Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

juuni 2019
E T K N R L P
« mai    
 12
3456789
10111213141516
17181920212223
24252627282930

Lätlased ja eestlased sada aastat pärast võitu Võnnu lähedal

Kui ma laupäeva hommikul olin teel Läti Vabariigi pinnal asuvasse Võnnu linna raudteejaama, peatusin hommikukohvi joomiseks kuue kilomeetri kaugusel paiknevas hotellis. Võõrastemaja teenindajaga vesteldes sai noorele naisele kiiresti selgeks, et hõlpsaim viis oleks tee juhatamise ja transpordivahendi soovitamise (buss või takso) asemel rändur isiklikult sihtkohta viia.

22. juunil tähistati Võnnu linnas saja aasta möödumist Eesti rahvaväe ühest suuremast ja tähenduslikumast võidust Vabadussõjas – Võnnu lahingust. Foto Urmas Saard

22. juunil tähistati Võnnu linnas saja aasta möödumist Eesti rahvaväe ühest suuremast ja tähenduslikumast võidust Vabadussõjas – Võnnu lahingust. Foto: Urmas Saard

Jüri Trei ja Māris Niklass. Foto Urmas Saard

Jüri Trei ja Māris Niklass. Foto: Urmas Saard

Teenindaja ütles, et siis lõpeb tema vahetus ja mees tuleb vastu, võib ühtlasi ka mind auto peale võtta.

Polnud ise sellise lahkuse osutamiseks vähimatki vihjet teinud ja minu üllatus oli suur kui ta küsis, kas mul oleks aega paarkümmend minutit oodata? Teenindaja ütles, et siis lõpeb tema vahetus ja mees tuleb vastu, võib ühtlasi ka mind auto peale võtta. Jah, muidugi oli mul aega. Meie lühike sõit möödus elavas ja meeldivas muljete vahetamises. Koguni nii meeldivas, et unustasin küsida toredate inimeste nime, rääkimata siis hotelli nime märkamisest. Kahju. Aga võibolla polnudki nimi kõige tähtsam. Palju olulisem oli järjekordne kogemuslik kinnitus heast läbisaamisest naabritega mitte üksnes riiklikul tasandil, vaid ka üksikisikute vahel.

Jätka lugemist »

Algava suvefestivalide maratoni eel tasub uurida, milliste sündmustega naaberriigid tänavu üllatavad

Suvefestivalid meelitavad igal aastal kokku üha rohkem osalejaid ja valik kasvab pidevalt. Muusikaürituste mitmekesisus on juba tavapärane, kuid uurides täpsemalt naaberriikide festivalide kavasid, leiab veel laias valikus muud meelelahutust erinevates vanustes osalejatele, alates tantsu- ja teatrilavastustest kuni unustamatute kontsertideni.

Riia festivali ajal, 16-18 augustil, on kogu linnas ühistransport tasuta. Foto Urmas Saard

Riia festivali ajal, 16-18 augustil, on kogu linnas ühistransport tasuta. Foto: Urmas Saard

Käesoleva aasta naaberriikide suveüritusi tutvustab rahvusvaheliste bussireiside vilunud korraldaja Euroline juhataja Edmundas Pavlovas.

Läti

Suvehelid

3-4. augustil toimub Riias üks suurimatest Läänemere rannikupidudest, otse mereliival paiknevate teatri- ja muusikalavadega. Muusikatähed nagu Cheat Codes, Mika, Calvin Harris on juba varem seal esinenud. Festival on suurepärane esinemiskoht Baltimaade noortele muusikutele, kes alles alustavad oma tähelendu.

Riia linna festival

Igal aastal, Riia linna pidupäeva tähistamise ajal, toimub seal rohkelt tasuta meelelahutusi. Saab maitsta kõige maitsvamaid toite, vaadata mitmesuguseid tänava ja professionaalse kunsti näituseid, ilutulestikku. Festival toimub 16-18 augustil. Pidupäevade ajal on kogu linnas tasuta ühistransport.

Jätka lugemist »

Mida teha Macaus – Aasia Las Vegases?

Asukohaga Hiina lõunarannikul oli Macau Portugali koloonia, kuni läks aastal 1999 taas Hiina omandusse. Hetkel on riik Hiina eriline administratiivpiirkond, s.t. Macau valitsussüsteem erineb mandri-Hiina omast.

Macau

Macau

Macau on suur kuurortlinn ja põhiline hasartmängu turismi sihtkoht. Tegelikult sõltub majandus väga otseselt turismist ja hasartmängudest, niisiis on see tuntud kui „Aasia Las Vegas“. Lisaks on sealne hasartmängu tööstus seitse korda suurem kui Las Vegases toimiv tööstus, nii, et kui sul tekib kohaliku või interneti kasiino taga kerge igavus, siis Macau on kindel koht kuhu poole tuleb oma sammud edasi sammuda.

Jätka lugemist »

Tapa valla lastekoori kontsertesinemised algasid ja lõppesid Lätis

Lisaks osalemisele Vievise laulukoori konkursil laulis Tapa valla lastekoor kolmel muusikaliselt rikkal reisipäeval veel mitmel pool mujalgi nii Leedus kui Lätis. Vaatamisväärsustega tutvumiseks jäi väga vähe aega, aga Trakaile heideti siiski põgus pilk peale.

Tapa valla lastekoor Trakais, pildil saatjate hulgas ka Audronė Stepankevičiūtė (paremal äärel istumas). Foto Urmas Saard

Tapa valla lastekoor Trakais, pildil saatjate hulgas ka Audronė Stepankevičiūtė (paremal äärel istumas). Foto: Urmas Saard

Pühapäeval saatis lauljaid Vievise kultuurikeskuse direktor Audronė Stepankevičiūtė

Esimene kontsert toimus reedel Lätis, Ezerkrasti rehabilitatsiooni keskuses. Laupäeval sõideti pärast võistulaulmist Vievisest välja veel enne, kui pooltel osalejatel olid oma laulud laulmata. Sihtkohaks oli Kietaviškių. Tapa valla lauljad teadsid, et kontsert tuleb kahasse teise võistulaulmisel osalenud Leedu kooriga. Aga kohtumisel Elektrėnai külje all asuvas rahvamajas ei teatud, et pisikesel laval esineb koor, kes sama päeva õhtul kuulutatakse Vievise peaväljakul konkursi peavõitjaks. Kontserdi alguses ei aimatud kohe sedagi, et lauldakse vastakuti teineteisele. Algselt arvati, et küllap esinetakse sealse paiga külaelanikele, aga seda ei juhtunud.

Jätka lugemist »

Tapa valla lastekoor laulis Vievises võidukalt

Ülisuur pildigalerii koorikonkursist, rongkäigust ja kontserdist

Lehtse, Tapa ja Jäneda üldhariduskoolide esimese kuni üheksanda klasside õpilastest koosnev koor pälvis Leedu väikelinnas Vievises toimunud 13. koorikonkursil esimese koha. Grand Prix võitis Ukmergė linna Antanas Smetona nimeline gümnaasium.

Tapa valla lastekoor Vievises. Foto Urmas Saard

Tapa valla lastekoor Vievises. Foto: Urmas Saard

Vievise gümnaasiumi aulas toimunud koorikonkursil esines kolmeliikmelise žürii ees 16 Leedu kooli riigi väga erinevatest piirkondadest, lisaks Eesti koor Tapalt. Laulukooride võistulaulmise ellukutsuja ja peajuhi Audronė Stepankevičiūtė, Vievise kultuurikeskuse direktori sõnul oli sellise konkursi loomine tema muusikaõpetaja Aldona Pulauskiene mõttealgatus. Stepankevičiūtė meenutas, et 2007. aastal alustati vähem kui poole väiksema arvu kooridega oma kodukandi lähedusest. Vievis on umbes 5000 elanikuga linnake, mis asub Elektrėnai omavalitsuses, kuuludes samal ajal Vilniuse maakonda.

Jätka lugemist »

Juhtraja automudelismi võistlusreisil Soomes

26.-28. aprillini toimusid Soomes, Lappeenrantas, Soome meistrivõistlused juhtrajasõidus. Võistlejaid tuli kohale Soomest, Venemaalt ja Eestist. Eestlased võistlesid Soomes kuuekesi. Sindi mudelispordi klubist osalesid Andy Aron, Karmen Mets ja Karin Mets. Peale meie klubi esinduse osalesid veel EinarViira, Margus Jõgilaine ja Heiko Tamme. Viimased kaks elavad ja töötavad hetkel Soomes.

EM-24 klassi võistlus- Karin paremalt kolmas. Foto Johannes Mets

EM-24 klassi võistlus- Karin paremalt kolmas. Foto: Johannes Mets

Andyl jäi finaalikohast puudu 1,5 ringi!

Sõiduks läks reede varahommikul ja peale lõunat olid meie võistlejad viperusteta kohal. Võistlustel oli kavas viis klassi: EM-24; EL-24; F1-32; ES-32 ja ES-24.

Esimesena oli kavas klass ES-32. Kokku osales 27 võistlejat. Meie klubist platseerus Andy 12. kohale ja Karmen 21. kohale. Karmeni mudel ei saanudki õiget hoogu sisse ja nii tuli leppida tagasihoidliku kohaga. Soome meistriks tuli selles klassis Olli Kantamaa.

Järgmisena oli meie klubist võistlustules Karin Mets noortele mõeldud klassis EM-24. Võistlejaid oli 13. Selles klassis antakse noortele kaks sõitu. Esimeses sõidus oli Karin üheksas ja teises sõidus seitsmes. Kokkuvõttes 8. koht. Nii Karinile kui ka Karmenile tegi peavalu raja vasakpoolne ülemine kurv, kus nad andsid teistele võistlejatele palju ringe ära.

Jätka lugemist »

Sillad maailmas ja Pärnus

Arhitekt Britt Vaher rääkis kohtumisel TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli arhitektuurihuviliste kuulajatega sildadest maailmas ja Pärnus.

Britt Vaheri 3D visualiseering Pärnu kolmandast sillast

Britt Vaheri 3D visualiseering Pärnu kolmandast sillast

 

Malle Erend tänab Britt Vaherit huvitava loengu Maailma ja Pärnu sillad eest. Foto Urmas Saard

Malle Erend tänab Britt Vaherit huvitava loengu “Maailma ja Pärnu sillad” eest. Foto: Urmas Saard

Belgias ja Saksamaal näeb isegi laevasid kandvaid kanalitega sildasid

Kolmapäeval, 10. aprillil olid pea kõik Pärnu kolledži suure auditooriumi sajast kohast hõivatud. Vaher ütles enda tutvustuseks, et on arhitektina töötanud 18 aastat, sellest viis aastat Arhitektuuribüroos Luhse & Tuhal OÜ.

Paljude slaididega illustreeritud loeng jaotus kolme osasse. Kõigepealt tutvustas ta väga erinevaid sildasid laiast maailmast, alustades koguni ajastust enne Kristuse sündi. Teisena rääkis ta mitmetest visioonivõistlustest Euroopas, kus on välja tuldud lausa ulmelistena näivate kavanditega. Kuuldu ja nähtu suunas mõtted omakorda tulevasele Pärnu kesklinna sillale. Kolmandaks avaski Vaher oma nägemust sellest, milline võiks olla ühena paljudest võimalustest Pärnu uus sild. Vaheri magistritöö “Pärnu sild – märk ja dialoog” valmis 2016. a Tallinna tehnikaülikooli ehitusteaduskonnas. Juhendajaks oli arhitekt Ignar Fjuk ja retsensent arhitekt Tanel Tuhal.

Jätka lugemist »

Otepää ja Vihti pidasid pidu

Selle aasta märtsikuus möödub 30 aastat Soome Vihti valla ja toonase Palupera valla ja Otepää valla vahelisest sõprussidemete sõlmimisest. 11. märtsil olid seda sündmust Otepääl tähistamas Soome suursaadik Eestis Timo Kantola ja delegatsioon Vihti vallast. Otepää ja Vihti valla juhid uuendasid sõpruslepingut.

Timo Kantola, Soome suursaadik Eestis, Otepääl. Foto Valju Aloel

Timo Kantola, Soome suursaadik Eestis, Otepääl. Foto: Valju Aloel

Külalisi tervitasid Otepää vallamajas Otepää vallavolikogu esimees Jaanus Barkala ja vallavanem Kaido Tamberg.

Lisaks Soome suursaadikule Timo Kantolale osalesid visiidil veel saadiku abikaasa Irma Kantola ja saatkonna pressinõunik Hannele Valkeeniemi. Vihti vallast olid külla tulnud vallavanem Erkki Eerola, vallavolikogu aseesimees Erkki Aronen, vallavolikogu liige Pasi Saario ja kultuurijuht Tommi Muhli. Külalised tutvusid UPM-Kymmene Otepää AS-ga, külastasid Tehvandi Spordikeskust, Otepää Gümnaasiumi, AS-i Sanwood, Sangaste lossi ja Vidrike külamaja.

Õhtul toimus Otepää Kultuurimajas südamlik sõprusõhtu, kus esines loominguline kollektiiv „Malk“ Lembi Oja juhendamisel. Otepää ja Vihti valla juhid uuendasid sõpruslepingut. Suursaadik Timo Kantola, kes eelmisel päeval võttis Käärikul osa Kekkose suusaraja sõidust, märkis, et Eesti ja Soome vahel on alati olnud erilised suhted. „Hea meel on näha, et need suhted on nii pikka aega kestnud ja on inimesi, kes sõprussidemeid hoiavad ja viivad edasi,“ lisas Timo Kantola.

Jätka lugemist »

Samasse liitu kuuluvad hõimurahvad vahetasid mõtteid

Euroopa Komisjoni poolt korraldatud piiriülese projektina toimus Helsingis kolmas rahvusvaheline dialoog Euroopa Liidu teemal, milles osalesid TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli kuulajad ja Soomet esindavad Päris-Soome maakonna seeniorid.

Valter Parvel on rohkelt küsimusi ja arvamusi. Foto Urmas Saard

Valter Parvel on rohkelt küsimusi ja arvamusi. Foto: Urmas Saard

mäletatavasti võrdles Soome president Sauli Niinistö raamatukogu Vana-Kreeka agoraaga

Meenutuseks, et esimene sarnane kohtumine leidis aset eelmise aasta juuni kahel päeval Pärnus. Teist korda koguneti Turus mullu septembris.

Kolmas ja ühtlasi viimane sellesisuline seminar viidi läbi täpselt kolm kuud tagasi avatud väga esinduslikus Helsingi keskraamatukogus Oodi. Kahtlematult omab ka seminari asukoha valik sümboolselt olulist tähendust, sest mäletatavasti võrdles Soome president Sauli Niinistö raamatukogu Vana-Kreeka agoraaga, mis peaks olema kõigile avatud ja lubatud erinevate arvamuste paljususele.

Jätka lugemist »

Oodi on olnud avatud kolm kuud

Oodi – Helsingi uus keskraamatukogu avati Soome Vabariigi 101. aastapäeva eelsel päeval. Külauudiste infoveskil õnnestus raamatukogu 17 250 ruutmeetri suuruse põrandapinnaga hiigelhoones jalutada täpselt kolm kuud hiljem.

Helsingi uus keskraamatukogu – Oodi. Foto Urmas Saard

Helsingi uus keskraamatukogu – Oodi. Foto: Urmas Saard

Kõige suurepärasemaks osutunud nimekujund Oodi valiti 2016. aastal läbiviidud nimekonkursil, mis kogus koguni 1600 pakkumist. Giidi küsimisele, mida tähendab ’oodi’, tekkis vastamisel hetkeline segadus. Aga Oodi tähendabki oodi!

98 miljonit eurot maksma läinud hoone ehitas ehitusfirma YIT valmis ALA arhitektide Juho Grönholmi, Antti Nousjoki ja Samuli Woolstoni nägemuse järgi. Rahvusvahelisel konkursil valiti arhitektid 544 töö hulgast. Kuid tähtis on teada sedagi, et oma osa on ka Eesti ettevõtetel. Seinte ja katuse puitelemendid tarnis Saku vallas tegutsev Timbeco Woodhouse OÜ. Klaasfassaadid projekteeris ja paigaldas Windoor AS Sauelt. Umbes 4500 ruutmeetrise mahuga klaasfassaad kujunes ettevõtte möödunud aasta üheks suurprojektiks. Konstruktiivse ning arhitektuurse loomerühma rahvusvahelises seltskonnas töötasid oma valdkondade paremad asjatundjad nii Soomest, Ühendkuningriigist, Taanist kui ka Eestist.

Jätka lugemist »

Kosova võttis üle Maailmakoristuspäeva korraldamise teatepulga

Täna Tallinnas toimuval Maailmakoristuspäeva konverentsil otsustati, et eelmisel aastal esimest korda ajaloos toimunud Maailmakoristuspäeva traditsioon jätkub ning sel aastal toimub see 21. septembril Kosovo koordineerimisel.

Kosovo meeskond eesotsas nende tiimijuhi Luan Hasanaj’ga

Kosovo meeskond eesotsas nende tiimijuhi Luan Hasanaj’ga

Maailmakoristuspäeva juht Eva Truuverk: “Teeme Ära liikumise filosoofia seisneb inimeste julgustamises ja toetamises, selleks, et nad tuleksid kokku ning asuksid rohujuuretasandil otsima oma riigis lahendusi tarbimiskultuurist tekkinud prügiprobleemile. Kosovo tiimi soov võtta selle aasta koristusaktsiooni koordineerimine üle, näitab seda, kui väga sellist aktsiooni ja prügiprobleemile tähelepanujuhtimise kampaaniat on vaja ning kui tõsiselt tegelikult inimesed jäätmeteprobleemile oma riigis lahendusi otsivad. Kosovo kasuks räägib ka see, et nad on suutnud luua väga hea koostöö oma riigi valitsusega ning ettevõtetega. See annab meile kindlust, et meie tööd jätkatakse väärikalt,” rääkis Eva Truuverk.

Kosovo tõi möödunud aasta 15. septembril oma tiimijuhi Luan Hasanaj eestvedamisel välja 195 000 inimest. Kosovo on olnud Teeme Ära ülemaailmse võrgustiku liige juba üle 7 aasta ning korraldanud selle aja jooksul mitmeid koristusaktsioone, kaasates üle 600 000 inimese.

Jätka lugemist »

Riia toomkiriku oreli detsibellide võimsus lummas rohkem kui muusika ise

Sindi Naisliit kuulas Riia toomkirikus Ilva Lempa orelimängu ja tegi jalutuskäigu jõulupühade eelses Riia vanalinnas.

Riia toomkirik Foto Urmas Saard

Riia toomkirik. Foto: Urmas Saard

Lätti jõudes laulis Maimu Läti hümni

Käesoleva nädala kolmapäeval kulges teekond lumisest Sindist uduga varjutatud Riiga reisi- ja keelejuhi Maimu huvitavate jutustuste saatel. Juttu vürtsitasid paraja mõõdutundega naljakalt öeldud lausekillud. Kiiresti sai selgeks seegi, et läti rahvas väärib kõigiti lugupidamist. „Kas kõik mäletavad, kuidas öelda läti keeles palun ja tänan?” Ja Maimu tuletas meelde, et palun on lūdzu ja tänan – paldies. Seda vist isegi enamik seltskonnast teadis või oli vähemalt korduvalt kuulnud. Aga kuidas tagasisõidul küsida näiteks kaks kasti viina? Siis pidanuks ütlema lūdzu divas kastes degvīna. Maimu rääkis sellestki, kuidas eristuvad läti keeles naiste ja meeste nimed. Naise nime lõpus on a või e, mehe nimi lõpeb s tähega. Läti keel on tugevasti mõjutatud liivi keelest, mistõttu sõna rõhk asub sarnaselt eesti keelega esimesel silbil. Tundes hästi läti keelt, polnud Maimu Eestimaal elades unustanud sõnakestki eesti keelt, mille oskus kipub paljudel eestlastel järjest kasinamaks muutuma. Kui ikka eesti keeles on olemas mõni Läti kohanimi, siis kasutab Maimu eestikeelset sõna ja teab selle kõrvale öelda ka lätikeelse kohanime.

Jätka lugemist »

Pärnu väärikad rüütasid ennast sajandi vanuste uhkete riietega

Riia vanalinna ajaloolise hoone võlvkeldris asub mõned aastad tagasi avatud Baltimaade esimene ja ainus moemuuseum, kus praegu näeb näitust „1918. Vabaduse luksus”. Külastajad võisid viivuks põhjalikult oma imagot muuta, peegli ees keerutades oma välimust imetleda ja vaatajate kiitvaid sõnu kuulda.

TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli õppur Mare Riia moemuuseumi eksponaati riietunult. Foto Urmas Saard

TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli õppur Mare Riia moemuuseumi eksponaati riietunult. Foto: Urmas Saard

Põnevust tekitas Anna hoogne tegevus, millega ta järgemööda naisi nähtud ajastule vastavalt riidesse pani

Mööda trepiastmeid allapoole laskudes kohtub moemuuseumi külastaja esmalt plakatilt vastu vaatava tuntud vene moeajaloolase ja kollektsionääri Aleksandr Vassiljevi pildiga. „Ta on ka Eestis hästi tuntud. Aasta alguses avas Vassiljev Keila-Joa lossis pulmakleitide näituse,” rääkis minu seljataga astuv Mall. Tema sõnul ei vajavat legendaarne moeajaloolane tutvustamist isegi mitte vähese moeteadlikkusega inimeste hulgas. Populaarset Vassiljevit teatakse võrdväärselt hästi nii kodu- kui välismaal. Üle ilmamaa kuulsa moekuru ja Natalja Muzõtškinaga otsustati asutada maailmakuulsate moeloojate muuseum ka Riiga.

Jätka lugemist »

Läti suurjuubelile eelneval päeval Laima muuseumis

Esmapilgul ei teakski arvata, et Riia kesklinnas Miera ja Palidziba tänavate nurgal paikneva Laima šokolaadimuuseumi väljapanekud asuvad 1939. aastal projekteeritud omaaegses tööstushoones.

Kristīne, Laima šokolaadimuuseumi giid, pakendab külaliste valmistatud maiustusi. Foto Urmas Saard

Kristīne, Laima šokolaadimuuseumi giid, pakendab külaliste valmistatud maiustusi. Foto: Urmas Saard

Üks šokolaadist nukk on koguni vanem kui Läti riik

Peauksest sisenedes astuvad külastajad punakaspruuni vaibaga kaetud trepist üles. Trepikoja lagi meenutab pisut mullitavat šokolaaditahvlit. Näib nagu valguks sulavat šokolaadi välja ka lae ja seinte kokkupuute kohtadelt. Tundub, et maiajaid huvilisi võõrustatakse lausa magusa võlumaailmas. Vastuvõtu ruumi põrandal näeb ülisuuri kompveki- või šokolaadiümbriste värvilisi pabereid.

Varahommikuse ekskursiooni bussiga saabunud pärnakaid on sellisel suurel hulgal, et meid lahutatakse kahte võrdsesse osasse, kumbki giid saab täpselt 20 maiasmokka. Giidide rinda kaunistab suur Läti rahvusvärvides rosett. Järgmisel päeval saab Läti Vabariik täpselt saja-aastaseks. Sümboolselt ongi väga õige alustada lõunanaabrite suurjuubelit Laima šokolaadidest, mis on kahtlematult üks Läti rahvuslikke uhkuseid. Kristīne võtab rohke valikuga Laima kompvekkide korvi ja palub kõigil suu magusaks teha.

Jätka lugemist »

Piltuudis: Läti pealinnas peeti iseseisvuspäeva paraadi

Piltuudis: Daugava ääres toimus Läti sajandale aastapäevale pühendatud relvajõudude paraad

Läti Vabariigi 100. aastapäeva paraad Riias Daugava jõe ääres Foto Urmas Saard

Läti Vabariigi 100. aastapäeva paraad Riias Daugava jõe ääres. Foto: Urmas Saard

Pühapäeval rivistus Riia paraadile üle 1700 inimese. Läti sõjaväelaste kõrval osalesid suuremate esindustega Kanada juhitavasse NATO pataljoni kuuluvad Itaalia, Hispaania, Poola, Sloveenia, Slovakkia ja Albaania sõdurid. Lipuesindustega võtsid paraadist osa Eesti, Leedu, Soome, Rootsi, Norra, Taani, Saksamaa, Suurbritannia, Rumeenia, Horvaatia ja Ameerika Ühendriikide kaitseväelased.

Jätka lugemist »

Piltuudis: valgusmäng Riias

100- aastaseks saanud Läti Vabariigi pealinnas loob pidulikku meeleolu valgusfestival Staro Rīga, mis pakub rahvusvahelist valgus- ja multimeediainstallatsioonide programmi. Majad, väljakud, tänavad, sillad ja mälestusmärgid on muudetud kordumatuteks valguskunsti taiesteks.

Valgusmäng Daugava kaldapealsel Foto Urmas Saard

Valgusmäng Daugava kaldapealsel. Foto: Urmas Saard

Valgustatud hooned ja installatsioonid toimivad pimeduse saabudes kuni 23.00-ni.

Jätka lugemist »

Läkitus Tartust pimedate kõnnirajalt Pariisi

Valentin Haüy 273. sünniaastapäeval avati Tartus Eesti esimene pimedate kõnnirada.

Vladimir Šokman ja Maimu Siigur avavad lindi lõikamisega Eesti esimest pimedate kõnnirada. Foto erakogu

Vladimir Šokman ja Maimu Siigur avavad lindi lõikamisega Eesti esimest pimedate kõnnirada. Foto: erakogu

Prantsusmaalt lähtunud pimedate koolide asutamise laine käigus rajati sajandi jooksul üle kogu maailma 150 pimedate kooli

13. novembril, Põhjamaade pimedate nädalal, lõikasid Tartu linnavalitsuse sotsiaalkomisjoni esimees Vladimir Šokman ja teda assisteerinud pensioneerunud pimedateõpetaja Maimu Siigur pidulikult linti. Tosina uudistaja osavõtul avati vihmasajus pimedate kõnnirada, mis kulgeb U-tähe kujuliselt Emajõe kaldal ja ümber Anne kanali. Raja pikkus on kaks kuni kolm kilomeetrit ja tähistatud valge kepiga liikumisel orienteerumist hõlbustava üheksa maamärgiga. Nendeks on alla meetri kõrgused sinivalgetriibulised metallpostid, mida kohtab linnas mujalgi. Tegemist on esimese sellelaadse rajatisega kogu riigis. Pimedad on selle eest Tartu linnale väga tänulikud.

Jätka lugemist »

Maailmakoristuspäeval osales 17 miljonit inimest 158 riigist

Lõplikel andmetel osales 15. septembril toimunud Maailmakoristuspäeval 17 miljonit inimest 158 riigist. Koristustalgud viisid läbi ka need 11 riiki, mis kannatasid septembri keskpaigas toiminud orkaanide käes.

Eva Truuverk Foto Urmas Saard

Eva Truuverk. Foto: Urmas Saard

kas ja millal toimub järgmine Maailmakoristuspäev ja milline riik saab olema selle päeva eestvedajaks

Maailmakoristuspäeva juhi Eva Truuverki sõnul on numbritest olulisem siiski see, et tänu Maailmakoristusele aga ka mitmetele teistele keskkonnaalgatustele, on inimesed hakanud aina enam endalt küsima, kas on ikka mõistlik kasutada asju ainult 20 sekundit?

“Ühekordsete plastnõude, kilekottide, vatipulkade ja teiste sarnaste esemete üks kord kasutamine on liiga suur ressursi raiskamine. Kui see ühekordselt kasutatud asi jõuab prügikasti asemel loodusesse, on tegemist loodusreostusega, mis jõuab mikroplasti näol tagasi meie toidulauale. On selgemast selge, et kogu inimkond peab oma tarbimisharjumused kriitiliselt ümber hindama, sest meil ei ole planeeti B,” ütles Truuverk. “Me usume, et Maailmakoristuspäev andis harjumuste muutmiseks hea tõuke ja kõik need miljonid inimesed, kes oma riikides koristamas käisid, on ülemaailmse prügiprobleemi uued eestkõnelejad ja eeskujud, kes hakkavad edaspidi kujundama väga paljude teiste inimeste hoiakuid ja käitumist.”

Jätka lugemist »

Automudelismi juhtrajasõidu MM-il „jääkarudemaal”

13.- 20. oktoobrini toimusid Soomes, Vaasas järjekordsed automudelismi juhtrajasõidu maailmameistrivõistlused ISRA 2018.

Hotell Vallonia Vaasas, kus toimusid automudelismi juhtrajasõidu maailmameistrivõistlused ISRA 2018 Foto Johannes Mets

Hotell Vallonia Vaasas, kus toimusid automudelismi juhtrajasõidu maailmameistrivõistlused ISRA 2018. Foto: Johannes Mets

Karmen parandas oluliselt oma positsiooni ISRA reitingutabelis ja tõusis 101. positsioonile

Võistluspaik asus hotelli Vallonia keldrikorrusel, samas ka ööbisime.

Mõned eksootilisemate maade (Brasiilia, Uus-Meremaa) võistlejad olid avaldanud arvamust, et Vaasa pidigi olema koht, kus elavad ainult jääkarud. Osales 16 riiki, kes kõik ka varasematel MM-idel osalenud. Eestlasi osales sel korral kuus: Kaiar Tammeleht Sauelt, Margus Jõgilaine ja Reio Lõhmus Haapsalust, Karmen Mets Jõõprest, Heiko Tamme, kes elab ja töötab hetkel Soomes ja Einar Viira Äksist. Sindist sõitsime Karmeniga välja juba 9. oktoobril, et saaks enne võistlusi rajaga kohaneda ja see kulus marjaks ära. Esimesed päevad kulusid Karmenil uue puldiga kohanemisele ja eri mudelite seadistuste paika saamisega. Neljapäeval ja reedel hakkas sõit juba ilmet võtma.

Laupäeval algasid võistlused PR-24 klassiga. Osales 69 kaheliikmelist meeskonda. Siinjuures tuleb märkida, et võistlema lubati ka päris palju kohalikke ISRA reitinguta võistlejaid. Ette olid nähtud ametlikud treeningsõidud ja samas jagati ka võistkondadele loosi teel välja mudelikomplekt (raam, mootor, kaks paari kumme ja kaks keret). Treeningsõitude lõpuks pidi võistlusmudel koos olema ja tehnilisse komisjoni antud. Kuna Karmen sõitis paaris Haapsalu noormehe Reioga, siis jagasime tööd omavahel ära ja saime kõigega kenasti hakkama. Peale tehnilist komisjoni algasid kvalifikatsioonisõidud.

Jätka lugemist »

Võrratu Võnnu muusikakooli esinemine Sindis

Rahvusvahelise heategevusorganisatsiooni Y’s Men Pärnu klubi kutsel väisavad Võnnu muusikakooli puhkpilliorkester ja kandleansambel Pärnut ja Pärnumaad. Esimese rahvusvahelist muusikapäeva tähistava kontserdi andsid täna õhtupoolikul Läti külalised Sindi seltsimajas.

Ilze Žwarte ja Ieva Lapšane, Võnnu muusikakooli kontsert Sindis Foto Urmas Saard

Ilze Žwarte ja Ieva Lapšane, Võnnu muusikakooli kontsert Sindis. Foto: Urmas Saard

Bravo, bravissimo, magnifico, fantastico!

Kontsertkava esimesel poolel mängisid kandlelugusid õpetajad Ilze Žwarte ja Ieva Lapšāne ühiselt oma õpilastega. Puhkpilliõpetaja Aivars Radzins juhatas mitmekümne liikmelist orkestrit. Kogu kontsertkava ära kuulamise peale kinnitasid mitmed muusikasõbrad, et kuuldu oli võimas. Et oma tänulikkust veelgi täpsemalt väljendada, öeldi kontserdilt lahkudes rahvusvaheliselt paremini mõistetavamalt: „Bravo, bravissimo, magnifico, fantastico!” Aivars Radzins rääkis, et sarnane esinemine oli Võnnu muusikakoolile Eestis esmakordne. Kuigi kuuljaid võinuks oluliselt rohkem olla, ütles dirigent leplikult, et küllap taheti kaunil sügispäeval niisama looduserüppes jalutada või koduaias toimetada.

Jätka lugemist »

Tegelikkus on tähtsam kui idee – imperatiivide paavst

Artikkel ilmus esmalt augustikuu ajakirjas “Teekäija”. Seoses 266. Rooma Katoliku Kiriku paavst Franciscus’e Eesti külastusega saab autori loal lugeda seda ka Külauudiste uudisvoos.

Tallinn paavst Franciscus’e ootel, Vene tänav 16 Foto Urmas Saard

Tallinn paavst Franciscus’e ootel, Vene tänav 16. Foto: Urmas Saard

Eesti ei ole statistilises plaanis enam luterlik vaid õigeusklik maa

Visiit Balti riikidesse on ajastatud Leedu, Läti ja Eesti sajanda aastapäevaga. Meie jaoks oleks tegemist teise paavsti külaskäiguga. Esimene, kes külastas Balti riike ja Eestit oli Johannes-Paulus II, kes viibis Tallinnas 10. septembril 1993. a. Kindlasti on sellised visiidid olulise tähtsusega kohalikule katoliiklikule kogukonnale (u. 6000 katoliiklast) ja ka eesti kristlaskonnale. Mis on kahe visiidi vahel muutunud? Suurim muutus usulises plaanis on see, et Eesti ei ole statistilises plaanis enam luterlik vaid õigeusklik maa. 2011. a rahvaloenduse järgi oli õigeusklikke 16% ja luterlasi 10%. Üleüldine ilmalikustumine on süvenenud (54% elanikkonnast ei pea omaks ühtegi usku), kristlus on veelgi enam surutud ühiskonna ääremaale ja ühiskond poliitiliselt palju polariseerunum kui 90-ndate alguses.

Jätka lugemist »

Tori Siidritalu siider valiti Baltikumi parimaks traditsioonilisel meetodil valminud siidriks

Suviselt kuumal 21. septembril toimus Lätis, imelises Bauska linnas Baltikumi parimate väikeveinitootjate ja siidrivalmistajate autasustamine.

Karmo Haas Foto Urmas Saard

Karmo Haas. Foto: Urmas Saard

Eestile tõi kastanid tulest välja Karmo Haas

Baltic cup 2018 konkursi peakorraldaja oli Läti väikeveinitootjate ühing ning partneriteks Eesti väikepruulijate liit ja Leedu veinitootjate ühing. Konkurssi korraldati teist aastat. Eesmärgiks on tunnustada parimaid väikeveinitootjaid ja propageerida kohalikust toorainest väärindatud toodangut.
Kolmest Balti riigist esitleti 147 toodet, mis jaotati tooraine ja valmistusmeetodite järgi alamklassidesse.

Kui koorekihi noppisid sel aastal Leedu ja Läti veinitootjad, siis Eestile tõi kastanid tulest välja Karmo Haas, Pärnumaalt Tori Siidritalust, kelle poolkuiv õunasiider „Demi Sec“ saavutas traditsioonilisel meetodil valminud siidrite klassis esikoha.

Jätka lugemist »

Kaks päeva kahe bussiga Turus

Nädala alguses said TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli kuulajad lisaks Euroopa Komisjoni korraldusel toimunud seminaril osalemisele võimaluse põgusalt tutvuda Turu linnaga.

Eva Finch, giid ja tõlkija, kelle jutustused Soomest ja Turust  on huvitavad Foto Urmas Saard

Eva Finch, giid ja tõlkija, kelle jutustused Soomest ja Turust on huvitavad. Foto: Urmas Saard

Eva teadis öelda, et saareks peetakse maalappi, millel kasvab vähemalt kaks puud.

Esmaspäeval Helsingi Läänesadamast teekonda alustanud bussid võtsid suuna Soome edela poolsesse nurka. Just seal asub Varsinais-Suomi, eesti keelde ümber pandult Päris-Soome. Meie reisisihiks oli edelarannikul Aura jõe suudmealal asuv Turu linn. Helsingis astus esimesele bussile Eva Finch. Poolel teel praegusest pealinnast Soome algsesse pealinna bussid peatusid, et Eva saaks liituda teise seltskonnaga, kes sõitsid Turusse EV100 kirjadega kaunistatud bussil.

Meil vedas Evaga, sest kuulsime selges emakeeles Soomest mõndagi huvitavat, mida ise pole märganud endale teadvustada. Näiteks seda, et Soome on pindalalt kõvasti üle kahe korra suurem Inglismaast, kuigi elanikke kümme korda vähem. Kümnendikku osa maast katavad veekogud. Oleme harjunud Soomest rääkima kui tuhande järve maast, aga seda öeldes ei oskagi mõelda kümnetele tuhandetele veekogudele.

Jätka lugemist »

Pärnu väärikad ja Soome seeniorid arutlesid Euroopa Liidu rahastuspoliitika üle

Käesoleva nädala kahel esimesel päeval Turus toimunud seminaril osalesid TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli kuulajad ühiselt Soome Päris-Soome maakonna seenioritega Euroopa Komisjoni poolt välja pakutud teemavaldkondade arutelus, mille abil kujundatakse uut Euroopa Liidu eelarve perioodi.

Kingitused Soome sõpradele Foto Urmas Saard

Kingitused Soome sõpradele. Foto: Urmas Saard

euroopalikest väärtustest on üsna erinevaid arusaamasid

Euroopa Parlamendi valimiste eelne Euroopa Komisjoni rahastatav seminar oli jätkuks kolm kuud tagasi Pärnu hotellis Strand ja Pernova Loodusmajas asetleidnud teemavaldkondade töötubadele. Pärnust oli Turus üle 70 inimese ja sama suur oli Soome esindatus. Turu konverentsikeskuse suures saalis esinesid 17. septembril tervitussõnade ja ettekannetega Edela-Soome regionaalse volikogu esimees, parlamendiliige ja aukonsul Ilkka Kanerva, Euroopa Komisjoni esinduse Soome asejuht Maria Blässar, Euroopa Komisjoni esinduse Eestis asejuht Katrin Höövelson, Euroopa Parlamendi infobüroo Soome juht Jarmo Oikarine jt. Emeriitprofessor Paavo Okko pidas loengu „Euroopa majandus- ja rahaliidu tulevik”. Iida Laurila, Turu JEF Soome (Euroopa noored liikumine), lühikeses sõnavõtus väljendus tõsine mure noorte väga madala valimisosaluse üle. Seminari töökeelteks olid eesti ja soome keeled, mida tõlgiti sünkroonselt mõlemasse keelde.

Jätka lugemist »

Eesti 34 kirikus helistatakse rahupäeva puhul kellasid

Reedel, 21. septembril helistatakse käesoleval Euroopa kultuuripärandiaastal üleeuroopalise rahupäeva puhul kell 19.00-19.15 Euroopa riikides kellasid. Osaleb ka 34 kirikut Eestist, kõik inimesed on oodatud üleeuroopalist kellamängu kuulama.

Pärnu Eliisabeti kiriku kellad Foto Urmas Saard

Pärnu Eliisabeti kiriku kellad. Foto: Urmas Saard

Aastal 604 sanktsioneeris paavst Sabinianus kellade kasutamise ja kehtestas korra

Rohkem kui tuhat aastat on kellamäng märkinud aega tööks, puhkuseks, palveks. Ka täna kuuleme Euroopas päevas miljoneid kellamänge. Kellamäng kirikutornides ja raekodades, surnuaedade ja mälestuspaikade kellatornides kannab edasi ühiseid väärtusi rahust. Käesoleval aastal möödub ka 100 aastat Esimese maailmasõja lõpust.

Üleeuroopaline kellade helistamine toimub Euroopa riikides Euroopa kultuuripärandiaasta raames rahvusvahelise rahupäeva puhul.

„Kirikukellade helistamisega kutsutakse kogudust jumalateenistusele ja palvusele, Jumalat ülistama ja paluma. Kellade helistamine rõhutab jumalateenistuse avalikkust ja avatust kõigile inimestele. Samuti helistatakse kirikukelli teatud informatsiooni edastamiseks,“ ütles Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku piiskop Tiit Salumäe.

Jätka lugemist »