Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Nädala foto

Päikeseloojang Männikul

Vaata teisi nädala fotosid!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

juuli 2017
E T K N R L P
« juuni    
 12
3456789
10111213141516
17181920212223
24252627282930
31  

Eesti Taimekasvatuse Instituudis õpetakse avatud talude päeval sojapiima valmistama

Taimekasvatuse instituut talupäeval

Taimekasvatuse instituut talupäeval

Pühapäeval, 23. juulil kolmandat korda teoks saaval avatud talude päeval ootab külalisi ka Jõgeva alevikus paiknev Eesti Taimekasvatuse Instituut, kus õpetakse ka sojapiima valmistama.  

Eesti Taimekasvatuse Instituudis on aretatud sojaoa sort „Laulema”. Selle autorid Maia Raudseping, Enn Kaljo ja Lea Narits pälvisid tänavuse aasta algul krahv Friedrich Georg Magnus von Bergi nimelise innovatsioonipreemia.

„Avatud talude päeval anname teraviljade, kaunviljade, heintaimede ja köögiviljade aretuse kõrval ülevaate ka sojaoa aretusest. Teavet jagavad Eesti Sojaliit eestvedajad. Õpetame valmistama ka sojapiima. Usun, et sellega  tuleb igaüks toime,” ütles instituudi direktor Mati Koppel.

Vikipeedia nimetab sojapiimaks sojaubadest valmistatud jooki, mis on väga valgurikas ja kergesti seeditav. Üheks sojapiima raviomaduseks on nimetatud kolesterooli langetavat toimet, samuti rõhutakse selle toiduaine peavalu ja põletikulisi protsesse vähendavat toimet . Veel märgitakse, et väikese küllastunud rasvade sisalduse tõttu aitavad sojatooted säilitada tervislikku kaalu.

Insituut põldMati Koppeli sõnul tutvustakse avatud talude päeval ka speltanisu: ammustest aegadest tuntud vitamiinide ja mineraalide rikast  nisusorti, mille kasvatamise vastu on tänapäeval taas huvi tekkinud.

„Uudistada saab nüüdisaegset põlluharimistehnikat. Bussiekskursioonil vaatame katsepõlde. Seame üles näituse instituudi ja paikkonna minevikust. Kontserdil esinevad paikkonna kultuuritegijad. Lastenurgas õpetame mitmeid käelisi tegevusi,” ütles taimekasvatuse instituudi direktor. „Avatud Talude Päeval osalemiseks tegi meile ettepaneku maaeluministeerium. Ootame pühapäeval külla kõiki, keda huvitab põllumajandus ja eestimaise toidu saamislugu.”

Jaan Lukas

Jõgeva turismiettevõtja korraldas jaanipäevapeo vene kogukonnale

Õuna puhketalu värav. Taamal kunagise Õuna kõrtsi varemed.

Õuna puhketalu värav. Taamal kunagise Õuna kõrtsi varemed.

Jõgeva lähedal Piibe maantee ääres paiknev majutus-ja meelelahutusettevõtte Õuna puhketalu korraldas teist aastat jaanipeo vana kalendri ehk vene rahvakultuuri traditsioonide järgi.

Õuna Puhketalu peosaalis Tavern ja selle õuel toimunud jaanipeol 8. juulil mängis hingekosutavamaid ja südantliigutavamaid lugusid ansambel Jurij ja Jelena Narvast. Tantsupidu kestis varavalgeni. Kulminatsiooniks kujunes jaanitule süütamine.

Mitmed koosolijad avaldasid arvamust, et vene inimestele jaanipidude korraldamine Õuna puhketalus on igati teretulnud. Märgiti, et rahvalikud peod võiksid toimuda ka vene jõulude ja munadepühade ajal.

„Rõõm on kuulda kiidusõnu. Tahame ka tulevikus jätkata traditsiooni venepäraste koosviibimiste korraldamiseks. Sellistel pidudel on usinasti osalenud ka eestlased. See tuleb kaksuks ka mõlema keele praktiseerimisel,” lausus ettevõtja Liilia Mandri.  Õuna puhketalu on saanud nime Jõgeva vallas asuva Õuna küla järgi.

Jaan Lukas

Kuremaa kohvikute päev korraldamiseks annavad inspiratsiooni ka kured

Kuremaa loss

Kuremaa loss

9. juulil Jõgeva vallas Kuremaal toimuval traditsioonilisel kohvikute päeval on erinevate suupistete pakkujad saanud inspiratsiooni paikonna ajaloost, kultuuriloost, loodusest ja sümboolikast. 

Kohvikute päev  avatakse hommikul Kuremaa lossi ees. Eesti Vabariigi lipu heiskavad elupõline kuremaalane, põllumees ja maaelu edendaja Raul Soodla ning Kuremaa arendaja ja  põllumajandusettevõtja Endel Sööt.

Lossis avatud kohvik Alexander ja Helene on saanud nime Kuremaa lossi rajaja Alexander on Oettingeni (1798-1946) ja tema abikaasa järgi. Pakutakse kodus küpsetatud pirukaid ja ravimteesid.  Lossi ees tegutseb Torma vallas Kantkülas asuva Veski külalistemaja eestvedamisel kohvik Veskipiigad.

Kuremaa avatud noortekeskuse juures (vihma korral hoones sees) tegutseb üks Kurepesa kohvik.

„Ennekõike oleme orienteerunud lastele,” ütles noortekeskuse vabatahtlik Keidi Kalda. “Mida täpselt pakume, on veel pragu üllatuseks. Võimalik, et menüüs on kurepesi meenutavad korvikesed ja ehk ka martsipanist kured. Mõtteainet selliseks lähenemiseks annab ka hea uudis, et tänavu on Kuremaal kurgi rohkemgi kui mõnelgi varasemal aastal.”

Teine Kurepesa kohvik on avatud korterelamu juures. Seal toimetab koos oma abilistega Kuremaal elav Ene Sööt, kes ametilt Jõgeva linnaraamatukogu direktori asetäitja.

Jätka lugemist »

Jõgeva valla juubelipidu peetakse Vooremaa pärliks kutsutud Kuremaal

Jõgeva valla sünnipäevapeomelu Kuremaal 2013. aastal.

Jõgeva valla sünnipäevapeomelu Kuremaal 2013. aastal.

Jõgeva valla 150. aastapäeva pidustused kestavad aasta ringi. Peapidu saab teoks 10. juunil Vooremaa pärliks kutsutud Kuremaal. 

1866. aastal kinnitas Venemaa keiser Baltimaades asuvatele Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa kubermangudele vallaseaduse projekti. Eesti keelde tõlkis selle Friedrich Reinhold Kreutzwald. Jõgeva valla ametlikuks sünnipäevaks on 18. veebruar 1876, sest sel päeval kogunes ametlikult esmakordselt Jõgeva vallavalitsus.

Varasemad Jõgeva valla sünnipäevapeod on kandnud erinevaid pealkirju, näiteks keskkonnasõbralik ja spordisõbralik Jõgeva vald.

„Et tegemist on vägagi  auväärse vanusega, siis eraldi teemat me sel korral välja tooma ei hakanud,” rääkis sündmuse korraldaja, MTÜ Marlau juhatuse liige Triinu Palmiste, kogukonna eestvedajast ettevõtlik naine, kes on taasiseseisvunud Eesti esimese Jõgeva vallavanema, valla elutööpreemia laureaadi Olavi Annuki tütar. ”Juubelipidu on ise väga eriline teema, mille väärikaks tähistamiseks pole seda tarvis teiste pidudega segada.”

Peole, mida juhib Arlet Palmiste, on kutsutud esinema kõik Jõgeva valla kultuurikollektiivid, kes annavad suurejoonelise ühiskontserdi. Üles astuvad Kuremaa lasteaed-algkooli laululapsed, Laiuse noorte tantsurühm, rahvatantsurühmad Meie Mari, Kaaratsin, Kuremaa-Sadala naisrühm, lisaks ansamblid RetPop ja Jensel Kuremaalt. Õhtuse simmanil täidavad vahepause Eesti tänavatantsu elava legendi Joel Juhti eestvedamisel tegutseva JJ-Street tantsijad. Õhtusel simmanil astuvad lavale eestlaste poolt juba aastakümneid armastatud artistid – ansambel Apelsin ja Anne Veski -, kelle kutsumiseks tekkis idee juba möödunud aastal. Jätka lugemist »

Pajusi teater paneb Aidu koolimajas „kappama“
Soome hobuse

Pajusi teatri näitleja Anni Õnneleid lavastuses "Kunagi ei saa turul õiget hinda".

Pajusi teatri näitleja Anni Õnneleid lavastuses “Kunagi ei saa turul õiget hinda”.

Jõgevamaal paiknevas looduskaunis ja kultuuriloohõngulises Pajusis on teatrikunstiga tugevad seosed. 1980. aastate teisel poolel juhendas siin näiteringi tunnustatud operetinäitleja ja koomik Vello Viisimaa. Praegugi tegutseb Pajusi rahvamajas Pajusi teater . Laupäeval 29. aprillil  on trupi esituses Aidu koolimaja saalis esietendus „Kunagi ei saa turul õiget hinda“.

Näidend põimib endasse Soome ja Euroopa Liidu temaatika, ennekõike soovitab aga portaalile Külauudised intervjuu andnud lavastaja Tarmo Kruus tähelepanu pöörata üldisematele inimsuhetele ja universaalsematele probleemidele.

Millised olid esimesed mõtted, kui Pajusi teater soovis mängida näidendit „Kunagi ei saa turul õige hinda”, mis valminud Sirkku Peltola näidendi „Soome hobune“ ainetel,  või pakkusite idee ise välja?

Alusmaterjali valikul tuli esimene tõuge küll lavastajalt, aga näitlejad võtsid materjali väga positiivselt vastu. Huvitaval kombel ei ole Pajusi teatri varasematel lavastustel maaelu temaatikat, kasvõi keskkonnana, väga tihti puudutatud ja juubelihõngulisel viiendal aastal tundus sobilik ka sellesse teemasse süüvida. Külateater, nagu me oleme, kui klassifikatsiooni uskuda. Jätka lugemist »

Peipsimaast saab 2017. aasta toidupiirkond

peipsiveere1. mail annab maaeluminister Tarmo Tamm Alatskivi lossis Peipsimaale üle rändkahvli, millega kuulutatakse avatuks Peipsimaa maitsete aasta. Kohaliku toidu tutvustamiseks hakatati Maaeluministeeriumi eestvedamisel alates 2016. aastast valima Eesti toidupiirkondi.

“Peipsimaad on nimetatud ka Eestimaa sahvriks, kust on aegade jooksul käidud varumas kvaliteetset toitu, seega väärib Peipsimaa igati aasta toidupiirkonna tiitlit,” ütles maaeluminister Tarmo Tamm.

“Kohalikud toitumistavad ning kohalik toidukultuur on ka Eesti erinevates piirkondades mõnevõrra erinevad ning Peipsimaa maitsete aasta pakub hea võimaluse 2017. aastal just Peipsi toidukultuuriga paremini tuttavaks saada,” ütles MTÜ Peipsimaa Kogukonnaköök projektijuht Triinu Akkermann. “Välja on töötatud kvaliteedimärgis Peipsi Toit, mille väärtusi ja edasikandjaid püüame selle aasta jooksul laialdaselt tutvustada.”

Peipsimaa maitsete aasta tiitli ning tiitliga kaasneva rändkahvli annab Alatskivi lossis Peipsi järvega piirnevate omavalitsuste ning Peipsimaa Kogukonnaköök MTÜ esindajatele üle maaeluminister Tarmo Tamm. Rändkahvel liigub koos aasta toidupiirkonna tiitliga mööda Eesti toidupiirkondi.

Jätka lugemist »

Sadalas tervitab EV 100 avasündmusele saabujaid Carl Robert Jakobson

Eesti vabariik 100 kaartPühapäeval, 16. aprillil algavad rahvamatkadega Eesti Vabariigi 100. aastapäevale pühendatud sündmused. Matk kulgeb sada aastat tagasi 12. aprillil likvideeritud Eestimaa kubermangu ja Liivimaa kubermangu piiri mööda, mille kõrvaldamise tulemuseks oli Eestimaa tekkimine tänastes kontuurides.

Üheks üheksast matkajate sihtkohast on Torma vallas paiknev Sadala rahvamaja, kus paljude esinejate ja emotsionaalsete hetkede osavõtul saab teoks Rahvalik Päev. Matkajad tulevad Sadalasse Lääne-Virumaalt Emumäelt ja Jõgeva vallast Laiuse mäelt. Teekonda alustakse kell 13.00. Laiuse mäel tervitab matkajaid Torma vallavanem Triin Pärsim, Laiuse kogukonna akordionihuviline Endla Tooming. Matkajate registreerimist korraldavad Laiuse kodutütred koos juhendaja Leina Kreegiga.

Laiuse poolt tulijatel on võimalus külastada EELK Laiuse Püha Jüri Koguduse kirikut, kunstipäraseid käsitööoskusi tutvustavat õletuba. Jõgeva-Mustvee maantee ääres Laiuseväljal on ajalooliseks väärtuseks Jaan Poska sünnikodu. Eesti riigi loojast ja Tartu rahu „meistri” elust ja tegevusest räägib huvitavaid fakte tunnustatud koduloolane Asta Leiten.

Jätka lugemist »

Vabariigi valitsus koguneb istungile Rattaaeda

1. aprillil korraldab Eesti Vabariigi valitsus väljasõiduistungi Jõgevamaal Tabivere vallas Tormi külas paiknevas spordiajaloolises paigas Saadjärve Rattaaias, kus asuvad vana velodroom ja mälestuskivi,  mis pühendatud esimesele Eesti spordiseltsile – Saadjärve Jalgratta Sõitjate Seltsile. Arvestades looduskaunist kohta on istungi päevakorras tervise, spordi ja liikumisega seotud teemad.

Vabariigi valituse liikmed sõidavad väljasõiduistungile jalgratastel. Kõige ees stardib peaminister Jüri Ratas, kes on ka Rattaaias istungi korraldamise idee algataja. Saabujaid tervitab Tabivere vallavanem Tarmo Raudsepp, kes on kunagine tippsportlane jalgrattaspordis.

Tervise- ja tööminister Jevgeni  Ossinovski eestvedamisel arutakse võimalusi arstiabi parandamiseks maapiirkondades. Et maainimestel oleks arstiabi kodu läheduses pidevalt kättesaadav, on kavas külakeskustesse paigaldada suured teleriekraanid, kust saab pidevalt vaadata Tallinna televisiooni saateid ja kuulata doktor Viktor Vassiljevi nõuandeid.

Seoses arstide puudusega arutab valitsus küsimust anda erandkorras perearsti litsents näitleja Viire Valdmale, kes on omandanud rohkesti meditsiinilisi teadmisi seoses peaosa mängimisega teleseriaalis „Doktor Silva”. Justiitsminister Urmas Reinsalu arvates peab näitlejanna aga enne läbima parapsühholoogiliste meditatsioonikatsetega testi võimalike korruptsiooniriskide vähendamiseks.

Samuti on teemaks Eesti Vabariigi 100. aastapäevale pühendatud lähiajaloolise filmi „Lendoravad autorattas” rahastamine.

Kinnitamata andmetel arutakse ka seoses rahvakultuuritraditsioonidega algatatud ideed kuulutada Eestis rahvus- ja riigipühadeks jüripäev ja kadripäev, mis oleksid ka töövabad päevad.

Jaan Lukas

 

Torma põhikooli sünnipäeva tähistati põnevates töötubades

Teadusbussi esindus tutvustas Torma kultuurimajas füüsika- ja keemiakatseid.

Teadusbussi esindus tutvustas Torma kultuurimajas füüsika- ja keemiakatseid.

Eelmisel laupäeval tähistamaks  Carl Robert Jakobsoni nimelise Torma põhikooli 329. aastapäeva ja koolile Jakobsoni nime andmisest 60 aasta möödumist olid koolimajas avatud töötoad, kus õpilased ja lasteaialapsed avardasid silmaringi igapäeva elus tarvilikes ja põnevates valdkondades.

Eesti Punase Risti Seltsi Jõgevamaa seltsi vabatahtlik Kaidi Forostovets jagas aastapäeval õpetusi esmaabi andmisest, elustamisest, ja tutvustas teadvusetu inimese püsivasse küljeli asendisse panemist. Esimese kuni neljanda klassi õpiastele jagas ta teadmisi ka veeohutusest. Elevuse tekitamiseks organiseeris ta võistluse sidemete kokkukerimise kiiruse peale.

Kaitseliidu Jõgeva malev oli kaasa võtnud näidisrelvade komplekti, mida tutvustakse erinevatel näitustel. Kaitseliitlastel olid töötoas õpetuste jagamisel abiks ka Jõgevamaa naiskodukaitsjad, noorkotkad ja kodutütred.

„Meie pakutav kuuldu ja nähtu on usutavasti huvitav igapäevase silmaringi avardamiseks, aga ka ettevalmistuseks riigikaitse tundides,” ütles malevapealik kolonelleitnant Tarmo Laaniste.

„Mulle meeldiski kõige rohkem töötuba, mida sisustas Kaitseliidu Jõgeva malev,” ütles õpilane Kaisa Kõre. “Põnev oli relvi vaadata ja ka ise lasta. Võimalik, et ma hakkangi harrastama laskesporti.”

Jätka lugemist »

Kuperjanovi matkaga meenutakse Vabadussõja kangelase lahinguteed

Kolonelleitnant Tarmo Laaniste. Foto: Kaitseliit

Kolonelleitnant Tarmo Laaniste. Foto: Kaitseliit

Homme, 4. märtsil saab teistkordselt teoks Vabadussõja väejuhile ja kangelasele, Julius Kuperjanovile ning tema partisanisalgale pühendatud retk Puurmanist Tabiveresse. 23 kilomeetri pikkusest retkest rääkis Kaitseliidu Jõgeva maleva pealik kolonelleitnant Tarmo Laaniste.

Kui palju on retkeks osalejaid registreerunud?

Interneti teel on registreerunud nelisada osalejat. Ametlikult on registreerumine möödas, kuid matkata soovijaid on iga päevaga juurde tulnud ning ühinemiseks on ikka võimalusi.

Milles seisneb retke ajalooline tähtsus?

Kuperjanovi retk on pühendatud 1919. aastal toimunud Julius Kuperjanovi partisanisalga rännakule. Neil päevil liikus salk formeerimiskohast, Puurmani lossist, vastu lahingutele Tabivere ümbruses. Salk liikus küll jaanuaris, kuid ilmastikku arvestades korraldasime matka märtsi alguses.

Jätka lugemist »

Torma valla tragimad elanikud saavad aurahad

Marika Kalm.

Marika Kalm.

Pühapäeval, 26. veebruaril Torma rahvamajas Eesti Vabariigi 99. aastapäevale pühendatud kontsert-aktusel tunnustavad vallavanem Triin Pärsim ja vallavolikogu esimees kaheksat vallakodaniku piirkonna kõrgeima tunnustuse, Torma valla aurahaga. Palusime igal auraha laureaadil rääkida oma seostest kodupaigaga ja tulevikuväljavaatest selle  käekäigule.

„Muresid ja probleeme, millega inimesed sinu poole pöörduvad jätkub praktiliselt hällist hauani,“ ütles üks laureaate, vallavalitsuse sotsiaaltöö peaspetsialist Marika Kalm. „Iseäranis olulisteks omadusteks sotsiaaltöötaja puhul peetakse positiivset ellusuhtumist, enesekindlust, avatust, hoolivust. Ise olen sotsiaaltöösse lausa kiindunud,“ ütleb Marika. Kümme aastat tagasi asutati Kalmu ettepanekul MTÜ Torma valla sotsiaalkeskus, et korraldada paremini  hoolekandetööd laste, eakate ja puuetega inimeste heaks, lahendab ja võimalusel ka ennetab probleeme.

Pille Tutt. Foto: Johannes Haav

Pille Tutt. Foto: Johannes Haav

Sadala kogukonna eestvedaja

2004. aastal loodud mittetulundusühingu Sadala Külade Seltsi juhatuse esimees Pille Tutt ütles seoses tunnustamisega: „Tehtu eest märkamine tekitab ikka  kerge hingevärina ja vastutuse, küsimusi ja segaseid mõtteid. Öeldakse: toetu hetkeks ja mõtle, aja mahavõtmine annab nii mitmedki head vastused.“

Pille Tuti teadmised ja oskused projektide kirjutamisel on võimaldanud erinevatest allikatest taotleda raha, millega Sadala rahvamajas renoveeritud 150-kohaline saal, väike saal, õppeklass ja fuajee ja teisedki ruumid.  Projekte on Pille kirjutanud ka mitmete sündmuste korraldamiseks, rahvariiete soetamiseks, õpitubade ja õppepäevade läbiviimiseks.  Tema algatusel hakati korraldama Sadala Külade Teatrite päevi. Kodupiirkonna harrastusteatris lööb Pille kaasa andeka karakternäitlejana.

Praegu valmistab Pille koos abilistega ette suvel toimuvaid viiendaid Sadala külateatrite päevi. Kodukandist kaugemal teatakse teda kui Rahvakultuurikeskuse Jõgevamaa rahvakultuurispetsialisti, Jõgevamaa kodukandiühenduse juhatuse aseesimeest ja üle-eestiliste laulu ja tantsupidude maakonna kuraatorit.

Jätka lugemist »

Kunstnik Navitrolla avas näituse Jõgeva kultuurikeskuses

Navitrolla näituse avamisel Jõgeva kultuurikeskuses. Foto: Johannes Haav

Navitrolla näituse avamisel Jõgeva kultuurikeskuses. Foto: Johannes Haav

3. veebruaril avas kunstnik Navitrolla  oma näituse “Navitrolla maailmad” Jõgeva kultuurikeskuses.

Näituse avamisel märkis Navitrolla, et ta ei korralda oma maalide näitusi just sageli, kuid Jõgeval sai sündmus teoks tänu siinse kultuurikeskuse rahvakultuurispetsialistile ja näituste projektijuhile Elle Lepale.

Navitrolla sõnul on talle loominguks ja igapäevaeluks tugevaimaks energiaallikaks loodus. Ka Jõgeva näitusel on ennekõike vaadata loodusmaalid Mõnelgi loodusmaalil leidub põnevaid fantastikalahendusi. Näiteks eestimaisele maastikule on maalitud sebrad ja kaelkirjakud. ”Tunnen rõõmu kui inimesed mu maalidest positiivset energiat saavad,” lausus kunstnik. Loominguliseks tööks parimaks perioodiks nimetas Navitrolla hommikut. „Suvel tõusen ikka koos kukelaulu ja koiduga,” ütles ta.

„„Kui elad maal siis puutud kokku kõigega: põllumeeste ja metsameestega. Meil on väga tore kogukond, mille liikmetega ma pidevalt suhtlen. Karula kandis, kus praegu elan, on meeleolu hea, inimesed naudivad maal elamist ja teevad oma igapäevatööd suurima rõõmuga. Endal tuleb mul puid teha, hoolitseda tomatite eest kasvuhoones, kütta maja. Kui sa elad maal ei kujuta teistmoodi elu ettegi,” ütles Navitrolla. Näitus jääb avatuks 31. märtsini.

Jaan Lukas

Algasid XII noorte laulu- ja tantsupeo „Mina jään“ eelproovid 

Esmaspäeva,l 23. jaanuaril algasid Jõgevamaal XII noorte-ja tantsupeo „Mina jään” eelproovid.

XII noorte ja laste tantsupeo „Mina jään” Jõgevamaa kuraatori Pille Tuti sõnul kogunesid Jõgevamaal kõige enne eelproovile segakoorid.

„Nad harjutasid laulu mitme tunni vältel Jõgeva kultuurikeskuses,” rääkis Tutt. “Tegelikult hakkasid jõgevamaa kultuuritegijatest kõige enne noortepeoks valmistuma rahvamuusikud, kuid nende eelproov toimus möödunud laupäeval Tartumaal Reolas.”

Pille Tutt andis valmistumisest noortepeoks ülevaate ka Raja vabaajakeskuses toimunud Jõgevamaa kultuuritöötajate infopäeval.

„Laulupeo repertuaaris on 44 laulu ja kaks orkestriteost,” kõneles Tutt seal. “Arvestades mahukat kava, tehakse igas liigis vähemalt kaks eelproovi. Tantsupeo eelproovides tantsitakse üheskoos läbi 22 tantsu. Tantsupeo pealavastaja Margus Toomla sõnul on eelproovid selleks, et vaadata, kuidas siiani tantse õpitud on. Rahvatantsuspetsialistid on lubanud rühmadele külla minna, igale rühmale vajadusel näpunäiteid ja juhtnööre anda  õppeprotsessi jätkamiseks. Tantsupeo ettevalmistusprotsessis kohtuvad tantsujuhtide ja tantsuõpetajate kogemused laste ja noorte tantsulustiga. Väga oluline osa on just laste, noorte ja õpetajate julgustamine.”

Jätka lugemist »

Adavere Mõisaseltsi eestvedaja Evi Rohtla: „Kõige aktiivsemad kogukonnaliikmed on meil lapsed ja eakad”

Adavere kogukonna eestvedaja Evi Rohtla lapsi käsitöötoas juhendamas. Foto: erakogu

Adavere kogukonna eestvedaja Evi Rohtla lapsi käsitöötoas juhendamas. Foto: erakogu

Jõgevamaa kultuuri-sporditegijate ja tervisedendajate tänuõhtul Rahvakultuurikeskuse tänukirja pälvinud Adavere Mõisa Seltsi eestvedaja Evi Rohtla on kaasanud kogukonna tegevusse inimesi erinevatest põlvkondadest, ennekõike aga lapsi ja eakaid. Evi on algatajaks rahvakalendri tähtpäevade korraldamisel. Tema pealehakkamisel  saab Adavere naisrühm Põltsamaa kihelkonna rahvarõivad. Rahvatantsu harrastab Evi ka ise.

Evi Rohtlat usutleb Jaan Lukas.

Mis on üldse Adaverele iseloomulikku kogukonna liikumise ja rahvakultuuri vaatevinklist?

Kõige aktiivsemad kogukonnaliikmed on meil lapsed ja eakad. Loomulikult on ka peresid, kus näiteks vastlapäevaüritsele tullakse ikka kogu perega ja lüüakse võistlustel aktiivselt kaasa.
Pikki aastaid ei ole Adaveres tegutsenud rahvatantsurühmasid. Praegu saame uhkusega öelda, et alates 2014. aaastast tegutseb meil kaks rahvatantsurühma: memmede rahvatantsurühm 8-10 tantsijaga ja septembrist naiste rahvatantsurühm 14 tantsijaga.
Adaveres on au sees ka igasugune käsitöö. Võimalus on kangastelgedel kudumist õppida ja praktiseerida Vaba Aja Keskuses olevatel kangastelgedel. Meil on mitmed kirivöö kudujad, kes lahkesti oma oskuseid ka teistele huvilistele õpetavad. Nii “nakatusin” minagi peaaegu aasta tagasi vöökudumise pisikuga. 2016. a suvel-sügisel käis meil vöökudumist õppimas huviline lausa Tallinnast.
Meie igapäevane tegevus toimub Vaba Aja Keskuses. Kuna need ruumid ei ole väga suured, siis teeme koostööd ka Adavere Agroga (meie mõlemad tantsurühmad käivad trennis Agro saalis) ja Adavere põhikooliga (vajadusel saame kasutada mõisasaali oma ürituste korraldamiseks). Jätka lugemist »

Luua Metsanduskool ja Ogre tehnikum
sõlmisid koostööleppe

Koostööleppele kirjutasid alla Luua Metsanduskooli direktor Haana Zuba-Reinsalu (pildil paremal) ja Ogre tehnikumi direktor Ilze Brante. Foto: Luua Metsanduskool

Koostööleppele kirjutasid alla Luua Metsanduskooli direktor Haana Zuba-Reinsalu (pildil paremal) ja Ogre tehnikumi direktor Ilze Brante. Foto: Luua Metsanduskool

12. jaanuaril sai ametliku vormistuse juba pool sajandit kestnud koostöö Eesti ja Läti metsanduskoolide vahel. Lätis Ogre tehnikumis allkirjastasid koostööleppe Luua Metsanduskool ja Ogre tehnikum, mis on Lätimaal juhtiv metsandusharidust andev kutseõppekeskus.

Esialgu viieks aastaks sõlmitud koostöölepe näeb ette mitmeid ühiseid tegevusi. Kavas on tegeleda metsanduslike kutsevõistluste ettevalmistuslaagrite ja võistluste korraldamisega, õpetajate ja õpilaste vahetusega, praktikaprogrammide ja õppekavade arendusega ning ühiselt osaleda Euroopa Liidu programmides.

“Meie koostöö on kestnud juba üle viiskümne aasta, nüüd fikseerisime selle ka täpsemalt ära,” sõnas Luua Metsanduskooli direktor Haana Zuba-Reinsalu. Ta lisas, et koostöö Läti metsanduskooliga on väga oluline ka laiemas mõttes – see annab Eesti metsameestele võimaluse arutada erinevaid teemasid kolleegidega, kes tegutsevad igapäevaselt samasugustes metsades. “Tihti vaatame siit Eestist Soome ja Rootsi poole, õpime nende kogemustest ja arutame nendega metsandust, kuid Läti on ju meile lähem ja samasuguse taustaga nii kultuuriliselt kui looduslikult. Omavaheline suhtluse tihendamine on väga oluline,” rõhutas Zuba-Reinsalu.

Jätka lugemist »

Jaan-Ivo Lukas on teinud Külauudistele kaastööd
üle kuue aasta

Jaan-Ivo Lukas oma Jõgeva kesklinnas asuvas büroos koos Külauudiste tänukirjaga. Raamaturiiulist paistavad väljaanded, mida mees on koostanud, toimetanud ja/või välja andnud. Foto: Elina Allas

Jaan-Ivo Lukas oma Jõgeva kesklinnas asuvas büroos koos Külauudiste tänukirjaga. Raamaturiiulist paistavad väljaanded, mida mees on koostanud, toimetanud ja/või välja andnud. Foto: Elina Allas

Jõgeval elav Jaan-Ivo Lukas (52) on Külauudistele kaastööd teinud juba peaaegu selle loomisest saati ehk nüüdseks juba üle kuue aasta. Tänavu aasta alguses tunnustas Külauudiste portaali haldav MTÜ Eesti Kodanikuajakirjanduse Selts usinat Jõgeval elavat kodanikuajakirjanikku tänukirja ja magusate meenetega.

Jaan Lukase sõnul teeb ta hea meelega kodanikuajakirjanikuna Külauudistele kaastöid, kuna portaal sümpatiseerib teda oma kuvandiga, mille läbivaks jooneks on tema jaoks kodulähedus.

“Erinevate inimeste kodupaikades toimuvad sündmused, rõõmud ja mured jõuavad avalikkuseni,” toob Lukas välja oma kirjutamise põhjuse. “Sellisest kirjutamisest saab positiivse laengu ja usutavasti on uudiseid ja lugusid ka mõnus lugeda. Kirjutama ajendab seegi, et minu ajakirjanduslikus tutvusringkonnas on Külauudistel mitmeid püsilugejaid ja portaali austajaid, kes alati heameelega infot jagavad, oma toimetamistest teada annavad.”

“Kui omakandi inimestest ja nende tegudest märku ei anna, võib see kergesti tegemata jääda. Ja kui naljaga pooleks öelda, siis omakandi inimeste ja nende tegude kiitmine on sedavõrd oluline tegevus, et seda ei saa teiste hooleks jätta.”

Lukas toob välja, et regulaarselt varustavad teda infoga Külauudiste jaoks Jõgevamaa Kodukandi Ühenduse juhatuse esimees Liia Lust ja aseesimees Pille Tutt, ühtlasi on Jõgevamaa rahvakultuurispetsialist; Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev;  Jõgevamaa omavalitsuste liidu juhatuse esimees ja Jõgeva vallavanem Enn Kurg;  Jõgeva vallavolikogu esimees, spordiajakirjanik Tiit Lääne; Saare vallavanem Hannes Soosaar; Torma vallavolikogu esimees Ülvi Nool ja vallavanem Triin Pärsim; heategevuse edendajad Eckard Klug ja Luule Väin Sadala kandist; Mustvee kultuurikeskuse ja raamatukogu eestvedaja Laidi Zalekešina; Pala vallavanem Jozsef Weinrauch ja Anna Haava nimelise Pala kooli direktor Malle Weinrauch; Kasepää vallavolikogu esimees Aivar Anijago ja vallavanem Jüri Vooder, Jõgeva linnavolikogu liige ja Tartumaal asuva Laeva vallavanem Aare Olgo; külaelu eestvedajad Viljandimaal Kuhjavere külas ning teatrifestivalide korraldajad Urve ja Romeo Mukk ja paljud teised.

Jätka lugemist »

Rahvakirjanik Oskar Lutsu juubelipeole Palamusel on piletid välja müüdud

Lutsu+pilt(1)

Nikolai Triigi söejoonistus Oskar Lutsust.

Oskar Luts sündis 7. jaanuaril 1887 (vana kalendri järgi 26. detsembril 1886) Palamuse kihelkonnas Järvepere külas Posti talus. Praegu tähistab seda kohta mälestuskivi. Koolimajas, kus tulevane kirjanik õppis, avati kirjaniku 100. sünniaastapäevaks 1987. aastal Oskar Lutsu kihelkonnamuuseum

„Ruumide paigutus  on siin praegu selline, nagu oli ka Lutsu ja tema tuntuima teose „Kevade” tegelaste õppimise ajal,” ütles  Lutsu kihelkonnakooli muuseumi projektijuht Janek Varblas. “Mööbel ja teised sisustuselemendid on toodud  hiljem.”

Kihelkonnamuuseumis eksponeeritakse fotosid Oskar Lutsust erinevatel aastatel, tema vanematest ja lähedastest, koolivendadest, kellest mitmedki olid „Kevade”, „Suve” ja „Sügise” tegelaste prototüüpideks. Lutsu kihelkonnakooliaegselt tunnistuselt näeme, et õppimise poolest oli ta „keskpärase” õppimisega koolipoiss. Teadaolevalt valmistas talle kõige rohkem raskusi vene keel ja aritmeetika. Hiljem hakkas aga õppimine paremini edenema, teab Janek Varblas öelda. Muuseumis on vaadata esimene trükivalgust näinud “Kevade” aastast 1912.  “Kevade” hilisemad väljaanded ja tõlked ligi viieteistkümnesse erinevasse keelde.

Tondimask ja maakera tuletavad meelde Tootsi, kannel Imelikku, kohaliku käsitöömeistri valmistatud kukk on aga tuntuks saanud “Suvest” laada loteriivõiduna. Portree Lutsust on muuseumisse maalinud Jõgevalt võrsunud kunstnik Ilmar Kruusamäe,  kirjaniku rinnakuju autoriks on Aulin Rimm. Klassituba muuseumis on sisustatud 19. sajandi lõpu hõnguliselt.  Koolipinkide laudadele on paigutatud ka materjalid Oskar Lutsu ja tema Paunvere-hõnguliste teoste prototüüpide kohta. Jätka lugemist »

Torma valla eakate peol toonitati
põlvkondade ühtekuuluvust

Mustitseerib Eesli Kvartett: Eckard Klug, Pauli Mento ja Priit Talu

Mustitseerib Eesli Kvartett: Eckard Klug, Pauli Mento ja Priit Talu

Sadala Külade Teatri laste näitetrupp esines Torma valla pensioniealiste jõulupeol Valdi Reinase kirjutatud ja lavastatud näitemänguga „Lõbusad vanakesed”. Koosviibimine piirkonna seenioritele toimus traditsiooniliselt Sadala rahvamajas kogukonna elu edendajate Eckard Klugi ja Luule Väina eestvedamisel.

Tänavune Torma valla pensioniealiste jõulupidu algas Sadala Külade Teatri laste näiteringi mängitud koomilise, kuid samas südamliku näidendiga „Lõbusad vanakesed”. Poisid ja tüdrukud kehastasid hooldusasutuse elanikke vanuses 70-102 aastat.

„Valdi nõuanded aitasid rolli hästi sisse elada,” ütles Mia-Meribel Kirjutaja.

„Näitlemine mulle meeldib,” ütles Trevor Nork. “Ehk mõneti aitas mängimisele kaasa ka külaskäik Sadala hooldekodusse, kus esinesime koos klassikaaslastega.”

„Punase kleidi, mis sobis selga mu mängitavale tegelaskujule Helmile, otsis mulle ema,” lausus Annaliisa Mihkels.

„Võtsime näidendi mängimisele põhjusel, et lapsed mõistaksid eakate inimeste maailma paremini ning peaksid rohkem lugu väärikas eas inimestest,” ütles näidendi autor ja lavastaja Valdi Reinas.

„Kui põlvkonnad koos kasvavad ja lapsed oma vanaemade ja vanaisade põlvkonda paremini tundma õpivad, avardub nendel silmaring ja areneb fantaasia,” lisas pöördumises koosolijate poole Torma vallavanem Triin Pärsim. “Eakatelt saadakse ju juurde elutarkust ja kogemusi.” Jätka lugemist »

Kodanikunädalal tunnustati erinevate elualade tragisid jõgevamaalasi

Jõgevamaa Kodukandiühenduse esimees Liia Lust, maavanem Viktor Svjatõšev, Kärde külaseltsi juhatuse liige ja Jõgevamaa Arendus-ja Ettevõtluskeskuse juhataja Marve Millend ja Jõgevamaa Kodukandiühenduse aseesimees Pille Tutt tunnustamisel Puurmani lossis. Foto: Reet Alev

Jõgevamaa Kodukandiühenduse esimees Liia Lust, maavanem Viktor Svjatõšev, Kärde külaseltsi juhatuse liige ja Jõgevamaa Arendus-ja Ettevõtluskeskuse juhataja Marve Millend ja Jõgevamaa Kodukandiühenduse aseesimees Pille Tutt tunnustamisel Puurmani lossis. Foto: Reet Alev

Hiljutise kodanikunädala raames pälvisid Jõgevamaal tunnustuse mitmed oma valdkonna tuntutud tegijad, kelle saavutused hästi teada nii kodukandis kui ka kaugemal.

Nii kuulutas Jõgevamaa Kodukandiühendus aasta sädeinimeseks Kamari haridusseltsi eestvedaja Kalli Kadastiku ja Jõgevamaa aasta külaks Jõgeva vallas paikneva Kärde. Parim kodanikeühendus on folklooriselts Jõgevahe Pere ja aasta kodanik naiste tantsupeo algataja ja korraldaja Airi Rütter.

Kalli Kadastik arvas, et sädeinimene on igati ilusa nimega tunnustus.  „Külaelule hoo ja elujõu andmiseks on ju ikka tarvis sädeleda. Külas elades soovid, et sellel paigal jätkuks elujõudu. Tuleb otsida ja näha võimalusi,  kirjutada projekte ja mõndagi korda saata vabatahtlikuna,“ lausus ta.

Sädeinimene esimesest aasta külast

2005. aastal korraldas liikumine Kodukant esmakordselt välja konkursi „Eesti aasta küla“, kus pälvisid tunnustuse Uljaste küla Lääne-Virumaalt ja Kamari küla Põltsamaa vallast. Selleks ajaks oli Kalli Kadastik Kamari haridusseltsi juhtinud kuus aastat.

Jätka lugemist »

Väärikas kingitus väärikale rahvale Eesti Vabariigi
100. sünnipäeva puhul

Eesti lipud. Foto: uuseesti.ee

Eesti lipud. Foto: uuseesti.ee

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamise aeg on peagi päral: juba tuleval, 2017. aastal hakkame me kõik, riik ja rahvas üheskoos, sellest suurest sündmusest osa saama. Eesti riigikantselei-EV100 juhtrühm ja Külaliikumine Kodukant on võtnud ühiselt südameasjaks, et meie riigi juubeli tähistamine jõuaks igasse Eestimaa nurka, ka kõige kaugemasse.

Eestlased on end ikka uhkusega maarahvaks pidanud, enam kui ehk ükski teine Euroopas. Just maarahval, meie külakogukondadel, on ka EV100 sündmuste sündimise ja teoks saamise juures eriline roll.

100 on väga suur ja uhke number, mis näitab, et meie riigil on seljataga sajandipikkune minevik ning ees ootamas loodetavasti sajanditepikkune tulevik. Tulevikku suunatud on ka meie „EV100 igas külas” – kingitus, mille me saame teha endale, oma külale, oma kogukonnale, sest meie ise ju olemegi see riik, kes oma suurt sünnipäeva tähistab.

Milline on üks väärikas kingitus väärika riigi väärikale rahvale?

Eks ikka selline, millest tunnevad rõõmu ja saavad kasu nii oma küla ja kogukond kui ka need, kes külla tulevad. Selline, mis ise ning üheskoos, südame ja mõttega tehtud. Oma- ja oma kogukonna näoline, millist teist täpselt samasugust kusagil mujal ei leidu. On aeg oma kodukohas ühiselt ringi vaadata – kindlasti on siin midagi, mille tegemisest ammu unistatud, mõeldud, millest puudust tuntud. Või ehk on teie kogukonnas hoopis midagi sellist väärtuslikku, mis aegadega kaduma läinud ja nüüd taasavastamist ootab?

Nüüd – Eesti 100. sünnipäeval – ongi aeg sellised mõtted ja unistused üles leida, teoks teha, ellu kutsuda. Olgu selleks siis külaväljaku, kiigeplatsi vms rajamine; küla kroonika, laulu, kokaraamatu vm kirjutamine; mõnele uuele kogukondlikule tavale aluse panemine või vana tava taaselustamine; kogukonnale olulisele paigale/hoonele/vms uue elu andmine ja ikka nii edasi – tähtis on, et EV100 ajal loodu/ellu kutsutu/rajatu jääks ja oleks kõigile rõõmuks ka tulevikus, kui sünnipäev seljataga. Tähtis on, et see oleks ise, ühiselt ja südamega tehtud – just nii suur või väike, kui on tegijast kogukond.

Külaliikumine Kodukant on võtnud kingitegijatele toeks olla – kõigis Eesti maakondades on üks tubli ja tore inimene, kellelt saab nõu ja abi igaüks, kes maarahva suures ühiskingituses „EV100 igas külas” kaasa lüüa tahab. Jätka lugemist »

Jõgevamaa aasta õppija on külalistemaja kokk Liis Reimann

Jõgevamaa aasta õppija Liis Reimann

Jõgevamaa aasta õppija Liis Reimann

Jõgevamaa aasta õppija, Liis Reimann, lõpetas Jõgeva täiskasvanute keskkooli ning on teoreetilisi teadmisi ja oskusi omandanud ka mitmesugustel kursustel. Liis töötab peakokana Saare vallas Voore külalistemajas, kus eelmise nädala neljapäeval toimus ka täiskasvanud õppija nädala Jõgevamaa tunnustamistseremoonia.

Väga heade ja heade hinnetega küpsustunnistusega keskkooli lõpetanud Liis Reimann märkis, et gümnaasiumitarkuse järele tekitas vajaduse ka soov tööjõuturul edukamalt konkureerida.

Liisile andsid tunnustusmeened üle Jõgevamaa koordinaator Pille Tutt ja Jõgeva Täiskasvanute Keskkooli direktor Reet Kikkas, kes on ka tunnustamise saamiseks loodud Jõgevamaa žürii esimees. Õnnitlemas oli ka Liisi koduomavalitsuse, Jõgeva valla haridus-ja kultuuritöö peaspetsialist Marika Prave ja tööandja, Voore külalistemaja juhataja Tiiu Kalling.

„Tore oli see, kui Liis tuli kooli ja tal oli kaasas ka poeg, kes koos emaga ja tema ergutamisel ja hingelisel toetamisel samuti gümnaasiumiharidust omandas. Väga vahva oli, kui Joonas hõikas üle klassi ema, sest ema oli ju klassis,“ rääkis klassijuhataja Maie Peda. Tema sõnul sai Liis kiiresti sõbraks ja tuttavaks endast märksa nooremate koolikaaslastega ning oli mõnikordki neile nõuandjaks. „Kooli kohvituppa kogunes Liisi ja Joonase ümber ikka mõnus seltskond,“ rääkis teenekas pedagoog.

Kokaks õppis Liis Põltsamaa ametikoolis. Tema ja ta juhendamisel valmistatud roogasid ja suupisteid on kinnitanud Voore külalistemajas kõhtu tuhandetel Eestimaa inimestel ja paljudel välisriikidest tulijatel.

Jätka lugemist »

Jõgevamaal pälvib aasta koolitaja tunnustuse karismaatiline konsulent Liia Lust

Liia Lust. Foto: erakogu

Liia Lust. Foto: erakogu

Täiskasvanud õppija nädala raames pälvib tunnustuse Jõgevamaa  aasta koolitaja konsulent  Liia Lust, kes on ka Jõgevamaa Kodukandiühenduse juhatuse esimees, paikonna edendaja ja omavalitsustegelane Põltsamaa vallas.

Konsulendiks on Liia Lust maaettevõtluse-, finantsmajanduse- ja kogukonnatemaatika alal. Lusti koolitusel osalevad ennekõike põllumehed ja teisedki maaettevõtjad. „Põhiliselt  viin koolitusi läbi põllumajandus- ja maaelutoetustega seonduva tutvustamiseks. Õpetan projektide elluviimist. Alustavatele põllumajandustootjatele korraldan õpiringi, mis tuleb kokku kord kvartalis,“ kirjeldas Lusti.

Eesti Põllumajanduse akadeemia zooinsenerina lõpetanud Lusti sõnul on koolitaja töös eriti  vajalik teema väga hea valdamine, meisterlik eneseväljendusoskus ja ka emotsionaalsus . Tragi naine kuulub maaeluministeeriumi maaelukomisjoni, seirekomisjoni  ja põllumajanduse arendamise nõukogusse.

Liia Lusti kandidatuuri tunnustuse saamiseks esitas Kamari haridusselts, mille eestvedaja Kalli Kadastik meenutas, et Liia Lust korraldas juba kakskümmend aastat tagasi oma koduaias lilleseade kursusi, millele järgnesid kunsti ja käsitöökursused. „Sageli korraldab ta koolitusi Kamari seltsimajas, kus on kaasaegsed võimalused ja tehnika nende nõuetekohaseks läbi viimiseks.“

Samuti pakkus Lusti aasta koolitajaks Jõgevamaa Põllumeeste Liit. „Jõgeval nõustab Liia konsulendina meie tööruumides. Kui ta on kohal, on tuba täitunud positiivse energiaga, mida jätkub kauaks ka siis, kui ta juba ära läinud. Usun, et Lustilt kuuldud teadmised ja nõuanded jäävad hästi meelde,“ arvas põllumeeste liidu juht Raul Soodla.

„Liia Lust oskab huvitavaid ja elulisi näiteid tuua ka kogukonnaliikumisest,“ ütles Jõgevamaa Kodukandiühenduse juhatuse aseesimee Pille Tutt, kes on ka Täiskasvanu õppija nädala Jõgevamaa koordinaator.

Jaan Lukas

Külateatrite päevade suurprojektiks on Olev Antoni „Laudalüürika“

Näitetruppide ühispilt 2015. aastal toimunud  Sadala külateatrite päevadelt.

Näitetruppide ühispilt 2015. aastal toimunud Sadala külateatrite päevadelt.

Sel nädalavahetusel, 27.-28. augustil Torma vallas toimuvatel IV Sadala külateatrite päevadel, õpitakse selgeks ja esitatakse Olev Antoni näidendi „Laudalüürika“ ainetel lavastatud etendus.

Sadala Külade Seltsi juhatuse esimehe ja teatripäevade projektijuhi Pille Tuti sõnul toimuvad kahel päeval  näitlemiseks tarvilike  oskuste omandamise õpitoad. „Erinevate truppide koostöös õpitakse selgeks ja esitakse publikule  Vaimastvere kandist võrsunud ajakirjaniku ja näitekirjaniku Olev Antoni „Laudalüürika“, kus ainestikuks kolhoosiaeg oma veidruste ja lustakate hetkedega. Samas ajastus toimub ka Sadala Külade Teatri mängitava Olev Antoni „Kopkakoide“ tegevus. Lavastajaks on Valdi Reinas.

Sadala Külade teatri juhendaja Valdi Reinas on aga saanud inspiratsiooni kaasajast ning kirjutanud ja lavastanud näitemängu „Haldusreform“.

Jätka lugemist »

Tarvo Sõmer: Kultuurielu oleneb kohalike eestvedajate mõtteerksusest

Tarvo Sõmer. Foto: Rakvere teater

Tarvo Sõmer. Foto: Rakvere teater

Laupäeval Kuremaal MTÜ Marlau eestvedamisel  toimuval Jõgeva valla päeval selgitatakse läbi võistluste välja piirkonna sportlikuim küla, peetakse laata „Kohalik ja naturaalne“ ja  esinevad mitmed kultuuritegijad. Eredaid elamusi oma lauluga pakub Grete Klein. Jõgeva valla päeva juhib Rakvere teatri tippnäitleja ja teleseriaalide staar Tarvo Sõmer, kes enne sündmust andis intervjuu Külauudistele.

Rakverelasena läbite Jõgeva valda kui mööda Piibe maateed Tartu suunas sõidate. Milline on teie teadmistepagas aga sellest paikkonnast ja kuivõrd põhjalikult tuleb vallapäeva juhtimiseks ette valmistuda?

Sõites Tartu suunas olen möödunud tõesti Jõgeva valla looduskaunitest ja kultuuriloolistest paikadest: Vaimastverest, Paduverest, Kuristast, Kassinurmest jne.  Ja kui sõidame külalisetendusele siis kogu Rakvere teatri trupiga külastame sageli mõnda teeäärde jäävat toitlustusettevõtet.

Arvestades kiiret elutempot on põhjalikumad ettevalmistused Jõgeva valla päeva juhtimiseks toimunud paar päeva enne sündmust. Loen Jõgeva vallast jutustavaid raamatuid, kogun andmeid ja fakte ka internetist.

Kui erinev on rahvaürituse juhtimine ühes või teises paigas?

Paljugi sõltub kohapealsest olukorrast, inimeste meeleolust, kaasalöömist tahtest. Kui kuskil kipub midagi toppama jääma, tuleb oma ergutuste ja julgustamisega kaasa aidata. Ikka peab midagi tagataskus olema.

Jätka lugemist »

Miku talu – klassikaline tõestus talupidamisest kui elulaadist

Miku talu väravas

Miku talu väravas

24. juulil teoks saanud avatud talude päeva üks kandvamaid eesmärke oli tõestada põlvkondade järjepidevuse ja mitmekülgse põllumajanduse olulisust maaettevõtluse ja elulaadi püsimajäämisel ja arendamisel. 

Kõigest sellest said põhjaliku ülevaate ligi nelisada inimest, kes külastasid Jõgevamaal Torma vallas Ookatku külas paiknevat Miku talu.

Miku talu on adramaarevisjonis esmakordselt mainitud 1758 aastal. 1990ndate lõpus asus peremees,  varem majandis töökoja juhatajana töötanud Sulev Tutt siin taastama talu elulaadi nii majandustegevuses kui ka teistes eluvaldkondades.  Nii esiemade-isade elutarkusele kui ka kaasaegsele põllumajandusele orienteeritud elukeskkonna võtsid kiiresti omaks kultuuritöötajast perenaine Pille Tutt ja nüüdseks täiskasvanuks saanud lapsed Kertu ja Mikk.

Mikk Tutist on saanud nüüdseks teraviljakasvataja haridusega  noorperemees ja mõnedki  põllumajandusharud on tema korraldada ja vastutada. Avatud talude päeval viiski tema külalised ekskursioonile karjamaale vaatama lihaveiseid ja tutvustas nende kasvatamist.

„Sulev Tutil ja tema pereliikmetel jätkub põllumehele tarvilikku nutikust ja ettenägelikkust. Nii lõpetati õigeaegselt ebatulusaks  muutunud piimatootmine ja laiendati teraviljakasvatust, asuti kasvatama lihaveiseid,“ rääkis üks pererahva sõpradest.

Jätka lugemist »