Kylauudis.ee on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!
EN ❘ FR ❘ DE ❘ ES ❘ FI ❘ LV ❘ VRO
Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee Nädala mõte „Kevad lipsab käest, pool maid juba läbi.”
Vaata nädala mõtete arhiivi! |
Pärandiralli väljasõidud sellel laupäeval ja pühapäeval kutsuvad kultuuripärandi-huvilisi esmalt Vastseliina piiskopilinnusesse muuseumiööd pidama ning kohe järgmisel päeval Põltsamaa lossiga uuesti tuttavaks saama. Laupäevase etapi teeb ebatavaliseks see, et muuseumiööle kohaselt on pärandiralli päeva asemel seekord tegu hoopis ööga, Põltsamaal aga tuleb lähema vaatluse alla ajalooliste teede kujunemine ja muuseumide köögipool.
Pärandiralli eestvedaja Elo Lutsepp sõnul võeti kaks retke järjest ette partnerite soovil: “Iga pärandiralli väljasõidu paneme kokku
koostöös kohalike korraldajatega – ja kui meid ikka just nimelt muuseumiööks külla kutsutakse, siis tuleb ka öine etapp ette võtta. Vastseliina sündmuse puhul on eriti hea meel ka selle üle, et kaasa sai tulla pärandisaadik Lauri Õunapuu – tänu temale räägime pärandiralli väljasõidul esimest korda regi- ja rahvalaulust.
Laupäeva õhtul Vastseliinas on esimest korda pärandiralli kavas ka loeng arheoloogiasõpradele: Ingmar Noorlaid räägib Võrumaa põnevast arheoloogiapärandist. Juba kogenud pärandirallitajatest on Vastseliinas kaasas nii Heiki Pärdi kui Jürgen Kusmin, nendega tuleb juttu Eesti ja Seto piirialade omapärasest ehituspärandist ning Võrumaa pärandkultuurist.
Pühapäeval on Põltsamaa lossis päevakorral pärandi kogumine ja säilitamine – olgu siis muuseumis või kogukonnas, juttu tuleb ka vanast teedevõrgust Põltsamaa ümbruses ning piirkonna pärandkultuurist. Uueks teemaks pärandiralli kavas on muuseumitöö köögipoolega tutvumine. Eesti Rahva Muuseumi giidid korraldavad õpitoa, kus mõne osalejal kaasas oleva eseme kirjelduse kaudu õpime tabama meid ümbritsevate asjade kultuurilist väärtust. Lahti räägitakse ka see, mida tänapäevase kultuuripärandi kogumine, uurimine ja säilitamine üldse tähendab – kuidas otsustada, mida
tasub alles hoida.
Täpsem info pärandiralli koordinaatorilt, Elo Lutsepalt (53444769, elo@evm.ee). Kõige värskem info sündmuste kohta Facebookis. Pärandiralli on läbi kultuuripärandi aasta toimuv sündmustesari, järgminerallipäev toimub 25. mail Saueaugu Teatritalus ja keskendub taluarhitektuurile. Lähemalt Pärandiralli kohta:
www.parandiaasta.ee/ralli.
 15. juunil 2013 peetakse Jõgevamaal Vägari külas Siimu-Jaani taluõuel 1920-ndate stiilis peoõhtu.
Talurahwa Piduõhta Siimu-Jaani talus on piduõhtu sellisena nagu seda korraldasid 1920-ndatel aastatel Eesti külaseltsid. Et tänapäeva elutempo on mitmeid kordi kiirem kui sada aastat tagasi, siis ka meie piduõhta sisaldab rohkem kui üks tolleaegne pidu. Kanname ette enam-vähem kõik etteasted, mida tol ajal erinevatel külapidudel näha sai ning toimumas on veel palju muudki. Publiku ette astuvad puhkpillimängijad, isetegevuslased, rahvateatrid, maadlejad, lauljad, uuema aja esindajana kapell. Esitatakse lühinäitemänge (jante), tantsitakse autori- ja seltskonnatantse, tehakse ilulugemist (kuplee), näha saab maadlustsirkust, tantsitakse puhkpilli ja kapelli saatel.
Kohalikud taluomanikud on välja pannud letid oma põllu- ja laudasaadustega, tutvustavad oma käsitööoskusi ning kauplevad toidu- ja käsitöökaupadega. Pidupäevalised võivad õnne proovida loteriikioski juures, kus peauhinnaks on elusat põrsast imiteeriv suitsupõrsas. Kohal on hobused ja saab teha vankrisõitu. Külastaja saab kõigest ise osa võtta – ise teha, ise proovida, ise katsuda. Päev sisaldab ka kõnesid, mis tutvustavad eesti talurahva olme- ja seltsielu 1920-ndatel aastatel.
Osalejad: Päälinna Pritsimeeste Pasunakoor (pillimehed ERSO-st ja Kaitseväeorkestrist), teater Nora, Põltsamaa Muuseum, FS Jõgevahe Pere, rahvatntsurühmad Kaljaan, Lustilised ja Pajusi ETNO, Põltsamaa Spordikool, Hea Villa Selts, Ravvakrati OÜ, Paju talu, Saksa Hobused jpt. Jätka lugemist »
 Talgulised MTÜ Marlau eestvedamisel õppekeskuseks kohandatud Kuremaa kunagise mõisavalitsejamaja ees. Mittetulundusühingu Marlau eestvedamisel Kuremaal 4 mail toimunud “Teeme ära ” talgutel puhastati kunagises mõisavalitsejamajas ka kaks ruumi , millesse plaanitsetakse rajada õppeklass ja puhkenurk.
MTÜ Marlau juhatuse liikme Triinu Palmiste sõnul võimaldab ruumide puhtaks saamine mõisavalitsejamajas hakata siin lisaks restaureerimise praktilisele õppele läbi viima ka teooriatunde. “See on märkimisväärne samm meie ettevõtmiste arengus, ” märkis kohaliku elu edendaja. “Kokku on valitsejamajas viisteist ruumi , millest varem olime juba korda teinud viis.
Talgupäeval sai ka maja ümbrus puhtaks okstest ja lehtedest. Maja ümbruse puhastamisega nägid kella kümnest hommikul õhtu kella viieni vaeva kuus inimest. MTÜ liikmetega oleksime sama tulemuse saavutanud mitmeid päevi kauem kestnud tööga. Nüüd on kohe mõnus restaureerimiskotta minna ja mõistagi ka ilus silmale vaadata, ” märkis Palmiste. “Talgutel osales kaheksa täiskasvanut ja kaks last, kes pika tööpäeva vapralt vastu pidasid. Mitmed talgulised olid väljaspooöt Kuremaad. Suured tänud kõigile mittetulundusühingu Marlau nimel, ” märkis ta. Triinu Palmiste nimetas MTÜ Marlaule suureks auks ja üllatuseks Kuremaa külavanem Aimar Pihlak palvet heisata talgupäeva avamisel Eesti Vabariigi riigilipp. Samuti oli Kuremaa külaseltsi poolt maitsev talgusupp.
“Ajaloohõnguline mõisavalitsejamaja on meile väga hingelähedane. Hoone valmib põhjalikumat remonti ja puhastamist, kuid oleme nõuks võtnud seda samm haaval korda teha. Selleks otsime ka erinevaid võimalusi rahastajate leidmiseks. Jõgeva valla pärl Kuremaa on seda väärt, et siia elu tagasi tuua ja pakkuda elanikele erinevaid võimalusi vaba aja veetmisel, ” ütles Triinu Palmiste.
Jaan Lukas
 Jõgevamaal Pajusi Rahvamajas tegevust alustanud Pajusi Teater (harrastusnäitlejate trupp) toob 1. mail välja esimese etenduse.
Debüütetenduseks on Eugene Ionesco/Tarmo Kruusi näidend “NINASARVIK”. Lavastaja ja kunstnik on Tarmo Kruus.
Osades: Siimar Kivisild, Kristina Lepiste, Silver Aug, Maia Lepiste, Lea Krass, Sirje Nurka, Joosep Helve, Rein Annuk (Teater NORA), Anni Luud (Teater NORA), Rauno Leets (Teater NORA)
Ka käppadeta kass peab hiiri püüdma, sest see on tema loomuses!
Inimesed on inimesed ja ninasarvikud on ninasarvikud. Ühed ei saa teiseks moonduda ega vastupidi!
Kui kassil oleks neli uime, oleks ta kala!
Loogiline…? Mitte…?
Üks imelik masin see inimene on! Looduna unikaalseks, saab tema esimeseks mõistuspäraseks tegevuseks oma unikaalsuse kaotamine ja teiste “unikaalsetega” samastumine.
Säh sulle loogikat…!
Esietendus 1.mail algusega kell 19 Pajusi Rahvamajas
 Luua Metsanduskoolis kutsemeistrivõistlused 2013 15.–16. aprillil 2013 toimusid Luua Metsanduskoolis kutsemeistrivõistlused, kus oma oskused panid proovile aiandus- ja metsandusala kutseõppurid üle Eesti.
„Raievõistlusel, metsamasinate tuleproovil ja metsarajal võidutsesid Luua Metsanduskooli õpilased, edu tõi neile aastane ettevalmistus, kus tänu KIK-i rahastustele on saadud õpilastele teha ettevalmistavaid õpilaagreid,” rääkis Luua Metsanduskooli metsanduse valdkonna koordinaator Marko Vinni. Ta lisas: „Maastikuehituse erialal näitasid tugevamaid tulemusi Räpina Aianduskooli kasvandikud, neile tagas edu suurem rõhu asetus aiandusele.”
Vinni sõnul tiivustas õpilasi kutsevõistlustest osa võtma ja pingutama see, et heade tulemuste korral on õpilastel võimalus pääseda Eestit esindama Euroopa võistlustele. „Kui neid võistlusi enda jaoks tõsiselt võtta, siis annavad need õpilastele juurde teadmisi, oskusi ja isiklikku arengut ning võimaluse enda taset võrrelda teistega õppuritega,” selgitas Vinni võistluste tähendust.
Tänavustel võistlustel võtsid mõõtu 130 kutseõppurit Luua Metsanduskoolist, Pärnumaa Kutsehariduskeskusest ja Räpina Aianduskoolist. Noored katsusid kahel päeval jõudu raievõistlustel, metsamasinate tuleproovil, maastikuehitusel, metsarajal ja osavusrajal. Kutsemeistrivõistlusi korraldas Luua Metsanduskool. Võistlusi rahastas Keskkonnainvesteeringute Keskus, Innove ja Euroopa Sotsiaalfond.
Vaata võistluse pilte siit:
http://tinyurl.com/Metsandus-ja-aiandus-KMV-1
http://tinyurl.com/Metsandus-ja-aiandus-KMV-2
Rohkem infot võistluste kohta!
 Pala lasteaia näitlejatar Meribel Tarto. Fotod: Pala lasteaed
Pala lasteaias toimusid Jõgevamaa Peipsi-äärse piirkonna lasteaedade näitemängupäevad, kus tüdrukud ja poisid paistsid lisaks näitlemisele silma ka laulmise ja tantsimisega. Osalejaid ja juhendajaid tunnustati meenetega.
Anna Haava nimelise Pala kooli alushariduse õppealajuhataja ehk rahvakeeli lasteaiajuhataja Tiina Karu sõnul olid trupid repertuaari võtnud õpetliku sisuga näidendid. Tiheda lasteaia lapsed Kasepää vallast mängisid terviseõpetusliku loo “Sööbik ja pisik”. Torma lasteaia Linnutaja poisid ja tüdrukud aga “Jussikese seitset sõpra”. Mustvee lasteaed tuli kohale venekeelse etendusega “Kuidas kassipoeg näugumise ära õppis”, millele tänu veenvale ja atraktiivsele mängimisele elasid hoogsalt kaasa ka eesti lapsed.
Tiina Karu rääkis, et Saare valla lasteaia Siilike etenduse “Kana Kaaga” tegi lustlikuks ja hoogsaks tibutants. Pala lasteaia etendatud muinasjutus “Pöial-Liisi” osutus üheks elamusi tekitavamaks “numbriks” konnade tants, mida esitati laste ja noorte seas populaarse Gangnam Style’i stiilis tantsuna.
 Pala lasteaia lapsed Eliis Tupits ja Eliise Värk etenduses “Pöial-Liisi ” nõia ja ema osades. Rollidega said igati hästi hakkama Meribel Tarto, Martin Kiigjõe, Sebastian Sildver, Matthias Värv, kolme osa mänginud Eliis Tupits ning teisedki Saare valla lapsed.
Näidendi õpetas selgeks Tiina Karu koos muusikaõpetaja Malle Sildveriga. Fotodele jäädvustas näitemängusündmuse Eliis Tupitsa isa.
Kõiki näitemängudes kaasa teinud lapsi ja nende juhendajaid tunnustati meenetega. Morsi- ja suupistelaua katmisel oli abiks Jõgevamaa omavalitsuste liit. Jõgevamaa Peipsi-äärsete piirkondade näitemängupäevad said teoks 14.
korda.
Jaan Lukas
 Esimene Jõgeva naiste tantsupidu „NaiseLugu” Jõgeva linna staadionil 2011. aastal. Foto: Johannes Haav Jõgeva kultuurikeskuses toimunud Eesti naisrühmade esindajate ümarlauas pälvis üksmeelse heakskiidu folklooriselts Jõgevahe pere sõnum valmisolekust korraldada Jõgeval 2016. aasta 12. juunil II Eesti Naiste Tantsupidu.
Jõgeval otsustati moodustada ka rahvatantsuga tegelevate Eesti naisrühmade alaliit. Oluliseks sündmuseks suurpeo ettevalmistamisel on 2014. aasta mais toimuv naisrühmade võistutantsimine. Sama aasta novembriks selguvad ka naistetantsude konkursil paremaks valitud tantsud. See on võimalus naiste tantupeo repertaari rikastamisel.
2011. aastal Jõgeval peetud I Eesti Naiste Tantsupidu kandis pealkirja NaiseLugu. Vahetekste luges Jõgevalt võrsunud näitleja Hele Kõrve. Peo pealavastaja ja kunstiline juht Ülo Luht avaldas arvamust, et järgmise tantsunaiste suurkogunemise läbiv teema võiks olla ”Mehe lugu”, läbi tantsu tutvustakse naisi meeste vaatevinklist ja vahetekstide lugejaks võiks olla mees.
Arutelul jäi kõlama mõte, et naiste ja meeste tantsupidu peavad toimuma erinevatel aastatel. Nii ongi välja kujunenud, et mehed peavad oma peo Rakveres 2015. aastal ning naised 2016. aastal Jõgeval.
Jõgeval toimunud naisrühmade esindajate mõttevahetusele järgnes ka parimate naisrühmade galakontsert ”Siit nurgast ja sealt nurgast Kesk-Eestisse kokku”.
Jaan Lukas
Võrumaa, Jõgevamaa ja Ida-Virumaa noored muinasjutusõbrad on oodatud osalema eesti muinasjuttude illustratsioonide võistlusel. See konkurss organiseeritakse projekti “Kaasmaalased” raames, milles osalevad maakonnalehed Vooremaa, Võrumaa Teataja ja Viru Prospekt.
Võistlus “Joonista eesti muinasjuttu” viiakse läbi kahes vanuserühmas – 5-8 aastased ja 9-12aastased. Tööd tuleb esitada A4 suuruses joonistuspaberi lehel või digitaalselt. Koos võistlustööga tuleb nimetada ka muinasjutu pealkiri, autori täielik ees- ja perekonnanimi, vanus, aadress, kontakttelefon. Koos joonistusega tuleb saata ka tsitaat muinasjutust, mille kohta just see töö käib. Kunstmuinasjutu puhul tuleb näidata autori perekonnanimi.
Töid hindab žürii, mille koosseisus on ajalehe Viru Prospekt peatoimetaja Tatajana Zavjalova, Narva muuseumi kunstiteadlane Jelena Sohrannova ja Narva keskraamatukogu peabibliograaf Tatjana Krivolap.
Kõiki osalejate joonistusi võib näha aadressil www.prospekt.ee Parimatest töödest koostatakse näitus, mis pannakse üles Narva MacDonaldsis. Võitjate auhinnad aitavad neil oma võimeid arendada.
Ida-Virumaalt pärit osalejad võivad tuua või saata oma joonistused ajalehe Viru Prospekti toimetusse Puškini 20-12, Narva, 20307,
Võrumaalt pärit osalejad Võrumaa Teataja toimetusse aadressil postkast 1, Oja tn 1, Võru, 65602. Jõgevamaalt pärit võistlustööd on oodatud ajalehe Vooremaa toimetusse aadressil Aia tn 1, 48306 Jõgeva.
Pilte võib saata ka elektronpostiga aadressile Svetlana@prospekt.ee Töid võetakse vastu 12. maini.
Jõgevamaa Puuetega Inimeste Koda korraldab 26. märtsil 2013 algusega kell 10 Kuremaa ujulas tervisepäeva maakonna puuetega inimestele
- Jõgeva Haigla peaarst hr Põdder räägib tervislikest eluviisidest
- Vererõhu, -suhkru ja kolesterooli mõõtmine
- Vesiaeroobika näidistund
- Basseinide ja saunade kasutus kell 10-15
Tellitud transport Kuremaale väljub Jõgeva taksopeatusest kell 9.45 ning Kuremaalt tagasi Jõgevale kell 15.
Tervisepäevast osavõtt tasuta.
Pühapäeva õhtul kell 18 algaval kontserdil Puurmani vallas Kursi jahilossis musitseerivad kultuurialaste harrastustega ettevõtja Viido Polikarpus ning Kuldar Kalluste, kes on saanud tuntuks ka kitarride meisterdamisega.
Kursi jahilossi perenaise Allikee Kubi sõnul mängivad Viido Polikarpus ja Kuldar Kalluste kitarri ja laulavad hoone erinevates saalides vastavalt oma soovile ning publiku kaasaelamis huvile.
“Enamuse oma elust Ameerika Ühendriikides elanud, kuid viimasel ajal end järjest rohkem Eestiga sidunud Viido Polikarpus vastab ka kontsertikülastajate küsimustele ning räägib muuhulgas päikesepatareidest,” ütles Kubi. Tema sõnul on võimalik muusikat nautides ka õhtueinet süüa ning ka metskitsepraadi maitsta.
Täpsemat infot muusikasündmusest saab www.kursijahiloss.ee.
Jaan Lukas
|
Õhinapõhine infoveski
|
