Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Nädala foto

Päikeseloojang Männikul

Vaata teisi nädala fotosid!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

juuli 2017
E T K N R L P
« juuni    
 12
3456789
10111213141516
17181920212223
24252627282930
31  

Aasta Kihnu Virvega

Täna möödub täpselt aasta päevast, kui Kihnu rahvalaulik Virve Elfriide Köster Saaremaa AS Baltic Workboatsi laevatehases ehitatud „valge luige“ šampanjapudelit killustades omanimeliseks parvlaevaks ristis. Mullu 5. oktoobril tegi Kihnu Virve esimese reisi Kihnust Munalaidu.

Kihnu Virve Munalaiu sadamas Foto Urmas Saard

Kihnu Virve Munalaiu sadamas. Foto: Urmas Saard

Minul avanes esimene võimalus alles enam kui 11 kuud hiljem näha Munalaiu sadamas uhket 45 meetri pikkust jääklassiga reisiparvlaeva, mille mõlemat külge kaunistab Tartu kunstniku Veiko Klemmeri kujundatud muster ja suures kirjas kirjutatud laeva nimi Kihnu Virve. Neljapäeval polnud reisijaid palju, aga vajadusel mahutab parvlaeva tekk 30 sõiduautot, lisaplatvormtekki kasutades kümmekond rohkemgi. Veoautode piiranguks on 90 tonni: kas kolm 30-tonnist või kaks 45-st. Kui Kihnu Virve eelkäijatel sai üksnes mööda treppe üles ja alla liikuda, siis nüüd saab jalavaeva vähendada lifti abil. Päikesetekile ja 180 ruutmeetri suurusesse reisijate salongi mahub paarisaja inimese ringis.

Muidugi polnud sedakorda Audru pasunakoori Õnn Tuli Õuele sõitjaid tervitamas, nagu see sündis Kihnu sadamast esimesel reisile väljudes, aga põnevust jätkus esmareisijale selletagi küllaga. Kuid kaptenisillal asus endiselt sama kapten, kes sõitis ka esimese reisi. AS Kihnu Veeteed asutaja ja omaaegne juht Annely Akkermann ütles, et Vladimir Zenjov on praegu kõige staažikam kapten Kihnu liinidel. „Väga tore mees, andekas keelte peale. Eesti keelt räägib nii hästi, et keegi ei saa aru, et see ei olegi tema emakeel,“ kiitis Akkermann.

Jätka lugemist »

Sügisräimepüügil Tibriku madalal

Sain näha selle aasta sügisräime suurhetke, kui räimevõrgud olid paksult räime täis ja Kihnu tublid mehed jaksasid seda püüki veel tegemas käia.

Sügisräime püük Kihnu madalal Foto Urmas Saard

Sügisräime püük Kihnu madalal. Foto: Urmas Saard

Kaluri päev algab varajasest hommiktunnist palju varem ja tööpäev võib kesta ettearvamatult pikalt. Kui Rannametsa talus elav Valdo Palu, harrastuskalurid Pille Tuvik ja Arne Saluste Kihnu sadamasse jõudsid, seisid Tõnni talu Tõnis Köster ja Uustalu Jaanus Kott juba väljasõidu ootel. Astusin viimasena paati. Aega viitmata käivitas Valdo kakuamipaadi mootori ja alus päästeti köidikutest valla. Kell näitas 4:45. Suur valgustus kustutati, põlema jäi üksnes kaptenisilla kohal olev tuluke. Merepind läikis tavatult peaaegu peegelsiledana ja lainetust tekitasid üksnes sõukruvi pöörded. Sadama akvatooriumilt väljumisel pöördus paat paremale ja liikus enamvähem paralleelselt saare rannikuga Kihnu lõunatipu suunal. Eemal vilkusid meremärgid ja üle parema poordi vaadates võis näha rannikuudu kohal hõljuvat Kihnu saare tumedat viirgu, aga pisut pead laeva ahtri suunda pöörates ka vaevu aimatavat päikese kuma. Päikese tõusuni oli jäänud veel veidi alla paari tunni.

Jätka lugemist »

Pärnumaal on kõige arvukamalt pärimuslikke jaaniõhtuid

Pärimuspidu Baltica eestvedamisel toimub jaaniajal Pärnumaal lausa viis rahvalikul kombel läbiviidavat jaaniõhtut.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Alpisarved. Foto: erakogust

„Suur rõõm teada, et Pärnumaa on meie Eestimaa jaaniõhtute pundis kõige rohkemalt esindatud,“ kinnitab Eesti Folkloorinõukogu nimel Kristin Viljamaa.

Pärimuspidu Baltica on kätte jõudval suvel Balti riikide ühine rahvakultuurisündmus. Üle kolme aasta taas Eestis toimuval folklooripeol leiab olulise koha eelkõige peo pidamise kunst ja rahvakalendri pühade väärtustamine. Pärimusmuusika pidu peetakse kaunil suveaja pühal – jaaniajal.

Folkloorinõukogu pöörab sel korral oma pilgu rohkem maale ja looduse rüppe, kogukondade ja ühistegevuste keskmesse. Varajasemate linna- ja maapäevade asemel leiavad aset suured peopäevad Moostes ja Vanamõisas, väiksemad kohalikud peod külaplatsidel. Tänu innukatele külavanematele, kultuuritöötajatele ja folkloorirühmadele jõuab pärimuspidu toredatesse taludesse, küladesse, parkidesse. Balticaga on liitunud 36 eriilmelist jaanipidu kõigist maakondadest.

Jätka lugemist »

Uus pärimuskultuuri spetsialist tuleb Kihnu laevameistrite suguvõsast

Vahetult enne Eesti Vabariigi aastapäeva sai Eesti rikkamaks ühe pärimuskultuuri spetsialisti võrra, kui Kihnu (mere)kultuuri tundja Reet Laos pälvis 7. taseme kutse.

Reet Laos Foto Meelika Lehola

Reet Laos. Foto: Meelika Lehola

Pärimuskultuuri spetsialist on inimene, kes toetab ja suunab oma tegevusega isiksuse terviklikku arengut ning aitab kindlustada vaimse ja materiaalse kultuuripärandi säilimist ja järjepidevust.

Reet Laos on sündinud, nagu ta ise ütleb, Kihnu saarele pärimuse sisse, seega ei ole pidanud pärimust teoreetiliselt õppima, vaid see on üks tema elu loomulik osa – elada kihnlasena ja järgida kõiki saare kombeid-tavasid ning teadmisi igapäevaselt praktikas rakendada. Tema suurimaks eeskujuks on olnud isapoolne vanaema, kes juba väiksena õpetas teda Kihnu saare kultuuri austama ja sellega koos elama.

“Kuna pärinen laevameistrite suguvõsast, siis on minu südameasjaks kanda edasi kihnlaste merepärandit, sest tänapäeval väga hästi teatakse, mida teevad kihnu naised, meeste töid-tegemisi hinnatakse vähem. Õnneks olen jõudnud enda tegutsemisega sinnamaale, et sõna “Kihnu kivilaeva” kasutamine ei ole enam saarel haruldus. Olen sügavalt kinni saare kultuuris, aga samas ka kursis maailma asjadega. Kultuuripärandi kandmine ongi minu meelest kinni eelkõige inimese mõtlemises – tuleb hoida ja kaitsta vanu traditsioone, aga ka kursis olla mujal maailmas toimuvaga,” ütleb Reet Laos enda tegevuse iseloomustuseks.

Eestis on 2016. aasta seisuga 24 kutsega pärimuskultuuri spetsialisti. Kutset saab taotleda korra aastas ning selle andjaks on Eesti Folkloorinõukogu. Kutse andmisel on partneriks Kutsekvalifikatsiooni Sihtasutus Kutsekoda.

Kihnu ja Manija kalurid saavad üheks päevaks räimepüügi loa

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder allkirjastas täna käskkirja, millega avab Kihnu ja Manija saare püsielanikele kaluri kalapüügi loa alusel räimepüügi Liivi lahel homsest, 23. maist kuni reede, 24. mai kella 10.00-ni.

Esmaspäeva, 20. mai seisuga oli Kihnu ja Manija saare püsielanike kaluri kalapüügiloa alusel püütud räime 667,3 tonni ehk 59,7 tonni vähem aastasest lubatud räimesaagist. Kuna 2013. aasta kevadpüügil püüdsid Kihnu ja Manija saare kalurid keskmiselt 47 tonni räime päevas, avatakse püük veel üheks päevaks.

Räimepüük Liivi lahel Pärnu maakonna kaluri kalapüügilubade ning Kihnu ja Manilaiu saarte kaluri kalapüügilubade alusel peatati 18. maist kuna piirkonnale lubatud räimekvoodid olid täitumas.

Kihnu ja Manilaiu rannakalurid said loa sügispüügiks

Põllumajandusminister avas tänasest oma käskkirjaga kuni 15. oktoobrini 2012. a räimepüügi Liivi lahel Kihnu saare ja Manilaiu saare püsielanikest kutselistele kaluritele, kes püüavad kala kaluri kalapüügiloa alusel. Kuna Vabariigi Valitsus suurendas Pärnu maakonnale räime lubatud saaki, siis saavad Kihnu ja Manilaiu kalurid tänase seisuga välja püüda veel kuni 90 tonni räime.

Vabariigi Valitsuse 30. augusti 2012. aasta määrusega nr 67 suurendati kaluri kalapüügiloa alusel aastast lubatud räimesaaki Pärnu maakonnas 480  tonni võrra. Sellega soovitakse leevendada väikesaarte kalurite keerulist olukorda, mille põhjustas senine erakordselt madal püük võrreldes eelmiste aastatega.

Kokku on 2012. aasta lubatud räimesaak Pärnu maakonnas 5990 tonni, millest ära on kasutatud 5899,55 tonni ning kasutamata osa 90,45 tonni.
Räimekvoodi suurendamine oli võimalik, kuna Euroopa Komisjon kandis Eestile taotluse alusel üle meie möödunud aastal kasutamata jäänud räimekvoodi.

Põllumajandusministri käskkiri jõustub 3. septembril, Kihnu ja Manilaiu rannakalurid võivad sügispüüki alustada päev hiljem, teisipäeval 4. septembril.

Lisainfo:
Gunnar Lambing,
kalapüügi korralduse ja andmete analüüsi büroo juhataja,
Põllumajandusministeerium
gunnar.lambing@agri.ee, tel 625 6238

Kihnu ja Manilaiu rannakalurid saavad loa sügispüügiks

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder saatis Vabariigi Valitsusse määruse eelnõu, millega suurendatakse Liivi lahe rannakaluritele 2012. aastaks kehtestatud lubatud räimesaaki.

„Sügispüügi avamine Kihnu ja Manija saarte rannakaluritele on sel aastal eriti oluline,“ ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. „Pärnu maakonna kalurid püüdsid kevadel lubatud saagi väga kiiresti täis, mistõttu väikesaarte kaluritel, kelleni kala jõuab hiljem, jäi saak mullusega võrreldes oluliselt väiksemaks.“

2012. aastaks lubatud räimesaagi suurendamine Liivi lahel võimaldab katta Pärnu maakonna rannakalurite poolt käesoleval aastal lubatust enam püütud kalakoguse ning avada sügispüügi Kihnu saare ja Manilaiu saare püsielanikest rannakaluritele. Lubatud aastast räimesaaki Liivi lahel on võimalik suurendada ka Saare maakonnale.

Räimekvoodi suurendamine on võimalik, kuna Euroopa Komisjon kandis Eestile üle meie möödunud aastal kasutamata jäänud räimekvoodi. Kokku suureneb Liivi lahel 2012. aastaks lubatud räimesaak 510 tonni võrra, mis jaguneb Pärnu ja Saare maakonna kalurite vahel – Pärnu maakonna lubatud räimekvoodiks saab senise 5510 tonni asemel 5990 tonni räime ning Saare maakonnal senise 415 tonni asemel 445 tonni räime.

Nimetatud kogused katavad sügisperioodil väikesemahulise räimepüügi vajaduse Kihnu ja Manija saarte rannakaluritele. Sügispüügi avamine toimub septembri alguses põllumajandusministri käskkirjaga.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Kihnu vallavanem astus parteisse

Kihnu vallavanem Ingvar Saare astus Isamaa ja Res Publica Liidu liikmeks, teatab erakond.

Ingvar Saare on olnud vallavanema ametis alates 2009. aastast. „Tollal värske vallavanemana suunasin enda põhifookuse kohalike küsimuste lahendamisele ja erakondlikult ennast pigem ei määratlenud,“ selgitas Saare. „Nüüd, olles ajanud Kihnu-asja mitu aastat, on mul välja kujunenud teatud suhtlusvõrgustik. Kuna kaalukamad nõuandjad kuuluvad pigem IRLi ridadesse, siis leidsin, et on aeg olemasolevat võrgustikku veelgi laieneda ning otsustasin teha seda IRLiga liitudes.”

IRLi kuulub nüüd kokku üle 10o omavalitsusjuhi üle Eesti, väidab erakonna pressiesindaja.

Juulis peetakse Kihnus merepidu

Merepäevad juhatab sisse regilaulu õpituba 6. juulil. Tihedam tegevus algab reedel, 8. juulil. Pidu avatakse hommikul saare lõunatipus. Külastuseks on taas avatud ka Kihnu tuletorn. Kihnu rahvamajas toimub seminar „Avamere tuulepark ja pärimuspiirkond” ja muuseumis avatakse näitus teemal „Hülgepüük”. Õhtul esinevad sadamas Audru Jõelaevanduse Punt ja Järsumäe Virve pereansambel.

Laupäeval, 9. juulil jätkub pidu Kihnu sadamas esinemistega. Samal ajal on avatud käsitöö- ja rahvusliku toidu laat, meistrite õpitoad (võrgukudumine, varrastel kudumine jms), kohvikud. Toimuvad mitmesugused võistlused. Õhtuse tantsupeo sisustavad ansambel Kukerpillid ja Iiukala bänd.

Pühapäeval, 10. juulil peetakse surnuaiapüha.

Pärimusmuusika ait viib lapsed koduõppele

Eesti Pärimusmuusika Keskus viib tänavu Kihnus ja Setomaal läbi haridusliku pilootprojekti, millega viiakse vanade muusikatraditsioonide tundjad kokku noorte huvilistega.

Täna allkirjastavad Eesti Pärimusmuusika Keskus, Setomaa Valdade Liit ja sihtasutus Kihnu Kultuuriruum Viljandis ühiste kavatsuste protokolli, mille tulemusena luuakse uus, elavat vaimset kultuuripärandit tähtsustav koduõppe vorm. Ettevõtmist toetab Haridus- ja Teadusministeerium.

Projekti eestvedaja Sofia Joons selgitas, et pärimusmuusika on leidnud endale kindla koha muusika- ja huvikoolides, samuti akadeemiates. Nüüd tahetakse selle kõrval elavdada pärimuse kandumist otse ühelt põlvkonnalt teisele. „Otsime üles need vanad lauljad, muusikud ja tantsijad, kellel on oma kogukonnas arvestatav positsioon olemas ning aitame neil oma oskusi noortele huvilistele edasi anda,” rääkis ta.

„Pärandkultuuri väljasuremise peamine põhjus on järelkasvu puudumine. Selle asemel, et analüüsida ja paika panna, miks see puudub, oleme hakanud mõtlema hoopis sellele, kuidas me saaksime kaasa aidata uue pärandkultuuri kandjate põlvkonna tekitamisele,” ütles Joons. Jätka lugemist »

Pärnakatele ja kihnlastele tulevad liivlased külla

Täna õhtul oodatakse huvilisi Pärnu uue kunsti muuseumi osa saama Kihnu instituudi korraldatud kohtumisõhtust liivlastega ehk Kihnu murrakus üläljõstminõ liivlästegä. Üritus on tasuta.

Mandrikihnlastel on juba teist talve kombeks kord kuus koguneda üläljõstmistõlõ, mis nagu ennevanasti Kihnus leiavad nüüd linnaski aset neljapäevaõhtuti. Esialgu kogunevad naised, kaasas näputöö ja soov uudiseid veeretada, hiljem liituvad pillipoisid.

Seekord tulevad kihnlaste ülalistumisele külla hõimlased Liivi lahe teiselt kaldalt. Liivlasi on kogu maailmas pisut üle 300 ja emakeelt räägib neist vaid 30 inimest.

Liivlaste rahvariideid, laule ja keelt tulevad Pärnusse tutvustama Dagmâra Ziemele ja Çdrõm Velde lauluansamblist Lîvlist (Liivlased) ning filoloogiateaduste doktor Valts Ernštreits.

Teispool merd elavatele kihnlastele jõuavad liivlased külla reedel, 18. märtsil, et osaleda Kihnu muuseumis Saare päeval. Saare päeva kutsus Kihnu instituut ellu 2005. aastal, tähistamaks legendaarse kultuuriloolase, Kihnu ajaloo, folkloori, keele ja kommete jäädvustaja Theodor Saare sünniaastapäeva.

Kihnlased võivad saada tagasi hülgeküttimise õiguse

Keskkonnaministeerium kavatseb taastada Eestis hallhüljeste piiratud küttimise, mida pole lubatud 30 aastat, kirjutab Pärnu Postimees. Traditsiooni taastamises on osa SA Kihnu Kultuuriruumil, mis tõstatas teema 2007. aastal. 

Keskkonnaministeeriumi asekantsler Andres Talijärv kinnitas, et mullu sügisel algatatud eelnõu hallhüljeste piiratud küttimise kohta on jõudnud uude etappi ning jahipidamine Eesti kahest hülgeliigist arvukamale hallhülgele võib saada tõepoolest meie vetes peagi tegelikkuseks. “Hallhüljeste jahipidamise taastamise tingimusi on kavas käsitleda uues hallhüljeste kaitse tegevuskavas,” selgitas Talijärv. Hallhüljes lisatakse jahiseaduses suurulukite nimekirja.

Kihnu sai ühenduse mandriga tagasi

ilmastik

Kihnu lennuk. Ants Liiguse foto

Pärnu Postimees annab teada, et Kihnu saar pääses täna kolm päeva kestnud ilmavangistusest.

Täna tegi Pärnu ja Kihnu vahet reise kaks lennukit. Peale Kihnu liinilennuki oli abiks Ruhnu lennuk. Kihnu lennuvälja andmete kohaselt oli tänaseks planeeritud seitse lendu.
Tagantjärele veetakse saarele toidukaupa, mis pidanuks sinna jõudma enne pühi.

Kihnu muusium kutsub: tulgõ üläljõstma!

Täna, hingedekuu 11. päeval kell 13 oodatakse Kihnu muuseumi kõiki, kes tahavad esivanemate ja teiste kallite lahkunud sõprade peale mõelda.

Külla tuleb Eesti kalmistute, matusekommete ja uskumuste uurija Maire Sala.
Külalisele omakorda tutvustatakse Kihnu matusekombeid. Aega võiks varuda kolm tundi.

Kõik ond uodet!

Kihnu Kultuuriruumi pillitagavara suureneb

Foto: kihnu.ee

SA Kihnu Kultuuriruum sai Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali stipendiumi uute pillide ostmiseks. Stipendiumi eest on kavas osta kaks lõõtsa ja kolm uut viiulit.

Ostmata jäävad esialgu akordioni rihmad ning viiulite häälestajad, milleks tehakse taotlus järgmisesse vooru või teistesse fondidesse. Kihnu Lehe andmetel ongi hetkel suurim vajadus just akordioni rihmade järele.

SA Kihnu Kultuuriruum on saanud varem Kihnu regionaalprogrammi abil viis kasutatud akordioni, mis on laste käes harjutamiseks.

Kihnu kooli viiuliõpilastele on kaks viiulit kinkinud ka Jaanus Põlder.

Allikas: Kihnu Leht

Kihnu rahvamajas tuleb heategevuspidu

Homme, 29. oktoobril peetakse Kihnu rahvamajas Kihnu koolilaste toetuseks heategevuspidu. Kõik koolilapsed saavad pittu tasuta.

Eeskava täidavad Kihnu kooli pillilapsed ja lastebänd, Järsumäe Virve ja Kihnu kooli vilistlastest pillimehed.

Kätte antakse „Kauni kodu” võistluse aukirjad. Tantsuks mängib ansambel Manija Poisid.

Rohkem infot: www.kihnu.ee

Setod ja võrokesed võitlevad etnilise kuuluvuse pärast

Setomaa Valdade Liit ühes Võru Instituudiga tegi juba selle aasta juunis Eesti Statistikaametile ettepaneku lisada 2011. aasta rahvaloenduse küsimustikku küsimused ka kohaliku keele ja etnilise kuuluvuse kohta. Statistikaamet ei ole otsust veel langetanud.

Praegu on üksnes hinnangulislet teada, kui palju elab Eestis erinevaid etniliste gruppide esindajaid. Arvatakse, et setosid on 10 000 ja võrokesi 50 000. Kui palju on aga mulke või kihnlasi või kui palju tegelikult setosid ja võrukesi, seda ei olegi täpselt teada.

Eesti Staistikaameti rahva- ja eluruumide leonduse projektijuht Diana Beltadze kinnitas, et täna on Statistikaamet valmis sisse viima kohaliku keele küsimuse, kuna neil on nagunii mitmeid küsimusi, mis täpsustavad emakeelt ja võrukeele oskust. Etnilise kuuluvuse küsimuse osas jääb ta aga kahtlevale seisukohale, kuna antud küsimuse küsimine võib olla vastuolus Eesti Vabariigi seadustega.

Riikliku statistika seaduse paragraaf 22 lõige 1 punkt 3 ütleb, et loendusel tuleb küsida järgmisi kategoorjaid: „rahvus, emakeel, võõrkeelte oskus, religioon, sünnitatud laste arv ning naise vanus esimese lapse sündimisel – demograafilised andmed“. Kuna antud seaduses pole sõnagi mainitud etnilisest kuuluvusest, ei ole Beltadze sõnul teada, kas sellise küsimuse küsimine on seaduslik.

Beltadze ütles, et hetkel teevad nende juristid tööd, et välja selgitada antud küsimuse õiguslik olemus. “Kui seadus lubab, siis meie anname endast parima ja me tekitame sellise küsimuse küsimise võimaluse,” ütles Beltadze, “aga kui seadus ei võimalda, siis me ei saa hakata seadust rikkuma.”

Millise otsuse Eesti Statistikaamet antud küsimuses langetab, selgub lähitulevikus. Täna on nii regionaalminister Siim Valmar Kiisler kui ka kultuuriminister Laine Jänes seisukohal, et antud küsimuse küsimine on väga oluline. “Selline info oleks vajalik ka Kultuuriministeeriumile ajal, mil valmistatakse taas ette kultuuripärandi programmide eelseisvaid perioode,” ütles Jänes

Pikem lugu samal teemal ilmub ajalehes Setomaa juba järgmisel esmaspäeval.

Mirjam Nutov

Mitmel pool Eestis tähistatakse Teadlaste Ööd

Reedel, 24. septembril saab üleeuroopalise Teadlaste Öö üritustel osaleda Tartus, Tallinnas, Narvas, Pärnus, Rakveres, Türil, Viljandis, Valgas, Saaremaal ja Kihnus.

Teadlaste Öö on Euroopa Komisjoni initsiatiivil loodud üleeuroopaline erinevaid teadusringkondi – ülikoole, akadeemiaid, teaduskeskusi, muuseume, laboratooriume jt akadeemilisi organisatsioone – ühendav suurüritus, kus ühe öö(päeva) jooksul toimub palju erinevaid teadust ja teadlasi ühiskonnale tutvustavaid ja lähendavaid üritusi atraktiivses ja lõbusas võtmes. Eesmärgiks on laiemale publikule tutvustada nii teadlasi kui ka nende tegemisi.

Teadlase elukutset ümbritsevad kahjuks paljud väärarusaamad, mida püütaksegi selle üritusega kummutada. Näiteks arvatakse, et teadlased on üldjuhul igavad ja kinnised inimesed, kelle elu piirdub laboriga. Aga see ei ole nii!

Teadlased on inimesed, kelle huvi maailmas toimuvate sündmuste vastu on harilikust suurem ja neil on tihtipeale vägagi huvitavad elud. Teadlased on meie ühiskonna aarded ja neid peab hoidma. Teadlaste ja teaduse lähendamine avalikkusele ongi SA Teaduskeskuse AHHAA ja Eesti Teaduste Akadeemia põhieesmärk Teadlaste Ööl. Teadlaste Ööd tähistatakse maailmas alates 2005. aastast.

Projekti koordinaator Eestis on Teaduskeskus AHHAA, koostööpartnerid Eesti Teaduste Akadeemia ja Eesti Rahvusringhääling.

Vaata, mis Teadlaste Ööl Eestis toimub siit: http://www.ahhaa.ee/TeadlasteOo2010/ajakava.html