Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

september 2019
E T K N R L P
« aug    
 1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
30  

Kuressaares avatakse reedel filateelianäitus

Reedel, 12. juulil kell 11.00 avatakse Kuressaares REFS Estonia koostöös Saare Kogujate Seltsi ja Kuressaare Linnavalitsusega seoses linna 450. aastapäevaga rahvusvaheline filateelianäitus. Tasuta näitus toimub Kuressaare kultuurikeskuse saalis.

12. juulil on näitus avatud külastamiseks kella 18ni ja laupäeval 13. juulil kella 9-17ni. Samas toimub laupäeval filatelistide kokkutulek, kus ostetakse-müüakse-vahetatakse nii Eesti kui välismaa marke ja postisaadetisi.

Näitusel saab näha ERM Postimuuseumi kogudest haruldusi Kuressaare kirjadest, mereposti saadetisi, raudteeposti omi ning ka REFS Estonia juhatuse esimehe Peeter Sgirka kogu 80 aastat margikorjajate seltsi Estonia 1931-2011. Ka Soomest tuleb näitusele suur, 5 stendiküljene kogu Saaremaa postiajaloost, kui mainida vaid mõnda. Huvilistele, kuidas nägi vanasti välja Kuressaare, on vaatamiseks saarlase Viktor Nurja kaks postkaardikogu Kuressaare kohta. Neile, kes arvavad, et postmargid on vaid värvilised nelinurksed hammastatud paberitükid või uuemal ajal kleepsud, saavad näha ebatavalisi postmarke. Kokku on näitusele kirja pandud 22 kogu.

12. juunil on Kuressaares kasutusel ka eritempel REFS Estonia XXII filateelianäitus.

Täiendav info:
Peeter Sgirka 56 350 070
Ago Papp 56 646 604

Leedri tuulik seisab taas uhkelt

“Töö, mis mõne aasta eest tundus suure ja võimatuna, on nüüd teoks saanud! Anetsi tuulikul on tiivad küljes!” võis projekti eestvedaja, Lümanda vallavanema Jaanika Tiitson laupäeval uhkelt kuulutada.

22. juunil oli Anetsi mäele Leedri tuuliku avamisele kogunenud palju pealtvaatajaid, kellele etendati suurepärase ilmaga lõbus vaatemäng. Tuulikusse vinnati esimesed jahukotid. Külavanem Indrek Tiitsonile anti pidulikult üle tuuliku võti ja Lümanda vald kinkis lisaks veel veskikivi. Külalistele esinesid ka rahvatantsijad.
Projekti juht ja OÜ Muinassepp omanik Tõnu Sepp tunneb uhkust, et leidus üks küla, kes julges ette võtta sellise suure ja olulise sammu, mis reeglina tähendab rahvale ainult kulutusi, mitte tulu. Tema sõnul oli Leedri tuuliku väline renoveerimine väga töömahukas. Alles jäi vaid 20% vanadest detailidest, kõik muu tuli uus teha.
Praegu tuulik kahjuks veel töökorras pole. Esmalt tuleb tagasi panna vana sisu, millest mitmed detailid on paraku puudu. Mardikad on oma töö teinud. Selleks, et tuulik uuesti jahvatama panna, tuleb suur osa sisust uuesti meisterdada.
Leedri külale tähendab see tuulik palju rohkem kui lihtsalt külailu – Anetsi tuulikus on mänginud peaaegu kõik Leedri küla lapsed! See on osa nende lapsepõlvest.
Küla oma jõududega tuulik 1989. aastal konserveeriti. Tänu toonastele töödele, mida vedas külavanem Adi Kuivjõgi, oligi nüüd võimalik tuulik taas avada.
Tuuliku taastamise põhirahastaja oli Saarte Koostöökogu, suur osa vajaminevast rahast saadi Euroopa Liidu maaelu edendamise algatusprogrammi LEADER kaudu. Samuti viidi läbi anonüümne korjandus külarahva seas. Kui oli selge, et raha kipub ikka veel väheks jääma, pani oma brändiga Saaremaa Vodka õla alla Altia Eesti, kes tänavu rahastab ka Pihtla valla Ennu küla tuuliku taastamist täies ulatuses.

Sõrves avastati Eesti jaoks uus liblikaliik

 Cyclophora linearia

Enne pühi Sõrves Sääre külas viimase seirepüügi saaki üle vaatamas käinud liblikauurija Erki Õunap avastas Eesti jaoks uue liblikaliigi ning pani talle nimeks pöök-täpikvaksik.

Ladinakeelset nimetus Cyclophora linearia kandev liblikas saabus Sõrve tõenäoliselt eelmise nädala jooksul, sest viimane püük kestis 17.–21. juunini, kirjutab Meie Maa.

«Seda liblikat ei ole varem kunagi Eestis nähtud. Oli teada, et ta võib Eestisse jõuda, aga seni polnud,» ütles Tartu Ülikooli doktorikraadiga Õunap.

Kuna Eesti jaoks uuel liigil eestikeelset nime veel ei ole, siis Erki Õunapi arvates võiks liblika nimetada toidutaime järgi pöök-täpikvaksikuks. Nimelt toitub liblikas pöögist. Kust Sääres avastatud konkreetne isend pärineb, seda on Erki Õunapi sõnul võimatu öelda. Lähim koht, kus liblikat esineb, asub Lõuna-Rootsis. Kesk- ja Lõuna-Euroopas peetakse teda tavaliseks.

Miks tuli liblikas Eestisse, kui siin pööki looduses ei kasva? Jutu järgi pidavat liblikas ka tamme ja kaske sööma, kuid kinnitust sellele ei ole. Õunapi arvates võis liblikas niiöelda hulgusena Sõrve sattuda sooja õhumassiga. «Mõnikord kannab soe õhuvool lõunast liblikaid kaasa. Seda liiki on püütud ka Soomest, kus teda looduslikult samuti ei esine,» selgitas Õunap, kes liblikate püüdmisega tegelenud 25 aastat.

Oma staaži juures on ta avastanud kuni kümme uut liiki Eesti jaoks.

Ruhnu uue koolimaja ehituseks kuulutati välja hange

Pea üheksa aastat pärast seda, kui valitsus eraldas Ruhnu vallale kuus miljonit krooni uue koolimaja ehituseks, kuulutas vallavalitsus välja hoone ehitushanke.

Valitsus andis Ruhnu vallale tänases vääringus umbes 384 000 eurot 2004. aasta suvel, kirjutab Saarte Hääl. Juba toona oli Ruhnu vallavalitsuse tellimisel valminud ka uue koolimaja eskiisprojekt, mis läinuks toonaste hindade järgi maksma 11,5 miljonit krooni.

“Kooli algne eskiisprojekt oli inspireeritud Ruhnu vanast talukompleksist,” ütles vallavanem Aare Sünter.

2008. aastal valminud projekt käiku aga ei läinud ja praegu on Sünteri sõnul ka raske öelda, kui palju koolihoone tänastes hindades maksma võiks minna.

“Mida me selle raha eest nüüd saame, selgub pärast riigihanke lõppu,” rääkis Sünter.

Laenuvõtmise plaani vallal tema sõnul esialgu ei ole ja lisaraha osas käivad läbirääkimised.

Ruhnu uus koolimaja tuleb ühekorruseline hoone koos spordisaali ja sööklaga. Seni koolina kasutatavas pastoraadihoones puuduvad Sünteri sõnul nii spordisaal kui ka nõuetele vastav köök.

Saaremaa ooperipäevadel esineb maailmakuulus Gruusia bass Paata Burchuladze

Maailmakuulus Gruusia bass Paata Burchuladze.

Maailmakuulus Gruusia bass Paata Burchuladze.

Paljudest Gruusia silmapaistvatest ooperilauljatest on kõige suurema rahvusvahelise karjääri teinud bass Paata Burchuladze. Pärast mitmeid edukaid konkursse on ta välja jõudnud maailma olulisematele ooperilavadele, nagu Metropolitan Opera, Milano La Scala, Covent Garden, Viini Riigiooper jne. Aastal 1987 kutsus dirigent Herbert von Karajan Burchuladze esinema Salzburgi muusikafestivalile.

„Aastal 1988 õnnestus mul Burchuladzet kuulata Pariisis Boriss Godunovi festivalil, kus ta laulis nimirolli. Täna on Paata Burchuladze parimas küpsuses oma hääleklassis ning see on suur rõõm ja au Eesti ooperisõpradele, et saame teda kuulata Saaremaa ooperipäevadel Verdi “Attila” nimirollis, mis annab täiusliku ülevaate tema vokaalsetest ja lavalisest võimekusest,“ lausus Saaremaa ooperipäevade kunstiline juht Arne Mikk.

Juba kuuendat aastat toimuvad ooperipäevad esitlevad sel aastal kolme Gruusia ooperiteatrit: Bathumi ooperi- ja balletiteater, Khuthaisi Balantšivadze-nimeline ooperi- ja balletiteater, Thbilisi Paliašvili-nimeline rahvuslik ooperi- ja balletiteater.

III Saarejuustu Saaremaa Suurjooks toimub 29.juuni kell 12.00 Karujärve Tervisespordikeskuses

Kuni registreerimise süsteemi rakendumisele saab registreerida aadressil karutervis@gmail.com. Registreerimisel märkida: Eesnimi, Perekonnanimi, Sünniaeg, klubi/asutus/vald.

Osalemistasud kuni 28. juuni kella 12.00-ni on 5 EUR ja peale seda ning kohapeal 8 EUR. Arveldusarvele MTÜ Karujärve TSK – A/A 221052041715. Kohapeal saab tasuda üksnes sularahas. Makse sooritamisel märkida selgitusse osaleja(te) nimi kelle eest makse sooritakse.

Osalejad kes soovivad kasutada korraldajate poolt organiseeritud bussi, palume sellest teatada sellest hiljemalt 21 juuni e-mail karutervis@gmail.com.

Transport korraldajate bussiga Kuressaare – Karujärve Tervisespordi Keskus – Kuressaare maksab 3 EUR/in. Lapsed alla 17. aasta 2 EUR/in.

Lisainfo leiate juhendist siit

Kinobuss kutsub mitte-eestlastest noori laagrisse

Kinobuss pakub noortele tõeliselt põnevat viisi eesti keele õppimiseks – juulis toimuvad Saaremaa imekauni looduse keskel kaks noortelaagrit (nooremale ja vanemale vanuseastmele), kus eesti keelt õpitakse ühise filmitegemise kaudu.

Laager on mõeldud neile, kes tahavad parandada oma eesti keele oskust ja kes tunnevad, et õpikutest jääb väheks. Laagris on võimalus täiendada oma keeleoskust kõige kaasaegsemal moel – kaamera ja arvutiga ise filme tehes ning Eesti filme vaadates ja analüüsides. Lisaks eesti keelele õpitakse laagris muidki kasulikke asju: Eesti kultuuri laiemalt, meeskonnatööd ning kaasaegseid tehnoloogiad, millest on kasu igal elualal. Tutvutakse Muhu ja Saare maa noortega ning õpitakse tundma Eesti saarte imelist loodust.

Laagrilistega tegelesvad neli meeskonaliiget: laagri juht, filmiõpetaja, noorsootöötaja ja eesti keele õpetaja. Osaleda saavad ainult Eestis elavad mitte-eestlastest Euroopa kolmandate riikide kodanikest (EKRK) noored ja määratlemata kodakondsusega noored. Osalejad peavad minema 2013. aastal 7.-12. klassi ning nende vanus peab olema 10-19 aastat. Osalejad peavad oskama eesti keelt vähemalt algtasemel. Eelnev filmitegemise kogemus pole oluline. Registreerimise tähtaeg 21. juuni, rohkem infot leiab siit.


Loopealsete taastamise infopäevad Muhus ja Saaremaal

Toimumisaeg: 04.06.2013–07.06.2013

Toimumiskoht: Muhu ja Saaremaa

KUTSE LOOPEALSETE TAASTAMISE INFOPÄEVADELE SAAREMAAL JA MUHUS

Olete oodatud Eesti Maaülikooli, Keskkonnaameti, Pärandkoosluste Kaitse Ühingu ja Tartu Ülikooli korraldatavale infopäevale:

  • 4. juuni kell 16.00 Muhu lasteaia saalis- Kesselaiu, Lõetsa ja Nõmmküla-Üügu piirkonnad
  • 5. juuni kell 16.00 Muhu lasteaia saalis- Paenase, Koguva igaküla, Simisti- Võiküla piirkonnad
  • 6. juuni kell 16.00 Keskkonnaameti Kuressaare kontori saalis- Neeme, Kõruse ja Atla-Eeriksaare ja Türju piirkonnad
  • 7. juuni kell 16.00 Keskkonnaameti Kuressaare kontori saalis- Lõu, Vanamõisa- Suure-Rootsi, Ilpla, Kingli-Laasu-Asva ja Kahtla-Kübassaare piirkonnad

Päevaplaanis on kavandatava loopealsete taastamise projekti tutvustus, küsimustele vastamine ja arutelu.
Maaomanikud saavad anda kirjalikult oma seisukoha loopealsete taastamise osas nende kinnistutel või varasemat otsust muuta.

Täpsustame taastamisele minevate looalade, tarade, läbipääsude, varjualuste, juurdepääsuteede jms asukohti vastavalt maaomanike ettepanekutele.

Kohale on oodatud maaomanikud, kohalikud elanikud, loomakasvatajad, taastamiseks sobiliku tehnika omanikud, ettevõtjad ja teised asjast huvitatud isikud.

Info:
Keskkonnaamet
Annely Reinloo
annely.reinloo@keskkonnaamet.ee
mob 511 6738

Kuressaare tähistas eile oma 450. aastapäeva

Kuressaare_juubelEile, 8. mail möödus 450 aastat päevast, mil Saare-Lääne ja Kuramaa piiskop Magnus oma Kuramaa residentsis Piltenes Kuressaarele, tolleaegsele Arensburgile, linnaõiguse andis. Linna sünnipäeva tähistatakse kogu 2013. aasta vältel, suuremad pidustused algasid eile ja kestavad nädala lõpuni.

Linna sünnipäevanädala raames avatakse mitmeid näitusi, toimub arvukalt kontserte ja spordiüritusi, ilmavalgust on näinud kolm juubeliraamatut jpm.  Nädalat jäävad lõpetama suur rahvakultuurikontsert, noortebändide festival ning suur galakontsert ja rahvapidu.

Kuressaare linnapea Mati Mäetalu sõnul on 450 aastat linna jaoks soliidne ja märkimisväärne vanus. „On suur rõõm tähistada terviselinna, UNICEFi laste- ja noortesõbraliku linna, kuurortlinna, merelinna, ooperilinna, sadamalinna ja Saaremaa pealinna väärikat juubelit,“ sõnas Mäetalu ja kutsus kõiki juubeliüritustest osa saama.

Parasummer sel suvel Saaremaal

Eile toimus kuursaalis turismihooaja avaseminar, kus tutvustati suviseid üritusi ning viidi koolitaja Alar Ojastu eestvedamisel läbi intensiivne ja mõtlemapanev koolitus “Teenindajast talendiks“.

Oma suviseid tegemisi tutvustasid Vilsandi rahvuspark, tulevikumuusikafestival Juu Jääb, Saaremaa ooperipäevad, Saaremaa merenädal ja kuursaal. Saare maavalitsuse spordinõunik Madis Kallas aitas läbi viia sportlikku jalasirutust.

Päris uus sündmus Saaremaal on sel aastal Parasummer 2013, mida ligi sajale seminaristile tutvustas saarlane Antti Kopliste. Vaatemängulise ürituseni on jäänud täpselt 76 päeva, kui alates 13. juulist võib nädala jooksul taevas näha rahvusvahelist dessanti. Parasummer 2013 ühe peakorraldaja Annika Arrase sõnul on tänaseks registreerunud inimesi kuuest-seitsmest erinevast riigist.

Eesti langevarjuklubi eestvedamisel toimub Parasummer 14. korda ning läbi ajaloo on nendele üritustele tulnud inimesi rohkem kui kahekümnest riigist.
“Varem oleme põhiliselt käinud Pärnu lennuväljal ja mõnikord ka Rapla Kuusiku lennuväljal,“ ütles Arras. “Vajasime vaheldust ning saime Kuressaare lennujaama direktoriga kokkuleppele. Saaremaale võib lendama ja hüppama tulla ligi 200 inimest – langevarjurid koos kaaslastega.“

Kuna registreerumine juba käib, siis võis lugeda ürituse kodulehelt, et kõik registreerujad arvatakse automaatselt ilmategemise osakonda. Osakonna töö eesmärk on järgmine: vahemikus 13.–20. juuli on Kuressaare lennuväljale planeeritud tuul 4 m/s, sinine taevas väikeste valgete pilvetupsudega, temperatuur +25 ringis.

Toimuvad ka erinevad võistlused. Näiteks 14. juulil toimub randa maandumine Raiekivi säärel.

Suveüritused on ettevalmistamisel, kui nüüd ka kevad pisut soojemat palet näitaks.

Saarlased ja hiidlased mängivad täna praamil jalgpalli

Foto: jalgpall.ee

Foto: jalgpall.ee

Laupäeval, 30. märtsil kell 12:30 toimub keset Heltermaa-Rohuküla liini parvlaeval Muhumaa Saaremaa ja Hiiumaa ajalooline sõpruskohtumine jalgpallis.

Idee autor Kärdla linnapea Georg Linkov ütles, et saarlaste ja hiidlaste ajalooline sõpruskohtumine juhatab uhkelt sisse kogu algava hooaja. „Kahe saarerahva omavahelised mõõduvõtmised on ikka olnud eriliselt pinevad, nii mõtlesime korraldada Saaremaa – Hiiumaa maavõistlusmängu neutraalvetes, aga see osutus kalliks. Seega otsustasime Heltermaa–Rohuküla liini ja parvlaeva Muhumaa kasuks – saarlaste poolt laev ja hiidlaste poolt meretee, nii et kokkuvõttes ikkagi neutraalne pind. Jalgpall piiranguid ei tunne ning tõestame nüüd, et seda saab mängida igal pool, ka keset merd laevatekil,” märkis Linkov.

Mäng toimub parvlaeva Muhumaa alumisel tekil, kuhu paigaldatakse kunstmuru ja väravad. Mängu kestus on 2×15 minutit, mängijate arv 5+1. Laeva tervise huvides peetakse kinni erireeglitest: palli maksimaalne kõrgus mänguväljakul on 120 cm ning küljeaut mängitakse maast. Jätka lugemist »

Karala küla maakonna aasta küla nominendiks

Karala külaMärtsikuu keskpaigas otsustas Saaremaa Kodukandi juhatus esitada Eesti külaliikumise Kodukant “Aasta küla 2013” konkursi nominendiks Saare maakonnast Lümanda valla Karala küla.

Taotlusankeet, millel kohaliku Kodukandi juhatuse otsuse kinnitus, tuleb esitada Eesti liikumisele Kodukant 1. aprilliks. Tunnustusüritus – Eesti 10. maapäev – toimub 9. augustil Saaremaal Mändjalas, kus kõrge komisjoni poolt üle vaadatud viieteistkümne küla seast üks aasta küla tiitliga pärjatakse. Olgu pärgamisega, kuidas on, ka nominendiks saamine on iseenesest väga suur tunnustus.
“Karala külas tegutseb viis seltsi, oluline on just see koostöö ja küla terviklik aktiivsus,” märkis Saaremaa Kodukandi koordinaator Elvi Viira. Ühe keskmise suurusega küla kohta viis aktiivselt tegutsevat seltsi – no seda annab otsida! Jätka lugemist »

Velise ootab kodanike presidendi mälestusüritusele

Suure Lennu tulede teekond. Allikas: Velise kultuuri ja hariduse selts

Suure Lennu tulede teekond. Allikas: Velise kultuuri ja hariduse selts

Velise kultuuri ja hariduse selts vana Läänemaa kagusopist nüüdse Märjamaa valla lõuna osas  kutsuvad kõiki hea tahtega kaaskodanikke- nii suuri kui väikseid, samuti  seltse ja ühinguid oma osalemisega   toetama-jätkama suurel reedel, 29.märtsil Lennart Meri mälestusüritust.

Nüüseks juba traditsiooniks saanud ürituse algatajateks olid 2006. aasta kevadel Aivar Niinemägi Pandivere Arenduse ja Inkubatsioonikeskusest , Väike-Maarja vallavalitsus Lääne-Virumaalt ja Kaarma vallavalitsus Saaremaalt.

Selleks süütame mälestuslõkked või märgutuled, lapiküünlad oma jaanitule kohtades, külaplatsidel, linnustes või teistes väärikates kohtades,  mis paiknevad võimalikult lähedal mõttelisele joonele Ebavere mäe ja Kaali järve vahel – ehk oletatavale Kaali meteoori ehk Tarapita teekonnale. Seda teekonda võib teisiti kutsuda ka Suure Lennu kaareks või tuleteeks.

Ebaverest alates kulgeks kaar Järvamaal  Järva-Jaani kohal üle Purdi  ja Lõõla küla.

Raplamaal leiab neid paigad, kui ühendada kaardil joonega Lelle aleviku keskpaik ja Lihuveski sild Raikküla vallas ning Avaste mäe keskpunkt Vigala vallas

Lõuna-Läänemaad läbiks tuledekett joonel Avaste mäest läbi Lõo küla Puhtu poolsaarele, puudutades pisut Pärnumaad Koonga vallas, kaugele ei jää Vatla linnus.

Enne Saaremaad trehvab teekond Viirelaidu ja Võisilma Muhu lõunarannal. Saaremal jäävad joone alla Pöide valla külad alates Kõrkverega, Laimjala valla Audla-Ridala kohal jätkub  tee Kaali suunas otse üle Valjala kandis  paikneva  põliste linnusevallide.

Velise-Valgu kandi rahvas teeb tuld seekord  Aravere küla maadel oja kaldanõlval reedel, 29. märtsil  üks tund enne  päikeseloojangut. (kell 17.57)

KAASA HEA TUJU ja VÄÄRT LOOD! Kohtumiseni Tulede Teel!

 

Velise Kultuuri ja Hariduse Selts

Velise Muinsuskaitse Selts

Eesti Looduskaitse Seltsi

Märjamaa osakond

Parimad karjakasvatajad on Tõnu Post ja Aldo Vaan

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder, parim piimakarjakasvataja Tõnu Post, parim lihaveisekarjakasvataja Aldo Vaan ning Maaelu Edendamise Sihtasutuse juhatuse esimees Raul Rosenberg. Foto: Artur Sadovski

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder, parim piimakarjakasvataja Tõnu Post, parim lihaveisekarjakasvataja Aldo Vaan ning Maaelu Edendamise Sihtasutuse juhatuse esimees Raul Rosenberg. Foto: Artur Sadovski

Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) valis 2012. aasta parimaks piimakarjakasvatajaks Tõnu Posti Kõljala Põllumajanduslikust OÜst ning parimaks lihaveisekarjakasvatajaks Aldo Vaani Oüst Topi Mõis. Aunimetused anti kätte täna, Eesti Vabariigi 95. aastapäevale pühendatud aktusel põllumajandusministeeriumis.

„Võitjad jäid silma sellega, et nad on pikka aega karjakasvatusega tegelenud ning näidanud stabiilselt väga tublisid tulemusi,” ütles MESi juhatuse esimees Raul Rosenberg. „Parima karjakasvataja tiitliga tunnustame suurt pühendumust ja pikaajalist tööd.” Jätka lugemist »

Maakondade terviseedendajad pälvisid tunnustust

Estonia talveaias korraldati esmakordselt maakondlike tervisedendajate tunnustamisüritus, kuhu oli kutsutud tunnustust saavad inimesed, maavanemad ja maavalitsuse tervisedendajad, haigekassa ja tervise arengu instituudi esindajad.

Tänavu tunnustati neid paikkonnas tegutsevaid tervisedendajaid, kes on tegelenud teadlikkuse tõstmisega toitumise ja liikumise valdkonnas. Iga aasta alguses edastab sotsiaalministeerium maavalitsustele aasta prioriteetse teema, mis on aluseks maakonnas tunnustust vääriva inimese väljavalimisel. Tunnustamise süsteem ei ole piiratud ainult maavalitsuste või kohalike omavalitsuste juures töötavate spetsialistidega, vaid esitada võib kõiki inimesi, kes panustavad rahvastiku tervise edendamisse oma igapäevatöö käigus, projektipõhiselt või vabatahtlikult. Jätka lugemist »

Noortele jagati 3D-oskusi ja digivõimekust

Foto: Kalli Kalde

Foto: Kalli Kalde

Kahe aasta jooksul said põhikooli 7.-9. klassi õpilased, gümnasistid ja kutsekoolide õpilased õppida väga erilises ja ainulaadses koolis, kus juhendajateks olid Tartu Kunstikooli vanemad õpilased ja vilistlased. Kool oli tasuta, rahvast oli kõvasti. Digikunsti eelkool edendas tehnika- ja infotehnoloogiaharidust.

Lõuna-Eesti noored said tegeleda digimaali, šabloonkirja, animatsiooni, 3D-objektide loomise ja printimisega. Kord nädalas toimuv 3-tunnine õppetöö toimus 8-nädalaste õppetsüklitena kahe aasta jooksul. Lisaks toimusid erinevad õpitoad, nädalased linnalaagrid ja valminud tööde rändnäitus. Ringi töös osales korraga 12 noort. Kokku sai digikunsti eelkoolis osaleda 48 noort. Nad tutvusid kutseõppe uute erialadega ja nii mõnigi avastas endas võimeid, mida seni teadvustanud polnud.

Digikunsti eelkool toimus Tartu Kunstikoolis ja MTÜ Noor-Eesti Loomekeskuse juures.  Omapärane osa projektis oli Tartu Kunstikooli viimaste kursuste õpilaste ja vilistlaste suunamine kujundusvaldkonna erialaõpetaja tööle. Ringitöö korraldajateks-abiõpetajateks koolitati välja kokku üheksa Tartu Kunstikooli lõpukursuslast ja hiljutist vilistlast, kes koos õpetajatest mentoritega ringitööd läbi viisid. Abiõpetajad olid: Anne Hirson, Kuldar Leement, Berta Vosman, Aleksander Erstu, Vladimir Brovin, Kätlin Verbu, Erich Brutus, Tarvi Raus ja Eero Tamm. Jaanuari alguses toimus digikunsti eelkooli raames kunstiõpetajate metoodikaseminar, milles osales 50 kunstiõpetajat üle Eesti.

Jätka lugemist »

Seminar “Ruhnu eraldatud maailm – kultuur ja inimesed”

Eesti Rahva Muuseum kutsub 8. veebruaril kell 12.00-15.00 toimuvale seminarile „Ruhnu eraldatud maailm – kultuur ja inimesed“. Seminar toimub ERMi näitusemaja loengusaalis (J. Kuperjanovi 9, Tartu).

Seminari eesmärk on pöörata tähelepanu Ruhnu elu eripärale ja näitusel „Ruhnu eraldatud maailm“ esile toodud märgiliste objektide lugudele.

12.00 – 12.20 Märt Kapsta „Ruhnu saare ajalugu“

12.30 – 12.50 Piret Õunapuu „Ruhnu Eesti Rahva Muuseumis“

13.00 – 13.20 Kristjan Bachman „Ühe kauni kapi lugu“

Kohvipaus

13.45 –14.05  Taavi Pae „Eestlaste kohaidentiteedist läbi etnonüümide väikesaarte näitel“

14.15 – 14.35  Ehti Järv “Internet Ruhnus – vahend saare eraldatuse ületamiseks ”

Lõuna (osalejate kulul)

15.00    Vestlusring

Toimub ka vestlusring, millest võtavad osa Ruhnus sündinud, kuid nüüdseks mandrile kooli tulnud noored. Teemaks identiteet, selle kujunemine ja tunnetus. Vestlusringi juhib Ave Viirma.

Nii seminari kui vestlusringi vahendatakse Ruhnu Skype’i abil.

Lisainfo: Saale Randaru, programmide koordinaator, e-post  saale.randaru@erm.ee, tel  7350 428

Uustulndi mälestussamba rajamine edeneb hästi

Albert Uustulndi 90. sünniaastapäevaks valmib Kuressaare lossiparki tema mälestussammas. Raha kogumine edeneb hästi ning ka mitu skulptorit on huvi juba ilmutanud.
Mälestussammas peab püsti saama lossipargi ringallee Supluse tänava teljele 2015. aastal. Idee autor on Saaremaa merekultuuri selts, projekt ja teostus valmivad koostöös Kuressaare linnavalitsusega
Mälestusmärgi ideekavandi esitamise lõpptähtaeg on 22. märts.

“Arvestades, et konkursi lõpuni on veel aega, on tõenäoline, et kõik huvilised pole endast veel märku andnud. Hetkeseisuga on detailsed võistlustingimused väljastatud kuuele huvilisele,” kirjeldas linna pressiesindaja Kristiina Maripuu kunstnike aktiivsust.

Raha kogumine on täielikult Saaremaa merekultuuri seltsi hallata ja viidatud kontonumber –10220123874019 SEB pangas – on läbi käinud kõikvõimalikest uudisteportaalidest.

Toimetuse poole pöördus küll üks saarelt pärit vanadaam Pärnumaalt, kel ei õnnestunud ühekorraga 50-eurost annetust mälestussamba toetuseks üle kanda, kuid tütre abiga jõudis raha teisel katsel õnneks õigesse kohta.
“Annetusraha laekub iga päev ja korralikult, võib rahule jääda,“ rõõmustas merekultuuri seltsi esimees Rein Sepp. “Sellest hoolimata on väga teretulnud, kui ideed ja rahakogumist inimestele vahel ikka meelde tuletatakse. Kogunenud summast on praeguses etapis veel natuke vara rääkida.”

Albert Uustulndi mälestusmärgi ligikaudne maksumus on 60 000 eurot, töö teostamise orienteeruv periood 2013–2014.

Hülgekaamerast saab näha reaalajas Vilsandi hallhülgeid

Vilsandi rahvuspark on üks vanimaid kaitstud piirkondi Läänemere regioonis ja just seal on hallhüljeste populatsioon väga suur ning väärib erilist tähelepanu. Väiksed Vilsandi laiud on hüljeste jaoks oluline elu- ja poegimispiirkond. Millega hülged parajasti tegelevad, seda saab vaadata Vilsandi hülgekaamerast

Hülgeid ja talvist merd saab vaadata siit: http://pontu.eenet.ee/player/hyljes.html

Laimjalas peetakse eakate uusaasta pidu

Laimjala valla eakate uusaasta pidu toimub 26. jaanuaril 2013 algusega kell 12.

Eeskavas: LAULULAPSED Kahtla koolist ja ansambel “VALLATUD KURVID”.

Toimub väike filmilinastus ja tantsuringis keerutamine, puhutakse juttu tervislikust toitmisest. Buss aitab kohale tulla ja laiali minna.
Kaasa võtta hea tuju. Peosöök tuuakse valla poolt lauale!

Eelregistreerimine Rohta juures: tel +372 459 4524 / +372 515 3122.

Abruka laeva nimeks saab ABRO

Abruka uue laeva nimeks kinnitati ABRO. Nimekuju Abro vastab saare ajaloolisele saksakeelsele nimele. Kaarma valla poolt detsembris läbi viidud nimekonkursi kolm populaarsemat laevanime olid internetihääletuse põhjal Abro, Abruka ja Tuule. Vastavalt seadusele tegi lõpliku nimevaliku laeva omanik Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

Abruka 24-kohalist väikelaeva, mis valmib aprillis, ehitab Baltic Workboats.

Illikule kerkib omanäoline peokeskus Kultuuriladu

Uus peokeskus

Tuntud popansambli Onud peokeskus, mis kannab nime Kultuuriladu, valmib tasapisi. Orissaares Illiku laiul kerkiva ehitise müürid on püsti, lagi peal ning ka teisest korrusest on veidi müüri laotud.

“Ehitus seisab praegu aastaaja taga,” ütles Onudes elektrikitarri mängiv Orissaare muusikakooli direktor Martti Nõu. Ehkki keskuse piduliku avamise täpset tähtaega Nõu veel lubada ei julenud, kuid saaliosa suve teiseks pooleks, kui hoonesse on sündmusi planeeritud, valmis olema. Jätka lugemist »

Avalik konkurss “Saaremaa suveniir 2013″

Kuressaare Linnavalitsus korraldab koostöös Saare Maavalitsusega avaliku konkursi „Saaremaa suveniir 2013”. Konkursi eesmärk on mitmekesistada Saare maakonda ja Kuressaare linna tutvustavate ning piirkonna mainet kujundavate suveniiride valikut ning virgutada kohalikku loomepotentsiaali. Konkursile oodatakse kvaliteetseid suveniire, mis rõhutavad piirkonna omapära, on huvitavad, esteetilised ning väiketöönduslikes kogustes toodetavad.

Konkurss on avalik ja sellel võivad osaleda kõik füüsilised ja juriidilised isikud, v.a hindamiskomisjoni liikmed. Mitu isikut võivad esitada ka ühise töö. Konkursile tuleb esitada töö kohta järgnevad eestikeelsed materjalid: töö joonise või fotona A4 formaadis; töö kirjeldus, sh info töö valmistamise (tehnoloogia ja materjalid) ning turustamise võimaluste kohta ning märge, kas töö on uus, olemasolev või tootmises (kokku maksimaalselt kaks A4 formaati); töö omahinna maksumuse kalkulatsioon; töö originaalformaadis valmistatuna ühes eksemplaris.

Tööde esitamise lõpptähtaeg on 26. aprill 2013 kell 16.00.

Rohkem infot Kuressaare linna kodulehelt

Ruhnul leitud tamme tüvi osutus ligi 4000-aastaseks

Suvel Ruhnul maa seest välja kaevatud tammepuu tüvetükk osutus radiosüsiniku meetodil tehtud uuringu järgi ligi 4000 aasta vanuseks. Tegemist on teadaolevalt kõige vanema puutüvega saarel.
Tammetükk leiti kanalisatsiooni ja veetrassi paigaldamise tööde käigus 1,3 meetri paksuse liivakihi alt. Geoloog Alar Rosentau sõnul kasutati algul dateerimiseks välimisi aastarõngaid, mis peaksid andma puu vanuse hukkumise ajal. Vanuseks kujunes 3580 +/– 40 aastat. “Kalibreeritult on seega vanusevahemik 3990–3720 aastat ja mediaanvanus 3880 aastat,” märkis Rosentau. Georadariuuring tamme lähiümbruses näitab, et võimalikke tüvesid võib Ruhnul rohkemgi olla. “Kui vaadata Ruhnu rannajoone paleorekonstruktsiooni 4000 aastat tagasi, siis tundub, et tammed olid tollal üsna rannajoone lähistel ning võimalik ka, et mõne tugevama tormiga ümber puhutud,” pakkus Rosentau.
Allikas: Meie Maa