Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Nädala foto

Talv kestab veel.

Vaata teisi nädala fotosid!

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

märts 2017
E T K N R L P
« veebr    
 12345
6789101112
13141516171819
20212223242526
2728293031  

Läti seafarmis tuvastati taas sigade Aafrika katk

metssigaEelmisel reedel tuvastati Lätis selle aasta esimene sigade Aafrika katku puhang kodusigadel, mis taaskord kinnitab, et viirus võib sigalatesse jõuda ka talvel.

Viirus tuvastati Sigulda lähedal asuvas enam kui 5000 seaga kõrge bioohutusega farmis.

Eelmise aasta 25. novembril tuvastati sigade Aafrika katk ka Leedus koduseafarmis.

“Need juhtumid lähiriikides kinnitavad, et taud võib farmi jõuda ka külmemal ajal ning sigade Aafrika katku esinemise hooajalisuse argument jääb järjest nõrgemaks,” ütles Veterinaar- ja Toiduameti loomatervishoiu, loomakaitse ja söötade osakonna juhataja Harles Kaup. “Taudi ärahoidmine eeldab loomapidajalt igapäevast hoolsust bioohutusnõuete täitmisel, et kavandatud abinõud reaalselt ja tulemuslikult toimiksid.”

Jätka lugemist »

Luua Metsanduskool ja Ogre tehnikum
sõlmisid koostööleppe

Koostööleppele kirjutasid alla Luua Metsanduskooli direktor Haana Zuba-Reinsalu (pildil paremal) ja Ogre tehnikumi direktor Ilze Brante. Foto: Luua Metsanduskool

Koostööleppele kirjutasid alla Luua Metsanduskooli direktor Haana Zuba-Reinsalu (pildil paremal) ja Ogre tehnikumi direktor Ilze Brante. Foto: Luua Metsanduskool

12. jaanuaril sai ametliku vormistuse juba pool sajandit kestnud koostöö Eesti ja Läti metsanduskoolide vahel. Lätis Ogre tehnikumis allkirjastasid koostööleppe Luua Metsanduskool ja Ogre tehnikum, mis on Lätimaal juhtiv metsandusharidust andev kutseõppekeskus.

Esialgu viieks aastaks sõlmitud koostöölepe näeb ette mitmeid ühiseid tegevusi. Kavas on tegeleda metsanduslike kutsevõistluste ettevalmistuslaagrite ja võistluste korraldamisega, õpetajate ja õpilaste vahetusega, praktikaprogrammide ja õppekavade arendusega ning ühiselt osaleda Euroopa Liidu programmides.

“Meie koostöö on kestnud juba üle viiskümne aasta, nüüd fikseerisime selle ka täpsemalt ära,” sõnas Luua Metsanduskooli direktor Haana Zuba-Reinsalu. Ta lisas, et koostöö Läti metsanduskooliga on väga oluline ka laiemas mõttes – see annab Eesti metsameestele võimaluse arutada erinevaid teemasid kolleegidega, kes tegutsevad igapäevaselt samasugustes metsades. “Tihti vaatame siit Eestist Soome ja Rootsi poole, õpime nende kogemustest ja arutame nendega metsandust, kuid Läti on ju meile lähem ja samasuguse taustaga nii kultuuriliselt kui looduslikult. Omavaheline suhtluse tihendamine on väga oluline,” rõhutas Zuba-Reinsalu.

Jätka lugemist »

Eesti ratastooli line-tantsijad maailma parimad

Käesolev aasta algas Liberecis nädalapäevad kestnud tantsu maailmameistrivõistlustega „11th WCDF World Championships“, milles osales Eestist viis line-tantsijat, neist kaks ratastooli võistlusklassis.

Võidukad eestlased Liberecis Foto pressisõnumiga

Võidukad eestlased Liberecis. Foto: pressisõnumiga

Maailmameistrivõistlustele pääsemiseks pidid võistlejad osalema eelmise võistlusaasta jooksul vähemalt kolmel kvalifikatsioonivõistlusel, ratastoolis tantsijad vähemalt kahel.

Väga hästi läks ratastoolis tantsijatel. Margit Kasemets (Tallinn) võitis esikoha võistlusklassis Line Classic Wheelchair Manual. Võistlusklassis Line Classic Wheelchair Electric võitis Meelis Luks (Kaiu) samuti esikoha. Ratastooli linetantsu võistlusklass nimetati WCDF-i (World Country Dance Federation) ametlikuks võistlusklass 2012. aasta jaanuaris. Margit Kasemets ja Meelis Luks said esimese rahvusvahelise võistluskogemuse 2012. aasta oktoobris Trakai linnas toimunud Leedu II Lahtisel meistrivõistlusel kantri- ja westerntantsus. Tegemist oli ühega MM-i eeletapist. Siis saavutas Kasemets teise ja Luks kolmanda koha.

Mõlema eduka esineja treener on line-tantsu, nii ratastoolidega kui ilma, Eestisse toonud Kaie Seger. Tema sõidutas oma tantsijad Tšehhimaale Libereci linna ja tõi nad väärtuslike medalitega ka koju tagasi. „Mulle ei antud ühtegi medalit, sest autojuhtide medaleid seekord välja ei jagatud,“ kirjutas Seger naljatades facebooki seinale.

Edukalt võistlesid ka kõik kolm ülejäänud võistlejat. Katrin Rõõmus (Kohtla-Järve) – Line Classic Silver Novice Female – II koht; Ere Sinikalda (Tartu) – Line Classic Diamond Intermediate Female – III koht; Marika Raik (Maidla) – Line Classic Diamond Novice Female – V koht.

Urmas Saard

Väike-Salatsisse tahaks tagasi minna

Pärnumaa õpilasfirmade osalemine Väike-Salatsis toimunud õpilaslaadal andis võimaluse väga põgusalt tutvuda ühe Läti väikelinnaga, mille kohta lätlased ütlevad Mazsalaca.

Mazsalaca maakonna muuseumi eksponaadid Foto Urmas Saard

Mazsalaca maakonna muuseumi eksponaadid. Foto: Urmas Saard

Kunagi liivlastega asustatud piirkonnas asus arvatavalt praeguse linna lähedal ka selle kadunud rahva muinaslinnus. 1528. aastal asutati Valtenbergi mõis ja viis aastat hiljem mainiti esmakordselt kirjalikult kiriku olemasolu. Nüüd asub samal kohal 1890. aastal ehitatud kirik. Salatsi jõe ääres asuv Mazsalaca sai linnaõigused 1928. aastal. Elanikke on praegu linnas 1300 ümber. Kuni üheksakümnendate keskpaigani võis Pärnu ja Mazsalaca vahet ka Tallinn-Riia rongiga sõita.

Linnaga tutvumine algas kultuurimaja juures peatunud bussist välja astumisega. Saabujatele hakkas ühena esimestest asjadest silma tänavasilt kirjaga Pērnavas iela (Pärnu tänav). Kultuurimajas jagati huvilistele eestikeelseid voldikuid, millel nii linna kui maakonna kaardid. Huvipakkuvamad vaatamisväärsused on kaartidel numbritega märgistatud ja lisatud lühikesed selgitavad tekstid. Eestikeelne tekst on küll veidi konarlik, kuid tegi ikkagi südame soojaks, et on üritatud põhjanaabritele kõike selgitada nende emakeeles.

Jätka lugemist »

Kümme Pärnumaa õpilasfirmat käis Väike-Salatsis

Pärnumaa koolinoored kõnelesid Väike-Salatsi (Läti kohanimena Mazsalaca) õpilaslaadal läti keelt ja pälvisid hindamiskomisjoni otsusega mitmeid auhindu.

Inga Rokpelne ja Birgit Peterson Foto Urmas Saard

Inga Rokpelne ja Birgit Peterson. Foto: Urmas Saard

Pühapäeval, 18. detsembril toimus viiendat aastat Mazsalaca õpilasfirmade laat, mida korraldab Mazsalaca vidusskolā (keskkooli) õpetaja Inga Rokpelne. Pärnu Koidula gümnaasiumi ettevõtlusõpetaja ja projektijuht Birgit Peterson ütles, et koostööd alustati selle kooliga käesoleva õppeaasta alguses läbi rahvusvaheliste õpilasfirmade projekti “Central Baltic Students Enterprises without Borders”.“ Peale Koidula gümnaasiumi osalesid laadal veel Sindi gümnaasium ja Pärnu Raeküla kool, kus õpilasfirmade tegevust juhendab majandusõpetaja Kristi Suppi.

Umbes 1300 elanikuga väikelinnas laatade korraldamiseks sobiv suurem kaubanduskeskus puudub. Nii korraldati laat kultuurimajas, kus paraja mahutavusega pinnad võimaldavad nii kaubelda kui ka meelelahutusliku kavaga esinemiseks lava kasutada. Õpilaslaat algaski kohaliku keskkooli õpilaste esinemistega.

Jätka lugemist »

Eestlased naasevad Bohemia festivalilt väärtuslike auhindadega

Tšehhis toimunud rahvusvahelisel lauluvõistlusel Bohemia Festival Praga Cantat võitis Šal-lal-laa kuldse karika parima rahvalaulu töötluse esituse eest ja ühendkoor Ulgandi rahvalaulu töötlused kategoorias hõbediplomi.

Võidukas Šal-lal-laa Bohemia Festival Praga Cantat

Võidukas Šal-lal-laa, Bohemia Festival Praga Cantat

Täna lõppev Bohemia festival toimus 30. korda Prahas. Võistulaulmist korraldati kahel järjestikusel päeval. Esindatud olid 12 riiki, peamiselt Euroopast, aga ka Indoneesiast ja Malaisiast. Kokku osales 23 koori. Nende hulgas üle mitme aasta ka Eesti koorid. Prahas esinesid Sindi laulukoor (Kristel Reinsalu) Tarvastu Üits viis (Karin Taukar) ja Kolga-Jaani Jaaniko segakoor (Liisi Toomsalu) ühendkoorina Ulgandi. Paikuse naiskoor Šal-lal-laa osales Kristel Reinsalu juhendamisel festivalil iseseisvalt.

Segakoor Ulgandi saavutas rahvalaulu kategoorias hõbediplomi. Naiskooride kategoorias üles astunud Šal-lal-laa oli samuti hõbediplomi vääriline ning autasustati sellele lisaks eripreemia – kuldse karikaga -  parima rahvalaulutöötluse ( Raivo Dickson „Laulu lõpetus”) eest. Dirigendid olid Kristel Reinsalu ja Karin Taukar.

Sindis teise dirigendi, kontsertmeistri ja tenori rollis Ester Murrand lisas, et väga vaimustuti Veljo Tormise laulust “Küla kuuleb”, seda kiitis nii žürii kui publik.

Murrand kirjutas täna hommikul facebookis viimasest mõnusast hommikusöögist Praha hotellis Sonata ja ees ootavast kahepäevasest bussisõidust. Pärast ööbimist Poola hotellis jõutakse Pärnusse homme öösel kella 1.30-ks.

Urmas Saard

Samal teemal:

Aino Edo, Deivi Kõiv ja Kristel Reinsalu Sindi seltsimajas Foto Urmas Saard

 

 

 

Ulgandi ja Šal-lal-laa võistlevad Bohemia festivalil

Silja Aavik: olles küll ära isamaalt, on meil kaasas oma emakeel

Seoses alanud õppeaastaga pühitseti 25. augustil Helsingi Viikki kirikus riigikogu ja Eesti lipu seltsi poolt Latokartano põhikoolile kingitud sinimustvalge esinduslipp.

Õpetaja ja õpilased Helsingi Latokartano põhikoolile kingitud Eesti lipuga Foto erakogust

Latokartano põhikoolile kingitud Eesti lipp. Foto: erakogust

„Eesti lipp kingiti meie koolile 4. juunil Toompeal, kui toimus Eesti lipu päeva pidulik tähistamine. Lipu seltsi esimehe Jüri Trei ettevõtmisel saavad tublimad väljapool Eestit töötavad koolid endale kingituseks meie riigi sinimustvalge lipu. Lippu käis vastu võtmas meie kooli 2. klass koos klassijuhatajaga. Pika Hermanni tornis osales lipuheiskamisel õpilane Elizabeth Krause“ rääkis Silja Aavik, kes on Helsingis Viikki linnajaos asuva Latokartano põhikooli eesti laste õpetaja.

Latokartano tähendab tõlkes karjamõisa ja ei viita millegiga Eestile, ometi toimub selles koolis alates 2009. aastast soome-eesti kakskeelne õpe.

Eelmise nädala neljapäeval pühitseti kingitud lipp Helsingis asuvas Viikki kirikus. Juba järgmisel päeval peetud eesti-soome klasside 20. sünnipäeva pidulikul aktusel asetati lipp aukohale. Aavik ütles, et nüüd asub lipp hoolikalt hoiul eesti laste klassis. Eriliselt asetatakse lipp aukohale Eestiga seotud tähtpäevadel või muudel olulistel sündmustel. Näiteks tõi ta emakeelepäeva. „Kuna lipu saamine oli meile suur üllatus ja auasi, siis peame koolis veidi veel aru pidama, millal ja kuidas edaspidi lippu kasutame,“ lisas Aavik juurde.

Jätka lugemist »

Joensuu linn kutsus kõiki Euroopa linnu ja valdu heiskama Euroopa lippu

Soome idapiiril asuva Joensuu linna üleskutsega on tänaseks Eestis ühinenud 16 kohalikku omavalitsust, kelle seas esimene oli Narva. Tema eeskuju järgisid veel Sindi, Halinga, Pärnu, Narva-Jõesuu, Elva, Kohtla-Järve, Võru, Valga, Kuressaare, Jõhvi, Rapla, Kunda, Saku, Tartu, Haapsalu.

Euroopa lipp Sindi raekojal Foto Urmas Saard

Euroopa lipp Sindi raekojal. Foto: Urmas Saard

Lõunanaabrite juures Lätis on registreerimisi 53 ja Leedus 31. Kõik ei pruugi olla KOV-id vaid ka näiteks asutused või organisatsioonid.

“Usume, et Euroopa vajab kildkondlikkuse ja lagunemise asemel koostööd. Teeme igapäevatööd rohulibletasemel nii maakondades kui linnades. Ühise lipupäevaga tahame endile ja teistele meelde tuletada, et kuigi Euroopa on täiusest kaugel, tasub probleemide lahendamiseks ühiselt pingutada”, selgitas Joensuu linnapea Kari Karjalainen algatuse mõtet.

Narva abilinnapea Vjatšeslav Konovalov ütles, et isegi kõige idapoolsemas Euroopa Liidu punktis tunneme Euroopa Liidu tugevust. Sest see, mis teeb Euroopa Liidu tugevaks, on ühised väärtused, avatus ja ühtsus.“

Soome suursaatkonna teatel on algatus pärit rohujuuretasandilt, mitte Euroopa Liidu struktuuridest. Joensuu linna töötaja tegi ettepaneku üle-euroopaliseks lipuheiskamise kampaaniaks alles paar nädalad tagasi.

Jätka lugemist »

Siis, kui reisirongid liikusid Tallinnast Riiga läbi Pärnu

Täna, 35 aastat tagasi, avati pidulikult läbi Pärnu kulgenud Tallinna ja Riia vaheline reisirongiliiklus, mis lõpetati 1992. aasta veebruaris.

Edelaraudtee kinkis ammuse raudtee mälestuseks Mõisakülale vana reisivaguni, mis jäi alles koos mõnesaja meetrise raudteejupiga Foto Urmas Saard

Edelaraudtee kinkis ammuse raudtee mälestuseks Mõisakülale vana reisivaguni, mis jäi alles koos mõnesaja meetrise raudteejupiga. Foto: Urmas Saard

Pärast kitsarööpmelise raudtee asemele laiarööpmelise raudtee ehitamist saabusid 1981. aasta 17. juulil üheaegselt Mõisaküla raudteejaama ehitud reisirongid D1-6016 Tallinnast ja DRIA-189 Riiast. Vikipeedia andmeil sõitis 1987. aasta seisuga Tallinn–Pärnu–Riia liini mõlemal suunal üks reisirong päevas ning sõit kestis keskmiselt viis ja veerand tundi. Pärnu ja Mõisaküla kaudu Tallinnast Riiga kulgenud raudtee oli üle 160 km lühem, kui praegune Valgat läbiv tee. Viimane reisirong sõitis Tallinnast Riiga läbi Pärnu 20. veebruaril 1992.

Tallinna–Pärnu–Riia liini sulgemise järel kasutati Pärnu–Mõisaküla vahelist raudteed edasi.

1995. aastaks olevat Tallinna-Mõisaküla raudteeliinist kujunenud üks kõige kahjumlikumaid liine. Sõitjate vähesusele aitas kaasa ka suhteliselt ebamugav sõiduplaan, mille järgi oli näiteks 1995. aastal Mõisaküla–Tallinna liini mõlemal suunal käigus ainult üks reisirong, kusjuures hommikuse rongi väljumise kellaaeg Mõisakülast oli 04:48. Pistelised kontrollid tõestasid, et valdav osa sõitjaid ei ostnud piletit. Põhjuseks haruharv kontrolöride külastus rongides. Reisirong saabus Mõisakülla viimast korda 31. jaanuaril 1996. Kaubarongid sõitsid Pärnu-Mõisaküla vahet veel kuni 2001. aastani.

Raudteelõik võeti üles 2008. aastal.

Edelaraudtee kinkis ammuse raudtee mälestuseks Mõisakülale vana reisivaguni, mis jäi alles koos perroonide ja mõnesaja meetrise raudteejupiga kunagises jaamas.

Urmas Saard

Aegade suurim medalisaak

Serbias, Novi Sadis toimuvatel FIMBA Euroopa 9. meistrivõitlustel seenioride korvpallis tehti ajalugu – kõik 5 võistkonda Eestist, kes osalesid eri vanusegruppides, naasid medalitega.

Eesti 50+ naiskond, kes võitis EM kulla

Eesti 50+ naiskond, kes võitis EM kulla

Eile võitis Eesti 50+ naiskond finaalis tugevat Saksa võistkonda ning Eesti seeniorid pälvisid ajaloos esimest korda EM kulla. Võit tuli kindlalt seisuga 59:35. Ajaloolisele hetkele olid kaasa elama tulnud kõik kohapeal viibivad eestlased. Kulla tõid Eestile Sirje Kikas, Iivi Kaljuvee, Kai Jürme, Epp Jürme, Piret Jahilo, Tiia Uibooss, Mare Krutta, Reet Rausberg, Katrin Aava, Ülle Järv. Enamus võistkonnas mänginuid jõuab Eestisse Tallinna lennujaama esmaspäeval, 4. juulil kell 19.10 Riia lennuga.

Naised 45+ võitsid Saksamaad seisuga 47:42 ja pälvisid pronksi.

Meeste 60+ võistkonnal jäi laeks hõbe nagu ka kaks aastat tagasi Ostravas. Seekord kaotati finaalis Serbiale 44:56. Serbia koondises mängisid mitmed kõrgete tiitlitega endise Jugoslaavia meeskonna liikmed.

Meeste 70+ võistkond võitis pronksi ülekaaluka võiduga Austria võistkonna üle seisuga 48:13.

Eesti M35+ meeskond mängis täna pronksile Serbia II võistkonna vastu ja võttis samuti võidu seisuga 75:70. Meeskond oli veel viimasele veerandile vastu minnes kuue punktiga taga- suure võitluse ja mitme raske kolmesega saadi viik ja initsiatiiv kätte. Legendaarse “Kalevi vanaga” saadi paar lihtsat korvi 4. veerandajal, suruti vastaseid kaitses ning magus võit tuligi Eestisse!

Mängude info on veebilehel

Senini oli Eestil kaheksa Euroopa seenioride tiitlivõitlustega kogutud kokku kaks hõbemedalit ja viis pronksi, millele lisandus 1 kuld, 1 hõbe ja 3 pronksi.

Täna tuli Eestile ajaloo esimene kuld seenioride EM-ilt korvpallis

Serbias, Novi Sadis toimuvatel FIMBA Euroopa 9. meistrivõitlustel seenioride korvpallis tehti täna ajalugu – esimest korda saavutas Eesti võistkond EM kuldmedali.

Eesti võistkonna ajaloo esimene kuld EMil

Eesti 50+ naiskond alistas finaalis tugeva Saksa naiskonna võimsalt seisuga 59:35 ja pälvis kirkaimad medalid! Võistkond võitles kogu mängu ning oma panuse andis “kuues mees platsil”. Ajaloolisele hetkele olid kaasa elama tulnud kõik kohapeal viibivad eestlased, vahendab Piret Hallik-Sass. Novi Sadis võistleb kokku 5 Eesti võistkonda.

Eile kaotas Eesti M35+ meeskond Venemaale 57:102 ja mängib pronksile Serbia II võistkonna vastu. Naised 45+ võitsid just hetk tagasi Saksamaad ja võitsid pronksi seisuga 47:42.

Täna on Eesti võistkondadel kokku kaks pronksimängu ja kaks kullamängu, homseks jääb 1 pronksimäng. Õhtupoole on võimalus eestlaste kullasaaki suurendada M60+ meeskonnal.

Mängude live-ülekanded veebilehel

Senini on Eestil kaheksa Euroopa seenioride tiitlivõitlustega kogutud kokku kaks hõbemedalit ja viis pronksi.

 

Eesti võistkonna ajaloo esimene kuld EM-il →

Samal teemal:

Eesti N50 naiskond peale voitu lätlaste üle

 

 

 

Kaks Eesti seenioride võistkonda jõudis korvpalli EM finaali

Kaks Eesti seenioride võistkonda jõudis korvpalli EM finaali

Serbias, Novi Sadis toimuvatel FIMBA Euroopa 9. meistrivõitlustel seenioride korvpallis jõudsid kõik 5 Eesti võistkonda poolfinaalidesse ning kaks neist said eile ka finaali. 

Eesti N50 naiskond peale voitu lätlaste üle

Eesti N50 naiskond peale voitu lätlaste üle

Kõigepealt sai finaali Eesti naiste 50+ võistkond, mis tasavägises mängus alistas lõpusekundite vabaviskest Läti 47: 46. Finaalis tuleb kokku minna tugeva Saksamaa naiskonnaga.

Teisena sai finaali meeste 60+ võistkond, mis alistas hingestatud mänguga ülekaalukalt Sloveenia 68: 36. Meeskonna resultatiivseim oli Rašid Abeljanov 22 punktiga.

Meeste 35+ vanuseklassi võistkond võitis veerandfinaalis Venemaa eakaaslasi 72: 69 ning kohtub reedel poolfinaalis uuesti Venemaaga, sest teises poolfinaalis peavad kohtuma kaks Serbia võistkonda, et järgida FIMBA võstluste reegleid, mille kohaselt finaalis ei tohi kohtuda ühe riigi võistkonnad.

Naiste 45+ võistkond kaotas poolfinaali Ukraina naiskonnale 31: 47 ning hakkab püüdma pronksmedaleid Saksamaa vastu.

Meeste 70+ võistkond kaotas poolfinaali Venemaaga 27: 44 ning mängib pronksmedalitele Austriaga.

Finaalid ja pronksmedalimängud toimuvad Novi Sadis 2. ja 3. juulil.

Jätka lugemist »

Vaade Prahale Karli sillalt

Napid märkmed Prahast, mis pole vast kõige olulisemad, aga kahe pooliku päevaga ei saanudki rohkemat  selle suurepärase linnaga tutvumiselt oodata.

Karli sild Prahas Foto Urmas Saard

Karli sild Prahas. Foto: Urmas Saard

Juuni keskpaigas reisi sihtkohana Jedousovit külastades olnuks mõeldamatu jätta Prahasse minemata. Öömaja leidnuks ka mujalt, aga kui juba ligemale 1700 kilomeetrit Euroopa maanteid läbi sõidetud, siis suhteliselt lähedal asuv Tšehhi pealinn lausa nõudis põgusatki tutvumist. Reisiseltskonnas Germo, Mikko, Lembit, Guno, Varri, Martin, Raul ja mina. Prahasse jõudmise kuupäev jääb hästi meelde jalgpallisõpradele, sest alates 10. juunist peetakse Prantsusmaal järjekordseid Euroopa meistrivõistluseid. Suuremal või vähemal määral olime me kõik ka jalgpallihuvilised. Aga enne jalgpallini jõudmist pidi esimese asjana üles leidma ööbimisasutuse.

GPS teadis suurepäraselt juhatada aadressini, kuhu eelnev broneering oli tehtud. Pisut keerulisemaks läks Karlova 46 maja leidmisega. Esimesest kohast anti ööbimiskoha aadress, mida otsisime Karlovalt. Aga sellel vanalinna kõveral tänaval nii suurt majanumbrit polnud. Germo helistas korduvalt ja palus administraatorilt täiendavat juhatust. Ekslesime mitme ukse taga, kuni viimaks selgus, et otsitud numbriga hoone asub hoopis teisel tänaval.

Jätka lugemist »

ESBA seeniorkorvpalli Euroopa meistrivõistlustelt tõid Eestile hõbedat pärnakad

Novi Sadis (Serbia) alanud FIMBA seeniorkorvalli võistluste valguses on asjakohane ära tuua Horvaatias kaunis Poreci linnas toimunud ESBA Euroopa meistrivõistluste seeniorkorvpallurite saavutused. Võistlused toimusid suures Žatika spordikompleksis. ESBA korraldab Euroopa meistrivõistlusi korvpallis seeniorite vanuseklassides kolmandat aastat. Vahendab Piret Hallik-Sass, MTÜ Esto Maxibasket juhatuse esimees.

ESBA Euroopa meistrivõistluste seeniorkorvpallurite autasustamine

ESBA Euroopa meistrivõistluste seeniorkorvpallurite autasustamine

Mait Käbin ja Henn Koolmeister 50+ klassis osalenud Pärnu võistkonnast vahendavad muljeid: „Kokku osales Horvaatias erinevates vanuseklassides 40 meeste ja 9 naiste võistkonda, teiste seas ka Korvpalliklubi Pärnu 50+ meeskond. Lisaks toimus 3×3 turniir ja 3punkti visete võistlus. Vanimad osalejad turniiril olid seitsmekümne viie aastased mehed. Eesti võistkondadest läks kõige paremini Pärnu võistkonnal. Nädal aega toimunud turniirilt tuldi tagasi kodukamarale hõbedase karika ja medalitega – nii, nagu möödusid pärnakatele ka Eesti 45+ ning 50+ tänavused meistrivõistlused. Mitmel veterankorvpallurist pärnakal on seega tänavusel hooajal kaelas lausa 3 hõbedast autasu!“

Pärnakatest aitasid medali Eestisse tuua Veljo Miklas, Valdo Knaps, Mait Käbin, Marko Põldsam, Henn Koolmeister, Mati Murru, kuid hõbedast meeskonda täiendasid ka pealinna pallurid: oma panuse andis 1991 a. NSVL meister Ivo Saksakulm, kunagine Venemaa noortekoondislane Jüri Metsaorg, tuntud snaiper Viljar Aus, lisaks veel Andres Kangur ja põhjanaabrist mängumees- füsioterapeut Jyrki Salmenkivi. Meeskonna nõunikuna oli kohal kaheksakümnendate kahekordne juunioride Euroopa meister Peep Jõgi.

Jätka lugemist »

Kolmel ja poolel tuhandel kilomeetril põhust inimeste tundmiseni

Kümmekond päeva tagasi tegi Pärnu ehitusettevõte Kodu Kuubis ühes oma koostööpartneritega pikema väljasõidu Tšehhi Vabariigis asuvasse Jedousovi põhuplaadi tehasesse. Reisi eesmärgiks seati kaugelt enamat, kui üksnes minevikus kasutatud, vahepeal pisut unustatud ja nüüd taas, ent täiesti uuel kõrgtehnoloogilisel viisil tarvitusele võetud ehitusmaterjal.

Eestlased kohtuvad Jedousovis põhuplaadi tehase ainuomaniku Jan Bareš'iga (paremalt kolmas) Foto Urmas Saard

Eestlased kohtuvad Jedousovis põhuplaadi tehase ainuomaniku Jan Bareš’iga (paremalt kolmas). Foto: Urmas Saard

Kaheksakohaline mikrobuss oli täpselt sedavõrd mahukas, et lisaks parimatele oma valdkonna asjatundjatele jäi üks iste vabaks ka minule. Neljapäeval kolm ja pool tundi enne päikese loojumist võttis suunaga Jedousovisse ca 1700 km pikkuse teekonna rataste alla seltskond meeldiva olemisega mehi, kellest 5 istusid järgemööda autoroolis ja sisendasid kuni ringiga koju tagasi jõudmiseni oma meisterlike juhtimiskogemustega kõigisse ohutut kindlustunnet. Mõnega olin juba paari aasta eest kohtunud, kui Kodu Kuubis OÜ alustas tegevust ja tutvustas ennast ning iseäralikke mõtteid tekitavat põhuplaati Port Arturi kaubanduskeskuses korraldatud miniatuursel ehitusmessil. Germo Karro (27) on firma juhataja ja Tšehhis asuva Ekopanely perefirmas toodetavate põhuplaatide esindusõiguse omanik nii Eestis, Lätis kui ka Rootsis. Mikko Selg on juhatuse liige, kelle peamiseks ülesandeks ettevõtte rahaline juhtimine. Arhitekt Lembit Tork tutvus firma tegevusega Tallinnas toimunud ehitusmessil ja on seejärel üha kasvava huviga püüdnud süveneda põhuplaadi kasutusvõimalustesse, tehes selleks rohkelt erinevaid arvutusi ning mõeldes huvitavatele arhitektuurilistele kujunditele ning paljule muule ehitusega seonduvalt.

Jätka lugemist »

Heinaste muuseum jutustab Eesti merenduse kõrghetkest

Tunamullu suvel möödus 150 aastat Heinaste merekooli avamisest. Toona ümmargusele tähtpäevale mõeldes ütles Häädemeeste koduloouurimise entusiast Sulev Kasvandik, et juba mõnekümne aastaga oli merekooli asutamise järel üksnes Häädemeeste ja Orajõe vallas pea samapalju kaptenipaberitega mehi nagu tänapäeval autojuhiloa omanikke.

Iveta Erdmane, Heinaste muuseumi direktor Foto Urmas Saard

Iveta Erdmane, Heinaste muuseumi direktor. Foto: Urmas Saard

Ei Lääne-Euroopas, Ameerika mandril ega Venemaal polnud sadamat, kuhu Liivimaa laevad poleks randunud. Pärnumaa lõunarannikul asus Eesti purjelaevanduse häll ja selle vahetus läheduses loodi Eesti esimene merehariduskool. Kuid esimese maailmasõja puhkemisega lõppes sadakond aastat tagasi purjelaevanduse ajastu ja täpselt 100 aastat tagasi evakueeriti merekool Venemaale, millega õppeasutuse tegevus lõppes.

Hea, et seda Eestile ja Lätile väga olulist merendusajaloolist paika hoiab jätkuvalt mälus 1969. aastal avatud Heinaste merekooli muuseum, mis tegutseb kunagises Heinaste merekooli õppehoones Riia linna ja meresõidumuuseumi filiaalina. Olen tänulik juhusele, mis viis kokku kahe teekaaslasega, kes tõid mind Heinastesse. Pille Tuvik ja Arne Saluste on mõlemad merendushuvilised, täpsemalt kakuamipüügile pühendunud harrastuskalurid ja selle püügiliigi ajaloouurijad. Muuseumi külastusaeg polnud veel kätte jõudnud, aga mäluasutuse perenaine Iveta Erdmane oli lahkelt valmis ust avama. Muuseumi direktor Erdmane on selles majas töötanud juba 30 aastat ja iga väikseimgi üksikasi kõigi museaalide juures teada.

Jätka lugemist »

Filee- ehk võrkpits

Heinaste merekooli muuseumis on üleval fileepitsi näitus „Võrgu ilu“, mis tutvustab kalurite naiste tegevust läinud sajandi kolmekümnendatel. Pille Tuvik toob unustuste hõlma vajunud käsitöö tehnika meile uuesti lähemale.

Fileepitsi näitus Võrgu ilu Heinaste merekooli muuseumis Foto erakogust

Fileepitsi näitus Võrgu ilu Heinaste merekooli muuseumis. Foto: erakogust

Minu lapsepõlv möödus vaadates aknaid, millel olid ees vanaema tehtud fileekardinad. Need valmistas vanaema küüditatuna Siberis. Kahjuks ei osanud ta seda tehnikat mulle õpetada, oli selle unustanud. See pits jäi mind võluma. Õppides Tallinna Ülikoolis valisin diplomitööks fileepitsi õpetamise metoodika ja aastast 2012 kogun filee esemeid. Soovin selle näitusega osa seda ilu huvilisteni tuua. Loodan tekitada huvi vaadata vanu asju uue pilguga. Kõik vana ei ole rämps kui leiab vanavanemate oma kätega tehtud esemeid.

Filee- ehk võrkpits on niidist või lõngast võrgutaoline kudum, mille sõlmed asuvad lõngade ristumispunktides. Muster, enamasti taimornament, tikitakse võrgule nõelaga. Filee sõlmimist tundsid juba koptid.

Fileepitsi eeskujuks peetakse sōlmitud kalavõrku. Algselt oli võrk asendamatuks vahendiks mitte ainult kalapüügil, vaid ka jahipidamisel. Kordkorralt hakati võrku valmistama üha peenemate aukudega. Seejärel leiti, et võrgu pind sobib ka tikkimiseks.

Jätka lugemist »

Euroopa Parlamendi Eesti saadikud toetasid üleskutset laste vaesuse vähendamiseks

Euroopa parlamendi hoone Brüsselis Foto Urmas Saard

Euroopa parlamendi hoone Brüsselis. Foto: Urmas Saard

MTÜ Lastekaitse Liit esitas Eesti saadikutele Euroopa Parlamendis erinevate Euroopas tegutsevate rahvusvaheliste organisatsioonide koostöös algatatud üleskutse allkirjastada lastesse investeerimise deklaratsioon, millega tulid kaasa kõik Eesti saadikud. Kokku allkirjastasid deklaratsiooni kaks kolmandiku Euroopa Parlamendi saadikutest.

Lastesse investeerimise deklaratsiooni eesmärk on juhtida liikmesriikide ja Euroopa Komisjoni tähelepanu laste vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vähendamise vajalikkusele. Ühtlasi kutsutakse Euroopa Komisjoni üles kaaluma laste sotsiaalsete heaolunäitajate loomist ja kasutusele võtmist.

Oluliseks peetakse, et liikmesriigid kasutaksid Euroopa Liidu rahalisi ja muid vahendeid laste ja perekondade kaitsmiseks. Sealhulgas on vajalik, et eelarvepuudujäägi vähendamise korral säästetaks lapsi ja nende peresid, hoides neid poliitilise prioriteedina. Ühtlasi rõhutas deklaratsioon Euroopa Komisjoni kohustust koostada kindel tegevuskava, mille järgi eelnev täide viia.

MTÜ Lastekaitse Liit tunnustab ja tänab Tunne Kelamit, Kaja Kallast, Urmas Paeti, Yana Toomi, Marju Lauristini ja Indrek Tarandit, kes deklaratsiooni allkirjastasid.

Lastekaitse Liit

Maavanemad kehtestasid Kilingi-Nõmme–Riia elektriliini maakonnaplaneeringud

Pärnu ja Viljandi maavanemad kehtestasid novembri lõpus Eleringi rajatava Kilingi-Nõmme-Riia 330-kilovoldise elektri kõrgepingeliini trassikoridori maakonnaplaneeringud.

Uus Tartu ja Sindi vaheline kõrgepingeliin Foto Urmas Saard

Uus Tartu ja Sindi vaheline kõrgepingeliin. Foto: Urmas Saard

Planeeritav elektriliin on osa Eesti ja Läti vahelisest kolmandast elektriühendusest, mille rajamisel kasvab varustuskindlus ja paranevad võimalused rahvusvaheliseks energiakaubanduseks. Uus liin vähendab sõltuvust Venemaa elektrivõrgust, olles seeläbi oluline eeldus Balti riikide desünkroniseerimiseks Venemaa sagedusalast.

Planeeringu koostamisel on arvesse võetud ning tasakaalustatud riigi ja kohaliku omavalitsuse ruumilise arengu vajadused. Keskkonnamõjude strateegilise hindamise käigus analüüsiti kaasnevaid keskkonnamõjusid ja võimalikke alternatiivseid lahendusi. Elektriliini trassikoridori avalik planeerimisprotsess toimus erinevate huvitatud osapoolte osavõtul.

Uuele 330-kilovoldisele õhuliinile on reserveeritud maad Saarde ja Abja vallas, kus liin kulgeb vastavalt 9,5 ja 4,4 kilomeetri ulatuses. Liini tassikoridori laius on 100 meetrit, liini täpse paiknemise kehtestatud trassikoridori sees fikseerib ehitusprojekt. Valmimise järel on elektriliini kaitsevööndi laius 80 meetrit, ulatudes 40 meetrit mõlemale poole liini telge.

Planeerimisprotsessiga samal ajal on Läti poolel käimas liini trassikoridori planeerimine lõigul Eesti-Läti piirist Riiani.

Kõrgepingeliini ehitustööd toimuvad kava järgi aastatel 2017-2020. Liini ehitust rahastab osaliselt Euroopa Liit.

Kilingi-Nõmme-Riia elektriliini kehtestatud teemaplaneeringutega on võimalik tutvuda Pärnu ja Viljandi maavalitsuse ning samuti Eleringi veebilehel.

Täna on Sinterklaasi nimepäev ehk Tunne Kelami kutsel pühade-eelses Brüsselis

Reisikiri

Lõppeva nädala kaks viimast päeva nn Euroopa pealinnas kujunesid esmakülastajale väga põnevaks ja reisi lõppedes koguni ehmatavas koguses adrenaliini doosi suurendavaks. Reisi peamine eesmärk oli siiski Tunne Kelami kutsel kohapealne Euroopa Parlamendi tööga tutvumine.

Arvestada tuli kahe magamata ööga

Hiinlaste hotell Le Maison Du Dragon asub kõrgete uusehituste naabruses ja metroojaama Rogier lähedal Foto Urmas Saard

Hiinlaste hotell Le Maison Du Dragon asub kõrgete uusehituste naabruses ja metroojaama Rogier lähedal. Foto: Urmas Saard

Otselennul Tallinnast Belgia pealinna pole kolm ja pool tundi õhusõitu ajalises mõõdus mitte kuigi kauge geograafiline sihtpunkt. Aga kui arvestada teekonnale juurde vahemaa kodust lennuväljale mitte kilomeetrites, vaid tundides, siis võib Brüsselisse jõudmine muutuda päris väsitavalt pingutavaks katsumuseks. Ometi vääris kõik, mida nägin ja kuulsin, kahte magamata ööd. Jõudmaks väljuvate lendude pääslasse hiljemalt 05:30, pidin kodust lahkuma juba eelmise päeva õhtul, et istuda Pärnus Vilniusest saabuvale bussile. Suures Lux Ekspressis oli sõitjaid ühe käe sõrmedel lugeda. Muretsesin mõttes, kuidas kümne aasta pärast hakkavad Rail Balticu trassil iga paari tunni tagant pooltühjad kiirrongid kihutama? Tallinna bussijaamast lennujaama astub sportlikult kärmel kõnnakul paarikümne minutiga. Kuna kell polnud veel esimest öötundigi löönud, võis ka lonkida, aga ikkagi pidi ootesaalis palju pikki tunde konutama.

Minnes maandusime esmalt Kopenhagenis. Tund aega vahepeatuses jalutamist andis aimduse reisiterminali mõõtmatust suurusest. Meelde jäi suur tuledesäras jõulupuu ja lõputu inimeste liikumine. Pilvede peal lendamine lubas nautida tõusva päikese sära, aga ei andnud lootust eelseisvateks imekauniteks ilmadeks. Aga üllatus oli suur, kui Brüsseli kohal avanes pilvitu taevas ja pealegi kogu seal viibimise ajani.

Jätka lugemist »

Põllumajandusamet: Aasiast pärit ohtlik lehtpuude kahjustaja on võimeline levima ka põhjamaades

Soomes leiti loodusest esimest korda ohtlik lehtpuude kahjustaja aasia sikk. Leid näitab, et see mardikas on võimeline põhjamaade kliimas ellu jääma ja paljunema.

Seni on kõige suuremaks riskiallikaks aasia siku (Anoplophora glabripennis ) sissetoomisel osutunud Hiinast pärit puidust pakkematerjal, mida kasutatakse kivimite transportimisel. Kahjustaja vastsed võivad olla varjatult puidu sees ja sageli ei pruugi neid märgata enne, kui nendest arenevad valmikud, kes on võimelised loodusesse lendama.

Ka Eestisse imporditakse Hiinast graniitkive ning selle aasta kevadel tuvastas põllumajandusamet Hiinast pärit kivimite puidust pakkematerjali sisseveo kontrolli käigus esimest korda aasia siku elusa vastse.

Aasia sikk kahjustab paljusid erinevaid puuliike, nendest enim ohustatud on kask, vaher, harilik hobukastan, haab, pappel, paju, pihlakas, pärn, saar, jalakas, lepp. Kahjustaja levik kujutab ohtu metsadele, parkidele ja haljasaladele. Alates 2009. aastast tehtud seirete käigus ei ole aasia sikku Eesti looduses seni siiski leitud.

Ohtliku lehtpuu kahjustaja aasia siku varajasele avastamisele Eestis saavad aidata kaasa kõik inimesed, kes liiguvad looduses või kes oma töö tõttu puutuvad kokku Hiinast või teistest aasia riikidest Eestisse saabuva puidust pakkematerjaliga.

Üheks silmatorkavaks märgiks puu saastumisest on umbes 1 cm läbimõõduga ava, mille kaudu täiskasvanuks saanud mardikas puust väljub. Lisaks sellele võib olla tunnusteks puukoore pragudest välja tungiv vastsete poolt tekitatud näripuru. Täiskasvanud mardikas on 2,5-3,5 cm pikk ning musta selja peal on valged laigud. Tundlad on kehast pikemad.

Kui märkad lehtpuudel kirjeldatud tunnuseid või puidust pakkematerjalis kahjustajate elutegevuse jälgi, näripuru või elusaid mardikaid, teavita sellest Põllumajandusameti fütosanitaaria bürood, tel. 671 2648 või 671 2657, e-post: tea.tasa@pma.agri.ee või maakonna keskuse taimetervise peaspetsialisti.

Lähem info aasia siku kohta Põllumajandusameti kodulehelt siit.

Uus seakatku tsoneerimise eelnõu kiideti heaks

metssigaEuroopa Komisjoni loomatervishoiu alalises komitees hääletati uue seakatku tsoneerimise eelnõu üle ning kõik 28 liikmesriiki kiitsid kavandatavad muudatused heaks. Tõenäoliselt veel selle aasta detsembris jõustuv Euroopa Komisjoni rakendusotsus leevendab oluliselt sigade Aafrika katku tõkestamiseks kehtestatud kauplemispiiranguid.

Uus tsoneerimise rakendusotsus annab rohkem paindlikkust elussigade ümberpaigutamisel tsoonide vahel. Ühtlasi on Euroopa Komisjon määratlenud senisest täpsemad tingimused tsoonide kaotamiseks.

“Baltimaad ja Poola taotlesid Euroopa Komisjonilt, et kauplemispiirangute kehtestamine ja kaotamine oleks senisest läbipaistvam ning piirangud proportsioonis võimalike riskidega. Hääletus näitab, et oleme suutnud teistele liikmesriikidele selgitada vajadust kauplemispiirangute leevendamiseks ning Komisjon on meie ettepanekuid arvesse võtnud,” ütles maaeluminister Urmas Kruuse. “Peatselt jõustuvad muudatused on oluline leevendus praegu III tsoonis tegutsevatele seakasvatajatele, kellel on kehtivate piirangute tõttu turustamisraskused. Omalt poolt peame tagama, et kõik riskid viiruse edasikandumiseks oleks välistatud.”

Uue rakendusotsuse kohaselt saab edaspidi viia elussigu ja aretusmaterjali III tsoonist nii Eestis kui ka teises seakatku nakatunud riigis asuvasse II tsooni edasiseks pidamiseks ning teatud aja möödumisel neid ja nendest valmistatud tooteid turustada piiranguteta. Elussigade liigutamine on võimalik teatud tingimustel ja peab toimuma range veterinaarjärelevalve all.

Euroopa Komisjoni poolt värskelt avaldatud töödokument määratleb täpsemad tsoonide määramise alused ning tingimused tsoonide vähendamiseks ja lõpetamiseks. Tsoonide määramisel võetakse aluseks ökoloogilisi faktoreid (veekogud jt looduslikud barjäärid, metssigade asustustihedus), taudijuhtumi epidemioloogiat, administratiivüksuste piire, läheduses paiknevate farmide tihedust ja tüüpe ning jahinduse ja metsamajandusega seonduvat. Täpsustatud tsoneerimise põhimõtted võimaldavad lugeda III tsooni kuuluva ala II tsooniks pärast 12 kuu möödumist viimasest kodusigade haiguspuhangust ning II tsooni muuta I tsooniks 12 kuud pärast viimast seakatku diagnoosi metssigade hulgas.

“Selgete kriteeriumite määratlemine tsoonide kaotamiseks on oluline edasiminek,” ütles Kruuse. “Määrava tähtsusega saab olema see, kui tulemuslikult suudame bioohutusnõudeid järgides taudi koduseafarmidest eemal hoida.”

Baltimaad ja Poola saatsid 14. augustil Euroopa Komisjoni toiduohutuse ja tervishoiu volinikule Vytenis Andriukaitisele ühispöördumise, milles taotlesid katku levikupiirkonnas tegutsevatele seakasvatajatele ning sealiha käitlejatele seatud kauplemispiirangute leevendamist.

Tsoonide kehtestamise ja kaotamise põhimõtete kohta Euroopa Komisjoni töödokumendis

Uuring: Apelsinikasvatustel on suured kasumid,
aga halvad töötingimused

orange-juice-concentrate_1Keskmine eurooplane joob 11 liitrit apelsinimahla aastas, millest 80% on pärit Brasiiliast. Eestis ostetakse ligi 32 miljonit liitrit mahlatoodet aastas ning populaarseim on apelsinimahl. Üleeuroopalise kampaania “Supply Cha!nge – muudame poeketid õiglaseks” tehtud uuring analüüsis apelsinimahla tootmis- ja tarneahelat apelsinikasvatustest Brasiilias poekettideni Euroopas. Uuring toob välja ohtlikud töötingimused ja keskkonnakahjud apelsinimahla tootmises.

Uuring kirjeldab, et enamik puuvilja korjavatest töölistest ja talunikest elab vaesuses. Töölistel, kes töötavad 10-eurose päevatasu eest, puudub kaitse päikese eest ja nad tassivad 30-kiloseid apelsinikoguseid. “Lisaks halbadele töötingimustele kasutatakse apelsinisaludes väga palju pestitsiide”, ütles GLOBAL 2000 keskkonnaekspert Martin Wildenberg. “See ei ole vajalik, sest apelsinid kasvavad väga hästi ka ilma nendeta,” lisas ta.

Apelsinimahla tööstus on väga kontsentreerunud. Kolm klaasi apelsinimahla viiest tuleb Brasiiliast, kusjuures ainult kolm Brasiilia ettevõtet ekspordivad apelsinimahla: Citrosucro, Cutrale and Luis Dreyfus. Euroopa on nende kõige olulisem eksporditurg. Ahela teises otsas on supermarketid, kus on toimumas samasugune kontsentreerumine. Enamus supermarketitest pakuvad omatooteid ja 66% kogu apelsinimahlast müüakse omatootena, sest see on odavam. Uuring näitab, et võidujooks odavaima hinna nimel viib aga selleni, et vastutustundlikule tootmisele ei pöörata peamistes tootjariikides tähelepanu.

Jätka lugemist »

Prahas peeti ISRA 2015 maailmameistrivõistlused juhtrajasõidus

2. -10. oktoobrini toimus Tšehhi Vabariigi pealinna Praha lähedal ISRA 2015 MM automudelismi juhtrajasõidus, millest tegi peamiselt oma võistlejatele tähelepanu pöörates hästi sisuka ülevaate Johannes Mets, MTÜ Sindi Mudelisport ja Sindi ANK tehnikaringi juhendaja.

Kohale jõudmine

ISRA 2015 toimumispaik Štirin´is Foto Johannes Mets

ISRA 2015 toimumispaik Štirin´is. Foto: Johannes Mets

Kohe alguses olgu täpsustuseks öeldud, et kuigi ametlik kohanimi oli Praha, siis tegelikult toimus võistlus ca 26 km Prahast eemal, Štirin´is, väga stiilselt renoveeritud mõisakeskuses. Meis tekitas arusaamatust sõna ‘zamek‘, mis oleks pidanud tähendama lossi, kuid meie mõistes jäi peahoone lossi jaoks siiski natuke väikeseks. Ka majapidamishooned ja teenijatemaja asusid peamaja vahetus läheduses. Meie sõitsime kohale mõned päevad varem, et saaks uuel rajal enne võistlusi harjutada, aga päris omaks see siiski ei saanud! Vahepalana olgu märgitud, et Poola kaudu teed valides sõitsime ka läbi Sieradz’i* linna. Eestist osalesid sel korral Kaiar Tammeleht Sauelt, Margus Jõgilaine Haapsalust, Andy Aron Sindist ja Karmen Mets Jõõprest. Võisteldi neljas klassis: PR-24 (meeskonnasõit, kaks võistlejat); ES-32; F1-32 ja ES-24.

Kolm päeva saime harjutada ja siis läks võistluseks. Juba väljakujunenud kava kohaselt oli esimene võistlusklass PR-24 (produkt). Seekord oli tung MM-ile väga suur ja rajale lasti 88 võistkonda (Limbažis oli registreerituid 61). Korraldajatena said tšehhid omale õiguse lisada ilma ISRA reitinguta kohalikke võistlejaid, kuid mööndus tehti ainult selles klassis!

Jätka lugemist »

TTIP-vastane kampaania kogus üle 3 miljoni allkirja

stop-ttip-generic-fbEuroopa kodanikualgatus TTIP ehk Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse vastu kogus Euroopass 3 263 920 allkirja. Allkirjad anti sümboolselt üle täna, 7. oktoobril Brüsselis. Eestist koguti 2895 allkirja.

Täna ennelõunal andis sõltumatult organiseeritud Euroopa kodanikualgatus “Stop TTIP” Euroopa Komisjonile Brüsseli peakontoris sümboolselt üle rohkem kui 3,2 miljonit allkirja.

““Stop TTIP” kogus rohkem allkirju kui ükski teine Euroopa kodanikualgatus seni — me nõuame, et Euroopa Komisjon pööraks CETA- ja TTIP-vastastele häältele kohast tähelepanu. Me soovime, et TTIP läbirääkimised peatataks ja et CETA kaubanduslepet ei ratifitseeritaks,” ütles Michael Efler, sõltumatu kodanikualgatuse juhtkomitee liige.

“Kõigest ühe aastaga koondasime kolm korda rohkem inimesi, kui oli Euroopa kodanikualgatuse jaoks Euroopa Liidu reeglite järgi vaja,” lisas Susan George kodanikualgatuse juhtkomiteest. “Me ületasime ka nõutud seitsme Euroopa riigi kvoorumi ja saime vajaliku hulga allkirju kokku 23 liikmesriigis. “Stop TTIP” kodanikualgatust toetab üle 500 organisatsiooni üle kogu Euroopa Liidu. Algatuse edukus näitab, kui suureks on paisunud vastuseis TTIP ja CETA suhtes Euroopas. Kui lubadustes muuta läbirääkimised läbipaistvamaks ja kaasata rohkem kodanikuorganisatsioone on kübekegi tõtt, siis peavad ELi asutused korraldama küsimuste arutamiseks Euroopa Parlamendis eriistungi ja Euroopa Komisjon peab võtma ette samme lepingute peatamiseks.”

Brüsselisse kogunenud “Stop TTIP” kodanikualgatuse aktivistid asetasid kilode kaupa kogutud allkirju hiiglaslikule kaalule — täpselt niipalju, et kodanike hääled kaaluksid üles rahvusvaheliste suurettevõtete huvid, mida väljendasid vastanduvale kaalukausile asetatud liivakotid. Aktsioon toimus sildi all “Let’s TTIP the scales” (tõlkes umbes “TT(IP)aome kaalud kinni”).

Kodanike endi organiseeritud “Stop TTIP” algatus kutsub üles Euroopa Liidu asutusi ja liikmesriike peatama Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahelise vabakaubandusleppe (TTIP) läbirääkimised ja mitte ratifitseerima Euroopa Liidu ja Kanada vahelist vabakaubanduslepet (CETA). Algatus käivitati kodanike poolt täpselt aasta eest (7. oktoobril 2014), mil Euroopa Komison teatas, et lükkab tagasi taotluse ametlikuks Euroopa kodanikualgatuseks. Euroopa Komisjoni seisukohalt ei või Euroopa kodanikualgatus olla negatiivses sõnastuses ega suunatud käimasolevate lepinguläbirääkimiste vastu. “Stop TTIP” on Euroopa Komisjoni nimetatud otsuse vaidlustanud Euroopa Liidu kohtus.

Eestis koguti kodanikualgatusele 2895 allkirja, mis on 64% nõutud kvoorumist. Kvoorum jäi ületamata ka Lätis (17%), Leedus (38%), Maltal (25%) ja Küprosel (36%), kuid vanadest ELi riikidest nt Saksamaal ületati kvoorum 20kordselt (2177%), Austrias, Suurbritannias, Prantsusmaal ja Hollandis samuti 5-10-kordselt.

Eestis koordineerib kampaaniat Eesti Roheline Liikumine.