIV Vastu juhi Vilja Toomasti sõnul takistab inimeste vähene teadlikkus HIV infektsiooniga inimeste üles leidmist. „Eelmisel aastal Emori läbi viidud uuringu tulemuste järgi on seitse inimest kümnest kindlad, et HIV levib Eestis peamiselt süstivate narkomaanide seas. See näitab, et suur osa Eesti elanikke peab HI-viirust endiselt ainult riskirühmade haiguseks,“ ütles Toomast. „Ainult veerand vastanutest ehk 25 protsenti nimetasid peamiseks HIV leviku viisiks sugulist vahekorda. Ometi on Eestis oluliselt kasvanud just nakkuse heteroseksuaalne levik, viimaste aastate diagnoositud HIV viiruse levik on kuni 40% ulatuses heteroseksuaalsel teel.“

Jätka lugemist »

Läkitus Tartust pimedate kõnnirajalt Pariisi

Valentin Haüy 273. sünniaastapäeval avati Tartus Eesti esimene pimedate kõnnirada.

Vladimir Šokman ja Maimu Siigur avavad lindi lõikamisega Eesti esimest pimedate kõnnirada. Foto erakogu

Vladimir Šokman ja Maimu Siigur avavad lindi lõikamisega Eesti esimest pimedate kõnnirada. Foto: erakogu

Prantsusmaalt lähtunud pimedate koolide asutamise laine käigus rajati sajandi jooksul üle kogu maailma 150 pimedate kooli

13. novembril, Põhjamaade pimedate nädalal, lõikasid Tartu linnavalitsuse sotsiaalkomisjoni esimees Vladimir Šokman ja teda assisteerinud pensioneerunud pimedateõpetaja Maimu Siigur pidulikult linti. Tosina uudistaja osavõtul avati vihmasajus pimedate kõnnirada, mis kulgeb U-tähe kujuliselt Emajõe kaldal ja ümber Anne kanali. Raja pikkus on kaks kuni kolm kilomeetrit ja tähistatud valge kepiga liikumisel orienteerumist hõlbustava üheksa maamärgiga. Nendeks on alla meetri kõrgused sinivalgetriibulised metallpostid, mida kohtab linnas mujalgi. Tegemist on esimese sellelaadse rajatisega kogu riigis. Pimedad on selle eest Tartu linnale väga tänulikud.

Jätka lugemist »

Mardinädal lõpeb Tartus “Hakkame santima!” välisrühmade kontserdi ja perepäevaga

Mardinädala lõpetab täna, 11. novembril, Tartus Eesti rahva muuseumi teatrisaalis toimuv välisrühmade kontsert ning festivali perepäev.

Enne kontserdi algust on kõikidel võimalus Liisa Maasiku juhendamisel endale valmistada üks vahva kadrimask

Päev algab kell 12 kadrimaskide valmistamisega ja erinevate meisterdamiste- ja rahvamängudega lastele ning jätkub kell 12:30 festivali välisrühmade kontserdiga, kus iga kollektiiv tutvustab parimaid palasid oma riigi mardikombestikust.

11. novembril toimuval kontserdil saab näha Itaalia, Läti ja Venemaa maskeerimiskombeid. “Boes and merdules” on legendaarne meeste folklooriansambel Itaaliast, Sardiiniast, kes tutvustab põlist Ottana piirkonna karnevalikultuuri. Kandes efektseid ja lärmakaid, suurte kelladega koormatud härja ja karjuse kostüüme, sümboliseerib nende esitatud rituaal igavest võitlust inimese ja looma vahel.

Jätka lugemist »

Pärnu ja Tartu jätkavad kultuurialast koostööd

Tartu Euroopa kultuuripealinnaks kandideerimist toetanud Pärnu linn on valmis tartlastele pakkuma oma tuge, jätkates kahe linna kultuuritegelaste aastakümnete pikkust koostööd.

Elmar Trink Koidula muuseumis Foto Urmas Saard

Elmar Trink Koidula muuseumis. Foto: Urmas Saard

Pärnu saaks Tartu kultuuripealinnaks olemist igati täiendada

„Te olete kindlasti üks esimesi, kellega Tartu hakkab asju ajama, kui tiitli saame. Teeme koostööd ka siis, kui tiitlit ei saa,“ kinnitas täna Pärnu kultuuritegelastega kohtunud Tartu 2024 Euroopa kultuuripealinnaks vastutav projektijuht Erni Kask.

Pärnus Nooruse majas toimunud kokkusaamise eesmärgiks polnud ühiste ürituste kokkuleppimine, vaid Tartu mõtete tutvustamine ja ühisosa otsimine. Pärnakate ideeotsingutest rääkinud Elmar Trink tõdes, et kaks linna mõtlevad ühes suunas ja Pärnu saaks Tartu kultuuripealinnaks olemist igati täiendada.

„Kui me vaatame ajalooliselt Pärnu, Viljandi ja Tartu koostööd, siis selle nimeks on Põhja-Liivimaa,“ kõneles Trink. Pärnu eelistena nimetas ta merd, ühendusvõimalusi ka näiteks laevaga, rikkalikku suvist kultuurielu, omanäolise Kihnu kultuuriruumi lähedust, 11 000 aasta pikkust ajalugu ning linna ja maa ökoloogilist kooseksisteerimist.

Jätka lugemist »

Paeluvad polkad Tartu tantsuklubis

Tartu tantsuklubi hooaja 2018/2019 avamiseks on valitud teemaõhtu “Paeluvad polkad”, mis aitab paljudele tantsijatele meelde tuletada, et veel sadakond aastat tagasi armastati väga polkade tantsimist Eesti külapidudel.

Kadri Lepasson tantsuks mängimas Foto erakogust

Kadri Lepasson tantsuks mängimas. Foto: erakogust

Polkat on küll iga tantsuklubiline tantsinud, aga kas see on parasjagu hüplev polka, pöiapolka või tallapolka

Kindlasti 21. sajandil pole tantsijad pelgalt vähese võhmaga, vaid lihtsalt on unustatud või puudub teadlikkus selle kohta, kui palju paeluvaid ja erinevaid polkasamme on olnud kasutusel siinmail. Hea kavatsus on polkade õpitoas tantsuklubilistele tutvustada mitmesuguseid polkasid ja näidata, et pole vaja tantsusaalist ilmtingimata põgeneda, kui muusikud laval suure õhinaga polkasid mängivad. Polkade õpitoas saavad huvilised õppida erinevaid polkasamme ja tantse, kus neid samme saab rakendada. Õpituba juhendab Kadri Lepasson (2-realine lõõts, rahvakannel), kellega liituvad noored rahvamuusikud Aia Rikka (külakannel) Mooste Rahvamuusikakoolist ja Võru Muusikakooli vilistlane Kirke Rumvolt (külakannel, väikekannel, karmoška).

Jätka lugemist »

Pärnu kandideerib Euroopa kultuuripealinnaks koos Tartu ja Viljandiga

Pärnu linnavolikogu toetas linnavalitsuse ettepanekut kandideerida Euroopa 2024. aasta kultuuripealinnaks koos Tartu ja Viljandiga, sest üksteisele tuge pakkudes ja igaühe tugevusi ära kasutades suudetakse pakkuda enam.

Euroopa kultuuripealinnaks kandideeriv Pärnu, pildil Kuninga tänav Foto Urmas Saard

Euroopa kultuuripealinnaks kandideeriv Pärnu, pildil Kuninga tänav. Foto: Urmas Saard

„Kõik kolm linna tahavad huvitavat, loomingulist ja keskkonnateadlikku elukeskkonda, väärtustada kohalikku kultuuri ja seda mitmekesistada. Üksteisele tuge pakkudes ja igaühe tugevusi ära kasutades suudame pakkuda enam ja luua sidemed, mis jäävad kestma ka pärast kultuuripealinnaks olemist,“ rääkis abilinnapea Marko Šorin.

Euroopa kultuuripealinna tiitel on üks tuntumaid kultuuriprojekte. Selle fookuses on kultuur kõige laiemas mõistes: teater, muusika, sport, haridus, teadus, sotsiaalvaldkond, keskkond jne. Suurem eesmärk on piirkonna ümbersünd ja arengu kiirendamine.

„Arutelu käigus leidsime, et Pärnu märksõnadeks on meri, suviselt kirev kultuurielu, looduslähedus ja 11 000 aasta vanune ajalugu. Viljandi on eeskuju väikelinnast, mis suudab end suureks teha, Tartu haritlaskonnaga ei suudaks Eestis keegi võistelda. Kultuuripealinna tiitel ei tähenda üksikuid ehitisi ega kalleid kontserte, vaid koostööd ja linnade tutvustamist, et inimesi koliks mujalegi kui pealinna ja selle lähiümbrusse,“ kõneles Šorin.

Teet Roosaar
Pärnu linnavalitsuse meedianõunik

Samal teemal:

Pärnu südalinnas kõrguv Eliisabeti kiriku torn on üks kaugele paistvatest maamärkidest Foto Urmas Saard

 

 

 

Pärnu tahab ühiselt Tartu ja Viljandiga kandideerida Euroopa kultuuripealinnaks

Saskia Alusalu purjetab trennilainel uuele hooajale vastu

Lähiregiooni suurima rulluisusündmuse ehk Tartu Rulluisumaratonini on vähem kui kolm nädalat. Aastase vahe järel tuleb stardijoonele ka meie parim kiiruisutaja Saskia Alusalu. Puhusime uisupiigaga natuke juttu olümpiale järgnenud keerisest, rulluisutamisest ja uue kiiruisuhooaja ettevalmistustest.

10. Tartu Rulluisumaraton 21.08.2016 / foto: Ardo Säks

Pildil Saskia 2016 a Tartu Rulluisumaratonil. Foto: Ardo Säks

Saskia, Pyeongchangi taliolümpiast on möödas ligi pool aastat. Kuidas olümpiale järgnenud periood Sul möödunud on?

Väga kiirelt. Kevadel oli palju kutseid ja igasuguseid üritusi. Nüüd viimasel ajal on asi rahunenud ja olen olnud rohkem trennilainel. Umbes nädala eest jõudsin tagasi esimesest jäälaagrist, mis toimus Saksamaal Inzellis. Enne Tartu Rulluisumaratoni on aga uus jäälaager, kust tagasi jõuan paar päeva enne Tartu Rulluisumaratoni. Ajastus pole super ning võib-olla on rullidel siis natuke raskem olla, aga pole vast hullu.

Palju Sa reaalselt suvel puhanud oled?

Puhkust pole väga olnud. Pärast kolmenädalast Inzelli laagrit sain kaks täielikku puhkepäeva. Trennijärgselt kuhugi järve olen aga ikka hüpanud. Tore, et Eestis on vahelduseks nii-öelda päris suvi!

Jätka lugemist »

Taaskasutusele pühendatud Väga Väga Vaba Turg Tartus

4. augustil kell 13.00-17.00 oodatakse kõiki Tartus Magasini Tänava Suvilasse, kus leiab aset taaskasutusele ja kinkemajandusele pühendatud Väga Väga Vaba Turg.

Väga Väga Vaba Turg Tartus

Väga Väga Vaba Turg Tartus

Vihmase ilma korral toimub turg Genialistide Klubi saalis.

Väga Väga Vaba Turg on kõigile avatud ajutine rahatu turg, kus asjad ja teenused liiguvad inimeselt inimesele kinkimise või vahetamise teel. Äraandmiseks sobivad näiteks raamatud, riided, tehnika, kodutarbed – turule võib tuua kõike, mida enam ise ei vaja. Ainukeseks tingimuseks on, et esemed oleksid veel kasutuskõlblikud. Väiksemaid asju saab tuua ja jätta turu alale oma järgmist omanikku ootama.

Suuremate esemete (mööbli, kodutehnika jm) puhul on soovitatav jätta asja kirjeldus ja kontaktandmed, nii et soovija saab ise vajaminevale järgi minna. Väga Väga Vaba Turg on ka seltskondlik üritus, kus saab suhelda erinevate inimestega, vahetada mõtteid ja leida uusi tutvusi. Võid tulla ka muusikat mängima, žongleerima või muid trikke tegema.

Jätka lugemist »

Eestis esineb esmakordselt Kanadast pärit filharmoonia kammerkoor Grand Philharmonic Choir

Juulikuu 5. ja 9. kuupäeval annab Tallinnas ja Tartus tasuta kontserdi Kanada üks tuntumaid täiskasvanute segakoore Grand Philharmonic Choir kavaga „Music to Make the Spirit Soar“.

 Pika ajalooga koori esituses võib teiste seas kuulda loomingut parimatelt Baltimaade ja Kanada heliloojatelt, klassikalisi pärle Mendelssohnilt ja Brahmilt ning ka kuulsate Vene heliloojate Rachmaninoffi ja Ippolitovi muusika.GPC

Meisterlikku koori juhatab energiline maestro Mark Vuorinen, kes on muuhulgas Ontario Kunstinõukogu preemia Leslie Bell Prize in Choral Conducting 2016. aasta laureaat. Muusikat on ta õppinud Wilfrid Laurieri ülikoolis, Yale’i Ülikooli vaimuliku muusika instituudis ja Toronto Ülikoolis.

Varasemalt on Vuorinen dirigeerinud paljusid esmaettekandeid ja paljude heliloojate, sealhulgas John Burge’i, Timothy Corlisi, Robinson McLellani ja Tawnie Olseni, tööde esmaesitlusi Kanadas. Tema hiljutiste kontserdite hulgast võib esile tuua Benjamin Britteni „War Requiem“, Arvo Pärdi „Credo“ ja Richard Einhorni filmimuusika „Voices of Light“ tummfilmile „The Passion of Joan of Arc“. Jätka lugemist »

Rahvusvahelise kaitse saajad õpivad Eestis riigikeelt

15 rahvusvahelise kaitse saajat on alustanud eesti keele õpinguid Tartu Rahvaülikooli koolitustel. Õppetöö on alanud Tartus, Tallinnas ja Rakveres.

Paide 2017 a Arvamusfestivalil osalenud Vao elanikud harjutasid teeninduses eesti keelt Foto Urmas Saard

Paide 2017. a Arvamusfestivalil osalenud Vao elanikud harjutasid teeninduses eesti keelt. Foto: Urmas Saard

Keelt õpitakse ka praktiliste tegevuste käigus

Rahvusvahelise kaitse saajad saavad kahe aasta jooksul õppida tasuta eesti keelt kuni 300 tundi. Eesti keele koolitustel arendatakse eelkõige õppijate kommunikatiivseid oskusi erinevaid aktiivõppevõtteid kasutades. Osad keeletunnid toimuvad väljaspool klassiruumi ning keelt õpitakse ka praktiliste tegevuste käigus, näiteks süüa tehes või meisterdades.

Keelegrupi minimaalseks suuruseks on viis õppijat ja tunnid toimuvad kohtades, kus on piisavalt sihtrühma kuuluvaid õppijaid. Koolituste toimumisest teavitavad õppijaid MTÜ Eesti Pagulasabi ja MTÜ Johannes Mihkelsoni Keskus.

Tegevused toimuvad projekti “Eesti keele õpe rahvusvahelise kaitse saajatele 2018-2019″ raames, mida kaasrahastavad Euroopa Liit Varjupaiga- , Rände- ja Integratsioonifondi kaudu ning Siseministeerium. Projekti eesmärk on õpetada 300 tundi eesti keelt kuni 150 rahvusvahelise kaitse saajale. Eesti keele oskus on sisserändajatele eelduseks töö leidmisel ja Eesti ühiskonda integreerumisel. Keeleõppe läbimise järel peaksid õppijad tulema toime igapäevastes suhtlusolukordades.

Ena Drenkhan
Tartu Rahvaülikool projektijuht

Erakorraline palve – 17-aastane tüdruk vajab annetajate toel elupäästvat kallihinnalist ravimit

Haruldase verehaigusega tüdruk vajab tavapärase elu jätkamiseks kallihinnalist ravimit, mis ei kuulu Eesti Haigekassa kompenseeritavate ravimite nimekirja. Laps vajab ravimit elukestvalt ning seni kuni selgub rahastamise lahendus, toetab heade annetajate abil ajutiselt tüdruku ravi TÜ Kliinikumi Lastefond.

Foto SA TÜ Kliinikumi Lastefondi FB lehelt

Foto SA TÜ Kliinikumi Lastefondi FB lehelt

Pooleteise kuu jooksul vajab tüdruk 3 doosi, mille kogumaksumus on 49 680 eurot.

17-aastasel tüdrukul diagnoositi 2011. aasta sügisel idiopaatiline aplastiline aneemia, mis on haigus, mille puhul toodab luuüdi liiga vähe erinevat tüüpi vererakke. Vereanalüüsidest selgus, et lapsel oli madal nii trombotsüütide, hemoglobiini kui ka leukotsüütide tase. Immuunsupressiivse raviga haigus stabiliseerus.

Kolm aastat hiljem avastati lapsel aga lisaks paroksüsmaalne öine hemoglobinuuria, mille puhul punavererakud ehk erütrotsüüdid lõhustuvad ja tekib hemolüüs.

Jätka lugemist »

Eesti emade lood said raamatuks

Pilgrimi kirjastus on koostöös Unistuste Agentuuriga valmis saanud heategevusliku kinkeraamatu “Emaduse ilu ja valu”, milles 25 Eesti ema kirjutavad oma ilusa ja valusa emaks kasvamise loo.

Raamatut illustreervivalt näidisleheküljelt Foto Gabriela Liivamägi

Raamatut illustreervivalt näidisleheküljelt. Foto: Gabriela Liivamägi

“Tegemist on imelise kingitusega kõigile emadele ja vanaemadele ning see on ka tarvilikuks õpikuks kõigile tulevastele emadele,” ütles raamatu koostaja ning aastaemana tuntust kogunud turundustegelane Liina Pulges.

Raamatus saavad sõna kolmikute ema Eger Karuse, riigikogu liige Yoko Alender, ajakirjanik Manona Paris, luuletaja Fagira D. Morti, suhtekorraldaja Aune Past, 13 lapse (vana)vanaema Naima Vahemets, professor Pille Pruulmann-Vengerfeldt jpt. Raamatutuluga toetatakse Tartu laste turvakodu emade köögi valmimist. “Püüame remondi teha nii, et emad tunneksid end seal hubaselt ja hästi. Nad teevad seal ka oma iganädalasi tugigruppe psühholoogiga ning sealne keskkond võiks soodustada sellise töö tegemist. Ja samuti võiks neil olla õdus vastu võtta oma külalisi selles uues ja ilusas emade köögis,” ütles Tartu laste turvakodu juhataja Piret Värno.

Raamatuesitlused toimuvad kolmapäeval, 9. mail kell 17.30​ Tartus Tasku keskuse Rahva Raamatus ning neljapäeval, 10. mail kell 17.30 Tallinnas​, Viru keskuse Rahva raamatus. Esitlusel on võimalik kohtuda autoritega ning küsida autogrammi.

Esitluse ajal saab emaraamatut osta soodushinnaga. Raamat on 160 lk, kõvakaaneline ning fotod tegi Tartu fotograaf Gabriela Liivamägi.

Mängufilmi “Sandra saab tööd” võtted on alanud

Sel nädalal algasid uue Eesti täispika mängufilmi “Sandra saab tööd” võtted. Koomiliste elementidega psühholoogiline draama jõuab kinno 2019. aasta kevadel.

Võtete algus Foto Triin Tenso

Võtete algus. Foto: Triin Tenso

Mis jääb inimese identiteedist alles siis, kui ta end enam töö kaudu defineerida ei saa

Filmi keskmes on nutikas, ent pisut nurgeline füüsikadoktor Sandra Mets, keda kehastab Mari Abel. Teadusele pühendunud naine kaotab ootamatult töö, ent uue leidmine ei kujune sugugi nii lihtsaks kui loodetud. Lõputus tööintervjuude karussellis tuleb Sandral seista silmitsi võimumängude, silmakirjalikkuse ja pideva kohanemisvajadusega. Film uurib, mis jääb inimese identiteedist alles siis, kui ta end enam töö kaudu defineerida ei saa.

Mari Abeli kõrval teevad filmis kaasa Kaie Mihkelson, Raimo Pass, Tiina Tauraite, Henrik Kalmet, Hendrik Toompere, Hendrik Toompere juunior, Alo Kõrve, Mait Malmsten, Carmen Mikiver, Riho Kütsar, Jarmo Reha, Erki Laur, Karl-Andreas Kalmet, René Reinumägi, Peeter Tammearu jt.

Jätka lugemist »

KGB kongide muuseumis toimub märtsiküüditamise mälestuspäev

Eesti lähiajaloo üht traagilisemat sündmust mälestatakse Tartus KGB kongide muuseumis laupäeval, 24. märtsil ja võimaldatakse kõigile külastajatele kogu päeva jooksul tasuta sissepääsu.

Foto KGB muuseumi kodulehelt

Foto KGB muuseumi kodulehelt

Kava kohaselt toimub algusega kell 12.00 Tartu Ülikooli Ajaloo ja arheoloogia instituudi arhiivinduse osakonna dotsendi Aigi Rahi-Tamme loeng “Veerandsada aastat nõukogude küüditamiste uurimisest”

Kell 14.00 leiab aset kohtumine kunagise vastupanuorganisatsiooni Sini-Must-Valge liikmetega.

1946. aastal Tartus loodud koolinoorte põrandaalune vastupanuorganisatsioon Sini-Must-Valge (SMV) kirjutas end Eesti vastupanuliikumise ajalukku 5. novembril 1949, kui selle liikmed lasksid Tartu Raadi pargis õhku Punaarmee monumendi. Sellele järgnes asjaosaliste arreteerimine Nõukogude julgeoleku poolt. Eeluurimise perioodiks vangistati SMV liikmed kurikuulsa Tartu “halli maja” keldrisse. Seekordse märtsiküüditamise mälestuspäeva raames on kõigil huvilistel erakordne võimalus kuulata mälestusi Nõukogude julgeoleku eeluurimisvangla sünge elu kohta nende inimeste suust, kes seal ise vangis olid.

Jätka lugemist »

Noorte organisatsioonid Kaitseväe paraadil

Eesti Vabariigi sajandat aastapäeva tähistaval Kaitsejõudude paraadil osalesid Tallinna ja Harjumaa gaidid, kodutütred, noorkotkad ja skaudid, kelle kanda ning hoida oli 60 MTÜ Eesti Lipu Seltsile kuuluvat sinimustvalget kandelippu.

Noored Eesti Vabariigi sajanda aastapäeva paraadil Tallinnas Foto erakogu

Noored Eesti Vabariigi sajanda aastapäeva paraadil Tallinnas. Foto: erakogu

Lisaks isamaaliste noorte organisatsioonide liputoimkondadele rivistusid Vabadussõja võidusamba jalami trepi paremale poolele veel kolm organisatsiooni, kes olid väljas lipu seltsi poolt kingitud piduliku Eesti Vabariigi paraadlipuga. Skautide ja gaidide lipud õnnistati 23.veebruari õhtul Viimsi Jakobi kirikus.

Vasemal poolel moodustasid Tallinna viie gümnaasiumi liputoimkonnad teise lipuspaleeri: Tallinna 21. kool, Jakob Westholmi gümnaasium, Tallinna Inglise kolledž , Tallinna Reaalkool ja Gustav Adolfi gümnaasium. Lisaks neile asusid rivistuses ka lipu seltsi poolt kingitud paraadlipud, mis kingitud Tallinna 21. koolile ja Jakob Westholmi gümnaasiumile lipukultuuri hoidmise eest.

Tegemist oli enneolematu noorte tahteavaldusega Eesti Vabariigi sünnipäevaks. Koostöös lipu seltsiga oli noorte organisatsioonide liikmetel võimalus ühiselt teostada Eesti Vabariigi aastapäeval pidulikku lipuvalvet Pärnumaa noorte eeskujul.

Jätka lugemist »

Emajõe Laulikute 15 magamata aastat

10. veebruaril tähistab naiskoor Emajõe Laulikud Tartu ülikooli aulas kontsert-etendusega “15 magamata aastat” koori 15. sünnipäeva.

Naiskoor Emajõe Laulikud Foto pressisõnumiga

Naiskoor Emajõe Laulikud. Foto: pressisõnumiga

Emajõe Laulikute esimene proov toimus 5. veebruaril 2003, proovi oli kohale tulnud 24 naist, dirigendina astus koori ette Vilve Maide. Koori esimene esinemine toimus juba paari nädala pärast. Täna võime öelda, et täpselt samasuguse hoo ja ettevõtlikkusega on möödunud kõik need 15 aastat.

2009. ja 2014. aastal koos Tartu meeskooriga Akadeemiline Emajõgi korraldasid laulupeo tule teekonna läbi Eesti eri paikade

Sünnipäevakontserdil on laval üle neljakümne naise, kelle hulgas päris palju neidki, kes on laulnud kooris selle loomisest alates. Emajõe Laulikute peadirigent Vilve Maide on 15 aastat juhtinud naiskoori väga suure pühendumisega järjest suuremate eesmärkide suunas. Rahvusvahelistel konkurssidel pälvitud kulddiplomid ja tunnustused on koorile rõõmu toonud, aga see on ka edaspidiseks väljakutse.

Jätka lugemist »

Tartu rahu aastapäeval möödub leitnant Kuperjanovi surmast 99 aastat

MTÜ Julius Kuperjanovi Selts korraldab Tartus Raadi kalmistul legendaarse väejuhi ja Vabadussõja kangelase Kuperjanovi kalmul mälestustalituse, mis toimub küünlapäeval algusega kell 11.00.

Julius Kuperjanovi bareljeef tema hauamonumendil Foto Urmas Saard

Julius Kuperjanovi bareljeef tema hauamonumendil. Foto: Urmas Saard

MTÜ Julius Kuperjanovi Seltsi esimees Olev Teder andis teada, et traditsiooniliselt on hauasamba juures austusavalduseks üles rivistatud Kuperjanovi jalaväepataljoni liputoimkond. Mälestuspalvuse peab pataljoni kaplan leitnant Anna-Liisa Vaher. Sõnavõtuga esineb ja asetab pärja pataljoni esindaja.

„Helikandjalt kuuleb Titanicu hukkumise saagast paljudele tuntuks saanud meloodiat, mida viimase päästepaadi lahkudes laeva orkester mängis,“ ütles Teder. Paljudel mälestustalitustel sageli kõlava koraali “Jumal sul ligemal” sõnade autor on 19. sajandi esimesel poolel elanud Inglismaa luuletaja Sarah Flower Adams. Viisi looja on protestantlikule kirikumuusikale tugevat mõju avaldanud helilooja Lowell Mason.

Teder tahab mälestuspäeval lugeda katkendeid kahe eesti ja kahe soome võitleja meenutustest Paju lahingus. Näiteks saab teada, kuidas leitnant Kurejoogi sai rinnust haavata ja mida ta kolme tunni kestel lumes lamades pidi läbi elama. Yrjö Mustoneni sinelis ja varustuses olevat olnud 20 kuuliauku, aga mees pääses üksnes mõne üksiku tühise kriimustusega.

Paju lahing oli Vabadussõja üks tähtsamaid lahinguid, mis avas sissepääsu Valga linna. Hoolimata punaste ülekaalust õnnestus Eesti partisanidel ja Soome vabatahtlikest koosnevatel Põhja Poegadel Paju mõis enda valdusesse võtta. Kahjuks sai selles kangelaslikus lahingus surmavalt haavata Julius Kuperjanov.

Urmas Saard

Õpetlik päev Tartus

Pärnumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskuse (PEAK) poolt eriauhinna saanud mini- ja õpilasfirmade esindajad Sindi Gümnaasiumist, Pärnu Ülejõe Põhikoolist, Pärnu Raeküla Koolist, Pärnu Ühisgümnaasiumist ja Pernova Hariduskeskusest tutvusid täna Tartus SPARK Demo keskusega, külastasid Spark Makerlabi ning lõpuks mängisid Ettevõtluskülas rollimängu „Päev ettevõtjana”.

Tartus SPARK Demo keskuses Foto Kristi Suppi

Tartus SPARK Demo keskuses. Foto: Kristi Suppi

Muidugi on vahva tutvuda ettevõtete väljapanekutega SPARK Demo näitusel, näha millises toredas Makerlabi avalikus inseneeria töötoas saavad huvilised oma ideid teostada, aga eriti põnev on ennast ise proovile panna Ettevõtlusküla rollimängus tehislinnakus. Õpilased jaotusid seitsmeks meeskonnaks, kes asusid tööle pangas, töökojas, meediakeskuses, linnavalitsuses, kaubamajas, ilusalongis ja meditsiinikeskuses. Meeskonnad pidid töötama oma ettevõttes, võtma vastu otsuseid, mõtlema reklaamile ja teenindama kliente, maksma töötasu ning tasuma makse, ostma tegevuslube, investeerima või laenama vastavalt etteantud ülesannetele.

Õpetajad said nö tagastamatut laenu, et elavdada turgu klientidena. Mängiti läbi kolm kuud – tehti otsuseid ettevõtjana, saadi töötasu mille eest said osalised olla ka tarbijad. Lõpuks analüüsiti tehtut ja arutati mida keegi õppis, mida võinuks teha teisiti jne.

Jätka lugemist »