Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

oktoober 2018
E T K N R L P
« sept    
1234567
891011121314
15161718192021
22232425262728
293031  

Jõgevamaa meenemeistrile tõid mitmeid auhindu kultuurilooliste piltidega seinakellad

Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse korraldatud meenekonkursil pälvis kõige rohkem tunnustusi Põltsamaal elav käsitöömeister Helvi Nikkel, kes saavutas esikoha Põltsamaa piirkonna meenete arvestuses, esikoha Vooremaa piirkonna meenete arvestuses nii esimese kui teise koha ja valiti Facebook´i hääletusel publiku lemmikuks (173 häälega).

Helvi Nikkel tunnustustega Foto Eveli Jürgenson

Helvi Nikkel tunnustustega. Foto: Eveli Jürgenson

Harjumaalt Padiselt pärit Helvi Nikkel elab Põltsamaal. Käsitööga tegelemine oli talle algul hobiks, kuid nüüd on saanud sellest töö. Nikkel valmistab vastavalt tellimustele nii piltidega kellasid, kui ka külmkapimagneteid, samuti fotoalbumeid, beebiraamatuid, sünnitõenditele ümbriseid jne. Jõgevamaa meenetekonkursil ajendas Nikkelit osaleme soov oma loomingut suuremale avalikkusele tutvustada ja ennast esile tuua. Kokku esitas ta konkursile kümme toodet. „Ma arvan, et meened peavad olema ka praktilised. Nii otsustasingi just nende toodetega osaleda konkursil. Kõigepealt tuli mõelda, kuidas hakkab kell visuaalselt välja nägema. Selleks pidi tegema visandeid ja valima sobivad fotod ning toorikute tootjad,” rääkis Nikkel. Esikoha Põltsamaa piirkonna meenete osas tõi Nikkelile seinakell Põltsamaa lossihoovi pildiga, Vooremaa piirkonna esikoha tõi seinakell Palamuse, Vooremaa teise koha tõi külmkapimagnet Laiuse varemed. Facebook´i korraldatud hääletusel sai publiku lemmikuks seinakell Põltsamaa motiividega.

Jätka lugemist »

Jõgeva muusikaõpetaja juubelid ja tema juhendatav ansambel

Rahvamuusikaõpetaja Eha Niglase õpilased on esinenud paljudes maailma paikades. Täna esinevad Jõgeva muusikakooli rahvamuusika ansambli Tuustar muusikud Kaukaasias – Sotšis ja Punasel Lagedal toimuvatel Eesti kultuuripäevadel, kus avatakse Jaak Soansi loodud bareljeef sealse Anton Hansen Tammsaare muuseumi loojale Ants Pajule.

Eha Niglas koos rahvamuusikaansambel Tuustar liikmetega Foto erakogu

Eha Niglas koos rahvamuusikaansambel Tuustar liikmetega. Foto: erakogu

 

Jõgevamaa rahvakultuurispetsialist Pille Tutt annab Eha Niglasele tunnustused üle Foto Jaan Lukas

Jõgevamaa rahvakultuurispetsialist Pille Tutt annab Eha Niglasele tunnustused üle. Foto: Jaan Lukas

Mulle tähendab rahvamuusika nii tööd kui hobi

Tuustari juhendaja Niglas tähistas aga 25 septembril 60 sünnipäeva ja pälvis loomingulise ning pedagoogilise töö eest väärikaid tunnustusi.

„Mulle tähendab rahvamuusika nii tööd kui hobi,” ütles Setomaa juurtega Niglas. Tema enda juhendatavast viieteistkümne liikmelisest ansamblist Tuustar rääkides meenutas ta esmalt möödunud suve. „Esinesime maakonna laulu- ja tantsupeol Kassinurmes ja Memme-taadi peol Kuremaal. Olime kolmel päeval kohal ka Võru pärimustantsu folkloorifestivalil. Iseäranis tormiliseks päevaks kujunes aga 14. juuli. Hommikul astusime publiku ette Mustvees Peipsi Folgil, seejärel Sadala kõlakoja avapidustustel, aga juba õhtul sõitsime koos folklooriselts Jõgevahe Pere naisrühmaga Itaaliasse, Cinzanos toimunud folkloorifestivalile. Esinesime kontsertidega Raekoja platsil, tänavatel ja kultuurihallis. Tegusa sündmusena on meelde jäänud ka Avatud Külavärvad, mil esinesime Sadalas, Kääpal ja Kasepäl.”

Jätka lugemist »

Mustvees valitakse „Kolla kaalikat”, peetakse laata ja laulupidu

Laupäeval, 22. septembril leiab aset Mustvees sügislaat „Peipsi Kolla”, selle raames nunnu konkurss Kolla Kaalikas ja Mustvee valla kultuurikollektiivide laulu- ja tantsupidu „Kui me Eesti viisi kokku saame”.

Diana Siirak, Mustvee valla laulu ja tantsu peo üks korraldajaid rahvakultuurispetsialist Foto erakogu

Diana Siirak, Mustvee valla laulu- ja tantsupeo üks korraldajaid rahvakultuurispetsialist. Foto: erakogu

„Kui me Eesti viisi kokku saame” algab kell 11:45 rongkäiguga Mustvee vallamaja eest.

„Laadapäeva hommikul heisatakse linna keskväljakul Mustvee laadalipp, mille kujundaja on Jõgeva valla sümboolika looja Marju Pottisepp,” ütles Mustvee kultuurikeskuse juhataja Laidi Zalekešina.

„Teoks saava Peipsi pealinna nunnu konkursi „Kolla kaalikas” põhimõte on, et tood oma aiast erilise puu- või köögivilja, kas erilise kujuga kurgi või kartuli või hiiglasliku kõrvitsa. Mõistagi võib tuua marju, õunu ja puuvilju,” selgitas Zalekešina.

„Loomulikult müüakse laadal Peipsi köögivilju – sibulat, küüslauku, juurvilja, samuti kalatooteid, mett. Marjamüüjad on kohal jõhvikate, mustikate, pohlade ja seentega, kusjuures avatud on ka kohvik Sada ja seened Kaubeldakse ka käsitöö, vanavara ja tööstuskaupadega,” rääkis teenekas laadakorraldaja Elle Palm. Kauplejaid tuleb tema sõnul lisaks Peipsimaa erinevatele paikadele Ida-Virumaalt, Põlvamaalt ja teistestki Eestimaa nurkadest, aga ka Lätist ja Leedust.

Jätka lugemist »

Juubelinumbriga metsanduse kutsevõistlused võitsid Pärnumaa metsamehed

Eile toimusid Luua metsanduskoolis 50. metsandusvaldkonna kutsevõistlused. Pingelisest heitlusest tuld võitjana välja RMK Pärnumaa metskonna võistlejad. Vaid kolme punktiga jäi neile alla võistluste korraldaja, Luua metsanduskooli esindus. Kolmandale kohale tuli RMK Põlvamaa metskonna võistkond.

Metsameistrid valmistuvad kutsemeisterlikusevõistlusteks Foto Luua metsanduskool

Metsameistrid valmistuvad kutsemeisterlikusevõistlusteks. Foto: Luua metsanduskool

Metsandusvaldkonna kutsevõistlused on kõige pikemalt järjepidevalt toimunud kutsevõistlused Eestis

Võitjate esindaja, RMK Pärnumaa metskonna metsaülem Heiki Ärm ütles peale võistlust, et võit oli nende jaoks üllatus. „Kuna ta kolme punktiga tuli, siis seda suurem oli üllatus. Püüdsime kõikidel aladel osaleda ja kuigi esimesi kohti tuli ainult üks, siis võidu tagas stabiilne esitus kõigil aladel.“

Ärm lisas, et spetsiaalselt trenni mehed ei teinud, tubli tulemuse taga on igapäevane metsatöö. Tuleval aastal esikohta korrata aga metsamees loota ei julge. „Kogu seltskond on nii tugev, et kahte aastat järjest võita ei suuda,“ muigas metsaülem.

Jätka lugemist »

Jõgevat kaunistab Ants Pajule pühendatud skulptuurpink

Tänavu 8 septembri keskpäevatunnil avati Jõgeva kesklinna pargis skulptuurpink karismaatilise ühiskonnategelase Ants Paju mälestuseks, tema vaimsuse ja ideede jäädvustamiseks tänastele ja tulevatele põlvedele.

Ants Paju nimelise pingi juurde kuulub ühe kujunduselemendina raamat Foto Sirje Kalev

Ants Paju nimelise pingi juurde kuulub ühe kujunduselemendina raamat. Foto: Sirje Kalev

Pingi avatseremoonial pargis ja sellele Jõgeva kultuurikeskuses järgnenud mõttevahetusel peetud kõnedes rõhutati Ants Paju mitmekülgsust, tema mõttejõudu ja tahet ja suutlikust ideede elluviimisel, saavutusi spordimehena, sügavalt mõtleva ja analüüsiva ajakirjanikuna, poliitikuna.
Jõgeva noorteklubi Hekto ja Jõgeva Lionsklubi asutaja ja president, Jõgeva rajoonilehe asetoimetaja, Eesti Looduse peatoimetaja, Jõgeva linnapea – see on vaid lühike ülevaade väärikatest rollidest Ants Paju (1944-2011) elus.

Ants Paju skulptuurpingi loomiseks algatas idee Jõgeva Lionsklubi. Mõtte elluviimise eestvedaja oli Antsu tütar Angela Rehi, pingi autor on skulptor Tauno Kangro

Jaan Lukas

Samal teemal:

Plakati kujundaja on Sirje Kalev, Ants Paju foto pildistas Anatoli Makarevitš

 

 

 

Jõgeval avatakse Ants Paju mälestuseks skulptuurpink

Vaiatus peetakse puhkpillifestivali

Laupäeval, 25. augustil on kõik puhkpillimuusika sõbrad oodatud Vaiatusse, kus saab teoks puhkpilliorkestrite festival ToPoF. 2000. aastal ellu kutsutud sündmuse järjepidevus katkes vahepeal, ent nüüd soovitakse festivalile taas hoog sisse lükata.

170-aastane Torma puhkpilliorkester Foto EV 100

170-aastane Torma puhkpilliorkester. Foto: EV 100

Jätka lugemist »

Jõgeva linnaraamatukogus avati vanausulisi tutvustav fotonäitus

Jõgeva linnaraamatukogus on avatud Jõgeval elava fotograafi ja filmilooja Johannes Haava fotonäitus „Vanausulised ja Peipsiveer”.

Johannes Haava foto vanausuliste Karakatitsast Foto Jaan Lukas

Johannes Haava foto vanausuliste Karakatitsast. Foto: Jaan Lukas

Näituse avasõnad ütles Jõgeva linnaraamatukogu direktori asetäitja Ene Sööt. Ta tänas Johannes Haava omalaadse kultuuri ja elulaadiga piirkonda tutvustava näituse ülespanemise eest Jõgeval ning luges katkendeid Peipsimaad ja ja vanausulisi tutvustavast raamatust.

Raamatukogutöötajad kinkisid Johannes Haavale suure sibula, mis on Peipsimaa üks sümboleid. Näitusel on ka mitmeid fotosid Peipsi sibulast (spetsiaalne kaubamärk paikkonnas kasvatatud sibulale) ja sibulakasvatajatest. Samuti on jäädvustatud viie erineva koguduse kirikud Peipsi pealinnas Mustvees; omalaadsed sõidukid Karakatistsad, mida kasutavad Kallaste ja selle ümbruse kalurid; olustikud laatadel ja festivalidel. Silmailu pakuvad loodusfotod. Mõnelgi näitusefotol on Johannes Haav Peipsimaad pildistanud helikopterilt.

Tänasest Mustvee vallast Lohusuu kandist Piilsi külast võrsunud Johannes Haav ütles, et esimesed pildid vanausuliste kombeid ja Peipsiveert tutvustaval näitusel on tehtud ligi paarkümmend aastat tagasi. Haav on ka Jõgeval loodud fotokunsti edendava ühenduse mittetulundusühing Piltijad eestvedaja.

Näitus „Vanausulised ja Peipsiveer” jääb Jõgeva linnaraamatukogus avatuks 5. septembrini.

Jaan Lukas

Avatud väravatega külad Jõgevamaal

Jõgevamaa on eriline koht, kus asuvad kaks üleriigilise konkursi Aasta küla tiitli kandjat. 2005. aastal omistati tiitel Kamarile ja 2013. aastal sai tiitli omanikuks Lustivere külade piirkond.

Külaväravate avatseremoonia Sadukülas

Külaväravate avatseremoonia Sadukülas

Otslava külaparki istutati väravapuud – kaks kultuurpihlakat

Nüüd oleme maakonnas jõudnud elluviija maakondliku projekti, kus 11 meie maakonna küla avasid oma väravad ja huvilised said tutvuda eriilmeliste ja eriliste küladega ja neis tegutsevate kogukonnaseltsidega. Miks just need 11 küla. Projekti idee oli idanenud mitmed aastad ja 2016. aastal projekti algatades sai lähtuda sellest, et siis oli 10 maaomavalitsust ja igast omavalitsusest vähemalt üks küla osaleks projektis. Kuna meil on kaks üleriigilist aasta küla, siis kindlasti mõlemad külad ka osaleks.

Kaksteist pilti kamarilastest

Visualiseerides avatud külaväravate kaarti hakkame Viljandi maakonna poolt Jõgevamaale tulema Esimesena avas väravad Kamari, kus avati EV 100 kingitusena Õnneliku kuke kuju.

Jätka lugemist »

Kamari külas „kireb” Õnneliku Kuke kuju

Põltsamaa vallas paikneva Kamari küla üheks sümboliks kujuneb Õnneliku Kuke kuju, mis avati hiljuti toimunud Avatud Külaväravate avatseremoonial.

Õnneliku Kuke kuju avamisel kunstnik Anni Irs ja kogukonnaelu edendaja Liia Ust (paremal) Foto erakogu

Õnneliku Kuke kuju avamisel kunstnik Anni Irs ja kogukonnaelu edendaja Liia Ust (paremal). Foto: erakogu

Õnneliku Kuke Kuju loomine toob hingele palju rõõmu.

Kamari Haridusseltsi tegus liige Liia Lust märkis, et selles paigas vaagiti mitmeid variante EV 100 kingituse tegemiseks. „Olles Ventspilsis käinud hakkasid mulle väga meeldima sealsed värvikirevad lehmakujud, millest tekkis mõte ka Kamarisse luua üks rõõmus skulptuur,” rääkis Lust. Kuke kuju kasuks otsustati kahel põhjusel: Mullu sügisel lõppes Kamaris hariduse andmine ja alates 1835. aastast tegutsenud kool suleti. „On ju kukk olnud mitmete aabitsate kaanepoiss. Seega üks põhjus on jäädvustada koolihariduse andmist Kamaris 182 aasta jooksul.”

Kukk sümboliseerib ka linnukasvatust. Kamarist kõneldes mäletavad paljud inimesed seda paika kui Sakalat (kunagise linnukasvatussovhoosi nimi), kust sai ikka tibusid või kanu oma majapidamisse osta. Nii pühendati teine pool kukest linnukasvatusele. „Kukk on kujundatudki kahepoolsena – ühest küljest Aabitsa ja õppimisega seotult ja teisalt linnukasvatusega,” selgitas Lust.

Jätka lugemist »

Jõgeval avatakse Ants Paju mälestuseks skulptuurpink

Mitmekülgse ühiskonnategelase Ants Paju (1944-2011) mälestuseks paigaldatakse Jõgeva kesklinna haljasale Tauno Kangro kunstiteosena valminud skulptuurpink. Pink avatakse pidulikult tänavu 8 septembril.

Selline hakkab väja nägegema Ants Paju skulptuurpink Jõgeval

Selline hakkab väja nägegema Ants Paju skulptuurpink Jõgeval

Plakati kujundaja on Sirje Kalev, Ants Paju foto pildistas Anatoli Makarevitš

Plakati kujundaja on Sirje Kalev, Ants Paju foto pildistas Anatoli Makarevitš

Ants Paju tekstid: Unista, teosta, mäleta! Tegu on mõtte mõõt. Võidelge ja võitke

Sündmuse korraldaja, Ants Paju tütar Angela Rehi märkis, et Tauno Kangro kunstiteoses kohtuvad mustjashall graniit, pronks ja tammepuit. „Keskel asub graniidist kõnepult, millel pronksist käed hoidmas avatud raamatut. See sümboliseerib Ants Paju riigimehelikku julgust Eesti iseseisvuse taastajana ja eestluse edendajana. Raamat tähistab meie rahva hariduse ja vaimsuse väärtust. Kõnepuldile graveeritakse Ants Paju nimi ning Eesti Looduskaitse Seltsi sümbol, tähistamaks Antsu elutööd meid ümbritseva elava looduse mõtestamisel ja kaitsel,” tutvustas Rehi.

„Kõnepuldist lähtuvad kaks tugevat tammepuust pinki, mille otstes graniittahukad. Ühel pool pronksist ketas ja medal. Pronksist kettaheitja ketas on märgiks Ants Paju spordimehelikust võitlejalikust hoiakust, avatud märkmik sulepeaga kannab sõnumi praegusele põlvkonnale, et Eesti loo kirjutamist tuleb julgelt jätkata. Poleeritud graniittahukatele graveeritakse Ants Paju tekstid: Unista, teosta, mäleta! Tegu on mõtte mõõt. Võidelge ja võitke,” selgitas Rehi.

Jätka lugemist »

Võtikvere raamatuküla kirjanduspreemia sai Vahur Afanasjev ja luulestipendiumi Airis Erme

Võtikvere raamatuküla pidu on Eestimaa vanim kirjandusfestival – tänavu toimus see 19. aastat –, mille eestvedajaks on Võtikverest pärit kirjanik ja filmitegija Imbi Paju. Raamatuküla patroon on tänavu antropoloog, muinasjutuvestja ja muusik Polina Tšerkassova.

Vahur Afanasev Foto Eveline Kurvits

Kirjanik Vahur Afanasev on aanud kätte Elise Rosalie Auna nimelise preemia. Foto: Eveline Kurvits

Kirjanduslikku päeva aitas läbi viia ajakirjanik ja paljude raamatute autor Rein Sikk

Juba neljandat aastat antakse kirjandusfestivalil välja 1880ndate lõpus Võtikveres elanud luuletaja Elise Rosalie Auna nimelist kirjanduspreemiat. Tänavu pälvis kirjanduspreemia kirjanik Vahur Afanasjev Peipsiveere vanausuliste elu käsitleva romaani ”Serafima ja Bogdan” eest.

”Romaan kirjeldab inimlikult ja humoorikalt vanausuliste hirmu nõukogude võimu kui ebajumala ees,” ütles Imbi Paju preemia üleandmisel. ”Tugevad keelekujundid avavad kultuurimaastikku ja vanausuliste elufilosoofiat, kust saadakse tuge elamiseks. Teos suunab pilgu rikka traditsiooni pärandiga vanausuliste elule ja rikastab meie kultuuriteadvust.”

Varem on saanud preemia kirjandusteadlane Leena Kurvet-Käosaar, Ly Ehin ja Eeva Park. Preemia koosneb kunstnik Lilli-Krõõt Repanu graafilistest taiestest.

Jätka lugemist »

Jõgevamaa Aasta külad saavad märgistatud

Jõgevamaa Kodukandi Ühenduse eestvedamisel on alates 2004. aastast valitud maakonna Aasta küla. Tänavu antakse tiitel välja kaheksandat korda. Augustis saavad seitse Jõgevamaa Aasta küla kunstnik Martti Kalamehe poolt kujundatud ja ka teostatud aasta küla viidad.

Kamari küla silt Foto Liia Lust

Kamari küla silt. Foto: Liia Lust

Pange Jõgevamaal liikudes tähele meie Aasta külasid

Avatud külaväravate projektis osalevate külade viidad on juba paigaldatud. Juula ja Kärde küla saavad viidad natukene hiljem.

Meie Aasta küla tiitlit kannavad austava nimetuse saamise järjekorras järgmised külad: Kamari, Pajusi, Maarja- Magdaleena, Assikvere, Lustivere, Juula, Kärde.

Jõgevamaa on ka sellepoolest eriline maakond, et kahel korral omistati üleriigilisel konkursil Aasta küla tiitel meie küladele. 2005. aastal sai tiitli Kamari ja 2013. aastal Lustivere külade piirkond.

Jätka lugemist »

Mustvee vallas Võtikveres uuritakse mälumaastikke

Laupäeval, 4. augustil oodatakse kõiki raamatusõpru Võtikverre, kus toimub 19. raamatuküla pidu. Seda viivad läbi kirjandusliku vabaõhusalongi perenaine Imbi Paju ja ajakirjanik Rein Sikk. Mõlemad võivad mitme raamatu autorina ka kirjaniku tiitlit kanda.

Peakorraldaja Imbi Paju, kirjanik Eeva Park ja kunstnik Lilli-Krõõt Repnau Võtikvere raamatpeol 2017 Foto Riina Mägi

Peakorraldaja Imbi Paju, kirjanik Eeva Park ja kunstnik Lilli-Krõõt Repnau Võtikvere raamatpeol 2017. Foto: Riina Mägi

Pidu algab keskpäeval tänavuse raamatuküla patrooni väljakuulutamisega. Tänavune pidu kannab pealkirja “Elukirjade mälumaastikud” ning kirjanduslikus vabaõhusalongis hakatakse uurima, kust on pärit meie elumustrid.

“Meie vaimseid maastikke avab mõneti uue nurga alt kunstidoktor ja ehtekunstnik Kärt Summatavet, kellelt ilmus hiljuti kaks suurepärast raamatut “Loomise vägi. Kihnu Roosi käsitöökogu” ja “Kihnu Roosi kindakirjad”. Kärdiga mõtestamegi rahvakunstiesemetelt pärit mustrite kaudu inimeseks olemise kõrgemat tasandit, uurime, mis on nende mustrite taga ja sees,” ütles Imbi Paju.

Paneb pargi helisema

Niisama olulised, kui mustrid, on ka lood, laulud ja muusikapalad. Antropoloog, muinasjutuvestja, õppejõud ja muusik Polina Tšerkassova jutustabki lugusid ja paneb Võtikvere iidse pargi muusikast helisema. Raamatuhuvilistega tuleb kohtuma ka kirjanik Vahur Afanasjev, kelle Peipsiveere vanausuliste elu käsitlev, ühtaegu traagilise ja koomilise süžeega romaan “Serafima ja Bogdan” sai mullusel kirjanike liidu romaanivõistlusel esikoha ning on lugejate hulgas elavat vastukaja tekitanud.

Jätka lugemist »

Sadalas avati Kõlakoda koos lipuväljaku ja tulealtariga

Tänavuse suve üheks väärikamaks ja emotsionaalsemaks sündmuseks Jõgevamaal võib pidada kõlakoja, lipuväljaku ja tulealtari pidulikku avamist Sadala rahvamaja kõrval ja sellega kaasnenud rahvapidu.

Sadalas avatud Kõlakoda koos lipuväljaku ja tulealtariga Foto Ellar Sügiste

Sadalas avatud Kõlakoda koos lipuväljaku ja tulealtariga. Foto: Ellar Sügiste

Sadala tulealtari süütamine Foto Ellar Sügiste

Sadala tulealtari süütamine. Foto: Ellar Sügiste

Kirikukell, mis on nagu poolik või poolenisti maa sisse vajunud, heliseb ja kõlab täies võimsuses ja suurepärases akustikas.

Tuntud ja tunnustatud inimesed avaldasid Külauudistele arvamust, et Sadala Külade Seltsi eestvedamisel teoks saanud ettevõtmine loob kultuuri- ja seltsielu edendamiseks uued võimalused mitte ainult kogukonna vaid märksa suuremalt tasandilt vaadatuna.

Jõgeva vallavolikogu liige ja Jõgeva Kammerkoori dirigent Margus Kask ütles, et juba esimesel proovil enne avapidu kõlasid laulud Sadala kõlakojas suurepäraselt. „Sadala Külade Selts eesotsas Pille Tutiga on tõestanud, et mõtteerksuse, tahtejõu ja järjepidevusega on võimalik paljugi korda saata ka rahvaarvult suhteliselt väikeses külas.”

Jätka lugemist »

Üksteist Jõgevamaa Kodukandiühenduse küla ootavad külalisi

Jõgevamaa Kodukandiühendusse liitunud külad ootavad 4. ja 5. augustil projekti Avatud Külaväravad raames külalisi 11 paika, kus huvitavalt ja atraktiivselt tutvustakse kogukonna tegemisi, tuuakse välja maal elamise iseärasused nii rõõmude kui ka murede vaatevinklist.

Avatud KülavärvadKahel augustikuu päeval on külaväravad avatud Jõgeva vallas Kuristal, Luual, Sadalas ja Sadukülas, Mustvee vallas Hallikul ja Kasepääl, ja Põltsamaa vallas Kamaris, Lustiveres ja Pajusis. Jõgevamaa Kodukandiühenduse kauaaegsete liikmetena osalevad Külaväravatel ka pärast haldusreformi Tarumaal paiknevad Assikvere küla Pala piirkonnast ja Maarja-Magdaleena küla. „Võimalus on osaleda õpitubades, saada osa ekskursioonidest. Enamikes külades lõpeb sündmus simmaniga,” ütles Jõgevamaa Kodukandiühenduse juhatuse esimees Liia Lust.

„Meil on Jõgevamaal tugevad kogukonnad, kes panustavad piirkonnas elu hoidmisele oma külades. Kõik osalevad külad on erilised ja erinevad, mistõttu ei saa öelda, et kui oled ühte näinud, siis oled juba kursis külade tegemistega. Igas külas on ka omanäolised ja erinevad kogukonna liigutajad, omavahel seob neid soov ja tahe ühiselt tegutseda kodukoha paremaks muutmisel,” lisas ta.

Projekti avatud Külaväravad on toetatud Jõgevamaa Koostöökoja meede 3 „Maakondlikud projektid ja koolitused“ MAK 2014-2020 LEADER meetmest.

Jaan Lukas

Mustvee lugu esinduslikus pildiraamatus

Sel reedel Mustvee linnapäevade avapäeval esitletakse Mustvee Kultuurikeskuses raamatut „Mustvee linna aja lugu pildis „

Mustvee-raamatu-kaasa

Mustvee raamatu kaas

Ajaloo-ja kultuurihuviliste daamide Anu Otsa ja Laidi Zalekešina koostatud raamatus on vanaaegsed fotod ja täpselt samad objektid pildistatuna tänapäeval. Vanim foto on tehtud sada kuus aastat tagasi. Ajaloolised fotod pärinevad Vello Otsa erakogust. Pildiallkirjad koostasid Vello Ots ja Laidi Zalekešina ja need on kahes keeles- nii eesti kui vene keeles.
Kaasaegsete fotode autor on Anu Ots. Silmailu ja äratundmisrõõmu pakkuvad õhufotod on drooniga teinud Mustvee vallavolikogu esimees Aivar Saarela.
„Raamatu koostamisel pidasime silmas nii Eesti Vabariigi sajandat aastapäeva kui ka 80 aasta möödumist Mustveele linnaõiguste andmisest. Tööga alustasime rohkem kui aasta tagasi. Ajaloolised fotod vajasid ka töötlemist. Loomingulises protsessis oli hea koostöö Vooremaa toimetuse kujundaja Evdin Kasemetsaga,”  ütles Anu Ots. Laidi lisas, et koostöö Edviniga ei ole esmakordne ja oleme tema raamatu kujundustest väga vaimustuses.
„Iga foto pakub omaette elamuse. Minu üheks lemmikuks on Eesti esimese iseseisvusperioodi lõpuaastatel tehtud foto laste laulupeorongkäigust kesklinnas ja samas kohas tehtud uuel fotol on piisavalt emotsionaalsust ja pidulikkust, kui eelmisel aastal toimus Võidupüha paraad, “  arvas Laidi Zalekešina, kes Mustvee kultuurikeskuse juhataja
Anu Ots lisas, et kõige ekstreemsem pildistamine toimus suurte jääkuhjade otsas, kui ta muuli pildile püüdis. Omajagu julgust ja kõrgusekartuse trotsimist nõudis ka kiriku tornidest pildistamine.
„ 13 juulil kell 14.00 on kõik oodatud raamatu avalikule esitlusele Mustvee kultuurikeskusesse. Osa tiraažist läheb kinkimiseks, osa müügiks. Raamatut saab osta ka laupäeval Mustvee linnapäevade laadal, “  lisas ta.
„Mustvee linna aja lugu pildis” väljaandmist toetas Eesti Kultuurkapitali Jõgevamaa Ekspertgrupp.

Jaan Lukas

Haldusreformijärgsesse Jõgeva valda rajas esimese kõlakoja Sadala Külade Selts

Sadala kõlakoda ehitusjärgus Foto Sadala Külade Selts

Sadala kõlakoda ehitusjärgus
Foto Sadala Külade Selts

14. juulil avatakse rahvakultuuripeoga Jõgeva vallas Sadalas laululava ja lipuväljak, mis on ehitatud kogukonnaühenduse mittetulundusühingu Sadala Külade Seltsi eestvedamisel.

Sadala Külade Seltsi juhatuse esimees Pille Tutt ütles, et laululava ja lipuväljak rajati nii piirkonna, Jõgeva valla ja Jõgevamaa ning ka üle-eestiliste sündmuste mitmekülgsemaks ja atraktiivsemaks korraldamiseks erinevatel aastaaegadel. „Sadalas said näiteks alguse EV 100 pidustused Jõgevamaal.” Laululava ja lipuväljaku ehitamine on Sadala Külade Seltsi kingitus oma kogukonnale ja Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks.

„Ehitustööd algasid 2017. aasta hilissügisel. Projekteeris FIE Aivar Kõivistik Tartumaalt, ehitajaks on Mauleman OÜ Põlvamaalt. Oma kujult meenutab laululava pooleks lõigatud kirikukella. Laululava vorm moodustub liimpuidust kaartest ja neid katvast „koorikust”. Akustiliselt on tähtis tagaseina olemasolu. Hoone tagaosas on ruum esinejatele. Kaarjad asted laulava ees loovad laulukooridele omase asetuse. Lava tagumises osas on trepid ja uks esinejate jaoks. Kevadel rajati laululava ette kiviparkett,” rääkis Pille Tutt. „Kuigi projektis on ehitise nimetuseks laululava, nimetas selts ehitise kõlakojaks nagu oli Eestis kombeks ka vanadel aegadel. Lipuväljakul hakkavad lehvima Sadala Külade Seltsi, Jõgeva valla, Jõgevamaa, Eesti Vabariigi ja Euroopa Liidu lipp „

Jätka lugemist »

Põltsamaa Ettevõtjate Liit jätkab tradititsioonide ja ühtekuuluvustundega

Põltsamaa Ettevõtjate Liidu liikmed kogunesid pidama aastakoosolekut Saunasaarele Põltsamaa jahiseltsi majja. 

Jahimaja Põltsamaal Saunasaarel Foto Jaan Lukas

Jahimaja Põltsamaal Saunasaarel. Foto: Jaan Lukas

Koosoleku sissejuhatuseks mälestati leinaseisakuga tänavu kevadel igavikuteele läinud osaühingu Viraito loojat ja eestvedajat Toivo Kensi, kes ka Põltsamaa Ettevõtjate Liidu tegemistest väärikalt osales. Kõigest mõni nädal enne tema lahkumist võõrustasime E- Piimas koos temaga Eesti Vabariigi presidenti.

Andres Vääna sõnul olid traditsioone hindaval Põltsamaa Ettevõtjate Liidul eelmisel hooajalgi põhitegevuseks silmaringi avardamine erinevatel koolitusreisidel ja kohtumistel oma ala tuntud ja tunnustatud spetsialistidega. „Nii kohtusime pärast haldusreformi loodud Põltsamaa valla vallavanema Margus Möldriga, käisime külas peaministril. Arutelu toimus Rail Balticu teemal.

Kui päevakorda kerkis küsimus, kelle eestvedamisel Põltsamaa Ettevõtjate Liit jätkata võiks, usaldati vastutus ja kohustus üksmeelselt senistele juhatuse liikmetele Andres Väänale, Andres Kertile ja Hillar Kulule.

„Põltsamaa Ettevõtjate Liidu kokkusaamistel saab huvitavat, uut ja vajaliku infot, mille üle on omavahel hea mõtteid vahetada, „ ütles osaühingu Põltsamaa Greid tegevjuht Janek Roosman.

„Paljud ettevõtjate ühendused on oma tegevuse lõpetanud. Põltsamaa Ettevõtjate Liit aga jätkab. Arvan et meid hoiab koos tegus ja pealehakkaja juhatus eesotsas Andres Väänaga, kes oskab traditsioone hoida ja samuti millegi uuega üllatada, „ ütles Põltsamaa Uus Apteek OÜ juhataja Ülle Rebane.

Jaan Lukas

Sadukülas valmis kogukonnapaviljon

24. juunil avatakse Jõgeva vallas Sadukülas Vabadussõja mälestusmärgi pargis Härjanurme Maarahva Seltsi algatusel ehitatud uus kogukonnapaviljon. Ehitise välisein on värvitud Kursi kihelkonna rahvarõivaseeliku triipude toonides.

Paviljon enne avamist Foto Jaan Lukas

Paviljon enne avamist
Foto Jaan Lukas

Saduküla Vabadussõja mälestusmärgi parki ehitati esimene paviljon pärast monumendi avamist 1930 aastal ja teine taasavamise järel 1989 aastal kaitseliitlaste algatusel. „Ehitis kippus aga lagunema ja muutus inimestele ohtlikuks , trepp ja põrand olid juba mädanenud. Nii tekkis vajadus uue paviljoni ehitamiseks, „ ütles Härjanurme Maarahva Seltsi juhatuse esimees Karina Kaarpere. Tema sõnul pühendati ettevõtmine Eesti Vabariigi sajandale aastapäevale. Paviljon on ametikult kantud EV 100 kingituste nimekirja ja hakkab kandma vastavat märgist.
“Tänavuste Teeme Ära talgute üks märgusõnasid oli kodukihelkonna rahvarõivavärvid. Nii tegime paviljoni välisseina Kursi kihelkonna rahvarõiva seeliku triipude toonides. Uus paviljon on väljanägemiselt sarnane eelnevatele”

Kogukond otsustas kogukond paviljoni omade kulude ja jõududega valmis ehitada. Vaatamata kevadistele põllutöödele leiti selleks aega. Eriti tahaks kiita meie tublisid mehi, aga usinasti lõid kaasa ka naised ja lapsed. Ehitustööd kestsid ikka mitmel nädalavahetusel,” ütles Kaarepere.

„Paviljoni avamine toimub 24 juunil koos jaanipäeva tähistamisega. Soojendussündmuseks on poissmeeste ja naistemeeste jalgpallimatš. Küllap peetakse päevakohaseid kõnesid. Kultuuriprogrammi sisustab kohalik lauluring Eha Niglase juhtimisel ja memmede tantsurühm Puurmanist. Kavas on jaanipäevale omased rahvalikud mängud. Sündmusele on kõik oodatud. Kaasa võib võtta piknikukorvi.

Vabadussõja mälestusmärgi parki ja siinsesse paviljoni on kogunetud erinevate kokkutulekute ajal, olgu siis näiteks koos külarahvas või kooli vilistlased või mõne teise valdkonna inimesed. „ Ka nüüd , mil valminud uus paviljon, on teretulnud kõik, kes kaunist ajaloohõngulisest paigast hoolivad ja siin väärikalt käituvad. . „ Karina Kaarepere arvates mahub paviljoni alla istuma ligi paarkümmend inimest. „Usutavasti korraldame siin mõnegi Härjanurme Maarahva Seltsi koosoleku. Hea kui saaks paviljoni ka laua paigutada, kus arutelu protokollida või ka einestada saaks. „ ütles Karina Kaarepere.

Jaan Lukas

 

Pajusis etendub torni ehitamise lugu

Lavakujundus

Lavakujundus

Käesoleva nädala reedel esietendub Pajusi Rahvamajas Pajusi Teatri esituses Tarmo Kruusi kirjutatud ja lavastatud näidend „Ehitame torni!“.
Näidend „Ehitame torni!“ on Pajusi Teatri publikule teatud mõttes juba tuttav. Nimelt mängiti seda ka 2017. aasta oktoobris, kuid mõneti teistsuguses formaadis. „Siis oli tegemist lühiformaadiga, mis sai ette valmistatud lühilavastuste festivaliks. Kuna lavastuse mängukordade arv jäi väikseks ja Pajusi Teatri mängukavasse tekkis vaba koht, otsustasime trupiga varasema teksti uuesti ette võtta, sedapuhku küll muutunud ja täiustatud kujul. Seega võib öelda, et kuigi Pajusi Teatris on lavastust „Ehitame torni!“ küll mängitud, on siiski tegemist uue loo ja uuslavastusega“, ütles Tarmo Kruus. Tema sõnul alustati proovidega tänavu märtsi lõpus. „Näidendis on viis tegelast, üks tegelaskuju on duublis, seega on trupis kuus näitlejat – Lea Krass, Gunnar Vasemägi, Ellen Kuslap, Diana Tuul, Kätlin Visnapuu ja Reigo Viks. Enamik näitlejatest, kes lõid kaasa sama näidendi lühiversioonis, on ka nüüd kaasa löömas, küll mõningate eranditega.“
„Etenduse „Ehitame torni!“ näol on tegemist suhteliselt ühiskonnakriitilise lavastusega. Maailm meie ümber on rahutu, nagu me igapäevaselt meediast lugeda/kuulda võime, ja maailm on rahutu erinevate sotsiaal-kultuuriliste põhjuste tõttu. Just neidsamu põhjuseid me antud lavastuses lahata üritamegi. Ja kuigi pealtnäha võib lavastuse liigitada kategooriasse „elamise raske koorem“, usun ma, et lisaks olukorra kaardistamisele pakub antud lavastus ka usku paremasse homsesse – lootust, unistusi, üleskutset näha mitte ainuüksi iseennast ja oma õigusi vaid ka teisi inimesi enda kõrval.“ lausus Tarmo Kruus.
„Esimese hooga mängime Pajusis antud lavastust kahel korral – 15. ja 17. juunil, aga kindlasti on plaanis selle lavastusega suvel ringi rännata. Läbirääkimised erinevate esinemiskohtadega käivad, etenduste info jälgimiseks tasub kindlasti silm peal hoida Pajusi Teatri Facebooki-leheküljel.“ märkis autor ja lavastaja.

Jaan Lukas

Lummava puhkuse saab veeta ka kodumaalt lahkumata

Puhkuse sihtkohad Eestis on tihtipeale väärilise tähelepanuta jäänud. Et laadida oma akusid ei pea alati välismaale sõitma. Meie omad pärlid on oma lihtsuses hingematvalt elegantsed. Eestis on looduse poolt antud selliseid kohti tegelikult palju, üks neist asub Peipsi järve kaldal, Mustvee linnast natuke eemal, Vilusis, nimega Päevatalu, koos oma kämpingute ja muu heaga.

Vaade Peipsile. Foto: Natalja Ivanova

Vaade Peipsile. Foto: Natalja Ivanova

Hommik algab päikesetõusuga järve kaldal. Õhus lendleb värsket metsa aroomi. Loodus maalib pildi, mis on võrdväärne parimate kunstigaleriide teostega. Ideaalne aeg ja koht jooga või meditatsiooni pooltunniks lõõgastava linnulaulu ja lainete saatel. Pererahva sõbralik Landseeri tõugu kutsa ühineb hingeprotseduuridega ning kingib kõigile oma tingimusteta armastust. Suurepärane päeva algus!

Kes loodust eriti tähelepanelikult vaatleb näeb mitmeid linnuliike, kitsi, rebaseid ja palju teisi loomaliike toimetamas oma tavapärases keskkonnas. Koht kus loomingulisi inimesi vallutab inspiratsioon ja muidu toredaid inimesi tabab loomingulisus.

Päevatalu kämpingus on kõik eluks vajalik olemas ja muude soovidega on alati valmis aitama tore pererahvas. Peremees räägib, et koht sai alguses loodud iseendale ja perele puhkamiseks. Aga südamest tehtud asi kasvab hoogsalt suuremaks ettevõtmiseks. Nüüd võetakse suure külalislahkusega vastu puhkajaid ja loodusenautlejaid.

Jätka lugemist »

Mustvee pritsimehed tähistasid väärikat sündmust

Möödunud laupäeval tähistati Mustvees atraktiivse ja meeleoluka peoga vabatahtliku tuletõrje 130. aastapäeva.

Mustvee Pritsimed Taavi Müüsepp külauudised

Taavi Müürsepp, Mustvee Pritsimed. Foto: Anu Ots

Mustvee tuletõrjemajas musitseeris Avinurme puhkpilliorkester. Sündmuse avas Päästeameti Lõuna päästekeskuse Jõgevamaa päästeosakonna Mustvee komando pealik Taavi Müürsepp. Tervitusi ütlesid Päästeameti peadirektor Kuno Tammearu, Mustvee vallavanem Jüri Morozov, Mustvee vallavolikogu kultuurikomisjoni esimees ja kultuurikeskuse juhataja kohusetäitja Laidi Zalekešina, Avinurme vabatahtliku päästekomando pealik Ants Rummel ning Torma naiskodukaitse eestvedaja Katrin Luhamäe. Kohal viibis Jõgevamaa päästeosakonna juht Jüri Alandi.

Taavi Müürsepp andis üle rinnamärgid, millel on ka maailma elemente: maad, tuld, vett ja õhku tähistav sümboolika. Märgi keskele on kirjutatud kuldsete tähtedega Mustvee Pritsukoda 130. Rinnamärkidega avaldati tunnustust 47 isikule, samuti Mustvee tuletõrjekomandole, Päästeameti tuletõrjemuuseumile ja Avinurme puhkpilliorkestrile.

Seejärel marsiti rongkäigus Mustvee kultuurikeskusesse edasi pidutsema

Taavi Müürsepp märkis, et piduliku sündmuse tähistamisel võeti aluseks Mustvee tuletõrjehoone ehitamise algus. „Tuletõrjeselts ise loodi juba mitu aastat varem, oma hoone ehitamine lükkus aga edasi,” sõnas Müürsepp. “Ei aidanud seegi, et seltsile pandi nimeks Maria, mis oli tookordse Venemaa keisrinna nimi.”

1888. aastal muutusid ettevalmistused oma hoone ehitamiseks aktiivsemaks. Sama aasta 15. mail lõid toonased pritsumehed labida maasse ja panid nurgakivi tuletõrjemajale.

“Tegemist on küll meie praeguse majaga, mida võib nimetada nööbi külge õmmeldud pintsakuks,” lisas Müürsepp. „Esimesel 32 aastal juhtis Mustvee tuletõrjeseltsi kohalik suurkaupmees Martin Stahlberg. 1931 ehitati hoonele torn.”

Praeguses Mustvee päästekomandos töötab 21 meest.

Jaan Lukas

Jõgevamaal oodatakse ettepanekuid elukestva õppega seonduvaks tunnustamiseks

Traditsiooniliselt tunnustatakse ka tänavu Täiskasvanud õppija nädala raames igas maakonnas aasta õppijat, aasta koolitajat, aasta õppijasõbralikku tööandjat ja aasta õpitegu. Nominentide välja pakkumised on oodatud kõigilt Jõgevamaa ettevõtetelt, asutustelt, kodanikeühendustelt, eraisikutelt.

Tanel Padar täiskasvanu õppesTäiskasvanu õppja nädala Jõgevamaa koordinaatori Pille Tuti sõnul saab kandidaate tunnustamiseks esitada kuni 31. maini. Esitamine toimub Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsiooni Andras veebilehel.

Jätka lugemist »

Kuremaa Mõisateater mängib näidendit Juhan Liivist

Neljapäeval esietendub Kuremaa lossis Kuremaa Mõisateatri etendus „Liiv teel“. Arlet Palmiste kirjutatud ja lavastatud lugu räägib kirjaniku ja luuletaja Juhan Liivi elust Laiuse pastoraadis.

Pilt Liivi etendusest

Pilt Liivi etendusest. Foto erkogust

Etenduse „Liiv teel“ teksti autor ja lavastaja Arlet Palmiste sõnul sai näitemängu idee alguse sihtasutuse Kuremaa turismi ja arendusekeskuse juhataja Tiina Tegelmanni mõttest, et Kuremaa lossis võiksid esineda teatritrupid. Nii sündis tänavu kevadel Kuremaa Mõisateater.

„Kuremaa Mõisateatri eesmärk on paljuski tutvustada kodulugu ja mõisakultuuri. Seoses oma loomingulise tööga huvitun ise ajaloost ja ajaloolistest isikutest. Nii jõudsin kirjanik Juhan Liivini, kes aastal 1910 elas periooditi Laiuse pastoraadis kirikuõpetaja Johan Kõpu juures. Kahe tuntud inimese kokkupuuted on piisavalt põnevad nende teemal fantaseerimiseks.“ ütles Palmiste.

“Teatavasti põdes Juhan Liiv skisofreeniat, millel on olemas kaks peamist vormi. Nendest esimese puhul kujutatakse enda ümber igasuguseid asju, teise puhul aga seda, et oled ise keegi. Juhan Liivi tervises avaldusid mõlemad vormid. Ta uskus, et on Poola kuningas, Vene keiser Aleksander II või Lydia Koidula poeg ja tundis, et teda nuhitakse. Toona puudus skisofreeniale ravi. Inimesed põlgasid teadmatusest selle haiguse põdejaid.” lisas ta.

Jätka lugemist »

Mustvee laatadele kutsuvad kurk, sibul ja kala

Mustvee_Laat_logo_var2Mustvees neljal aastaajal toimuvad laadad said endale sümboolika, kus kesksel kohal on kurk, sibul ja kala.

Mustvee kultuurikeskuse juhataja kohusetäitja ja Mustvee vallavolikogu liige Laidi Zalekešina ütles, et mõte sümboolika tellimiseks Mustvees toimuvatele laatadele tekkis juba ammu. „Kui kuulutati välja Mustvee valla sümboolika konkurss, siis laekunud tööde hulgast hakkas kohe üks kavand silma, mis valla sümboolikaks ei sobinud, kuid minu soovile vastas täielikult. Võtsin ühendust töö tegijaga ja üllatuseks selgus, et ta on Jõgeva valla sümboolika autor Marju Pottisep. Saime kenasti kokkuleppele.”

„Laada sümboolikal on kujutatud kolm Mustvee piirkonnale iseloomulikku asja kurk, sibul ja kala. Kavand on lahendatud vahvas võtmes ja kunstiliselt väga kaunilt. Värvideks on sinine, roheline ja valge,” selgitas Zalekešina.

„Uus lipp lehvib kindlasti juba meie Kevadlaadal maikuus. Logo hakkab kaunistama ka kõiki Mustvee laatade reklaame. Meil on laadad neli korda aastas: kevadlaat,suvelaat koos linnapäevaga, sügislaat ja jõululaat. Aasta-aastalt aina müüjate ja ka ostjate arv suureneb ja oleme teel, et taastada ammuste Mustvee laatade populaarsus ja hea maine.” ütles Zalekešina. Mustvee laatasid korraldab Mustvee kultuurikeskus.

Jaan Lukas