Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Nädala foto

Päikeseloojang Männikul

Vaata teisi nädala fotosid!

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

mai 2017
E T K N R L P
« apr    
1234567
891011121314
15161718192021
22232425262728
293031  

Suured kirjad ja Läti lipp juhatavad viinapoodi

Päev kandub reede õhtusse, kui suur buss peatub enne Eestimaale jõudmist kunagise Ainaži/Ikla piiripunkti hoone ees. Suuri busse on teisigi. Niipea kui üks lahkub, asendab seda juba järgmine saabuv buss. Kõik pole siiski kõige suuremad, on ka väiksemaid, kõige rohkem siiski sõiduautosid.

Kunagine AinažiIkla piiripunkti hoone alkomarekti kasutuses Foto Urmas Saard

Kunagine Ainaži/Ikla piiripunkti hoone alkomarekti kasutuses. Foto: Urmas Saard

Alkoholipoodide keti Alko1000 reklaamkiri on maja seinal muljetavaldavalt suur. Kiri on tõstetud ka kõrgele katuse servale. Sama korratakse Eesti poolt sõitjatele nähtavaks tegemiseks. Viinapoodi sisenejaid tervitab ukse kõrval maailma kõige vanemate lippude hulka kuuluv Läti lipp, mida esmakordselt mainiti juba 13. sajandil Liivimaa vanemas riimkroonikas.

Endal huvi alkohoolsete jookide vastu puudub. Takseerin niisama siia sinna ja vaatan suurte kandamitega viinapoest väljuvaid inimesi. Viimaks astun siiski ka ise üle ukseläve. Ruum näib suur olevat, aga üllatavad ülipikad järjekorrad. Meenutan, kus ma viimati nii pikki järjekordi nägin. Vist lapsepõlves. Vene ajal olid Pärnus Rüütli ja Nikolai tänavate asemel Kalevi ja Võidu tänav. Nende nurgal tilluke leivapood, mille ukse taga aitasin emal ja vanaemal vaheldumisi valge saia sabas seista.

Jätka lugemist »

Kahe riigi noored automudelistid kohtuvad Sindis

27. mail toimub Sindis Eesti ja Läti noorte vaheline sõpruskohtumine, et võistelda automudelismi juhtrajasõidus. Lätlaste osalus ületab eestlasi kolme kordselt.

Automudelismi juhtrada Sindis Foto Urmas SaardKavas on kolm klassi: algajad (meie N-14); PR-32 ja PR-24. Algajate vanuse ülempiir on 14 aastat, teistes klassides 19 aastat. Läti poolelt oodatakase ca 25 võistlejat Limbažist, Rujienast, Valmierast, Mazcalacast, Berzainest ia võib-olla ka Madonast. Eestist osaleb arvatavalt 8 võistlejat Haapsalust, Äksist, Sindist ja Jõõprest. Võistluse algus kell 10.00. Treeningsõitudeks avatakse uksed paar tundi varem.

Johannes Mets

 

 

Automudelismi juhtrada Sindis. Foto: Urmas Saard →

 

Kiirkäigul Turaida külastusest

Baltimaade muinasaegne tähtsamaid tugipunkte, Koiva liivlaste peamisi keskusi ja liivlaste vanema Kaupo residents asendus 800 aastat tagasi sakslaste rajatud piiskopilinnusega, mis vaatamata korduvatele sõjaretkedele ja alles 15 aastat tagasi toimunud ulatuslikule maalihkele ikkagi veel suures osas püsti püsib.

Turaida kindlus Foto Urmas Saard

Turaida kindlus. Foto: Urmas Saard

Tartu ülikooli Pärnu kolledži Väärikate ülikooli kuulajad tegid 6. mail väljasõidu Siguldasse. Esimesena külastati 1214. a liivlaste linnuse rusude asemele rajatud Turaida kindlust, mida kasutati kuni 1776. aasta põlenguni.

Telliskividest laotud foogtilinnus on ainult üks osa 24 ha suurusest Turaida muuseum-kaitsealast, mis asutati 1988. aastal. Territooriumil asub 39 ajaloolise väärtusega hoonet. Külastaja satub esmalt keldripealsesse aita, kus asub külastuskeskus ja kassa. 85 sendi eest saab ülevaatliku värvilise voldiku, mis aitab orienteeruda ja annab esmaseid teadmisi alates 11. sajandist kujunenud kultuuripärandist.

Esmalt suure kaardi ees peatudes juhtis giid tähelepanu sellele, et nimetatud ala põlisrahvaks on olnud soome-ugri hõimkonda kuulunud liivlased. Ta rõhutas, et ka lätlased on saanud pärandiks liivlaste kultuuri. Samuti on läti keel saanud mõjutust liivlastelt.

Jätka lugemist »

Euroopa päev on ka lipupäev

9. mail 1950. a pidas toonane Prantsuse välisminister Robert Schuman kuulsa kõne, milles tõi esile Euroopa lõimumise kui tee, mis tagab sõjajärgsele Euroopale rahu ning viib õitsengule.

Robert Schumani büst Brüsselis Foto Urmas Saard

Euroopa Ülemkogu otsustas 1985. aastal Milanos toimunud kohtumisel tähistada 9. mail Euroopa päeva ja esimest korda tehtigi seda mainitud tippkohtumise järgsel aastal.

Euroopa päeva puhul heiskavad lipu Eestis kõik riigi- ja omavalitsusasutused, samuti avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Koos Eesti lipuga heiskavad Euroopa Liidu lipu riigikogu, president, valitsus, riigikohus, riigikontroll, õiguskantsler, ministeeriumid, maavalitsused ja omavalitsusorganid, kaitseväe peastaap ja Eesti Pank. Mõlemad lipud võivad heisata teisedki. Siiski peab meeles pidama, et Euroopa lippu ei heisata iseseisvalt ilma Eesti liputa ja seejuures tuleb jälgida heraldiliselt õiget järjestust.

 

Robert Schumani büst Brüsselis. Foto: Urmas Saard →

Urmas Saard

Reisisihiks oli Läti Taimeparaad

Esimest korda Läti Taimeparaadile jõudes meenutasid Sigulda kesklinnas maasse torgatud ülisuured ja väiksemad jalutuskepid, et viimati külastasin omaaegsete Koiva liivlaste asuala poisikese põlves, nii umbes 55 aastat tagasi koos emaga. Nüüd, üle poole sajandi hiljem, ühiselt TÜ Pärnu kolledži väärikate ülikooli rahvaga.

Siguldas toimunud 14 Läti Taimeparaad Foto Urmas Saard

Siguldas toimunud 14. Läti Taimeparaad. Foto: Urmas Saard

Kõige paremini mäletan Baltikumi suurima maapealse koopa imetlemist. Teatmiku andmeil on Gutmani koopal kõrgust 10, laiust 12 ja sügavust-pikkust pea 19 meetrit. Sedakorda koopa juurde ei jõudnud ja sealne tuntud raviv allikavesigi jäi rüüpamata. Aga värvilise ornamentikaga Sigulda keppe müüdi nii koopa ees kui ka mujal linnas juba siis ja need muutmatu välimusega jalutuskepid ongi kõige tuttavamad kauge aja mälestuskildudes.

Sama tuttavlikult mõjus bussist maha astudes seegi, et esimestena tänaval kohatud võhivõõrad inimesed kõnelesid omavahel sulaselges eesti keeles. Mida lähemale laada toimumispaigale oma seltskonnaga liikusime, seda rohkem kuulsime vastu tulevate inimeste suust eestikeelset jutlemist. Svetku väljakul peetav Sigulda taimelaat (Latvijas Stadu Parade) olevat just viimasel viiel-kuuel aastal saanud Eesti aiandusrahva kevadiseks meeliskohaks, kuhu minnakse enamasti suurte busside või isikliku sõiduautoga, harvem ühiskondliku transpordiga.

Jätka lugemist »

Eesti kolmik oli Bauska pikamaasõidus tubli

Lätis, Bauska linnas peeti meeskondlik kuuetunni sõit, kuhu oli kutsutud võistlema ka Pärnumaa esindus. Tiimis võistlesid Karin Mets, Karmen Mets ja Andy Aron.

Andy Aron, Karin Mets, Karmen Mets Bauskas Foto Johannes Mets

Andy Aron, Karin Mets, Karmen Mets Bauskas. Foto: Johannes Mets

29. aprillil toimunud Bauska meeskondlikul pikamaasõidul osalesid kuni 19-aastased noored. Kuna viimasel ajal on meie kontaktid lätlastega olnud päris tihedad, siis kutsuti meid ka sellele võistlusele. Algselt pidanuks võistlustele tulema tosin meeskonda. Kuna leedukad jäid tulemata ja ka Lätist loobus üks meeskond, siis asus võistlustulle 10 meeskonda.

Meie meeskond võistles koosseisus Karmen Mets, Andy Aron ja Karin Mets. Sõitsime kohale juba reede õhtul ja sellest oli kasu, sest telefoni teel saadud juhiste kohaselt kokku pandud mudel ei vastanud siiski nõuetele. Jõudsime võistlustele pääsemiseks reede õhtul mudeli veel nõuetele vastavalt ümber teha. Laupäeval saime paar tundi harjutada ja siis läks võistluseks. Tehnilise komisjoni tööle järgnes kvalifikatsioon. Meie meeskonnas langes kvalifikatsioonisõidu valik Karmenile, kuna ta sõitis meie omadest harjutamise käigus välja kõige kiirema ringiaja.

Jätka lugemist »

Fotod: Eesti autonoomia 100 ja EV 100 proloog Peterburis

Sada aastat tagasi avaldas eesti rahvas jõuliselt meelt, nõudes eestlaste asuala liitmist ühtseks kubermanguks ja sellele ulatusliku poliitilise autonoomia andmist.

Jüri Trei, Jüri Ratas ja Urmas Viilma 8 aprillil Peterburi Jaani kirikus Foto Peeter Hütt

Jüri Trei, Jüri Ratas ja Urmas Viilma 8 aprillil Peterburi Jaani kirikus. Foto: Peeter Hütt

Ettepaneku tähistada Peterburis saja aasta möödumist Eesti autonoomia loomisest tegi neli aastat tagasi Eesti Vabariik 100 ettevalmistuste arutelul diplomaat ja Peterburi Jaani kiriku Fondi esimees Jüri Trei. Ajutise Valitsuse poolt väljakuulutatud autonoomia tähendas Eesti- ja osa Liivimaa kubermangu ühendamist ning eestlaste asualade liitmist ühiseks tervikuks, ühtse juhtimise alla. Eesti sai esmakordselt eestlasest kubermangu juhi. Kubermangukomissariks määrati Jaan Poska ja omavalitsusorganina alustas tegevust Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu (Maapäev), mis oli esimene ülemaaline Eesti rahva esinduskogu. Tehti ettevalmistusi rahvusväeosade loomiseks, millest kujunes peagi Eesti Vabadussõja rahvavägi.

Poliitiline autonoomia oli vahetu eeldus Eesti omariikluse sünniks. Kümme kuud hiljem, 23.veebruaril Pärnus ja 24. veebruaril Tallinnas – aastal 1918, kuulutati sinimustvalgete lippude lehvides välja Eesti Vabariik.

See seletas ka põhjust, miks Eesti lipu selts kutsus inimesi pühapäeval kaunistama oma majasid kolme koduvärviliste lippudega.

Jätka lugemist »

Uplistsikhe tähendab tõlkes jumalate kindlust

UNESCO maailmapärandi nimekirja kantud Uplistsikhe koobaslinn on raiutud Mtkvari ehk Kura jõe äärsele liivakivist kõrgele kaldapealsele, kus inimeste asemel on nüüd jäänud päriselanikena püsima ülisuured sisalikud.

Peatuspaik Bütsantsi ja India vahelisel teekonnal

Käsivarre pikkused ja veelgi suuremad sisalikud Uplistsikhe koobaslinnas. Foto: Urmas Saard

Iidne Uplistsikhe koobaslinn paikneb Gorist ligikaudu 10 km idas, Tbilisi jääb 80 km kaugusele. Aneri Giunashvili viis meid tunnelisse, mille sisse on ehitatud tänapäevane metallist trepp. Aneri võttis kohe kiirkäigul kõrgust ikka paar astet korraga ja meile sai juba alguses selgeks, et tema kannul püsimine pole kerge treeningharjutus. Endise džuudo sportlasena jätkus tal muidugi võhma tublisti rohkem ja nii suutis ta valutu kergusega hüpelda ka jumalate kindluse kaldpindadel ja seinadel nagu parkour’i sooritajad. Päris hullusti ta siiski ei hüpanud.

Palju rahulikumalt liikusid iidse linna tänavatel ja rajatistel ülisuured sisalikud. Nende suurus võis olla võrreldav käsivarre pikkusega. Inimestega olid nad harjunud ja nii võis vabalt ka meetri kauguselt neid imetleda.

Aneri oli Uplistsikhe ajaloo üksikasjadest hästi teadlik ja oskas mitmeid asju üksikasjaliselt kirjeldada. Oletatakse, et esimene asula asutati siinsetele nõlvadele juba üle 3000 aasta tagasi ja oli veel mõneti kasutuses kuni eelmise sajandi alguseni. Suure tõenäosusega varasel rauaajal rajatud Uplistsikhe koobaslinn olnud järjepidevalt asustatud keskajani. Oma õitsengu ajal laotus linn kaheksa hektari suurusele alale. Keskajal möödus linnast Bütsantsi ja India vaheline tähtis kaubatee. Kaubandus toimis ka ammuste Mediani ja Urartu tsivilisatsioonidega.

Jätka lugemist »

Georgia põgenikekülas

Georgia reisi kuuendal päeval olime lähenemas ette võetud kauge teekonna ühele peamisele sihtpunktile, mille külastamist kõige rohkem oodati. Ootamatus tabas meid siis, kui teejuht eelistas mõningat teavet jagades jääda anonüümseks. Kõigest rääkides ei soovinud mõnel juhul teisedki inimesed oma nimega esineda, millega Külauudiste reporter ka sõnapidajana arvestab.

Inimröövid lunaraha küsimiseks

Mokhisi põgenikeküla. Foto: Urmas Saard

Tbilisi ja Gori vaheline ligemale 100 km pikkune maantee on riigi ida- ja lääneosa ühendav ainuke maantee, pealegi tipptee, kiirtee, valgustatud tee. Enne Eestist lennukile minekut lugesin Välisministeeriumi soovitust säilitada Georgias kõrgendatud ettevaatlikus, eriti maantee M27 läheduses, kuhu Vene lennukid 2008. aastal toimunud sõjaretkel pomme pillutasid. Lugedes ministeeriumi kodulehelt, et lahingutegevuse tagajärjel kannatanud aladelt (lõuna-Osseetia, Gori linna ümbrus ning Abhaasia kontrolljoon) on leitud miine ja teisi lõhkekehi, jääb mulje nagu olekski just need peamised ettevaatlikusele manitsemise põhjused.

Teejuht näitas käega Lõuna-Osseetia kontrolljoone suunas. Maanteest kõigest kiviheite kaugusel näeb terasemal vaatamisel venelaste kontrollposte. Aga see pole veel kõige hirmuäratavam. Maantee ja kontrolljoone vahel asuvad grusiinide põllumaad. Teejuhi sõnul pole harvad juhtumid, kui sealtpoolt kontrolljoont tullakse inimesi pantvangi võtma. Vabaks lastakse lunaraha tasumisel. Välismaalaste puhul pidavat hind kõrgem olema, ajakirjanikelt võidakse küsida veelgi soolasemat tasu. Tundus uskumatuna, aga polnud ka vähimatki alust kahelda jutustajate sõnades. Meenutame kasvõi meie juhtumit, kui Venemaa kõige kõrgemal riiklikul korraldusel rööviti tunamullu Eesti kaitsepolitseinik Eston Kohver ja viidi teisele poole demargatsioonijoont.

Jätka lugemist »

Väljasõit Georgia äärealale

Teisipäeva õhtupoolikul liitusid taas meiega raadiokoolitajad Kärt ja Margus. Mingil ajal jõudis reisiseltskonnani uudis, et 28. märtsil jõustus Euroopa Liitu ja Schengeni lepinguga ühinenud riikidesse reisivatele Georgia kodanikele viisavabastus. Seda võimalust on grusiinid pikisilmi juba aastaid oodanud, ka see osa rahvast, kes Euroopa Liiduga ühinemise otstarbekuses kahtlevad.

Kui päris batuuti pole, sobib kargamiseks ka vana reformpõhjaga raudvoodi Foto Urmas Saard

Kui päris batuuti pole, sobib kargamiseks ka vana reformpõhjaga raudvoodi. Foto: Urmas Saard

Harjumatult Georgia normaalsuses

Ööbisime Lukhumi kodus. Pesta sai väljapool maja, välisseina külge kinnitatud tilaga anumast vett nõristades. Välikemmerg oli harjumatu. Naljatasime, et kükitada tuleb kotka kombel. Aga keegi ei virisenud, saime hakkama. Ainult paremast taskulambist tundsin puudust. Pidanuks kaasas olema.

Kodude kütmise üle võisime üksnes isekeskis mõtteid vahetades imetlust väljendada. Talviti ja nüüdki kevade aegu on ööd jahedad, aastasse sattub ka päris krõbedaid miinuskraade. Kuid ikkagi ei mõelda kapitaalselt sisseehitatud ahjudele, rääkimata keskküttest. Ainsa soojusallikana kasutatakse kõikjal peredes pisikest plekkahju, mille plekktoru suunatakse otse läbi lae ja katuse või seinast välja. Küsimusele, miks korralikke ahjusid ei tehta, jätavad inimesed õlakehitusega vastamata.

Järgmise päeva hommik valmistas unistele silmadele tõeliselt rõõmustava üllatuse. Seisime rõdul ja pilk kinnitus mägedes värskelt maha sadanud lumele, mis päikese käes eriliselt valgust pildus.

Jätka lugemist »

Põnev päev Lukhumiga

Neljas päev Georgias nõudis vaprust füüsiliseks pingutuseks, võimaldas tutvuda kauge ja lähema ajalooga ning lubas nautida imepärast loodusmaastikku, mis küll asub alles täielikku rohelusse puhkemise ootuses.

Nekresi kloostri veinihoidla Foto Urmas Saard

Nekresi kloostri veinihoidla. Foto: Urmas Saard

Grusiinide külalislahkus

Teisipäeval, 28. märtsil jätkasid Kärt ja Margus teise õppepäeva läbiviimisega, et koolitada tulevasi Georgia kristliku raadio toimetajaid, reportereid, tehnikuid ja teisi selle valdkonna töötajaid, kes suudaks edaspidi kohapeal eetrisse anda umbes samasuguseid saateid, mida Eestis on Pereraadio juba pea 25 aastat toimetanud. Ühe praktilise ülesande sooritamiseks saadeti tulevased raadioreporterid koguni tänavale inimesi küsitlema. Küsimus sõnastati lühidalt: miks on grusiinid nõnda külalislahked? Seda nad tõepoolest on!

Jätsime Aivariga Kärdi ja Marguse oma kohustuste juurde ning lahkusime Kharelist. Meid võttis oma autole Telavis elav Lukhum Maisuradze, kellega sõites nägime Nekresi kloostrit, Kaukasuse mäeahelikke, Gremi kindluslossi, Alazani jõge, Lukhumi majapidamist ja tema kodulinna vaatamisväärsuseid.

Jätka lugemist »

Eestlased loobusid linnapea küllakutsest

Pühapäeval sõitsime Tbilisist välja, suunaga Kahheetiasse. Siis ei osanud veel uneski näha, et järgmisel päeval saame küllakutse kahte võhivõõrasse kodusse.

Kümneaastane Achi Avazashvili juhtis autot, millega tulime Kaukasuse ohtlikust piirkonnast välja Foto Urmas Saard

Kümneaastane Achi Avazashvili juhtis autot, millega tulime Kaukasuse ohtlikust piirkonnast välja. Foto: Urmas Saard

Teel nägime Georgiale iseloomulikku sõidumaneeri. Suunatule asemel eelistati vajadusel tuututamist. Lehmad autoteel ja ringristmikul liiklust häirivalt astumas ja kaamerameestele hasarti tekitamas. Kust lehmad tulid või kuhu nad olid minemas, jäi teadmata. Samamoodi jäi teadmata, kas lehmade liikumist teedel ka keegi juhtis või mitte. Tundus nagu suudaksid loomad päris iseseisvalt oma päevateekonda korraldada.

Mida nähtavamaks Kaukasuse mäeahelike lumised tipud muutusid, seda suuremat elevust päikese kiirtes helendavad vaated tekitasid. Enne Khareli linna jõudmist tegi autojuht kõrvalpõike viinamarja istanduste keskele. Ühe istanduse värava kõrval nägime hea välimusega väikest ehitist ja akent katvat Georgia lippu. Tegemist on Šaakashvilile kuuluva istandusega, mille väravas peab valvsalt valvet rahuliku olemusega koer. Kunagine Georgia president ise on alates 2015. a maist Ukrainas Odessa oblasti kuberner.

Jätka lugemist »

Õigeusklikus Georgias on kohta ka protestantlikul kirikul

Tbilisi kulla fondi muuseumis rääkis giid, et kristlus jõudis Georgiasse 3. sajandil. Kas naljatamisi või tõsiselt mõeldes, pigem siiski tõsiselt, peetakse Georgias oma maad kristlikuks juba ajast enne Jeesuse sündimist.

Tbilisi äärelinna ehitatava moodsa arhitektuuriga kiriku makett Foto Urmas Saard

Tbilisi äärelinna ehitatava moodsa arhitektuuriga kiriku makett. Foto: Urmas Saard

Seega peaaegu tuhatkond aastat enne ristikiriku jõudmist Eestimaale. Teatavasti on ristiusul kolm peamist suunda: katoliiklus, õigeusk ja protestantlus. Praegu kuulub Georgia rahvuslikku õigeusu kirikusse arvatavalt enam kui 80% elanikkonnast. Aga vähesel määral on esindatud ka protestantlik kirik. Nii on Georgias täiesti elujõuliselt olemas teiste protestantlike liikumiste kõrval ka baptistid, kellel pidavat olema poolesajas koguduses umbes 15 000 innukat liiget. Georgia Evangeelne Baptisti Kirik kuulub Euroopa Baptisti Föderatsiooni. Meenutuseks, et baptism pole mingi uus sektantlik nähtus. Baptismi eellugu langeb ligilähedaselt samasse aega, kui Saksamaal levis 16. sajandil luterlik reformatsioon.

Tbilisi mitmest kirikust õnnestus lähemalt tutvuda Lodkinis asuva kogudusega, kes ehitab uut hoonet, mille hotellis sai ööbitud esimesel ja viimasel Georgias viibimise ööl. Meid võõrustanud Marina Maisashvili sõnul on kogudusel 69 liiget. Pühapäevasel teenistusel võis näha väga suurt hulka pühapäevakooli lapsi. Marina ütles, et Georgia baptistid tähistavad tänavu oktoobris oma tegevuse 150. aastapäeva.

Jätka lugemist »

Pildikesi Georgia pealinnast

Urbekuu viimasel nädalal külastas eestlaste neljane seltskond Georgia riigi kõige eripalgelisemaid paiku. Kuigi igaühe Georgias viibimise eesmärk ja head kavatsused olid seitsme päeva sees mõneti erinevad, ühendas kõiki reisikaaslaseid tahe näha, kogeda ja mõista kauget maad, suurepärane omavaheline läbisaamine ning päris tõsiseltvõetav naljasoon.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Tbilisi köisraudtee. Foto: Urmas Saard

Kas Georgia asub Euroopas või Aasias? See pidi selge olema reisikindlustajale. Natuke arupidamist ja siis otsustati, et kindlustus tuleb teha väljapoole Euroopat. Georgia rahvas ise peab oma Euroopasse kuulumist endastmõistetavaks tõsiasjaks. Veelgi enam. Kõikjal näeb Georgia lipu kõrval lehvimas Euroopa liidu kuldsete tähtedega sinist lippu. Jääb mulje, nagu kuuluks Georgia Euroopa liitu rohkem kui Eesti.

Kas öelda Georgia või Gruusia? Sellele küsimusele puudub üksmeelne vastus. Gruusia valitsus on soovitanud hoiduda nimekuju ‘Gruzia’ kasutamisest ja palunud tarvitada ‘Georgiat’. Sealne elanikkond ei näi väga valitsuse algatust toetavat, aga pole ka märgatavalt muudatuse vastu.

Milline on maa, mis asub autosõidul kolme tuhande kilomeetri või kahe ööpäeva kaugusel? Lennates asub Georgia siiski oluliselt lähemal: Tallinnast 40 minutit Läti pealinna ja ümberistumisega Riiast Tbilisi kestab lend kolm tundi. Tbilisi jõudes nihkub kellaaeg paar tundi tagasi.

Jätka lugemist »

Läti seafarmis tuvastati taas sigade Aafrika katk

metssigaEelmisel reedel tuvastati Lätis selle aasta esimene sigade Aafrika katku puhang kodusigadel, mis taaskord kinnitab, et viirus võib sigalatesse jõuda ka talvel.

Viirus tuvastati Sigulda lähedal asuvas enam kui 5000 seaga kõrge bioohutusega farmis.

Eelmise aasta 25. novembril tuvastati sigade Aafrika katk ka Leedus koduseafarmis.

“Need juhtumid lähiriikides kinnitavad, et taud võib farmi jõuda ka külmemal ajal ning sigade Aafrika katku esinemise hooajalisuse argument jääb järjest nõrgemaks,” ütles Veterinaar- ja Toiduameti loomatervishoiu, loomakaitse ja söötade osakonna juhataja Harles Kaup. “Taudi ärahoidmine eeldab loomapidajalt igapäevast hoolsust bioohutusnõuete täitmisel, et kavandatud abinõud reaalselt ja tulemuslikult toimiksid.”

Jätka lugemist »

Luua Metsanduskool ja Ogre tehnikum
sõlmisid koostööleppe

Koostööleppele kirjutasid alla Luua Metsanduskooli direktor Haana Zuba-Reinsalu (pildil paremal) ja Ogre tehnikumi direktor Ilze Brante. Foto: Luua Metsanduskool

Koostööleppele kirjutasid alla Luua Metsanduskooli direktor Haana Zuba-Reinsalu (pildil paremal) ja Ogre tehnikumi direktor Ilze Brante. Foto: Luua Metsanduskool

12. jaanuaril sai ametliku vormistuse juba pool sajandit kestnud koostöö Eesti ja Läti metsanduskoolide vahel. Lätis Ogre tehnikumis allkirjastasid koostööleppe Luua Metsanduskool ja Ogre tehnikum, mis on Lätimaal juhtiv metsandusharidust andev kutseõppekeskus.

Esialgu viieks aastaks sõlmitud koostöölepe näeb ette mitmeid ühiseid tegevusi. Kavas on tegeleda metsanduslike kutsevõistluste ettevalmistuslaagrite ja võistluste korraldamisega, õpetajate ja õpilaste vahetusega, praktikaprogrammide ja õppekavade arendusega ning ühiselt osaleda Euroopa Liidu programmides.

“Meie koostöö on kestnud juba üle viiskümne aasta, nüüd fikseerisime selle ka täpsemalt ära,” sõnas Luua Metsanduskooli direktor Haana Zuba-Reinsalu. Ta lisas, et koostöö Läti metsanduskooliga on väga oluline ka laiemas mõttes – see annab Eesti metsameestele võimaluse arutada erinevaid teemasid kolleegidega, kes tegutsevad igapäevaselt samasugustes metsades. “Tihti vaatame siit Eestist Soome ja Rootsi poole, õpime nende kogemustest ja arutame nendega metsandust, kuid Läti on ju meile lähem ja samasuguse taustaga nii kultuuriliselt kui looduslikult. Omavaheline suhtluse tihendamine on väga oluline,” rõhutas Zuba-Reinsalu.

Jätka lugemist »

Eesti ratastooli line-tantsijad maailma parimad

Käesolev aasta algas Liberecis nädalapäevad kestnud tantsu maailmameistrivõistlustega „11th WCDF World Championships“, milles osales Eestist viis line-tantsijat, neist kaks ratastooli võistlusklassis.

Võidukad eestlased Liberecis Foto pressisõnumiga

Võidukad eestlased Liberecis. Foto: pressisõnumiga

Maailmameistrivõistlustele pääsemiseks pidid võistlejad osalema eelmise võistlusaasta jooksul vähemalt kolmel kvalifikatsioonivõistlusel, ratastoolis tantsijad vähemalt kahel.

Väga hästi läks ratastoolis tantsijatel. Margit Kasemets (Tallinn) võitis esikoha võistlusklassis Line Classic Wheelchair Manual. Võistlusklassis Line Classic Wheelchair Electric võitis Meelis Luks (Kaiu) samuti esikoha. Ratastooli linetantsu võistlusklass nimetati WCDF-i (World Country Dance Federation) ametlikuks võistlusklass 2012. aasta jaanuaris. Margit Kasemets ja Meelis Luks said esimese rahvusvahelise võistluskogemuse 2012. aasta oktoobris Trakai linnas toimunud Leedu II Lahtisel meistrivõistlusel kantri- ja westerntantsus. Tegemist oli ühega MM-i eeletapist. Siis saavutas Kasemets teise ja Luks kolmanda koha.

Mõlema eduka esineja treener on line-tantsu, nii ratastoolidega kui ilma, Eestisse toonud Kaie Seger. Tema sõidutas oma tantsijad Tšehhimaale Libereci linna ja tõi nad väärtuslike medalitega ka koju tagasi. „Mulle ei antud ühtegi medalit, sest autojuhtide medaleid seekord välja ei jagatud,“ kirjutas Seger naljatades facebooki seinale.

Edukalt võistlesid ka kõik kolm ülejäänud võistlejat. Katrin Rõõmus (Kohtla-Järve) – Line Classic Silver Novice Female – II koht; Ere Sinikalda (Tartu) – Line Classic Diamond Intermediate Female – III koht; Marika Raik (Maidla) – Line Classic Diamond Novice Female – V koht.

Urmas Saard

Väike-Salatsisse tahaks tagasi minna

Pärnumaa õpilasfirmade osalemine Väike-Salatsis toimunud õpilaslaadal andis võimaluse väga põgusalt tutvuda ühe Läti väikelinnaga, mille kohta lätlased ütlevad Mazsalaca.

Mazsalaca maakonna muuseumi eksponaadid Foto Urmas Saard

Mazsalaca maakonna muuseumi eksponaadid. Foto: Urmas Saard

Kunagi liivlastega asustatud piirkonnas asus arvatavalt praeguse linna lähedal ka selle kadunud rahva muinaslinnus. 1528. aastal asutati Valtenbergi mõis ja viis aastat hiljem mainiti esmakordselt kirjalikult kiriku olemasolu. Nüüd asub samal kohal 1890. aastal ehitatud kirik. Salatsi jõe ääres asuv Mazsalaca sai linnaõigused 1928. aastal. Elanikke on praegu linnas 1300 ümber. Kuni üheksakümnendate keskpaigani võis Pärnu ja Mazsalaca vahet ka Tallinn-Riia rongiga sõita.

Linnaga tutvumine algas kultuurimaja juures peatunud bussist välja astumisega. Saabujatele hakkas ühena esimestest asjadest silma tänavasilt kirjaga Pērnavas iela (Pärnu tänav). Kultuurimajas jagati huvilistele eestikeelseid voldikuid, millel nii linna kui maakonna kaardid. Huvipakkuvamad vaatamisväärsused on kaartidel numbritega märgistatud ja lisatud lühikesed selgitavad tekstid. Eestikeelne tekst on küll veidi konarlik, kuid tegi ikkagi südame soojaks, et on üritatud põhjanaabritele kõike selgitada nende emakeeles.

Jätka lugemist »

Kümme Pärnumaa õpilasfirmat käis Väike-Salatsis

Pärnumaa koolinoored kõnelesid Väike-Salatsi (Läti kohanimena Mazsalaca) õpilaslaadal läti keelt ja pälvisid hindamiskomisjoni otsusega mitmeid auhindu.

Inga Rokpelne ja Birgit Peterson Foto Urmas Saard

Inga Rokpelne ja Birgit Peterson. Foto: Urmas Saard

Pühapäeval, 18. detsembril toimus viiendat aastat Mazsalaca õpilasfirmade laat, mida korraldab Mazsalaca vidusskolā (keskkooli) õpetaja Inga Rokpelne. Pärnu Koidula gümnaasiumi ettevõtlusõpetaja ja projektijuht Birgit Peterson ütles, et koostööd alustati selle kooliga käesoleva õppeaasta alguses läbi rahvusvaheliste õpilasfirmade projekti “Central Baltic Students Enterprises without Borders”.“ Peale Koidula gümnaasiumi osalesid laadal veel Sindi gümnaasium ja Pärnu Raeküla kool, kus õpilasfirmade tegevust juhendab majandusõpetaja Kristi Suppi.

Umbes 1300 elanikuga väikelinnas laatade korraldamiseks sobiv suurem kaubanduskeskus puudub. Nii korraldati laat kultuurimajas, kus paraja mahutavusega pinnad võimaldavad nii kaubelda kui ka meelelahutusliku kavaga esinemiseks lava kasutada. Õpilaslaat algaski kohaliku keskkooli õpilaste esinemistega.

Jätka lugemist »

Eestlased naasevad Bohemia festivalilt väärtuslike auhindadega

Tšehhis toimunud rahvusvahelisel lauluvõistlusel Bohemia Festival Praga Cantat võitis Šal-lal-laa kuldse karika parima rahvalaulu töötluse esituse eest ja ühendkoor Ulgandi rahvalaulu töötlused kategoorias hõbediplomi.

Võidukas Šal-lal-laa Bohemia Festival Praga Cantat

Võidukas Šal-lal-laa, Bohemia Festival Praga Cantat

Täna lõppev Bohemia festival toimus 30. korda Prahas. Võistulaulmist korraldati kahel järjestikusel päeval. Esindatud olid 12 riiki, peamiselt Euroopast, aga ka Indoneesiast ja Malaisiast. Kokku osales 23 koori. Nende hulgas üle mitme aasta ka Eesti koorid. Prahas esinesid Sindi laulukoor (Kristel Reinsalu) Tarvastu Üits viis (Karin Taukar) ja Kolga-Jaani Jaaniko segakoor (Liisi Toomsalu) ühendkoorina Ulgandi. Paikuse naiskoor Šal-lal-laa osales Kristel Reinsalu juhendamisel festivalil iseseisvalt.

Segakoor Ulgandi saavutas rahvalaulu kategoorias hõbediplomi. Naiskooride kategoorias üles astunud Šal-lal-laa oli samuti hõbediplomi vääriline ning autasustati sellele lisaks eripreemia – kuldse karikaga -  parima rahvalaulutöötluse ( Raivo Dickson „Laulu lõpetus”) eest. Dirigendid olid Kristel Reinsalu ja Karin Taukar.

Sindis teise dirigendi, kontsertmeistri ja tenori rollis Ester Murrand lisas, et väga vaimustuti Veljo Tormise laulust “Küla kuuleb”, seda kiitis nii žürii kui publik.

Murrand kirjutas täna hommikul facebookis viimasest mõnusast hommikusöögist Praha hotellis Sonata ja ees ootavast kahepäevasest bussisõidust. Pärast ööbimist Poola hotellis jõutakse Pärnusse homme öösel kella 1.30-ks.

Urmas Saard

Samal teemal:

Aino Edo, Deivi Kõiv ja Kristel Reinsalu Sindi seltsimajas Foto Urmas Saard

 

 

 

Ulgandi ja Šal-lal-laa võistlevad Bohemia festivalil

Silja Aavik: olles küll ära isamaalt, on meil kaasas oma emakeel

Seoses alanud õppeaastaga pühitseti 25. augustil Helsingi Viikki kirikus riigikogu ja Eesti lipu seltsi poolt Latokartano põhikoolile kingitud sinimustvalge esinduslipp.

Õpetaja ja õpilased Helsingi Latokartano põhikoolile kingitud Eesti lipuga Foto erakogust

Latokartano põhikoolile kingitud Eesti lipp. Foto: erakogust

„Eesti lipp kingiti meie koolile 4. juunil Toompeal, kui toimus Eesti lipu päeva pidulik tähistamine. Lipu seltsi esimehe Jüri Trei ettevõtmisel saavad tublimad väljapool Eestit töötavad koolid endale kingituseks meie riigi sinimustvalge lipu. Lippu käis vastu võtmas meie kooli 2. klass koos klassijuhatajaga. Pika Hermanni tornis osales lipuheiskamisel õpilane Elizabeth Krause“ rääkis Silja Aavik, kes on Helsingis Viikki linnajaos asuva Latokartano põhikooli eesti laste õpetaja.

Latokartano tähendab tõlkes karjamõisa ja ei viita millegiga Eestile, ometi toimub selles koolis alates 2009. aastast soome-eesti kakskeelne õpe.

Eelmise nädala neljapäeval pühitseti kingitud lipp Helsingis asuvas Viikki kirikus. Juba järgmisel päeval peetud eesti-soome klasside 20. sünnipäeva pidulikul aktusel asetati lipp aukohale. Aavik ütles, et nüüd asub lipp hoolikalt hoiul eesti laste klassis. Eriliselt asetatakse lipp aukohale Eestiga seotud tähtpäevadel või muudel olulistel sündmustel. Näiteks tõi ta emakeelepäeva. „Kuna lipu saamine oli meile suur üllatus ja auasi, siis peame koolis veidi veel aru pidama, millal ja kuidas edaspidi lippu kasutame,“ lisas Aavik juurde.

Jätka lugemist »

Joensuu linn kutsus kõiki Euroopa linnu ja valdu heiskama Euroopa lippu

Soome idapiiril asuva Joensuu linna üleskutsega on tänaseks Eestis ühinenud 16 kohalikku omavalitsust, kelle seas esimene oli Narva. Tema eeskuju järgisid veel Sindi, Halinga, Pärnu, Narva-Jõesuu, Elva, Kohtla-Järve, Võru, Valga, Kuressaare, Jõhvi, Rapla, Kunda, Saku, Tartu, Haapsalu.

Euroopa lipp Sindi raekojal Foto Urmas Saard

Euroopa lipp Sindi raekojal. Foto: Urmas Saard

Lõunanaabrite juures Lätis on registreerimisi 53 ja Leedus 31. Kõik ei pruugi olla KOV-id vaid ka näiteks asutused või organisatsioonid.

“Usume, et Euroopa vajab kildkondlikkuse ja lagunemise asemel koostööd. Teeme igapäevatööd rohulibletasemel nii maakondades kui linnades. Ühise lipupäevaga tahame endile ja teistele meelde tuletada, et kuigi Euroopa on täiusest kaugel, tasub probleemide lahendamiseks ühiselt pingutada”, selgitas Joensuu linnapea Kari Karjalainen algatuse mõtet.

Narva abilinnapea Vjatšeslav Konovalov ütles, et isegi kõige idapoolsemas Euroopa Liidu punktis tunneme Euroopa Liidu tugevust. Sest see, mis teeb Euroopa Liidu tugevaks, on ühised väärtused, avatus ja ühtsus.“

Soome suursaatkonna teatel on algatus pärit rohujuuretasandilt, mitte Euroopa Liidu struktuuridest. Joensuu linna töötaja tegi ettepaneku üle-euroopaliseks lipuheiskamise kampaaniaks alles paar nädalad tagasi.

Jätka lugemist »

Siis, kui reisirongid liikusid Tallinnast Riiga läbi Pärnu

Täna, 35 aastat tagasi, avati pidulikult läbi Pärnu kulgenud Tallinna ja Riia vaheline reisirongiliiklus, mis lõpetati 1992. aasta veebruaris.

Edelaraudtee kinkis ammuse raudtee mälestuseks Mõisakülale vana reisivaguni, mis jäi alles koos mõnesaja meetrise raudteejupiga Foto Urmas Saard

Edelaraudtee kinkis ammuse raudtee mälestuseks Mõisakülale vana reisivaguni, mis jäi alles koos mõnesaja meetrise raudteejupiga. Foto: Urmas Saard

Pärast kitsarööpmelise raudtee asemele laiarööpmelise raudtee ehitamist saabusid 1981. aasta 17. juulil üheaegselt Mõisaküla raudteejaama ehitud reisirongid D1-6016 Tallinnast ja DRIA-189 Riiast. Vikipeedia andmeil sõitis 1987. aasta seisuga Tallinn–Pärnu–Riia liini mõlemal suunal üks reisirong päevas ning sõit kestis keskmiselt viis ja veerand tundi. Pärnu ja Mõisaküla kaudu Tallinnast Riiga kulgenud raudtee oli üle 160 km lühem, kui praegune Valgat läbiv tee. Viimane reisirong sõitis Tallinnast Riiga läbi Pärnu 20. veebruaril 1992.

Tallinna–Pärnu–Riia liini sulgemise järel kasutati Pärnu–Mõisaküla vahelist raudteed edasi.

1995. aastaks olevat Tallinna-Mõisaküla raudteeliinist kujunenud üks kõige kahjumlikumaid liine. Sõitjate vähesusele aitas kaasa ka suhteliselt ebamugav sõiduplaan, mille järgi oli näiteks 1995. aastal Mõisaküla–Tallinna liini mõlemal suunal käigus ainult üks reisirong, kusjuures hommikuse rongi väljumise kellaaeg Mõisakülast oli 04:48. Pistelised kontrollid tõestasid, et valdav osa sõitjaid ei ostnud piletit. Põhjuseks haruharv kontrolöride külastus rongides. Reisirong saabus Mõisakülla viimast korda 31. jaanuaril 1996. Kaubarongid sõitsid Pärnu-Mõisaküla vahet veel kuni 2001. aastani.

Raudteelõik võeti üles 2008. aastal.

Edelaraudtee kinkis ammuse raudtee mälestuseks Mõisakülale vana reisivaguni, mis jäi alles koos perroonide ja mõnesaja meetrise raudteejupiga kunagises jaamas.

Urmas Saard

Aegade suurim medalisaak

Serbias, Novi Sadis toimuvatel FIMBA Euroopa 9. meistrivõitlustel seenioride korvpallis tehti ajalugu – kõik 5 võistkonda Eestist, kes osalesid eri vanusegruppides, naasid medalitega.

Eesti 50+ naiskond, kes võitis EM kulla

Eesti 50+ naiskond, kes võitis EM kulla

Eile võitis Eesti 50+ naiskond finaalis tugevat Saksa võistkonda ning Eesti seeniorid pälvisid ajaloos esimest korda EM kulla. Võit tuli kindlalt seisuga 59:35. Ajaloolisele hetkele olid kaasa elama tulnud kõik kohapeal viibivad eestlased. Kulla tõid Eestile Sirje Kikas, Iivi Kaljuvee, Kai Jürme, Epp Jürme, Piret Jahilo, Tiia Uibooss, Mare Krutta, Reet Rausberg, Katrin Aava, Ülle Järv. Enamus võistkonnas mänginuid jõuab Eestisse Tallinna lennujaama esmaspäeval, 4. juulil kell 19.10 Riia lennuga.

Naised 45+ võitsid Saksamaad seisuga 47:42 ja pälvisid pronksi.

Meeste 60+ võistkonnal jäi laeks hõbe nagu ka kaks aastat tagasi Ostravas. Seekord kaotati finaalis Serbiale 44:56. Serbia koondises mängisid mitmed kõrgete tiitlitega endise Jugoslaavia meeskonna liikmed.

Meeste 70+ võistkond võitis pronksi ülekaaluka võiduga Austria võistkonna üle seisuga 48:13.

Eesti M35+ meeskond mängis täna pronksile Serbia II võistkonna vastu ja võttis samuti võidu seisuga 75:70. Meeskond oli veel viimasele veerandile vastu minnes kuue punktiga taga- suure võitluse ja mitme raske kolmesega saadi viik ja initsiatiiv kätte. Legendaarse “Kalevi vanaga” saadi paar lihtsat korvi 4. veerandajal, suruti vastaseid kaitses ning magus võit tuligi Eestisse!

Mängude info on veebilehel

Senini oli Eestil kaheksa Euroopa seenioride tiitlivõitlustega kogutud kokku kaks hõbemedalit ja viis pronksi, millele lisandus 1 kuld, 1 hõbe ja 3 pronksi.

Täna tuli Eestile ajaloo esimene kuld seenioride EM-ilt korvpallis

Serbias, Novi Sadis toimuvatel FIMBA Euroopa 9. meistrivõitlustel seenioride korvpallis tehti täna ajalugu – esimest korda saavutas Eesti võistkond EM kuldmedali.

Eesti võistkonna ajaloo esimene kuld EMil

Eesti 50+ naiskond alistas finaalis tugeva Saksa naiskonna võimsalt seisuga 59:35 ja pälvis kirkaimad medalid! Võistkond võitles kogu mängu ning oma panuse andis “kuues mees platsil”. Ajaloolisele hetkele olid kaasa elama tulnud kõik kohapeal viibivad eestlased, vahendab Piret Hallik-Sass. Novi Sadis võistleb kokku 5 Eesti võistkonda.

Eile kaotas Eesti M35+ meeskond Venemaale 57:102 ja mängib pronksile Serbia II võistkonna vastu. Naised 45+ võitsid just hetk tagasi Saksamaad ja võitsid pronksi seisuga 47:42.

Täna on Eesti võistkondadel kokku kaks pronksimängu ja kaks kullamängu, homseks jääb 1 pronksimäng. Õhtupoole on võimalus eestlaste kullasaaki suurendada M60+ meeskonnal.

Mängude live-ülekanded veebilehel

Senini on Eestil kaheksa Euroopa seenioride tiitlivõitlustega kogutud kokku kaks hõbemedalit ja viis pronksi.

 

Eesti võistkonna ajaloo esimene kuld EM-il →

Samal teemal:

Eesti N50 naiskond peale voitu lätlaste üle

 

 

 

Kaks Eesti seenioride võistkonda jõudis korvpalli EM finaali