Kylauudis.ee on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!
EN ❘ FR ❘ DE ❘ ES ❘ FI ❘ LV ❘ VRO
Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee Nädala mõte „Kevad lipsab käest, pool maid juba läbi.”
Vaata nädala mõtete arhiivi! |
 Põllumajandusminister avas tänasest oma käskkirjaga kuni 15. oktoobrini 2012. a räimepüügi Liivi lahel Kihnu saare ja Manilaiu saare püsielanikest kutselistele kaluritele, kes püüavad kala kaluri kalapüügiloa alusel. Kuna Vabariigi Valitsus suurendas Pärnu maakonnale räime lubatud saaki, siis saavad Kihnu ja Manilaiu kalurid tänase seisuga välja püüda veel kuni 90 tonni räime.
Vabariigi Valitsuse 30. augusti 2012. aasta määrusega nr 67 suurendati kaluri kalapüügiloa alusel aastast lubatud räimesaaki Pärnu maakonnas 480 tonni võrra. Sellega soovitakse leevendada väikesaarte kalurite keerulist olukorda, mille põhjustas senine erakordselt madal püük võrreldes eelmiste aastatega.
Kokku on 2012. aasta lubatud räimesaak Pärnu maakonnas 5990 tonni, millest ära on kasutatud 5899,55 tonni ning kasutamata osa 90,45 tonni.
Räimekvoodi suurendamine oli võimalik, kuna Euroopa Komisjon kandis Eestile taotluse alusel üle meie möödunud aastal kasutamata jäänud räimekvoodi.
Põllumajandusministri käskkiri jõustub 3. septembril, Kihnu ja Manilaiu rannakalurid võivad sügispüüki alustada päev hiljem, teisipäeval 4. septembril.
Lisainfo:
Gunnar Lambing,
kalapüügi korralduse ja andmete analüüsi büroo juhataja,
Põllumajandusministeerium
gunnar.lambing@agri.ee, tel 625 6238
Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder saatis Vabariigi Valitsusse määruse eelnõu, millega suurendatakse Liivi lahe rannakaluritele 2012. aastaks kehtestatud lubatud räimesaaki.
„Sügispüügi avamine Kihnu ja Manija saarte rannakaluritele on sel aastal eriti oluline,“ ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. „Pärnu maakonna kalurid püüdsid kevadel lubatud saagi väga kiiresti täis, mistõttu väikesaarte kaluritel, kelleni kala jõuab hiljem, jäi saak mullusega võrreldes oluliselt väiksemaks.“
2012. aastaks lubatud räimesaagi suurendamine Liivi lahel võimaldab katta Pärnu maakonna rannakalurite poolt käesoleval aastal lubatust enam püütud kalakoguse ning avada sügispüügi Kihnu saare ja Manilaiu saare püsielanikest rannakaluritele. Lubatud aastast räimesaaki Liivi lahel on võimalik suurendada ka Saare maakonnale.
Räimekvoodi suurendamine on võimalik, kuna Euroopa Komisjon kandis Eestile üle meie möödunud aastal kasutamata jäänud räimekvoodi. Kokku suureneb Liivi lahel 2012. aastaks lubatud räimesaak 510 tonni võrra, mis jaguneb Pärnu ja Saare maakonna kalurite vahel – Pärnu maakonna lubatud räimekvoodiks saab senise 5510 tonni asemel 5990 tonni räime ning Saare maakonnal senise 415 tonni asemel 445 tonni räime.
Nimetatud kogused katavad sügisperioodil väikesemahulise räimepüügi vajaduse Kihnu ja Manija saarte rannakaluritele. Sügispüügi avamine toimub septembri alguses põllumajandusministri käskkirjaga.
Allikas: Põllumajandusministeerium
Kihnu vallavanem Ingvar Saare astus Isamaa ja Res Publica Liidu liikmeks, teatab erakond.
Ingvar Saare on olnud vallavanema ametis alates 2009. aastast. „Tollal värske vallavanemana suunasin enda põhifookuse kohalike küsimuste lahendamisele ja erakondlikult ennast pigem ei määratlenud,“ selgitas Saare. „Nüüd, olles ajanud Kihnu-asja mitu aastat, on mul välja kujunenud teatud suhtlusvõrgustik. Kuna kaalukamad nõuandjad kuuluvad pigem IRLi ridadesse, siis leidsin, et on aeg olemasolevat võrgustikku veelgi laieneda ning otsustasin teha seda IRLiga liitudes.”
IRLi kuulub nüüd kokku üle 10o omavalitsusjuhi üle Eesti, väidab erakonna pressiesindaja.
 Merepäevad juhatab sisse regilaulu õpituba 6. juulil. Tihedam tegevus algab reedel, 8. juulil. Pidu avatakse hommikul saare lõunatipus. Külastuseks on taas avatud ka Kihnu tuletorn. Kihnu rahvamajas toimub seminar „Avamere tuulepark ja pärimuspiirkond” ja muuseumis avatakse näitus teemal „Hülgepüük”. Õhtul esinevad sadamas Audru Jõelaevanduse Punt ja Järsumäe Virve pereansambel.
Laupäeval, 9. juulil jätkub pidu Kihnu sadamas esinemistega. Samal ajal on avatud käsitöö- ja rahvusliku toidu laat, meistrite õpitoad (võrgukudumine, varrastel kudumine jms), kohvikud. Toimuvad mitmesugused võistlused. Õhtuse tantsupeo sisustavad ansambel Kukerpillid ja Iiukala bänd.
Pühapäeval, 10. juulil peetakse surnuaiapüha.
 Eesti Pärimusmuusika Keskus viib tänavu Kihnus ja Setomaal läbi haridusliku pilootprojekti, millega viiakse vanade muusikatraditsioonide tundjad kokku noorte huvilistega.
Täna allkirjastavad Eesti Pärimusmuusika Keskus, Setomaa Valdade Liit ja sihtasutus Kihnu Kultuuriruum Viljandis ühiste kavatsuste protokolli, mille tulemusena luuakse uus, elavat vaimset kultuuripärandit tähtsustav koduõppe vorm. Ettevõtmist toetab Haridus- ja Teadusministeerium.
Projekti eestvedaja Sofia Joons selgitas, et pärimusmuusika on leidnud endale kindla koha muusika- ja huvikoolides, samuti akadeemiates. Nüüd tahetakse selle kõrval elavdada pärimuse kandumist otse ühelt põlvkonnalt teisele. „Otsime üles need vanad lauljad, muusikud ja tantsijad, kellel on oma kogukonnas arvestatav positsioon olemas ning aitame neil oma oskusi noortele huvilistele edasi anda,” rääkis ta.
„Pärandkultuuri väljasuremise peamine põhjus on järelkasvu puudumine. Selle asemel, et analüüsida ja paika panna, miks see puudub, oleme hakanud mõtlema hoopis sellele, kuidas me saaksime kaasa aidata uue pärandkultuuri kandjate põlvkonna tekitamisele,” ütles Joons. Jätka lugemist »
Täna õhtul oodatakse huvilisi Pärnu uue kunsti muuseumi osa saama Kihnu instituudi korraldatud kohtumisõhtust liivlastega ehk Kihnu murrakus üläljõstminõ liivlästegä. Üritus on tasuta.
Mandrikihnlastel on juba teist talve kombeks kord kuus koguneda üläljõstmistõlõ, mis nagu ennevanasti Kihnus leiavad nüüd linnaski aset neljapäevaõhtuti. Esialgu kogunevad naised, kaasas näputöö ja soov uudiseid veeretada, hiljem liituvad pillipoisid.
Seekord tulevad kihnlaste ülalistumisele külla hõimlased Liivi lahe teiselt kaldalt. Liivlasi on kogu maailmas pisut üle 300 ja emakeelt räägib neist vaid 30 inimest.
Liivlaste rahvariideid, laule ja keelt tulevad Pärnusse tutvustama Dagmâra Ziemele ja Çdrõm Velde lauluansamblist Lîvlist (Liivlased) ning filoloogiateaduste doktor Valts Ernštreits.
Teispool merd elavatele kihnlastele jõuavad liivlased külla reedel, 18. märtsil, et osaleda Kihnu muuseumis Saare päeval. Saare päeva kutsus Kihnu instituut ellu 2005. aastal, tähistamaks legendaarse kultuuriloolase, Kihnu ajaloo, folkloori, keele ja kommete jäädvustaja Theodor Saare sünniaastapäeva.
Keskkonnaministeerium kavatseb taastada Eestis hallhüljeste piiratud küttimise, mida pole lubatud 30 aastat, kirjutab Pärnu Postimees. Traditsiooni taastamises on osa SA Kihnu Kultuuriruumil, mis tõstatas teema 2007. aastal.
Keskkonnaministeeriumi asekantsler Andres Talijärv kinnitas, et mullu sügisel algatatud eelnõu hallhüljeste piiratud küttimise kohta on jõudnud uude etappi ning jahipidamine Eesti kahest hülgeliigist arvukamale hallhülgele võib saada tõepoolest meie vetes peagi tegelikkuseks. “Hallhüljeste jahipidamise taastamise tingimusi on kavas käsitleda uues hallhüljeste kaitse tegevuskavas,” selgitas Talijärv. Hallhüljes lisatakse jahiseaduses suurulukite nimekirja.
 Kihnu lennuk. Ants Liiguse foto Pärnu Postimees annab teada, et Kihnu saar pääses täna kolm päeva kestnud ilmavangistusest.
Täna tegi Pärnu ja Kihnu vahet reise kaks lennukit. Peale Kihnu liinilennuki oli abiks Ruhnu lennuk. Kihnu lennuvälja andmete kohaselt oli tänaseks planeeritud seitse lendu.
Tagantjärele veetakse saarele toidukaupa, mis pidanuks sinna jõudma enne pühi.
Täna, hingedekuu 11. päeval kell 13 oodatakse Kihnu muuseumi kõiki, kes tahavad esivanemate ja teiste kallite lahkunud sõprade peale mõelda.
Külla tuleb Eesti kalmistute, matusekommete ja uskumuste uurija Maire Sala.
Külalisele omakorda tutvustatakse Kihnu matusekombeid. Aega võiks varuda kolm tundi.
Kõik ond uodet!
 Foto: kihnu.ee SA Kihnu Kultuuriruum sai Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali stipendiumi uute pillide ostmiseks. Stipendiumi eest on kavas osta kaks lõõtsa ja kolm uut viiulit.
Ostmata jäävad esialgu akordioni rihmad ning viiulite häälestajad, milleks tehakse taotlus järgmisesse vooru või teistesse fondidesse. Kihnu Lehe andmetel ongi hetkel suurim vajadus just akordioni rihmade järele.
SA Kihnu Kultuuriruum on saanud varem Kihnu regionaalprogrammi abil viis kasutatud akordioni, mis on laste käes harjutamiseks.
Kihnu kooli viiuliõpilastele on kaks viiulit kinkinud ka Jaanus Põlder.
Allikas: Kihnu Leht
|
Ehe ja mahe lugemine
|
