Kylauudis.ee on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!
EN ❘ FR ❘ DE ❘ ES ❘ FI ❘ LV ❘ VRO
Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee Nädala mõte „Jaan läeb jaanitulele!”
Vaata nädala mõtete arhiivi! |
 Urmo Kübar. Urmo Kübar, Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu juht, on tänavuse Euroopa Kodaniku Auhinna võitja. Kokku tunnustab Euroopa Parlament tänavu selle auhinnaga 43 erineva eluala väljapaistvat eurooplast.
Žürii hinnangul on tegemist noore teotahtelise eurooplasega, kes on euroopalike väärtuste levikuks ja kinnistamiseks palju panustanud.
Kokku annab EP igal aastal välja kuni 50 auhinda. Kantselei tööd juhtis EP asepresident Anni Podimata (S&D, Kreeka). Teised liikmed olid: EP asepresidendid Alexander Alvaro (ALDE, Saksamaa), Isabelle Durant (Greens/EFA, Belgia), Othmar Karas (EPP, Austria) ja László Surján (EPP, Ungari) ning endised EP presidendid Hans-Gert Pöttering (EPP, Saksamaa) ja Enrique Baron Crespo (Hispaania).
Võitjate auhinnatseremoonia toimub 16.-17. oktoobril Brüsselis. Euroopa Kodaniku Auhinnaga tunnustab Euroopa Parlament silmapaistvaid eurooplasi alates 2008. aastast.
 Anu Tali. Foto: klassikaraadio.err.ee 4. juulil toimub Estonia kontserdisaalis juba traditsiooniks kujunenud ERSO suvine kontsert “Sõbrad”, mida seekord juhatab Anu Tali. Äsja avalikustati info, et 1. augustist alustab Anu Tali tööd USAs Sarasota sümfooniaorkestri peadirigendina, jätkates nii Eesti dirigentide edukäiku maailmas.
Kontserdil soleerivad imelapsena tuntuks saanud ning praeguseks üle maailma gastroleeriv, rahvusvahelises pressis “trompeti-Paganiniks” ja “trompeti-Carusoks” nimetatud Sergei Nakarjakov Iisraelist, Belgias resideeruv pianist Maria Mejerovitš ning nimekas Eesti pianist, mitmete rahvusvaheliste konkursside laureaat Marko Martin. Ettekandele tulevad klaveri- ja trompetirepertuaari tähtteosed: Eino Tambergi I trompetikontsert, Dmitri Šostakovitši I kontsert klaverile, trompetile ja orkestrile ning Sergei Rahmaninovi “Rapsoodia Paganini teemale” klaverile ja orkestrile.
4. juulil kell 20 Estonia kontserdisaalis.
Tallinnas 18.-20. septembril 2013 toimuv rahvusvaheline foorum on pühendatud muutuvale mere- ja rannikukultuurile
Läänemeremaade kultuuripärandi foorumid on eelnevalt toimunud Riias, Vilniuses, Helsingis ja Gdanskis.
Sel aastal Tallinnas toimuval foorumil käsitletakse mere- ja rannikukultuuri ajaloolisi ja tänaseid arengusuundi ning pärandi säilimise probleeme ja võimalusi, riikide poliitikat ning praktikat nende küsimuste lahendamisel. Kuidas kaitsta veealust kultuuripärandit? Titanic 100? Heeringas ja ühine kultuuripärand? Mudavannid ja rannikukultuur? Kõigile neile teemadele ja küsimustele otsivad foorumi avapäeval vastust oma ala eksperdid Prantsusmaalt, Ameerika Ühendriikidest, Šveitsist, Norrast, Hispaaniast ja Eestist.
Foorumi teisel päeval toimuvad sessioonid neljas teemaplokis: mere-ja rannikukultuur ja rekreatsiooniturism; traditsiooniline rannikukultuur ja pärandmaastik; pärand muuseumisse või säilitamiseks in situ; mereäärsed alad linnapildis.
Lisaks põnevatele ettekannetele ja aruteludele pakub V Läänemeremaade kultuuripärandi foorum kõigile osavõtjatele ka ekskursioone nii maal kui merel. Mereäärseid lugusid pajatatakse Tallinnas jalutuskäikudel Kultuurikilomeetril, Vabaõhumuuseumis ning väljasõidul Läänemaale. Kajakimatkal Tallinna lahel on huvilistel võimalik tutvuda linna rohkete sadamatega ja nautida merelt avanevat panoraami linnale.
Info ja registreerimine: www.tallinnforum.eu
Eelmisel nädalal Brüsselis toimunud konverentsil Green Week arutati erinevaid võimalusi õhukvaliteedi hoidmiseks, mille keskmeks ei olnud kitsalt ahjukütte keelustamine, vaid õhukvaliteet laiemalt.
Eestis on ahjude ja sauna kütmine osa kodusest kultuurist. Viimasel kahel päeval on Eesti meedias levinud info ahjukütte keelustamise kohta, kuid seda ei plaanita keelata.
Õhukvaliteedi seisukohalt on parem see, kui kodustes ahjudes kasutada kuiva puitu. Niiske puidu kasutamisel tekib märkimisväärselt rohkem saasteaineid ning põlemisprotsess ei ole täielik. Lisaks läheb osa soojusest raisku – see kulub puidus oleva niiskuse kuivatamisele.
Kindlasti ei tohiks kodustes ahjudes põletada pakendeid, kilet, plasti või muid jäätmeid, sest selliste materjalide põlemisel võivad tekkida mitmesugused püsivad saasteained, mis võivad olla ohtlikud.
Berit-Helena Lamp
 Foto: Eesti Rahvusraamatukogu Euroopa digitaalse raamatukogu, muuseumi ja arhiivi Europeana uus projekt “Europeana 1989″ kutsub kõiki jagama oma kogemusi, lugusid ning teemaga seonduvaid esemeid ajast, mil varises raudne eesriie.
Projekt sai avatakti laupäeval Poolas avaliku diskussiooni ja kogumispäevaga, millele kogunes saalitäis huvilisi. Paljud olid kaasa võtnud mälestusesemeid ja rääkisid meenutusi. Projekt kulgeb edasi kogumispäevadega Poola teistes osades, Eestis, Lätis ja Leedus, Tšehhis, Saksamaal ning Ungaris. Europeana talletab kõik mälestused digiarhiivi.
Osalevate maade elanikel on võimalik rääkida sellest, mida nad tollal nägid ja kogesid ning jagada seda kogumispäevadel või projektiportaali kaudu.
2014. aastaks loob “Europeana 1989″ värviküllase kajastuse tollal Euroopat raputanud sündmustest jutustuste, fotode, videoklippide ja helisalvestuste kaudu. Europeana Eesti-poolseks projektipartneriks on Eesti Rahvusraamatukogu.
Balti riikides korraldatakse kogumispäevi augustikuus “ühest riigist teise” turnee korras:
Vilniuses 9.-10. augustil
Panevėžyses 13 augustil
Riias 23.-24. augustil
Tallinnas Rahvusraamatukogus 30.-31. augustil
Üheks täiendavaks eesmärgiks on “rekonstrueerida” Balti kett virtuaalselt, kasutades selleks “Europeana 1989” vastavat kaarti. Kutsume teid juba tänasest osa võtma! Markeerige täpselt, kus te isiklikult asusite selles pikas inimketis 23. augustil, 1989. Võimaluse korral lisage ka foto ja kirjelduseks mõned sõnad või tekstiread. Jätka lugemist »
Täna, 6.juunil algab 7-päevane rahvusvaheline loodusfotograafia meistriklassi kursus “Photography in promotion and preservation of natural heritage”, kus osalevad 19 harrastusfotograafi kaheksast erinevast Euroopa riigist. Kursuse korraldajaks on Vapramäe-Vellavere-Vitipalu Sihtasutus ning koolitajateks oma ala ühed parimad asjatundjad Eestis – Arne Ader ja Urmas Tartes. Suur osa programmi tegevustest viiakse läbi Elva puhkepiirkonnas, aga ka Soomaal, Alam-Pedjal ja Võrtsjärve ümbruses.
Programmi raames läbitakse loodusfotograafia spetsiifikast lähtuv teoreetiline osa, kuid suure osa planeeritud tegevustest moodustab praktiseerimine looduses. Kavas on pakkuda osalejaile unustamatuid looduspilte erinevatelt Eesti kaitsealadelt, tutvustada lisaks loodusele ka Eesti kultuurilugu ja elu-olu ning edendada koostöösidemeid erinevates riikides tegutsevate harrastusfotograafide vahel.
“See on suurepärane võimalus näha Eesti loodust uue nurga alt ja mujalt tulnud loodushuviliste silmade läbi”, sõnab Arne Ader. “Oluline on ka Eesti fotograafide kogemuste ja oskuste jagamine, sest Eesti tipptegijad on ka maailma mõistes tipptasemel”, lisab Urmas Tartes omalt poolt.
Põnevat ettevõtmist toetab Grundtvigi elukestva õppe programm, mille eesmärkideks on: täiskasvanud õppijate ja täiskasvanute koolitajate koostöö edendamine partneritega teistest Euroopa riikidest, täiskasvanute õppimisvõimaluste laiendamine ning täiskasvanuhariduse kvaliteedi tõstmine ja populaarsuse suurendamine Euroopas.
Vapramäe-Vellavere-Vitipalu Sihtasutus tegutseb aastast 1999 ja ühe olulise tegevussuunana pakub erinevaid loodushariduslikke õppeprogramme ja koolitusi. Mitmepäevast rahvusvahelist koolitust korraldatakse aga esmakordselt. “Meil on rõõm, et viimaks on sihtasutusel olemas koht, kus selliseid sündmusi korraldada, Vapramäe loodusmaja, mis võimaldab samalaadseid ettevõtmisi kavandada ka tulevikus”, sõnab sihtasutuse juhataja Gea Järvela. “Huvi kursuse vastu oli väga suur, tähtajaks saime enam kui 150 sooviavaldust 18-le kohale”.
Lisainfo: Kärt Leppik, VVV SA projektijuht, tel: 56952950, kartleppik@gmail.com
Rohkem infot Vapramäe-Vellavere-Vitipalu Sihtasutuse tegemistest: www.vvvs.ee
Veterinaar- ja Toiduamet lõpetas eile kevadise rebaste ja kährikute suukaudse marutaudivastase vaktsineerimise riigipiiri aladel. Vaktsiini külvati väikelennukitelt 9325 ruutkilomeetri suuruses puhvertsoonis Venemaa ja Lätiga piirnevatel aladel.
Vaktsineerimistegevust alustati Ida-Virumaast, seejärel külvati vaktsiinsöötasid Eesti-Vene maismaapiiril Kagu -ja Lõuna-Eestis ning liikudes edasi pikki Eesti-Läti piiri suunaga idast lääne poole lõpetati Pärnu lahe ääres. Puhvertsooni vaktsineerimiseks kulus kokku 9 päeva.
Käesoleva aasta alguses möödus kaks aastat viimasest marutaudijuhtumist Eesti pinnal ning sellest johtuvalt kuulutas Veterinaar ja Toiduamet aprilli alguses Eesti ametlikult marutaudivabaks maaks. Hoolimata sellest, et taud on taandunud riigist välja, ei tohi marutaudiohtu alahinnata, kuna Eestiga piirnevates riikides, eriti idapiiril, on haigus endiselt levinud.
Veterinaar- ja Toiduamet tuletab meelde, et loomaomanik on kohustatud jälgima, et tema kassil ja koeral oleks regulaarselt teostatud marutaudivastane vaktsineerimine. Kõigist ebaloomulikult käituvatest või marutaudile iseloomulike tunnustega loomadest tuleb koheselt teavitada piirkonna volitatud veterinaararsti. Järgmine metsloomade marutaudivastane vaktsineerimine toimub 2013 aasta septembris.
Marutaud on loomade ja inimeste ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, mis lõppeb alati surmaga. Viimase poole sajandi jooksul oli metsamarutaud kõikjal Eestis väga levinud. Haigus hakkas kiiresti vaibuma peale metsloomade marutaudivastase vaktsineerimise alustamist 2005. aasta sügisel. Aastatel 2006-2010 külvati marutaudivaktsiini kaks korda aastas kogu Eesti pinnal. Kuna viimase nelja aasta jooksul on Eestis marutaudi täheldatud üksikutel juhtudel Kagu-Eestis mõne kilomeetri kaugusel Venemaa maismaapiirist, jätkati alates aastast 2011 vaktsineerimist vaid ohustatud aladel riigi piiril takistamaks haiguse taaslevimist Eestisse naaberriikidest pärit nakatunud rebaste ja kährikute vahendusel.
Tartu Keskkonnahariduse Keskus koostöös Soome ja Läti partneritega koostas veebipõhise ohtlike jäätmete õppematerjalide kogu kodudele, koolidele ja ohtlike majapidamisjäätmetega kokku puutuvatele töötajatele.
Õppematerjalide hulgas leidub selgitusi tavalisemate kodumajapidamises tekkivate jäätmete kohta, infot ohtlike jäätmetega, nagu näiteks patareide, akude ja valgustitega seotud riskidest ning suuniseid, kuhu viia ohtlikud jäätmed oma kodukohas. Õppematerjale ilmestavad animatsioon, ristsõnad, slaidiesitlused, testid ja harjutused.
„Projekti eesmärk oli luua veebipõhised õppematerjalid: kuidas ära tunda ja ümber käia ohtlike jäätmetega“, ütles projektijuht Jari Heiskanen Sykli keskkonnakoolist Soomes ning väljendas lootust, et õppematerjalid leiavad laialdast kasutust nii Eestis, Soomes kui ka Lätis. Õppematerjalid koostati inglise keeles ning tõlgiti eesti, läti, soome ja vene keelde.
Õppematerjalid leiab veebilehelt: www.sykli.fi/en/hazardous-waste
Lisainfo projekti kohta: www.teec.ee/ET/projektid/ohtlikud-jaatmed
Õppematerjalid loodi projekti „Kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete käitlemine – veebipõhine õppematerjalide kogu“ raames, mille eesmärk oli ohtlike jäätmete taaskasutuse suurendamine elanikkonna seas. Projekti finantseerisid Nordplus programm ja Keskkonnainvesteeringute Keskus.
 Kuus Lõuna-Eesti maakonda avavad sel suvel külastajatele teekonna “Elu kahe maailma piiril”, mis jutustab loo ühest erilisest paigast Venemaa ja Läti kõrval ning Euroopa Liidu piiril, kuhu veel ei ulatu urbaniseerunud ja suurtööstuslik maailm. Teekonda hakkavad tähistama National Geographicu kollased aknad, millest esimesed kerkivad Lõuna-Eestisse juuni keskel. Projekt avatakse 20. juunil Tartus Raekoja platsil.
Projekti ühe eestvedaja, Tartumaa Arendusseltsi tegevjuhi Kristiina Liimandi sõnul on teekond “Elu kahe maailma piiril” sündinud kogukondade algatusena ning innustab Lõuna-Eesti linnu ja maapiirkondi edasisele tihedale koostööle. „Tartumaal on teekonna loomine juba kokku kutsunud kaks uut piirkondlikku võrgustikku. Kogukondadele tähendab projekt kohaliku eripära esiletoomist ja erinevate osapoolte tugevamat koostööd ning Lõuna-Eesti külastajale uusi tooteid, marsruute, paremat infovahetust ja erilisemat elamust,“ rääkis Liimand.
Paigad, mis kõige paremini annavad edasi meie lugu ja väärtusi, tuuakse esile National Geographicu säravkollaste akendega, kutsudes nii omakandi rahvast kui külalisi tegema tutvust Lõuna-Eesti rikkaliku kultuuripärandi, imelise looduse, uuendusmeelsete ettevõtete ja jätkusuutlike lahendustega.
Jätka lugemist »
Läinud nädalal pidasid Eesti vabatahtlikud merepäästjad Soome merepäästeseltsi (SMPS) koolituskeskuses Bågaskäri saarel oma esimesi kutseoskuste võistlusi. Parimateks osutusid sisemaalt pärit võistlejad.
Eesti Vabatahtliku Mere- ja Järvepääste ning SMPS koolitajad andsid parima veepäästemeeskonna ja parimate mereoskustega meeskonna tiitli vabatahtlikele järvepäästjaile, kes töötavad Peipsil ja Saadjärvel.
Idee võistluse korraldamiseks sündis sügisel, kui Eesti vabatahtlike võistkond osales vastaval võistlusel Soomes, selgitas vabatahtlike merepäästjate sidusorganisatsiooni Eesti Vabatahtlik Mere- ja Järvepääste juhatuse esimees Ene Kalmus. «Soomlased on merepäästeoskuste võistlusi korraldanud juba 27 aastat ning need on saavutanud suure populaarsuse – võistlustel võetakse üksteisega mõõtu, kohtutakse heade kolleegidega ning täiendatakse oma teadmisi ja oskusi merepäästjale vajalikes valdkondades.»
Eesti analoogiline võistlus saigi läbi viidud Soomes, kuna soomlaste koolituskeskus koos oma suurepärase varustuse, heade õppe- ja majutusvõimalustega on ideaalne koht praktilisteks õppusteks, lisas Kalmus.
Eestist osales võistlusel viis võistkonda: vabatahtlikud mere- ja järvepäästjad Toilast, Hiiumaalt, Peipsi, Saadjärve ja Kuremaa järve äärest, samuti Lääne-Eesti reservpäästerühmast ning Pärnumaalt.
Võistlus sisaldas erinevaid praktilisi harjutusi nii esmaabi, navigeerimise, veest- ja enesepääste, mereside, tuletõrje, pukseerimise kui ka masspääste osas.
|
Õhinapõhine infoveski
|
