Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

november 2019
E T K N R L P
« okt    
 123
45678910
11121314151617
18192021222324
252627282930  

Mustvees tõdeti, et Indrek Harglaga on põnev kohtuda

29. oktoobril kohtus Mustvee kultuurikeskuse saalis lugejatega Indrek Hargla – Eesti viljakamaid ulme- ja krimikirjanikke – populaarsete romaanide, jutustuste ning filmistsenaariumide autor, kes on nimetanud ettekuulutavalt õigesti tulevase naispresidendi nime. Küsimustele vastates meenutas sedagi, et ammusel ajal ühendas veetee Peipsit Pärnuga.

Indrek Hargla Mustvee raamatukogus autogramme andmas. Foto Jaan Lukas

Indrek Hargla Mustvee raamatukogus autogramme andmas. Foto: Jaan Lukas

Tänase riigipea Kersti Kaljulaidiga aga seriaali „Alpimaja” presidendiga otseseid sarnasusi pole

Kirjaniku loometee algas ulmeromaanide kirjutamisega, kuid kohtumisele koolidesse ja teistessegi paikadesse hakati teda kutsuma siis, kui hakkasid ilmuma kriminaalromaanid. Hargla kriminaalromaanidest on eriti tuntuks saanud raamatud, kus kuritegusid lahendab Tallinna apteeker Melchior Wakenstede . „Ise pean aga oma senistest romaanidest parimaks „Meriväljat”. Loodan, et tulevikus mäletatakse mind selle järgi.” Sageli kirjanikule esitatud küsimusele, kust tulevad kirjutamiseks ideed, vastas Hargla kirjamehele omaselt, et kuskilt nad ikka tulevad.

Veel tunti huvi, kas mõnes Hargla raamatus on tegevuspaigaks ka Peipsiäärne piirkond? „Sündmuspaigaks olen enamasti valinud mulle tuttava keskkonna Lõuna-Eestis. Kui tahan et tegevus oleks võõramas kandis, viin selle Läänemaale või Pärnumaale, kus ma praktiliselt käinud pole. Peipsimaa kohta kirjutatust kohe midagi ei meenu. Siiski on Peipsi järve mainitud muinaseesti kriminaalromaanis „Raudrästiku aeg”. Ammustel aegadel oli Peipsi järv ühendatud Emajõe, Võrtsjärve ja teiste jõgede kaudu Pärnu lahega.”

Jätka lugemist »

Jõgevamaa aasta õppija Vaike Niklus: mida rohkem teed, seda rohkem jõuad

Põltsamaa vallas paiknev Kamari küla on jõudnud mitmekülgselt Eestimaa kaardile. Küla on pälvinud tunnustuse Eestimaa aasta küla, siin on korraldatud külapäevi ja avatud külaväravaid. Kohaliku seltsimaja ees äratab tähelepanu karismaatiline õnneliku kuke kuju, sümboliseerides Kamarit, kui hariduslembelist piirkonda, kus kunagi paiknes ka Sakala linnukasvatusmajand. Kamaris elab ja toimetab ka mõtteerk ja usin kogukonnategelane Vaike Niklus, kes täiskasvanu õppija nädala raames kuulutati Jõgevamaa aasta õppijaks 2019.

Jõgevamaa aasta õppija 2019 Vaike Niklus. Foto Evi Rohtla

Jõgevamaa aasta õppija 2019 Vaike Niklus. Foto: Evi Rohtla

Vaike on kogukonna hing, inimene, kellel on ääretult suured oskused, kogemused ja tahe teha

Erinevatel aladel tegus Vaike Niklus lõpetas tänavu Jõgevamaa Täiskasvanute keskkooli. „Õppida oli lahe, sest selle kooli õpetajad oskavad oma teadmisi ja oskusi hästi edasi anda. Lemmikaineks oli matemaatika nagu ka varasematel õpinguperioodidel. Õpitu üle arutasin ka noorema pojaga, kes gümnaasiumis samu aineid omandab,” rääkis Niklus.

„Mida rohkem teha, seda rohkem ka jõuab,” ütles Külauudistele Vaike Niklus, kes toimetab Kamari Haridusseltsi majas, juhendab mitmeid auhindu võitnud Kamari noorkotkaid ja kodutütreid, arendab koos kaasa Indrek Eensaluga Põltsamaa lähedal Kuningamäe terviseradasid, mis eriti populaarsed suusatajate hulgas.

Jätka lugemist »

Mustvee raamatukogupäevadel loetakse ette „Sipsikut” ja kohtutakse Indrek Harglaga

Mustvee Raamatukogu korraldavatel raamatukogupäevadel pööratakse tänavu erilist tähelepanu lastele ette lugemisele.

Kirjanik Anneli Lamp koos abikaasaga kohtumisel Avinurme raamatukogus. Foto Anu Ots

Kirjanik Anneli Lamp koos abikaasaga kohtumisel Avinurme raamatukogus. Foto: Anu Ots

Raamatukogupäevadele paneb lõpp-punkti Avinurme puhkpilliorkestri rõdukontsert

Mustvee raamatukogu direktor Anu Ots märkis, et 21. oktoobril käisid raamatukoguhoidjad Mustvee lasteaeda lastele lugemas unejuttu. Kristi Pukk luges eesti rühmas ja Veronika Obuhova vene rühmas. Loetakse Eno Raua „Sipsikut” 22. oktoobril olid raamatukogus ettelugemispäeval kodused lapsed . 28. oktoobril loevad Tiheda lasteaias ette Kristi Pukk ja Liidia Krehova. „Sipsiku valisime ettelugemiseks ka põhjusel, et raamatu illustraatori kunstnik Edgar Valteri sünnist möödus 90 aastat„ ütles Anu Ots.

Vaadata saab mitmeid näitusi. Laenutusosakonda seatakse üles väljapanek kirjanik Indrek Hargla raamatutest. 29 oktoobril on võimalik Harglaga ka Mustvees kohtuda. Uuendatakse Mustvee raamatukogu trepiväljapanekut, kuhu lisatakse vanasõnad. Avinurme raamatukogus sai 23. oktoobril teoks kohtumine kohalike juurtega kirjaniku Anneli Lambiga.

Jätka lugemist »

Tapiku kõrvitsapäevale toodi üle kolmesaja kõrvitsa

Möödunud laupäeval korraldas kohalik külaselts Põltsamaa vallas Tapikul teistkordselt kõrvitsapäeva. Sündmusel pakuti atraktiivset tegevust, vahvat vaatemängu, head muusikat. Rõhutati kõrvitsa ja sellest valmistatud toitude tervislikkust.

Kõrvitsad. Foto Urmas Saard

Kõrvitsad. Foto: Urmas Saard

Tapiku kõrvitsapäeval võisteldi kõrvitsate lõikamises. „Osavõtjate fantaasia oli piirideta, teoseid jätkus seinastseina ja väga vahvad ideed said teostatud. Neljaliikmeline erapooletu žürii valis võitjad ja seekord üllatuslikult väga ühehäälselt, ilma vaidlusteta,” rääkis Tapiku külaseltsi juhatuse liige Eda Kasar.

Jätka lugemist »

Jõgevamaa parim investor loob sadu töökohti Viruvere külasse

Pajusi rahvamajas toimunud Jõgevamaa ettevõtete tunnustamisel kuulutati Jõgevamaa Aasta Investoriks 2019 Estonian Plywood AS. Firma rajab Jõgeva vallas Jõgeva-Põltsamaa maantee ääres paiknevasse Viruvere külasse vineeri- ja spoonitehast.

Tunnustuse pälvinud Jõgevamaa ettevõtjad ja nende tunnustajad. Foto Kristi Sepri

Tunnustuse pälvinud Jõgevamaa ettevõtjad ja nende tunnustajad. Foto: Kristi Sepri

Tunneme avatud hoiakuga kogukonda ja soovime sellele vääriliselt tegutseda

SA Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse juhataja Maimu Kelderilt ja Jõgeva abivallavanem Mati Kepilt autasu vastu võtnud Estonian Plywood kvaliteedijuht Ave Saksen märkis, et praeguse seisuga on ettevõttes 145 töötajat, kuid käesoleva aasta lõpuks suureneb nende arv 150-ni. „Huvi meile tööle tulla on olnud Jõgevamaal piisavalt suur. Sooviavaldusi laekus rohkem kui töökohti,” ütles Saksen.

„Nõu ja jõuga on meil abiks omavalitsus. Tunneme avatud hoiakuga kogukonda ja soovime sellele vääriliselt tegutseda,” lisas Saksen.

„Jõgevamaal elanike arv väheneb. Sellised firmad nagu Estonian Plwvood AS loovad siia aga uusi töökohti,” ütles abivallavanem Mati Kepp.

Jätka lugemist »

Jõgevamaa parim turismiettevõte on põneva maisilabürindi rajanud Pähklinäpp OÜ

Neljapäeval Pajusi mõisahoones (tänane Pajusi rahvamaja) toimunud Jõgevamaa ettevõtete tunnustamisõhtul kuulutati Jõgevamaa aasta turismiettevõtjaks 2019 Põltsamaa valla osaühing Pähklinäpp. Firma eestvedajad, abikaasad Kristi Sakk ja Kaspar Sakk, on Pajusi kandis asuvasse Tore talu-Sarapiku maakodusse rajanud maisilabürindi, milles külalistel võimalus seigelda, lahendada nuputamisülesandeid ja teha muud.

Tore talu vähid. Foto erakogust

Tore talu vähid. Foto erakogust

käesoleval aastal koguti Tore talus-Sarapikul raha vähiravifondile Kingitud elu

Kristi Sakk arvas maisilabürindi fenomenist Külauudistele: „Meile tullakse seetõttu, et inimestele meeldib otsida ja laboründis on ikka äge.”

Maisilabürindis tuleb kaardi abil üles leida kuus kontrollpunkti. Maisitaimed on täiskasvanud inimesest kõrgemad, labürindi rägastikus on palju ristuvaid käike ja lõpuks tuleb leida ka väljapääs.

Jätka lugemist »

Sadalas vaadati näitust vihmavarjudest

28. septembril Jõgeva vallas Sadalas toimunud Maal elamise päeval äratas tähelepanu ennekõike näitus erineva vanuse, suuruse ja väljanägemisega vihmajavarjudest.

Vihmavarjude näitus Sadalas. Foto Jaan Lukas

Vihmavarjude näitus Sadalas. Foto: Jaan Lukas

Sadala nimetus ja paik seostub hästi sademetega

Vihmavarjude näituse korraldamise idee algataja Sadala Külade Teatri trupijuht Valdi Reinas märkis, et kui paar päeva tagasi oli koos ligi kaheksakümmend varju, siis Maa elamise päeva hommikuks saadi neid kokku 137.

Mitmeid vihmavarjusid tõid näitusele Sadala Külade seltsi juhatuse liikmed Pille Tutt ja Vilja-Mari Luhalaid. Agaralt varustasid näitust aktiivne kogukonnategelane Tiina Ivask ja tema tütar Siimusti lastekeskuse Metsatareke direktor Imbi Ivask.

Viimaselt Jõgeva maavanemalt Viktor Svjatõsevilt (tänane Jõgeva abivallavanem) oli näitusel ka tumepunane vihmavari, mis oli Jõgeva maavalitsuse kingituseks-inspiratsiooniks Jõgevalt võrsunud kirjaniku Betti Alveri luuletus, 100 Eesti luulepärli hulka valitud „Tulipunane vihmavari”. Oma vihmavarjudega aitas näitust atraktiivseks muuta Riigikogu liige Aivar Kokk.

Jätka lugemist »

Sadala laste rohkus tingis täiendava lasteaiarühma avamise

Hiljuti oli Jõgeva valla Sadala koolimajas õnnelik päev: avati uue lasteaiarühma Õnnetriinud kaasaegsed ruumid.

Sadala lasteaia õpetaja Jegvenia Novak. Foto Jaan Lukas

Sadala lasteaia õpetaja Jegvenia Novak. Foto: Jaan Lukas

Eriti meeldib neile kaerahelbepuder, mida ka juurde küsitakse.

Õnnetriinude rühma ruumides hakkavad silma avarus ja ilusad ning mahedad värvitoonid. Seinale on joonistatud rühma maskot Õnnetriinu ja Öökull kui tarkuse sümbol. Mänguasju on alates kiikhobusest kuni tehno- ja digiajastu leludeni. „Mitmekülgsed võimalused mängimiseks avardavad silmaringi. Nii saadakse uusi teadmisi, oskusi ja kogemusi,” ütles rühma õpetaja Jegvenia Novak. Tema sõnul on Õnnetriinud liitrühm, kus lapsed käivad vanuses kuni kolmanda eluaastani.

Sadala kooli direktor Taavi Duvin soovis edu Õnnetriinude rühma õpetajale ja tänas uute ruumide ehitajat, firmat OÜ Kothoi. Ruume tutvustades rõhutas ta, et nii paikonna koolis kui ka lasteaias peetakse oluliseks looduslähedust.

Õnnitlema tulid ka Jõgeva vallavanem Aare Olgo ja vallavolikogu esimees Raivo Meitus. Rohkesti tänusõnu sai Sadala kandis elav Jõgeva vallavolikogu liige Tiina Teppan, kes uue lasteairühma ja selleks vajaliku keskkonna loomisele mimtekülgselt kaasa aitas.

Jätka lugemist »

Palamuse kutsub laadale ja väljanäitusele

Laupäeval, 21. septembril peetakse Palamusel taas suurt Paunvere väljanäitust ja laata, mis toimub kahekümne teist korda.

Lõõtsavägilased annavad Sindi seltsimajas autogramme. Foto Urmas Saard

Lõõtsavägilased annavad Sindi seltsimajas autogramme. Foto: Urmas Saard

Laadapääsme ostnute vahel loositakse seekord välja aiamööbli komplekt

Väljanäituse ajal muutub Palamuse aleviku süda suureks laadaplatsiks. Ühtekokku on kohale oodata 930 kauplejat. Uudse asjana on seekord käivitatud kaardirakendus, mis võimaldab otsida laadal kauplejat nii nime kui ka kauba järgi. Nii saab laadaline juba enne kohaletulekut uurida, kus tema lemmikkaup või -kaupleja platsil asub.

Laadalisi toitlustab 21 vabaõhu-söögikohta. Väljanäituse üht tõmbenumbrit – nunnunäitust – saab vaadata Oskar Lutsu Palamuse gümnaasiumi võimlas. Lisaks eriti suurtele või veidra kujuga aiasaadustele saab seal näha lustakaid kompositsioone aedviljadest, käsitöid jms. Nunnunäituse parimale eksponaadile on välja pandud 50 000 eurosendine preemia.

Jätka lugemist »

Eksootilist päritolu laulja esitab Kursi jahilossis Saaremaa valssi

Reede õhtul Põltsamaa vallas Puurmani lähedal asuvas Kursi jahilossis toimuval kontserdil esineb India päritolu laulja Jake Tom, kes esitab ka kaks eesti keelset laulu: „Saarema valss” ja Jaak Joala poolt kuulsaks lauldud „Naerata”.

Jake Tom. Foto Kursi jahilossi omanik

Jake Tom. Foto: Kursi jahilossi omanik

Kui tema esinemine korda läheb, soovime seda traditsiooni jätkata

India juurtega laulja Jake Tom tuli Eestisse 2013. aastal Araabia Ühendemiraatidest Dubaist. Praegu töötab ta Tartu Ülikoolis infosüsteemide teadurina. „Jake, kellega sain tuttavaks ameeriklasest tuttava kaudu, esines minu sünnipäevapeol. Sooja ja ainulaadse häälega artisti esinemine sümpatiseeris ning otsustasin ta esinema kutsuda ka Kursi jahilossi,” ütles ajaloolis-kultuuriloolise majutus- ja toitlustusettevõtte omanik Alikee Kubi.

„Jake Tomi repertuaaris on erinevate maade heliloojate loomingut, ka Eesti laulud. Kontsert toimub Jahilossi restoranis Zum Manteuffel, kõrvalsaalis on võimalik tantsida. Menüüst saab tellida erinevate rahvaste traditsioonide järgi valmistatud roogasid, näiteks viini šnitslit,” rääkis Alikee Kubi.

Jätka lugemist »

Kõik vihmavarjud Sadalasse

28. septembril Eesti Külaliikumise Kodukant eestvedamisel teoks saaval Maal Elamise päeval korraldatakse Jõgeva vallas Sadalas näitus vihmavarjudest.

Arnold vihmavarju all. Foto Urmas Saard

Arnold vihmavarju all. Foto: Urmas Saard

Sadala Külade Seltsi juhatuse esinaine Pille Tutt ütles, et vihmavarjunäituseks andis mõtte sõna Sadala, mis viib mõtted ka sajule. „Otsime mitmesuguse kuju ja väljanägemisega vihmavarjusid oma kogukonnast ja selle ümbrusest, oodatud on erineva suuruse, väljanägemise ja vanusega vihmavarjud kõikidelt inimestelt, kes neid näituse ajaks meie hoolde anda soovivad. Plaanis on kokku saada vähemalt sada vihmavarju. Aga miks mitte kakssada. Teretulnud on ka vihmavarjudega seotud huvitavate ja naljakate lugude kirjapanemine,” selgitas ta.

Idee vihmavarjunäituse koostamiseks pakkus välja kultuuritegelane ja maaelu edendaja Valdi Reinas. Tema käest saab ka täpsemat informatsiooni võimalustest vihmavarjusid näitusele tuua või saata (tel 56293313 või 5211967).

Jaan Lukas

Väikeses Ulvi külas tehakse suuri tegusid

31. augustil tähistas Mustvee vallas Avinurme kandis asuv Ulvi küla meeleoluka rahvapeoga paiga esmamainimise 335. aastapäeva. Väärikaks sündmuseks sai laululava uue katuse. Ulvi küla teeb ainulaadseks väliraamatukogu.

Laulavad Klaarika Klemm, Anu Tooming, Ruth Tooming ja Krista Pedak. Foto Anete Pihlak

Laulavad Klaarika Klemm, Anu Tooming, Ruth Tooming ja Krista Pedak. Foto: Anete Pihlak

Ulvi suvelõpupeol ja küla aastapäeva tähistamise päevastel tundidel mängisid Avinurme ning Ulvi noorte võistkonnad võrkpalli. Võitis Avinurme. Kella kuuest algas õhtune osa koos osalejate registreerimisega. Nostalgia saamiseks oli avatud kunagine koolimaja, mis nüüd kogukonnale kooskäimiskohaks. Traditsiooniliselt astus publiku ette Avinurme Suveteater oma etendusega. Tervituskontserdi andis Avinurme puhkpilliorkester. Kontserdi lõpus astusid üllatusena lavale küla noored ning Ulvi Naiste Ühenduse liikmed lõpetasid pidulikuma osa Eesti Külade XIII Maapäevaks valminud Külaliikumise tunnuslauluga ,,Küla elab” (P. Pajusaar, A. Ilves).

Uus katus laululavale

Õhtu liigutavaim hetk oli laululavale uue katuse teinud tublide meeste tänamine. Rahastus tuli Kohaliku Omaalgatuse Programmist. Peolised paluti kringlile-kohvile. Ulvi naisseltsi juhatuse liikmed Klaarika Klemm ja Ruth Tooming rääkisid, et kuna Ulvi suvelõpupidu toimub juba mitu aastat traditsiooniliselt augusti viimasel laupäeval, siis on neil kombeks tähistada ühtlasi ka muinastulede ööd. Platsil süüdati lõkkepuud ja ümbritsevatele puudele riputati laternad kümnete küünaldega, mis pimeduses öö läbi sumedalt helkisid.

Jätka lugemist »

Jõgeva põhikooli ja linnaraamatukogu hoone avamine algas Hele Kõrve laulmisega

Koolimaja ees toimunud aktusel laulis Jõgevalt pärit näitleja Hele Kõrve kunagi Alo Mattiiseni ja Jüri Leesmenti poolt Jõgeva gümnaasiumile kirjutatud koolilaulu, mille Jõgeva põhikool nüüd oma lauluna kasutusele võtab. Hele Kõrvet saatis akordionil Vladimir Karjalainen.

Hele Kõrve. Foto Marge Tasur

Hele Kõrve. Foto: Marge Tasur

Hele Kõrve lõi koolipõlves kaasa Jõgeva gümnaasiumi kooliteatris Liblikapüüdja. Praegu samas kooliteatris kaasa löövad noored etendasid uue koolimaja siseõues lavastust, mis kõneles uue maja ehitamisest ja koduks kasvamisest. Lavastaja Lianne Saage-Vahur ja 85 noort näitlejat olid avamispeo külalistele elamuse pakkumiseks teinud ära suure töö.

Hele Kõrve meenutas oma sõnavõtus ka teenekat koolijuhti, ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajat Taisto Liivandit (1955-2019), kes juhtis direktorina Jõgeva keskkooli, Jõgeva gümnaasiumit ja Jõgeva põhikooli.

Avamispeo päevajuhiks oli raadioajakirjanik Märt Treier.

Omavalituse ja kogukonna panus

Jõgeva põhikooli direktor Triin Lõbu sõnas, et uue koolimaja avamine on märgiline sündmus nii vallale kui tulevastele lendudele. Direktor väljendas heameelt, et omavalitsus ja kogukond panustavad haridusse.

Jätka lugemist »

Valminud on Jõgeva linna aegade kallim projekt

Pühapäeval, 1. septembril kell 11 avatakse pidulikult Jõgeva põhikooli ja linnaraamatukogu uus hoone.

Jõgeva uus koolihoone. Foto Marge Tasur

Jõgeva uus koolihoone. Foto: Marge Tasur

Koolimaja ja raamatukogu projekteerimisel tegid suurepärase töö arhitekt Kalle Vellevoog ja sisearhitekt Tiiu Truus.

Kooli ja raamatukogu ehitustöid tegid OÜ KRC Ehitus ja AS Tartu Ehitus. Hoone projekteeris Kalle Vellevoog arhitektuuribüroost JVR OÜ ning sisekujundaja oli Tiiu Truus. Jõgeva linna aegade kallim projekt valmis õigeaegselt ning anti üle täpselt lepingu täitmise tähtajaks. Ehitustööd koos sisustusega läksid maksma 7,5 miljonit eurot, millest valla omaosalus oli 2,5 miljonit. Jõgeva põhikooli rekonstrueerimise ja sisustamise töid kaasrahastati Euroopa Regionaalarengu Fondist. Linnaraamatukogu hoone ehitas vald omavahenditega. 106aastasel raamatukogul on olnud palju kodusid. Viimases asukohas, mis oli kunagi ehitatud lasteaiaks, tegutses raamatukogu üle 20 aasta. Jõgeva linnaraamatukogu direktor Meeri Remmelg sõnas, et raamatukogu ajaloos on see esmakordne, kui nad avavad päris uue maja uksed.

Jätka lugemist »

Sadala teatripäevadel mängiti Väikest Printsi ja tänase Ukraina presidendi loomingut

Sadala VII Külateatripäevadel mängiti näitemänge erineva põlvkonna autoritelt. Harrastusnäitlejad hindasid igas mõttes kordaläinuks koolitusi, eriti liikumispedagoog Helen Solovjevi juhendamisel läbiviidud õpituba. Sündmust korraldas Sadala Külade Selts, õpitoad toimusid rahvamajas.

Abja trupp Kolmas Voorus pärast etendust "Asemikud". Foto Jaan Lukas

Abja trupp Kolmas Voorus pärast etendust “Asemikud”. Foto: Jaan Lukas

Sadala Külade Teatri laste- ja noortetrupi mängitud Antoine de Saint-Exupéry „Väikese Printsi” etendusse aitasid sisse elada muinasloost pärinevad olulisemad mõtteterad ning siduv katkend Väikese Printsi ja rebase kahekõnest. Etenduse peaosalist mängis Sadala kooli õpilane Trevor Nork.

Palamuse Amatöörteater tõi külakostiks Marite H. Butkaite ja Lennart Peebu koolituskomöödia „Teie ebaõnn on teie endi kätes”, lavastajaks selles trupis mitmeid rolle mänginud noor daam Susan Kolde.

Sadala Külade Teatri täiskasvanute trupile elas publik kaasa vaadates Valdi Reinase „Viit värvikat lugu” – viit lõbusa nalja, kohati ka musta huumoriga. Ühe naljaloo algupärandi oli Reinas leidnud Volodõmõr Zelenskõi loomingust, perioodist, mil tänane Ukraina president oli veel kirjanik ja näitleja. Loo atraktiivsemaks tegelaseks oli perepoja pruut, naine kellel kasvas habe. Transseksuaalse tegelase mängimisega sai talendikalt hakkama Liisa Katt.

Teenekas harrastusnäitleja Tiina Ivask ütles, et rollid komöödiates olid võetud elust enesest ja tal tulid need hästi välja. „Tundsin veidi ka rambipalavikku, mis näitlejal peabki tekkima.” ütles teatriharrastaja Vilja-Mari Luhalaid.

Jätka lugemist »

Kääpal peeti laulu- ja kohvikutepäeva taas ühiselt

Jõgevamaal Mustvee vallas Kääpal peeti esmakordselt laulupäeva 1935. aastal. Pärast traditsiooni taaselustamist on peetud seda sündmust üheaegselt kohvikutepäevaga. Tänavu 10. augustil oli rahvakultuur ja toitlustuskultuur ühendatud viiendat korda.

Laulupäeva ja kohvikutepäeva peakorraldaja Annika Oras. Foto Jaan Lukas

Laulupäeva ja kohvikutepäeva peakorraldaja Annika Oras. Foto: Jaan Lukas

Suupistetele mõtlesime algul üsna peened nimed panna. Siis otsustasime eestipäraste kasuks.

Kääpa laulupäev algas rongkäiguga lasteaiamaja juurest paikkonna olulisema kultuurikolde Kalevipoja Koja õuele. Esinejate rivi ees kandsid Kääpa laulupäeva lippu Annika Oras ja Andri Plato segakoorist Serviti. Pidulikud rütmid kõlasid Põltsamaa linnaorkestrilt dirigent Urmas Mägi juhendamisel. Mustvee vallavanem Märt Kraft märkis oma tervituskõnes, et koorilaul on meie rahva ja vilje üks tugisambaid.

Esimesed laulud laulsid Kääpa laulupäeval esmakordselt osalenud lasteaiarühma Siilike poisid ja tüdrukud. Juhendajad on Evelin Tamm ja Heveli Ivask.

Mustvee valla ainsat segakoori Serviti juhatas seekord dirigent Ülle Sakariase tütar Elisa Sakarias, kes ema jälgedes koorijuhiks õppinud. „Koostöö kooriga oli väga meeldiv. Serviti on ju saanud kogemust paljudelt laulupidudelt,” märkis ta.

Jätka lugemist »

Põltsamaa on lindilkõndia Jaan Roose saabumise eel ootusärevuses

23. augusti õhtul Balti keti 30. aastapäeva tähistamise sündmuse raames on Põltsamaal oodata erilist elevust tekitavat sündmust. Põltsamaa jõe ületab maailmakuulus lindilkõndija ehk slacliner Jaan Roose.

Slacliner Jaan Roose 2017. a oktoobris Sindis. Foto Urmas Saard

Slacliner Jaan Roose 2017. a oktoobris Sindis. Foto: Urmas Saard

Roose on ainus inimene maailmas, kes sooritanud salto 117 meetri kõrgusel.

Jaan Roose ületab silmapaistvalt suurtes kõrgustes ja pikkustes vahemaid lindil (slacline), mis on kindla vetrumise ja tehnoloogiaga koormarihm. „Minu poole pöördusid Põltsamaa valla esindajad. Küllap nad olid minu etteastetest siis teadlikud ja neid näinud,” sõnas Roose.

Käesoleva nädala kolmapäeval käis Roose tutvumas vajalike tingimustega Põltsamaa jõe ületamiseks. „Kõik tarvilikud tingimused selleks on olemas. Põltsamaa vallavalitsuse turundusspetsialist Raivo Suni ütles, et slacline, mida mööda Roose jõge ületab, on paigaldatud kahe puu vahele, millest üks asub vallavalitsuse hoone juures ja teine Roosisaarel. Roose etteaste toimub kella 18 paiku. Ta lubas Põltsamaale kaasa võtta ka seaded, mis võimaldavad nii-öelda „normaalsetes” tingimustes oma tasakaalu proovile panna.

Jätka lugemist »

Luua metsanduskoolis oli aegade edukaim vastuvõtt

Luua Metsanduskooli uute õpilaste vastuvõtuperioodil laekus enam kui 360 avaldust, mis on metsa- ja loodushariduse andmisele spetsialiseerunud kutseõppeasutuse viimaste aastate rekordvastuvõtt. Populaarseimad erialad on matkajuht (3,4 inimest kohale), forvarderioperaator (2,08), harvesterioperaator (2,00) ning arborist (1,90). Sel aastal toimus Luua metsanduskoolis esmakordselt vastuvõtt ka metsatehniku erialale. Uuele õppekavale kandideerib 43 inimest.

Luua metsanduskool. Foto Urmas Saard

Luua metsanduskool. Foto: Urmas Saard

Luua Metsanduskooli direktor Haana Zuba-Reinsalu tunnustab õpilaste huvi: „Tihe konkursisõel nii noortele suunatud päevaõppes kui täiskasvanute seas näitab, et metsandus- ja aianduserialad on populaarsed, mis lisab kindlust, et ka tulevikus on Eesti metsandussektoris töökäsi, kel on praktikas lihvitud oskused ja laialdased teadmised. Luua Metsanduskooli õpilased paistavad silma erakordselt laia loodusteadmiste silmaringiga ning kindlasti tõmbab noori metsaerialadele ka sektori keskmisest kõrgem palgatase.“

Lisaks metsanduserialadele on täiskasvanute seas üha populaarsemad matkajuhi, maastikuehitaja (1,56) ning puukooliaedniku erialad. „Kutsehariduse eeliseks on, et siia võib tulla erinevatele õppeastmetele teadmisi omandama või praktilisi töövõtteid omandama juba erialal töötav inimene, kuid võimalus on leida väljakutse ka sootuks uues valdkonnas, avardades silmaringi ja lisades võimalusi tööturul läbi lüüa. Tööandjad hindavad üha rohkem kutsehariduse omandanud kandidaati, sest neil on töö tegemiseks päris oskused. Luua Metsanduskool on sektoris tuntud ja hinnatud õppeasutus, mis paneb meile juba õpilaste vastuvõtuprotsessis kohustuse valida õppima vaid parimad tulevikutegijad,“ lisas Zuba-Reinsalu.

Luua Metsanduskoolis algab uus õppeaasta 2. septembril, õpinguid alustab enam kui 270 uut õpilast. Luua Metsanduskool on ainus kutsehariduskool Eestis, kust saavad parima praktilise hariduse kõik metsanduse ja loodusvaldkonna tulevikutegijad.

Toomas Kelt
Luua metsanduskooli kommunikatsioonispetsialist

Imbi Paju: annaksin kirjandussõbra preemia Võtikvere küla inimestele

3. augustil toimus Jõgevamaal Mustvee vallas asuvas Võtikveres 20. raamatupidu. Usutluses Külauudistele vaatas raamatuküla idee autor ja eestvedaja tagasi Eestis ainulaadse kultuurikolde loomisele ja arengule. Peatusime põhjalikult ka Imbi Paju tuntuima raamatu „Tõrjutud mälestuste” uue väljaande ilmumisel. Raamat on tõlgitud ja tõlkimisel mitmetesse keeltesse. Samuti oli juttu Võtikvere raamatuküla tulevikust.

Imbi Paju. Foto erakogu

Imbi Paju. Foto: erakogu

Olete korraldanud Võtikvere raamatupidusid kakskümmend aastat. Mille poolest oli tänavune eriline. Millise laengu ise saite?

Meie tollane külavanem, tänaseks meie hulgast lahkunud Kaljo Pärn, mäletas veel milline mõju oli 30 aastatel Eesti Vabariigile raamatuaasta

Imbi Paju: Mina olen tõesti see peakorraldaja ja sisulooja, aga kui ma saaksin anda kirjandussõbra preemia, siis ma annaksin selle Võtikvere küla inimestele, kes on samuti 20 aastat kirjanduse nimel vabatahtlikult kultuuritalgute korras tegutsenud. Võtikvere – see on koht, kus me kõik oleme üles kasvanud, siin kasvatati metsa ja hoiti loodust peaaegu 200 aastat, see on vana riigimõis ja metskond. 20 aastat tagasi see metskond, mis oli ka suurim tööandja, likvideeriti. Modernsemas keeles nimetatakse seda reformiks ja ma tahan öelda, et kõik need likvideerimised pole minu meelest mingi areng, kui tohutu hulk andekaid ja professionaalseid inimesi jäävad tööta ja nad tunnevad, et nad pole midagi väärt.

Jätka lugemist »

“Tõrjutud mälestused” Võtikvere raamatupeol

Imbi Paju mälestuskirjanduse klassikaks saanud “Tõrjutud mälestused” jõuab taas eesti lugejateni.

Imbi Paju “Tõrjutud mälestused” on ilmunud tänaseks kaheksas keeles

Imbi Paju “Tõrjutud mälestused” on ilmunud tänaseks kaheksas keeles.

Kirjastuse Gallus toimetaja Merit Kase sõnul otsustati raamat uuesti välja anda, sest peale on kasvanud uus põlvkond

Imbi Paju 12 aastat tagasi ilmunud dokumentaaljutustus „Tõrjutud mälestused“, mis kirjaniku perekonnaloo kaudu näitab, kuidas nõukogude okupatsiooni ajal oli üksikinimene sunnitud silmitsi seisma poliitilise kurjusega, on ilmunud tänaseks kaheksas keeles ja seda võib auga nimetada Eesti ajaloo- ja mälestuskirjanduse klassikaks. 3. augustil Mustvee vallas toimuval 20. Võtikvere raamatupeol jõuab raamat taas Eesti lugejateni.

Jätka lugemist »

Kiik annab Tapiku külaelule uut hoogu

Põltsamaa vallas Tapiku külakeskuses valmis uus kiik, mis juba esimese kuuga võitnud populaarsuse erinevas vanuses inimeste hulgas ja toonud kohalikku ellu mõnusat elevust. Kiik meisterdati ja pandi paika Tapiku Külade Seltsi algatusel.

Tapiku kiik. Foto Külauudised

Tapiku kiik. Foto: Külauudised

Lõõgastumine ja koosolemine kiigel on Tapiku kandis läbi aegade populaarne olnud. Tegus pensionär Evald Martjan mäletab Tõivere küla kiike, mis sai ehitatud ja paigaldatud 1968 aastal. Esimesele kiikumisele tuli palju rahvast ümberkaudsetest küladest. Kui mitmed toonased noored mehed kaheksakümendatel sõjaväest tulid, ehitas Martjan koos nendega kiige Tapiku küla keskele. „Tehnikat siis polnud. Kõik postid tuli jõuga püsti ajada,” rääkis kiigemeister.

Kohalikud mehed meisterdasid Tapikule kiige ka 2005. aastal. „Tänaseks olid selle kiige tugipostid juba mädanemisohus,” ütles Tapiku Külade Seltsi juhatuse liige Hiie Nugis. Täpselt selle kiige kohapeale ehitati ka uus kiik. „Kõik tööd tegid kogukonna liikmed vabatahtlikult. Kiigelaudade ostmiseks saime kasutada ka külaseltsi raha. Ehitamisel mõeldi ohutusele – sellele, et kiigelt maha ei kukutaks. Tööle tulid appi kunagised tapikulased, kes praegu elavad mujal.”

Jätka lugemist »

Eesti Aasta Küla hindamiskomisjon sai Sadala piirkonnast põhjaliku ülevaate

26. juulil kuulutatakse Räpinas Eesti Külade Maapäeval välja Eesti Aasta Küla 2019. Jõgevamaalt on esitatud kandideerima auväärsele tunnustusele Jõgevamaa Aasta Küla 2018- Sadala külade piirkond. Mõned päevad tagasi tutvus selle paigaga Eesti Aasta küla hindamiskomisjon eesotsas Riigikogu esimehe Henn Põlluaasaga.

Hindamiskomisjoni liikmed ja kogukonnaelu edendajad Sadala kõlakoja all. Foto Marge Tasur

Hindamiskomisjoni liikmed ja kogukonnaelu edendajad Sadala kõlakoja all. Foto: Marge Tasur

9. juuli õhtul Sadala rahvamaja juurde kogunenud Eesti Küla valimise hindamiskomisjon sõitis kohe Kantkülasse ja Ookatku külla. „Neid külasid seob Sadalaga ajalooline teadmine, et sel aastal möödub 600 aastat kõigi kolme küla esmamainimisest. Juubelilaulu- ja tantsupeo tule teekond läbis ka need külad, külakividele paigaldati ajaloo meenutuseks tänuplaadid, kivide juurde asetati peotule laternad,” rääkis Sadala Külade Seltsi juhatuse esimees Pille Tutt.

Ringkäigule järgnenud vestlusringi Sadala rahvamaja saalis avas Tutt sõnadega: „See, mida me hoiame oma südames, peegeldab meile kõigile vastu. Sadala piirkonna inimestele on antud võimalus mõelda ja tegutseda oma kogukonna huvides ja nad kasutavad seda huviga ja entusiastlikult. Me püüame endast maha jätta häid hetki. Nii loome hea pinnase ka lastele ja lastelastele kunagisse kodupaika jäämiseks või tagasi tulekuks.” Rahvamuusikaansamblist Tuustar tervitasid külalisi lustlike lugudega Romet lõõtsaga ja Marta viiuliga. Nemad on erinevate sündmuste korraldamisel seltsi tugevad koostööpartnerid.

Jätka lugemist »

Peotule Sadalasse toomisega austati
motokultuuri korüfeed Igor Ellissoni

XXVII laulupeo ja XX tantsupeo tule tõid Jõgevamaale Sadalasse klubi Jõgeva MC ja teiste klubide mootorratturid. Tseremooniaga avaldati austust Jõgeva MC rajajale, rahvusvahelise motomatkajate kokkutuleku Jõgevatreff idee algatajale ja pikaajalisele korraldajale Igor Ellissonile, kes alustas motokultuuri edendamist Sadalas.

Eigo Ellisson, Valdi Reinas, Mare Talve, Virve Muser, Pille Tutt ja Sadala Hoolekandeühingu esindaja Imre Väin tuletulemise tseremoonial Sadalas. Foto Marge Tasur

Eigo Ellisson, Valdi Reinas, Mare Talve, Virve Muser, Pille Tutt ja Sadala Hoolekandeühingu esindaja Imre Väin tuletulemise tseremoonial Sadalas. Foto: Marge Tasur

Peotule jõudmise Sadalasse juhatas sisse rahvapidu, mille avas  Eesti Vabariigi hümniga kaitseliidu Jõgeva maleva ja Torma puhkpilliorkester. Esinesid pärimusmuusika ansambel Tuustar, segakoor Sõrahing, Laiuse-Sadala noorte segarühm, Sadala naisrühm ja Sadala Külade Teatri näitlejad.

Jõgeva MC juhatuse liige, Igor Ellisoni poeg Eigo Ellisson märkis, et laulu- ja tantsupeo tule toomine Laiuselt Sadalasse oli mootorratturitele auväärseks ettevõtmiseks ja positiivseks emotsiooniks.

„Jõgeva MC kasvas välja just Sadalast,” sõnas Ellisson. “Siin alustasime motohuvialaga tegelemist ka mina ja mu vend Argo Ellisson.”

Veel ütles Eigo Ellisson, et Igor Ellisson on praegu tervist taastamas ja saab tema auks korraldatud sündmusest hiljem ülevaate meedia vahendusel.

„Paarikümne mootorratturi jõudmine rahvamaja õuele peotulega oli tõeline kõrghetk, õhus oli nooruslikkust, headust, ühtehoidmist, soovi hoida olulist, mis loodud,” ütles laulu- ja tantsupeo ja tule tulemise Jõgevamaa kuraator Pille Tutt, kes on ka Sadala Külade Seltsi juhatuse esinaine.

Jätka lugemist »

Rahvahulk moodustas Põltsamaal inimlippu

3. juuni õhtul moodustati Jõgeva maakonnas Põltsamaal Eesti lipu 135. aastapäeva auks inimlipp.

Eesti lipu 135. sünnipäeva tähistamine Põltsamaal. Foto Väino Valdmann

Eesti lipu 135. sünnipäeva tähistamine Põltsamaal. Foto: Väino Valdmann

Eesti lipu piduliku numbriga sünnipäeva tähistamiseks Põltsamaal andis põhjuse asjaolu, et esimese sinimustvalge lipu õmbles 1884 aastal siine kooliõpetaja Emilie Beermann.

Jätka lugemist »

Legendaarne kartulisort sai Jõgeval ausamba

Täna hommikul, jätkuvalt kestva Jõgeva linna sünnipäeval tegid kodukandile üllatuskingituse kogukonna aktiivsed liikmed, kes avasid peaväljakul asusamba kuulsale kartulisordile „Jõgeva kollane”.

Mälestumärk kartulisordile Jõgeva kollane. Foto Sirje Kalev

Mälestumärk kartulisordile “Jõgeva kollane”. Foto: Sirje Kalev

Ausammas kujutab endast klaasseintest kasti, milles sirguvad „Jõgeva kollase” taimed ja saab jälgida nende kasvamist ning mugulate valmimist. Idee algatas mitmekülgselt aktiivne tervislikku toitumist ja eluviisi edendav Jõgeva elanik Maiu Veltbach. Tegusateks abistajateks olid teadlased Reine Koppel ja Mati Koppel, ettevõtjad Raul Taul ja Rauno Lehtla, kunstnik Tiina Säälik ja mitmed teised.

Kartulisordi „Jõgeva kollane” aretas sordiaretaja Julius Aamisepp 1942. aastal. 1946. aastal kirjeldas ta sorti ise nõnda. „…vähesobiv sööklatele, ent seda enam vastab see töötava rahva maitsele, kes eelistab jahusemaid kartuleid. Et „Jõgeva kollase” mugulate kuju on ümarik, sile, madalate iduaukudega, seepärast on ka tema koorimine hõlpus. Sisu intensiivselt kollane. Vähkhaigusele vastupidav.”

2010. aasta kevadel otsustati siiski taastada “Jõgeva kollane” säilitussordina. 2012. aastal hakkas Jõgeva Sordiaretuse Instituut sertifitseeritud seemet taas müüma. Eesti ühe populaarsema kartulisordina on “Jõgeva kollane” tähtsal kohal ka Eesti kultuuris. Nii on Jõgevamaa esindusroogade hulka valitud puder “Jõgeva kollane”, mille põhikomponent on kartulisort “Jõgeva kollane”.

Jaan Lukas

Samal teemal:

Jõgeva keskväljak linna sünnipäeval. Foto Marge Tasur

 

 

 

Jõgeva linn peab sünnipäevapidu