Kylauudis.ee on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!
EN ❘ FR ❘ DE ❘ ES ❘ FI ❘ LV ❘ VRO
Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee Nädala mõte „Murulauk mühab, till tõuseb.”
Vaata nädala mõtete arhiivi! |
12. mail tähistati Brüsselis 20. korda Euroopa Festivali, mille raames toimusid Euroopa institutsioonides Avatud Uste Päevad ja lisaks üritusi üle
kogu Brüsseli.
Rakvere linna delegatsioonil oli au olla 40 Euroopas esile tõstetava linna ja regiooni seas ja tutvustada Rakveret kui tarka, energiasäästlikku ja atraktiivset linna. Linnapea Andres Jaadla sõnul on Rakverele suureks tunnustuseks, et linna tegevus Targa Maja Kompetentsikeskuse rajamisel on
leidnud Euroopas suurt tähelepanu.
Targa Maja Kompetentsikeskuse näol on tegemist ühega kuuest Eestisse rajatavast kompetentsikeskusest. Rakvere kompetentsikeskuse tegevuse
eesmärgiks on hoone planeerimis- ja projekteerimisprotsesside kaudu luua testkeskkond kaasaegse hooneautomaatika rakendamiseks.
Lisaks tavapärasele tutvustavale infolauale esitles Rakvere end ka targa linna näitusega, mis oli eelnevalt üleval ka Kopenhaagenis. Rakvere oli üks
kuuest linnast, kellel Brüsselis Avatud Uste Päeval õnnestus end nii suurelt esitleda. Rakvere infolaua ja -stendide vastu suur tuntu suurt huvi.
Rakvere kohta küsiti ka muud infot, näiteks erinevate vabaajaveetmise võimaluste kohta.
Rakvere saavutused antud valdkonnas leidsid äramärkimist juba 22.-23. märtsil Kopenhaagenis toimunud viiendal Euroopa linnade ja regioonide
üldkogul. Seal tutvusid Rakvere tegemistega nii Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso, Euroopa Parlamendi president Martin Schulz kui ka Regioonide Komitee president Mercedes Bresso.
Eestist oli Brüsselis Avatud Uste Päeval esindatud lisaks Rakverele ka Tallinn.
 Eesti Kunstiakadeemia Ehte- ja sepakunsti osakonna tudengid ning rühmitus õhuLoss avavad 10. mail Iisraelis Tel Avivis Shenkari Tehnika- ja Disaini Kolledži kutsel ehtenäituse RITUAAL.
Eesti Kunstiakadeemia Ehte- ja sepakunsti osakonna tudengid ning rühmitus õhuLoss maabuvad oma teostega Iisraeli, et mõtestada läbi rituaali-temaatika Eesti ehtekunsti olemust ning tutvustada meie hingelist kultuuriruumi. Tegu on ühe mahukama eesti ehtekunsti näitusega väljaspool Eestit üldse – eksponeeritud on ligi 150 ehte- ja sepakunsti tudengite, õppejõudude ning vilistlaste viimasel kümnel aastal loodud teost. Näituse fookus on kontseptuaalsel ja uuenduslikul unikaal-loomingul.
ÕhuLossi liikmed (professor Kadri Mälk, Tanel Veenre, Piret Hirv, Eve Margus-Villems, Kristiina Laurits, Villu Plink) on tihedalt seotud Eesti Kunstiakadeemiaga ning neli neist on ka ehte- ja sepakunsti osakonna õppejõud. Näituse raames toimub 8. mail Shenkari Kolledžis professor Kadri Mälgu ja Tanel Veenre loeng Eesti kaasaegsest ehtekunstist. Lisaks viivad Piret Hirv ja Tanel Veenre läbi ka viiepäevase töötoa.
Rituaali korrastav ja süvitsiminev toime, mis aitab mõtestada minapilti ning haakida end ühisteadvusega, on valitud selle näituse teemaks avamaks eestlase identiteeti ja lokaalset eripära. Jätka lugemist »
 Äsja jõudis lugejani National Geographic Eesti maikuu number, mis keskendub muuhulgas koaalade päästeoperatsioonile Austraalias, Egiptuse revolutsioonijärgsele olukorrale, tutvustab tiibadega ‘laulvat’ lindu ja toob pildivalikus meieni Islandi ajatu ilu.
Põhilugude lühitutvustus:
Egiptus ühes hetkes
Reis Niilusel näitab, kuidas revolutsioon levib Tahriri väljakust kaugemale.
Koaalad piiramisrõngas
Megan Aitken sõidab mööda Austraaliat, päästes kukkurloomi linnaohtude ja haiguste eest.
Tiibadega „laulev“ lind
Isane häälistiib-tantsulind teeb paarilise meelitamiseks tiibadega muusikat.
Islandi ajatu ilu
Islandlased ja lambad on küll lõivu nõudnud, kuid maastik püsib endiselt imetlusväärne.
Käte väljapanek
Käed on mõistagi inimestel. Samuti nahkhiirtel, kassidel, delfiinidel, elevantidel ja konnadel. Illustratsioonid tutvustavad nende jäsemete ehitust.
Vermilioni kaljud
Eraklikud kivisambad ja vahelduv värvigamma on Ameerika üks hästihoitud saladusi. Jätka lugemist »
Kord kuus valib ajakirjanik Mirjam Matiisen KUKU raadio saatesse Ilmaparandaja põnevamaid keskkonnauudiseid laiast ilmast. Tema aprillikuine valik on siin:
Esimene uudis tuleb seekord Lähis-Idast- ehk kandist, mis on tuntud rikkalike fossiilsete kütuste varude poolest. Järgnev sõnum aga annab alust arvata, et ka sealkandis hakatakse aga üha enam panustama alternatiivsetele energiaallikatele.
Nimelt Saudi-Araabia pealinnas Riyadh´is avati maailma suurim päikeseenergial põhinev soojusenergiajaam. Seniajani asus maailma suurim päikeseenergia soojusjaam Taanis, kuid Riyadhi ehitatu on Taani omast umbes kaks korda suurem. Saudi Araabias asuv päikeseenergia soojusjaam suudab kütta vett sealse ülikooli 40 tuhande tudengi tarbeks. Päikesepaneelid tootis antud soojusenergiajaamale Austria firma GREENTec ONE.
Katusel asuv päikesepaneelide süsteem on 36 tuhande ruutmeetri laiune, mis on umbes sama suurusjärk kui viis jalgpalliväljakut. Riyadhi päikeseenergia soojusjaama maksumuseks oli 14 miljonit USA dollarit.
Saudi-Araabia Kuningriik muide on seadnud eesmärgiks selle, et aastaks 2020 tuleb 10 protsenti nende riigi energiast just päikesest. Jätka lugemist »
Kord kuus valib keskkonnaajakirjanik Mirjam Matiisen KUKU Raadio Ilmaparandaja saatele keskkonnauudiseid laiast ilmast. Tema valik märtsiuudistest on siin.
Värsked uudised briti ajalehest „The Guardian“ pajatavad sellest, et rahvusvaheline reklaamistandardite agentuur ASA keelustas hiljaaegu meedias reklaami, mis soovitas tarbida karusnahka kui keskkonnasõbralikku materjali.
Reklaamide nii-öelda valvekoera rollis tegutsev agentuur pidas Euroopa Karusloomakasvatajate Assotsiatsiooni kampaaniat eksitavaks. Kampaania kandis pealkirja: „Miks on karusloomanahkade kandmine keskkonnasõbralik“ ning see väitis, et karusloomanahk peab vastu kogu inimese eluea ja säästab looduskeskkonda. Lisaks sellele, et reklaam kiitis karusnahka kui kauakestvat materjali, väideti ka, et seda on lihtne taaskasutada ja see laguneb looduses. Euroopa Karusloomakasvatajate Assotsiatsiooni kampaania ütles sedagi, et loomanahkade kandmine on maaviljeluses üks enim ökoloogiliselt tasakaalus olevaid süsteeme.
Reklaamistandardite agentuur ASA sai antud kampaania kohta kaebuse rahvusvaheliselt loomakaitseorganisatsioonilt, kes väitiski, et reklaam on tarbijaile eksitav. Euroopa Karusloomakasvatajate Assotsiatsioon ning samuti Rahvusvaheline Karusnahaföderatsioon vaidlustasid antud kaebuse, öeldes, et karusnahk on ikkagi vastupidav ja keskkonnasäästlik toode. Nad väitsid vastulauses, et näiteks naaritsakasukas peab vastu 30 aastat ja enamgi, olles seega vastupidavam kui enamik tekstiilimaterjale. Samas saab kasutatud kasukat ümber töödelda teisteks toodeteks, nagu näiteks kottideks või patjadeks. Jätka lugemist »
 Täna, 30. märtsi õhtul algab üle-eestiline IT ÖÖ, kus noored kogunevad noortekeskustesse ja mõtlevad seal välja lahedaid ideid teemal „Kuidas IT kaudu elu koolis põnevamaks muuta“.
IT ÖÖ on noortele mõeldud suursündmus, mis toimub korraga ja ühtemoodi 18 noortekeskuses üle Eesti. „IT ÖÖ eesmärgiks on äratada noortes huvi IKT valdkonna suhtes, näidata seoseid teiste valdkondadega ja kummutada levinud stereotüüpe IT spetsialistidest. Soovime näidata, et IKT ei ole ainult keldris konutavate patsiga poiste ala, vaid see on põnev ja lihtne ning kõikjal meie ümber juba täna,“ lausus Elioni arendustalituse direktor ning Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu (ITL) juhatuse liige Enn Saar.
Eestis on täna tööturul IKT-spetsialiste suhtarvult ligi 1,5 korda vähem kui Euroopa Liidus keskmisena. See on üks põhjustest, miks ITL koostöös oma liikmesettevõtete, noortekeskuste ja ülikoolidega on algatanud IKT erialade populariseerimise projekti, mille raames toimub ka IT ÖÖ.
IT ÖÖ-le on oodatud kõik noored, endale lähima keskuse saab leida www.startit.ee. Tegemist on meeskonnatöö üritusega, kus kõik kohaletulnud sõltumata vanusest või oskustest on võrdsed ning üheskoos mõeldakse välja ideed nullist teostuseni. Erilisus seisneb selles, et kõik keskused on omavahel ühendatud ning tegevused toimuvad sünkroonis. Lõpptulemusena valitakse välja igas keskuses parim ideeprojekt, mis pannakse üles StartIT Facebook´i keskkonda.
Kohapeal saab osaleda ka lahedates arendavates mängudes ning IT-professionaalidega mõtteid vahetada. Tegevuste elluviimisel osalevad lisaks noortele ja noortekeskustele ka IT valdkonna tudengid ja mitmete IKT ettevõtete esindajad. „Üritus hõlmab kogu Eestit, kasutatakse innovaatilisi meetodeid ning koostööd teevad tavapärasest erinevad valdkonnad – IKT ja noorsootöö,“ toob välja Saar, kes reede hilisõhtul suhtleb noortega www.noorteraadio.ee vahendusel.
IT ÖÖ sündmusi on võimalik otsepildis jälgida www.eank.eu vahendusel ja kuulata www.noorteraadio.ee kaudu alates kella 19.30-st. Lisateavet leiad aadressil http://startit.ee/it-oo.
IT ÖÖ on kulminatsiooniks üleeuroopalisele kampaaniale “e-oskuste nädal”, mida tähistatakse 26.-30. märts 2012 30-s Euroopa riigis. Kampaania põhisõnumiks on – IKT on tänapäeval juba kõikjal ja sellega seotud oskused on vajalikud tööturul konkurentsivõimeline olemiseks igal alal. Lisaks IT ÖÖ-le saavad noored kampaania raames 5. aprillini osaleda ka foto- ja videokonkursil „Kõik on IT“. Lisainfo.
IT ÖÖ on üks osa Teadusaasta programmist (vt lähemalt www.miks.ee) ning selle elluviimist toetavad Euroopa Komisjon ja Euroopa Sotsiaalfond.
Pea iga viies tehnoloogiaettevõtte juht kinnitab, et ettevõte ei ole võtnud kandidaati tööle tema profiili pärast suhtlusvõrgustikus. See asjaolu selgus 2012. aasta tehnoloogiaturu uuringust, mille tegi ülemaailmne suhtekorraldusettevõtete võrgustik Eurocom Worldwide koos kommunikatsiooniettevõtte In Nomine ja Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liiduga.
Eurocom Worldwide’i varasematest uuringutest on selgunud, et ligi 40% vastanud ettevõtetest kontrollib tööle kandideerija tausta suhtlusvõrgustikes, kuid see on esimene tõend selle kohta, et kandideerija jäetakse kõrvale just tema profiili tõttu.
„21. sajandi inimene on aru saamas, et iga tema tegu jätab digitaalse jälje, mida kustutada ei saa. Järgmistel aastatel tuleb paljudel meist võidelda sellega, mida me täna eri suhtlusfoorumites avalikustame. Tõsiasi, et igat viiendat kandideerijat ei kutsuta töövestlusele suhtlusvõrgustikes avaldatud teabe pärast, on hoiatuseks tööotsijatele ja selge näide sellest, millises digitaalses tegelikkuses me praegu elame,” ütles kommunikatsiooniettevõtte In Nomine konsultant Heikki Sal-Saller.
Vastanutest, kes töötavad oma blogi pidavas ettevõttes, ütles 57%, et seda tehakse tuntuse suurendamiseks või mõtteviisi muutmiseks. Pea sama palju (55%) väidab, et blogimise eesmärk on parandada suhtlemist klientidega, 37% ütleb, et eesmärk on otsimootori optimeerimine, ja 36%, et eesmärk on osaleda oma valdkonnas peetavates aruteludes. Vastanute sõnul on blogi mittepidamise põhipõhjus see, et see võtab liiga palju aega. Seda väitis 42% neist vastanutest, kes blogi ei pea. Iga viienda arvates ei anna see mingit kasu ja 14% kardab negatiivset tagasisidet.
Eurocom Worldwide’i tehnoloogiasektori kindlustunde veebiuuringu tegid Eurocom Worldwide’i liikmesagentuurid 2012. aasta jaanuaris ja veebruaris. Kokku saadi 318 vastust, neist 80% Euroopa riikidest ja 11% Ameerika mandrilt.
 Loodusuurija ja filmitegija James Cameron vahetult pärast sukeldumist Mariaani süvikusse. Foto: Mark Thiessen, National Geographic Vaikse ookeani lääneosas asuva Mariaani süviku vallutamine üksiksukeldujana oli James Cameroni uurimisprojekti sihiks, saavutus sai teoks täna öösel koostöös National Geographic Society ja Rolexiga. Cameroni esimesed sõnad maailmamere sügavaimasse punkti jõudmisel olid: “Kõik süsteemid OK.” Uurija veetis Mariaani süvikus ligi kuus tundi, kogudes näidiseid ja proove uurimiseks ning jäädvustades süviku nii fotodele kui filmilindile.
Rohkem infot Cameroni “Challenger Deep” ekspeditsiooni kohta leiab aadressil www.DEEPSEACHALLENGE.com ja Facebookis https://www.facebook.com/deepseachallenge, samuti National Geographicu kodulehelt.
Jätka lugemist »
 St. Louis'i urbanistliku aia projektijuht Whitney Sewell. Fotod: Elina Allas USAs luuakse mitmed urbanistlikud farmid-aiad selleks, et õpetada värskeid põgenikke Ameerika eluga kohanema. Ameerikasse saabununa on põgenikele peaaegu kõik uus ja võõras, aia- ja põllutööd on aga neile juba tuttavad ning pakuvad võimalust end vabalt tunda ja samal ajal ka raha teenida.
On 7. märtsi hommik veidi enne kella 9 Missouri osariigi pealinnas St. Louis’is. Auto on toonud minu, veel neli välismaalast ja nende “lapsehoidja” linnasüdamest 15 minuti autosõidu kaugusele vabatahtlikku tööd tegema, sest vabatahtlik töö on USAs väga populaarne ja seetõttu on see lisatud ka rahvusvahelistesse programmidesse.
Linnaaia projektijuht Whitney Sewell (28) kükitab oma kohvikruusi ja paberitega puu all. Anname allkirja, et võtame omal soovil aiatöödest osa. Hakkame erinevaid tööriistu kasutades umbrohtu maa seest välja kitkuma. See, mis söögikõlbulik näib, näiteks petersell või salat, jääb mulda. Kõik tööd tehakse siin põllul käsitsi, sest immigrantide jaoks on mehhaniseeritud tööriistad võõrad.
Peagi liituvad meiega ka energiast pakatavad noorukid – need on üliõpilased, kes oma nädala pikkusel kevadvaheajal samuti vabatahtlikult tegutsevad.
Maa ühe dollari eest
Piirkond on üsna kummaline. Ümberringi on majad, üks neist väga lagunenud ilmega, nende keskel aialapp kuuri, kasvuhoone ja välikemmerguga. Selgub, et sellel ühel aakril, kus n-ö aiamaad tehakse, asus enne 10 maja. Majad osteti vaestelt inimestelt ära (täpselt nii Whitney ütlebki), lammutati maha ning asemele rajati linnaaed.
Taamal paistavad majad, mis ehitati kinnisvaraarendajate poolt enne majanduskriisi, kõik peale ühe on tühjad. Tegemist on peaaegu et välja surnud magalarajooniga.
Jätka lugemist »
Hiljuti valmis ingliskeelne dokumentaalfilm, mis tutvustab soome-ugrilaste hulka kuuluvat mari rahvast kui Euroopa viimaseid paganaid. 23-minutilises filmis näidatakse muu hulgas ühispalvuseks valmistumist ning sõna saab omausu vaimulik.
“Iidsetel aegadel tavatsesid enamike etniliste rühmade liikmed palvetada, nagu Mari Eli paganad teevad tänase päevani. Need inimesed on nii lojaalsed oma jumalatele, et nende usk elanud üle nii kristluse pealetungi kui kõik usundite keelamise nõukogude ajal. Nende tseremooniad meenutavad stseene Sigatüükas, kuid nende usujuht ootab midagi nagu Alan Rickman,” on tutvustuseks lisanud filmi valmistaja, Venemaad tutvustavaid ingliskeelseid tõsielufilme tootev RTД.
Filmi saab vaadata http://rtd.rt.com/films/mari-el-yoshkar-ola-pagan
Allikas: Maavalla koda
|
Kirjuta kohe,
kõplad hiljem!
|
