Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

oktoober 2019
E T K N R L P
« sept    
 123456
78910111213
14151617181920
21222324252627
28293031  

Kaismal tähistati kolhoosi 70. aastapäeva: põllud on haritud, hooned kasutuses ja inimesed saavad tööd

Põhja-Pärnumaa valla Kergu külas asuva Kaisma rahvamaja õu oli laupäeval rahvast täis. Arvatavalt kuni pool tuhat inimest, valdavalt nüüdsed ja kunagised kaismalased, kes kogunesid Kaisma kolhoosi 70. aastapäeva peole.

Tarmo Lehiste, OÜ Kaisma nõukogu esimees ja tema poeg Sander Kaisma kolhoosi 70. aastapäeva tähistamisel. Foto Urmas Saard

Tarmo Lehiste, OÜ Kaisma nõukogu esimees ja tema poeg Sander Kaisma kolhoosi 70. aastapäeva tähistamisel. Foto: Urmas Saard

1958. aastal sai esimees Arkadi Teeäär preemiaks 127 muna ja brigadir Elladi Osi 115 muna

Kolhooside moodustamine algas 1949. aastal. „Aeg oli raske ja valuline, millest tänapäeval kõneldakse palju. Samas kolhooside hilisemast käekäigust nii palju juttu ei tehta, see oleks nagu kuidagi piinlik teema rääkimiseks või meenutamiseks,” arutles Tarmo Lehiste, OÜ Kaisma nõukogu esimees. „Hakkasin selle peale põhjalikult mõtlema seoses isa lahkumisega eelmisel aastal.” Lehiste selgitas, et mitmete põlvkondade elu mööduski enamuses või täielikult just kolhoosiajas. See oli nende elu, mis pakkus maal elavale inimesele mõndagi: oli võimalik tööd teha, spordi ja kultuuriga tegeleda, võis ka korralikult pidu pidada. Kool, arstiabi ja muud teenused asusid kodu lähedal ning maale jätkus inimesi. „Ühesõnaga – aeg nagu iga teine, rõõmude ja muredega, hea ja halvaga,” ütles Lehiste, aastapäeva mõtte algatajaid, kes koostöös rahvamajaga aastapäeva tähistamise ellu kutsus.

Jätka lugemist »

Kaisma rahvamaja sai soojaks

“Meil on nüüd väga soe,” õhkas Kaisma rahvamaja perenaine Imbi Tõnisson, kel enam pole vaja enne üritust saali mitu päeva varem kütma asuda Pärnu Postimehele.

Esmaspäevahommikuti, kui nädalavahetusel polnud majas mõnd sündmust olnud, olnud tööle väga külm tulla. “Siis ei saanudki arvuti taga tööd teha, vaatasid ja tegid muid asju, kus liikuda sai,” meenutas Tõnisson.

Varem oli hubases laudvoodriga majas vaid ahiküte, viimasel aastal ka õhksoojuspump. Nüüd on kogu hoones maaküte ja seintel radiaatorid, mis saadud taastuvenergia arendamiseks mõeldud CO2 kvoodi müügist riigile laekuva raha toel, mida Vändra vallal õnnestus taotleda.

Saaliosa, mis muidu ei saanudki soojaks, kuna ruum on suur, kuid ahi väike, on perenaise jutu järgi nüüd lausa palav.

“See tähendab, et saame nüüd korralikult õhutada. Tantsijatel on palav, aga lauljad saavad ka jope seljast ära võtta. Tundub, et rahvale meeldib ja on ikka väga tore, et me selle saime,” rääkis Tõnisson.

Rahvamaja perenaine mainis, et veel on asju, millest unistada. Näiteks on majas kuivkäimlad, kuid vähemasti ei näpista seal enam külm. Tõnissoni jutu järgi on majas pea iga päev mingi üritus ja pind välja renditud. Jõulukuu on olnud pidudest tulvil, nii eakaile kui lastele. Tänavu toimus esimest korda seltside jõulupidu ja seda vanade aegade moodi.

Jõululaupäeval tõid taidlejad pühademeeleolu kohalikku Kergu kirikusse, mis Tõnissoni sõnutsi on juba traditsioon.

Kaismal tegutsevad kaks naisansamblit, line-tantsijad, rahvatantsijad, Võsateater. Aktiivne koostöö on rahvamajal kujunenud jahimeestega, kelle abiga tuuakse põrandale põhk ja aetakse lumest puhtaks teed, kus lastakse vastlaliud.

“Küla on tegus ja kes tahab, sel on võimalus osa võtta,” kinnitas Tõnisson.