Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

august 2019
E T K N R L P
« juuli    
 1234
567891011
12131415161718
19202122232425
262728293031  

Pildigalerii võidupüha Tartust

Võidupüha hommik algas Tartus Kalevipoja ausamba juures mälestustule, muinastule ja Võnnus süüdatud tule ühendamisega võidutuleks, kõneles peaminister Jüri Ratas ning toimus pärgade asetamine Vabadussõjas langenute mälestuseks.

Peeter Hütt ja Heldur Lõhmus Tartus Kalevipoja ausamba juures võidupüha hommikul. Foto Urmas Saard

Peeter Hütt ja Heldur Lõhmus Tartus Kalevipoja ausamba juures võidupüha hommikul. Foto: Urmas Saard

Eks me suudame seda kaitsetahet hoida, kui me vähekenegi pingutame

Kaitseliidu võidupüha paraadil rivistus Vabaduse puiesteele üle 1200 inimese. Einevus eelmiste aastatega seisnes selles, et Kaitseliit ei rivistunud malevate, vaid sõjaaja üksuste kaupa. Lisaks Kaitseliidu lõuna maakaitseringkonnale võttis osa ka naiskodukaitse, noorkotkaste, kodutütarde, politsei- ja piirivalveamet ning liitlaste üksused.

President Kersti Kaljulaid lausus muuseas oma pidupäeva kõnes, et riik ei jõua kriisiolukorras kunagi kõikjale. Seepärast peaksid kõik panustama enda ja lähedaste turvalisusse: „Kas või ostes koju toiduvaru või tuletades meelde esmaabivõtted.”

„Eks me suudame seda kaitsetahet hoida, kui me vähekenegi pingutame, kui me suudame olla ühtne ühiskond väikeste turbulentsidega, ühiste eesmärkide nimel,” ütles kindralmajor Meelis Kiili, Kaitseliidu ülem.

Jätka lugemist »

Öiseid mõtteid mälestustule pärale jõudmisel Tartusse

22. juuni õhtu eel võtsid Kindral Johan Laidoneri seltsi esimees Trivimi Velliste ja sama ühenduse noored juba kuuendat korda Toris läidetud mälestustule Pärnusse jooksnud võidupüha maratoonaritelt üle ja saatsid selle paraadilinna Tartusse.

Võidupüha mälestustule auvalve kindral Laidoneri ratsamonumendi juures. Foto Urmas Saard

Võidupüha mälestustule auvalve kindral Laidoneri ratsamonumendi juures. Foto: Urmas Saard

See on vaevarikas pingutus, millega avaldatakse erilisel viisil Vabadussõjas langenutele austust

Olen kaamera, diktofoni ja märkmikuga püha mälestustuld saatnud alates aastast 2008, viimased viis aastat kajastanud tule teekonda Külauudiste infoveskis, varem Maalehe veebis ja korra ka tegevuse lõpetanud Kalevmeedias. Tosina aastaga on kujunenud toimuvast teatav tervikpilt, kuid sedakorda lasksin kokkuvõtvalt muljeid jagada Vellistel endal, kui olime jõudnud pärast keskööd oma ööbimispaika.

Trivimi Velliste: Kindral Laidoneri selts on seda mälestustuld, mis pühitsetakse Eesti sõjameeste mälestuskirikus Toris, juba selle sajandi algusest peale viinud kodumaa erinevatesse paraadilinnadesse. See hakkab juba muutuma auväärseks traditsiooniks. Viimastel aastatel on andnud erilise varjundi maratoni jooksjate kanda olev lõik, mis nõuab erakordset mehisust. Tulla keel vestil ja higistena. See on vaevarikas pingutus, millega avaldatakse erilisel viisil Vabadussõjas langenutele austust.

Jätka lugemist »

Võidupüha mälestustuli liigub Torist läbi Pärnu ja kihelkonnakeskuste Tartusse

Kindral Johan Laidoneri Selts on selle sajandi algusest igal aastal võidupühale eelnenud päeval, 22. juunil, viinud Toris Eesti Sõjameeste Mälestuskiriku altaris läidetud ja pühitsetud mälestustuld läbi mitme maakonna vastava aasta paraadilinna. Tänavusel Võnnu lahingu juubeliaastal on selleks Lõuna-Eesti pealinn Tartu.

Trivimi Velliste võtab võidupüha maratoonaritega saabunud mälestustule Pärnus Iseseisvuse väljakul vastu ja jätkab tõrvikuga teekonda paraadilinna Tartusse. Foto Urmas Saard

Trivimi Velliste võtab võidupüha maratoonaritega saabunud mälestustule Pärnus Iseseisvuse väljakul vastu ja jätkab tõrvikuga teekonda paraadilinna Tartusse. Foto: Urmas Saard

Maratonijooksjad toovad tule Torist Pärnu Iseseisvuse väljakule (endisele Rüütli platsile), kust see kell 19.15 liigub kaitseväe soomukil Laidoneri seltsi noorte saatel läbi ajalooliste kihelkonnakeskuste, kus mälestustuld tervitatakse Vabadussõja ausammaste juures.

Tule tervitamine on Vändras kl. 20, Suure-Jaanis kl. 20.45, Viljandis kindral Laidoneri mälestusmärgi juures kl. 21.30 ja Puhjas kl. 22.45.

Ööseks asetatakse Eesti sõjameeste mälestustuli koos samal õhtul laululaval süüdatava muinastulega ja Võnnust saabuva võidutulega taastatavasse Tartu Maarja kirikusse.

Võidupüha hommikul kell 8.30 ühendatakse kolm tuld Emajõe ääres kõrguva Kalevipoja juures üldiseks võidutuleks, mille Vabariigi President saadab paraadilt ühtlasi jaanitulena laiali üle terve riigi.

Samal teemal:

Muinastule ja mälestustule ühendamise järel süttinud võidutuli 2017. aasta paraadilinnas Rakveres. Foto Urmas Saard

 

 

 

Tartu on võidupüha paraadilinn

Kuritegu ja selle ohvrid on, aga süüdlasi pole

Tavakohaselt tähistati 14. juunil Tartu Pauluse kirikus väärikalt juuniküüditamise, sedakorda juba 78. aastapäeva. Leinajumalateenistusel teenis piiskop Joel Luhamets. Altarivõrel oli Eesti riigi sinimustvalge kõrval Petseri maakonna väike leelokandlega laualipp. Ikka põhimõttel, „Ei ole üksi ükski maa“, mida küll lauldakse, aga kõnealuse maakonna suunal ei järgita.

Ingeri- ja Petserimaa lipud. Foto Edgar Saar

Ingeri- ja Petserimaa lipud. Foto: Edgar Saar

põhiliselt riigiametnikke ja poliitika- ning majandustegelasi ja nende perekonnaliikmeid küüditati Siberi tühermaadele ja surmalaagritesse

Seejärel siirduti kirikust vaikses rongkäigus Pepleri tänavale Rukkilille mälestusmärgi juurde. Teiste lippude kõrval lehvisid ka Petseri maakonna ja Ingerimaa lipud. Ka sealt küüditati süütuid inimesi. Peeti päevakohaseid kõnesid. Eeskõnelejaks oli nagu alati Tartu Memento juht Enn Tarto. Sõna võtsid linna, kiriku, kaitseliidu jt. asutuste ja organisatsioonide esindajad. Kaitseliitlase sõnul ei lase tema ega tema relvavennad kunagi mingit küüditamist toime panna. Siit vihje hääletule alistumisele, kus me ise oma kõrge võitlustahtega mitmekümnetuhandelise liikmeskonnaga kaitseliidu laiali saatsime.

Jätka lugemist »

Tartu on võidupüha paraadilinn

Tänavu korraldab Kaitseliit võidupüha paraadi Emajõe linnas, kus võib 22. ja 23. juunil näha sõdureid, relvi, sõjatehnikat ning nautida sõjaväeorkestrite muusikat.

Muinastule ja mälestustule ühendamise järel süttinud võidutuli 2017. aasta paraadilinnas Rakveres. Foto Urmas Saard

Muinastule ja mälestustule ühendamise järel süttinud võidutuli 2017. aasta paraadilinnas Rakveres. Foto: Urmas Saard

Igal aastal saab võidupüha paraadil presidendi süüdatav võidutuli oma jõu päev varem Pärnumaal Toris

Esmakordselt ei ole võidupüha paraadil Kaitseliidu üksused üles rivistatud mitte malevapõhiselt, vaid näidatakse Tartu, Põlva, Sakala, Valgamaa ja Võrumaa malevast koosneva Lõuna maakaitseringkonna erinevaid võimeid. Väljas on lahinggrupp koos oma allüksustega ning maakaitseüksused, mille koosseisus on kergjalaväekompanii, formeerimiskeskus ja korrakaitserühm.

Lisaks on rivis veel Naiskodukaitse, Noorte Kotkaste ja Kodutütarde kompaniid, valveüksuse rühm ning Kaitseliidu kooli ja küberkaitseüksuse liputoimkonnad. Eestist osalevad paraadil veel Abipolitseinike Kogu ja Päästeameti liputoimkonnad ning Vanglateenistuse ning Politsei- ja Piirivalveameti rühmad.

Välisüksustest on paraadile oodata Soomest, Poolast, Rootsist ja Ukrainast liputoimkondi ning Ameerika Ühendriikidest, Lätist, Leedust, Suurbritanniast ning Prantsusmaalt rühmasid.

Jätka lugemist »

Juuniküüditamise mälestuspäeva tähistamised kogu riigis

Paljudes paikades üle Eesti antakse teada, et reedel, 14. juunil möödub 78 aastat 1941. aasta juuniküüditamisest. Mälestatakse tuhandeid Venemaa terrori all kannatanud inimesi, keda küüditati Siberi koonduslaagritesse ja asumisele.

Pildil 2018. a 14. juunil Pääsküla jaama juures toimunud juuniküüditamise mälestustseremoonia. Foto Jukko Nooni

Pildil 2018. a 14. juunil Pääsküla jaama juures toimunud juuniküüditamise mälestustseremoonia. Foto: Jukko Nooni

Küüditamise mälestuspäeval heisatakse riigilipp leinalipuna

Kell 10.00 toimub Tartus Pisarate pargis küüditamisele pühendatud üritus. Tund hiljem algab Tartu Pauluse kirikus küüditamispäevale pühendatud mälestusjumalateenistus. Keskpäeval järgneb üritus Rukkilille juures.

Pärnus Leinapargis kell 12.00 algava mälestamise juhatab sisse Pärnumaa praost Tõnu Taremaa. Linnapea Romek Kosenkranius, linnavolikogu esimees Andres Metsoja ja Pärnumaa Memento esindajad asetavad pärjad mälestuskivi ette.

Taimi Laituse juhendamisel esineb Vana-Pärnu kultuuriseltsi ansambel Hõbene. Leinavalves seisavad Pärnumaa Skautide ja Gaidide maleva noored Eesti lipu seltsi lippudega. Auvalves seisavad Pärnumaa Kaitseliidu maleva võitlejad. Mälestuspäeva korraldab Pärnumaa Ülekohtuselt Represseeritute Ühendus Memento, toetab Pärnu linnavalitsus.

Jätka lugemist »

Lastefondi vestlusõhtul avavad kaks last oma teekonda ratastoolist iseseisvalt kõndima hakkamiseni

Homme, 13. juuni õhtupoolikul kell 17:00 on kõik huvilised oodatud Eesti Rahva Muuseumi B-poole fuajeesse kuulama rahvusvahelise näituse “Julgus elada” raames toimuvat SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondi talk-show stiilis arutelu, mille eesmärk on avada kahe vapra tüdruku – Kelly ja Hanna-Liisa – teekonda nende unistuse täitumisel iseseisvalt kõndima hakkamiseni.

Kelly ja Hanna-Liisa

Kelly ja Hanna-Liisa

See on teema, mille peale tihti ei mõelda, kui endal või lähedasel liikumispuue puudub

“Hanna-Liisa kõndima” projektiga alustas TÜK Lastefond 2017. aastal ning “Kelly kõndima” 2018. aastal. Selle aja jooksul on lapsed teinud läbi uskumatuid eneseületusi ja katsumusi ning praegusel hetkel suudavad mõlemad tüdrukud iseseisvalt lühemaid vahemaid läbida. Fond jätkab heade annetajate toel tüdrukute intensiivse taastusravi toetamist ka praegu, et nende kõndimisvõime säiliks ja kõnnimuster paraneks.

Vestlusõhtu toimub rahvusvahelise näituse “Julgus elada” raames, millega kutsutakse mõtisklema füüsiliste puuete üle ja soovitakse kunsti kaudu avada liikumispuudega inimeste maailma. Näitusel on eksponeeritud tööd kahekümnelt kunstnikult, kes soovivad oma isikliku loo kaudu panna näitusekülastaja füüsilise puude all kannatavate inimeste lugude ja katsumuste peale mõtlema. See on teema, mille peale tihti ei mõelda, kui endal või lähedasel liikumispuue puudub.

Näituse „Julgus elada“ korraldajad on Läti kristlik organisatsioon Partneri, rahvusvaheline ühing Bridgebuilders International ning Eesti kunstnikke ühendav võrgustik ARTEST+.

Jätka lugemist »

Rannavalvurid päästsid Emajõest naise, kellel jõevoolus ujudes jaks otsa sai

Laupäeval päästsid G4S rannavalvurid Tartus Emajõest naise, kes ujus üle poidepiiri sügavasse vette ja ei jaksanud tugevamas jõevoolus enam kaldale ujuda.

G4S rannavalve. Foto Urmas Saard

G4S rannavalve. Foto: Urmas Saard

8. juunil kella 14.45 paiku märkasid Emajões patrullinud G4S rannavalvurid, et üks keskealine naine on poidepiirist üle ujunud ja sõitsid paadiga tema juurde.

Naine tunnistas vetelpäästjatele, et ei jaksa enam jõevooluga võidelda ja ei saa iseseisvalt kaldale ujutud. Rannavalvurid ulatasid talle päästepoi ja sõidutasid hädasolija paadiga madalamasse vette, kus tal jalad põhja ulatusid. Naine ütles, et on käinud rohkem meres suplemas ja pole jõeoludega harjunud.

Poidepiir tähistab rannas ujumisala, mis on suplemiseks ohutu. Sellest üle ujudes läheb vesi oluliselt sügavamaks ja jõevool on tugevam. Lisaks on Emajões suplusalast väljapool paadiliiklus, mistõttu on poidest üle minnes oht mõne veesõiduki ette jääda.

G4S rannavalvurid paluvad inimestel ujuma minnes hinnata ausalt oma tegelikku ujumisoskust ja füüsilist vastupidavust ning jääda alati poidega piiritletud suplusalasse.

Laulupeotuli süüdatakse laupäeva päikesetõusul Tartus

1. juuni päikesetõusul (kell 4.18) läidavad XXVII laulu- ja XX tantsupeo „Minu arm“ kunstilised juhid koos oma õpetajate ja lähedaste kolleegidega Tartus Eesti Rahva Muuseumi juures järveveerel juubelipeo tule. See on muusikaline rituaal, kus tuli ärkava looduse rüpes koorilaulu, rahvatantsu ning südamest sosistatud soovide saatel lõkkest läidetakse.

Lauluväljaku tuletornis süttib XXVII laulu- ja XX tantsupeo tuli 6. juuli õhtupoolikul. Foto Urmas Saard

Lauluväljaku tuletornis süttib XXVII laulu- ja XX tantsupeo tuli 6. juuli õhtupoolikul. Foto: Urmas Saard

Alates 2. juunist alustab tuli Muhumaalt oma teekonda läbi kõigi Eesti maakondade Tallinna poole, tehes oma 4200 kilomeetri pikkusel teekonnal 450 peatust kultuuriloolistes paikades. 33 päeva jooksul on tuli maakondade hoida ja edasi kanda. Tuli jõuab Tallinnas Kalevi staadionil toimuvale tantsupeo 1. etendusele 4. juuli õhtuks. Lauluväljaku tuletornis süttib peotuli 6. juuli õhtupoolikul.

Tule süütavad ERMI juures legendaarsed õpetajad Ilma Adamson ja Silvia Mellik oma õpilaste, XXVII laulupeo kunstilise juhi Peeter Perensi ja XX tantsupeo pealavastaja Vaike Rajastega ning koos nende lähedaste kolleegidega. Seejärel liigub tuli ERMi esisele, kuhu istutatakse juubelipeo tamm.

Tänavuse laulupeo avakontsert „Õpetajale“ on pühendatud meid eluteel suunavatele õpetajatele. Kontsert on justkui ekskursioon eesti muusikalukku kummardusena kõikidele õpetajatele. Laulupeo kunstilise juhi Peeter Perensi sõnul on ta sel tähenduslikul hetkel eriti õnnelik, et saab seda jagada oma armsa õpetaja, Silvia Mellikuga. „Silvia on mulle eluteele rohkem kaasa andnud, kui vaid oskuse koore juhatada. Tema järjekindlus ja suutlikus innustada ka lootusetuna näivates olukordades, on mind aidanud koorijuhi-teel rohkem, kui ta ise aimatagi oskab.“

Jätka lugemist »

Osvald Sasko 80

Talvepoolne aprill oli soe ja kohati kuum, suvepoolne mai on külmavõitu. Kõle tuul, vihm ja koguni lumelörts kipub elu häirima, aga ega suvi taeva jää. Kätte jõuab esmaspäev ja 6. mai, mille kohta üks sõpruskond teab, et see on nende mõttekaaslase Osvaldi sünnipäev, seekord koguni ümmargune 80.

Osvald Sasko Paide Vallimäel. Foto Urmas Saard

Osvald Sasko Paide Vallimäel. Foto: Urmas Saard

Kes on Osvald? Ta on tõeline eestlane, rahvuslane, vabadusvõitleja, kaitseliitlane, Pitka relvavend, soomepoiste, samuti Eesti ja Läti leegionäride sõber, poliitiliselt ekrelane. Ingerimaal eesti asunduses Slantsõ lähedal sündinud, vene koolis käinud, eestlaste, soomlaste jt. vähemusrahvuste massimõrvast kuulnud ja selle tagajärgedega kodukoha inimeste hulgas elanud. Koolipoisina tühermaalt Eesti Vabariigi kunagise riigipiiri lähedalt sinimustvalge piiritulba leidjana oli ta lähiajaloo tunnistaja. See ajaloojälg minevikust tekitas ümbruskonnas hirmu ja õudu – niisugune oli Eesti riigi sümboli mõju!

Noormehena jõudis Osvald isade maale. Siin lootis ta leida seda, millest ta oli venestuspoliitika tulemusena Ingerimaal ilma jäänud – eesti keel ja kultuur ning eestlus üldse. Eestis ei oodanud teda aga keegi. Šovinistliku rahvuspoliitika tulemusena oli Narva eestlastele lukku pandud, et lõhkuda idakaares eestluse vahitorn. Eestisse ta siiski jõudis, õppis keelt ja ametit, lõi perekonna ja seadis end siin sisse. Elutee tõi ta Tartusse.

Jätka lugemist »

Šoti keilitantsud Tartu tantsuklubis

Šoti keilitantse õpetab huvilistele rahvamuusik Jaagup Kippar, kes seekord on tantsuklubis tantsuõpetaja ning karmoška- ja torupillimängija. Lisaks kõlavad õhtu jooksul Tartu tantsuklubis tavapärased tantsuklubiliste jaoks tuttavad ja tuttavlikud rahvatantsud, mida tavatseti tantsida Eestis ja mujal Euroopas 20. sajandi alguses mitmesugustel küla- ja linnapidudel. Osalema on oodatud kõik õppimisest huvitatud muusikud ja tantsijad.

Šoti keilitantsud Pärnus Nooruse majas 2015. a oktoobris, alumisel pildil Jaagup Kippar. Fotod Urmas Saard

Šoti keilitantsud Pärnus Nooruse majas 2015. a oktoobris, alumisel pildil Jaagup Kippar. Fotod: Urmas Saard

Šoti keilitantsude juurde sattus kodumaisest rahvamuusikust Jaagup Kippar mõneteistkümne aasta eest, kui sel teemal valmivale õpikule oli vaja tantsumuusikat. Selles projektis osalenud muusikud jäid ka edaspidi keilisündmustel mängima ja moodustasid Tallinna Keilibändi. Bändimehed satuvad ise tantsima harva, aga neil seevastu on tundide kaupa põhjus ja võimalus tantsijaid ja nende jalgu jälgida, tantsude ja nende õpetamise üle mõtiskleda ning niimoodi end tantsualaselt üha targemana tunda. 2006. suvelõpul saabuva Šoti teemaõhtu puhul selgus mõni kuu enne etteastet, et teised koos mänginud pillimehed on kaalukatel põhjustel sündmuspaigast kaugel. Plaanitav sündmus taheti aga kindlasti maha pidada. Jaagup mõtles, et mis ei tapa, see teeb tugevamaks, ja arutles, et keiliviise on karmoškaga kergem eest mängida kui seni tuttavama kontrabassiga. Sel põhjusel tassis Jaagup karmoškakasti maakoju kaasa ning harjutas kogu suve igapäevaselt nii, et muusikakooli õpetaja käest võinuks selle eest kiita saada. Meeles mõlkus lihtsalt, et mõne kuu, nädala või lõpuks päeva pärast on tantsijad ringis, tantsujuht ütleb ja näitab sammud ette ning siis on pillimehe kord hoolitseda, et lugu koos püsiks. Püsiski.

Jätka lugemist »

Pärnu väärikad lennutasid Tartus Mitsubishi elektriautot

TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli rahvas on korduvalt Tartus asuva Teaduskeskuse Ahhaa põnevaid atraktsioone ja huviväärseid leiutisi käinud uudistamas. Lustlik reisisaatja Aive ahvatles kõige uudishimulikemaid väärikaid proovima sõiduauto ja keharaskuse vahel toimivat jõuõlga.

Pärnu väärikad lennutasid Tartus Mitsubishi elektriautot Foto Urmas Saard

Pärnu väärikad lennutasid Tartus Mitsubishi elektriautot. Foto: Urmas Saard

Lihtsalt ära seletades võimaldab Ahhaa keskuse ees asuv kangmehhanismi süsteem kanda üle täiendatavat jõudu tõstmiseks. Remondis ja laiendamisel olnud keskus on taas ligemale kaks kuud külastajate päralt ja seda võimalust mindigi kesknädalal ära kasutama. Elektriautot sai lennutada ka aastaid enne remonti. Aga kes polnud varem oma käega proovinud, need võisid ootamatu kerguse tõttu koheselt tasakaalu kaotada ja leida ennast järgmisel silmapilgul upakil või täies pikkuses lausa siruli maas lebamas. Kõik see valmistas väärikatele ütlemata suurt lõbu ja nalja.

Kahes jaos käidi planetaariumis, sest poolsada inimest korraga hoone katusel paiknevasse hõbedase läikega kerasse ei mahu. Terves ilmas ainsana leiduv kerakujuline planetaarium võimaldab vaadelda taevalaotust nii peakohal kui jalge all. Teaduskeskuse planetaariumi giid selgitas, et tolle kera sisemuses kasutatava optilise projektori autor on Jaapani leiutaja. Projektori nimi on Megastar ja tolle seeria projektorid on kantud Guinnessi rekordite raamatusse kui ilmamaa kõige täherikkamad.

Jätka lugemist »

Masingu kooli õpetajad saavad Lastefondi toel baaskoolituse autistlike laste toetamisest

Käesoleval nädalal toimub TÜ Kliinikumi Lastefondi toel Tartu Herbert Masingu koolis TEACCH metoodika koolitus, mida viivad läbi Põhja-Carolina ülikooli TEACCH koolituskeskuse koolitajad, et anda õpetajatele baaskoolitus autismispektri häirega lastele parema õpikeskkonna võimaldamiseks.

Esimese koolituspäeva hommik, Tartu Herbert Masingu Kool

Esimese koolituspäeva hommik, Tartu Herbert Masingu Kool

TEACCH (Treatment and Education of Autistic and related Communication Handicapped Children) metoodika on välja töötatud Põhja-Carolina ülikoolis, kus asub ka peamine TEACCH koolituskeskus. Metoodika eesmärk on luua õpilase ümber terapeutiline õpikeskkond, mis võimaldab ühteviisi arendada nii akadeemilisi kui ka sotsiaalseid toimetulekuoskusi ning iseseisvust. TEACCH programmi kasutatakse väga paljudes riikides tunnustatud programmina autismispektri häirega laste õpetamisel.

TEACCH programmis arvestatakse lapse individuaalseid vajadusi ja omapärasid ning seetõttu on see paindlik ja sobiv just autistlike laste eripäradega toimetulekuks. Tegu on programmiga, mis on juba algselt kavandatud koolitöö ja koolis õppimise toetamiseks, kuid oluline osa metoodikast on ka tihe koostöö spetsialistide ja lapsevanemate vahel. Lisaks on programm kohandatud kommunikatsiooni ja kõne omapäradele, sobides sellega nii normaalse vaimse võimekuse kui ka sügava vaimse mahajäämusega lastele.

Jätka lugemist »

Tartu rahulepingu päev Taaralinnas

„Arras päev kõigile Eesti ajaloohuvilistele,” ütleb ajaloolane Aldo Kals, kes osales küünlapäeval koos sajakonna inimesega Tartus Vanemuise tn. 35 Rahumaja juures toimunud ajalooüritusel. „Isegi pakane andis järele ja kinkis meile pehme, koguni lörtsise, hilisõhtul aga kerge lumesajuga imeilusa talveilma,” kirjeldab Kals.

Ajaloolise Petseri maakonna lipp Rahumaja juures. 2.02.2019. Foto Ain Väli

Ajaloolise Petseri maakonna lipp Rahumaja juures. 2.02.2019. Foto: Ain Väli

Kohalviibinu sõnul tuli kohale viimaste aastate suurim rahvahulk. Märkamatuks ei jäänud Petseri maakonna rohe-valge lipp leelo sümboli sinise kandle kujutisega. Petseri kloostri kellamäng kutsus inimesi lähemale ja siis kõlas pidulikult hümn, mida paljapäi kuulati. Magnetlindilt kõlasid näitleja Raimo Aasa ilukõneliselt loetud Tartu rahulepingut ülistavad kirjaread. Poska gümnaasium kostitas osavõtjaid kuuma teega. „Rahvakogunemise peakorraldaja Rein Koch kinkis koolile 50 eksemplari faksiimilekoopiat Tartu rahulepingu terviktekstist, mis tänuga vastu võeti,” vahendab Kals, kes paljude teiste sõnavõtjate hulgas samuti lühidalt kõneles ja ette loetud teksti Külauudistele saadetud ülevaatliku loo juurde lisas.

Kals juhtis kuulajate tähelepanu olulistele daatumitele ajalooraamatus.

Täpselt 200 aastat tagasi astus tsaaririigi Liivimaa kubermang Euroopa õigusruumile tubli sammu lähemale. Nimelt kaotati 1819. aastal Lõuna-Eestis ja Põhja-Lätis pärisorjus! Ka oli see aasta Eesti rahvusliku suurmehe Johann Voldemar Jannseni sünniaasta.

Jätka lugemist »

Merlin Grosberg: kolm metskitse lumisel maastikul

Merlin Grosberg saatis täna Külauudiste infoveskile ülesvõtte väga kaunist talvisest loodusest, taamal näeb kolme kitse.

Kolm metskitse lumisel maastikul. Jaanuar 2019. Foto Merlin Grosberg

Kolm metskitse lumisel maastikul. Jaanuar 2019. Foto: Merlin Grosberg

„Saadan pildi, mille tegin Ilmatsalu matkaraja juures, kus nägin kolme kitse. Ilusalt lumine pilt kolme kitsega! Oli tõeliselt tore kohtumine ning üllatuseks sain ka kaamera peale,” kirjutab Grosberg ja lisab pildi pealkirjaks „Kolm metskitse lumisel maastikul. Jaanuar 2019”

Vesterbacka ja Laansoo Jr. arutasid Tartus Pakri ühendamist FineEst tunneliga

Emajõelinnas toimunud Baltikumi suurimal ärifestivalil sTARTUp Day 2019 arutasid FinEst tunneli ühendamist Pakriga Tallinna-Helsingi tunneliprojekti eestvedaja Peter Vesterbacka ning Pakri Teadus- ja Tööstuspargi tegevjuht Enn Laansoo Jr.

Enn Laansoo Jr. ja Peter Vesterbacka. Foto Aldo Luud

Enn Laansoo Jr. ja Peter Vesterbacka. Foto: Aldo Luud

Ühisrahastus on hea võimalus luua kogukonnatunnet

sTARTUp Day raames toimunud arutelul nentis Laansoo Jr. naljatledes, et sooviks praegu olla Vesterbacka nahas, sest uue visiooni arendamise asemel peab Laansoo Jr. täna enda oma juba realiseerima Pakri poolsaarel asuva tööstuslinnaku näol. Arutelu käigus tõstatati ka küsimus Pakri tööstuslinnaku ühendamise võimalikkusest Tallinn-Helsingi tunneliga.

„Kui Pakri Teadus- ja Tööstuspargi projekti käivitasime, siis esimesed neli aastat ei uskunud sellesse keegi. Järgmised neli aastat kuulsime, et selline kontseptsioon on küll võimalik, aga teie liiga väikesed, et realiseerimist finantseerida. Nüüd on meil aga ajaline surve projekti realiseerida, et mitte aega kaotada,“ rääkis Pakri Teadus- ja Tööstuspargi tegevjuht Enn Laansoo Jr.

“Ma mõistan, et aeg on raha, sest ka konkurendid mõistavad üha enam, et läbimõeldud taastuvenergialahendus tõstab märkimisväärselt tööstus- ja teaduspargi atraktiivsust,” lisas Laansoo Jr. Pakri Teadus- ja Tööstuspark laiub Pakri poolsaarel 65-hektarilisel alal ning selle eesmärgiks on kasvada aastaks 2020 Põhja-Euroopa suurimaks rohetehnoloogia kompetentsikeskuseks.

Jätka lugemist »

Petserimaa lipp Tartu tänavatel

Laupäeval, 1. detsembril tähistas eestikeelne Tartu Ülikool oma 99. sünnipäeva tavakohase tõrvikurongkäiguga. Vanemuise tänava 46 õppehoone juurest kogunesid trummipõrina saatel uhkete lippude alla üliõpilaskorporatsioonide ja –seltside liikmed, lisaks akadeemiline kaitseliit, ülikooli taidluskollektiivid ja nende sappa ka mõned vilistlased.

Petserimaa lipuga Tartus Vanemuise tänaval. Foto Edgar Saar

Petserimaa lipuga Tartus Vanemuise tänaval. Foto: Edgar Saar

Nende ees sammus Seto Kuningriigi sootska Paul Hagu plakatiga, mis tänas Petserimaa üliõpilaskonna nimel Tartu Ülikooli kõrghariduse eest! Kuna sel aastal oli rahvusvahelise tuntusega Petserimaa Vilo valla Alaotsa küla Piiri talust pärit mikrobioloogi, veterinaariadoktori Teodor Kõivastiku 110. sünniaasta, siis oli pandud just tema kõigi nimel suurkooli mõtteliselt tänama. Tõrvik heitis elavat valgust väikesele kolonnile, mille kohal lehvis tuules uhkelt sinise kandlega Petserimaa rohe-valge maakonna lipp. Kannel sümboliseerib leelot ja selle suurim asjatundja sammuski meie kolonni ees.

Olime oma ülikoolist saanud teoreetilised teadmised demokraatlikust õigusriigist, mille üheks koostisosaks on sõnavabadus. Nii me ei saanud aru rongkäigu ülevaatajast, kes ei soovitanud kanda poliitilisi plakateid. See tuletas meelde täpselt 50 aastat tagasi Tšehhi sündmuste taustal toimunud üliõpilaspäevade samasugust tõrvikurongkäiku, kus need olid keelatud, kuid siiski olemas. Seekord neid polnud, aga miks neid olla ei või?

Jätka lugemist »

Täna algab HIV kiirtestimise nädal

Täna, 23. novembril algab HIV kiirtestimise nädal – SA Koos HIV Vastu ja Tervise Arengu Instituut (TAI) pakuvad nädala jooksul võimalust tasuta HIV kiirtesti teha Tallinnas, Tartus, Pärnus, Võrus, Paides, Säreveres, Kohtla-Järvel ja Narvas.

HIV kiirtestimine Pärnu Keskuses 30. novembril kell 17–19. Foto Urmas Saard

HIV kiirtestimine Pärnu Keskuses 30. novembril kell 17–19. Foto: Urmas Saard

Üle-euroopaline HIV testimisnädal toimub igal aastal novembrikuu lõpus. Nädala eesmärk on teadvustada laiemalt HIV testimise vajadust ja tuletada inimestele meelde, et enda ja oma lähedaste tervisest tuleb hoolida. Samuti kutsuvad korraldajad inimesi eeskuju näitama ja enda osalemist testimises jagama sotsiaalmeedias märksõnadega #eestitestib #minahoolin.

SA Koos HIV Vastu juhi Vilja Toomasti sõnul takistab inimeste vähene teadlikkus HIV infektsiooniga inimeste üles leidmist. „Eelmisel aastal Emori läbi viidud uuringu tulemuste järgi on seitse inimest kümnest kindlad, et HIV levib Eestis peamiselt süstivate narkomaanide seas. See näitab, et suur osa Eesti elanikke peab HI-viirust endiselt ainult riskirühmade haiguseks,“ ütles Toomast. „Ainult veerand vastanutest ehk 25 protsenti nimetasid peamiseks HIV leviku viisiks sugulist vahekorda. Ometi on Eestis oluliselt kasvanud just nakkuse heteroseksuaalne levik, viimaste aastate diagnoositud HIV viiruse levik on kuni 40% ulatuses heteroseksuaalsel teel.“

Jätka lugemist »

Läkitus Tartust pimedate kõnnirajalt Pariisi

Valentin Haüy 273. sünniaastapäeval avati Tartus Eesti esimene pimedate kõnnirada.

Vladimir Šokman ja Maimu Siigur avavad lindi lõikamisega Eesti esimest pimedate kõnnirada. Foto erakogu

Vladimir Šokman ja Maimu Siigur avavad lindi lõikamisega Eesti esimest pimedate kõnnirada. Foto: erakogu

Prantsusmaalt lähtunud pimedate koolide asutamise laine käigus rajati sajandi jooksul üle kogu maailma 150 pimedate kooli

13. novembril, Põhjamaade pimedate nädalal, lõikasid Tartu linnavalitsuse sotsiaalkomisjoni esimees Vladimir Šokman ja teda assisteerinud pensioneerunud pimedateõpetaja Maimu Siigur pidulikult linti. Tosina uudistaja osavõtul avati vihmasajus pimedate kõnnirada, mis kulgeb U-tähe kujuliselt Emajõe kaldal ja ümber Anne kanali. Raja pikkus on kaks kuni kolm kilomeetrit ja tähistatud valge kepiga liikumisel orienteerumist hõlbustava üheksa maamärgiga. Nendeks on alla meetri kõrgused sinivalgetriibulised metallpostid, mida kohtab linnas mujalgi. Tegemist on esimese sellelaadse rajatisega kogu riigis. Pimedad on selle eest Tartu linnale väga tänulikud.

Jätka lugemist »

Mardinädal lõpeb Tartus “Hakkame santima!” välisrühmade kontserdi ja perepäevaga

Mardinädala lõpetab täna, 11. novembril, Tartus Eesti rahva muuseumi teatrisaalis toimuv välisrühmade kontsert ning festivali perepäev.

Enne kontserdi algust on kõikidel võimalus Liisa Maasiku juhendamisel endale valmistada üks vahva kadrimask

Päev algab kell 12 kadrimaskide valmistamisega ja erinevate meisterdamiste- ja rahvamängudega lastele ning jätkub kell 12:30 festivali välisrühmade kontserdiga, kus iga kollektiiv tutvustab parimaid palasid oma riigi mardikombestikust.

11. novembril toimuval kontserdil saab näha Itaalia, Läti ja Venemaa maskeerimiskombeid. “Boes and merdules” on legendaarne meeste folklooriansambel Itaaliast, Sardiiniast, kes tutvustab põlist Ottana piirkonna karnevalikultuuri. Kandes efektseid ja lärmakaid, suurte kelladega koormatud härja ja karjuse kostüüme, sümboliseerib nende esitatud rituaal igavest võitlust inimese ja looma vahel.

Jätka lugemist »

Pärnu ja Tartu jätkavad kultuurialast koostööd

Tartu Euroopa kultuuripealinnaks kandideerimist toetanud Pärnu linn on valmis tartlastele pakkuma oma tuge, jätkates kahe linna kultuuritegelaste aastakümnete pikkust koostööd.

Elmar Trink Koidula muuseumis Foto Urmas Saard

Elmar Trink Koidula muuseumis. Foto: Urmas Saard

Pärnu saaks Tartu kultuuripealinnaks olemist igati täiendada

„Te olete kindlasti üks esimesi, kellega Tartu hakkab asju ajama, kui tiitli saame. Teeme koostööd ka siis, kui tiitlit ei saa,“ kinnitas täna Pärnu kultuuritegelastega kohtunud Tartu 2024 Euroopa kultuuripealinnaks vastutav projektijuht Erni Kask.

Pärnus Nooruse majas toimunud kokkusaamise eesmärgiks polnud ühiste ürituste kokkuleppimine, vaid Tartu mõtete tutvustamine ja ühisosa otsimine. Pärnakate ideeotsingutest rääkinud Elmar Trink tõdes, et kaks linna mõtlevad ühes suunas ja Pärnu saaks Tartu kultuuripealinnaks olemist igati täiendada.

„Kui me vaatame ajalooliselt Pärnu, Viljandi ja Tartu koostööd, siis selle nimeks on Põhja-Liivimaa,“ kõneles Trink. Pärnu eelistena nimetas ta merd, ühendusvõimalusi ka näiteks laevaga, rikkalikku suvist kultuurielu, omanäolise Kihnu kultuuriruumi lähedust, 11 000 aasta pikkust ajalugu ning linna ja maa ökoloogilist kooseksisteerimist.

Jätka lugemist »

Paeluvad polkad Tartu tantsuklubis

Tartu tantsuklubi hooaja 2018/2019 avamiseks on valitud teemaõhtu “Paeluvad polkad”, mis aitab paljudele tantsijatele meelde tuletada, et veel sadakond aastat tagasi armastati väga polkade tantsimist Eesti külapidudel.

Kadri Lepasson tantsuks mängimas Foto erakogust

Kadri Lepasson tantsuks mängimas. Foto: erakogust

Polkat on küll iga tantsuklubiline tantsinud, aga kas see on parasjagu hüplev polka, pöiapolka või tallapolka

Kindlasti 21. sajandil pole tantsijad pelgalt vähese võhmaga, vaid lihtsalt on unustatud või puudub teadlikkus selle kohta, kui palju paeluvaid ja erinevaid polkasamme on olnud kasutusel siinmail. Hea kavatsus on polkade õpitoas tantsuklubilistele tutvustada mitmesuguseid polkasid ja näidata, et pole vaja tantsusaalist ilmtingimata põgeneda, kui muusikud laval suure õhinaga polkasid mängivad. Polkade õpitoas saavad huvilised õppida erinevaid polkasamme ja tantse, kus neid samme saab rakendada. Õpituba juhendab Kadri Lepasson (2-realine lõõts, rahvakannel), kellega liituvad noored rahvamuusikud Aia Rikka (külakannel) Mooste Rahvamuusikakoolist ja Võru Muusikakooli vilistlane Kirke Rumvolt (külakannel, väikekannel, karmoška).

Jätka lugemist »

Pärnu kandideerib Euroopa kultuuripealinnaks koos Tartu ja Viljandiga

Pärnu linnavolikogu toetas linnavalitsuse ettepanekut kandideerida Euroopa 2024. aasta kultuuripealinnaks koos Tartu ja Viljandiga, sest üksteisele tuge pakkudes ja igaühe tugevusi ära kasutades suudetakse pakkuda enam.

Euroopa kultuuripealinnaks kandideeriv Pärnu, pildil Kuninga tänav Foto Urmas Saard

Euroopa kultuuripealinnaks kandideeriv Pärnu, pildil Kuninga tänav. Foto: Urmas Saard

„Kõik kolm linna tahavad huvitavat, loomingulist ja keskkonnateadlikku elukeskkonda, väärtustada kohalikku kultuuri ja seda mitmekesistada. Üksteisele tuge pakkudes ja igaühe tugevusi ära kasutades suudame pakkuda enam ja luua sidemed, mis jäävad kestma ka pärast kultuuripealinnaks olemist,“ rääkis abilinnapea Marko Šorin.

Euroopa kultuuripealinna tiitel on üks tuntumaid kultuuriprojekte. Selle fookuses on kultuur kõige laiemas mõistes: teater, muusika, sport, haridus, teadus, sotsiaalvaldkond, keskkond jne. Suurem eesmärk on piirkonna ümbersünd ja arengu kiirendamine.

„Arutelu käigus leidsime, et Pärnu märksõnadeks on meri, suviselt kirev kultuurielu, looduslähedus ja 11 000 aasta vanune ajalugu. Viljandi on eeskuju väikelinnast, mis suudab end suureks teha, Tartu haritlaskonnaga ei suudaks Eestis keegi võistelda. Kultuuripealinna tiitel ei tähenda üksikuid ehitisi ega kalleid kontserte, vaid koostööd ja linnade tutvustamist, et inimesi koliks mujalegi kui pealinna ja selle lähiümbrusse,“ kõneles Šorin.

Teet Roosaar
Pärnu linnavalitsuse meedianõunik

Samal teemal:

Pärnu südalinnas kõrguv Eliisabeti kiriku torn on üks kaugele paistvatest maamärkidest Foto Urmas Saard

 

 

 

Pärnu tahab ühiselt Tartu ja Viljandiga kandideerida Euroopa kultuuripealinnaks

Saskia Alusalu purjetab trennilainel uuele hooajale vastu

Lähiregiooni suurima rulluisusündmuse ehk Tartu Rulluisumaratonini on vähem kui kolm nädalat. Aastase vahe järel tuleb stardijoonele ka meie parim kiiruisutaja Saskia Alusalu. Puhusime uisupiigaga natuke juttu olümpiale järgnenud keerisest, rulluisutamisest ja uue kiiruisuhooaja ettevalmistustest.

10. Tartu Rulluisumaraton 21.08.2016 / foto: Ardo Säks

Pildil Saskia 2016 a Tartu Rulluisumaratonil. Foto: Ardo Säks

Saskia, Pyeongchangi taliolümpiast on möödas ligi pool aastat. Kuidas olümpiale järgnenud periood Sul möödunud on?

Väga kiirelt. Kevadel oli palju kutseid ja igasuguseid üritusi. Nüüd viimasel ajal on asi rahunenud ja olen olnud rohkem trennilainel. Umbes nädala eest jõudsin tagasi esimesest jäälaagrist, mis toimus Saksamaal Inzellis. Enne Tartu Rulluisumaratoni on aga uus jäälaager, kust tagasi jõuan paar päeva enne Tartu Rulluisumaratoni. Ajastus pole super ning võib-olla on rullidel siis natuke raskem olla, aga pole vast hullu.

Palju Sa reaalselt suvel puhanud oled?

Puhkust pole väga olnud. Pärast kolmenädalast Inzelli laagrit sain kaks täielikku puhkepäeva. Trennijärgselt kuhugi järve olen aga ikka hüpanud. Tore, et Eestis on vahelduseks nii-öelda päris suvi!

Jätka lugemist »

Taaskasutusele pühendatud Väga Väga Vaba Turg Tartus

4. augustil kell 13.00-17.00 oodatakse kõiki Tartus Magasini Tänava Suvilasse, kus leiab aset taaskasutusele ja kinkemajandusele pühendatud Väga Väga Vaba Turg.

Väga Väga Vaba Turg Tartus

Väga Väga Vaba Turg Tartus

Vihmase ilma korral toimub turg Genialistide Klubi saalis.

Väga Väga Vaba Turg on kõigile avatud ajutine rahatu turg, kus asjad ja teenused liiguvad inimeselt inimesele kinkimise või vahetamise teel. Äraandmiseks sobivad näiteks raamatud, riided, tehnika, kodutarbed – turule võib tuua kõike, mida enam ise ei vaja. Ainukeseks tingimuseks on, et esemed oleksid veel kasutuskõlblikud. Väiksemaid asju saab tuua ja jätta turu alale oma järgmist omanikku ootama.

Suuremate esemete (mööbli, kodutehnika jm) puhul on soovitatav jätta asja kirjeldus ja kontaktandmed, nii et soovija saab ise vajaminevale järgi minna. Väga Väga Vaba Turg on ka seltskondlik üritus, kus saab suhelda erinevate inimestega, vahetada mõtteid ja leida uusi tutvusi. Võid tulla ka muusikat mängima, žongleerima või muid trikke tegema.

Jätka lugemist »