Kylauudis.ee on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!
EN ❘ FR ❘ DE ❘ ES ❘ FI ❘ LV ❘ VRO
Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee Nädala mõte „Murulauk mühab, till tõuseb.”
Vaata nädala mõtete arhiivi! |
 Üllatusesineja Ridali lennuklubist kandis suvetervituse selgele sinitaevale. Foto: Ulla-Maia Timmo. 1. mail Eesti Maanteemuusemis Varbusel toimunud Põlvamaa ja maanteemuusemi suvehooaja avaüritus “Lustlik Lõunamaa” ning imeilus kevadilm tõid kokku ca 300-400 vana ja uut sõpra.
Tervitussõnad ütles Põlva maavanem Ulla Preeden, ülevaate Põlvamaa turismisuve plaanidest andis Põlvamaa Arenduskeskuse turismiarendusjuht Ulla-Maia Timmo ning maanteemuuseumi tegemistest kõneles juhataja Mairo Rääsk.
Muuseumi tänavune hooajanäitus “Laadawärk” võimaldab laadalisena astuda rohkem kui saja aasta taguses ajas, saada osa kauplemisest 1920.-30. aastatel ja meenutada ENSV defitsiiditralli.
 Valkla kõrtsi ees rullus lahti 19. sajandi lõpu külalaat, kus teiste hulgas pakkusid väärt kaupa Põlvamaa turismiettevõtjad.
Avatud oli liikluslinn, toimusid väljasõidud postitõllaga ning pakuti torti. Soovijad said katsetada trikke tõukejalgrattaga ning katsetada kanuusõitu kuival maal.
Vt rohkem pilte avamisüritusest Postitee kodulehelt.
Allikas: polvamaa.ee
Põlvamaa ootab huvilisi teisipäeval 1. mail kell 12 Eesti Maanteemuuseumisse maakonna suvehooaja tasuta avaüritusele “Lustlik lõunamaa”.
Ülevaate Põlvamaa turismisuve plaanidest teeb SA Põlvamaa Arenduskeskuse turismiarendusjuht Ulla-Maia Timmo, Eesti Maanteemuuseumi tegemistest kõneleb Mairo Rääsk.
Maanteemuuseumi uus hooajanäitus “Laadawärk” võimaldab laadalisena astuda rohkem kui saja aasta tagusesse aega, saada osa kauplemisest 1920.-30. aastatel ja meenutada ENSV defitsiiditralli. Valkla kõrtsi ees rullubki lahti 19. sajandi lõpu maarahvalaat, kus teiste hulgas pakuvad väärt kaupa Põlvamaa turismiettevõtjad. Avatud on liikluslinn, sõita saab postitõllaga ning pakutakse torti, lisaks trikid tõukerattaga ja kanuu katsetamine kuival maal.
6. novembril kell 12.30 toimub Kanepi targa töö keskuse (kaugtöökeskus) stardiseminar. Tutvustatakse, mida keskuses teha saab ja mida keskus targalt töötada soovijatele pakub. Kogemusi ja teiste keskuste praktikat jagavad Targa Töö ühingu inimesed.
Seminarile oodatakse vaimutööinimesi, töötuid, väikeettevõtjaid, MTÜsid ja teisi, kes on valmis Kanepi targa töö keskuse tegevustes kaasa lööma. Seminar toimub ESFi projekti „Riskirühmade tööturule sisenemist ja töötamist toetavate kaugtöökeskuste võrgustiku arendamine” raames.
Info ja registreerimine: Enn Ruusmaa, MTÜ Kanepi Kommunikatsioonikeskus, tel 503 6304, e-posti aadress: enn@kanepi.ee, Skype: arendustugi.ee
Kanepi targa töö keskus töötab ettevõtlusinkubaatorina, kus paljud teenused on tasuta või soodustingimustel:
• internetiühendus (Wifi);
• töökoha rent;
• kontoriruumi rent;
• kontoritehnika kasutamine (arendamisel);
• ettevõtlusega alustamise nõustamine;
• tööturule sisenemise ja töö leidmise nõustamine;
• seminariruumi rent;
• koolitused;
• asukate ühisturundus ja teenuste portaal (arendamisel).
Kanepi targa töö keskuse (esimesed) asukad pakuvad järgmisi teenuseid:
• äriplaanide ja toetusprojektide koostamine;
• raamatupidamisteenus;
• konsultatsioonid (ärialustamine, finantsjuhtimine, turundus, äriplaani hindamine);
• kinnisvarakonsultatsioonid ja teenused;
• IKT-lahendused ja kasutajatugi.
Boonusena toredad inimesed ja uued ideed. Võimalus rääkida kaasa keskuse teenuste kujundamisel ja keskuse kaudu oma teenuseid pakkuda. Kanepi Targa Töö keskus kuulub üle-eestilisse Targa Töö ühingu võrgustikku, mis teeb koostööd samasuguste keskustega üle maailma.
 Viljandi Gypsy Jazz Collective 5. novembril algusega kell 20 esineb Varbuse muusikamõisa aidamajas Viljandi Gypsy Jazz Collective.
Ansambel koosneb viiest noorest muusikust, keda ühendavad ühised kooliaastad TÜ Viljandi kultuuriakadeemias ning kirg mustlasjazzi vastu, olgu selleks siis stiili “isad” Django Reinhardt ja Stèphane Grappelli või tänapäeva tipptegijad Biréli Lagrène ja Frank Vignola.
Koosseis:
Maarja Soomre – vokaal
Eeva Talsi – viiul
Villu Talsi – mandoliin
Jaan Jaago – kitarr
Andres Alaru – kontrabass
Kontsert kestab 2×45 min. Pärst kontserti jämmsession - oma pillid kaasa! Üheskoos loome aidamajale uudse jazzupubiliku õhustiku, koos kontserdi ja pärastise jämmiga.
Omad joogid ja suupisted võib kaasa võtta, kohapeal saadaval kohvi/tee/allikavesi.
Noorte muusikute toetuseks soovitatav annetus al. 4€. Kaugemalt tulijatele soovi korral võimalus jääda öömajale pererahva külalistemajas (voodikoht 10€), vaja ette teatada!
Kalev ja Nataly Lindal
 Tsia tsungsõva Põlva talorahvamuusõumi morro üles, päält tuu lahksõva aida, pinke ja teivä muid tempõ. Foto: Põlva Talurahvamuuseum Tuu es olõ ainumanõ pahandus, midä mõtsatsia seo kuu alostusõn Karilatsin talorahvamuusõumi man teivä. Nä aiva uppi pinke, lahksõva aida ja teivä lillipindre sõrajälgi täüs.
Nätäl aigu tasandiva muusõuminaasõ morro ja kraamsõva tsiko perrä, sis sai näil mõõt täüs. Selle et miä naisil päivä kõrda sai, tuu üüse jäl tsiko kärssnõnno ja sõrgu ette jäi.
Muusõum kaivas’ tsiko pääle keskkunnateenistüsele. Kur’atüü tõõstamisõs panti pildi kah mano. Kaibus saadõti edesi jahimiihile – nimä piät tsiko arvu kontrolli all hoitma.
Muusõumirahvas luutsõ, et päti-tsikost saa tsiapraat, a tull’ vällä, et niisama lihtsä tuu ei olõki. «Tsiko üüse tulõvalgõl laskõ ei tohe, a päivä valgõga nä jo muusõumi mano ei tulõ,» kõnõl’ Roobi Reet. «Ma mõtli vaihõpääl, et lää esi üüse tuulõveski sisse ja ku tulõva, sis panõ mõnõlõ viglaga kärssä pite!» Jätka lugemist »
Kanepi näitetrupi esituses on veel võimalik näha lustakat etendust N. Gogoli ”Naisevõtt”.
Pakkuda on loetud kuupäevad novembri keskpaigani.
Kasutage veel võimalust oma inimestele tore õhtu pakkuda.
Kontakt:
Ülle Sillamäe
Tel +372 5561 2427
E-post ylle.sillamae@gmail.com
 Kongo Mati. Foto: Uma Leht Midä ja ku pall’o kasvatat?
Maad om vilä ja rapsi all 300 hektärit, vabarnat 0,4 ha ja 50 tsika. Väiksembä pinnaga iks är ei elä. Naksimi 1990. aastil 20 hektäriga pääle. Edimädse traktori ostsõmi mõtsaraha iist, viläst es saa midägi. Sai jala ala ja no olõmi vii pääle jäänü.
Kuis timahavanõ saak om?
Keskmäne – siin omma savidsõ maakundi, suuri saakõ ei olõ tan kunagi saadu. Ma olõ rahul ja vilä hind om kah hää. Ku mõni aasta tagasi sai kaara müüdüs 70 senti kilo, sis nüüt om hind ligi 2 kruuni (0.12 eurot – UL). Seo rapsikuurma, mis läts’, om 430 eurot tonn. Tuu tege 6,7 kruuni kilost, ku ümbre rehkendä. A rapsi om ka kolmõ krooniga kilost müüdü, nii et hind om iks nõsõnu.
A ku vilä hind nõssi, nõssi õkvalt ka väetüse hind. Ma vissi müügimiihile nall’a, et tiiä-i, kas väetüst tetäs sis nüüt viläst vai?
Mi põllumehe kõgõ suurõmb hädä om tuu, et toetusõ omma niru võrrõldõn tõisi Euruupa riikega. Tehnika hind om meil sama vai eski kallimb. Küte niisama. Või-olla tüüjõud om tsipakõsõ odavamb, a ku kõrralikku tüümiist tahta, om tuu hind kah sama.
Pall’o sul tüüjõudu om?
Uma perrega põhilidsõlt olõmi. Poiss om abin, ku täl vaba aig vai puhkus om ja pernaanõ om muidoki tragi mul!
Tüüjõud omgi kõgõ suurõmb murõ. Tehnikat ja kõkkõ saa osta, a maal tüüjõudu lihtsäle ei olõ! Viinahädä om tuu kõgõ suurõmb hädä! Tuu miis, kes meil omgi, om parhilla kaotsin jälki. Sändsil miihil ei olõ tuu palganummõr kah tähtsä. Ku tuud rahha rohkõmb om, sis kulus pikemb aig, inne ku tä jäl tüüd tegemä nakkas. Jätka lugemist »
Maanteemuuseumis Varbusel kohtuvad täna jalgrattavõistluse Vigurivänt maakondlike võistluste võitjad, et selgitada välja Lõuna-Eesti osavaimad vigurjalgratturid ja parimad liiklusteooria tundjad.
„Vigurivända võistluse peamine eesmärk on ärgitada noori jalgrattasõiduks vajalikke teadmisi ja oskusi omandama. See võistlus ühendab lõbusa ja kasuliku, mis ongi parim viis ohutussõnumi noorteni viimiseks,“ rääkis maanteeameti lõuna regiooni liikluskasvatuse osakonna juhataja Kai Kuuspalu.
Laupäeval algusega kell 10 astub võistlustulle 17 koolinoort. Esindatud on Jõgeva-, Põlva-, Valga- ja Võrumaa ning Tartu linn.
Nagu eelmistel aastatelgi, on kavas liiklustestide lahendamine, vigursõit ning kiirendus- ja aeglustussõit.
Raja kõrvale seisma ei jää ka võistlejaid ergutama tulnud vanemad ja õed-vennad, kes saavad end testida vigursõidus. Kui mõõduvõtud on lõppenud, ootab kohaletulnuid ekskursioon maanteemuuseumi välialadel.
 10. septembril on Eesti maanteemuuseumis põlvkondi siduv vanavanemate päev, mille põhiteema on sel aastal sõiduauto Moskvitš, vahendab Põlvamaa infoportaal.
Tänavu täitub 65 aastat esimese sõiduauto Moskvitš mudeli valmimisest Nõukogude Liidus. Koostöös Eesti Moskvitši klubiga koguneb laupäeval, 10. septembril kell 13 muuseumisse hulk vanu ja uuemaid Moskvitše. Toimuvad masinate tutvustus ja võistlused. Muu hulgas selgitatakse välja kõige vanem auto ja erilisem käigukastinupp.
Päeva muudavad rõõmsamaks lõõtsalood uue põlvkonna pillimehelt ning magus õpituba, kus vanavanemad ja lapselapsed saavad koos valmistada nn asfaldiampsu. Teeajas oleva Valkla kõrtsi ees on selle hooaja viimane laadalaupäev. Kõik külastajad, kes saabuvad vanavanemate päevale sõiduautoga Moskvitš, saavad erilise kohtlemise osaliseks (priipääsmed ja tasuta ekskursioon vabaõhu näitusekeskkonnas Teeaeg). Palume oma tulekust ette teatada telefonil 518 6684.
Põlvast väljub vanavanemate päevale eribuss – vana ja väärikas uunikum Saurer. Vajalik on eelbroneering telefonil 5302 5373.
Vanavanemate päevale pääseb muuseumipiletiga.
|
Anna naabrile õng!
|
